https://test-novaator.err.ee/1610005642/eesti-insenerid-loodavad-kuupkulguriga-kuul-logistikateenust-pakkudahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/04/24/3394003h695et2.pngEesti insenerid loodavad Kuupkulguriga Kuul logistikateenust pakkudaAmeerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) lubab inimesed selle kümnendi lõpuks Kuule tagasi viia, avades ka uusi võimalusi väikesemõõdulisema robottehnika arendusteks. Teiste seas töötavad Eesti insenerid Kuupkulguri kallal, mis aitaks väiksemat teadusaparatuuri Kuu pinnal paindlikumalt ringi sõidutada.https://services.err.ee/media/embed/24787782026-04-24T09:47:33+03:00yesuniversumtartu observatooriumkosmosetehnoloogiakuupkulgurlaur edvard lindmaauniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1610003149/reportaaz-opilased-uurisid-tanavu-kriisivalmidust-ja-aurukatlaidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/04/22/3378175hd0eft2.jpgReportaaž: õpilased uurisid tänavu kriisivalmidust ja aurukatlaidTartus Ahhaa teaduskeskuses algas 22. aprillil kahepäevane õpilaste teadusfestival. Tänavu 12. korda toimunud festivalil tutvustasid parimad õpilasteadlased oma töid postrivormis. Novaator käis noorte uurijatega vestlemas.https://services.err.ee/media/embed/24768822026-04-22T15:02:32+03:00yesteaduseluõpilasedahhaa keskusõpilasteadusõpilasteadlasedõpilasuurimusõpilasuurimusedõpilaste teadusfestival 2026teaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609989924/pealtnagija-vahelevinud-puugihaigus-sunnib-loomalihast-loobumahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/05/06/2848973hdac8t2.png"Pealtnägija": vähelevinud puugihaigus sunnib loomalihast loobumaKui puukentsefaliit ja borrelioos on juba enamikele Eesti inimestele tuttav, siis viimastel aastatel diagnoositakse siinmail ka üha sagedamini alfa-gali ehk AGS-sündroomi. Puukide levitatav haigus tekitab inimesel ägedat loomsete toiduainete talumatust.https://services.err.ee/media/embed/24653942026-04-08T21:20:06+03:00yestervispuugidpuukentsefaliitpuukborrelioospuugihaigusedtiina kuulerags-sündroomtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609988691/eesti-inimeste-tervist-rasib-tuulikute-asemel-endiselt-ahikute-ja-polevkivihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/04/08/3294738he3e4t2.jpgEesti inimeste tervist räsib tuulikute asemel endiselt ahiküte ja põlevkiviEestis kasutatavatel energiatootmise viisidel on kõigil teatav mõju inimese tervisele, kuid nende ulatus erineb märkimisväärselt. Hiljutisest analüüsist järeldus, et kõige suuremad terviseriskid kaasnevad põlevkivitööstuse ning tavapärase ahiküttega.https://services.err.ee/media/embed/24643262026-04-07T09:28:10+03:00yestervistuulikudtuumajaamenergeetikapäikeseenergiaahikütegaasikütetriin vebertervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609982550/uhe-minuti-loeng-kuidas-ja-miks-tekkisid-hindedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/03/31/3284235h33b2t2.jpgÜhe minuti loeng: kuidas ja miks tekkisid hinded?Hinded leiutati 19. sajandil puhtalt bürokraatliku mugavustööriistana, millega massihariduse tingimustes suurt hulka lapsi kiiresti sorteerida ja pingeritta seada. Tänapäeval võiksime olla piisavalt targad, et anda tagasisidet viisil, mis toetab õpilaste õpitahet, leiab Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia külalisteadur Kati Aus.https://services.err.ee/media/embed/24610502026-03-30T17:56:46+03:00yesÜhe minuti loengtallinna ülikoolhindaminekati aushindedÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609975944/juba-kerkiva-kajakapesa-eemaldamiseks-voib-olla-hiljahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/03/30/3283803h4044t2.jpgJuba kerkiva kajakapesa eemaldamiseks võib olla hiljaLindude pesitsusaeg on käes. Ehkki enamik linde veab alles materjali kokku, ei pruugi pooliku pesa eemaldamine enam pesitsust ära hoida, märkis Eesti ornitoloogiaühingu kommunikatsioonispetsialist Agur Paesüld.https://services.err.ee/media/embed/24580442026-03-24T09:52:21+02:00yeslooduslinnudkajakadpesatuvidlinnalinnudlinnupesavaresedpesitsemineeesti ornitoloogiaühingagur paesüldloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609974570/kolesteroolihaireid-esineb-uha-enam-ka-noortel-ja-naistelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/02/19/2744708h5d91t2.jpgKolesteroolihäireid esineb üha enam ka noortel ja naistelEestis on südame-veresoonkonnahaigused endiselt peamine surmapõhjus ning selles on sageli süüdi kõrge kolesteroolinäit, mis on ligi 60 protsendil Eesti inimestest normist väljas. Kolesteroolihäireid esineb üha enam ka noortel ja naistel ning seda eriti pärast üleminekuiga, mil suureneb märkimisväärselt südamehaiguste risk.https://services.err.ee/media/embed/24573722026-03-22T21:57:10+02:00yesterviskolesteroolmade laanperemartin sergsüdame- ja veresoonkonnahaigusedanneli raave-sepptervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609972127/presidendi-noore-inseneri-preemia-palvis-karolina-kudelina-zhang-ja-annika-kaalephttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/03/20/3267174h439ft2.jpgPresidendi noore inseneri preemia pälvis Karolina Kudelina-Zhang ja Annika KaalepVabariigi Presidendi noore inseneri preemia sai sel aastal Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži teadur Karolina Kudelina-Zhang ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla biomeditsiinitehnikainsener Annika Kaalep.https://services.err.ee/media/embed/24562582026-03-19T22:08:26+02:00yesteaduselukarolina kudelina-zhangvabariigi presidendi noore inseneri preemiateaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609970726/anna-oma-haal-aasta-kooli-valjaselgitamisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/03/18/3265088h0e7ct2.jpgAnna oma hääl aasta kooli väljaselgitamiseksKolmapäeval selgusid kümme kooli, mis pürgivad Aasta kool 2026 tiitlile. Oma lemmiku poolt saab hääletada järgmise nädala reedeni Novaatori alamlehel.https://services.err.ee/media/embed/24551722026-03-18T09:01:31+02:00yesaasta koolaasta kool 2026aasta kooli hääletusaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609969835/dotsent-islamirevolutsioon-jattis-iraani-vahemuste-ootused-taitmatahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/03/18/3265103h66e0t2.jpgDotsent: islamirevolutsioon jättis Iraani vähemuste ootused täitmataKuigi Iraanist räägitakse sageli kui ühtsest islamiriigist, on tegelikkus märksa mitmekesisem. Riigis elab eri rahvusi ja usurühmi, kelle roll ja positsioon mõjutavad nii ühiskonda kui ka poliitilist arengut.https://services.err.ee/media/embed/24546382026-03-17T09:03:09+02:00yesÜhiskondlähis-idairaanhelen geršmanpärsiaairyanemšiiitlik riiksunniitšiiitÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609968719/allergoloog-tervislikuna-naiv-menuumuutus-voib-tuua-uusi-tervisemuresidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/03/18/3265124h3d04t2.jpgAllergoloog: tervislikuna näiv menüümuutus võib tuua uusi tervisemuresidKuigi allergikute üldarv pole kuigi palju muutunud, tekitavad tervislikkusele pretendeerivad popid toitumistrendid uusi probleeme, nentis Ida-Tallinna keskhaigla allergoloogia-immunoloogia keskuse juhataja Krista Ress.https://services.err.ee/media/embed/24540472026-03-16T08:24:04+02:00yestervisimmuunsüsteemkrista ressallergiadallergoloogtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609968947/tallinna-rahvusvaheline-kool-aasta-kool-2026https://test-s.err.ee/photo/crop/2026/03/16/3260339h7a07t2.jpgTallinna rahvusvaheline kool – aasta kool 2026?"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Tallinna rahvusvaheline kool, aitab otsustada rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 18. märtsist kuni 27. märtsi lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/24532402026-03-13T14:49:09+02:00yesaasta kooltallinna rahvusvaheline koolaasta kool 2026aasta kooli hääletusaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609968956/parnu-koidula-gumnaasium-aasta-kool-2026https://test-s.err.ee/photo/crop/2026/03/16/3261017h38a8t2.pngPärnu Koidula gümnaasium – aasta kool 2026?"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Pärnu Koidula gümnaasium, aitab otsustada rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 18. märtsist kuni 27. märtsi lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/24532552026-03-13T14:52:26+02:00yesaasta koolpärnu koidula gümnaasiumaasta kool 2026aasta kooli hääletusaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609968959/kaarli-kool-aasta-kool-2026https://test-s.err.ee/photo/crop/2026/03/16/3260984h0fc6t2.jpgKaarli kool – aasta kool 2026?"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Kaarli kool, aitab otsustada rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 18. märtsist kuni 27. märtsi lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/24532372026-03-13T14:48:36+02:00yesaasta koolkaarli koolaasta kool 2026aasta kooli hääletusaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609968962/tartu-rakenduslik-kolledz-voco-aasta-kool-2026https://test-s.err.ee/photo/crop/2026/03/16/3260948h79bbt2.jpgTartu rakenduslik kolledž VOCO – aasta kool 2026?"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Tartu rakenduslik kolledž VOCO, aitab otsustada rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 18. märtsist kuni 27. märtsi lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/24532522026-03-13T14:51:45+02:00yesaasta kooltartu rakenduslik kolledžaasta kool 2026aasta kooli hääletusaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609968965/ida-virumaa-kutsehariduskeskus-cosmos-aasta-kool-2026https://test-s.err.ee/photo/crop/2026/03/16/3260897hd624t2.jpgIda-Virumaa kutsehariduskeskus COSMOS – aasta kool 2026?"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Ida-Virumaa kutsehariduskeskus COSMOS, aitab otsustada rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 18. märtsist kuni 27. märtsilõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/24532312026-03-13T14:47:56+02:00yesaasta koolaasta kool 2026ida-virumaa kutsehariduskeskus cosmosaasta kooli hääletusaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609968968/tallinna-avatud-kool-aasta-kool-2026https://test-s.err.ee/photo/crop/2026/03/16/3260873h0f3ct2.jpgTallinna Avatud kool – aasta kool 2026?"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Tallinna Avatud kool, aitab otsustada rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 18. märtsist kuni 27. märtsilõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/24532342026-03-13T14:48:27+02:00yesaasta kooltallinna avatud koolaasta kool 2026aasta kooli hääletusaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609968971/parnu-tammsaare-kool-aasta-kool-2026https://test-s.err.ee/photo/crop/2026/03/16/3260840hf783t2.jpgPärnu Tammsaare kool – aasta kool 2026?"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Pärnu Tammsaare kool, aitab otsustada rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 18. märtsist kuni 27. märtsi lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/24532432026-03-13T14:49:36+02:00yesaasta koolpärnu tammsaare koolaasta kool 2026aasta kooli hääletusaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609968974/viimsi-gumnaasium-aasta-kool-2026https://test-s.err.ee/photo/crop/2026/03/16/3260804ha814t2.jpgViimsi gümnaasium – aasta kool 2026?"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Viimsi gümnaasium, aitab otsustada rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 18. märtsist kuni 27. märtsi lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/24532492026-03-13T14:51:11+02:00yesaasta koolviimsi gümnaasiumaasta kool 2026aasta kooli hääletusaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609968977/antsla-gumnaasium-aasta-kool-2026https://test-s.err.ee/photo/crop/2026/03/16/3260744hdfb3t2.jpgAntsla gümnaasium – aasta kool 2026?"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Antsla gümnaasium, aitab otsustada rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 18. märtsist kuni 27. märtsi lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/24532282026-03-13T14:46:28+02:00yesaasta koolantsla gümnaasiumaasta kool 2026aasta kooli hääletusaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609968983/vorumaa-haridus-ja-tehnoloogiakeskus-aasta-kool-2026https://test-s.err.ee/photo/crop/2026/03/16/3260771hf233t2.jpgVõrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskus – aasta kool 2026?"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskus, aitab otsustada rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 18. märtsist kuni 27. märtsi lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/24532462026-03-13T14:50:16+02:00yesaasta koolaasta kool 2026võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskusaasta kooli hääletusaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609963748/teadlased-saavad-huljeste-tegevust-tanu-droonidele-palju-paremini-uuridahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/17/958582h00bet2.jpgTeadlased saavad hüljeste tegevust tänu droonidele palju paremini uuridaTänavune jäärohke talv on hüljeste poegimiseks olnud soodne ja hülgeuurijate hinnangul võis hallhülge populatsioon kasvada koguni 5000 võrra. Saaremaa ümbruses hülgeid uurivad teadlased on nende uurimiseks nüüd kasutusele võtnud täiesti uued meetodid. Näiteks proovitakse hülgeid pildistada, et neid hiljem eristada ja tuvastada.https://services.err.ee/media/embed/24517552026-03-10T22:21:28+02:00yesloodusläänemerihallhüljeshülgedmart jüssiloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609963277/ekspert-tehisaru-kaotab-igas-vallas-pigem-rutiinseid-tookohtihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/09/16/3015597hb2c2t2.jpgEkspert: tehisaru kaotab igas vallas pigem rutiinseid töökohtiTehisaru kiire areng vallandab peagi uue tööstusrevolutsiooni. Kuna masinad võtavad rutiinsed ülesanded üle, ohustab see Euroopas ja Ameerika Ühendriikides sadu miljoneid töökohti. Küberjulgeoleku ekspert Lauri Almanni sõnul põhjalike teadmistega inimesed oma töö kadumist kartma ei pea.https://services.err.ee/media/embed/24512782026-03-10T09:22:46+02:00yestehnikatehisintellektlauri almanntöökohadküberjulgeolekaititehisaruametidtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609963064/uhe-minuti-loeng-kas-vaikerahva-keel-voib-olla-eelishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/11/12/3086034ha246t2.jpgÜhe minuti loeng: kas väikerahva keel võib olla eelis?Kui suurrahvastel puudub otsene vajadus argielus teiste keelte peale mõelda, siis väikerahvaste haridus- ja meediaruumis kuuleb ning näeb paratamatult ka teisi keeli. See annab meile otsese eelise, leiab Tallinna Ülikooli keeledidaktika professor Merilyn Meristo.https://services.err.ee/media/embed/24496942026-03-06T11:00:19+02:00yeskultuureesti keelemakeelepäevtallinna ülikoolühe minuti loenglingua francamerilyn meristokultuurnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609961504/ak-nadal-uuris-mida-moistab-tehisaru-eesti-keelest-ja-kultuuristhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/02/17/3212066h595bt2.jpg"AK. Nädal" uuris, mida mõistab tehisaru eesti keelest ja kultuuristERR-i teadusuudiste portaali Novaatori eksperiment näitas, et suurkorporatsioonide keelemudelid ei ole eesti keele nüanssidega kursis. Juturobotitele eestikeelsete andmete jagamine tõstatab aga hulga kriitilisi küsimusi autoriõiguste ning andmekaitse kohta.https://services.err.ee/media/embed/24506782026-03-08T22:04:00+02:00yestehnikaeesti keelmistralott velsbergopenaichatgpttehisarukrister kruusmaageminikairit sirtsgrokclaude sonnetestllmtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609951871/sunoptik-tosine-talv-saab-selle-nadalaga-labihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/02/27/3232310h7707t2.jpgSünoptik: tõsine talv saab selle nädalaga läbiEestit nädalaid haardes hoidnud pakane ja lumesajud on hakanud taanduma. Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak kinnitab, et tõsine talv saab läbi ning ees ootab vesine ja heitlik märts.https://services.err.ee/media/embed/24458182026-02-26T09:25:36+02:00yeskeskkondtaimi paljakmärtsi ilmkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609947773/uhe-minuti-loeng-kas-riik-sunnib-sonadesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/11/27/3105075heb1at2.jpgÜhe minuti loeng: kas riik sünnib sõnadest?Kuna 1918. aastal puudus Eestil armee, riigipiir ja valitsus, sai vabariik alguse performatiivsest kõneteost: 500-sõnaline manifest asendas reaalset võimu ja lõi iseseisva poliitilise subjekti, leiab Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo juhtivprofessor Marek Tamm minutiloengus.https://services.err.ee/media/embed/24435532026-02-20T17:34:00+02:00yesÜhe minuti loengmarek tammeesti vabariigi sünnipäeveesti iseseisvusiseseseisvuspäevÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609948919/eesti-ainus-soolestikumasin-aitab-teadlastel-uurida-seedimist-ja-selle-protsessehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/02/22/3221798h5043t2.pngEesti ainus soolestikumasin aitab teadlastel uurida seedimist ja selle protsesseMaaülikooli jõudis Eesti ainus soolestikumasin, mis simuleerib kõiki protsesse, mis meie seedesüsteemis toimuvad. Teadlased plaanivad sellega testida toidu kõrvalsaadustest saadavaid tervisele kasulikke ühendeid, näiteks kiudained, et oleks võimalik teada saada, kuidas need mõjuvad meie soolestiku bakteritele.https://services.err.ee/media/embed/24443332026-02-22T21:54:41+02:00yestehnikaprobiootikumeesti maaülikoolprebiootikumidtoonika rinkenhelena andersonsoolestikumasintehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609943867/luhinagevus-levib-maailmas-epideemiliselt-ja-algab-sageli-juba-koolieashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/02/17/3211412h6457t2.pngLühinägevus levib maailmas epideemiliselt ja algab sageli juba koolieasLühinägevus ehk müoopia häirib kaugel olevate objektide selgelt nägemist ning on maailmas kiiresti kasvav probleem. Mida suurem on lühinägevus, seda suurem on ka risk hilisemateks silmaprobleemideks.https://services.err.ee/media/embed/24413872026-02-17T10:38:55+02:00yestervissilmaarstsilmadkadi palumaamüoopiasilmanägeminelühinägevusatropiinraviatropiintervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609936055/reumatoloog-madal-temperatuur-kimbutab-vaid-haigeid-liigeseidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/02/09/3190799ha59ct2.pngReumatoloog: madal temperatuur kimbutab vaid haigeid liigeseidTalvine külm paneb paljud inimesed muretsema oma liigeste tervise pärast, kuid välkuvad pahkluud avavad vaba tee pigem viirushaigustele kui reumale.https://services.err.ee/media/embed/24370852026-02-09T09:54:35+02:00yestervisliigesedkarin laasreumatoloogliigesevaluliigesekulumistõbipaljad pahkluudtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609935929/uhe-minuti-loeng-kas-palju-sopru-teeb-onnelikukshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/02/09/3190811hee32t2.pngÜhe minuti loeng: kas palju sõpru teeb õnnelikuks?Kuigi sotsiaalmeedias võib olla sadu kontakte, kinnitavad uuringud, et heaolu ja pika ea tagab juba üks usaldusväärne inimsuhe, kirjutab Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu uurimisrühma doktorant-nooremteadur Stella Täht-Vaik.https://services.err.ee/media/embed/24371032026-02-09T10:26:22+02:00yesÜhe minuti loengsotsiaalmeediasõprusüksildusõnnetunnestella täht-vaikÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609930268/riiklik-nahkhiireseire-jatab-kodukeldrid-vaeslapse-ossahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/02/03/3177383hbc1ct2.pngRiiklik nahkhiireseire jätab kodukeldrid vaeslapse ossaEestis talvituvate nahkhiirte käekäigust puudub terviklik ülevaade, sest riiklik seire ei ulatu eramajade keldritesse, mistõttu paluvad teadlased lünkade täitmiseks elanike abi.https://services.err.ee/media/embed/24341932026-02-03T09:37:45+02:00yesloodusnahkhiiredchristel-rose bachmannnoore looduskaitsja auhindnahkhiirte talvitumineloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609924244/vanemteadur-temperatuur-voib-langeda-veebruari-alguseks-30-kulmakraadinihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/01/28/3169460h0648t2.jpgVanemteadur: temperatuur võib langeda veebruari alguseks 30 külmakraadiniTallinna Ülikooli vanemteadur ja rannikumere geoloog Hannes Tõnisson prognoosib pikaajalist külmalainet, mistõttu ei pruugi õhutemperatuur enne 24. veebruari plusspoolele tõusta. Enne seda võivad puruneda aga mitmed külmarekordid.https://services.err.ee/media/embed/24311992026-01-28T10:21:16+02:00yeskeskkondtallinna ülikoolhannes tõnissontalveilmkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609918151/vill-seob-niiskust-ja-hoiab-sooja-ka-kergelt-marjanahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/01/23/3162617hf3dat2.jpgVill seob niiskust ja hoiab sooja ka kergelt märjanaVillane rõivas püsib soe ka siis, kui see on kergelt niiske, sest vill suudab siduda suures koguses niiskust märjana tundumata. Niiskuse imendumisel vabaneb ka soojust, mis aitab hoida kehatemperatuuri stabiilsena nii täiskasvanutel kui ka lastel.https://services.err.ee/media/embed/24284602026-01-22T09:07:52+02:00yestehnikalambavillvilldiana tuulikvillariidedmeriinovillriiete hooldaminetehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609915898/austria-lehm-oppis-tooriistu-kasutamahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/01/20/3160052h1877t2.jpgAustria lehm õppis tööriistu kasutamaAustia teadlased kirjeldasid esimest korda, kuidas veis kasutas ühte eset mitmel erineval moel, valides teadlikult tööriista eri otsi vastavalt vajadusele. Töörühma hinnangul on tegu vaimselt nõudliku oskusega, mida on seni omistatud vaid inimestele ja šimpansidele.https://services.err.ee/media/embed/24275122026-01-20T13:02:18+02:00yesloodusveisviini ülikooltööriista kasutusaustria lehmloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609911745/eesti-vanim-uks-peitis-end-640-aastat-toomkiriku-kabelishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/01/15/3155113h9529t2.jpgEesti vanim uks peitis end 640 aastat Toomkiriku kabelisKui seni peeti Eesti vanimaks ukseks ligi 630-aastast Bremeni tornis asuvat ust, siis hiljutine uurimistöö selgitas välja, et Toomkiriku uks on sellest veel 16 aastat vanem.https://services.err.ee/media/embed/24255702026-01-15T21:55:14+02:00yesajalugukirikeesti kunstiakadeemiaukstallinna toomkirikalar läänelaidarho tuhkruandres uuenidendrokronoloogeesti vanim uksdendrokronoloogiaajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609911658/eesti-ja-lati-taevas-sahvatas-kolmapaeva-ohtul-haruldane-boliidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/01/15/3155311hab1bt2.pngEesti ja Läti taevas sähvatas kolmapäeva õhtul haruldane boliidKolmapäeva õhtul kella 21* paiku märkasid inimesed Eesti ja Läti kohal väga eredat, roheka tooniga valgusnähtust. Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi astronoom-vaatleja Tõnis Eenmäe sõnul on tegu heleda meteooriga, mida ei näe enamik inimesi elu jooksul kordagi.https://services.err.ee/media/embed/24253392026-01-15T18:41:22+02:00yesuniversumtartu ülikoolmeteoortaevalaotusestartu observatooriummeteooridtõnis eenmäetõravere observatooriumboliiduniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609909834/teadlased-manitsevad-linnalinde-mitte-toitmahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/12/23/3135283hb348t2.jpgTeadlased manitsevad linnalinde mitte toitmaTalviste ilmade ja miinuskraadide saabumisega on akendel üha rohkem aialindude söögimaju. Kui aialinde võib inimese riputatud toidupala aidata, siis veelindudele võib toitmine teha hoopis karuteene.https://services.err.ee/media/embed/24244182026-01-13T22:15:44+02:00yesloodustalvlinnalinnudlindude toitmine talvellindude toitmine talveperioodilloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609903111/vikipedist-vabatahtlikel-on-raske-vikipeediat-vene-propaganda-eest-kaitstahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/02/25/3228269h7f33t2.jpgVikipedist: vabatahtlikel on raske Vikipeediat Vene propaganda eest kaitstaIngliskeelses Vikipeedias muudetakse Eesti ajalugu nõukogude-sõbralikumaks. MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse esimehe Robert Treufeldti hinnangul on Eesti vabatahtlikel vikipedistidel keeruline seista vastu Venemaa propagandaressurssidele, mis suunavad rahvusvahelist avalikku arvamust.https://services.err.ee/media/embed/24212082026-01-07T08:37:48+02:00yesÜhiskondnõukogude liitvikipeediawikipediavene propagandainfosõdasuur isamaasõdaentsüklopeediarobert treufeldttoimetaminevikipedistÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609902190/aasta-putukas-ilmestab-konflikti-majandushuvide-ja-elurikkuse-vahelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/01/06/3146905h88b7t2.jpgAasta putukas ilmestab konflikti majandushuvide ja elurikkuse vahelEsimest korda Eesti loodushoiuajaloos valiti lisaks loomale, mullale ja kalale ka aasta putukas, kelleks osutus suur haavasikk (Saperda carcharias). Haavapuudega seotud liik toob aga esile selge vastuolu inimese majandushuvide ja loodusliku elurikkuse soovide vahel.https://services.err.ee/media/embed/24207522026-01-06T09:28:45+02:00yesloodusivar sibulaasta putukassuur haavasikkloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609902052/kuule-naasmise-eesmark-on-majandustegevushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/01/06/3146914ha31bt2.jpgKuule naasmise eesmärk on majandustegevusJuba lähikuudel võib inimene taas Kuule väga lähedale jõuda. Kui lend õnnestub, annab see hoogu Kuu majandusruumiks muutumisele.https://services.err.ee/media/embed/24207372026-01-06T08:50:14+02:00yesuniversumkosmosstarshipnasaspacexapollo missioonidrauno gordonartemis iiartemis iiiusa kosmoseagentuuruniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609892530/paljudes-eesti-koolides-on-probleemiks-keelebarjaarhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/09/25/3029442h679ct2.jpgPaljudes Eesti koolides on probleemiks keelebarjäärMitmetes Eesti koolides tuleb õpetajatel ja õpilastel iga päev toime tulla olukordadega, kus ühist keelt on raske leida. Nii on näiteks loomisel olevas Tallinna Tehnoloogiakolledžis, kus vahel võivad teised noored olla tõlgiks õpetaja ja õpilase vahel.https://services.err.ee/media/embed/24166632025-12-21T22:39:01+02:00yeshariduseesti keelott pärnakeeleõpekairi kaldojalasnamäe mehaanikakoolkristiina bernhardtb1 keeletasetallinna tehnoloogiakolledžeesti keeles õppimineharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609890790/rasvane-puhadetoit-voib-viia-koera-nadalaks-kliinikusse-valuravilehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/12/19/3131038hf53at2.pngRasvane pühadetoit võib viia koera nädalaks kliinikusse valuravileSoov jõululaua ääres oma neljajalgset sõpra kostitada on inimlik, kuid koerale inimtoitu poetades võivad pühad lõppeda looma raske haigestumisega ja külaskäiguga veterinaari juurde, hoiatab Eesti Maaülikooli väikeloomakliiniku vanemloomaarst Raidy Mägi.https://services.err.ee/media/embed/24155202025-12-19T10:02:29+02:00yeslooduskoerjõuludlemmikloomadloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609890196/mitmekesine-linnarohelus-treenib-immuunsusteemihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/12/19/3131035h66fft2.pngMitmekesine linnarohelus treenib immuunsüsteemiLinnahaljastus ei paku vaid esteetilist naudingut, vaid elurikas keskkond on hädavajalik ka inimese immuunsüsteemi treeninguks, aidates ennetada nii allergiaid kui ka autoimmuunhaiguseid.https://services.err.ee/media/embed/24155172025-12-19T09:57:17+02:00yestervistartu ülikoolmeelis pärtelimmuunsüsteemallergiadlinnaroheluslinnahaljastusautoimmuunhaigusedtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609890079/meetrikonventsioon-150-mis-on-aeghttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/12/19/3130924h22e9t2.jpgMeetrikonventsioon 150: mis on aeg?Inimeste vajadus aega üha täpsemalt mõõta on kasvanud koos nende võimekusega. Kui vanasti piisas pilgu taevasse heitmisest, siis kaasaegsed optilised kellad võimaldavad mõõta aega 10-18-sekundilise täpsusega, selgitab Metroserdi teadus- ja arendusdivisjoni juht Mari Aru.https://services.err.ee/media/embed/24149832025-12-18T16:47:06+02:00yestehnikaaegsi-süsteemsekundmetrosertmõõdetud maailmmeetrikonventsioon 150mari arutehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609890094/uhe-minuti-loeng-miks-kuuse-ja-piparkoogilohn-seostuvad-jouludegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/12/19/3130945h6643t2.pngÜhe minuti loeng: miks kuuse- ja piparkoogilõhn seostuvad jõuludega?Kuuselõhn ja küünlatuli, kust see päkapikk küll tuli? Need laulusõnad ei tule meile meelde keset suve, aga tihti meenuvad siis, kui tunneme piparkoogilõhna. Huvitav, miks? Sellest räägib Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professor Kristjan Port minutiloengus.https://services.err.ee/media/embed/24149772025-12-18T16:45:25+02:00yesÜhe minuti loengkristjan porttallinna ülikoolühe minuti loengpiparkoogilõhntajumehhanismidÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609886614/estcube-3-kuupsatellit-voiks-jouda-orbiidile-2029-aastalhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/12/16/3125938hfaf7t2.pngESTCube-3 kuupsatellit võiks jõuda orbiidile 2029. aastalTartu Ülikool ja Euroopa Kosmoseagentuur allkirjastasid lepingu satelliidi ESTCube-3 arendamiseks. Uue kosmosekuubiku eesmärk on pakkuda Euroopale elutähtsat küberkaitse harjutusväljakut, mida hakkavad ehitama elukutselised insenerid.https://services.err.ee/media/embed/24136572025-12-16T09:55:27+02:00yesuniversumestcube-2euroopa kosmoseagentuurtartu observatooriumantti tammestcube-3universumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609883671/jaavaba-meri-ja-ookeanisoojus-annab-puhadele-kehva-seeneilma-maiguhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/12/30/3140551hf405t2.jpgJäävaba meri ja ookeanisoojus annab pühadele kehva seeneilma maiguSoojemad ookeanid ja jääkatteta meri lükkavad Eestis talve algust üha sagedamini uude aastasse. See jätab pühadeaegse lumelootuse vaid Ida-Eesti elanikele ja võimaldab Lääne-Eesti elanikel utreeritult seeni otsima minna, nendib Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse vanemteadur Hannes Tõnisson.https://services.err.ee/media/embed/24120282025-12-12T09:35:39+02:00yeskeskkondtallinna ülikoolhannes tõnissonjõuluilmkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609882396/eksperdid-eesti-kommipakkidega-reeglina-petta-ei-saahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/01/06/3146941h09fft2.jpgEksperdid: Eesti kommipakkidega reeglina petta ei saaPühade ootuses söövad eestlased ka tavapärasest rohkem komme. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) ja Metroserdi eksperdid kinnitasid, et Eestis kipuvad tootjad vaidluste ennetamiseks lisama pakendisse magusat väikese varuga, küll tasuks olla ettevaatlikum lahtist kommi ostes.https://services.err.ee/media/embed/24113772025-12-11T09:15:33+02:00yestehnikapriit poschlinlauri lillepeakommide kaaluminetehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609881082/vorumaal-kirikumae-jarvest-leiti-eesti-vanim-puupaathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/12/09/3120481ha6a9t2.pngVõrumaal Kirikumäe järvest leiti Eesti vanim puupaatVõrumaal Kirikumäe järvest leiti umbes 2000 aasta vanune männipuidust ühepuupaadi katkend, arheoloogide sõnul on tegemist Eesti vanima puupaadi leiuga.https://services.err.ee/media/embed/24107682025-12-09T22:29:58+02:00yesajaluguarheoloogiamaili roiokirikumäe järvmirja otsajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609880743/tai-teadur-uue-polvkonna-energiajoogid-piitsutavad-noorte-sudanthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/12/10/3120568hc08et2.jpgTAI teadur: uue põlvkonna energiajoogid piitsutavad noorte südantKaupluseriiulitele ilmunud uue põlvkonna energiaveed ja funktsionaalsed joogid paigutatakse tihti mahlade või isegi kosmeetika sekka, eksitades tarbijat. Samas on nende mõju südamele energiajookidega võrreldav, hoiatab Tervise Arengu Instituudi teadur Tagli Pitsi.https://services.err.ee/media/embed/24102522025-12-09T09:33:00+02:00yestervistervise arengu instituutkofeiintagli pitsienergiajoogidenergiaveedtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609942241/liiklushuligaani-toidulaud-voib-reeta-ka-tema-geenidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/02/15/3207920h01c5t2.pngLiiklushuligaani toidulaud võib reeta ka tema geenidSageli seostub sõna "impulsiivsus" meile hetkeajel tehtud halbade otsustega – olgu selleks poeriiulilt haaratu või järsk manööver liikluses. Tartu Ülikooli teadlaste sõnul on ga tegemist püsiva isikuomadusega, millel on oma bioloogiline otstarve ja mida on võimalik targalt suunata.https://services.err.ee/media/embed/24071672025-12-02T18:44:47+02:00yestähelepanu! tegemist on teadusegatartu ülikoolrämpstoitjaanus harroimpulsiivsusliikluskäituminetähelepanu tegemist on teadusegatoitumiseelistusedpsühhofüsioloogiatähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609872819/rahvusmotte-auhinna-palvis-ene-margit-tiithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/12/01/3109488hcf1ct2.jpgRahvusmõtte auhinna pälvis Ene-Margit TiitRahvusmõtte auhinna pälvis seekord Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.https://services.err.ee/media/embed/24065912025-12-01T19:37:21+02:00yesÜhiskondene-margit tiitrahvusmõtte auhindÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609872756/uhe-minuti-loeng-kuidas-saavad-arvutimangud-maailma-aidatahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/12/01/3109389hee7ct2.jpgÜhe minuti loeng: kuidas saavad arvutimängud maailma aidata?Arvutimänge süüdistatakse sageli sõltuvuse tekitamises ja aja raiskamises. Sama tehnoloogia võib teha aga inimesi ka targemaks, turvalisemaks ja üksteisega rohkem seotuks, leiab Tallinna Ülikooli nooremteadur Peadar Callaghan minutiloengus.https://services.err.ee/media/embed/24064262025-12-01T13:12:13+02:00yesÜhe minuti loengvideomängudtallinna ülikoolarvutimängudrollimängudpeadar callaghanÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609872606/svante-paabo-hirm-inimkonna-peatse-valjasuremise-ees-on-alusetuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/12/01/3109011h52f8t2.jpgSvante Pääbo: hirm inimkonna peatse väljasuremise ees on alusetuSel nädalal väisab Eestit neandertallase genoomi järjestamise eest Nobeli preemia pälvinud Svante Pääbo. Intervjuus Novaatorile tõdeb Pääbo, et geneetikale seatakse sageli ebarealistlikke ootusi ja hirm inimkonna peatse väljasuremise ees on alusetu.https://services.err.ee/media/embed/24067562025-12-01T22:18:06+02:00yesloodustartu ülikoolneandertallaneteadusväliseestigeenidgenoomeesti teaduste akadeemiahomo sapienseugeenikaneuronidrakudsvante pääbokoroonacovid 19denissovlaneorganoididpääbopaleontoloogmax plancki instituutjean m. auelloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609867026/fusioterapeut-skolioosi-teke-valest-istumisasendist-on-muuthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/11/26/3103878h28bct2.jpgFüsioterapeut: skolioosi teke valest istumisasendist on müütErinevalt levinud arvamusest ei tekita jalg üle põlve istumine või koti kandmine skolioosi, kummutab füsioterapeut Sandra Joa levinud müüdi. Küll aga võivad asümmeetrilised asendid tervisemuret kasvueas süvendada.https://services.err.ee/media/embed/24033212025-11-25T09:08:27+02:00yestervislapsedistuminenooredteismelisedselgroogskolioossandra joaselgroo kõverusasendtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609866168/silmaarst-silmade-hoorumine-voib-anda-marku-lapse-nagemishairesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/11/25/3101982h1bd2t2.jpgSilmaarst: silmade hõõrumine võib anda märku lapse nägemishäirestVäikelapse nägemine areneb kõige kiiremini esimesel eluaastal, kuid mitmed probleemid võivad avalduda alles hiljem. Pidev silmade sügamine on üks märk, et laps ei näe nii nagu peaks.https://services.err.ee/media/embed/24028592025-11-24T10:34:49+02:00yestervislapssilmaarstsilmsilmadnägemineväikelapsnägemishäiremaria malvanägemiskontrolltervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609861968/antibiootikumiresistentsus-jouab-eestisse-reisilt-ja-ukrainasthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/11/19/3094971h8854t2.jpgAntibiootikumiresistentsus jõuab Eestisse reisilt ja UkrainastAntibiootikumiresistentsus on tõusuteel vaesemates riikides, aga ka sõjakolletes, osutab tänavune raport. Eestisse toovad ravile allumatuid nakkusi sisse nii turistid kui ka Ukraina põgenikud.https://services.err.ee/media/embed/24015362025-11-20T22:53:07+02:00yestervisantibiootikumidpagulasedravimidlemmikloomadukraina sõdamarju sammulveterinaariaantibiootikumide resistentsusantibiootikumiresistentsusravimiresistentsustanel tesnsonlahingumeditsiintervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609861236/eestlased-puuavad-keenias-tekstiilijaatmete-teket-vahendadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/11/18/3092241hc7c0t2.jpgEestlased püüavad Keenias tekstiilijäätmete teket vähendadaMaailmas tekib igal aastal hinnanguliselt 92 miljonit tonni tekstiilijäätmeid, millest umbes pool on kasutatud rõivad ning umbes kolmandik pärineb erinevatest tootmisprotsessidest. Kuivõrd võimalused tekstiili ümbertöötlemiseks on ahtad, on oluline vähendada tekstiilijäätmete teket kõikjal maailmas.https://services.err.ee/media/embed/23997092025-11-17T21:22:56+02:00yeskeskkondkeeniareet auseesti kunstiakadeemiastockholmi keskkonnainstituudi tallinna keskuskenyatta ülikoolkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609859829/minutiloeng-kuidas-tekib-ja-kuhu-kaob-uudishimuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/11/17/3090630h3bedt2.pngMinutiloeng: kuidas tekib ja kuhu kaob uudishimu?Uudishimu avaldub paremini keskkonnas, mis last toetab, ütleb Tallinna Ülikooli nooremteadur Katrina Nurmoja. Turvalised ja soojad suhted ning autonoomsus- ja kompetentsustunnet toetav õhkkond loovad eeldused, kus lapse loomulik uudishimu saab esile tulla.https://services.err.ee/media/embed/23977142025-11-14T10:44:23+02:00yesÜhe minuti loengtallinna ülikoolõpilased kool klass lapseduudishimukatrina nurmojauudishimulikÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609858017/meetrikonventsioon-150-miks-tuleb-moota-ja-testida-et-droonid-lendaksidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/11/14/3087939h8d76t2.pngMeetrikonventsioon 150: miks tuleb mõõta ja testida, et droonid lendaksid?Meetrikonventsiooni 150. aastapäevale pühendatud lühivideote sarjas "Mõõdetud maailm" tuleb seekord juttu droonitehnoloogiatest ning sellest, miks on droonide puhul mõõtmine ja testimine eiriti oluline.https://services.err.ee/media/embed/23977112025-11-14T10:40:42+02:00yestehnikadroonidsi-süsteemtavo kangrumetrosertmõõdetud maailmmeetrikonventsioon 150droonilabortehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609942226/tartu-teadlased-loovad-eakatele-empaatilisi-ja-turvalisi-virtuaalkaaslasihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/02/15/3207914h0e18t2.pngTartu teadlased loovad eakatele empaatilisi ja turvalisi virtuaalkaaslasiTartu Ülikooli teadlased arendavad eakate üksinduse leevendamiseks empaatilisi virtuaalseid suhtluspartnereid, mille loomisel pööratakse erilist tähelepanu andmeturbele ja kasutusmugavusele. https://services.err.ee/media/embed/23959472025-11-11T19:50:46+02:00yestähelepanu! tegemist on teadusegakuldar taveterandmeturvetähelepanu tegemist on teadusegaeakate digilahendusedkodus vananeminevirtuaalsed jutukaaslasedempaatiline tehisintellekteakate sotsiaalvõrgustiktü arvutiteaduse instituuttähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609853826/aasta-arheoloogialeiud-kirjutavad-eesti-ajalooopikutesse-uued-readhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/11/11/3084135h550at2.jpgAasta arheoloogialeiud kirjutavad Eesti ajalooõpikutesse uued readMuinsuskaitseameti aastaauhindade kategooria "Aasta leid" nominentide seast leiab sel aastal Sindi-Lodja kiviajakompleksi, Hiiumaa Sarve küla viikingiaegsed mündid ja Muhu linnuse juurest taasavastatud asulakoha.https://services.err.ee/media/embed/23948012025-11-10T08:48:44+02:00yesajalugunele kangertaasta leidsindi-lodja kiviajakomplekssarve sadamakohtmuhu linnuse asulakohtajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609849905/kiindumus-roivasuurusesse-soodustab-e-poodide-raiskavat-tagastamisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/11/06/3078708hc19ct2.jpgKiindumus rõivasuurusesse soodustab e-poodide raiskavat tagastamistInimeste psühholoogiline vajadus mahtuda kindlasse rõivasuurusesse, põrkub e-poodides reaalsusega, kus brändide mõõdud on väga erinevad. See vastuolu on üks peamisi põhjuseid, miks tellitakse korraga mitu suurust, mis omakorda koormab keskkonda ebamõistliku transpordi ja tagastamisega.https://services.err.ee/media/embed/23929502025-11-06T08:48:13+02:00yesÜhiskondriidedtallinna tehnikakõrgkoolrõivadmarika-my laidkestlikku tekstiilitehnoloogia õppekavarõivasuurusÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609846347/eesti-teadlased-loovad-bakteri-ja-parmituvedega-uusi-maitseidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/11/04/3076434heaaat2.jpgEesti teadlased loovad bakteri- ja pärmitüvedega uusi maitseidAlkoholivabade jookide arenduses on fookus liikumas uutele fermentatsiooniviisidele. Eesti teadlased uurivad, kuidas erinevad bakteri- ja pärmitüved võiksid aidata luua uusi maitseid ja täiustada alkoholivabu jooke.https://services.err.ee/media/embed/23912612025-11-03T08:39:37+02:00yestervisrain kuldjärvalkoholivaba jookfermentatsioonguarkummtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609842513/arst-insuldi-suhtes-peavad-olema-valvsad-ka-nooredhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/10/30/3069486hee85t2.jpgArst: insuldi suhtes peavad olema valvsad ka nooredKuigi insulti peetakse laialdaselt eakate inimeste haiguseks, võib see tabada igas vanuses inimesi, sealhulgas ka pealtnäha täiesti terveid noori, nendib Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja Inga Samarüütel.https://services.err.ee/media/embed/23892152025-10-29T09:06:59+02:00yestervisinsultinga samarüütelida-tallinna keskhaigla neuroloogia keskustervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609838661/meetrikonventsioon-150-mis-tagab-mootmise-usaldusvaarsusehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/10/24/3063543h5839t2.pngMeetrikonventsioon 150: mis tagab mõõtmise usaldusväärsuse?Meetrikonventsiooni 150 aastapäevale pühendatud lühisarjas tuleb seekord juttu sellest, mis tagab mõõtmiste usaldusväärsuse. Metroserdi metroloogiadivisjoni juht Lauri Lillepea selgitab, miks kalibreerimine ja metroloogiline pädevus võimaldavad usaldada mõõtmistulemusi nii igapäevaelus kui ka ettevõtetes. https://services.err.ee/media/embed/23844902025-10-20T13:49:00+03:00yestehnikausaldusväärsussi-süsteemmõõdetud maailmmeetrikonventsioon 150mõõtevahendidtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609835472/arst-meeste-reieluukaela-murd-on-kaks-korda-surmavam-kui-naistelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/11/12/3086127h7633t2.jpgArst: meeste reieluukaela murd on kaks korda surmavam kui naistelKuigi luuhõrenemist peetakse pigem naiste haiguseks, on selle tagajärjed meestele sageli tõsisemad. Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) reumatoloogiakeskuse juhataja Piia Tuviku sõnul on reieluu kaela murru järgne suremus meestel esimese aasta jooksul kaks korda kõrgem kui naistel.https://services.err.ee/media/embed/23848232025-10-21T08:45:21+03:00yestervisosteporoosreieluukaela murdluu hõreneminehaprusmurdtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609831620/eestlaste-soogiisu-mojutab-ports-ainulaadseid-geenivariantehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/10/16/3054303h617bt2.jpgEestlaste söögiisu mõjutab ports ainulaadseid geenivarianteEestlaste genoomis leidub mitmeid eripäraseid geenivariante, mis mõjutavad kehakaalu ja söögiisu ning mis on siinsele regioonile omased. Paljud neist geenidest tegutsevad seejuures hoopis ajus, mitte soolestikus.https://services.err.ee/media/embed/23837342025-10-17T22:31:13+03:00yestervistartu ülikooltoitgeneetikaülekaalrasvuminetoitumineerik abnerozempicsemaglutiidpomcgeneetiline eelsoodumustäiskõhutunneadgrl3tervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609830888/optometrist-sinise-valguse-eest-kaitsvad-prillid-pole-imelahendushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/10/16/3053346he22ct2.pngOptometrist: sinise valguse eest kaitsvad prillid pole imelahendusKuigi sinine valgus on päevavalguse loomulik ja vajalik osa, tekitab nutiseadmetest ja ekraanidest kiirgav sinivioletne valgus silmadele lisakoormust. Optometristi sõnul pole aga sinise valguse kaitsega prillid lahendus igaühele ja eriti ettevaatlik tuleks olla laste puhul.https://services.err.ee/media/embed/23826122025-10-16T10:17:15+03:00yesloodusnutitelefonsinine valgustallinna tervishoiu kõrgkoolkaitseprillidlühinägelikkusmerle väljariloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609942223/tehisaru-muudab-majad-kopsudega-elusolendiks-ja-karbib-kuttearvethttps://test-s.err.ee/photo/crop/2026/02/15/3207908h4a72t2.pngTehisaru muudab majad kopsudega elusolendiks ja kärbib küttearvetTallinna Tehnikaülikooli teadlased õpetavad hooned tehisintellekti toel käituma nagu elusorganismid, mis tajuvad inimeste kohalolu ja säästavad nutika ventilatsiooni abil ligi poole energiakuludest.https://services.err.ee/media/embed/23812052025-10-13T18:44:26+03:00yesnovaatortallinna tehnikaülikooltark majaliginullenergiahooneenergiasäästargo rosinküttekuludventilatsioonisüsteemidmartin thalfeldttähelepanu tegemist on teadusegakristina vassiljevanutikas majatehisintellekt hoonetesenergiavarustuskindlusnovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609828998/uhe-minuti-loeng-kuidas-kool-noori-valima-innustada-saabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/10/14/3049800h5e03t2.pngÜhe minuti loeng: kuidas kool noori valima innustada saab?Uuringud näitavad, et tegelike osalusvõimaluste andmine noortele juba varakust east on see, mis viib päriselt demokraatias osalemiseni. Kool ja õpetajad saavad julgustada noorte valima minekut mitmel viisil, kirjutab Tallinna Ülikooli nooremteadur Maarja Hallik.https://services.err.ee/media/embed/23815052025-10-14T09:56:17+03:00yesÜhe minuti loengnooredkov-valimisedkohaliku omavalitsuse valimisedÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609827984/nobeli-majandusauhind-laks-kasvu-vedava-havingu-ja-innovatsiooni-uurijatelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/10/13/3048501hc063t2.pngNobeli majandusauhind läks kasvu vedava hävingu ja innovatsiooni uurijateleRootsi Riigipanga Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal jagasid sel aastal USA teadlane Joel Mokyr ning prantslane Philippe Aghion ja ameeriklane Peter Howitt. Teadlased kirjeldasid, kuidas tehnoloogiline innovatsioon ja loominguline häving majanduskasvu veavad.https://services.err.ee/media/embed/23812502025-10-13T19:29:10+03:00yesteaduselumajanduskasvnobeli majanduspreemianobeli mälestusauhindphilippe aghionpeter howittjoel mokyrloov hävingteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609826133/helen-eenmaa-jouga-oigust-ei-loohttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/10/10/3044976he047t2.pngHelen Eenmaa: jõuga õigust ei looLigi sajand tagasi rahvusvahelisest õigusest taanduma hakanud põhimõte "kel jõud, sel õigus" on hakanud tõstma pead tehisaru ja tehnoloogiamaailmas. Üldtunnustatud reeglite nappus pisendab kodanikke ja pärsib elutervet konkurentsi, leiab Tartu Ülikooli valitsemise ja õiguspoliitika kaasprofessor Helen Eenmaa.https://services.err.ee/media/embed/23792372025-10-09T09:54:13+03:00yesÜhiskondtartu ülikoolteadus kui eesti arengumootorhelen eenmaatehnoloogiasektortehisaruoona hathawayscott shapirokel jõud, sel õigustehnoloogiamaailmÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609826157/liiri-oja-riigivoim-peab-kaitsma-eraelu-ka-tehisintellekti-ajastulhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/10/10/3045045hc501t2.pngLiiri Oja: riigivõim peab kaitsma eraelu ka tehisintellekti ajastulKuigi surve tehisaru laialdaseks rakendamiseks on suur, ei tohi riigivõim otsuseid tehes lähtuda tehnoloogia ahvatlevatest võimalustest, vaid peab esmalt tagama põhiõiguste kaitse, leiab õiguskantsleri kantselei vanemnõunik Liiri Oja.https://services.err.ee/media/embed/23792342025-10-09T09:50:14+03:00yesÜhiskondtehisintellektpõhiõigusedentateadus kui eesti arengumootorliiri ojaÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609826262/innar-liiv-kes-pani-eesti-valimisvalemisse-astendaja-0-9https://test-s.err.ee/photo/crop/2025/10/14/3049845hb8e6t2.pngInnar Liiv: kes pani Eesti valimisvalemisse astendaja 0,9?Juba aastaid riigikogu mandaatide jaotamiseks kasutatav modifitseeritud d'Hondti meetod ilmestab, kui keeruline on välja selgitada ühe lihtsa algoritmi loomise tagapõhja. Küsimusele vastust leidmata ei saa me olla valmis ka tulevikus tehisaru algoritmide koosmõjuks, nendib Tallinna Tehnikaülikooli andmeteaduse kaasprofessor Innar Liiv.https://services.err.ee/media/embed/23792462025-10-09T09:57:46+03:00yesÜhiskondentainnar liivalgoritmteadus kui eesti arengumootord’hondti meetodÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609823643/uuring-tuulikute-infraheli-asemel-hairib-kohalikke-kuuldav-tuulikumurahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/10/20/3059796h4ff6t2.jpgUuring: tuulikute infraheli asemel häirib kohalikke kuuldav tuulikumüraTartu Ülikooli teadlaste värske ülevaade kummutas levinud hirmu, nagu põhjustaks tuuleparkide tekitatud madalsageduslik infraheli inimestele tervisehädasid. Autorite sõnul tuleks aga tähelepanu pöörata hoopis tuulikute kuuldavale mürale, mis võib tõesti kohalike elu häirida.https://services.err.ee/media/embed/23787032025-10-08T09:01:58+03:00yestervistartu ülikooltuulikudtuulikud energiakaasaminekogukondhans orrukohalikudtuulegeneraatoridinfrahelihäiringtriin vebermüra tervistervisemõjutervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609821627/uhe-minuti-loeng-kuidas-ara-tunda-poliitilist-klientelismihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/10/06/3041151h4fabt2.pngÜhe minuti loeng: kuidas ära tunda poliitilist klientelismi?Valimisi nimetatakse demokraatia pidupäevaks. Kuidas aga hääletada selliselt, et see ka demokraatia tervist toetab, selgitab Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Mari-Liis Jakobson.https://services.err.ee/media/embed/23778902025-10-06T15:59:06+03:00yesÜhe minuti loengtallinna ülikoolühe minuti loengmari-liis jakobsonkohalike omavalitsuste valiminedemokraatlik poliitikaklientelismÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609821048/ak-nadal-uuris-kuidas-on-matemaatika-opetamine-koolides-muutunudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/10/03/3038457h19a6t2.jpg"AK Nädal" uuris, kuidas on matemaatika õpetamine koolides muutunudJärgmisel nädalal saavad kõik huvilised end proovile panna e-rehkenduses ning lahendada koolimatemaatika ülesandeid esimesest kuni 12. klassini. "Aktuaalne kaamera" uuris, kui palju on viimase 30 aasta jooksul muutunud matemaatika õpetamine ning seejuures ka õpikud ja töövihikud.https://services.err.ee/media/embed/23775662025-10-05T22:31:16+03:00yesharidusmatemaatikaõpetaminetallinna toomkooljüri kurvitseesti hoiuraamatukogue-rehkenduslidia uuseluharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609815978/nutikella-kandmine-voib-pohjustada-tervisearevusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/10/01/3035733h9e7ct2.jpgNutikella kandmine võib põhjustada terviseärevustNutikellad mõõdavad tänapäeval südamerütmi, vererõhku, une kvaliteeti ja teevad isegi lihtsustatud EKG-d. Samas võib see muuta inimesed ärevaks, sest numbreid tõlgendatakse erinevalt.https://services.err.ee/media/embed/23749022025-09-30T09:34:00+03:00yestervissportvererõhknutikellmargus viigimaasammudtervise ärevusekgtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609812957/meetrikonventsioon-150-mis-on-elekterhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/09/26/3029721h98ebt2.jpgMeetrikonventsioon 150: mis on elekter?Meetrikonventsiooni 150. juubelile pühendatud videosari "Mõõdetud maailm" seekordses osas võetakse luubi alla elektrienergia ja selle mõõtmine. Metroserdi juhatuse liige ja füüsik Aigar Vaigu selgitab, kuidas elektrienergiat mõõta ning miks just mõõtmise täpsus on meie igapäevaelus ja tööstuses hädavajalik.https://services.err.ee/media/embed/23728292025-09-25T14:46:08+03:00yestehnikaelekteraigar vaigusi-süsteemmetrosertohmi seadusmõõdetud maailmmeetrikonventsioon 150voolutugevusreaktiivvõimsustehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609811418/taimsete-lihaalternatiivide-tervislikkus-jatab-soovidahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/09/26/3030981h3410t2.jpgTaimsete lihaalternatiivide tervislikkus jätab soovidaKliimateadlased soovitavad keskkonna säästmiseks lihatarbimist oluliselt vähendada, kuid paljud poelettidel saadaolevad taimsed lihaalternatiivid on ülitöödeldud. Näiteks võivad need sisaldada ohtralt soola ja küllastunud rasvu, nendib Eesti Maaülikooli nooremteadur Liis Lutter.https://services.err.ee/media/embed/23726102025-09-25T08:45:27+03:00yestervismaaülikoolliis lutterlihaalternatiividtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609811706/uhe-minuti-loeng-milline-on-inimestega-arvestav-linnaruumhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/09/25/3028674h303ct2.pngÜhe minuti loeng: milline on inimestega arvestav linnaruum?Inimkeskne linnaruum seab esikohale inimeste heaolu ja arvestab erinevate inimeste võimekustega, lubades ka lihtsat kooserdamist. Samas jääb ainuüksi tänavaruumiga tegelemisest väheks, leiab Tallinna Ülikooli linnauuringute professor Tauri Tuvikene.https://services.err.ee/media/embed/23721512025-09-24T11:24:13+03:00yesÜhe minuti loenglinnaruumtauri tuvikeneautovabadusÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609809015/teadlane-tehisaru-margendab-postitusi-inimesest-demokraatlikumalthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/09/23/3025659h1604t2.jpgTeadlane: tehisaru märgendab postitusi inimesest demokraatlikumaltÜhismeediaplatvormid kasutavad üha enam postituste sobivuse hindamisel tehisaru. TTÜ rakendusliku tehismõistuse töörühma juhi Ago Lubergi sõnul on see asjade loomulik käik. Ideaalis peaks üks postituste kontrollietapp aga endiselt inimesele jääma.https://services.err.ee/media/embed/23714732025-09-23T10:52:33+03:00yestehnikasotsiaalmeediatehisintellekttallinna tehnikaülikoolühismeediaaiago lubergpostitusedpostitustitehisaruühismeediaplatvormtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609804293/mudimisvidin-on-vaimse-tervise-plaasterhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/09/18/3020289h9c8ft2.jpgMudimisvidin on vaimse tervise plaasterKooliärevusele võib leevendust leida eri praktikatest. Praegu koguvad populaarsust sensoorsed mänguasjad ehk fidget'id. Peaasi.ee haridussuuna juht Marit Kannelmäe-Geertsi sõnul tasub neid kasutada, kuid tegeleda ka ärevuse põhjusega.https://services.err.ee/media/embed/23691062025-09-18T10:09:22+03:00yespsüühikaõpilasedlapsed koolärevuspeaasimarit kannelmäe-geertspeaasjadvidinkooliärevusmudiminevidinadpsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609804287/proviisor-alkohol-pakub-seksuaalarevuse-vastu-vaid-nailist-leevendusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/09/18/3020268h10a2t2.jpgProviisor: alkohol pakub seksuaalärevuse vastu vaid näilist leevendustKuigi septembris on traditsiooniliselt fookuses alkoholivaba kuu ja novembris meeste tervis, tasub alkoholi mürgistele mõjudele mõelda aasta läbi, nendib proviisor Mattias Jaak Koppel.https://services.err.ee/media/embed/23690582025-09-18T09:01:28+03:00yestervisalkoholmattias jaak koppelseksuaalfunktsioonseksuaalärevusatseetaldehüüdtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609803393/pealtnagija-edukas-looduskaitse-tegi-botswanas-elevandist-nuhtlusliigihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/09/17/3019203h5652t2.png"Pealtnägija": edukas looduskaitse tegi Botswanas elevandist nuhtlusliigiLooduskaitse võib anda kohati ootamatuid tulemusi. Kui Eesti loomapidajad kurdavad jultunud huntide üle, siis Botswana farmerid ja külaelanikud on hädas mitu tonni kaaluvate elevantidega.https://services.err.ee/media/embed/23689382025-09-17T21:21:29+03:00yesloodusaafrikaelevantelevandidküttiminelooduskaitseliigikaitsebotswanatrofeenuhtlusnuhtlusliikloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609803030/professor-keha-harjub-uute-ilmaoludega-kahe-nadala-jooksulhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/09/18/3020274hbd4at2.jpgProfessor: keha harjub uute ilmaoludega kahe nädala jooksulSuviselt kuum ja niiske õhk pakub sportlastele Jaapanis Tokyos toimuvatel kergejõustiku MM-il väljakutseid. Spordibioloogia professori sõnul harjub keha uute tingimustega umbes kahe nädala jooksul.https://services.err.ee/media/embed/23684762025-09-17T09:20:48+03:00yesterviskergejõustikkliimailmilmastikkristjan portsportkergejõustiku mmjaapantokyospordibioloogia professortervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609802022/sinitihaste-sugisranne-algas-tanavu-tavaparasest-varemhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/09/16/3016083h78c2t2.jpgSinitihaste sügisränne algas tänavu tavapärasest varemTänavune soe suvi ja hea pesitsusaasta on toonud kaasa tavapärasest varasema ja arvukama sinitihaste rände, mida on märgata ka Kabli linnujaamas. Keskkonnaagentuuri lindude spetsialist Jaak Tammekännu sõnul on peagi oodata ka musttihaste ja sookurgede rännet.https://services.err.ee/media/embed/23679242025-09-16T10:22:38+03:00yeslooduslinnudtihasedkuredlinnuvaatluslindude rännekabli linnujaamlinnuvaatleminejaak tammekändloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609800636/ska-nooremteadur-lunki-eesti-ohuseires-aitaks-taita-ohupallidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/09/15/3014964hbfcbt2.pngSKA nooremteadur: lünki Eesti õhuseires aitaks täita õhupallidRiigipiiri seire on muutunud droonide ja muude madalalt lendavate objektide varasemast olulisemaks. Sisekaitseakadeemia nooremteaduri Karl Raba uurimistöö osutab, et õhuruumi seiret aitaks tõhustama muuta aerostaadid ehk ankurdatud õhupallid.https://services.err.ee/media/embed/23674082025-09-15T09:01:53+03:00yestehnikaõhuseireradarisüsteemaerostaatkarl rabatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609796526/fuusik-selgitab-miks-vihmavari-tagurpidi-lahebhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/09/12/3010206h93bdt2.jpgFüüsik selgitab, miks vihmavari tagurpidi lähebSügisilmadega kaasneb sageli vajadus ka vihmavarju järele. Füüsik selgitas "Terevisioonis" jooniste abil, miks tuulehoog vihmavarju tagurpidi keerab.https://services.err.ee/media/embed/23657192025-09-11T08:57:31+03:00yestehnikavihmvihmavarijaan kaldaturbulentssügistuultehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609795260/bioloog-lehed-kolletuvad-tanavu-aeglasemalthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/09/11/3008925h07eet2.jpgBioloog: lehed kolletuvad tänavu aeglasemaltSügise hakul kaunistavad puid värvilised lehed. Inimese silmailu taga on taime seisukohast ettevalmistused talveks, rääkis bioloog Arne Sellin. Tänavune vihmane ja jahe suvi aga aeglustab tema sõnul lehtede vananemist.https://services.err.ee/media/embed/23651372025-09-10T09:32:49+03:00yeslooduspuudsügispuulehed sügislehed vahtralehedkollased lehedarne sellinbioloogkolletamineloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609793694/teadlased-loodavad-tehissaare-abil-pormujarve-elurikkuse-taastadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/09/08/3005190h85cct2.jpgTeadlased loodavad tehissaare abil Põrmujärve elurikkuse taastadaVõrumaal Navi külas ei lepi kohalikud inimesed sellega, et nende küla järves vohavad iga aasta sinivetikad ja vesi haiseb. Teadlaste eestvedamisel asetati Põrmujärvele tehissaar, mis hakkab loodetavasti järve tervist turgutama ning mille abil peaks elurikkus järves taastuma.https://services.err.ee/media/embed/23645222025-09-08T22:01:43+03:00yeskeskkondtehissaarpõrmujärvkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609790700/teadur-leib-vaatab-vastu-ka-eesti-taluarhitektuuristhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/09/05/3002388hd865t2.jpgTeadur: leib vaatab vastu ka Eesti taluarhitektuuristPühapäeval tähistab Eesti vabaõhumuuseum eesti leiva päeva. Muuseumi teadur-kuraator Maret Tamjärve sõnul on leib olnud Eesti kultuuris nii olulisel kohal, et selle ümber keerles kohalik taluarhitektuur. Leiva tähtsusele viitavad ka paljud eestikeelsed kõnekujundid.https://services.err.ee/media/embed/23630522025-09-05T08:45:44+03:00yesajalugueesti vabaõhumuuseumleibkeelküpsetaminerukkileibrehetarerehielamumaret tamjärvleivadajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609790718/taiskasvanute-ath-diagnooside-kasvu-taga-on-keerukas-probleemiragastikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/09/05/3002379h8b84t2.jpgTäiskasvanute ATH-diagnooside kasvu taga on keerukas probleemirägastikAktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnooside arv täiskasvanute seas on viimastel aastatel pretsedenditult kasvanud, ent ühese põhjuse leidmine on diagnostiliste eripära tõttu raske, nendib Tartu Ülikooli neuropsühhiaatrilise geneetika kaasprofessor Kelli Lehto.https://services.err.ee/media/embed/23630402025-09-05T08:44:27+03:00yespsüühikaathkelli lehtopsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609790676/meetrikonventsioon-150-mis-on-meeterhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/09/05/3001293heec1t2.jpgMeetrikonventsioon 150: mis on meeter?Meetrikonventsiooni 150. juubelile pühendatud videosari "Mõõdetud maailm" seekordses osas räägib Metroserdi pikkuse valdkonna teadur Jako Siim Eensalu meetri ajaloolisest teekonnast, alates Prantsuse revolutsioonist kuni valguse kiiruseni.https://services.err.ee/media/embed/23617772025-09-03T12:21:00+03:00yestehnikasi-süsteemjako siim eensalumetrosertmõõdetud maailmmeetrikonventsioon 150meetertehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609789881/kaks-eesti-projekti-said-euroopa-teadusnoukogu-uurimistoetusehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/08/13/2972535hd1cbt2.jpgKaks Eesti projekti said Euroopa Teadusnõukogu uurimistoetuseEesti teadlased on üha edukamalt kandideerinud Euroopa Liidu teadusrahale. Viimase kolme aastaga on tugevas konkurentsis Euroopa kõige mainekamast programmist Eestisse toodud 286 miljonit eurot, mille abil on alustatud ligi 600 rahvusvahelist teadusprojekti. Neljapäeval selgusid järjekordsed uue teadusgrandi saajad.https://services.err.ee/media/embed/23629412025-09-04T22:32:30+03:00yesteaduseluteadustriin laurigrantanu noormakelli lehtoeuroopa teadusnõukoguuurimistoetusteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609786266/uhe-minuti-loeng-kuidas-aitada-kaasa-lapse-sujuvale-kooliteelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/09/02/2997366h4bbct2.pngÜhe minuti loeng: kuidas aitada kaasa lapse sujuvale kooliteele?Lapse esimesse klassi minek võib peres olla väga oodatud sündmus, aga ka paras väljakutse. Tallinna Ülikooli alushariduse külalislektor Kerstin Kööp jagab näpunäiteid, kuidas lapse koolitee sujuvale algusele kaasa aidata.https://services.err.ee/media/embed/23611472025-09-02T09:48:38+03:00yesÜhe minuti loengesimene klasskertin kööpkoolialgusÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609778997/sunoptik-septembri-algus-voib-tuua-veel-viivuks-suvesoojahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/08/26/2989284h1200t2.jpgSünoptik: septembri algus võib tuua veel viivuks suvesoojaTänavu suvel nägi päikest tavapärasest vähem. Sünoptiku sõnul on aga lootust, et augustikuu viimane nädalavahetus ja ka septembri algus toovad Eestimaa pinnale suviselt sooja ilma.https://services.err.ee/media/embed/23581472025-08-26T08:39:02+03:00yesloodusvihmilmsuvipäikeäiketaimi paljakkuumalainesünoptiksuvesoeloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609748019/esimesed-kolme-vanemaga-lapsed-toid-ilmsiks-uue-viljastusmeetodi-edu-ja-riskidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/07/17/2946321h2f96t2.jpgEsimesed kolme vanemaga lapsed tõid ilmsiks uue viljastusmeetodi edu ja riskidSuurbritannias on murrangulise viljastusmeetodi abil sündinud praeguseks kaheksa last, kelle rakkudes on kolme inimese pärilikkusaine. Kuigi meetod ennetas edukalt raskete pärilike haiguste kandumist emalt lapsele, on tulemused tekitanud teadlastes ka küsimusi protseduuri ootamatute mõjude ja pikaajalise ohutuse kohta.https://services.err.ee/media/embed/23447762025-07-17T19:17:49+03:00yestervisviljatusravimtdnakolme vanemaga lapsedmitokondriaalsed haigusedtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609743633/nutipastel-pakub-tantsulovile-tikandiga-tugehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/07/11/2939301h54c0t2.jpgNutipastel pakub tantsulõvile tikandiga tugeTartu Ülikooli (TÜ) pehmerobootikud meisterdasid valmis nutika tikandiga pastlad. Papude muster on programmeeritud toetama iga kandja eripärast jalakuju.https://services.err.ee/media/embed/23429462025-07-11T22:03:21+03:00yestehnikatartu ülikoolrobotkangasriieleonid zinatullinindrek mustpastladmustertikkiminetikandidtikandpehmerobootikaroboorikapasteltehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609730907/mehitamata-pollutootehnika-saadab-talumehe-nutiseadme-tahahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/06/26/2911806h6f51t2.jpgMehitamata põllutöötehnika saadab talumehe nutiseadme tahaPõllumajandus muutub Eestis üha nutikamaks. Targad masinad tulevad appi põllutöödel ja aitavad eraldada terad sõkaldest.https://services.err.ee/media/embed/23375762025-06-27T19:24:25+03:00yestehnikatartu ülikoolpõllumajandustraktorrobotvili teravilinutieesti maaülikoolnutikassorteeriminebaltic agro asheilo altintoomas tõrrapõllurobotmeelis suurmannagxeedagbottehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609724616/kosmeetikakeemik-paevitusolid-loovad-petliku-kaitsetundehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/07/23/2956539ha2fet2.jpgKosmeetikakeemik: päevitusõlid loovad petliku kaitsetundePäikeseliste ilmadega soovitavad nahaarstid kasutada SPF-tooteid, et nahka kaitsta. Poes tasub aga toodete pakendeid uurida, sest näiteks päevitusõlides ei ole sageli SPF-i, mistõttu need tooted ei kaitse päikese eest.https://services.err.ee/media/embed/23342102025-06-18T08:45:42+03:00yestervispäikesekaitsekreemspfpäikesekaitsetriin truukosmeetikakeemiktervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609721049/tehisaru-aitab-telekomi-kliente-aikese-eest-hoiatadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/06/13/2898813h48aft2.jpgTehisaru aitab telekomi kliente äikese eest hoiatadaTelia võtab kasutusele tehisintellektil põhineva SMS-hoiatusteenuse äikeseohu eest, mille eesmärgiks on kaitsta klientide seadmeid.https://services.err.ee/media/embed/23322602025-06-13T08:44:42+03:00yestehnikaäikesideilmaennustaminetehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609718925/eesti-tudeng-toestas-origamiga-ara-pythagorase-teoreemihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/06/11/2896914hcb76t2.jpgEesti tudeng tõestas origamiga ära Pythagorase teoreemiTartu Ülikooli tudeng tõestas origami abil ära Pythagorase teoreemi. Ehkki paberit voltides on juba põhikoolis tuntud seaduspära tõestatud varemgi, õnnestus see tudengil kordagi kääre haaramata.https://services.err.ee/media/embed/23316902025-06-11T19:12:52+03:00yesharidustartu ülikoolmatemaatikaorigamipythagorasvoltiminevalemtiina kraavpythagorase teoreemvõrrandharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609718076/niiske-ja-heitlik-kevad-meelitas-metsadesse-sugisseenedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/10/01/692168h2694t2.jpgNiiske ja heitlik kevad meelitas metsadesse sügisseenedVarakult saabunud soojad kevadilmad ja sellele järgnenud vihmad lõid seente kasvuks soodsad tingimused. Kevad- ja suviseente keskel ilmutavad ennast aga ka mõned liigid, mis tavaliselt enne septembri- ja oktoobrikuud välja ei ilmu.https://services.err.ee/media/embed/23313662025-06-10T22:16:37+03:00yesloodusseenedsademedseeneaastakevad 2025loodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609715481/hispaania-teeteo-reedab-kollane-limajalghttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/06/09/2894307h0805t2.jpgHispaania teeteo reedab kollane limajälgAiandushooajaga käsikäes jõuab Eesti aedadesse rida tigusid, nälkjaid ja taimehaigusi. Tallinna botaanikaaia taimekaitsespetsialisti Pille Hermanni sõnul tunneb suurimat peavalu tekitava Hispaania teeteo ära soonilise tagakeha, laia talla ja kollase limaraja järgi.https://services.err.ee/media/embed/23297432025-06-06T10:01:07+03:00yeslooduslilledtaimedtigutallinna botaanikaaedaiandusteodkahjuridkahjurhispaania teetigupille hermannnälkjadiluaedloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609715490/veealune-detektiivitoo-andis-saaremaa-vrakile-nao-ja-voimaliku-nimehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/06/09/2894925h24f6t2.jpgVeealune detektiivitöö andis Saaremaa vrakile näo ja võimaliku nimeVeealused uuringud viitavad, et seni koodnime all Nimetu 367 tuntud ja Saaremaa lähistel asuva laevavraki näol on tegu ilmselt 19. sajandi keskpaigas uppunud Inglise söelaevaga Worthy of Devon.https://services.err.ee/media/embed/23297402025-06-06T10:00:50+03:00yesajalugueesti meremuuseumpriit lättinimetu 367worthy of devonajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609714158/uhe-minuti-loeng-kuidas-toetada-leinavalus-inimesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/06/05/2891145h73d7t2.pngÜhe minuti loeng: kuidas toetada leinavalus inimest?Kui tahame kaotusvalus inimesele toeks olla, peame aktsepteerima, kuidas ta oma leinaga antud hetkel toime tuleb, rõhutab Tallinna Ülikooli nooremteadur Agnes Aas.https://services.err.ee/media/embed/23290232025-06-05T09:46:01+03:00yespsüühikatallinna ülikoolleinühe minuti loengagnes aaselisabeth küber-rosspsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609713291/toiduteadlane-teravad-meeled-aitavad-toiduraiskamist-vahendadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/06/04/2890263h57cet2.jpgToiduteadlane: teravad meeled aitavad toiduraiskamist vähendadaPaljud tarbijad ei suuda kahte olulist säilivustähist – "parim enne" ja "kõlblik kuni" – endiselt eristada, mistõttu jõuabpalju söömiskõlbulikku toitu prügikasti, nendib toiduteadlane Rain Kuldjärv. Samas tasub toidu eluea pikendamiseks enda tervise huvides nii mõndagi meeles pidada ja usaldada oma meeli.https://services.err.ee/media/embed/23286422025-06-04T10:53:04+03:00yestervisrain kuldjärvtftakkõlblik kuniparim ennefermentatsioontervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609712544/meetrikonventsioon-150-kuidas-moota-temperatuurihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/06/03/2889384h8ca3t2.jpgMeetrikonventsioon 150: kuidas mõõta temperatuuri?Meetrikonventsiooni 150. juubelile pühendatud videosarja "Mõõdetud maailm" värskes osas selgitab Metroserdi teadur-etalonihoidja Kristjan Tammik, miks ei tohiks rääkida füüsikalises mõttes külmast ilmast.https://services.err.ee/media/embed/23282972025-06-03T13:39:30+03:00yestehnikametrosertmõõdetud maailmmeetrikonventsioon 150kristjan tammiktehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609709325/pirita-rand-tousis-1920-aastatel-pealinlaste-meeliskuurordikshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/05/30/2883729hbc06t2.jpgPirita rand tõusis 1920. aastatel pealinlaste meeliskuurordiksTänavu tähistatakse Pirita ranna 100. sünnipäeva, sest sada aastat tagasi hakati sinna teadlikult kujundama kuurortranda. Tallinna linnamuuseumi kuraator Toomas Abilise sõnul oli Pirita plaaž1930. aastate alguseks pealinlaste seas väga populaarne.https://services.err.ee/media/embed/23266622025-05-30T09:06:15+03:00yesajalugutallinnsupleminepiritakuurort1930ndad1920ndadtoomas abilinekuurortidsupelrandpirita rand 100supelsaksajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609706088/ulekaalulised-inimesed-tombavad-saaski-rohkem-ligihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/05/29/2881575hde92t2.jpgÜlekaalulised inimesed tõmbavad sääski rohkem ligiKuigi praegu on sääski juba väga palju, siis see, kas terve suvi tuleb sääserohke, sõltub sademete hulgast. Küll aga võib kindel olla selles, et ülekaalulisi inimesi purevad sääsed rohkem.https://services.err.ee/media/embed/23250332025-05-27T09:42:12+03:00yesloodusvihmputukadurmas tartessääsedpaduvihmsademedsääsehooaegputukateadlaneloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609700688/professor-tehisaru-ei-oska-oelda-et-ta-ei-teahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/05/22/2874159h1c03t2.jpgProfessor: tehisaru ei oska öelda, et ta ei teaTehisaru pakub sageli küsimustele vastuseid, mis ei vasta tõele. See aga ei tule pahatahtlikkusest, vaid süsteem teeb oletusi, tuginedes tõenäosusele.https://services.err.ee/media/embed/23222492025-05-21T09:33:06+03:00yestehnikatartu ülikooltehisintellekttehisnärvivõrkchatgpttehisarumeelis kulltehisaru baromeetertehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609699473/keelemudelid-voivad-eesti-keeles-anda-toest-kaugele-jaavaid-vastuseidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/05/20/2870691h4bc2t2.jpgKeelemudelid võivad eesti keeles anda tõest kaugele jäävaid vastuseidEesti teadlased lõid tehisaru baromeetri, millega saab igaüks võrrelda keelemudelite vastuseid ja hinnata nende eesti keele oskust. Teadlaste eesmärk on koguda juuni lõpuks vähemalt 50 000 võrdlust.https://services.err.ee/media/embed/23217152025-05-20T09:19:12+03:00yestehnikatartu ülikooltehisintellekteesti keelaitehisarukairit sirtstehisaru baromeetertehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609699323/meetrikonventsioon-150-kas-kilo-kulda-kaalub-rohkem-kui-kilo-vattihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/05/20/2870082h8741t2.pngMeetrikonventsioon 150: kas kilo kulda kaalub rohkem kui kilo vatti?Meetrikonventsiooni 150. juubelile pühendatud videosarja "Mõõdetud maailm" värskes osas tuleb jutuks üks klassikaline mõistatus: kumb on raskem, kas kilo vatti või kilo kulda? Vastust aitab leida Metroserdi etalonihoidja-mõõtevaldkonna spetsialist Allar Pärn.https://services.err.ee/media/embed/23217242025-05-20T09:26:31+03:00yestehnikametrosertkaaluvihidmõõdetud maailmtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609698390/uhe-minuti-loeng-miks-on-oluline-lugeda-ilukirjandusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/05/19/2869020h7f54t2.pngÜhe minuti loeng: miks on oluline lugeda ilukirjandust?On olemas hea väljend – tugitoolireisimine, sest kirjandus ei tunne teadupoolest piire. Miks on oluline lugeda ilukirjandust, sellele vastab kohe Tallinna Ülikooli kirjandusõpetuse ja eesti kirjanduse külalislektor Joosep Susi.https://services.err.ee/media/embed/23204072025-05-16T15:14:05+03:00yesÜhe minuti loengjoosep susitallinna ülikoolühe minuti loengilukirjandustugitoolireisimineÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609693910/fusioterapeut-laste-nutivaegusi-ennetab-mitmekesine-liikuminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/05/14/2862806haacbt2.jpgFüsioterapeut: laste nutivaegusi ennetab mitmekesine liikumineLapsed veedavad tänapäeval nutiseadmetes tihti piisavalt palju aega, et see tekitab rühiprobleeme ja mõjub kehvasti nende üldtervisele. Füsioterapeut Kadi Kuusk märkis, et nende ennetamiseks võiks vanemad mõelda eeskätt sellele, kuidas muuta liikumine laste elustiili loomulikuks osaks.https://services.err.ee/media/embed/23188252025-05-14T10:24:24+03:00yestervisfüsioterapeutnutikaelkadi kuusknutivaegusedrütmiprobleemidtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609686299/meetrikonventsioon-150-kuidas-moota-valguse-sarahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/05/07/2850641h000et2.pngMeetrikonventsioon 150: kuidas mõõta valguse sära?Kas oled kunagi mõelnud, kui eredalt särab küünal või kui pimestav võib-olla auto kaugtuli? Selle mõõtmiseks on teadlastel olemas eriline ühik – kandela, kirjutab Metroserdi kvanttehnoloogia valdkonna koordinaator Nataly Dubbelman.https://services.err.ee/media/embed/23149282025-05-07T10:15:26+03:00yestehnikamõõdetud maailmnataly dubbelmankandelatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609684175/uhe-minuti-loeng-kuidas-areva-ajaga-paremini-toime-tullahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/05/05/2847854hb6cct2.pngÜhe minuti loeng: kuidas äreva ajaga paremini toime tulla?Ärevatel ja ebakindlatel aegadel aitab inimestel paremini toime tulla kuuluvustunne, mis suurendab tajutavat turvalisust, säilenõtkust ning kollektiivset tegutsemisvõimet, leiab Tallinna Ülikooli õppejõuarenduse ekspert Katrin Aava.https://services.err.ee/media/embed/23125192025-05-02T13:23:29+03:00yesÜhe minuti loengtallinna ülikoolkatrin aavakuuluvustunnekobarkriisebastabiilsusÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609673612/androloog-kui-pealagi-juba-laigib-tasub-kiilaspaisusega-leppidahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/24/2834996h9f3at2.pngAndroloog: kui pealagi juba läigib, tasub kiilaspäisusega leppidaMeeste kiilaspäisuse taga on enamasti geneetika ja see ei kujuta endast haigust, kinnitab Tartu Ülikooli androloogia professor Margus Punab. Õigeaegne ravi võib küll protsessi aeglustada, kuid pigem võiks tema sõnul muutustega leppida, teisalt ei ole mehe enesekindlusele mõeldes iseenesest midagi halba ka juuste siirdamises.https://services.err.ee/media/embed/23079982025-04-24T10:05:43+03:00yesterviskiilaspäisusandroloogiadhtfinasteriidtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609670234/uhe-minuti-loeng-kuidas-kaib-eesti-seisuveekogude-kasihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/21/2830109hf6c3t2.pngÜhe minuti loeng: kuidas käib Eesti seisuveekogude käsi?Eesti seisuveekogude seisund on viimase kümmekonna aastaga halvenenud. Paraku napib nii teadlastel kui ka riigil nende kõigi korrapäraseks seireks ressursse. Oma panuse kodukandi veekogudel silma peal hoidmiseks ning nende tervise parandamiseks saab igaüks, leiab Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa.https://services.err.ee/media/embed/23044462025-04-17T10:24:31+03:00yesÜhe minuti loengtallinna ülikooljaanus terasmaaseisuveekogudjärvede seireÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609666112/meetrikonventsioon-150-mis-on-riigietalonidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/16/2825504h9ccbt2.jpgMeetrikonventsioon 150: mis on riigietalonid?Riikidel on lipp, vapp ja hümn, aga ka riigietalonid. Nende olemusest ja olulisusest räägib Metroserdi teadus- ja arendusdivisjoni juht Mari Aru.https://services.err.ee/media/embed/23037802025-04-16T09:52:27+03:00yestehnikametrosertriigietalonidmõõdetud maailmmeetrikonventsioon 150mari arutehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609661891/gerontoloogid-eestis-hakatakse-raakima-vananemisest-liiga-hiljahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/11/2820230he912t2.jpgGerontoloogid: Eestis hakatakse rääkima vananemisest liiga hiljaTäies elujõus tehtud elustiilivalikud mõjutavad otseselt vanaduspõlve, mistõttu peaks hakkama rääkima nende mõjust juba varem, leiavad gerontoloogid. Samas võiks olla nii vanemaealistel endil kui ka ühiskonnal tervikuna eakatesse ja nende võimetesse rohkem usku.https://services.err.ee/media/embed/23011672025-04-11T09:43:05+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609658921/tartus-selgusid-opilaste-teadustoode-konkursi-voitjadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/09/2818508h4021t2.jpgTartus selgusid õpilaste teadustööde konkursi võitjadÕpilaste teadustööde konkursi peapreemiad läksid sellel aastal Tallinnasse, Nõosse ja Kuressaarde.https://services.err.ee/media/embed/23000032025-04-09T22:03:38+03:00yesharidusõpilaste teadusfestival 2025haridusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609657787/reportaaz-opilasteadlased-uurisid-tanavu-karusid-ja-eutanaasiathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/08/2817011he8e8t2.jpgReportaaž: õpilasteadlased uurisid tänavu karusid ja eutanaasiatTartus Ahhaa teaduskeskuses algas 8. aprillil kahepäevane õpilaste teadusfestival. Juba 11. korda toimunud festivalil tutvustasid parimad õpilasteadlased postrivormis oma töid. Novaator käis noorte uurijatega vestlemas.https://services.err.ee/media/embed/22994632025-04-09T09:14:35+03:00yesteaduseluõpilasedahhaa keskusõpilasteadusuurimusedõpilasuurimusedõpilaste teadustöödõpilaste teadustööde riiklik konkurss 2022uurimistööteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609657463/ule-poole-eesti-surmadest-pohjustavad-sudame-veresoonkonna-haigusedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/08/2816513hea5ft2.jpgÜle poole Eesti surmadest põhjustavad südame-veresoonkonna haigusedEestis on peamine surmapõhjus südame-veresoonkonna haigused. Statistika näitab, et eelmisel aastal suri Eestis umbes 15 000 inimest ja 53 protsendil oli surma põhjus südame-veresoonkonna haigused.https://services.err.ee/media/embed/22988212025-04-08T10:56:18+03:00yestervisinsultinfarktkolesteroolsüdame-veresoonkonna haigusedkardioloogtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609656383/uhe-minuti-loeng-kuidas-toised-arenguvestlused-kasulikuks-muutahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/07/2815517hd612t2.pngÜhe minuti loeng: kuidas töised arenguvestlused kasulikuks muuta?Kevadel on paljudel tööandjatel tavaks pidada arenguvestlusi. Mõni tagasiside aitab liigutada mägesid, samas lühike ja järsk tagasiside võib inimese ära ehmatada. Kas tagasiside aitab õppida või hoopis pärsib arengut, kirjutab lähemalt Tallinna Ülikooli andragoogika dotsent Katrin Karu.https://services.err.ee/media/embed/22981672025-04-07T11:45:13+03:00yesÜhe minuti loengkatrin karutagasisidearenguvestlusÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609656227/anna-oma-haal-aasta-kooli-valjaselgitamisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/07/2815535hae47t2.jpgAnna oma hääl aasta kooli väljaselgitamiseksAlates esmaspäevast on Novaatori keskkonnas avatud aasta kooli rahvahääletuse esimene voor, mille tulemusel selgitatakse välja konkursi finalistid. Finaalikoha nimel võistleb kümme kooli viiest maakonnast.https://services.err.ee/media/embed/22981072025-04-07T10:05:19+03:00yesharidusaasta kool 2025haridusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609651475/meetrikonventsioon-150-mis-on-uhist-prantsuse-revolutsioonil-ja-elektriarvelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/02/2809763h760dt2.jpgMeetrikonventsioon 150: mis on ühist Prantsuse revolutsioonil ja elektriarvel?Mis on ühist kodusel elektriarvel ja Prantsuse revolutsioonil? Esmapilgul ehk mitte midagi, aga tegelikult on küll, leiab Metroserdi juhatuse esimees ja füüsik Aigar Vaigu.https://services.err.ee/media/embed/22951192025-04-01T19:34:08+03:00yestehnikaaigar vaigumetrosertmeetrikonventsioonsi ühikudmõõdetud maailmtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609650647/parnu-koidula-gumnaasium-aasta-kool-2025https://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/01/2808506hc16ft2.jpgPärnu Koidula gümnaasium – aasta kool 2025?"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Pärnu Koidula gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 7. aprillist kuni 18. aprilli lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/22948582025-04-01T13:16:11+03:00yesaasta koolpärnu koidula gümnaasiumaasta kool 2025aasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609650671/tallinna-tonismae-riigigumnaasium-aasta-kool-2025https://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/01/2808422hfc4bt2.jpgTallinna Tõnismäe riigigümnaasium – aasta kool 2025?"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Tallinna Tõnismäe riigigümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 7. aprillist kuni 18. aprilli lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/22948792025-04-01T13:21:04+03:00yesaasta koolaasta kool 2025tallinna tõnismäe riigigümnaasiumaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609650659/rakvere-reaalkool-aasta-kool-2025https://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/03/2810996hc350t2.pngRakvere reaalkool – aasta kool 2025?"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Rakvere reaalkool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 7. aprillist kuni 18. aprilli lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/22948642025-04-01T13:18:49+03:00yesaasta koolaasta kool 2025rakvere reaalkoolaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609650665/tallinna-prantsuse-lutseum-aasta-kool-2025https://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/01/2808455h2fa2t2.jpgTallinna prantsuse lütseum – aasta kool 2025?"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Tallinna prantsuse lütseum, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 7. aprillist kuni 18. aprilli lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/22948762025-04-01T13:21:03+03:00yesaasta kooltallinna prantsuse lütseumaasta kool 2025aasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609650653/puha-johannese-kool-aasta-kool-2025https://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/01/2808494h0a55t2.jpgPüha Johannese kool – aasta kool 2025?"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Püha Johannese kool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 7. aprillist kuni 18. aprilli lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/22948612025-04-01T13:17:40+03:00yesaasta koolpüha johannese koolaasta kool 2025aasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609650644/kindluse-kool-aasta-kool-2025https://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/03/2811014hf410t2.pngKindluse kool – aasta kool 2025?"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Kindluse kool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 7. aprillist kuni 18. aprilli lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/22948492025-04-01T13:14:25+03:00yesaasta koolkindluse koolaasta kool 2025aasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609650641/kuressaare-nooruse-kool-aasta-kool-2025https://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/01/2808536hda6ft2.jpgKuressaare Nooruse kool – aasta kool 2025?"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Kuressaare Nooruse kool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 7. aprillist kuni 18. aprilli lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/22948552025-04-01T13:15:05+03:00yesaasta koolaasta kool 2025kuressaare nooruse koolaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609650638/hiiumaa-gumnaasium-aasta-kool-2025https://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/01/2808608hc29at2.jpgHiiumaa gümnaasium – aasta kool 2025?"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Hiiumaa gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 7. aprillist kuni 18. aprilli lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/22948522025-04-01T13:14:51+03:00yesaasta koolhiiumaa gümnaasiumaasta kool 2025aasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609650632/emili-kool-aasta-kool-2025https://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/01/2808656h92aft2.pngEmili kool – aasta kool 2025?"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Emili kool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 7. aprillist kuni 18. aprilli lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/22948462025-04-01T13:13:48+03:00yesaasta koolemili koolaasta kool 2025aasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609650626/avatud-kool-aasta-kool-2025https://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/01/2808707haf7bt2.jpgAvatud kool – aasta kool 2025?"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Avatud kool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 7. aprillist kuni 18. aprilli lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/22948432025-04-01T13:13:09+03:00yesaasta koolavatud koolaasta kool 2025aasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609646981/tehnikaulikooli-rektoriks-kandideerivad-tiit-land-ja-tarmo-soomerehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/03/28/2804663h5043t2.jpgTehnikaülikooli rektoriks kandideerivad Tiit Land ja Tarmo SoomereTallinna Tehnikaülikooli rektoriks kandideerivad Tallinna Tehnikaülikooli praegune rektor Tiit Land ning akadeemik ja tehnikaülikooli mereteadlane Tarmo Soomere.https://services.err.ee/media/embed/22932352025-03-28T19:36:17+02:00yesteaduselurektortallinna tehnikaülikooltiit landtarmo soomerteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609645568/perearst-gripist-taastumine-kaib-jark-jargulthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/04/02/2809994he0dat2.jpgPerearst: gripist taastumine käib järk-järgultEsialgsetel andmetel on praegusel gripihooajal grippi surnud juba 52 inimest ning hooaeg võib sel aastal kesta isegi juuni lõpuni. Perearst Jürgen Merilind rääkis "Terevisioonis", et kui veebruaris oli grippi haigestumine laialdane, siis nüüd hakkab see vaikselt stabiliseeruma.https://services.err.ee/media/embed/22920412025-03-27T10:44:26+02:00yestervisgrippgripivaktsiintamiflujürgen merilindtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609638292/praegu-on-parim-aeg-end-puukentsefaliidi-vastu-vaktsineeridahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/03/20/2791657h9d83t2.jpgPraegu on parim aeg end puukentsefaliidi vastu vaktsineeridaTerviseamet soovitab juba praegu end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, sest siis saab immuunsuse enne suvehooaega.https://services.err.ee/media/embed/22879432025-03-20T10:38:19+02:00yestervisvaktsineeriminepuukpuugidpuukentsefaliittervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609636022/uhe-minuti-loeng-miks-on-oluline-tanapaeval-lastele-sona-andahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/03/18/2785613h72dat2.pngÜhe minuti loeng: miks on oluline tänapäeval lastele sõna anda?Kes ei teaks ütlusi nagu "rääkimine hõbe, vaikimine kuld" või et "laps räägib siis, kui kana pissib". Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste doktorant Helen Saarnik selgitab, miks tänapäeval on oluline lastele sõna anda.https://services.err.ee/media/embed/22861252025-03-17T10:28:51+02:00yesÜhe minuti loengtallinna ülikoolhelen saarniklapse õigusedÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609635197/kevadine-tanavatolm-tuleb-peamiselt-naastrehvidesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/03/18/2786408h1760t2.jpgKevadine tänavatolm tuleb peamiselt naastrehvidestKevadine tänavatolm tekib peamiselt naastrehvide tõttu, mis kraabivad teekattest peenosakesi ning paiskavad need õhku. Kui kasutada vähem naastrehve, tekib ka vähem tolmu.https://services.err.ee/media/embed/22861432025-03-17T10:49:43+02:00yestehnikanaastrehvidtallinna tehnikaülikoolteedtolmlamellrehvidasfaltkristjan lillteede kuluminelinnatolmtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609634732/nadala-asemel-kuudeks-iss-i-jaanud-astronaudid-valmistuvad-maale-naasmahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/03/16/2783879h61abt2.jpgNädala asemel kuudeks ISS-i jäänud astronaudid valmistuvad Maale naasmaSpaceX-i kosmoselaev Crew Dragon põkkus pühapäeval rahvusvahelise kosmosejaamaga (ISS) ning see annab võimaluse kaheksa päeva asemel üheksaks kuuks ISS-i jäänud astronautidel Maale naasta.https://services.err.ee/media/embed/22859452025-03-16T19:16:01+02:00yesuniversumissboeingspacexrahvusvaheline kosmosejaamstarlinercrew dragonbutch wilmoresuni williamsuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609634297/jogisool-kontrolliti-muuonite-abil-silla-seisukordahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/03/15/2782661h58cbt2.pngJõgisool kontrolliti müüonite abil silla seisukordaHarjumaal Jõgisool katsetati sel nädalal ligi 1,3 miljonit maksva teadusprojektiga uut tehnoloogiat, mis kosmilise kiirguse ja tehisintellekti abil peaks andma ülevaate silla tehnilisest seisukorrast ilma purustavaid katseid tegemata.https://services.err.ee/media/embed/22856962025-03-15T19:01:13+02:00yestehnikasildmüüonidosakesedjõgisootehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609633682/potru-ja-metskitsi-on-jaanud-eesti-looduses-vahemakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/03/10/2774384h22f9t2.pngPõtru ja metskitsi on jäänud Eesti looduses vähemaksNii põtrade kui ka metskitsede arvukus on võrreldes eelmise kümnendi algusega tublisti langenud. Kui põtrade arvukust on piiranud eeskätt inimeste teadlik tegevus, siis metskitsede puhul on põhjused mitmekoelisemad.https://services.err.ee/media/embed/22830892025-03-10T22:51:13+02:00yeslooduspõdradmetskitsedvahur sepprauno veerojaloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609633505/logopeed-lapsega-raakides-tuleb-anda-talle-aega-reageeridahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/03/14/2780675ha4d4t2.jpgLogopeed: lapsega rääkides tuleb anda talle aega reageeridaLapse kõne arengule aitab kaasa lihtsustatud keelekasutus, kuid oluline on anda lapsele aega reageerida kõnele.https://services.err.ee/media/embed/22851142025-03-14T11:42:18+02:00yespsüühikahäälduslogopeedkõnesõnadtiina suvikõne arenglapse kõnepsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609630640/eripedagoog-duskalkuulia-voib-olla-uhel-opilasel-kahekumnesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/03/12/2775968h62a8t2.jpgEripedagoog: düskalkuulia võib olla ühel õpilasel kahekümnestKirjutamis- ja lugemisraskustest ehk düsgraafiast ja düsleksiast on räägitud palju. Düskalkuulia ehk arvuhulkade tajumisraskus on saanud vähem tähelepanu. Eripedagoogi ja Tallinna Ülikooli lektori Liina Malva sõnul võib suisa igas klassis leiduda üks düskalkuuliaga laps.https://services.err.ee/media/embed/22837522025-03-12T10:21:48+02:00yeshariduslapsedmatemaatikakoolõpilasedtallinna ülikoolarvuderipedagoogikaarvutaminedüskalkuulialiina malvaharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609629578/tammet-tehisaru-eesti-keele-oskus-vajab-kiiret-arendamisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/03/11/2775191hdd04t2.jpgTammet: tehisaru eesti keele oskus vajab kiiret arendamistAlates 1. septembrist on tehisaru osa Eesti gümnaasiumiharidusest. Murekohaks võib tulevikus kujuneda aga see, et vabavaralised tehisintellekti süsteemid ei oska kuigi hästi eesti keelt, mis võib hakata õpetamist hoopis segama.https://services.err.ee/media/embed/22831402025-03-11T09:29:00+02:00yesharidustanel tammettehisaruti-hüpeharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609628831/soe-ilm-meelitas-esimesed-liblikad-tavaparasest-varem-valjahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/18/626475hc188t2.jpgSoe ilm meelitas esimesed liblikad tavapärasest varem väljaLiblikad märtsi alguses on ka putukateadlastele haruldane vaatepilt, aga just nii on sel aastal. Viimaste päevade soojad ilmad on välja meelitanud esimesed lapsu- ja koerliblikad ning õnnelikud on neid ka juba näinud.https://services.err.ee/media/embed/22830682025-03-10T22:10:27+02:00yesloodusliblikadmati martinloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609627541/minutiloeng-kuidas-erinevad-viibeldud-eesti-keel-ja-eesti-viipekeelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/03/10/2773403h6827t2.pngMinutiloeng: kuidas erinevad viibeldud eesti keel ja eesti viipekeel?Emakeelepäeva eel on hea rääkida ka eesti viipekeelest. Eestis kasutab viipekeelt ligi 4500 inimest, kuid on vähe tuntud, et eesti viipekeel ja viibeldud eesti keel on kaks erinevat keelevormi. Kuidas need kaks keelt omavahel erinevad, räägib Tallinna Ülikooli nooremteadur Jari Pärgma.https://services.err.ee/media/embed/22825642025-03-10T11:03:51+02:00yesÜhe minuti loengtallinna ülikoolühe minuti loengviipekeeljari pärgmaeesti viipekeelÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609625297/eesti-ettevotte-tehisaru-kiirendab-neeruvahi-diagnoosimist-kuni-poole-vorrahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/03/07/2770028h5f70t2.jpgEesti ettevõtte tehisaru kiirendab neeruvähi diagnoosimist kuni poole võrraTehisaru (TI) kasutatakse üha rohkem ka meditsiinivallas, aidates arstidel diagnoosida haigusi kiiremini ja täpsemalt. Eesti ettevõte on nüüd loonud TI-põhise lahenduse, mis aitab varakult avastada neeruvähki.https://services.err.ee/media/embed/22813792025-03-07T09:53:22+02:00yestervispriit salumaaneeruvähktervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609621547/toitumisterapeut-isud-ei-ole-tahtejou-kusimushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/03/05/2767217h6f25t2.jpgToitumisterapeut: isud ei ole tahtejõu küsimusToitumisterapeudi sõnul ei saa isudes süüdistada nõrka tahtejõudu, vaid need on keeruliste bioloogiliste mehhanismide tulemus.https://services.err.ee/media/embed/22794862025-03-04T09:35:45+02:00yestervisajutervislik toittoituminekiirtoitserotoniinrasvadsüsivesikudmagusaisumari-liis välitervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609619978/geoloog-maavarad-pohjustavad-ilmselt-edaspidigi-konfliktehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/11/20/2626315hf11et2.jpgGeoloog: maavarad põhjustavad ilmselt edaspidigi konflikteUkrainas peitub palju maavarasid, mida vajavad arenenud riigi oma tööstuste jaoks. Sestap usub geoloog Alvar Soesoo, et maavarad tekitavad edaspidigi maailmas konflikte.https://services.err.ee/media/embed/22789252025-03-02T22:02:50+02:00yesloodusukrainausaerik puuratallinna tehnikaülikoolalvar soesoomaavaradgeoloogiaeesti loodusmuuseumrahvusvaheline kaitseuuringute keskuseesti geoloogiateenistusigor gretskimaavaralepeloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609615997/reede-ohtu-toob-taevalaotusele-korraga-seitse-planeetihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/03/03/2765036h26d3t2.jpgReede õhtu toob taevalaotusele korraga seitse planeetiReedel ehakumas teleskoobiga taevast vaadeldes võib hea tahtmise korral silmata korraga kõiki Päikesesüsteemi planeete, alates Merkuurist ja lõpetades Neptuuniga.https://services.err.ee/media/embed/22778812025-02-28T09:43:54+02:00yesuniversumsaturnmarssjupiteruraanveenusneptuunmerkuurplaneedidplaneetide paraaduniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609614845/toiduteadlane-vegantooted-ei-ole-alati-tervislikum-valikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/02/25/2757035h34e5t2.jpgToiduteadlane: vegantooted ei ole alati tervislikum valikVegantoodete tervislikkus jätab kohati soovida, hoiatab toiduteadlane Kersti-Liis Vimm. Näiteks sisaldavad paljud taimetoidud küllastunud rasva ja lisaaineid, mistõttu tuleks enne ostmist hoolikalt uurida toote koostist, et teha teadlik valik.https://services.err.ee/media/embed/22760932025-02-25T09:36:16+02:00yestervislihasinkvegantftakkersti-liis vimmvegantootedtaimne sinktervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609610768/professor-enamikul-inimestest-jaab-lubatud-kasu-kollageenist-saamatahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/02/21/2749232hac2ct2.jpgProfessor: enamikul inimestest jääb lubatud kasu kollageenist saamataKollageen on valk, mida tavatoidust piisavalt valke saava inimese keha toodab iseenesest. Toidulisandina on kollageenist abi vaid teatud geneetilise eripäraga inimestel. Kollageen ei imendu naha kaudu, ütleb Tallinna Tehnikaülikooli professor Vello Tõugu.https://services.err.ee/media/embed/22740952025-02-20T10:18:59+02:00yestervistallinna tehnikaülikoolkosmeetikatoituminevalgudtoit sööktoidulisandvalkvello tõugukollageentervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609607606/uhe-minuti-loeng-kuidas-sportides-paremini-oma-keha-kuulatahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/02/17/2739905h8602t2.pngÜhe minuti loeng: kuidas sportides paremini oma keha kuulata?Kaasaegsed tehnoloogilised lahendused pakuvad välisest koormusest võrdlemisi objektiivset pilti. Vaid neile lootma jäädes, jätavad aga inimesed kasutamata võimaluse iseennast paremini tundma õppida, leiab Tallinna Ülikooli spordibioloogia dotsent Indrek Rannama.https://services.err.ee/media/embed/22725022025-02-17T10:58:31+02:00yesÜhe minuti loengtreeningtallinna ülikoolspordibioloogiaindrek rannamakehaline koormusenesetunneÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609603301/eesti-teadlane-juhib-antarktikas-soome-uurimisjaama-juba-kuuendat-aastathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/02/12/2731802ha613t2.jpgEesti teadlane juhib Antarktikas Soome uurimisjaama juba kuuendat aastatAntarktikas on ajaloo jooksul käinud teadust tegemas üle 40 eestlase. Tänavu töötab seal korraga kaks teadlast, kelle vahel laiub üle 2000 kilomeetri ehk sama pikk vahemaa, mis lahutab Tallinnat Brüsselist.https://services.err.ee/media/embed/22704172025-02-12T21:31:32+02:00yesteaduseluantarktikapriit tislerandres käosaarkosmosepsühholoogiateaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609590683/soe-talv-voib-kevadist-loomade-arkamist-veidi-varasemaks-nihutadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/01/30/2707904hd920t2.jpgSoe talv võib kevadist loomade ärkamist veidi varasemaks nihutadaSoojad talved ei kujuta loomadele üldiselt suurt ohtu, kuna enamik liike suudab muutuvate tingimustega kohaneda. Samas võiksid inimesed keskkonnaametile karupesadest teada anda, et võimalikult suur hulk karuotte saaks oma une täis magada.https://services.err.ee/media/embed/22633162025-01-30T09:35:48+02:00yeslooduskarudtalveunikarmel ritsonloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609590662/asfaltkatte-nork-koht-peitub-bituumenis-ja-taitematerjalishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/01/30/2707925hf248t2.jpgAsfaltkatte nõrk koht peitub bituumenis ja täitematerjalisAsfaltkatte vastupidavus sõltub bituumeni ja täitematerjali sidususest. Paraku on bituumeni kvaliteet viimastel aastatel halvenenud, nendib Tallinna Tehnikakõrgkooli teadlane.https://services.err.ee/media/embed/22632802025-01-30T09:28:17+02:00yestehnikamaanteeteedtallinna tehnikakõrgkoolasfaltsven sillamäetehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609589612/uhe-minuti-loeng-miks-on-oluline-lastele-varakult-ette-lugedahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/01/29/2705834h3c47t2.pngÜhe minuti loeng: miks on oluline lastele varakult ette lugeda?Ettelugemine on lapse arengus hindamatu tähtsusega. Just sealt saab alguse lapse kõne areng. Varane kokkupuude raamatutega on seotud lapse rikka sõnavara, parema lugemisoskuse ning hilisema akadeemilise edukusega, kirjutab Tallinna Ülikooli eesti keele lektor Andra Kütt-Leedis.https://services.err.ee/media/embed/22614112025-01-28T12:09:41+02:00yesÜhe minuti loengtallinna ülikoolühe minuti loenglastekirjandusettelugemineandra kütt-leediskõne arengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609588628/rekordgrandi-huljanud-professor-teadlane-peab-olema-iseenda-esimene-kriitikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/01/13/1745593hc92bt2.jpgRekordgrandi hüljanud professor: teadlane peab olema iseenda esimene kriitikKahe aasta eest Euroopa Liidult Eesti biotehnoloogia maastiku arendamiseks 15 miljoni eurose toetuse saanud Mart Loog lahkus eelmisel reedel päevapealt Tartu Ülikooli professoriametist. Loogi sõnul on olukord maailmas kahe aastaga muutunud ja biokeemia alusuuringutel pole Eestis tulevikku.https://services.err.ee/media/embed/22620352025-01-28T19:50:07+02:00yesteaduselutartu ülikoolteadusmart loogsünteetiline bioloogiainseneriderc grantbiokeemiabiovabrikteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609587629/perearst-laste-puhul-on-normaalne-12-korda-aastas-haigeks-jaadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/01/27/2703473hd7a8t2.jpgPerearst: laste puhul on normaalne 12 korda aastas haigeks jäädaKuigi paljud haigused on vaktsiinvälditavad, pole võimalik lapsi niimoodi isoleerida, et nad endale ühtegi haigust külge ei saaks. Seega on loomulik, et lapsed haigestuvad aasta jooksul korduvalt.https://services.err.ee/media/embed/22607002025-01-27T08:46:33+02:00yestervisvaktsiinhaigusläkaköhaläkaköha vaktsiinhaigusedargo lättviirushaigustervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609585386/paljak-tanavu-tuleb-valmis-olla-kulmaks-kevadekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/01/27/2703506he7a6t2.jpgPaljak: tänavu tuleb valmis olla külmaks kevadeksSoojale ja vihmasele talvele järgneb tihtilugu jahe ja hiline kevad, ütles keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak. Lähiajal tuleb valmis olla ka tormideks. Tartu maratoni ajal valitsevad täpsemad ilmaolud selguvad aga 8.–9. veebruari paiku.https://services.err.ee/media/embed/22596532025-01-24T08:57:17+02:00yeskeskkondvihmtartu maratonilmlumitormtaimi paljakkülm ilmsoe talvsünoptikkevad 2025keskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609583998/populaarsed-toidulisandid-voivad-suurendada-ravimite-korvaltoimete-riskihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/01/23/2700166h381et2.jpgPopulaarsed toidulisandid võivad suurendada ravimite kõrvaltoimete riskiAshwagandha, lõvilakk ja korditseps on vaid mõned näited toidulisanditest, mis on saanud osaliselt tänu sotsiaalmeediale tõelisteks müügihittideks. Perearsti sõnul ei ole neid piisavalt põhjalikult uuritud, et neid ravimitega samaaegselt tarvitada.https://services.err.ee/media/embed/22589952025-01-23T08:49:06+02:00yestervistoidulisandidhiina meditsiinpiret rospuashwagandhaindia meditsiintervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609581073/tootervishoiuarst-paevane-uinak-on-normaalne-kuid-mitte-soovituslikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/01/21/2698198h100bt2.jpgTöötervishoiuarst: päevane uinak on normaalne, kuid mitte soovituslikSoov keset päeva tukastada on eakate puhul tavapärane ja lühike uinak on nende puhul täiesti normaalne. Samas on ka vanemad inimesed piisavalt erinevad, nii et universaalselt kõigile seda soovitada ei saa, rõhutab töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo.https://services.err.ee/media/embed/22572852025-01-20T08:43:30+02:00yestervisuinakpäevane uinakevelyn aaviksootervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609570894/perearst-haigestunud-laps-liigutab-end-tavaparatulthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/01/10/2685352h4fcct2.jpgPerearst: haigestunud laps liigutab end tavapäratultKui laps kurdab hommikul kõhuvalu, tasub vanemal jälgida, kas lapse üldine liikumine on tavapärane, ütleb perearst Diana Ingerainen. Füüsiliselt haigestunud lapse tunneb ära muutunud liikumisest. Samas võib laps pea- ja kõhuvalust rääkides väljendada oma koolistressi.https://services.err.ee/media/embed/22522962025-01-09T11:36:06+02:00yestervisdiana ingerainenperearstärevuskõhuvalukoolikiusaminehaigus külmetus lapsedlaps lapsedkoolikiuspeavalutervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609569055/naiste-tervisekontrolliks-piisab-juba-ammaemandasthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2025/01/07/2681803hefe3t2.jpgNaiste tervisekontrolliks piisab juba ämmaemandastKuigi sageli arvavad naised, et ämmaemand tegeleb peamiselt raseduse jälgimise ja lapse ilmale aitamisega, siis tegelikult on ämmaemanda pädevused palju laiemad.https://services.err.ee/media/embed/22512312025-01-07T12:16:57+02:00yestervissünnitusrasedusämmaemandgünekoloogmenopausnaistearstnaiste terviseliis sarapuutervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609556623/eesti-teadlaste-avastus-voimaldab-akusid-suuremal-maaral-umbertoodeldahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/06/21/2445257h0366t2.jpgEesti teadlaste avastus võimaldab akusid suuremal määral ümbertöödeldaEesti teedel liigub ligikaudu 8000 elektriautot ja kliimaministeerium prognoosib, et viie aasta pärast on neid juba 30 000. Elektriautode eluea lõppedes tuleb aga praegu suur osa nende akudest piltlikult öeldes prügimäele saata. Eesti teadlased on nüüd jõudnud sammu lähemale sellele, kuidas akudes leiduvaid materjale täielikult taaskasutada.https://services.err.ee/media/embed/22464072024-12-21T21:56:15+02:00yestehnikakbfitallinna tehnikaülikoolakuelektriautoringmajandusümbertöötleminekliimaministeeriumliitiumioonakukerli liivandpeep siimmartin jantsontehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609554580/taimi-paljak-laane-eestis-tuleks-vaim-mustadeks-jouludeks-valmis-pannahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/12/18/2660866h3671t2.jpgTaimi Paljak: Lääne-Eestis tuleks vaim mustadeks jõuludeks valmis pannaIlm muutub lähipäevil poole ööpäeva kaupa ning hommikune lumi ja lörts sulab õhtuks ära. Jõuluõhtulgi on lume- ja lörtsilootus suurem Ida-Eestis. Lääne pool võiks vaimu valmis panna mustadeks jõuludeks, märkis Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak.https://services.err.ee/media/embed/22442682024-12-18T09:46:31+02:00yeskeskkondilmtalvlumijõuludlumesadutaimi paljakaastavahetusjõuluilmvalged jõuludmust maajõuluõhtukeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609547830/tanavu-tuli-eesti-merepohjast-valja-15-seni-teadmata-laevavrakkihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/12/11/2650789h12b0t2.jpgTänavu tuli Eesti merepõhjast välja 15 seni teadmata laevavrakkiTranspordiameti hüdrograafia osakond leidis 2024. aastal mõõdistustöö käigus 15 vrakki. Osakonna juhataja Peeter Välingu sõnul oli põnevaim leid 1916. aastal miiniväljale sõitnud Saksa sõjalaevad.https://services.err.ee/media/embed/22405272024-12-11T09:43:14+02:00yeskeskkondmeritranspordiametlaevavrakklennukivrakkvrakidmerepõhilaevavrakidpeeter välinghüdrograafiakeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609544317/soe-sugis-voib-jargmisel-aastal-tuua-nariliste-uputusehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/10/07/2573218h6d65t2.jpgSoe sügis võib järgmisel aastal tuua näriliste uputuseIlm on detsembrile kohaselt läinud jahedaks ja see tähendab, et tuppa trügivad soovimatud külalised ehk närilised, keda on sel aastal keskmisest rohkem. Tänavune soe sügis tähendab aga, et järgmisel aastal on hiiri ja rotte veelgi rohkem.https://services.err.ee/media/embed/22404282024-12-10T22:13:47+02:00yesloodushiiredtallinna loomaaedkeskkonnaameteesti loodusmuuseumrotidnäriliseduudo timmjoosep sarapuuloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609545877/minutiloeng-miks-on-inimkesksed-disainilahendused-tahtsadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/12/09/2648038h1c2bt2.pngMinutiloeng: miks on inimkesksed disainilahendused tähtsad?Nutitelefonid ja Tiktok on vaid mõned näited inimesekeskse disaini rakendustest. Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi dotsent Sonia Sousa selgitab, mida see mõiste tähendab ja miks see üldse ühiskonnale oluline on.https://services.err.ee/media/embed/22394172024-12-09T09:31:17+02:00yesÜhe minuti loengtallinna ülikoolhcisonia sousainimese-arvuti interaktsiooninimesekeskne disainÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609543852/arst-kasimuugi-ninaspreid-tohiks-kasutada-koige-rohkem-nadalahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/12/06/2645464he425t2.jpgArst: käsimüügi ninaspreid tohiks kasutada kõige rohkem nädalaTalvine kuiv õhk koos alanud kütteperioodiga tekitab paljudel inimestele ninas ebameeldivat turset. Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarst Erik Luht rõhutab, et kiiret leevendust pakkuvaid ninaspreisid tohib kasutada kõige rohkem nädala ja eeskätt tuleb muuta ninasõbralikumaks end ümbritsevat keskkonda.https://services.err.ee/media/embed/22383042024-12-06T11:18:02+02:00yesterviskuiv õhkerik luhtkuiv ninaspreisõltuvustervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609539730/perearst-alkoholi-liigtarvitamine-voib-muuta-nina-kartulitaolisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/12/03/2641858he392t2.jpgPerearst: alkoholi liigtarvitamine võib muuta nina kartulitaoliseksLisaks tervisekahjudele võib alkoholi liigtarvitamine kaasa tuua muutusi välimuses. Näiteks laienevad veresooned, mis muudavad nina värvust ja suurust, rääkis perearst.https://services.err.ee/media/embed/22364052024-12-03T11:10:30+02:00yestervisperearstalkoholismpiret rospualkoholi liigtarvitaminetervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609536727/kaitumisteadlane-rahalise-voidu-toovad-vaid-planeeritud-musta-reede-ostudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/11/29/2637361h2061t2.jpgKäitumisteadlane: rahalise võidu toovad vaid planeeritud musta reede ostudAmeerikast tulnud musta reede eel pommitavad kaupmehed inimesi sooduspakkumiste reklaamidega. Päriselt võidab inimene mustal reedel aga vaid niigi kavas olnud oste tehes, osutab käitumisteadlane Heidi Reinson.https://services.err.ee/media/embed/22346592024-11-29T09:20:43+02:00yespsüühikasäästminekaubanduspood müük jõulumüükreklaam reklaamidmust reedeostuhullusostostmineheidi reinsonsooduspakkuminekäitumisteaduspsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609534711/minutiloeng-mida-pakuvad-digivahendid-oppimiselehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/31/2130269h593dt2.jpgMinutiloeng: mida pakuvad digivahendid õppimisele?Kui mõelda haridusest kui ettevalmistusest täiskasvanueluks, on selle üks loomulik osa ka digitaalne elu. Nii peakski haridus hõlmama ka oskuslikku digivahendite kasutamist, osutab Tallinna Ülikooli doktorant Gertha Teidla-Kunitsõn.https://services.err.ee/media/embed/22336722024-11-27T20:15:11+02:00yesÜhe minuti loengkaugõpedistantsõpedigivahendidÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609531777/professor-liiga-palavaks-koetud-tuba-tekitab-tervisehadasidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/11/25/2632996h9f1dt2.jpgProfessor: liiga palavaks köetud tuba tekitab tervisehädasidKuigi käre pakane ei ole veel kohale jõudnud, siis kütteperiood on sellegipoolest alanud. Talvel ei tasu aga tuba liiga soojaks kütta, sest statistika näitab, et liiga palavas kodus elavad inimesed võtavad sagedamini haiguspäevi.https://services.err.ee/media/embed/22321182024-11-25T09:27:17+02:00yestehnikatallinna tehnikaülikoolradiaatorkütteperioodjarek kurnitskikütminesoojuspumpõliradiaatorelektriradiaatorsoojapuhurtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609529605/eesti-sihib-vahi-tappisravi-kalliduse-kiustehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/11/22/2629648h3d41t2.jpgEesti sihib vähi täppisravi kalliduse kiusteEestis registreeritud esmaste vähijuhtumite arv on jõudnud tagasi koroonaeelsele tasemele. 2022. aastal diagnoositi 4500 mehel ja 4600 naisel vähk esimest korda. PERHi vähiravi kvaliteedikomitee juhataja Kadri Putniku sõnul on eriti verevähi ravis tulevikusuund geenitasandi rakuravi.https://services.err.ee/media/embed/22311012024-11-22T09:56:42+02:00yestervisvähkperhgeenidvähiravihematoloogiapersonaalmeditsiintäppismeditsiinvähkkasvajakadri putniktervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609529629/eesti-ettevote-testis-mikrogravitatsioonis-luuhorenemise-andureidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/11/22/2629666h9e72t2.jpgEesti ettevõte testis mikrogravitatsioonis luuhõrenemise andureidEesti kosmoseinkubaatoris tegutsev ettevõte Right Step pani esimest korda paraboollennu ajal proovile oma luuhõrenemist mõõtvad andurid. Ettevõte loodab aidata inimestel tehnoloogia abil pidurdada luuhõrenemist nii Maal kui ka kosmoses.https://services.err.ee/media/embed/22310772024-11-22T09:40:53+02:00yesuniversumeuroopa kosmoseagentuurluuhõrenemineright stepparaboollenduniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609516534/minutiloeng-kuidas-vahendada-toidu-raiskamisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/11/08/2610190h864at2.pngMinutiloeng: kuidas vähendada toidu raiskamist?Eesti kodumajapidamiste toidujäätmetest moodustab raisatud toit ligikaudu 42 protsenti. Tallinna Ülikooli kodundusõppe teooria ja didaktika lektor Kristi Paas jagab ühe minuti loengus nippe, kuidas vältida toidu raiskamist.https://services.err.ee/media/embed/22233192024-11-08T11:55:56+02:00yesÜhe minuti loengtallinna ülikooltoidu raiskaminetoidujäätmedkõlblik kuniparim ennekristi paasÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609516552/tartu-teadlaste-tehisnina-voib-aidata-tulevikus-alzheimeri-tobe-dignoosidahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/26/606938hd968t2.jpgTartu teadlaste tehisnina võib aidata tulevikus Alzheimeri tõbe dignoosidaTartu teadlaste loodud elektrooniline nina võib suuta tuleviku diagnoosida raskeid närvisüsteemi haigusi, nagu Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi. Varajane diagnoos võiks omakorda aidata määrata miljonitele inimestele üle maailma kiiremini sobivat ravi.https://services.err.ee/media/embed/22223382024-11-06T19:43:52+02:00yestervispille tabaraivo jaanisotü kliinikumparkinsoni tõbialzheimeri tõbifüüsika instituutteadus kasumiksliis välitervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609500880/inimgeograaf-eesti-koolisusteemi-hiilib-hariduslik-ebavordsushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/10/24/2592610hf57at2.jpgInimgeograaf: Eesti koolisüsteemi hiilib hariduslik ebavõrdsusKuigi Eesti noored hiilgavad aastast aastasse oma tarkusega ja toovad PISA testidelt alati suurepäraseid tulemusi, viitavad kohalikud andmed haridusliku ebavõrdsuse süvenemisele.https://services.err.ee/media/embed/22149582024-10-24T09:47:14+03:00yeshariduskoolisüsteemtiit tammaruhariduslik ebavõrdsusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609498939/zooloog-louna-eestisse-kalale-minnes-tuleb-vihmauss-mujalt-kaasa-vottahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/10/22/2590327hf696t2.jpgZooloog: Lõuna-Eestisse kalale minnes tuleb vihmauss mujalt kaasa võttaVihmaussid on koduaedade ühed aktiivsemad asukad. Küll aga leidub neid vähem Lõuna-Eestis, sest sealne liivane pinnas pole nende jaoks soodne.https://services.err.ee/media/embed/22134762024-10-22T09:17:59+03:00yesloodusmuldvihmaussvihmaussidjoosep sarapuumaapindloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609492009/miina-norvik-oma-keel-annab-iseolemisehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/10/16/2583115h6ad7t2.pngMiina Norvik: oma keel annab iseolemiseEhkki eestlased muretsevad sageli nii oma väljendusoskuse kui ka eesti keele tuleviku pärast, on eestlastel paljugi, mille üle uhkust tunda ja kõnelejaskonna suuruse asemel loevad inimeste hoiakud, kirjutab Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte ja keeletüpoloogia kaasprofessor Miina Norvik.https://services.err.ee/media/embed/22070022024-10-11T10:40:49+03:00yesarvamusteaduspoliitika konverentsmiina norvikkirjakeelarvamusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609492018/mai-beilmann-usaldus-kui-elujoulise-uhiskonna-d-vitamiinhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/10/16/2583124h7e25t2.pngMai Beilmann: usaldus kui elujõulise ühiskonna D-vitamiinEesti on üldistatud usalduste näitajate poolest praegu koos Põhjala riikidega maailma tipus, kuid murettekitavana on see viimastel aastatel Eesti noorte seas ja iseäranis just noorte meeste seas langustrendis, nendib Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloogia kaasprofessor Mai Beilmann.https://services.err.ee/media/embed/22069992024-10-11T10:38:58+03:00yesarvamusmai beilmannusaldusteaduspoliitika konverentsarvamusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609492042/helen-eenmaa-parim-oigusloome-pakub-tahendusihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/10/16/2583166h07dat2.pngHelen Eenmaa: parim õigusloome pakub tähendusiUutest tehnoloogiatest ja kriisidest kubisevas maailmas tuleb õigusloomesse kaasata ka õigusfilosoofide, -sotsioloogide ja -semiootikute abi, et loodav õigus püsiks kooskõlas inimkäitumisega, leiab Tartu Ülikooli valitsemise ja õiguspoliitika kaasprofessor Helen Eenmaa.https://services.err.ee/media/embed/22069962024-10-11T10:38:43+03:00yesarvamusteaduspoliitika konverentshelen eenmaaarvamusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609491088/minutiloeng-kuidas-tehisaru-humanitaare-aidata-saabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/10/15/2581174h4073t2.jpgMinutiloeng: kuidas tehisaru humanitaare aidata saab?Tehisintellekti tehnoloogiad panevad tööle praktiliste kasutusvõimalustega juturobotid, kuid võimaldavad samas automatiseerida ka teadustööd. Tallinna Ülikooli kultuuriandmete analüüsi teadur Andres Karjus näitlikustab värskes minutiloengus, kuidas saab tehisaru aidata humanitaare.https://services.err.ee/media/embed/22085982024-10-15T09:42:35+03:00yesÜhe minuti loengtallinna ülikoolhumanitaariatehisaruandres karjusÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609490293/unearst-uni-tahab-lasteaialapse-rutmihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/10/14/2580250hd63at2.jpgUnearst: uni tahab lasteaialapse rütmiHea une üks eeldus on kindel rütm. See tähendab, et nii nagu lasteaialastel on kindel päevakava, võiksid ka täiskasvanud minna magama ja ärgata iga päev enam-vähem samal ajal.https://services.err.ee/media/embed/22081212024-10-14T10:04:13+03:00yestervisunipuhkusheisl vaherunearstväsimusunevõlgmagamatustervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609490215/uuring-borsihinda-jalgiv-soojuspump-vahendab-kuttekulusid-12-protsentihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/10/14/2580241h5fbft2.jpgUuring: börsihinda jälgiv soojuspump vähendab küttekulusid 12 protsentiElektri börsihinnaga arvestav soojuspump tarbib küll rohkem energiat, kuid vähendab aastast küttekulu ligikaudu 12 protsendi võrra, selgub Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuringust.https://services.err.ee/media/embed/22080852024-10-14T09:37:07+03:00yestehnikajarek kurnitskisoojuspumptehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609487578/mart-saarma-teadus-on-juba-eos-rahvusvahelinehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/10/11/2576998h2ed1t2.pngMart Saarma: teadus on juba eos rahvusvahelineEesti teaduste akadeemia värskelt valitud presidendi Mart Saarma sõnul on tema põhitöö olnud küll juba pikemat aega Soomes, kuid tegelikult pole ta Eestist mitte kunagi lahkunud. Teadus on tema sõnul eos rahvusvaheline ning oma peamise tugevusena näebki ta teiste riikide kogemuste tundmist.https://services.err.ee/media/embed/22068282024-10-10T23:22:49+03:00yesteaduselupresidentteaduste akadeemiamart saarmamirko ojakiviesimene stuudioteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609484476/nobeli-fuusikapreemia-palvisid-tehisnarvivorgu-ristiisadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/10/08/2574109h4579t2.jpgNobeli füüsikapreemia pälvisid tehisnärvivõrgu ristiisadNobeli auhinna füüsikas pälvisid sellel aastal Ameerika füüsik John Hopfield ja Briti-Kanada arvutiteadlane Geoffrey Hinton, kelle avastused panid aluse tehisnärvivõrkudel põhinevale masinõppele, millest on kasu pea kõikjal, alates astronoomiast lõpetades tekstide tõlkimise ja tehisaru treenimisega.https://services.err.ee/media/embed/22056072024-10-08T22:05:40+03:00yesteaduselunobeli füüsikapreemianobeli füüsikaauhindteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609483624/osal-kutseoppekavadel-on-lopetajaid-eestile-vajalikust-kumme-korda-rohkemhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/10/07/2572606haac3t2.jpgOsal kutseõppekavadel on lõpetajaid Eestile vajalikust kümme korda rohkemKuigi oskustöölisi on Eestis justkui vaja, õpetatakse kutsehariduses erialasid, mille järele tööturul tegelikult erilist nõudlust ei ole. Seda hakkab riik järgmisest õppeaastast muutma.https://services.err.ee/media/embed/22043352024-10-07T10:05:54+03:00yeshariduskutseharidusaednikkutseõpeoska raportoskahooldustöötajakutseõppereformharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609483660/zooloog-laanemere-voorliigid-vihjavad-mujal-toimunud-muutustelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/10/07/2572609h1ebet2.jpgZooloog: Läänemere võõrliigid vihjavad mujal toimunud muutusteleJuulis jõudis Eestisse siinamail uus liik: nahkkilpkonn. Eesti loodusmuuseumi zooloogi Lennart Lennuki sõnul tuleb võõrliike siinsetesse vetesse omal jõul pigem vähe. Sagedamini jõuavad uued liigid Läänemerre laevade ballastveega.https://services.err.ee/media/embed/22043382024-10-07T10:06:26+03:00yesloodusläänemerimeriloodusmuuseumkrevetidvõõrliiklennart lennukvõõrliigiduued liigidnahkkilpkonntõruvähkloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609479479/professor-puhkuse-tippheaolu-saabub-kaheksandal-paevalhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/10/04/2567678h8411t2.jpgProfessor: puhkuse tippheaolu saabub kaheksandal päevalUuringud näitavad, et sage puhkus mõjub hästi nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Aastas võiks korra puhata ka pikemalt, sest tõeline heaolu saabub alles nädala möödudes.https://services.err.ee/media/embed/22022572024-10-04T10:40:03+03:00yestervispuhkuspuhkaminemari-klara steintervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609476713/eesti-esimesel-e-rehkendusel-osales-ule-11-000-inimesehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/10/02/2565713h93c5t2.jpgEesti esimesel e-rehkendusel osales üle 11 000 inimeseKolmapäeva hommikul algas esimene üle-eestiline e-rehkendus, kus said inimesed proovile panna oma kooliaja matemaatikateadmised. Ligikaudu 20 000 osalejast saatis vastused ära 11 019.https://services.err.ee/media/embed/22014142024-10-02T22:09:50+03:00yese-rehkenduserehkenduse-rehkendusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609476860/teadur-mahla-voiks-juua-koige-rohkem-korra-nadalashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/10/02/2565773hfe7ft2.pngTeadur: mahla võiks juua kõige rohkem korra nädalasVärske uuring ütleb, et suhkrujooke iga päev tarbivate Eesti inimeste osakaal on vähenenud paarikümne aastaga poole võrra. Inimesed ei anna endale aga sageli aru, kui palju suhkruid on mahlade sees, mistõttu tasub ka koduse õunamahlaga piiri pidada.https://services.err.ee/media/embed/22006402024-10-02T08:53:23+03:00yestervisenergiajooksuhkurlimonaadtervise arengu instituuttoidupüramiidvitamiinivesimagustatud jooktagli pitsitervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609476176/saaremaa-rannalt-leiti-siinmail-seninagematu-nahkkilpkonnhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/10/01/2564585hfd65t2.jpgSaaremaa rannalt leiti siinmail seninägematu nahkkilpkonnSaaremaalt leiti Eestis seni avastamata liik: nahkkilpkonn. Hiiglasemõõtu eluka pealuu ja kilp on nüüd hoiul Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.https://services.err.ee/media/embed/22005892024-10-01T22:26:21+03:00yesloodussaaremaatartu ülikooli loodusmuuseumkilpkonnvillu soonmereelustikuus liikmereloommereloomadnahkkilpkonnsergei põlmeloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609475873/opetajad-e-rehkenduses-konti-murdvaid-ulesandeid-kartma-ei-peahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/10/01/2563730he35ft2.pngÕpetajad: e-rehkenduses konti murdvaid ülesandeid kartma ei peaMatemaatikaõpetajad Kristel Tamm ja Hele Kiisel toonitasid "Terevisioonis", et väga raskete ülesannete pärast kolmapäeval toimuval e-rehkendusel muretsema ei pea. Küll aga tuleks kõik ülesanded hästi põhjalikult läbi lugeda.https://services.err.ee/media/embed/21999112024-10-01T08:24:26+03:00yesharidusmatemaatikaterevisioone-rehkendusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609475534/palksein-peitis-eesti-metsavendluse-tuvitekstihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/09/30/2563688h0ff3t2.pngPalksein peitis Eesti metsavendluse tüvitekstiTalumajas remonti tegema hakanud pererahvas leidis Eesti metsavendade tüviteksti "Metsavendluse ideoloogilised alused" autorieksemplari, milles sõnastati esimest korda laia haarde ja suure üldistusastmega vastupanuliikumise kesksed põhimõtted.https://services.err.ee/media/embed/22005952024-10-01T22:27:23+03:00yesajalugumetsavennadmartin andrellermetsavendluse ideoloogilised alusedeesti mäluinstituutajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609474999/minutiloeng-kuidas-toetav-suhtlus-eluiga-pikendada-aitabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/09/30/2562922h430et2.pngMinutiloeng: kuidas toetav suhtlus eluiga pikendada aitab?Koroonapandeemia ajal peeti teineteisega suhtlemist suisa ohtlikuks. Uuringud viitavad samas, et piisav emotsionaalne tugi ja suuremad sotsiaalvõrgustikud aitavad vanemas eas isegi eluiga pikendada, märgib Tallinna Ülikooli teadur Liili Abuladze ühe minuti loengus.https://services.err.ee/media/embed/21994272024-09-30T09:24:54+03:00yesÜhe minuti loengliili abuladzeemotsionaalne tugiemotsionaalne hoolÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609472965/fosforiidi-kaevandamine-voiks-eestis-aluse-panna-fosforhappe-tootmiselehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/04/1897063h9bedt2.pngFosforiidi kaevandamine võiks Eestis aluse panna fosforhappe tootmiseleGeoloogiateenistus on asunud uurima, millised võiks olla fosforiidi kaevandamise võimalikud tulud ja kulud ning kuidas mõjutavad eri kaevandamismeetodid keskkonda. Väärindamise seisukohast näevad geoloogid ühe võimalusena fosforhappe tootmist, millest saaks parimal juhul eraldada ka haruldasi muldmetalle.https://services.err.ee/media/embed/21997282024-09-30T19:32:46+03:00yestehnikafosforiitgeoloogiateenistusfosforiidi uuringudfosforiidi kaevandaminetehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609470373/kukkumine-kustutas-eelmisel-aastal-eestis-paarsada-elukuunalthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/09/25/2557948hf3b0t2.jpgKukkumine kustutas eelmisel aastal Eestis paarsada eluküünaltVanemaks saades on oluline tähelepanu pöörata teiste terviseteemade kõrval ka kukkumise ennetamisele. Muu hulgas kasvatavad vanemas eas kukkumisriski füüsilised muutused, tervislikud seisundid ja mõnikord nende seisundite raviks kasutatavad ravimid.https://services.err.ee/media/embed/21970452024-09-25T11:03:19+03:00yesterviskukkumineperhsokidsussideakadkukkumissurmreelika kaljurandtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609468312/padevate-psuhholoogide-nappus-seab-koolid-ebamugavate-valikute-ettehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/09/23/2555923ha851t2.jpgPädevate psühholoogide nappus seab koolid ebamugavate valikute etteKuigi koolipsühholoog on olemas rohkemates Eesti koolides kui kunagi varem, napib Tallinna reaalkooli õppealajuhataja Madis Somelari hinnangul endiselt Eestis kvalifitseeritud psühholooge, kes oleksid valmis koolis töötama. See sunnib tegema järeleandmisi või jätma vastav ametikoht täitmata.https://services.err.ee/media/embed/21958512024-09-23T10:16:52+03:00yeshariduskoolipsühholoogmadis somelarjürgen rakaselgharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609467646/teadlaste-sonul-on-pariisi-kliimaleppe-eesmargi-saavutamine-kaest-libisemashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/08/06/2501230h7b85t2.jpgTeadlaste sõnul on Pariisi kliimaleppe eesmärgi saavutamine käest libisemasPariisi kliimaleppega kohustusid maailma riigid pingutama selle nimel, et hoida temperatuuritõusu kahe kraadi piires võrreldes tööstuseelse ajaga. Teadlaste sõnul näivad selle eesmärgi saavutamise võimalused inimkonnal aga juba käest libisevat, mis tähendab rohkem erilisi ilmastikusündmusi ja elukeskkonna muutumist.https://services.err.ee/media/embed/21957552024-09-22T22:21:57+03:00yeskeskkondkliimakliimasoojeneminekliimamuutuspariisi kliimalepetemperatuuritõussoojarekordkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609462495/toiduteadlane-ooseks-pliidile-jaetud-toit-voib-kohule-kurja-tehahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/09/17/2548327hfb8et2.jpgToiduteadlane: ööseks pliidile jäetud toit võib kõhule kurja tehaEelmisel päeval valmistatud toitu võib julgesti süüa ka järgmisel päeval, kui seda õigesti säilitada. Toit tuleks ööseks panna kinnises anumas külmikusse. Enne söömist tuleks seda taaskuumutada vähemalt 75 kraadi juures, ütleb Eesti Maaülikooli toiduohutuse juhtimissüsteemide lektor Katrin Laikoja.https://services.err.ee/media/embed/21927142024-09-17T09:42:38+03:00yestervisseenedkülmikmikroobideesti maaülikoolpliittoiduohutustoit söökkatrin laikojasügavkülmsäilitaminetervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609460303/minutiloeng-kuidas-ongitsetakse-iga-paev-miljoneid-inimesihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/09/16/2547560h438dt2.pngMinutiloeng: kuidas õngitsetakse iga päev miljoneid inimesi?Inimesed saavad igapäevaselt kirju, sõnumeid ja telefonikõnesid, millega loodetakse ohvrilt kätte saada raha, andmeid või midagi muud kasulikku. Seda nimetatakse õngitsuseks. Kuidas tihti edukalt lõppevat pettust ära tunda, räägib Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste teenekas lektor Catlyn Kirna.https://services.err.ee/media/embed/21921262024-09-16T13:11:38+03:00yestehnikaphishingcatlyn kirnaõngitsustehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609452767/fusioterapeut-kontoritootaja-voiks-teha-kaevenitusi-korra-tunnishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/09/13/2545010h3555t2.jpgFüsioterapeut: kontoritöötaja võiks teha käevenitusi korra tunnisInimkeha pole kohastunud pidevalt nutiseadet hoidma ja kasutama. Nii esineb üha rohkematel inimestel nn nutikaela, peavalu ja randmevaevusi. Füsioterapeut Reio Vilipuu soovitab vastumeetmena iga 40–50 minuti järel teha randme- ja käevenitusi.https://services.err.ee/media/embed/21909502024-09-13T09:35:07+03:00yestervisfüsioteraapiakäednutiseadenutiseadmedpeavalureio vilipuufüsioterapeutkaelnutikaelrandmedrühttervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609449098/sunoptik-september-tuleb-keskmisest-kovasti-soojemhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/09/10/2541269h7899t2.jpgSünoptik: september tuleb keskmisest kõvasti soojemKäimasoleva septembri päevased temperatuurid on sedavõrd kõrged, et kuu keskmine temperatuur tõotab purustada eelmisel aastal sündinud rekordi, prognoosib keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak.https://services.err.ee/media/embed/21890812024-09-10T08:45:37+03:00yeskeskkondtaimi paljakseptemberseptembri ilmkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609444412/toiduteadlane-ounte-c-vitamiini-sisaldus-on-ulehinnatudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/09/06/2536487h51bdt2.jpgToiduteadlane: õunte C-vitamiini sisaldus on ülehinnatudKes koduõuntest mahla pressib, peab C-vitamiinist suu puhtaks pühkima. Mahla jõuab õuntest küll südamele häid antioksüdante, ent C-vitamiini leidub õunas juba eos mõni milligramm, ütleb toiduteadlane Rain Kuldjärv.https://services.err.ee/media/embed/21868252024-09-05T10:50:44+03:00yesloodusmahlõunõunadapelsinpohladmarjadmustsõstarpuuvilitoit söökrain kuldjärvõunamahlantioksüdantc-vitamiinloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609443398/ebaparlikarpe-vaevab-eestis-eeskatt-kraavitaminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/09/09/2539484hfa23t2.jpgEbapärlikarpe vaevab Eestis eeskätt kraavitamineSoomet tabas augusti lõpus viimaste aastate suurim keskkonnakuritegu, kui looduskaitsealusest jõest läbi sõitnud Stora Enso metsatöömasin hävitas tuhandeid jõekarpe. Ebapärlikarpide seis pole Eestiski kiita, kuid ilma suurema muutuseta maakasutuses see paranema ei hakka.https://services.err.ee/media/embed/21862972024-09-04T10:54:49+03:00yesloodusrmkjõgiebapärlikarppärlijõgipudisoo jõgikatrin kaldmaloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609442210/koroona-vastu-saavad-sel-aastal-vaktsineerida-ilmselt-vaid-riskiruhmadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/09/03/2533259h9c81t2.jpgKoroona vastu saavad sel aastal vaktsineerida ilmselt vaid riskirühmadEestis levivad koroonaviiruse tüved põhjustavad noorematel ja tervetel inimestel leebet haigust ning vaktsiinitootjad tasulist vaktsiini praeguse seisuga turule ei too, sõnas terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber. Küll peaksid end laskma tasuta vaktsineerida riskirühmad, kellele võib haigus endiselt kurvalt lõppeda.https://services.err.ee/media/embed/21856852024-09-03T08:59:30+03:00yesterviskoroonaviiruskoroonakoroonavaktsiinkärt sõberomikrontervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609436741/kooliaasta-algul-tasub-moelda-nii-vaktsineerimisele-kui-ka-taidelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/08/28/2526416h8c6ct2.jpgKooliaasta algul tasub mõelda nii vaktsineerimisele kui ka täideleUus kooliaasta on kohe algamas. See toob päevakorda laste vaktsineerimise, mida teevad kooli tervishoiutöötajad. Sageli hakkavad levima septembri alguses ka täid, sest lapsed on jälle ninapidi koos. https://services.err.ee/media/embed/21832582024-08-28T10:15:57+03:00yestervisvaktsineerimineperearsttäidlaste vaktsineeriminetervishoiutöötajakooliõdetervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609427185/arheoloogi-hinnangul-vois-haapsalu-linnaeelne-asustus-olla-olemas-juba-1250-aastailhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/27/783092hf864t2.jpgArheoloogi hinnangul võis Haapsalu linnaeelne asustus olla olemas juba 1250. aastailTänavu möödub 745 aastat sellest, mil Haapsalu sai linnaõiguse. Asula oli samas kohas aga olemas juba enne seda ning uusi arheoloogilisi leide tuleb Haapsalu vanalinna alal päevavalgele isegi plaanipäraste trassitööde käigus.https://services.err.ee/media/embed/21782232024-08-16T19:25:01+03:00yesajaluguhaapsaluhaapsalu linnajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609425901/eesti-mesinikud-ja-teadlased-loodavad-euroopa-turu-voltsmeest-puhastadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/08/15/2509846h7934t2.jpgEesti mesinikud ja teadlased loodavad Euroopa turu võltsmeest puhastadaEesti mesinikud on algatanud üle-euroopalise meekogumise ja koostöös Tartu teadlastega tehakse mee DNA-teste nii Eestis kui ka välismaal, et puhastada Euroopa turg laialt levinud võltsingutest. Näiteks eemaldas mesinike vihje sunnil võltsmee oma lettidelt kauplusekett Lidl.https://services.err.ee/media/embed/21776472024-08-15T19:14:37+03:00yestehnikamesivõltsmesimee dna-testtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609405867/teadlased-tahavad-ujuvsaarte-abil-polevkivikarjaaridesse-elu-tekitadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/07/24/2485027h2b45t2.jpgTeadlased tahavad ujuvsaarte abil põlevkivikarjääridesse elu tekitadaTeadlased üritavad põlevkivikarjääridesse ujuvsaarte abil elu tekitada. Pilootprojekt algas Ida-Virumaal Aidus, kus esimesed ujuvsaared vana karjääri kalda külge kinnitati.https://services.err.ee/media/embed/21673632024-07-24T19:41:32+03:00yeskeskkondaidu karjäärpõlevkivikarjäärujuvsaarkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609397713/arheoloogid-uurivad-laanemaa-muinaslinnuseidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/07/15/2475187he4a2t2.jpgArheoloogid uurivad Läänemaa muinaslinnuseidArheoloogid uurivad, kas ja kui kaua võisid Läänemaa muinaslinnused olla kasutusel pärast Eesti vallutamist 13. sajandil. Kui Leedi Hallimäel algavad arheoloogilised kaevamised sellel nädalal, siis Tubrilinnas on töö juba hoos.https://services.err.ee/media/embed/21630192024-07-15T22:21:15+03:00yesajaluguarheoloogiaheiki valkmuinaslinnuslisanna-lee leimanleedi hallimäetubrilinnajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609395805/maaulikooli-teadlastel-onnestus-luua-hobuse-kloonembruohttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/07/12/2470366h0ff6t2.pngMaaülikooli teadlastel õnnestus luua hobuse kloonembrüoEesti Maaülikooli teadlastel õnnestus luua hobuse kloonembrüo ning juba aasta pärast võib oodata Eesti esimesi kloonvarssasid. See on algus kodumaisele hobuste kloonimisele, millega praegu tegeleb vaid üks ettevõte kogu Euroopas.https://services.err.ee/media/embed/21618642024-07-12T22:03:56+03:00yesloodushobuneembrüoklooniminewodanloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609390834/teadlased-uurivad-vorumaal-soe-kasutamist-keskajalhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/07/07/2465581h4b2et2.jpgTeadlased uurivad Võrumaal söe kasutamist keskajalEesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste juhendamisel toimuvad Võrumaal Antsla lähedal söemiilide väljakaevamised. Selleks, et uurida kuidas võidi sütt keskajal kasutada, viidi läbi ajaloolise tehnoloogiaga rauasulatuse eksperiment.https://services.err.ee/media/embed/21591882024-07-07T19:07:44+03:00yesajaluguragnar saagerauasulatuspille tomsonsöemiilsöemiilamineajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609387889/kogu-eesti-merepohja-kaardistamiseks-voib-kuluda-veel-15-aastathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/07/03/2461676hf976t2.jpgKogu Eesti merepõhja kaardistamiseks võib kuluda veel 15 aastatEesti merepõhjast on transpordiamet kaardistanud umbes kolmveerandi ja tööd jätkub veel aastateks. Merepõhja uurivad neli mõõdistuslaeva ning tänavu on muu hulgas leitud juba seitse uut laevavrakki.https://services.err.ee/media/embed/21578722024-07-03T21:57:25+03:00yesajalugutranspordiametlaevavrakkmerepõhieesti merealaajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609376393/sopradeta-suvitav-teismeline-voib-jaada-vaimse-tervisega-kimpuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/06/20/2444036hfccct2.jpgSõpradeta suvitav teismeline võib jääda vaimse tervisega kimpuEhkki suvevaheaeg tõotab puhkuseidülli ja võimalust kaua magada, võib osal teismelistest sel ajalgi ette tulla vaimse tervise muresid. Esimene ohumärk on siin noore inimese üksindus, ütleb Peaasi.ee juht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.https://services.err.ee/media/embed/21515722024-06-20T09:57:32+03:00yespsüühikadepressioonvaimne tervislapsevanemadsuviärevusnooredteismelisedüksindusanna-kaisa oidermaakliiniline psühholoogpeaasi.eesuvevaheaegpsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609375349/sunoptik-jaanilaupaeva-vihma-on-praegu-oodata-louna-ja-kirde-eestishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/06/19/2441738h69a0t2.jpgSünoptik: jaanilaupäeva vihma on praegu oodata Lõuna- ja Kirde-EestisEhkki ilmaprognoos võib enne pühapäeva veel muutuda, on praeguse teadmise järgi oodata vihmast jaanilaupäeva pigem Lõuna- ja Kirde-Eestis. Loode-Eesti ja saared peaksid aga kuivaks jääma, ütleb keskkonnaagentuuri peasünoptik Helve Meitern.https://services.err.ee/media/embed/21504562024-06-19T09:42:22+03:00yeskeskkondsadulõkevihm ilmjaanitulijaanipäevtuleohutusjaaniõhtujaanilaupäevsünoptikhelve meiternjaaniilmkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609374512/unenoustaja-suvised-roomud-toovad-ka-vaiksema-unevajadusehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/06/20/2444084hd76ct2.jpgUnenõustaja: suvised rõõmud toovad ka väiksema unevajaduseValgete ööde ahvatlev ja kaasakutsuv iseloom on eesti muusika leksikast vast teadatuntud kõigile. Psühholoogi ja unenõustaja Kene Verniku sõnul on inimeste suvine unevajadus tavaliselt väiksem, kuid selle kvaliteedis ei tohi teha järeleandmisi.https://services.err.ee/media/embed/21499612024-06-18T09:34:16+03:00yesterviskoit toomeunisuvimagamineuinakkene vernikvalged öödpowernaptervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609373474/heitlikumad-ilmad-laotavad-talunike-pollule-uued-kahjurid-ja-maaramatusehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/06/17/2440043h2abet2.jpgHeitlikumad ilmad laotavad talunike põllule uued kahjurid ja määramatuseLisaks heitlikumaks muutunud ilmadele peavad Eesti põllupidajad rinda pistma ka üha uute, varem vaid lõunapoolseid riike kimbutanud kahjuritega. Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli fütopatoloogia lektori Kaire Loidu sõnul võib aidata olukorda leevendada täppis-taimkaitse.https://services.err.ee/media/embed/21493912024-06-17T10:49:14+03:00yeskeskkondilmpõllumajanduseesti maaülikooltaimekaitsekaire loitkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609373402/minutiloeng-looduses-liikumine-turgutab-lisaks-kehale-ka-ajuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/06/17/2439311h06a8t2.pngMinutiloeng: looduses liikumine turgutab lisaks kehale ka ajuOn vana tõde, et istumine tapab. Liikumise vajalikkusest ja sellest, miks eelistada seejuures looduskeskkonda, räägib Tallinna Ülikooli vanemteadur Mihkel Kangur.https://services.err.ee/media/embed/21493762024-06-17T10:31:10+03:00yesÜhe minuti loengliikuminevaimne võimekusmihkel kangurlooduskeskkondÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609368665/putukahammustusi-aitab-leevendada-kulmakompresshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/06/13/2435837h9560t2.jpgPutukahammustusi aitab leevendada külmakompressSuvel juhtub ikka, et putukahammustused valmistavad inimestele ebameeldivusi. Neid aitavad leevendada nii külmakompress kui ka käsimüügist saadavad ravimid.https://services.err.ee/media/embed/21465322024-06-12T10:28:46+03:00yestervismesilasedallergiaherilasedputukamürkparmudkülmakompresstervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609367690/astrofuusik-augustis-naeb-marsi-ja-jupiteri-kohtumisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/06/11/2433818hbb2ft2.jpgAstrofüüsik: augustis näeb Marsi ja Jupiteri kohtumistEhkki ööd on juunis valged, on kodusel astronoomiahuvilisel võimalik praegu vaadelda Kuud, Päikest ja planeete. Augustis on aga oodata Jupiteri ja Marsi joondumist, ütles Eesti Astronoomia Seltsi esimees Üllar Kivila.https://services.err.ee/media/embed/21458932024-06-11T09:13:09+03:00yesuniversumkomeetkosmostaevashobisatelliididastronoomiatähed taevakehadplaneedidteleskoopastronoomüllar kivilauniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609364537/tehisaru-aitab-leida-joonistustestidest-parkinsoni-tove-varajasi-jalgihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/06/11/2433671h6e09t2.jpgTehisaru aitab leida joonistustestidest Parkinsoni tõve varajasi jälgiParkisoni tõve diagnoosimisse tehisaru kaasamine võiks aidata märgata haigust varem ja vähendada sellega inimeste elukvaliteedi langust, leiab Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi doktorant-nooremteadur Elli Valla.https://services.err.ee/media/embed/21443752024-06-07T10:08:35+03:00yestervistallinna tehnikaülikooltehisaruelli vallatervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609363106/muru-tasub-niita-pigem-ohtupoolikulhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/06/06/2427890he4c2t2.jpgMuru tasub niita pigem õhtupoolikulKindlaid reegleid, kuidas muru kõige tõhusamalt niita, ei ole. Küll aga ei tasu niitmist teha keset päeva lauspäikese käes, vaid pigem õhtul.https://services.err.ee/media/embed/21437572024-06-06T10:08:04+03:00yeskeskkondmuruniitminerobotniidukrohiliivi mäekallaskeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609362458/poluesterkangas-kaitseb-uv-kiirte-eesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/06/06/2427944h8060t2.jpgPolüesterkangas kaitseb UV-kiirte eestNaha kaitsmiseks liigse päikese eest soovitavad nahaarstid UV-kaitsega riideid. Kõige UV kindlam materjal on polüester.https://services.err.ee/media/embed/21430612024-06-05T10:20:14+03:00yestervispäikepäikesepõletusuv-kiirguspolüesterdiana tuuliktervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609362419/video-tuukrid-voisid-leida-viimaks-legendaarse-reisilennuki-kaleva-jaanusedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/06/05/2426900hbc21t2.jpgVideo: tuukrid võisid leida viimaks legendaarse reisilennuki Kaleva jäänusedEttevõtte Tuukritööde OÜ juhi Kaido Peremehe hinnangul leidsid nad hobi korras tehtud uuringu käigus vesilennuki Kaleva rusud. Huvilised olid teise maailmasõja alguses kahe Nõukogude pommitaja alla tulistatud reisilennukit otsinud juba aastakümneid.https://services.err.ee/media/embed/21436492024-06-05T22:30:32+03:00yesajalugukaido peremeeskalevakaleva hukkajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609359937/aasta-kooliks-2024-valiti-johvi-gumnaasiumhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/06/03/2423681h57c3t2.jpgAasta kooliks 2024 valiti Jõhvi gümnaasiumŽürii hinnete ja rahvahääletuse tulemuste põhjal sai aasta kooliks 2024 Jõhvi gümnaasium. Tiitli saaja selgus esmaspäeva hommikul ETV hommikusaates "Terevisioon".https://services.err.ee/media/embed/21420772024-06-03T09:35:29+03:00yesharidusaasta kooljõhvi gümnaasiumharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609355388/minutiloeng-miks-valida-euroopa-parlamendi-valimistelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/07/2383077hb1e8t2.jpgMinutiloeng: miks valida Euroopa Parlamendi valimistel?Üle viie aasta on taas võimalus saata seitse Eesti poliitikut Euroopasse. Mida inimesed valivad, kui nad Euroopa Parlamenti valivad, räägib Tallinna Ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson.https://services.err.ee/media/embed/21397412024-05-29T11:52:44+03:00yesÜhe minuti loengminutiloengvalimisedtallinna ülikooleuroopa parlamentmari-liis jakobsoneuroopa parlamendfi valimisedÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609358382/suure-kuumaga-tasub-aknad-kinni-hoidahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/31/2421672hf0edt2.jpgSuure kuumaga tasub aknad kinni hoidaSuur suvesoe valmistab sageli kortermaja elanikele raskusi, sest toad lähevad palavaks. Seega ei tasu päeval aknaid lahti hoida, sest niimoodi tuleb kuuma veel rohkem tuppa.https://services.err.ee/media/embed/21409802024-05-31T09:36:24+03:00yestehnikasuvikorterkuumussoe ilmpalavuskonditsioneerventilaatormartin thalfeldtsuvesoetehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609358139/suplusvee-hinnang-antakse-mitme-aasta-pohjalhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/31/2421693ha241t2.jpgSuplusvee hinnang antakse mitme aasta põhjalIga ranna suplusvee kvaliteeti hinnatakse mitme aasta põhjal: mida vähem kõikumisi, seda parem vesi. Tartu joogivee olukord on aga praegu kontrolli all. Siiski on lõpliku selguseni soovitav teatud linnaosades vett keeta, ütles terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht.https://services.err.ee/media/embed/21409712024-05-31T09:31:57+03:00yeskeskkondvesianne kanalrandpirita randjoogivesipärnu randterviseametstroomi randkolibakterrannadsuplusvesitartu veevärkpikakari randsinilippleena albrehtkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609356729/mikroplast-vahendab-ajutiselt-saaskede-arvukusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/08/01/2016797h427at2.jpgMikroplast vähendab ajutiselt sääskede arvukustKokkupuude mikroplastiga näib vähendavat paariks põlvkonnaks täiskasvanuks saavate sääskede arvu, viitavad KBFI teadlaste uuringud. Samas jääb veel ebaselgeks, kas pisikeste plastitükkide kahjulik mõju on tõesti ajutine või on sellel ökosüsteemi toimimisele siiski sügavam mõju.https://services.err.ee/media/embed/21343892024-05-17T16:16:41+03:00yestähelepanu! tegemist on teadusegakbfimikroplastalla khosrovyankeskkonnatoksikoloogiachironomus ripariustähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609355412/terviseameti-puugiekspert-puugiaasta-tuleb-sel-aastal-heahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/30/2418474h5c78t2.jpgTerviseameti puugiekspert: puugiaasta tuleb sel aastal heaLõppenud talv ja kevad olid puukidele meelepärased, misläbi on nende arvukus võrreldav vähemalt sama suur kui möödunud aastal, nendib terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Maria Vikentjeva. Seejuures kannab neist suurem osa mõnda inimesele ohtlikku haigustekitajat.https://services.err.ee/media/embed/21396512024-05-29T08:38:46+03:00yestervispuuktervise arengu instituutpuukentsefaliitpuukborrelioosneoerlihhioostervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609354503/perearst-palavat-ilma-saab-vorrelda-saunaskaigugahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/29/2416329h3380t2.jpgPerearst: palavat ilma saab võrrelda saunaskäigugaViimase nädalaga on hüppeliselt tõusnud inimeste arv, kes kuumast tingitud vaevustega on jõudnud erakorralise meditsiini osakonda. Perearst Jürgen Merilind märkis, et palavat ilma võib võrrelda pika saunaskäiguga.https://services.err.ee/media/embed/21390992024-05-28T10:17:03+03:00yesterviskuumalainepalavusjürgen merilindtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609349961/kuuslaugu-nanoosakesed-tostavad-teravilja-saagikusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/23/2408499h3e76t2.pngKüüslaugu nanoosakesed tõstavad teravilja saagikustKüüslaugust eraldatud nanoosakesed tõotavad kergitada nisu ja odra saagikust kuni viiendiku võrra. Enne meetodi laiemasse kasutusse võtmist tuleb aga välja nuputada, kuidas toota neid suures koguses ja kulutõhusalt.https://services.err.ee/media/embed/21359792024-05-21T17:14:53+03:00yestähelepanu! tegemist on teadusegamart tootsküüslauknanoosakesedtähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609349862/vene-naftast-bituumeni-asendaks-osaliselt-puidujaakhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/23/2408271h67f9t2.jpgVene naftast bituumeni asendaks osaliselt puidujääkPuitu väärindades jääb muu hulgas üle keemilist ühendit ligniini. Sellega on võimalik asfaldi koostises asendada keskkonnavaenulikku bituumenit. Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Karli Kontsoni sõnul saaks Eesti kliimas puidujäägiga asendada bituumenist umbes viiendiku.https://services.err.ee/media/embed/21368132024-05-23T08:46:10+03:00yestehnikapuitteekateasfalt asfaldipanek teetööd tänav augud tänavad tallinn auknaftatallinna tehnikaülikooltee-ehitusbituumenligniinkarli kontsonjääksaadusroheasfalttehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609347900/teadlane-elekter-laheb-odavamaks-vorgutasud-kallimakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/22/2407560haa8ft2.jpgTeadlane: elekter läheb odavamaks, võrgutasud kallimaksElektritarbimine kasvab tulevikus järjest enam ja kuigi elekter ise läheb odavamaks, siis võrgutasud kallinevad, mistõttu on vaja võrku teha täiendavaid investeeringuid.https://services.err.ee/media/embed/21357692024-05-21T09:09:52+03:00yestehnikaelekterpäikesepaneelpäikesepaneelidpäikeseparkvõrgutasudargo rosintehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609348005/madala-intensiivsusega-treeningu-moju-jaab-raskesti-ennustatavakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/21/2406081h19fct2.pngMadala intensiivsusega treeningu mõju jääb raskesti ennustatavaksSportlaste ja treenerite tunnetuslik arusaam treeningu mahust ja intensiivsusest võib eriti madala koormusega treeningute puhul märgatavalt erineda, selgub Tartu Ülikooli teadlaste uuringust. Nõnda on raske ennustada ka taolise treeningkoormuse mõju harrastussportlastele.https://services.err.ee/media/embed/21338852024-05-16T18:53:46+03:00yestähelepanu! tegemist on teadusegatreeningjarek mäestuületreeniminemõõdukas koormustähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609347261/putukateadlane-heitlik-kevad-vallandas-ule-eestilise-saaselainehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/20/2404773hf16bt2.jpgPutukateadlane: heitlik kevad vallandas üle-eestilise sääselaineÜhtaegu nii soojarekordeid kui ka inimestele vastikult kõledat ilma pakkunud aprill ühtlustas üle Eesti sääskede arengutsüklit. Samal ajal aitas kuu lõpul maha sadanud paks lumevaip tekitada neile hulgaliselt hädavajalikke sulaveelompe.https://services.err.ee/media/embed/21356582024-05-20T21:54:32+03:00yesloodusurmas tartessääsedmetsasääsedloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609347051/professor-tallinna-rongasvaldades-terendab-veenappushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/22/2407572hd445t2.jpgProfessor: Tallinna rõngasvaldades terendab veenappusKui mullu järgnes soojale kevadele põuane suvi, siis tänavused kevadkuud ennustavad samuti suvist veenappust, tõdes Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa. Viimsi kõrval peavad veemuredeks valmis olema teisedki Tallinna lähivallad.https://services.err.ee/media/embed/21352502024-05-20T09:22:37+03:00yeskeskkondvihmharjumaavesiida-virumaapõudkastminekliimamuutuspõhjavesijaanus terasmaaviimsi vesilähivalladveevarudpinnavesikuldne ringökohüdroloogiakeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609345374/nahkhiireuurijad-nahkhiiri-kipuvad-pelgama-suured-inimesedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/16/2398704hc448t2.jpgNahkhiireuurijad: nahkhiiri kipuvad pelgama suured inimesedEhkki nahkhiired võivad tekitada nii mõneski inimeses õõva või ebalustunnet, on suuresti tegu lääne kultuuriruumist lähtuva õpitud hirmuga, leiavad nahkhiireuurijad Oliver ja Rauno Kalda.https://services.err.ee/media/embed/21330362024-05-15T10:29:43+03:00yesloodusosoonnahkhiiredoliver kaldarauno kaldaloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609343799/ornitoloog-lindude-kampaania-korras-vaenamine-on-eestis-loppenudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/16/2398677heab1t2.jpgOrnitoloog: lindude kampaania korras vaenamine on Eestis lõppenudViimaste aastakümnetega on Eestis lõppenud lindude otsene vaenamine. Kaudselt terve elukeskkonna taga kiusamise mõjul jätkab lindude üldarvukus ja liigirikkus siiski mõningate eranditega kahanemist, leiab ornitoloog Aarne Tuule.https://services.err.ee/media/embed/21336392024-05-16T12:33:23+03:00yesnovaatoraarne tuulenovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609343718/hulgeuurija-viigerhulgeid-kimbutab-demograafiline-kriishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/24/200300h2b4at2.jpgHülgeuurija: viigerhülgeid kimbutab demograafiline kriisKuigi sel talvel püsis Eesti rannikul jääkate piisavalt kaua, et viigerhülged saaksid oma pojad üles kasvatada, on eelnevad heitlikumad aastad nende populatsiooni struktuuri paigast löönud, nendib hülgeuurija Ivar Jüssi.https://services.err.ee/media/embed/21336332024-05-16T12:31:46+03:00yesloodushallhülgedivar jüssimart jüssiosoon 30viigridloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609342680/ekspert-naitab-kuidas-feromoonpuuniseid-ounapuudele-pannahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/15/2398128h7c33t2.jpgEkspert näitab, kuidas feromoonpüüniseid õunapuudele pannaRäpina aianduskooli õpetaja Epp Säga näitas "Terevisioonis", kuidas õunapuudele feromoonpüüniseid paigaldada, et kahjuritega võidelda.https://services.err.ee/media/embed/21330422024-05-15T10:37:07+03:00yesloodusõunapuudvõrgendikoiõunakoiõunamähkurloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609341822/kumari-preemia-laureaadid-looduskaitse-on-alati-meeskonnatoohttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/14/2396397h0f5bt2.jpgKumari preemia laureaadid: looduskaitse on alati meeskonnatööEerik Kumari looduskaitsepreemia pälvisid tänavu on Kaja ja Aleksei Lotman oma panuse eest keskkonnasäästliku põllumajanduse ja pärandniitude hoolduse edendamisse. Laureaatide endi sõnul oleks aga kasvõi Matsalu rahvuspargi hooldamine kohalike abita võimatu, misläbi kujutab tõhus looduskaitse alati meeskonnatööd.https://services.err.ee/media/embed/21324152024-05-14T09:57:58+03:00yeskeskkondkliimamuutusaleksei lotmaneutrofeeruminematsalu rahvusparkkaja lotmankumari preemiakuiv kevadkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609341042/uhe-minuti-loeng-kas-eestis-voivad-joogiveevarud-otsa-saadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/13/2392866hab4ct2.pngÜhe minuti loeng: kas Eestis võivad joogiveevarud otsa saada?Eestis on vett piisavalt ja selle otsalõppemist pole karta. Tulevikku vaadates on aga võimalik, et mõnedes tihedamini asustatud piirkondades tuleb teha suuri investeeringuid pinnavee joogikõlbulikuks puhastamiseks, leiab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur Marko Vainu.https://services.err.ee/media/embed/21319562024-05-13T12:36:50+03:00yesÜhe minuti loengjoogivesisademedpõhjavesimagevesipinnavesieesti kliimamarko vainuÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609339041/arstiteadlane-geeniteraapia-on-toimiv-ja-kiiresti-arenev-ravimeetodhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/11/17/2154082h0b04t2.jpgArstiteadlane: geeniteraapia on toimiv ja kiiresti arenev ravimeetodInglismaal kurdina sündinud väikelaps sai kuuljaks tänu kliinilisele katsele, kus kasutati uudset geeniteraapiat. Tartu arstiteadlase ja geneetiku Katrin Õunapi sõnul on see üks järjekordne näide, et geeniteraapia ehk inimesse uue geeni viimine on töötav ja kiiresti arenev ravimeetod.https://services.err.ee/media/embed/21312602024-05-10T22:58:37+03:00yestervisgeeniteraapiakatrin õunaptervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609337274/noore-keskkonnateadlase-preemia-laureaat-lageraiet-ei-maksa-kartahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/10/2389425hb35at2.jpgNoore keskkonnateadlase preemia laureaat: lageraiet ei maksa kartaLageraiet ei tohiks karta, vaid pigem hoolikalt mõtlema, kus seda teha, leiab presidendi noore keskkonnateadlase preemia saanud Reimo Lutter. Samas nentis ta, et alternatiivsete raieviiside kohta napib teadmisi ja mujal tehtud uuringutulemusi ei saa sirgjooneliselt üle võtta.https://services.err.ee/media/embed/21302402024-05-09T11:51:39+03:00yeskeskkondeesti maaülikoolreimo lutternoor keskkonnateadlanekeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609335777/professor-mahepollundus-ei-vaja-ilmtingimata-rohkem-pollumaadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/10/2389428h8386t2.jpgProfessor: mahepõllundus ei vaja ilmtingimata rohkem põllumaadRahvastiku kasvuga ei ole alati vaja ilmtingimata põllumaad juurde. Piisab juba sellest, kui toiduraiskamine väheneks märgatavalt, rääkis "Terevisioonis" Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli professor Eve Veromann.https://services.err.ee/media/embed/21302552024-05-09T12:06:45+03:00yeskeskkondpõllumajandusväetistaimekaitsevahendmahepõldmahepõllumajanduseve veromannkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609336836/hariduslik-kihistumine-voimendab-vargsi-poliitlohesidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/09/2386167h7734t2.jpgHariduslik kihistumine võimendab vargsi poliitlõhesidEhkki Eestis kehtib ühtluskooli põhimõte, on siiski inimestel ruumi erinevate haridusvalikute tegemiseks. Sotsiaal- ja riigiteadlased leiavad, et selle mõjul tekkiv hariduslik kihistumine võib hakata mõjutama inimeste edaspidises elus ka tema poliitilisi eelistusi.https://services.err.ee/media/embed/21300662024-05-08T22:34:29+03:00yestähelepanu! tegemist on teadusegatriin lauriühtluskoolpoliitiline polariseeritustähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609336188/boeing-soovib-oige-pea-saata-astronaudid-kosmosessehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/08/2384364h3998t2.jpgBoeing soovib õige pea saata astronaudid kosmosessePärast aastaid kestnud viivitusi ja tagasilööke kavatseb eeskätt USA lennukitootjana tuntud Boeing saata rahvusvahelisse kosmosejaama kaks veteranastronauti.https://services.err.ee/media/embed/21295772024-05-08T10:56:06+03:00yesuniversumkosmosboeingnasaspacexastronautvoyager 2kosmosesondkosmosejaamvoyagerrauno gordonvoyager 1universumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609335804/fusioterapeut-pikamaajooksu-jalats-olgu-paar-numbrit-suuremhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/08/2384391hd397t2.jpgFüsioterapeut: pikamaajooksu jalats olgu paar numbrit suuremIlusa kevadilmaga näeb tänavatel üha rohkem tervisesportlasi. Esimeste jooksudega on aga oht üle pingutada. Füsioterapeut Reio Vilipuu sõnul tasub enne hoogsat esimest jooksu teha pikema kõnniga kindlaks oma vormi algseis.https://services.err.ee/media/embed/21295952024-05-08T11:20:39+03:00yestervismaratonjooksminetervisesportvigastuskõndiminejaladreio vilipuujooksujalanõudfüsioterapeuttaldlihasvalukrambidlihaskrampkompressioontervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609335849/erik-puura-tuumajaama-rajamise-ule-peaks-korraldama-referendumihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/04/30/2375199hab9bt2.jpgErik Puura: tuumajaama rajamise üle peaks korraldama referendumiTuumajaama mõju ühiskonnale on sedavõrd suur, et selle rajamise osas tuleks korraldada referendum, leiab keskkonnateadlane Erik Puura. Sarnaselt tuleb hinnata mitme külje pealt selle keskkonnamõju.https://services.err.ee/media/embed/21245342024-04-26T16:24:15+03:00yeskeskkonderik puurakalev kallemetstuumajaammihkel kangurmadis vasserkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609335129/tu-teadlased-loovad-vaikest-ja-nutikat-polluseiredroonihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/07/2383173hd7a3t2.pngTÜ teadlased loovad väikest ja nutikat põlluseiredrooniTartu Ülikooli teadlased arendavad peopesa suurust drooni, mis käiks õhust põllusaadusi uudistamas. Väike ja odav seade oskab juba eristada mädanenud kartulit värskest mugulast.https://services.err.ee/media/embed/21293822024-05-07T21:57:38+03:00yestehnikatartu ülikoolpõllumajandusõunadkartulidsaakdroonidtarkvarataimekaitsevahendidseirehuber floresnanodroonmayowa olapadetehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609336137/vaike-maarja-gumnaasium-aasta-kool-2024https://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/08/2384736h4da6t2.jpgVäike-Maarja gümnaasium – aasta kool 2024?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Väike-Maarja gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 13. maist kuni 24. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/21296402024-05-08T11:43:41+03:00yesaasta koolaasta kool 2024väike-maarja gümnaasiumaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609336143/vasta-kool-aasta-kool-2024https://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/08/2384706h94dft2.jpgVasta kool – aasta kool 2024?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Vasta kool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 13. maist kuni 24. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/21296282024-05-08T11:32:43+03:00yesaasta koolvasta koolaasta kool 2024aasta kooli valimineaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609337154/peetri-lasteaed-pohikool-aasta-kool-2024https://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/08/2384556h17fbt2.jpgPeetri lasteaed-põhikool – aasta kool 2024?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Peetri lasteaed-põhikool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 13. maist kuni 24. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/21296222024-05-08T11:31:45+03:00yesaasta koolaasta kool 2024aasta kooli valiminepeetri lasteaed-põhikoolaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609337187/puha-johannese-kool-aasta-kool-2024https://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/08/2384589hd182t2.jpgPüha Johannese kool – aasta kool 2024?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Püha Johannese kool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 13. maist kuni 24. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/21296252024-05-08T11:32:25+03:00yesaasta koolpüha johannese koolaasta kool 2024aasta kooli valimineaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609337208/raasiku-kool-aasta-kool-2024https://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/08/2384622hdae7t2.jpgRaasiku kool – aasta kool 2024?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Raasiku kool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 13. maist kuni 24. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/21296312024-05-08T11:32:59+03:00yesaasta koolaasta kool 2024aasta kooli valimineraasiku koolaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609337268/johvi-gumnaasium-aasta-kool-2024https://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/08/2384430h496at2.pngJõhvi gümnaasium – aasta kool 2024?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Jõhvi gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 13. maist kuni 24. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/21295982024-05-08T11:29:34+03:00yesaasta kooljõhvi gümnaasiumaasta kool 2024aasta kooli valimineaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609337283/juri-gumnaasium-aasta-kool-2024https://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/08/2384472he0act2.pngJüri gümnaasium – aasta kool 2024?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Jüri gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 13. maist kuni 24. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/21296012024-05-08T11:29:36+03:00yesaasta kooljüri gümnaasiumaasta kool 2024aasta kooli valimineaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609337304/kihnu-kool-aasta-kool-2024https://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/08/2384508h486ct2.jpgKihnu kool – aasta kool 2024?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Kihnu kool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 13. maist kuni 24. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/21296192024-05-08T11:31:06+03:00yesaasta koolkihnu koolaasta kool 2024aasta kooli valimineaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609338006/paide-gumnaasium-aasta-kool-2024https://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/08/2384526h4009t2.jpgPaide gümnaasium – aasta kool 2024?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Paide gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 13. maist kuni 24. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/21296162024-05-08T11:31:01+03:00yesaasta koolpaide gümnaasiumaasta kool 2024aasta kooli valimineaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609338615/tartu-rakenduslik-kolledz-aasta-kool-2024https://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/08/2384664hb164t2.jpgTartu rakenduslik kolledž – aasta kool 2024?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Tartu rakenduslik kolledž, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 13. maist kuni 24. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/21296372024-05-08T11:33:48+03:00yesaasta koolaasta kool 2024tartu rakenduslik kolledžaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609333491/putukamurk-esimese-noelamise-jarel-allergilist-reaktsiooni-ei-tekitahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/06/2381799haf02t2.jpgPutukamürk esimese nõelamise järel allergilist reaktsiooni ei tekitaPutukahammustusi ja nõelamisi on kevadel raskem taluda kui suve lõpu poole. Allergiline reaktsioon saab inimesel tekkida aga alles siis, kui ta on mitu korda nõelata saanud.https://services.err.ee/media/embed/21283832024-05-06T10:13:30+03:00yestervismesilaneherilanesääsksääsedputukamürksääsehammustustervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609331574/loomaokoloogia-professor-hoidke-kassid-pesitsusajal-toashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/07/03/1985249h035at2.jpgLoomaökoloogia professor: hoidke kassid pesitsusajal toasLoomaökoloogia professori Tuul Sepa sõnul on kliimamuutused teinud lindude elu keeruliseks ning aina vähem on sobilikke pesitsuspaiku. Vähim, mida inimesed lindude heaks teha saavad, on hoida pesitusajal kassid toas, sest nende käpajälg linnupoegade suremuses on väga suur, rääkis Sepp intervjuus Anu Välbale.https://services.err.ee/media/embed/21279332024-05-04T11:47:06+03:00yeslooduslinnudloomaökoloogiahommik anugatuul sepplindude pesitsemineloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609330062/zooloog-rastik-rundab-inimest-viimases-hadashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/05/02/2376579h69dbt2.jpgZooloog: rästik ründab inimest viimases hädasSoojemate ilmade saabudes on oma talvitumispaikadest välja roninud viimsedki rästikud-nastikud. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi rõhutas, et maod hammustavad inimesi Eestis reeglina vaid juhul, kui neil midagi muud üle ei jää.https://services.err.ee/media/embed/21268742024-05-02T10:21:03+03:00yesloodusrästiknastiktõnu talviloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609328847/etv2-keskkonnakuu-avab-kodumaine-dokumentaal-vara-kupshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/04/22/2365830h46c9t2.pngETV2 keskkonnakuu avab kodumaine dokumentaal "Vara küps"ETV2 jätkab aastaid kestnud keskkonnakuu traditsiooni, mis toob vaatajate ette dokumentaalprogrammi loodushoiu ja keskkonna väljakutsetest.https://services.err.ee/media/embed/21260972024-04-30T11:29:22+03:00yeskeskkondkeskkonnakuuparadiisvara küpskoobalt - elektriunistuse pahupoolikea: metsade valitsejahiidude ajastupüha peldikkliimakatastroof: surmav uputuskeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609327701/minuti-loeng-saastva-arengu-eesmargid-ehitavad-sildu-ka-vaenuriikide-vahelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/04/29/2374140h5e20t2.pngMinuti loeng: säästva arengu eesmärgid ehitavad sildu ka vaenuriikide vahelÜRO säästva arengu eesmärkide seas kõnetavad Eestis ja Euroopas kõige tugevamalt keskkonnakaitse ja rohepööre, ent maailmas on säästva arengu vajadused palju laiemad ning nii on seda ka nendest lähtuvad eesmärgid ja koostöö, selgitab Tallinna Ülikooli politoloogia professor Leif Kalev.https://services.err.ee/media/embed/21253892024-04-29T09:33:46+03:00yesÜhe minuti loengleif kalevühe minuti loengminuti loengsäästva arengu eesmärgidÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609323717/rikkis-geen-voib-votta-inimeselt-voime-lagundada-sadu-ravimeidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/04/25/2368995hdcf5t2.pngRikkis geen võib võtta inimeselt võime lagundada sadu ravimeidKaks geeni mõjutavad üheskoos enam kui neljandiku praegu müügil olevate ravimite lagundamise kiirust. Geenivaramu uuring ilmestab, et inimeste geneetiliste eripäradega arvestamisest tõuseks kasu ka argimeditsiinis.https://services.err.ee/media/embed/21227582024-04-23T15:16:53+03:00yestähelepanu! tegemist on teadusegageenivaramulili milanijana lassfarmakogeneetikatähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609323615/professor-ule-paeva-pesu-pesta-on-liiga-tihtihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/04/25/2369067ha25dt2.jpgProfessor: üle päeva pesu pesta on liiga tihtiHeaoluühiskondades kiputakse rõivaid kas liiga sageli või lausa valesti pesema. See võib aga riietele kahjulikult mõjuda ning nende vastupidavust vähendada. Tallinna Tehnikakõrgkooli rõiva ja tekstiili instituudi professor Ada Traumann soovitab pesu pesta pigem korra nädalas.https://services.err.ee/media/embed/21236222024-04-25T09:38:43+03:00yeskeskkondtekstiilteksapüksidteksadriidedlasteriidedtallinna tehnikakõrgkoolrõivadpesumasinpesu peseminekangadada traumannspordiriietusplekidkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609322706/tartu-teadlaste-amblikujalg-avardab-robotite-liikumisvoimalusihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/04/24/2368173hdea4t2.jpgTartu teadlaste ämblikujalg avardab robotite liikumisvõimalusiTartu Ülikooli pehmerobootikud ehitavad ämblikujalga meenutavat väikest robotit. Sõrmeküüne pikkune jalg liigub paindlikumalt, kui tavalised robotid. Elusloodusest innustust saanud paindlik liikumine võib tulevikus aidata näiteks rusude alt inimesi päästa.https://services.err.ee/media/embed/21235382024-04-24T22:48:34+03:00yestehnikatartu ülikoolämblikliikuminerobotrusudrobootikaämblikudindrek musteksoskelettjalgpehmerobotitaalia tehnoloogiainstituutkadri-ann valdurtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609321230/kevadine-seire-toi-juurde-lendorava-elukohti-aga-naitas-leviala-kahanemisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/08/11/1106802hc7a1t2.jpgKevadine seire tõi juurde lendorava elukohti, aga näitas leviala kahanemistRiigimetsa majandamise keskuse (RMK) kevadine lendorava seire andis juurde küll uusi elukohti, aga samas näitas, et kaitsealuse liigi leviala on hakanud Eestis kokku tõmbuma.https://services.err.ee/media/embed/21222542024-04-22T20:01:11+03:00yeslooduslendoravloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609320543/linnutee-galaktikas-tekib-igal-aastal-vahemalt-uks-uus-eksoplaneethttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/04/23/2367147hff05t2.jpgLinnutee galaktikas tekib igal aastal vähemalt üks uus eksoplaneetUniversumis on hinnanguliselt tuhandeid avastamata eksoplaneete, millel mõnest võiks olla ka võimalus elu olemasoluks. Astrofüüsik Mihkel Kama sõnul uurivad Eesti teadlased praegu eeskätt eksoplaneetide ematähti, ent uusi eksoplaneete tekib ainuüksi Linnuteelgi igal aastal juurde.https://services.err.ee/media/embed/21219992024-04-22T11:15:11+03:00yesuniversumeksoplaneettartu ülikooleksoplaneedidesamihkel kamaplaneetpäikesesüsteemlinnutee galaktikaplaneedidarielkosmoseteleskoopuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609316952/polevkivituhk-aitab-puuda-ohtlikke-elementehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/04/18/2361654hb6b0t2.pngPõlevkivituhk aitab püüda ohtlikke elementeTallinna Tehnikaülikooli teadlased loodavad vähendada põlevkivi kasutamise keskkonnamõju selle tuhale uute rakenduste leidmisega. Seniste tulemuste põhjal saaks kasutada seda muu hulgas filtrina, millega püüda kinni elavhõbedat või arseeni.https://services.err.ee/media/embed/21149372024-04-08T19:14:36+03:00yestähelepanu! tegemist on teadusegapõlevkivitallinna tehnikaülikoolpõlevkivituhkalar konistoliver järvikadsorbenttähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609315458/kliimapoliitika-ekspert-inimtegevuseta-peaks-kliima-praegu-jahenemahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/04/17/2359881h32cat2.jpgKliimapoliitika ekspert: inimtegevuseta peaks kliima praegu jahenemaMaa keskmine temperatuur on kümnendat kuud mõõtmisajaloo kõrgeim. Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juhi Ivo Krustoki sõnul osutavad mudelid, et inimtegevuseta peaks kliima hoopis jahenema.https://services.err.ee/media/embed/21194732024-04-17T10:25:22+03:00yeskeskkondkliimamuutusvihmane ilmivo krustokkasvuhoonegaasidsoojarekordsoe suvistockholmi keskkonnainstituudi tallinna osakondkliimamudelkliima soojenemeinekeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609314525/uhe-minuti-loeng-miks-on-eesti-sood-olulised-kogu-maailmalehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/04/16/2357376hd207t2.jpgÜhe minuti loeng: miks on Eesti sood olulised kogu maailmale?Eesti rahvusmaastikuks kujunenud rabad pakuvad silmailu nii laugaste kui värviküllaste avatud maastikega. Tallinna Ülikooli teadur Martin Küttim annab videoloengus ülevaate, miks ja kuidas Eesti sood tänapäeval olulised kogu maailmale.https://services.err.ee/media/embed/21181322024-04-15T11:00:59+03:00yesÜhe minuti loengtallinna ülikoolturvasmartin küttimsoodrabadÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609314423/fusioterapeut-aktiivsuskell-voib-une-kvaliteedi-kohta-valetadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/04/16/2357928h1d1dt2.jpgFüsioterapeut: aktiivsuskell võib une kvaliteedi kohta valetadaNutikad kellad ja aktiivsusmonitorid on saanud igapäevaelu osaks. Füsioteraapia Kliiniku füsioterapeudi Priit Ailti sõnul on aktiivsuskell hea trennimotivaator. Samas näiteks une kvaliteedi ja välja puhkamise osas soovitab ta inimesel pigem usaldada oma enesetunnet.https://services.err.ee/media/embed/21187802024-04-16T09:33:19+03:00yesterviskellpriit ailttrennliikuminepulsikell sportkehaline aktiivsusaktiivsusmonitorsammulugejafüsioterapeuttervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609309728/nutipoi-heidab-valgust-jaa-ja-lainete-ringmangulehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/03/30/1410466hea84t2.jpgNutipoi heidab valgust jää ja lainete ringmänguleEesti teadlaste kaasabil valminud nutikas lainemõõtja Lainepoiss aitab kaardistada lainete liikumist nii troopilistes kui ka polaarmeredes, abistades kohalikke merekarusid ja sadamaehitajaid.https://services.err.ee/media/embed/21154112024-04-09T15:14:18+03:00yestähelepanu! tegemist on teadusegalainepoissvictor alarilainemõõtjavahur kaldverwiseparkertähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609307460/reportaaz-opilasteadlased-hiilgasid-samblaelustiku-ja-tarklisekommidegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/04/09/2345355h72d8t2.jpgReportaaž: õpilasteadlased hiilgasid samblaelustiku ja tärklisekommidegaTartus AHHAA teaduskeskuses algas 9. aprillil kahepäevane õpilaste teadusfestival. Juba kümnendat korda toimunud festivalil tutvustasid parimad õpilasteadlased postrivormis oma töid. Novaator käis noorte uurijatega vestlemas.https://services.err.ee/media/embed/21153932024-04-09T14:31:29+03:00yesteaduseluahhaa keskusõpilasteadusõpilasteadlaseduurimistööleen vallikivirobin mereannika rääbismattias grutopmark anry kriisamiina maria nuggisteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609305816/rakenduskorgkoolide-rektorid-eestisse-peab-joudma-rohkem-valistudengeidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/04/08/2343618h4544t2.jpgRakenduskõrgkoolide rektorid: Eestisse peab jõudma rohkem välistudengeidRakenduskõrgkoolid on hädas välisüliõpilaste osakaalu langusega Eesti kõrgharidusmaastikul. Ühelt poolt ei väljastata nende hinnangul kolmandatest riikidest tulijatele piisavalt viisasid ning teisalt puudub plaan, kuidas täita riigi tööjõuvajadust.https://services.err.ee/media/embed/21145562024-04-08T10:42:41+03:00yesteaduseluterevisioontööjõudvälistudengidenno lendrakenduskõrgkoolidandrus pedaiteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609302354/vana-dna-annab-rahvusmuudile-teaduspohise-alusehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/09/635576h1330t2.pngVana-DNA annab rahvusmüüdile teaduspõhise aluseNii Eestist kui ka Ida-Euroopa lauskmaalt laiemalt leitud luudest eraldatud DNA aitab anda ühtaegu eestlaste rahvusmüütidele teadusliku aluse kui ka mõista paremini siinsete elanike haigestumisriske.https://services.err.ee/media/embed/21117812024-04-02T18:14:59+03:00yestähelepanu! tegemist on teadusegamait metspalulehti saagvana-dnaeestlaste päritolukammkeraamikanöörkeraamikatähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609299810/tanavune-talv-oli-huljestele-soodnehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/02/18/746310hd2dbt2.jpgTänavune talv oli hüljestele soodneHülgepoegade sündimise ajal oli tänavu talvel Eesti merel piisavalt jääd, mille tõttu hüljestel oli piisavalt ruumi ja ei levinud haigused. Hüljeste tulevik Eestis sõltubki sellest, kas on piisavalt jääd või tuleb kolida Läänemere külmemasse piirkonda, ütles hülgeuurija Mart Jüssi.https://services.err.ee/media/embed/21113012024-04-01T22:36:03+03:00yesloodushüljeshülgedmart jüssitarmo luksloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609296873/teadlased-loimumist-kiirendab-igapaevane-kannatlikkushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/06/26/1969943h72e7t2.jpgTeadlased: lõimumist kiirendab igapäevane kannatlikkusUussisserändajate edukalt ühiskonda lõimimiseks tasub olla nendega eesti keeles suheldes kannatlik ja kohe ei tasu liiga palju oodata ka neil Eesti inimestelt, kes pikkade aastate järel koduriiki tagasi pöörduvad, leiavad Tartu Ülikooli folkloristid.https://services.err.ee/media/embed/21071702024-03-25T19:14:46+02:00yestähelepanu! tegemist on teadusegaanastasiya astapovapihla maria siimelo-hanna seljamaatähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609296639/krooniline-vasimus-vaevab-kolmandikku-endisi-koroonahaigeidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/03/28/2328351h0e40t2.jpgKrooniline väsimus vaevab kolmandikku endisi koroonahaigeidIgal kolmandal koroona läbipõdenud inimesel on jäänud püsiva sümptomina vaevama krooniline väsimus, mis mõjutab väga tugevalt nende elukvaliteeti.https://services.err.ee/media/embed/21091442024-03-28T09:20:09+02:00yestervisvaktsineerimineviirusruth kaldaväsimuskoroonaviiruskoroonakoroonavaktsiincovid 19maitsemeelpikk covidkrooniline väsimustervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609294023/toidutehnoloog-kakaod-saab-jaljendada-kuid-mitte-kopeeridahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/03/27/2326644h1379t2.jpgToidutehnoloog: kakaod saab jäljendada, kuid mitte kopeeridaKliimamuutuse mõjul toimuv kakao kallinemine tõotab anda hoogu innovatsioonidele toidutööstuses. Kakao nullist sünteesimiseks on tegu aga liiga keeruka toiduainega, leiab toidu ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse teadur Rain Kuldjärv.https://services.err.ee/media/embed/21076112024-03-26T13:16:26+02:00yestehnikakakaorain kuldjärvtftaktehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609287060/noore-inseneri-preemia-palvis-drooniarendaja-margus-sammelsaarhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/03/19/2314287h4d36t2.jpgNoore inseneri preemia pälvis drooniarendaja Margus SammelsaarPresident Alar Karis andis teisipäeval Kadriorus esmakordselt üle noore inseneri preemia, mille pälvis mehitamata õhusõidukite arenduse ja tootmisega tegelev Margus Sammelsaar.https://services.err.ee/media/embed/21043082024-03-19T20:12:06+02:00yesteaduselualar karisdroonidnoore inseneri preemiamargus sammelsaarteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609283493/looduskaitsespetsialist-ilvest-kohtav-inimene-voiks-lihtsalt-roomu-tundahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/03/15/2310258ha44dt2.jpgLooduskaitsespetsialist: ilvest kohtav inimene võiks lihtsalt rõõmu tundaKuigi kevad algab ametlikult järgmisel nädalal, on ilmastik ja loodus omadega juba kevades kohal. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi sõnul võib linnaservades praegu kohata muidu haruldasi, kuid jooksuajal aktiivseks muutunud ilveseid.https://services.err.ee/media/embed/20989922024-03-15T09:11:14+02:00yeslooduskevadilvesilvesedkarukarudtõnu talvitalveuniloomad linnasloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609281684/vaidlused-eesti-kirjakeele-ule-ulatuvad-sajandite-tahahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/03/14/2308098h7fe2t2.pngVaidlused eesti kirjakeele üle ulatuvad sajandite tahaEesti kirjakeele arengut on saatnud tulised arutelud ja vaidlused juba aselle loomisest saadik. Samas aitab selle arenguloo täpsem tundmine mõista paremini ka eestlaste suuresti keelepõhist identiteeti, leiavad keeleteadlased.https://services.err.ee/media/embed/20969792024-03-13T21:03:40+02:00yestähelepanu! tegemist on teadusegaeesti keele instituutkristiina rossjohann hornungeesti kirjakeeleesti rahvusarhiivtähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609278111/uhe-minuti-loeng-milline-oli-naiste-roll-keskajalhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/03/11/2301855h88aft2.pngÜhe minuti loeng: milline oli naiste roll keskajal?Keskaja naised üldlevinud arvamuse kohaselt ei töötanud, vaid olid pigem koduperenaised. Keskaegseid gildi põhikirju ehk skraasid uurinud ajaloolane, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremteadur Rūta Bruževica leidis aga, et naistel oli oluline roll keskaegses (käsi)tööstuses.https://services.err.ee/media/embed/20939942024-03-11T09:54:20+02:00yesÜhe minuti loengkeskaegkäsitöölisedrūta bruževicakeskaegsed naisedÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609274517/uus-strateegia-voimaldab-liitiumioonakudest-viimase-valja-pigistadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/03/07/2298402ha07et2.jpgUus strateegia võimaldab liitiumioonakudest viimase välja pigistadaPraegused käitlemistehnoloogiad võimaldavad vanade liitumioonakude koostisosadest uuele ringile saata eeskätt väärtuslikemaid materjale. Eesti teadlaste loodud lahendus võiks aidata neist välja pigistada aga ka kõiki teisi kriitilisi tooraineid.https://services.err.ee/media/embed/20883632024-03-05T18:14:52+02:00yestähelepanu! tegemist on teadusegakbfiliitiumioonakukriitilised toorainedkerli liivandakude ümbertöötlustähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609272561/peegelmajad-mojuvad-lindudele-hukatuslikulthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/03/06/2295927h53det2.jpgPeegelmajad mõjuvad lindudele hukatuslikultRändeperioodil hukkub vastu klaaspindu lennates palju linde. Keskkonnaagentuur ootab kõiki huvilisi osalema vabatahtlikus seires ja sellistest juhtumistest teada andma. Nii saab teada, milliste hoonete vastu linnud end peamiselt surnuks lendavad.https://services.err.ee/media/embed/20878832024-03-05T09:42:44+02:00yeslooduslinnudtartu ülikoolkeskkonnaagentuurchristel rose bachmannloomaökoloogia õppetoolrändeperioodloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609266786/sagenevad-pouad-hakkavad-euroopa-okaspuude-terviselehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/28/2286063hcec7t2.jpgSagenevad põuad hakkavad Euroopa okaspuude terviseleKaugseirel kogutud andmed viitavad, et hariliku kuuse ja hariliku männi suremus on põuaste aastate sagenemise tõttu kasvanud ka Põhja-Euroopas. Tähelepanek viitab, et ka kunagi Eestisse rajatud ulatuslikke kuivendussüsteeme tuleks muuta varasemast nutikamakshttps://services.err.ee/media/embed/20823692024-02-23T18:16:15+02:00yestähelepanu! tegemist on teadusegakaugseiretartu observatooriumjan peter georgepõuadokasmetspuude suremusmati langtähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609265682/uhe-minuti-loeng-miks-koik-streigivadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/27/2282394hb12bt2.pngÜhe minuti loeng: miks kõik streigivad?Aasta alguses paistab uudistes, et üle Euroopa kõik streigivad – Eestis õpetajad, Soomes ametiühingud, Saksamaal lennufirma töötajad. Tallinna Ülikooli sotsioloogia lektor Kairit Kall avab Ühe Minuti Loengus, miks on Euroopasse jõudnud streigitorm.https://services.err.ee/media/embed/20839892024-02-27T14:15:34+02:00yesÜhe minuti loengstreikrahulolematuskairit kallÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609265775/elen-lotman-renessansiinimese-mitmekulgsust-on-hakanud-asendama-liitajuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/11/03/837422hb6cct2.jpgElen Lotman: renessansiinimese mitmekülgsust on hakanud asendama liitajuKuigi sajandite eest ideaaliks peetud renessansiinimene hajuma kasvava spetsialiseerumise tõttu laiali paljudesse ajudesse, võib ühel hetkel loomingulisi protsesse uurides avastada, et mitmekesi töötades suudavad inimajud sulanduda üheks suuremaks mõtlevaks organiks, leiab Tallinna Ülikooli filmikunsti dotsent Elen Lotman.https://services.err.ee/media/embed/20732402024-02-06T14:43:46+02:00yeskultuurfilmikunstelen lotmanloovuurimusloovteaduskultuurnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609265427/zooloog-loomad-eelistavad-praktilisi-naljuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/27/2285256h9caat2.jpgZooloog: loomad eelistavad praktilisi naljuTeadlased leidsid hiljutises uuringus, et vähemalt neli inimestele lähemat inimahviliiki tegeleb enda ja kaaslaste lõbustamiseks mängulise narrimisega. Zooloog Aleksei Turovski sõnul pole tähelepanekus midagi üllatavat ja nalja meeldib teha suurele osale kõrgematele selgroogsetele.https://services.err.ee/media/embed/20838152024-02-27T09:26:27+02:00yesloodusšimpansaleksei turovskinalihuumorloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609260975/kart-ojavee-tekstiilikunst-muudab-materjalid-muusakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/22/2271717h6eeft2.jpgKärt Ojavee: tekstiilikunst muudab materjalid muusaksKunsti, disaini ja teaduse vahealal tegutsemine võimaldab läheneda uurimismaterjalile rohkematest nurkadest ning avab võimaluse näha materjali ka meetodi ja muusana, leiab Eesti Kunstiakadeemia külalisprofessor Kärt Ojavee.https://services.err.ee/media/embed/20732582024-02-06T14:56:05+02:00yeskultuureesti kunstiakadeemiakärt ojaveeloovuurimusloovteaduskultuurnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609260735/haiguse-kuusis-ajuni-aitab-tungida-kodumaine-nutikullerhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/22/2271504h66dct2.pngHaiguse küüsis ajuni aitab tungida kodumaine nutikullerRavimeid võttes jõuab reeglina soovitud kohta sellest vaid murdosa. Eesti teadlaste tehtav töö aitab tuvastada valgujuppe, millega toimetada ravimeid muu maailma eest eriti kiivalt kaitstud inimajju.https://services.err.ee/media/embed/20781212024-02-15T19:30:11+02:00yestähelepanu! tegemist on teadusegavähiravitambet teesaluajukasvajakristina põšnograjevapeptiididvalgujupptähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609260183/pealtnagija-eesti-tumeaine-korufee-toi-komandeeringust-rokkmuusikathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/21/2270526h2386t2.jpg"Pealtnägija": Eesti tumeaine korüfee tõi komandeeringust rokkmuusikatSalapärase tumeaine füüsika äärealadelt kaasaegse kosmoloogia keskmesse toonud Jaan Einasto tähistab sel nädalal oma 95. sünnipäeva."Pealtnägija" uuris, kuidas suudab üks Eesti tuntumaid füüsikuid mõtestada jätkuvalt sujuva elegantsiga mõtestada nii kosmost meie ümber kui ka inimeste sees.https://services.err.ee/media/embed/20811452024-02-21T16:52:10+02:00yesuniversumtumeainejaan einastojaan einasto 95universumi kärgstruktuuruniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609258752/tiit-land-matemaatikat-tuleks-opetada-praegusest-teistmoodihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/20/2268294hf4f3t2.jpgTiit Land: matemaatikat tuleks õpetada praegusest teistmoodiTallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land leiab, et gümnaasiumis võiks ära kaotada kitsa ja laia matemaatika suuna, sest tuhanded õpilased lõpetavad kooli ebapiisavate matemaatikateadmistega.https://services.err.ee/media/embed/20803262024-02-20T11:25:53+02:00yesharidusmatemaatikaõppiminettügümnaasiumtiit landlai matemaatikakitsas matemaatikadidaktikamatemaatika riigieksamlai ja kitsas matemaatikaharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609255356/eesti-okaspuid-rasiva-seene-vastu-voib-aidata-hiidkoorikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/16/2261199h9352t2.pngEesti okaspuid räsiva seene vastu võib aidata hiidkoorikJuurepess tekitab ainuüksi Eesti metsaomanikele igal aastal ligi üheksa miljoni euro suuruse kahju. Haigustekitaja vastu võib olla teisest seenest – hiidkoorikust, kuid kuusikute kaitsmiseks tuleb preparaati Maaülikooli teadlaste sõnul veel täiustada.https://services.err.ee/media/embed/20768732024-02-13T20:15:07+02:00yestähelepanu! tegemist on teadusegajuurepesseesti maaülikooltiia drenkhan-maatenkarin kütthiidkooriktähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609255266/rahni-ajavad-puitmaja-katust-toksima-kodutus-ja-territoriaalsushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/16/2261025h9064t2.jpgRähni ajavad puitmaja katust toksima kodutus ja territoriaalsusEestlased on kimpus rähnidega, kes kahjustavad toitu otsides või pesakohta rajades puithoonete seinu. Loodusmuuseumi keskkonnahariduse osakonna juhataja ja hobiornitoloog Maria Metsaoru sõnul ei leia rähn enam parkides ja majandatud metsades alati pesapaika.https://services.err.ee/media/embed/20783792024-02-16T08:45:25+02:00yeslooduslinnudtoitpesamajasuvilaseinrähnornitoloogiapuitmajamaria metsaorgpesitsusrähnidloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609253775/uus-eesti-grammatika-kasitleb-enam-kui-tuhandel-lehel-ka-haalduskusimusihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/15/2260302h95a7t2.pngUus "Eesti grammatika" käsitleb enam kui tuhandel lehel ka hääldusküsimusiEesti keeleteadlased panid kokku kolmanda eesti keele kirjeldava grammatika koguteose. Enam kui tuhande leheküljeline käsitlus katab ära keeleteemad hääldusest sõnamoodustuseni.https://services.err.ee/media/embed/20781542024-02-15T20:00:44+02:00yesteaduselutartu ülikooleesti keeleesti keele instituuttallinna ülikoolraamatfoneetikahelle metslangeesti grammatikapire teraskülli habichtkäsitlusteossõnamoodustusteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609253643/oska-uuring-kutseoppes-opitakse-sageli-hobikorrashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/16/2261019h8063t2.jpgOSKA uuring: kutseõppes õpitakse sageli hobikorrasOSKA uuring kaardistas 70 kutseõppekava, mille tulemustest selgus, et lõpetajatest läheb erialasele tööle alla poole. Sageli õpivad Eesti inimesed kutseõppes hoopis seetõttu, et tahavad uut hobi selgeks saada.https://services.err.ee/media/embed/20776622024-02-15T10:09:34+02:00yesharidusõppiminekutsekoolkutseõpeoska raportoska uuringkatrin pihlhobiõpeerialane tööharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609251738/juhan-uppin-parimusmuusika-tahendab-vabadust-ja-hetkes-olemisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/13/2258394hf4bat2.jpgJuhan Uppin: pärimusmuusika tähendab vabadust ja hetkes olemistPärimusmuusika uurimine ja mängimine aitab austada mineviku traditsioone, samal ajal neid kaasajastades ja edasi arendades, leiab muusik ja rahvamuusika uurija Juhan Uppin.https://services.err.ee/media/embed/20732492024-02-06T14:51:38+02:00yeskultuurjuhan uppinloovteaduskultuurnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609251531/neuroloog-maluhairete-sagenemine-on-vananemise-loomulik-osahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/13/2257251hc5det2.jpgNeuroloog: mäluhäirete sagenemine on vananemise loomulik osaKuigi vanas eas ei peaks mäluhäirete sagenemist pidama kohe märgiks dementsusest või mõnest seda põhjustavast haigusest, peaksid eaka lähedased ulatuslikumate käitumismuudatuste suhtes siiski valvsad olema, leiab neuroloog Katrin Gross-Paju.https://services.err.ee/media/embed/20764502024-02-13T08:40:56+02:00yespsüühikadementsusvananeminealzheimeri tõbikatrin gross-pajumäluhäiredpsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609248648/liina-keevallik-ulemvoimu-haarav-robot-voiks-raakida-tsehhovlikulthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/09/2251434hd59dt2.jpgLiina Keevallik: ülemvõimu haarav robot võiks rääkida tšehhovlikultRobotite tundekasvatus võimaldab mõista paremini inimeste endi loomeprotsesse. Samas aitab see ka kindlustada, et kord inimestest nutikamaks saades hakkavad käituma need viisakalt ja rääkima tšehhovlikult, leiab teatrikuntnik Liina Keevallik.https://services.err.ee/media/embed/20732642024-02-06T15:02:20+02:00yeskultuurliina keevallikloovuurimusloov teaduskultuurnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609248309/psuhholoog-viimane-arev-e-kiri-jaagu-enne-uinumist-saatmatahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/09/2251569h6592t2.jpgPsühholoog: viimane ärev e-kiri jäägu enne uinumist saatmataSoome teadlased leidsid, et kuigi telefoni kasutamine enne magama jäämist mõjub sinise valguse tõttu inimesele pigem halvasti, mõjutab une pikkust ja kvaliteeti suuresti ka see, mida telefonis vahetult enne magamaminekut teha. Psühholoog Elina Kivinuki sõnul kehtib endiselt soovitus enne uinumist telefoni mitte kasutada.https://services.err.ee/media/embed/20748842024-02-09T09:32:28+02:00yespsüühikaunielina kivinukktelefonekraannutitelefonmagaminerakendusäpppsühholooguneaeguinuminepsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609247175/dna-analuus-paljastab-kartuli-ja-viljasordi-paari-paevagahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/08/2250558h1ea5t2.jpgDNA-analüüs paljastab kartuli- ja viljasordi paari päevagaEesti teadlased on loonud andmebaasi, millesse koondatud kartulite ja teraviljasortide sõrmejäljed võimaldavad määrata kartuli- või viljahoidlas oma aega ootavate mugulate ja terade täpse sordi mõne päevaga.https://services.err.ee/media/embed/20738012024-02-07T13:55:37+02:00yestähelepanu! tegemist on teadusegamaaelu teadmuskeskusanna ivanova pozdejevakristiina laanemetstähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609245819/arheoloog-mullu-oli-ponevaim-leid-5000-aastane-talbhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/07/2248437h051et2.jpgArheoloog: mullu oli põnevaim leid 5000-aastane talbTallinna Suurgildi hoones on avatud rändnäitus 2023. aasta põnevamatest arheoloogilistest leidudest. Eesti Arheoloogide Liidu esimehe Ulla Kadaka sõnul oli kõige kõnekam leid kiviaja lõpust pärit väike metallist lõikeriist ehk talb.https://services.err.ee/media/embed/20736242024-02-07T09:48:29+02:00yesajalugureaalkoolväljakaevamisedarheoloogialeiudkeskaegarheoloogkiviaegmuistisedleidkaevaminetalbulla kadakaskahhelpihukirvesajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609244760/jaanus-samma-kunst-innustab-vaatama-ajalugu-uue-nurga-althttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/06/2247057hcf86t2.jpgJaanus Samma: kunst innustab vaatama ajalugu uue nurga altLoovuurimuse raames ajaloo varjatud või unustatud tahkud uurimine aitab tuua esile hääled ja lood, mis tavapärasest narratiivist kõrvale jäävad, leiab kunstnik Jaanus Samma.https://services.err.ee/media/embed/20732432024-02-06T14:47:52+02:00yeskultuurkultuurnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609243611/tartu-tudengid-ehitavad-eesti-esimest-inimrobotithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/05/2245395h519at2.pngTartu tudengid ehitavad Eesti esimest inimrobotitTartu tudengite käe all valmib Eesti esimene inimkujuline robot. Tulevikus aitab nunnuks kujundatud robot suhtlemisraskustega lapsi rääkima julgustada.https://services.err.ee/media/embed/20729042024-02-05T22:10:05+02:00yestehnikalapsedtartu ülikoolhaiglatudengidleonid zinatullinkõrgem kunstikool pallaskarl kruusamäehumanoidrobotkõnehäiredinimrobotinimkaasleja robotsuhtlusraskusedsemubotlisete viimsalupaul jean otto faucheauxtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609241313/nihelemine-on-eluterve-mark-hajunud-tahelepanusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/04/2243799h1309t2.jpgNihelemine on eluterve märk hajunud tähelepanustPika koosoleku või loengu ajal hakkavad inimesed nihelema, pastakat klõpsima või jalaga vehkima. Koolitaja ja psühholoogi Andero Terase sõnul on see täiesti normaalne ja inimene võiks nende alateadlikke liigutustega rahulikult leppida.https://services.err.ee/media/embed/20714102024-02-02T11:03:33+02:00yespsüühikakäedjaladpsühholoogtähelepanuigavusmotoorne rahutusandero terasniheleminerahutusrahutud jaladpsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609239699/perearst-paljud-praegused-arstid-pole-leetreid-kunagi-nainudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/02/01/2238468h3780t2.jpgPerearst: paljud praegused arstid pole leetreid kunagi näinudLeetrid levivad mitmel pool Euroopas, ehkki tegemist on vaktsiinvälditava haigusega. Eestis võiksid enne 1993. aastat sündinud inimesed üle kontrollida, mitu vaktsiinidoosi on nad leetrite vastu saanud.https://services.err.ee/media/embed/20704202024-02-01T09:03:15+02:00yestervisvaktsiinleetridperearstleetrivaktsiinleetrite vaktsiinpiret rospuviirushaigustervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609239654/ohusaaste-vahenemine-tumendab-pilvihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/07/29/2014244h98c2t2.jpgÕhusaaste vähenemine tumendab pilviInimeste õhkupaisatud saasteosakesed on muutnud ajalooliselt pilvi heledamaks ja suurendanud sellega kosmosesse tagasi peegelduva päikesekiirguse hulka. Puhtam keskkond võib seeläbi lähikümnenditel üleilmset soojenemist kiirendada.https://services.err.ee/media/embed/20680052024-01-26T16:16:55+02:00yestähelepanu! tegemist on teadusegaõhusaastepilvedtemperatuuritõusüleilmne soojeneminevelle tollheido trofimovjorma rahutähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609238373/minutiloeng-naudingupohine-toidulaud-viib-vanas-eas-tervisehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/01/31/2236239hea76t2.jpgMinutiloeng: naudingupõhine toidulaud viib vanas eas tervisePaljud eakad arvavad, et kui elupäevi pole enam palju alles jäänud, võib viimaks süüa ainult seda, mis maitseb – näiteks saiakesi. Elu näitab, et sellega kaasneb aga sageli kiudainete- ja valgupuudujääk, mis kiirendab elukvaliteedi halvenemist, nendib Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži toitumisvaldkonna lektor Tagli Pitsi.https://services.err.ee/media/embed/20698652024-01-31T10:31:57+02:00yesÜhe minuti loengtallinna ülikoolkiudainedtoitumineühe minuti loengeakadvalgudhaapsalu kolledžtagli pitsiÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609232679/kehakaalu-tous-voib-muuta-ka-inimese-iseloomuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/09/11/2072258hb2f2t2.jpgKehakaalu tõus võib muuta ka inimese iseloomuIsiksuseuuringutel saadud tulemusi geeni- ja terviseandmetega kombineerinud Eestis teadlaste tulemused osutavad, et kehakaal võib mõjutada inimese iseloomujooni.https://services.err.ee/media/embed/20662562024-01-23T17:14:21+02:00yestähelepanu! tegemist on teadusegageneetikaülekaalvihakehakaalisiksusuku vainikaltruismmeelekindlustoidusõltuvuskadri arumäetähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609231965/eesti-tahab-aatomkellade-abil-kasutusele-votta-oma-ajaetalonihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/01/24/2228358h45e5t2.jpgEesti tahab aatomkellade abil kasutusele võtta oma ajaetaloni"Pealtnägija" uudistas värskelt soetatud kalleid aatomikellasid, mille abil tahab Eesti kasutusele võtta oma ajaetaloni.https://services.err.ee/media/embed/20668172024-01-24T17:17:05+02:00yesteaduseluaigar vaigumetrosertaatomkellajaetalonteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609231437/staatilise-elektri-vastu-aitavad-tolmuimeja-ja-oiged-sokidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/01/24/2228223h621ft2.jpgStaatilise elektri vastu aitavad tolmuimeja ja õiged sokidTalvisel ajal saavad inimesed pidevalt oma riietelt, ukselinkidelt või kodutehnikalt särtsu. Tallinna Tehnikakõrgkooli füüsika lektori Konstantin Tsõgankovi sõnul aitab seda vältida usinam tolmu pühkimine, õhu niisutamine ja naturaalsest kiust riided.https://services.err.ee/media/embed/20665622024-01-24T10:12:02+02:00yestehnikatalvkülmstaatiline elekterriidedtallinna tehnikakõrgkoolsärtsvoolkonstantin tsõgankovtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609225569/linnade-nagu-pusib-vananeva-elanikkonna-kiuste-noorenahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/01/18/2219442h490dt2.jpgLinnade nägu püsib vananeva elanikkonna kiuste noorenaEakad moodustavad Eesti elanikkonnast juba praegu enam kui viiendiku. Linnaplaneeringute pikka vinna tõttu tuleb seetõttu juba praegu mõelda, kuida vanemaealised linnaruumis ise paremini hakkama saaksid, leiab Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži linnaplaneerimise vanemlektor Sirle Salmistu.https://services.err.ee/media/embed/20635172024-01-18T00:54:14+02:00yestähelepanu! tegemist on teadusegaeakadlinnaruumvanemaealisedsirle salmistutähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609225446/unearst-parim-uni-tuleb-umbes-18-kraadises-toashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/01/18/2219622h704ct2.jpgUnearst: parim uni tuleb umbes 18-kraadises toasInimeste temperatuurieelistus on väga erinev, tõdeb unearst Tuuliki Hion. Siiski võib vähem kui 12 ja enam kui 24 kraadi magamistoas juba und häirida. Parim on magada umbes 18-kraadise temperatuuriga toas.https://services.err.ee/media/embed/20635922024-01-18T10:20:02+02:00yestervisunikülmmagaminesoeunearsttemperatuurjahetuuliki hiontekktervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609222551/minutiloeng-kas-eesti-on-oigusriikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/01/15/2215173h751ct2.pngMinutiloeng: kas Eesti on õigusriik?Ülemaailmse säästva arengu üks eesmärke on tagada kõikidele inimestele võrdne õiguskaitse. Mis teeb riigist riigi ja kas Eesti on õigusriik, räägib Tallinna Ülikooli külalislektor Aleksandr Popov.https://services.err.ee/media/embed/20619692024-01-15T09:31:05+02:00yesÜhe minuti loengõigusriikaleksandr popovÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609218852/vaktsiin-nahavahi-vastu-voib-tuua-muutusi-viie-aasta-parasthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/01/11/2210202h8a64t2.jpgVaktsiin nahavähi vastu võib tuua muutusi viie aasta pärastHiljuti teatas ettevõte Moderna, et jõudis oma nahavähivaktsiiniga teise faasi kliinilise uuringuni. Esialgsed tulemused viitavad, et osana uut tüüpi mRNA-põhisest vähiravist vähendab valmiv vaktsiin oluliselt patsientide suremusriski.https://services.err.ee/media/embed/20601512024-01-11T08:51:14+02:00yestervisvaktsiinmelanoomnahavähknahavähi vaktsiintervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609218789/arheozooloog-ettekujutus-keskaegsest-toidust-on-idealiseeritudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/01/11/2210433h6d1ft2.jpgArheozooloog: ettekujutus keskaegsest toidust on idealiseeritudInimesed kipuvad keskaegset toidusedelit silme ette manades valima sellest välja ajastu parimaid palu. Teadusuuringud viitavad aga, et lihtrahva ja jõukamate linnaelanike dieet erines märkimisväärselt, nendib Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadur Lembi Lõugas.https://services.err.ee/media/embed/20598192024-01-10T15:55:32+02:00yestähelepanu! tegemist on teadusegalembi lõugaslinnarahvaskeskaegne toitlihtrahvaskollageentähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609216387/ehitusinsener-praegu-jouab-veel-lohkemisohus-toru-soojustadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2024/01/09/2207764hc745t2.jpgEhitusinsener: praegu jõuab veel lõhkemisohus toru soojustadaKülma ilmaga jäätub torudes nirisev vesi aegamisi, kuni tekib jääklomp, mis võib sulades toru lõhkema panna. Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi direktor Anti Hamburgi sõnul peaksid oma torustiku üle kontrollima eeskätt need, kelle torud on maapõues või soojustamata.https://services.err.ee/media/embed/20591472024-01-09T10:30:39+02:00yestehnikaehitusjääsulaminekülm ilmsulainsenerkülmuminetallinna tehnikakõrgkooltorudanti hamburgtoru lõhkeminetehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609214722/loodushariduse-spetsialist-kagude-petturlust-kannustab-evolutsioonitarkushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/06/03/1028244h8d36t2.pngLoodushariduse spetsialist: kägude petturlust kannustab evolutsioonitarkusEhkki kägude komme muneda oma munad teiste lindude pessa võib tunduda inimestele võõristav või isegi vastik, on selle taga püüe saada järeltulijaid võimalikult väikese energiakuluga, märgib Tallinna Loomaaia loodushariduse spetsialist Heiko Kruusi.https://services.err.ee/media/embed/20582772024-01-06T23:45:53+02:00yesloodusaasta lindkäguheiko kruusipesaparasitismloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609202833/minutiloeng-kuidas-tarbimine-onnetuks-muudabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/02/02/1771838h1623t2.jpgMinutiloeng: kuidas tarbimine õnnetuks muudab?Kuigi tarbimine pidavat aitama stressi vastu, rikub see keskkonda ning suurendab inimeste energiatarvet. Tallinna Ülikooli teadur Grete Arro räägib Ühe Minuti Loengus, miks tarbimine ka psühholoogiliselt õnnetuks teeb.https://services.err.ee/media/embed/20535732023-12-22T11:38:20+02:00yesÜhe minuti loengtarbiminegrete arrojõuludmateriaalne jalajälghedonismenergiatarveÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609198768/eesti-konerobotil-on-voolavas-tambris-veel-arenguruumihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/12/19/2188246hab1ct2.jpgEesti kõnerobotil on voolavas tämbris veel arenguruumiKeeletehnoloogia kiire arengu tuules on viimase 15 aastaga oluliselt loomulikumaks muutunud ka eestikeelne kõnesüntees. EKI keele- ja kõnetehnoloogia osakonna juhataja Kadri Vare sõnul tuleb ingliskeelse kõnerobotiga võrreldava sorava kõne nimel eesti keelega siiski veel tööd teha.https://services.err.ee/media/embed/20513322023-12-19T10:09:33+02:00yestehnikareklaameesti keeleesti keele instituutkadri vareaikõnesünteestekstkõnerobottitehisarutehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609197712/sunoptik-heal-juhul-tulevad-joulud-valgedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/12/18/2186857h7feft2.jpgSünoptik: heal juhul tulevad jõulud valgedKui esmaspäeval ladistas veel Eestis vihma ja üle terve riigi valitsesid plusskraadid, siis alates laupäevast võib hakata Mandri-Eestis lund sadama, prognoosib sünoptik Ele Pedassaar.https://services.err.ee/media/embed/20506962023-12-18T08:53:28+02:00yeskeskkondjõuluilmele pedassaarjõulude ilmaennustusvalged jõuludkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609197322/eesti-asjatundjad-on-kliimakohtumise-tulemuse-suhtes-kriitilisedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/26/2124731h45e0t2.jpgEesti asjatundjad on kliimakohtumise tulemuse suhtes kriitilisedSel nädalal lõppes Dubais COP28 kliimatippkohtumine. Kohtumisel osalenud riigid saavutasid kokkuleppe, et liikuda fossiilkütuste kasutamisest järk-järgult eemale. Eesti eksperdid on kokkulepitu suhtes kriitilised, sest kokkuleppele ei järgne konkreetset tegevusplaani.https://services.err.ee/media/embed/20506362023-12-17T22:10:31+02:00yeskeskkondivo krustokannela anger-kraavisei tallinnkliimakohtuminebaltic energy partnersmarko alliksonal-jabercop 28keskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609193380/tihastele-kolbab-soogiks-ka-joulupraest-ule-jaanud-pekkhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/12/13/2181619h323ft2.jpgTihastele kõlbab söögiks ka jõulupraest üle jäänud pekkLumisel talveperioodil on oluline hoolitseda ka meie kliimas talvituvate erinevate lindude eest. Alati ei pea ostma poest kindlat linnutoitu, vaid pekiriba, mis endal ei maitse, kõlbab hoopis lindudele.https://services.err.ee/media/embed/20483412023-12-13T09:57:05+02:00yeslooduslinnudtihasedkeskkonnaamettõnu talvirasvapallloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609191610/kuidas-scam-mida-saamist-valtidahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/12/11/2180275h8c8dt2.pngKuidas <em>scam</em>'mida saamist vältida?Erinevalt mängust, milles ütled enda kohta kaks pärisfakti ja ühe vale, on scam'ides reeglina kõik faktid valed. Scam'is pakutakse teile midagi ennenägematult head ja osalustasu eest, mis võib olla ka suhteliselt väike. Kuidas mitte minna õnge ja kaitsta enda raha ning mainet, räägitakse allolevas videos.https://services.err.ee/media/embed/20452542023-12-07T10:00:56+02:00yesmeediataippetuskeemmeediapädevusscammmeediataipnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609191604/mis-on-populismhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/12/11/2180260hd1ect2.pngMis on populism?Populism on poliitiline retoorika, millega mõjutatakse inimesi, lihtsustades ühiskonnas toimuvat või luues kujutletavat vaenlast, mida tegelikult pole olemas, jpm. Olles teadlik, kuidas populism väljendub, mis on ta peamised võtmed ning millised on populisti iseloomujooned, saame kindlustada enda turvatunnet ja digiteadlikkust infoväljas.https://services.err.ee/media/embed/20452572023-12-07T10:01:02+02:00yesmeediataippopulismmeediapädevusmeeditaipmeediataipnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609191592/kuidas-margata-pildimanipulatsioonihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/12/11/2180257h275ct2.pngKuidas märgata pildimanipulatsiooni?Oma silm on ikkagi kuningas, kuid tänapäeval on võimalik võltsida nii pilte kui ka meie reaalsustaju. Võltsvideos pannakse inimene rääkima seda, mida ta pole kunagi öelnud ja kohtuma inimestega, keda ta pole tegelikult kohanudki ning palju muud. Vaata videost, kuidas käituda, kui satud silmitsi pildimanipulatsiooniga.https://services.err.ee/media/embed/20452302023-12-07T09:59:31+02:00yesmeediataipmeediapädevusvõltsvideopildimanipulatsioonmeediataipnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609191589/kuidas-tekib-kunstmuruhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/12/11/2180254h2e96t2.pngKuidas tekib kunstmuru?Jah, lugesite õigesti, seesama muru, mis katab jalgpalliväljakut. Kuid sama edukalt võib ta katta mõnda kommentaariruumi e-poes. Kui uurite näiteks uusi tooteid veebis, siis enne ostmist tasub alati hoolikalt mõelda, kas see müüja on meile tuntud, kas soodustus ei ole ülisuur? Kui asi on liiga hea, et olla tõsi, võib tegemist olla hoopis kunstmuruga.https://services.err.ee/media/embed/20452512023-12-07T10:00:32+02:00yesmeediataipturunduskunstmurukommentaariume-poedmeediapädevusmeediataipnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609191583/mis-on-gaslighting-ehk-sohutaminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/12/11/2180251h5238t2.pngMis on <em>gaslighting</em> ehk sohutamine?Kas keegi seab teie arvamusi pidevalt kahtluse alla? Juhul, kui keegi püüab teie tundeid, arvamuste või seisukohtadega manipuleerida või neid alavääristada, siis mõelge, mis on selle inimese lõpp-eesmärk. Tegelikult võib tegu olla gaslighting'u ehk sohutamisega.https://services.err.ee/media/embed/20452362023-12-07T10:00:02+02:00yesmeediataipmanipulatsioonmeediapädevusgaslightingmeeditaipmeediataipnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609182205/minutiloeng-miks-me-kliima-parast-ei-muretsehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/12/01/2170165hd452t2.pngMinutiloeng: miks me kliima pärast ei muretse?Ehkki Eesti haridussüsteem justkui toetab inimeste loodusteadmisi, on Eesti inimesed ühed Balti- ja Põhjamaade suuremad kliimaskeptikud. Kliimakriisi aitaks inimestel paremini mõista selle õpetamine mitme valdkonna nurga alt, osutab TLÜ ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa.https://services.err.ee/media/embed/20426772023-12-01T14:17:30+02:00yesÜhe minuti loengkeskkondtallinna ülikoolkliimamuutusjaanus terasmaakliimakriiskliimamurekliimamurelikkuskestlikjätkusuutlikÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609177903/kuni-70-protsenti-rasedustest-voib-katkeda-geneetilistel-pohjustelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/11/27/2165674h72d0t2.jpgKuni 70 protsenti rasedustest võib katkeda geneetilistel põhjustelLigi 15 protsenti kõikidest arsti kinnitatud rasedustest katkeb. Kui varem arvati, et umbes poolte juhtumite põhjuseks on loote geneetilised mutatsioonid, siis teadusajakirjas Nature Medicine ilmus Eesti teadlaste juhtimisel kirjutatud artikkel, mis näitab, et geneetilised mutatsioonid esinevad kuni 70 protsendil raseduste katkemistel.https://services.err.ee/media/embed/20403702023-11-27T22:45:28+02:00yestervisandres salumetsants kurgkristiina rullraseduse katkeminegeneetilised mutatsioonidnature medicinetervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609171267/teadur-eesti-laevavrakid-paistavad-silma-esemerikkusegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/11/21/2157883h4f38t2.jpgTeadur: Eesti laevavrakid paistavad silma esemerikkusegaEesti Meremuuseumi arheoloogia teadur Priit Lätti tõi "Terevisiooni" stuudiosse kaasa vanu esemeid, mis leiti Tallinna sadama kõrvalt, Lootsi tänaval olnud laeva vrakilt. Näiteks on sealt pärit ilmselt Euroopa vanim kompass.https://services.err.ee/media/embed/20361222023-11-21T10:08:28+02:00yesajaluguarheoloogialaevavrakkkogepriit lättilootsi laevavrakkajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609170142/taiskasvanule-piisab-400-d-vitamiini-mojuuhikust-paevashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/11/20/2156704h8479t2.jpgTäiskasvanule piisab 400 D-vitamiini mõjuühikust päevasPimeda aja saabudes tunnevad paljud Eesti inimesed huvi, kas tasuks ehk turgutuseks purgivitamiine võtta. Lilian Ruuben Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist soovitab Eesti oludes võtta sügisest kevadeni küll D-vitamiini, kuid mõõdukalt: täiskasvanule piisab vaid 400 mõjuühikust päevas.https://services.err.ee/media/embed/20354142023-11-20T10:40:06+02:00yestervisvitamiinpäikevalgussügismasendustoit söökd vitamiini puudustoidulisandserotoniinb12c vitamiinlilian ruubentervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609168468/tu-teadlaste-loodud-vaktsiin-sai-usa-s-kasutusloahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/11/17/2154082h0b04t2.jpgTÜ teadlaste loodud vaktsiin sai USA-s kasutusloaTartu Ülikooli teadlaste loodud vaktsiin ohtliku troopikahaiguse vastu sai Ameerika Ühendriikide toidu- ja veterinaarametilt kasutusloa. See on esimene Eestis valmistatud vaktsiin, mis inimeste seas kasutusse jõuab.https://services.err.ee/media/embed/20347002023-11-17T21:56:53+02:00yestervisvaktsiinchikungunyaandres meritsvaleria lullaaleksei lullatervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609164409/teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-aare-baumerhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/20/415953h988at2.jpgTeaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Aare BaumerTiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis sel aastal Energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer.https://services.err.ee/media/embed/20320812023-11-14T19:16:33+02:00yesteaduseluaare baumerteaduse populariseerimise elutööpreemiatiiu silla preemiateaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609161220/minutiloeng-kelle-nagu-on-vaesus-eestishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/11/13/2148127hbcc7t2.pngMinutiloeng: kelle nägu on vaesus Eestis?Eesti on vanemaealiste vaesuse poolest Euroopa esirinnas ja suurim vaesuse oht ähvardab üksikemasid, toob välja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia teenekas professor, akadeemik Ellu Saar.https://services.err.ee/media/embed/20309292023-11-13T09:51:53+02:00yesÜhe minuti loengsilmsilmadelundidoonorluselundidoonorkirurgiasiirdamineelundsiirdamisoperatsioonsilmamunaÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609154650/ida-virumaal-loppesid-esimesed-sammud-jogede-toostusjaakidest-puhastamisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/11/04/2136172h9519t2.jpgIda-Virumaal lõppesid esimesed sammud jõgede tööstusjääkidest puhastamiseksIda-Virumaal tehti esimesed sammud, et puhastada jõed põlevkivitööstuse jääkproduktidest. Kohalikud loodavad, et riik leiab raha, et veekogud tulevikus töötussaastast täiesti puhtaks teha.https://services.err.ee/media/embed/20265912023-11-04T20:05:01+02:00yeskeskkondpurtse jõgipõlevkivijäägidjõgede puhastaminekeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609151044/hambaarst-veipimine-kahjustab-igemeid-nagu-suitsetaminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/11/01/2132311hed94t2.jpgHambaarst: veipimine kahjustab igemeid nagu suitsetamineViimastel aastatel populaarsust kogunud veipimine kahjustab igemeid samuti kui sigarettide suitsetamine, nendib Lauri Vahtra, hammaste tervise kuu eestvedaja ja Kliinik 32 peaarst.https://services.err.ee/media/embed/20243562023-11-01T08:38:38+02:00yestervissuutervisveipiminelauri vahtraigemedtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609150009/vanemteadur-rohepoore-toob-kaasa-metallisoltuvusehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/31/2130751h3377t2.jpgVanemteadur: rohepööre toob kaasa metallisõltuvuseKeskkonnasäästlikumatele tehnoloogiatele üleminek kasvatab paratamatult riikide sõltuvust mitmetest metallidest, mis lisab rohepöördele geopoliitilise mõõtme. Riskide maandamisel mängivad olulist rolli nii Euroopa Liidu enda varud kui ka uute akutehnoloogiate arendamine, leiab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemteadur Rutt Hints.https://services.err.ee/media/embed/20238402023-10-31T09:03:40+02:00yestehnikarutt hintsrohepööremetallidakutehnoloogiadtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609149118/merebioloog-laanemeri-on-hallhulge-jaoks-vaike-lomphttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/30/2129386h8110t2.jpgMerebioloog: Läänemeri on hallhülge jaoks väike lomp2023. aasta hallhüljeste loendus tõi uue rekordi: registreeriti 6324 hallhüljest. Merebioloog Ivar Jüssi sõnul on hallhülge arvukus viimase veerandsajandiga jõudsalt kasvanud. Liigi edu pant on võime suhteliselt hästi keskkonnakõikumistega toime tulla.https://services.err.ee/media/embed/20233062023-10-30T08:38:40+02:00yesloodusläänemerihüljeshallhüljeshallhülgedhülgedivar jüssiarvukusmerebioloogloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609149088/minutiloeng-kuidas-vananeda-tervenahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/30/2129389h5803t2.jpgMinutiloeng: kuidas vananeda tervena?Maailma elanikest kümnendik ning eestlastest suisa viiendik on üle 65-aastased, kuid sageli nähakse neid mitte enam tegijate, vaid kaitsetute abivajajatena. Tallinna Ülikool Haapsalu kolledži lektor Tiina Tambaum juhendab, kuidas edukalt vananeda.https://services.err.ee/media/embed/20233602023-10-30T09:56:33+02:00yestervistallinna ülikoolühe minuti loengtiina tambaumtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609148644/ak-nadal-gripp-voib-olla-eriti-ohtlik-eakatele-ja-vaikelastelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/17/2113253h4b75t2.jpg"AK. Nädal": gripp võib olla eriti ohtlik eakatele ja väikelasteleGripp on raske nakkushaigus, mis võib viia väikelapsed ja eakad haiglavoodisse. Praegu, oktoobri lõpus, on parim aeg gripi vastu vaktsineerida ja tasuta saavad seda teha riskirühmad.https://services.err.ee/media/embed/20232552023-10-29T22:17:50+02:00yestervisvaktsineeriminegrippperearstmarje oonalääne-tallinna keskhaiglapille märtintervisekassahanna jäetervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609147073/akusid-tasub-talvel-soojalt-laadidahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/27/2127164h4407t2.jpgAkusid tasub talvel soojalt laadidaEhkki akutehnoloogiad on aastatega palju paremaks läinud, tasub akude elueale ja mahtuvusele mõeldes neid endiselt soojas hoida ja soojas laadida, leiab Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor Kristi Tölp.https://services.err.ee/media/embed/20221972023-10-27T09:02:31+03:00yestehnikaakutallinna tehnikakõrgkoolkristi tölptalvelliitiumioonakuakutööriisttehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609143731/pealtnagija-angerja-tulevikku-varjutavad-ulepuuk-ja-teadlaste-lahkhelidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/25/2124503h208bt2.jpg"Pealtnägija": angerja tulevikku varjutavad ülepüük ja teadlaste lahkhelidVeel eelmise sajandi keskpaigas oli angerjat nii palju, et seda võis headel päevadel madalas vees peaaegu paljaste kätega püüda ja seda söödeti isegi sigadele. Kuigi nüüdseks on saanud neist ohustatum liik kui pandad, ei suuda teadlased ega kalurid jõuda üksmeelele, kas angerjate Võrtsjärve asustamine ja püük on õigustatud või aidatakse sellega kaasa liigi allakäigule.https://services.err.ee/media/embed/20211232023-10-25T21:20:42+03:00yeskeskkondangerjaskeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609143761/zooloog-hiir-poeb-tuppa-ka-labi-kumnesendise-mootu-auguhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/25/2123897h9ba8t2.jpgZooloog: hiir poeb tuppa ka läbi kümnesendise mõõtu auguNii nagu inimene tahab külma ilmaga soojas toas olla, poevad kodudesse sooja ka kõikvõimalikud närilised. Loodusmuuseumi zooloog-kuraator Joosep Sarapuu sõnul on rahvakeeli lihtsalt hiirteks nimetatud liike Eestis 20 ringis ja nad suudavad pugeda majapidamisse läbi üllatavalt väikeste aukude.https://services.err.ee/media/embed/20207422023-10-25T10:26:19+03:00yesloodusloodusmuuseumhiir hiired närilisedkasetriibikkoduhiirleethiirkahjuridzooloogiakahjurjoosep sarapuukaelushiirloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609143767/kaasaskantav-narkotester-voimaldab-tuvastada-joovet-senisest-tapsemalthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/25/2123885hbea5t2.jpgKaasaskantav narkotester võimaldab tuvastada joovet senisest täpsemaltPolitsei kasutab narkojoobe tuvastamiseks praegu enamasti sülje- või uriinipõhiseid kiirteste, mille mugavus ja täpsus jätavad soovida. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased pälvisid hiljuti oma väljatöötatud narkotestri "Drug Hunter" eest Europoli innovatsiooniauhinna, mis pakub neile kitsaskohtadele lahendust.https://services.err.ee/media/embed/20207482023-10-25T10:36:03+03:00yestehnikappatallinna tehnikaülikooldrug hunterjekaterina mazina-šinkarheiko mihkelsontehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609142849/geookoloog-kihljarv-on-narva-karjaarile-ohvriks-toodudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/24/2122670hd0b5t2.pngGeoökoloog: Kihljärv on Narva karjäärile ohvriks toodudPeagi suletakse Narva karjäärist tohutu suur loodepoolne osa, kus lõpetatakse kaevandustegevus jäädavalt. Samas jääb looduslikult väärtuslik Kurtna järvestik jätkuvalt kaevandustegevuse haardesse.https://services.err.ee/media/embed/20160022023-10-18T14:23:25+03:00yeskeskkondosoonvalgjärvpõhjavesikaevandaminenarva karjäärmarko vainukurtna järvestikkihljärvveerežiimkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609141768/spordibioloog-laste-vaimset-tervist-parandab-igasugune-liikuminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/23/2121983h1578t2.jpgSpordibioloog: laste vaimset tervist parandab igasugune liikumineHiljutistest uuringutest tuleb välja, et aktiivselt spordiga tegelevate laste vaimne tervis on istuvama eluviisiga eakaaslastest selgelt parem. Samas hoiatab Tallinna Ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port, et vaimne tervis ja sport on mõistetena ebatäpsed ning nendevahelisi seoseid tuleks vaadata harjumuspärasest laiemalt.https://services.err.ee/media/embed/20188002023-10-23T09:02:17+03:00yestervisvaimne terviskristjan portliikuminetervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609137197/estcube-i-arendajad-loodavad-mone-aasta-parast-satelliidile-uue-stardi-andahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/09/2105558h3019t2.jpgESTCube'i arendajad loodavad mõne aasta pärast satelliidile uue stardi andaEesti üliõpilaste arendatud satelliit ESTCube-2 tõenäoliselt hävis kanderaketi pardal ning ei jõudnudki orbiidile. Kuigi täieliku selguse saamiseks läheb veel aega, ei kaota arendajad lootust, et mõne aasta pärast satelliidile uus start anda.https://services.err.ee/media/embed/20164822023-10-18T22:09:52+03:00yesuniversumestcube-2hans terasuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609136729/rohepoorde-skeptiline-rahvaraamat-ajas-teadlased-tullihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/18/2116223h9e46t2.jpgRohepöörde-skeptiline rahvaraamat ajas teadlased tülliKeemik Jüri Liiv avaldas raamatu, milles nimetab rohepööret ohtlikuks hulluseks ja maalib inimkonna tulevikust pehmelt öeldes morni pildi. "Pealtnägija" kuulas ära nii furoori tekitanud raamatu autori kui ka tema vastaste argumendid.https://services.err.ee/media/embed/20162512023-10-18T18:00:36+03:00yesÜhiskondkeemiaraamatjüri liivrohepesurohepööreÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609136840/minutiloeng-miks-eestil-tuleb-tegeleda-vordoiguslikkusegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/18/2115944h11b3t2.pngMinutiloeng: miks Eestil tuleb tegeleda võrdõiguslikkusegaÜRO liikmesriikide 17 suurele väljakutsele vaadates on Eestil probleeme küll kliimaneutraalsuse, töötuse ja vaesusega, kuid mitte soolise võrdõiguslikkusega. Tallinna Ülikooli sotsioloogia dotsent Triin Roosalu hinnangul on Eestil võrdõiguslikkuse edendamise osas siiski arenguruumi.https://services.err.ee/media/embed/20145592023-10-16T14:25:04+03:00yesÜhe minuti loengvõrdõiguslikkustallinna ülikooltriin roosaluÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609134266/taimebioloog-bataati-saab-kasvatada-ka-eestishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/16/2111795h2ba0t2.jpgTaimebioloog: bataati saab kasvatada ka EestisSoojenev kliima avab ukse bataadi kasvatamisele Eestis. Maaülikooli teadlase Eve Runno-Paursoni sõnul on magusa kartuli kasvuperiood mõnekümne aastaga märkimisväärselt pikenenud ning õigete kasvatamistehnoloogiate rakendamisel on see saagi korjamiseks piisav.https://services.err.ee/media/embed/20143672023-10-16T09:20:13+03:00yeslooduseesti maaülikoolkliima soojeneminebataateve runno-paursonloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609133486/ak-nadal-uuris-kuidas-jouab-eestisse-internethttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/03/06/1816817hf081t2.jpg"AK. Nädal" uuris, kuidas jõuab Eestisse internetInternet on eestlaste elus nõnda tavaline, et selle olulisust märkab alles siis, kui seda kasutada ei saa. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kuidas jõuab meieni internet ja kui hästi me katkestuste eest kaitstud oleme.https://services.err.ee/media/embed/20142772023-10-15T22:23:45+03:00yestehnikainternetelisalinnar viiktanel tammetkaabelmajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumvõrktõnu nirkühenduvustehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609129670/psuhholoog-halvad-uudised-tasub-enda-jaoks-lahti-motestadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/12/2108165h07cet2.jpgPsühholoog: halvad uudised tasub enda jaoks lahti mõtestadaSel sügisel uksest ja aknast sisse pressivate halbade uudiste kiisupiltide ja muu meeldivaga varjutamise asemel tasub enda pidevas infovoos viibimist piirata või negatiivne sisend enda jaoks lahti mõtestada, leiab Peaasi.ee psühholoog Andreas Holst.https://services.err.ee/media/embed/20123122023-10-12T08:57:28+03:00yespsüühikahalvad uudisedmeediapaastpsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609128713/arheoloog-reaalkooli-kinnistu-kujutab-toelist-kullaaukuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/11/2106683hb0b6t2.jpgArheoloog: reaalkooli kinnistu kujutab tõelist kullaaukuTallinna reaalkooli juurde kavandatava juurdeehituse krundil käivad juba kolmandat kuud arheoloogilised kaevetööd. Arheoloog Rivo Bernotase sõnul võib leidude koguhulk paisuda 20 000-ni.https://services.err.ee/media/embed/20116852023-10-11T09:45:40+03:00yesajalugureaalkoolkeskaegmuistisedrivo bernotasajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609127186/teadlased-loodavad-estcube-2-abil-muu-seas-lahendada-kosmoseprugi-probleemihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/09/2105558h3019t2.jpgTeadlased loodavad ESTCube-2 abil muu seas lahendada kosmoseprügi probleemiEsmaspäeva varahommikul startis Prantsuse Guajaanast kanderakett Vega, mille pardal oli ka Eesti neljas orbiidile jõudnud satelliit ESTCube-2. Kuupsatelliiti on Eesti tudengid arendanud juba viimased kümme aastat, alates sellest kui ESTCube-1 Eesti kosmoseriigiks tegi.https://services.err.ee/media/embed/20109052023-10-09T22:10:56+03:00yesuniversumestcubeestcube-2tudengisatelliituniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609120145/nobeli-fuusikapreemia-laks-elektronide-salaelu-uurijatelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/03/2097707h071dt2.jpgNobeli füüsikapreemia läks elektronide salaelu uurijateleNobeli füüsikaauhinna pälvisid sellel aastal ameeriklane Pierre Agostini, sakslane Ferenc Krausz ja prantslane Anne L'Huillier. Kolmik suutis oma eksperimentaalsete meetoditega tekitada sedavõrd lühikesi valgusvälgatusi, et nendega sai uurida isegi molekulides elektronide liikumist ja keemilisi reaktsioone.https://services.err.ee/media/embed/20071792023-10-03T19:41:28+03:00yestehnikanobeli füüsikapreemianobeli füüsikaauhindnobelid 2023tehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609120271/eesti-rahvuskala-elab-laanemeres-arvatust-poole-vahemhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/03/2097671h795bt2.jpgEesti rahvuskala elab Läänemeres arvatust poole vähemEuroopa Komisjon soovitab Läänemeres räimepüüdmist piirata, kuna räimi on märkimisväärselt väheks jäänud. Räimenappus on aga ainult üks sümptom Läänemere halvast olukorrast, mis mõjutab kohalikku ökosüsteemi.https://services.err.ee/media/embed/20067352023-10-03T09:12:59+03:00yesloodusläänemeriräimangerjasturskjoonas plaanräimepüükloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609118804/nobeli-meditsiinipreemia-laks-mrna-vaktsiini-pioneeridelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/10/02/2096549hb354t2.jpgNobeli meditsiinipreemia läks mRNA-vaktsiini pioneerideleNobeli auhinna füsioloogia või meditsiini alal pälvisid sel aastal Katalin Kariko ja Drew Weissmann, kelle töö mängis võtmerolli ka tõhusate mRNA-põhiste koroonavaktsiinide loomisel.https://services.err.ee/media/embed/20066512023-10-02T22:36:14+03:00yesteaduselunobeli meditsiinipreemianobeli meditsiiniauhindnobel 2023teaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609115420/tallinna-valgusreostus-on-koroona-jarel-huppeliselt-kasvanudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/09/28/2092529hcc5ct2.jpgTallinna valgusreostus on koroona järel hüppeliselt kasvanudKui koroonapandeemia ajal püsis Tallinnast taevasse kiirguva ja raisku mineva valguse hulk võrdlemisi muutumatuna, siis 2022. aastal kasvas valgusreostus hüppeliselt, selgub Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuringust. Muu hulgas võib märgata kesklinnaliku valgusreostuse aedlinna laienemist.https://services.err.ee/media/embed/20036842023-09-28T09:34:03+03:00yeskeskkondtallinna tehnikaülikoolvalgusreostustoivo varjaskeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609114454/eesti-juurtega-astronaut-raakis-tartus-noortele-oma-toosthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/09/27/2091794hfb86t2.jpgEesti juurtega astronaut rääkis Tartus noortele oma tööstEestlastest ei ole seni veel keegi kosmoses käinud, küll on seda teinud Nicole Aunapu Mann, kelle vanaisa oli hiidlane. Eesti juurtega NASA astronaut on nüüd esimest korda Eestis, külastades teisipäeval Hiiumaad ja kohtudes kolmapäeval Tartus kosmosehuviliste noortega.https://services.err.ee/media/embed/20035792023-09-27T22:20:09+03:00yesuniversumastronautnicole aunapu mannglobe eestiuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609113962/valjasuremisohus-olev-lendorav-vajab-jatkuvalt-kaitsethttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/09/27/2090936hf74ct2.jpgVäljasuremisohus olev lendorav vajab jätkuvalt kaitsetAasta loom 2023 on väljasuremisohus olev lendorav. Kuigi lendoravate arvukus Eestis on pisut tõusnud, vajab loom jätkuvat kaitset.https://services.err.ee/media/embed/20030572023-09-27T10:17:09+03:00yeslooduslendoravkeskkonnaametaasta loom 2023loodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609112696/imetossudest-uksi-on-maratoni-voitmiseks-vahe-kasuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/09/26/2089880hf055t2.jpgImetossudest üksi on maratoni võitmiseks vähe kasuEtioopia pikamaajooksja Tigist Assefa tegi pühapäeval ajalugu, kui parandas Berliini maratonil naiste maailmarekordit enam kui kahe minutiga. Rohkem veel kui rekordist on räägitud sportlase jalanõudest, millega ta maratoni läbis. Assefa 138 grammi kaaluvad jalatsid ristiti suisa imetossudeks.https://services.err.ee/media/embed/20023342023-09-26T09:57:45+03:00yestervismaratonkristjan portsportjooksminetossudimetossudtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609112519/minutiloeng-mis-muudab-palgapaeva-olulisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/08/24/2048147h90e3t2.jpgMinutiloeng: mis muudab palgapäeva oluliseks?Tänapäeval saab enamik Eesti töölkäivatest inimestest iga kuu kindlal päeval kindla summa palka. Ajalooliselt pole see aga alati nii olnud, kirjutab Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika teenekas professor Anu Toots.https://services.err.ee/media/embed/20023132023-09-26T09:48:18+03:00yesÜhe minuti loenganu tootstöölepingkuupalkpalgapäevÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609112057/nasa-asub-uurima-asteroidilt-toodud-materjalihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/09/25/2089502h3ecft2.jpgNASA asub uurima asteroidilt toodud materjaliUSA kosmoseagentuuri NASA teadlased asuvad uurima kosmosesondilt pärit kapsliga maale jõudnud pinnaseproove, mis on võetud Bennu-nimeliselt asteroidilt.https://services.err.ee/media/embed/20020282023-09-25T19:36:02+03:00yesuniversumnasaosiris-rexasteroid bennuuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609111298/uuring-enamik-eesti-linnapuuke-kannab-ohtlikke-haigustekitajaidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/09/25/2088542h8ff2t2.jpgUuring: enamik Eesti linnapuuke kannab ohtlikke haigustekitajaidTervise Arengu Instituudi (TAI) värskest puugiuuringust selgub, et puuke võib leida pea iga Eesti linna haljasaladelt ning neist ligi 70 protsenti kannavad puukentsefaliidi viirust, puukborrelioosi põhjustavat bakterit või mõnda teist inimestele ohtlikku haigustekitajat.https://services.err.ee/media/embed/20015872023-09-25T09:57:31+03:00yestervistaipuugidpuukborreliooslyme'i tõbipuukide arvukuspuukenetsefaliittervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609107188/fusioterapeut-jutt-oigest-ruhist-on-iganenudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/09/21/2084399h0e43t2.jpgFüsioterapeut: jutt õigest rühist on iganenudInimeste argipäevi täitva kontoritöö ja nutilembuse tõttu viibivad nad üha pikemalt sundasendis. Füsioterapeut Signe Valgemäe nentis, et sellest tulenevate tervisehädade ennetamiseks tuleks nn õige rühi otsimise asemel päeva jooksul kehaasendeid võimalikult sageli vahetada.https://services.err.ee/media/embed/19993342023-09-21T10:16:43+03:00yesterviskontorseljavalunutiseadmedistuv eluviissigne valgemäetervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609106093/pealtnagija-kukkurhuntide-ellu-aratamine-kutab-kirgi-ja-kombib-eetikapiirehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/09/20/2084081hc29ct2.jpg"Pealtnägija": kukkurhuntide ellu äratamine kütab kirgi ja kombib eetikapiireAutraalia ja ameerika teadlased tahavad moodsa geenitehnoloogia abil taaselustada tasmaania tiigri ja seejärel teisi väljasurnud liike. Kui pooldajate sõnul avab katse ukse päris elu Jurassic Park'ile ja annab looduskaitsele täiesti uue mõõtme, peavad teised seda sõgedaks raha raiskamiseks, mis teeb looduskaitsele hoopis karuteene.https://services.err.ee/media/embed/19991392023-09-20T21:28:38+03:00yeslooduskukkurhunttasmaania tiigerloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609105703/valmivast-os-ist-leiab-nii-gasellfirma-kui-ka-lennuhabihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/09/20/2083529hd715t2.jpgValmivast ÕS-ist leiab nii <em>gasellfirma</em> kui ka <em>lennuhäbi</em>Uus õigekeelsussõnaraamat ehk ÕS valmib 2025. aastal. Eesti keele instituudi juhtivleksikograaf Margit Langemetsa sõnul käib töö praegu käänduvate kohanimede, tsitaatsõnade ja lühenditega. Uuest ÕS-is leiab uudisõnadena aga nii suunamudija, gasellfirma kui ka hooliku.https://services.err.ee/media/embed/19985602023-09-20T09:41:24+03:00yeskultuureesti keele instituutõigekeelsussõnaraamatekiõsuudissõnadsuunamudijakäänaminemargit langemetssõna sõnadnullvisioongasellfirmahoolikplankimakultuurnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609105154/eestist-randavad-sookured-kolme-suundahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/04/20/987412h9ebft2.jpgEestist rändavad sookured kolme suundaKäes on aeg, mil loodusesõbrad saavad nautida ühte uhkemat sügisest vaatemängu ehk sookurgede rännet.https://services.err.ee/media/embed/19984702023-09-19T22:14:47+03:00yesloodussookurgsügisrännelindude rännesookurgede ränneloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609101269/eesti-otsib-soja-tottu-vahenenud-valistudengivoogu-uutest-riikidesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/09/15/2078390h9300t2.jpgEesti otsib sõja tõttu vähenenud välistudengivoogu uutest riikidestViimastel andmetel on Eesti kõrgkoolides tänavu alustanud õpinguid ligi 1300 uut välistudengit. Haridus- ja noorteameti (HARNO) programmijuht Eero Loonurm põhjendas varasemast väiksemat arvu mitme teguri kokkulangemise, kuid eeskätt Venemaa alustatud sõjaga. Ära langenud Venemaa asemel otsib Eesti nüüd uusi välistudengite sihtriike.https://services.err.ee/media/embed/19958032023-09-15T08:47:48+03:00yesharidusvenemaaülikooltudengidkõrgkoolkõrgharidusvalgeveneüliõpilasedvälistudengidvälistudengharidus- ja noorteametstudy in estoniaeero loonurmvälisüliõpilasedharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609098653/suri-maluteaduse-korufee-endel-tulvinghttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/09/13/2075333he062t2.jpgSuri mäluteaduse korüfee Endel TulvingEsmaspäeval suri 96-aastasena Endel Tulving, mäluteaduse suurkuju ning üks 20. sajandi väljapaistvamaid psühholooge ja tuntumaid eesti soost teadlasi kogu maailmas.https://services.err.ee/media/embed/19948222023-09-13T22:21:34+03:00yesteaduseluendel tulvingteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609096355/seismoloog-maavarinate-asemel-tapavad-inimesi-savimajadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/09/11/2072504hcf0et2.jpgSeismoloog: maavärinate asemel tapavad inimesi savimajadMarokot raputas reede õhtul tugev maavärin, milles hukkus üle 2000 inimese ning vigastatuid oli vähemalt sama palju. Eesti geoloogiateenistuse seismoloog Heidi Soosalu sõnul oli maavärin väga maapinna lähedal, ent purustuste ulatusse andis panuse ka kohalik ehitusstiil.https://services.err.ee/media/embed/19926022023-09-11T09:47:26+03:00yesloodusmajadmaavärinmarokohoonedgeoloogiaheidi soosalugeoloogiateenistusgeoloogiline aktiivsuslaampurustusedloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609094054/farmatseut-taihabi-tagajarjel-levib-mure-kiireminihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/09/08/2068247h1cfbt2.jpgFarmatseut: täihäbi tagajärjel levib mure kiireminiKooliaasta algul saavad lapsed õppeasutustes jälle rohkem ninapidi kokku ja täidelgi on suurem tõenäosus levida. Tallinna Tervishoiukõrgkooli farmatseut Catri Valneri sõnul on täimure valehäbist mahavaikimine põhjendamatu. Mida varem kodu õppeasutust murest teavitab, seda parem.https://services.err.ee/media/embed/19912252023-09-08T09:39:28+03:00yestervislapsedmunadkoollasteaedtäidnakkus nakkusedtingudfarmaatsiafarmatseutcatri valnertäitõrjetervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609092419/ohusaaste-tottu-sureb-eestis-enneaegselt-tuhat-inimest-aastashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/09/07/2067221h4c60t2.jpgÕhusaaste tõttu sureb Eestis enneaegselt tuhat inimest aastasSuvised teetööd muutsid mitmes Eesti linnas õhukvaliteeti tuntavalt kehvemaks. Siiski peamiselt nendes piirkondades, kus teid remonditi. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru rääkis saates "Terevisioon", et õhukvaliteet sõltub paljugi päevast.https://services.err.ee/media/embed/19903642023-09-07T09:43:01+03:00yeskeskkondteetöödõhusaastelinnaruumpuhas õhkhans orrukeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609088333/uhe-minuti-loeng-kaasav-haridus-takerdub-muutide-tahahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/09/04/2063084hbff3t2.pngÜhe minuti loeng: kaasav haridus takerdub müütide tahaEestis on kaasava hariduse põhimõtet rakendatud õppetöös juba üle kümne aasta. Siiski käib kaasava hariduse ümber jätkuvalt kirgiküttev arutelu. Seejuures ringleb endiselt mitmeid müüte, nendib Ühe minuti loengus Tallinna Ülikooli kaasava hariduse ja eripedagoogika professor Piret Soodla.https://services.err.ee/media/embed/19882072023-09-04T09:43:26+03:00yeshariduskaasav haridushev lapsedharidusliku erivajadusega lapsedharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609080557/tomati-teeb-punaseks-kupse-banaani-naabrushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/08/29/2055647h4b20t2.jpgTomati teeb punaseks küpse banaani naabrusKes muretseb, et tema tomatid ei lähe piisavalt punaseks, võiks korjatud vilja asetada küpse banaani lähedusse, soovitab Maaelu teadmuskeskuse teadur Ingrid Bender. Siiski soovitab ta korjata viljad ära võimalikult hilja, sest taimelt nopitud tomat on järelküpsenust alati maitsvam.https://services.err.ee/media/embed/19849312023-08-29T08:34:52+03:00yesloodustomatpunanetomatidviljadaedniktomatitaimvilitomatikasvatusingrid bendertomatitaimedküpsloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609043396/minutiloeng-mis-saab-tulevikus-rannakulade-turismisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/07/25/2009738ha6e5t2.pngMinutiloeng: mis saab tulevikus rannakülade turismist?Rannaküla elanikule võib turist olla sissetulekuallikas. Milliseks kujuneb tulevikus sellise turismi tulevik, arutleb Ühe Minuti Loengus Tallinna Ülikooli inimgeograafia professor Hannes Palang.https://services.err.ee/media/embed/19700212023-07-25T12:57:34+03:00yesÜhiskondtallinna ülikoolrandturist turistidühe minuti loengturism liikuminetarmo piknerkülastajadhannes palanganu printsmannmuutusedrannakülaÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609039754/kliimateadlane-soojarekorditest-jargmistel-aastatel-on-veel-kuumem-ilmhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/07/20/2004416h95d3t2.jpgKliimateadlane soojarekorditest: järgmistel aastatel on veel kuumem ilmKuumalained on uus normaalsus ja tulevastel aastatel on oodata veel palavamat ilma, ütles Tartu Ülikooli kliimateadlane Velle Toll "Aktuaalses kaameras" praegustest Lõuna-Euroopa äärmuslikest ilmastikuoludest rääkides.https://services.err.ee/media/embed/19684612023-07-20T21:54:16+03:00yeskeskkondkliimailmastikuoludkuumarekordvelle tollpalav ilmkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609039736/huvi-ravimtaimede-vastu-on-kasvanudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/07/20/2004230hbdf2t2.jpgHuvi ravimtaimede vastu on kasvanudSaialill, naistepuna ja kummel on vaid mõned Eestis levivatest ravimtaimedest. Kokku kasutavad Eesti inimesed aktiivselt 80 ravimtaime.https://services.err.ee/media/embed/19684672023-07-20T21:56:22+03:00yesloodusravimtaimedloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609032656/arheoloogid-votsid-ahli-kivikalme-uurimiseks-appi-soeladhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/07/12/1994765h6a27t2.jpgArheoloogid võtsid Ahli kivikalme uurimiseks appi sõeladHaapsalu lähistel on pooleli Ahli kivikalme uurimine. Ligi viiesaja aasta vältel kasutatud matmispaiga uurimise eripäraks on see, et kaevandite rajamise asemel tehakse kuu aega tööd eeskätt sõelte abil.https://services.err.ee/media/embed/19653202023-07-12T22:27:09+03:00yesajaluguarheoloogiaahli kivikalmajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609025456/eesti-teadlased-loodavad-et-euroopa-liit-gmo-direktiivi-leevendabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/08/09/1564348hb063t2.jpgEesti teadlased loodavad, et Euroopa Liit GMO-direktiivi leevendabEuroopa Liit kavatseb legaliseerida geenitöötlustehnoloogiad, mis võimaldavad aretada põua- ja haiguskindlamaid taimi. Eesti teadlased on seda muutust oodanud aastaid, sest praegune GMO-direktiiv seab geneetiliselt muundatud sortide aretamisele kõrged tõkked.https://services.err.ee/media/embed/19620082023-07-04T21:56:39+03:00yesloodustomatgmo geneetiliselt muundatudnisuloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609022183/maailmakuulus-teaduspurjekas-heidab-valgust-eesti-rannikumere-vetikatelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/06/30/1976399h9837t2.jpgMaailmakuulus teaduspurjekas heidab valgust Eesti rannikumere vetikateleEuroopa teadlaste uurimisretk piki Euroopa rannikut teaduspurjekaga Tara jõudis Eestisse. Tallinna rannikumeres tehtud uuringute esmaseid tulemusi tutvustatakse lähipäevil ka laiemale üldsusele.https://services.err.ee/media/embed/19600522023-06-30T14:02:24+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609015586/eesti-linnade-rohealadel-varitsevad-sajad-puugidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/06/06/1501489h2148t2.jpgEesti linnade rohealadel varitsevad sajad puugidEesti linnade populaarsematel rohealadele puugikorjet teinud Tervise Arengu Instituudi teadlased leidsid, et paiguti võib leida sajalt ruutmeetrilt paarkümmend vereimejat.https://services.err.ee/media/embed/19572892023-06-23T19:28:20+03:00yestervistaivõsapuuklaanepuukpuugiuuringpuukide leviktervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609014116/kubeke-suveteadust-miks-grillvorstid-pikkupidi-lohkevadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/06/21/1962101h51dat2.jpgKübeke suveteadust: miks grillvorstid pikkupidi lõhkevadSuvi on täies hoos ja "Terevisiooni" vaatajatel on tekkinud hulga päevakajalisi küsimusi. Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kalda selgitab, miks grillvorst alati pikkupidi lõhkeb ja liivalosse saab ehitada mõõdukalt niiskest liivast.https://services.err.ee/media/embed/19561432023-06-21T12:11:44+03:00yestehnikajaan kaldagrillvorsttehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609013633/taimi-paljak-vihm-jaab-uksnes-jaanilaupaeva-eelohtussehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/06/21/1962089hec19t2.jpgTaimi Paljak: vihm jääb üksnes jaanilaupäeva eelõhtusseTänavu on oodata sooja ja sajuta jaanilaupäeva. Sünoptik Taimi Paljaku sõnul tuleb kõikjal üle Eesti vihma 22. juunil. Kuigi sadu toob pikale põuale mõningast leevendust, jaguneb vihmavee hulk üle Eesti ebaühtlaselt.https://services.err.ee/media/embed/19560292023-06-21T11:06:50+03:00yeskeskkondpõudsaduvihm ilmtaimi paljakjaanipäevsoejaanilaupäevkuivkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609012364/fusioterapeut-liigeste-ragistamine-pakub-vaid-ajutist-naudinguthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/01/15/890845hd4eft2.jpgFüsioterapeut: liigeste ragistamine pakub vaid ajutist naudingutLiigeste ragistamine võib parandada liikuvust ja tekitada hootist mõnutunnet. Kuigi tegevus pole ka otseselt ohtlik, soovitab füsioterapeut Rainar Vahtrik tõsisemate valude ja liikuvusprobleemide korral otsida abi arstilt.https://services.err.ee/media/embed/11659062021-01-15T10:39:26+02:00yestervisrainar vahtrikliigeste ragistaminenäppude ragistaminetervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609011494/doktoritoo-nooremal-kiviajal-kasutati-laane-eesti-madalikku-vaid-hootihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/06/19/1957733hc2ddt2.jpgDoktoritöö: nooremal kiviajal kasutati Lääne-Eesti madalikku vaid hootiLääne-Eesti madalikult leitud sadakond kiviaegsete küttide-korilaste asulapaika viitavad, et piirkonda kasutati aasta lõikes vaid ajutiselt. Ilmselt küttisid seal hülgeid ja püüdsid kala toona Saaremaal elanud inimesed, selgub Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööst.https://services.err.ee/media/embed/19547992023-06-19T09:47:02+03:00yesajalugukütid-korilasedmuinasaeglääne-eestikristjan sanderasulapaigad.ajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609007855/valuvaigisti-voib-monel-inimesel-voimendada-paikesepoletusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/06/15/1952918h0771t2.jpgValuvaigisti võib mõnel inimesel võimendada päikesepõletustPaljud ravimid ja kosmeetikatooted võivad soodustada päikesepõletust. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli farmatseudi õppekava õppejõud-õpetaja Ülle Tammingu sõnul peaksid ette vaatama just erinevate valuvaigistite sagedased kasutajad. Siiski tuleb selliseid kõrvaltoimeid ette pigem harva ja nende tugevus sõltub inimesest.https://services.err.ee/media/embed/19531192023-06-15T10:13:15+03:00yestervissuviravimid tabletidnahkpäevitamineravim tablettrand kuum päikeuv-kiirguspäevitusultraviolettkiirguskõrvalmõjudülle tammingtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609006853/tagurpidi-pudel-saastab-pouaajal-aiahuvilise-tervisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/06/14/1951508hb8fft2.jpgTagurpidi pudel säästab põuaajal aiahuvilise tervistPõuaajal tuleb aednikul taimi sagedamini kasta. Tallinna Botaanikaaia aedniku Tiina Marjapuu sõnul võiks tööinimene teha seda siis, kui vähegi mahti saab: hommikul ja õhtul. Kasvuoones võiks rohenäpp aga mulda torgata tagurpidi suured veepudelid, kust vesi aegamisi mulda imbub.https://services.err.ee/media/embed/19526602023-06-14T12:37:53+03:00yesloodusilmkastminetaimaedbotaanikaaedaednikkasvuhooneaiandus taimed lilled potipõllumajandus potidkuiv maapõud ja vihmtiina marjapuupõuaneloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609004807/hispaania-teetigu-ei-peata-enam-eesti-talv-ega-suvihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/06/12/1948355h10aet2.jpgHispaania teetigu ei peata enam Eesti talv ega suviEhkki äärmuslikud ilmaolud võivad võõrliigina Eestisse jõudnud Hispaania teeteo levikut pärssida, leidub neid praeguseks juba sedavõrd palju, et kehv ilm kujutab tigudele vaid ajutist tagasilööki, nendib keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.https://services.err.ee/media/embed/19512802023-06-12T11:09:08+03:00yesloodushispaania teetiguloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609002587/linnuokoloog-iga-linnu-laul-on-nagu-omaette-voorkeelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/06/09/1944932h2f48t2.jpgLinnuökoloog: iga linnu laul on nagu omaette võõrkeelSel nädalavahetusel toimub üheksanda Loodusfestivali käigus üle Eesti loodusvaatluste maraton. Linnuökoloog Kaarin Heina sõnul see osalejalt eelteadmisi ei nõua, vaid annab võimaluse linnulaule koos juhendajaga tundma õppida. Ühtlasi võrdles ta linnulaulude tundmaõppimist erinevate võõrkeelte omandamisega.https://services.err.ee/media/embed/19501972023-06-09T11:39:04+03:00yeslooduslinnudlindlaulleevikerasvatihaneaulornitoloogialinnulaullinnalindtikutajapasknäärlinnuökoloogkaarin heinloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609001456/parasitoloog-lapsele-teeb-kokkupuude-bakterite-ja-ussidega-pigem-headhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/06/09/1944548h0c09t2.jpgParasitoloog: lapsele teeb kokkupuude bakterite ja ussidega pigem headKliima soojenedes jõuab Eestisse uusi parasiite. Halvast mainest hoolimata pole kõik neist tingimata ohtlikud, osutab riigi laboriuuringute ja riskihindamise keskuse bakterioloogia-patoloogia osakonna juhataja Epp Moks. Lapsele on väike kokkupuude parasiitidega tema sõnul steriilsest puhtusest kasulikum.https://services.err.ee/media/embed/19496062023-06-08T10:09:07+03:00yesterviskätepesubaktermikroobidparasiitlaps lapsedmustuspaelussparasiididsteriilneussidkahjurpuhtuskõhuussepp mokstervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1609000466/6g-mobiilivork-peibutab-energiasaastu-ja-tappis-andmesidegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/06/07/1942409h8e4ft2.jpg6G-mobiilivõrk peibutab energiasäästu ja täppis-andmesidegaKuigi isegi 5G-mobiilivõrgud pole jõudnud veel sugugi kõikjale ja nende pakutavaid võimalusi ei suudeta veel täielikult ära kasutada, on alanud juba pingeline arendustöö 6G-võrkude kallal. Lisaks suurematele andmeedastuskiirustele võimaldaksid need säästa ka energiat.https://services.err.ee/media/embed/19490152023-06-07T09:57:15+03:00yestehnika5gtallinna tehnikaülikool6gmargus rohttehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608995141/suplushooaja-eel-oli-veekvaliteediga-probleeme-uhes-veekogushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/06/01/1935782h25fft2.jpgSuplushooaja eel oli veekvaliteediga probleeme ühes veekogusJuunikuu esimesel päeval algas Eestis ametlikult suplushooaeg. Kuigi Eestis on veekvaliteet üldiselt hea, siis Pärnu Raeküla rannas kehtib alaline soovitus seal mitte supelda.https://services.err.ee/media/embed/19463092023-06-01T09:48:08+03:00yeskeskkondujuminemerijärvveekoguterviseametsuplushooaegrannahooaegrannainfokeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608992824/teadur-jaatmete-ringlusse-suunamine-vajab-radikaalset-reformihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/30/1933640h6bd4t2.jpgTeadur: jäätmete ringlusse suunamine vajab radikaalset reformiKliimaministeerium plaanib uut keskkonnatasude paketti, mis muu hulgas tõstaks jäätmete ladestamistasu. Seda selleks, et motiveerida inimesi jäätmeid rohkem liigiti koguma.https://services.err.ee/media/embed/19450302023-05-30T09:32:21+03:00yeskeskkondprügijäätmedringmajandusjäätmete liigiti koguminekeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608989981/putukateadlane-kas-meil-on-kahju-verest-mida-saask-meilt-imebhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/27/1930163h213dt2.jpgPutukateadlane: kas meil on kahju verest, mida sääsk meilt imeb?Saates "Hommik Anuga" oli külas bioloog ja putukateadlane Urmas Tartes, kes pälvis Eesti looduskaitse kõrgeima autasu – Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia. Tartes rääkis saates, milliseid inimesi sääsed hea meelega söövad. Kuna teadlane on ka kirglik loodusfotograaf, tuli juttu sellestki, millist pilti tehes tundis ta tohutut õnnetunnet.https://services.err.ee/media/embed/19437712023-05-27T03:25:17+03:00yesloodusurmas tartessääsedputukateadlaneeerik kumari looduskaitsepreemiasääseraamatloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608985985/meelelahutusega-kaasnev-muusika-pohjustab-kuulmislangusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/23/1923953hc18bt2.jpgMeelelahutusega kaasnev muusika põhjustab kuulmislangustKuna inimesed viibivad üha rohkem müra sees ja kasutavad agaralt kõrvaklappe, siis ähvardab järjest enam noori kuulmiskaotus.https://services.err.ee/media/embed/19412322023-05-23T09:44:04+03:00yestervistallinna ülikoolkuulmineavo-rein terepingkuulmislangusmuusika kuulaminetervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608985081/ekspert-naitab-kuidas-puuki-oigesti-eemaldadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/22/1922401hc3cat2.jpgEkspert näitab, kuidas puuki õigesti eemaldadaTallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud-lektor Siiri Maasen näitas "Terevisioonis", milline on kõige tõhusam viis, et puuki kehalt eemaldada.https://services.err.ee/media/embed/19406772023-05-22T10:15:52+03:00yeslooduspuukpuugidpuugi eemaldamineloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608981677/minutiloeng-kuidas-vahendada-uletarbimisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/18/1916666h0326t2.pngMinutiloeng: kuidas vähendada ületarbimist?Elatustaseme tõus ning ootused paremale elustandarditele kasvatavad tarbimist igas valdkonnas. Ennekõike energeetikas ja töötlevas tööstuses, aga ka näiteks tekstiili- ning toidutööstuses. Kas see on vältimatu või toodab maailm liiga palju, küsib Ühe Minuti Loengus Tallinna Ülikooli andmeanalüüsi lektor Triinu Jesmin.https://services.err.ee/media/embed/19375582023-05-16T09:38:53+03:00yesarvamustallinna ülikoolühe minuti loengtriinu jesminületarbiminearvamusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608981569/uus-analuusimeetodika-aitab-taimetoidud-tervislikumaks-muutahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/18/1916576h9a3ft2.pngUus analüüsimeetodika aitab taimetoidud tervislikumaks muutaTaimedest valmistatud valgupulbritesse kipuvad kogunema antitoitained, mis vähendavad kasulike ühendite kättesaadavust ja võivad muutuda seeläbi ohtlikuks inimeste tervisele. Eesti teadlased töötasid terve rea võimalusi toodetes antitoitainete sisalduse määramiseks, mis kujutab esimest sammu taoliste taimsete toodete kasulikumaks muutmiseks.https://services.err.ee/media/embed/19382932023-05-17T12:14:54+03:00yestähelepanu! tegemist on teadusegatftakantitoitainedkristel tanilasanastassia bljahhinatähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608979244/putukateadlane-alanud-on-hea-saaseaastahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/16/1914818hedeft2.jpgPutukateadlane: alanud on hea sääseaastaKuigi jahe mai algus lükkas sääskede arengut mõnevõrra edasi, algas sääsehooaeg keskmisest varem. Vereimejate meeleheitliku tõrjumise asemel soovitab putukateadlane Urmas Tartes nendega kohaneda.https://services.err.ee/media/embed/19376122023-05-16T10:21:09+03:00yesloodussääskurmas tartessääsehooaegloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608977492/ak-nadal-uuris-kuidas-jouab-inimesteni-puhas-joogivesihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/07/1899874he278t2.jpg"AK. Nädal" uuris, kuidas jõuab inimesteni puhas joogivesiSelle nädala alguses tuvastas Terviseamet Kuressaare joogiveest kolibakteri. Kuigi Eestis on joogivesi üldiselt väga puhas, siis teadlaste sõnul tasub mõelda uute lahenduste peale, mille abil vett puhastada.https://services.err.ee/media/embed/19367872023-05-14T22:19:01+03:00yeskeskkondtallinna vesitallinna tehnikaülikooljoogivesiterviseametkraanivesikeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608974081/tormakas-bioplastide-tootmine-voib-suvendada-keskkonnaprobleemehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/11/1908065hf8c5t2.pngTormakas bioplastide tootmine võib süvendada keskkonnaprobleemeBiomassist uudsete plastide tootmine võib aidata lahendada keskkonnaprobleeme, kuid seda vaid juhul, kui suudetakse vältida naftapõhiste plastide arendamisel tehtud vigu, leiab Tartu Ülikooli orgaanilise keemia kaasprofessor Lauri Vares.https://services.err.ee/media/embed/19331682023-05-08T16:17:56+03:00yestähelepanu! tegemist on teadusegabiomasslauri varesbioplasttähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608973886/klassireeturi-puud-end-kirjutamisega-lunastada-toi-nobeli-preemiahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/11/1907519h0ceft2.jpgKlassireeturi püüd end kirjutamisega lunastada tõi Nobeli preemiaNovaatori raamatuklubi uurib värske prantsuse nobelisti Annie Ernaux' esimest eesti keeles ilmunud raamatut "Koht".https://services.err.ee/media/embed/19348312023-05-11T10:09:19+03:00yeskultuurkultuurnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608972857/konkursi-teadus-3-minutiga-vaatajalemmikuks-valiti-keiu-paapsihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/03/1895782h83a7t2.jpgKonkursi "Teadus 3 minutiga" vaatajalemmikuks valiti Keiu PaapsiKonkursi "Teadus 3 minutiga" viiest laureaadist sai oma lühiloenguga enim vaatajahääli Keiu Paapsi. Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika teadurit kütkestab laste ja noorte vähijuhtude uurimise juures kõige enam töö praktiline väljund.https://services.err.ee/media/embed/19342552023-05-10T11:20:52+03:00yesteadus 3 minutigavähkkeiu paapsielulemusteadus 3 minutiganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608966229/suhe-robotiga-on-justkui-kahasse-kirjutatud-armastusromaanhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/03/1895179hed21t2.jpgSuhe robotiga on justkui kahasse kirjutatud armastusromaanChatGPT tuules on just viimase aasta jooksul tulnud turule rida juturoboteid, mis suudavad olla inimesele kaaslase eest. Tehnoloogiaekspert Glen Pilvre sõnul piirdub suhe robotiga praegu küll veel romantilise sõnumivahetusega, kuid tehnoloogilised võimalused arenevad tihedas konkurentsis kiirelt edasi.https://services.err.ee/media/embed/19306332023-05-03T10:02:54+03:00yestehnikaarmastussõprustundedailähedusglen pilvrejuturobotkallimtehismõistustisuhe robotigatehisarutüdruksõbertehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608964981/uhe-minuti-loeng-miks-on-vaja-muuta-linnad-oiglasemakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/02/1892509hb3d4t2.pngÜhe minuti loeng: miks on vaja muuta linnad õiglasemaks?Rohealade ja teiste keskkonnahüvede pelga olemasolu kõrval tuleb kindlustada, et neile pääsevad võrdselt ligi kõik linlased, rõhutab Ühe minuti loengus Tallinna Ülikooli keskkonnasotsioloogia vanemteadur Bianka Plüschke-Altof.https://services.err.ee/media/embed/19261782023-04-24T15:34:38+03:00yesÜhe minuti loengtallinna ülikoolbianka plüschke-altofÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608964754/annette-miller-rinnapiima-prebiootiliste-suhkrute-sunteeshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/02/1892342hcac2t2.jpgAnnette Miller – rinnapiima prebiootiliste suhkrute sünteesKonkursi "Teadus 3 minutiga" finalistide sekka valitud Tallinna Tehnikaülikooli orgaanilise sünteesi doktorant Annette Miller selgitab oma teadusvideos, kuidas muuta praegu müügil olevad piimasegud kõhubakteritele meelepärasemaks ja parandada sellega ka inimeste tervist.https://services.err.ee/media/embed/19283362023-04-27T17:36:32+03:00yesteadus 3 minutigatallinna tehnikaülikoolteaduste akadeemiaannette millerteadus 3 minutiganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608964757/kertu-liis-krigul-antibiootikum-kas-hunt-lambanahashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/02/1892339h7d93t2.jpgKertu Liis Krigul – antibiootikum: kas hunt lambanahas?Konkursi "Teadus 3 minutiga" finalistide sekka valitud Tartu Ülikooli geenitehnoloogia doktorant Kertu Liis Krigul selgitab oma teadusvideos, millise jälje jätavad antibiootikumikuurid inimeste soolebakteritele ja kuidas piirata antibiootikumresistentsuse levikut.https://services.err.ee/media/embed/19307302023-05-03T11:47:39+03:00yesteadus 3 minutigatartu ülikoolteaduste akadeemiakertu liis krigulteadus 3 minutiganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608964760/martin-sarap-kihtlisandusmeetodi-abil-elektrimasinate-jahutaminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/02/1892345h34f8t2.jpgMartin Sarap – kihtlisandusmeetodi abil elektrimasinate jahutamineKonkursi "Teadus 3 minutiga" finalistide sekka valitud Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi nooremteadur Martin Sarap selgitab oma teadusvideos, kuidas jahutada 3D-printimise abil elektrimasinaid ja muuta neid sellega tõhusamaks.https://services.err.ee/media/embed/19307362023-05-03T11:51:38+03:00yesteadus 3 minutigatallinna tehnikaülikoolteaduste akadeemiamartin sarapteadus 3 minutiganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608964772/madli-raudkivi-hoolduspere-kellele-ja-millekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/02/1892348h35e7t2.jpgMadli Raudkivi - hoolduspere: kellele ja milleks?Konkursi "Teadus 3 minutiga" finalistide sekka valitud Tallinna Ülikooli sotsioloogia eriala doktorant Madli Raudkivi selgitab oma teadusvideos, mis motiveerib Eesti inimesi hoolduspereks hakkamaks ja kuidas neid otsuse langetamise juures julgustada.https://services.err.ee/media/embed/19307332023-05-03T11:49:50+03:00yesteadus 3 minutigatallinna ülikoolteaduste akadeemiamadli raudkiviteadus 3 minutiganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608964775/keiu-paapsi-kasvajad-ei-tunne-vanusepiirehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/02/1892351h5cbet2.jpgKeiu Paapsi - kasvajad ei tunne vanusepiireKonkursi "Teadus 3 minutiga" finalistide sekka valitud Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika teadur Keiu Paapsi räägib oma teadusvideos, kuidas on vähki haigestumine Eesti noorte seas viimastel kümnenditel muutunud ja mida selle ennetamiseks teha annab.https://services.err.ee/media/embed/19307272023-05-03T11:45:58+03:00yesteadus 3 minutigakeiu paapsiteadus 3 minutiganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608970394/tallinna-tonismae-riigigumnaasiumi-vabaduse-kool-aasta-kool-2023https://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/05/1898794h7089t2.jpgTallinna Tõnismäe riigigümnaasiumi Vabaduse Kool – Aasta Kool 2023?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi Vabaduse Kool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 8. maist kuni 19. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/19303452023-05-02T16:48:21+03:00yesaasta koolaasta kool 2023tallinna tõnismäe riigigümnaasiumi vabaduse koolaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608970418/albu-pohikool-aasta-kool-2023https://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/05/1898575h0fb8t2.jpgAlbu Põhikool – Aasta Kool 2023?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Albu Põhikool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 8. maist kuni 19. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/19303212023-05-02T16:45:12+03:00yesaasta koolalbu põhikoolaasta kool 2023aasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608970393/tera-peedu-kool-aasta-kool-2023https://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/05/1898818hd6f8t2.jpgTERA Peedu kool – Aasta Kool 2023?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada TERA Peedu kool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 8. maist kuni 19. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/19303392023-05-02T16:47:45+03:00yesaasta kooltera peedu koolaasta kool 2023aasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608970397/tallinna-jarveotsa-gumnaasium-aasta-kool-2023https://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/05/1898776h01eet2.jpgTallinna Järveotsa Gümnaasium – Aasta Kool 2023?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Tallinna Järveotsa Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 8. maist kuni 19. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/19303362023-05-02T16:47:20+03:00yesaasta kooltallinna järveotsa gümnaasiumaasta kool 2023aasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608970400/tabasalu-gumnaasium-aasta-kool-2023https://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/05/1898728h0929t2.jpgTabasalu Gümnaasium – Aasta Kool 2023?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Tabasalu Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 8. maist kuni 19. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/19303422023-05-02T16:48:00+03:00yesaasta koolaasta kool 2023tabasalu gümnaasiumaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608970403/puha-johannese-kool-aasta-kool-2023https://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/05/1898701hce02t2.jpgPüha Johannese Kool – Aasta Kool 2023?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Püha Johannese Kool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 8. maist kuni 19. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/19303302023-05-02T16:46:38+03:00yesaasta koolpüha johannese koolaasta kool 2023aasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608970406/parnu-mai-kool-aasta-kool-2023https://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/05/1898683h8531t2.jpgPärnu Mai Kool – Aasta Kool 2023?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Pärnu Mai Kool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 8. maist kuni 19. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/19303332023-05-02T16:47:12+03:00yesaasta koolaasta kool 2023pärnu mai koolaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608970409/metskula-algkool-aasta-kool-2023https://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/05/1898650he7a3t2.jpgMetsküla Algkool – Aasta Kool 2023?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Metsküla Algkool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 8. maist kuni 19. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/19303542023-05-02T17:21:28+03:00yesaasta koolaasta kool 2023metsküla algkooaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608970412/kohtla-jarve-gumnaasium-aasta-kool-2023https://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/05/1898608h59d8t2.jpgKohtla-Järve Gümnaasium – Aasta Kool 2023?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Kohtla-Järve Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 8. maist kuni 19. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/19303242023-05-02T16:45:32+03:00yesaasta koolkohtla-järve gümnaasiumaasta kool 2023aasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608970415/johvi-gumnaasium-aasta-kool-2023https://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/05/1898590h211ft2.jpgJõhvi Gümnaasium – Aasta Kool 2023?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Jõhvi Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 8. maist kuni 19. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/19303272023-05-02T16:45:55+03:00yesaasta kooljõhvi gümnaasiumaasta kool 2023aasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608964546/eestis-leitakse-igal-aastal-vahemalt-uks-uus-samblikuliikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/05/01/1891960hcee3t2.jpgEestis leitakse igal aastal vähemalt üks uus samblikuliikTallinna Botaanikaaed pühendas terve maikuu samblikele, avades selle puhul näituse. Eestis leitakse igal aastal üks-kaks uut samblikuliiki.https://services.err.ee/media/embed/19299042023-05-01T19:05:21+03:00yesloodussambliktallinna botaanikaaedloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608959008/kevadseente-hulgas-leidub-ka-toiduks-sobilikkehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/04/25/1885315hd567t2.jpgKevadseente hulgas leidub ka toiduks sobilikkeMida soojemaks lähevad ilmad, seda rohkem võib metsas leida kevadseeni. Kuigi suurem osa kevadel kasvavaid seeni pakuvad vaid silmailu, võib nende hulgas leida juba ka toiduks sobilikke.https://services.err.ee/media/embed/19272072023-04-25T22:33:37+03:00yesloodusseenedkevadseenedloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608956845/tehisintellekti-areng-toob-tagasi-suulised-eksamid-mis-veel-muutubhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/04/24/1882811ha686t2.jpgTehisintellekti areng toob tagasi suulised eksamid. Mis veel muutub?Veel hiljaaegu räägiti tehisintellektist kui tulevikumuusikast, aga nüüd on ta kohal. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, mida see muudab.https://services.err.ee/media/embed/19258722023-04-23T22:31:35+03:00yesharidustehisintellektchatgptharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608955168/teadlased-loodavad-muuta-eesti-puidujaatmed-pikaealiseks-plastikshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/01/11/1303022h645dt2.jpgTeadlased loodavad muuta Eesti puidujäätmed pikaealiseks plastiksPuidujäätmete väärindamise kallal töötavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased loodavad jõuda viie kuni kümne aastaga tehnikani, millega toota puidujäätmetest ja muust biotoormest pikaealist ja taaskasutatavat plasti.https://services.err.ee/media/embed/19172242023-04-06T17:16:41+03:00yestähelepanu! tegemist on teadusegatallinna tehnikaülikoolandres krummetegemist on teadusegapaula eda stoicescuillia krasnoutähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608952268/eestis-saab-rastikult-aastas-salvata-sadakond-inimesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/04/19/1875823h575dt2.jpgEestis saab rästikult aastas salvata sadakond inimestKevadsoojadega on mitmel pool Eestit märgatud rästikuid. Keskkonnaameti peaspetsialist Tõnu Talvi sõnul pole siiski paanikaks põhjust, sest kõigusoojased maod tulevad lihtsalt päikese soojust ja toitu otsima. Kes mingil põhjusel siiski rästikult salvata saab, peaks rahulikuks jääma ja haava ise mitte puutuma.https://services.err.ee/media/embed/19237212023-04-19T13:34:07+03:00yeslooduskevadrästikmadukeskkonnaametnastiknastikudroomajadmürktõnu talvirästikudlinn ja maahammustusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608951917/tu-rektorikandidaadid-nagid-peamise-murekohana-piisava-rahastuse-tagamisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/03/27/1846940h2083t2.jpgTÜ rektorikandidaadid nägid peamise murekohana piisava rahastuse tagamistTeisipäeval Tartu Ülikooli aulas toimunud debatil olid rektorikandidaadid üldjoontes ühel nõul – ülikooli huvides tuleb kindlustada, et poliitikud täidaks lubadust korrastada kõrghariduse rahastamist, kuid tööd tuleb teha ka ettevõtetega koostöö tihendamise nimel.https://services.err.ee/media/embed/19235262023-04-18T22:42:28+03:00yesharidustartu ülikoolrektorikandidaadidraul eametsjaak vilotoomas asseruv faktorharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608951871/tallinna-stroomi-rannast-on-kadunud-vesihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/04/18/1874845hff24t2.jpgTallinna Stroomi rannast on kadunud vesiTallinna Stroomi rannas saab jalutada pikalt mööda mere põhja, kuna vett on lahte õige vähe alles jäänud.https://services.err.ee/media/embed/19235142023-04-18T22:16:26+03:00yeskeskkondtuulstroomi rand meriõhurõhkkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608951152/osoon-jutud-okoduktide-mitte-tootamisest-ei-vasta-toelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/04/18/1874224h275ft2.jpg"Osoon": jutud ökoduktide mitte töötamisest ei vasta tõeleEsimesed uuringud selle kohta, kas ja kuidas loomad ökodukte omaks võtavad, ei olnud kuigi julgustavad ning see teadmine hakkas oma elu elama. Tänaseks on aga selge, et loomadel oli lihtsalt vaja aega harjuda.https://services.err.ee/media/embed/19230312023-04-18T10:02:42+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608950299/uhe-minuti-loeng-kas-riiklik-ideoloogia-murrab-opetajate-vaimuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/04/17/1872607hb795t2.jpgÜhe minuti loeng: kas riiklik ideoloogia murrab õpetajate vaimu?Õpetajad jätkavad võimaluste piires enda väärtuste järgimist iga ühiskonnakorra ajal, leiab Tallinna Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Mare Sadam. Samas võivad kohanemismehhanismid inimeseti märgatavalt erineda.https://services.err.ee/media/embed/19223982023-04-17T09:23:52+03:00yesharidusideoloogiaõpetajadväärtusedmare sadamharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608947845/majandusteadlane-maksumuudatused-olid-oodatavad-ja-asjakohasedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/04/14/1868857h7df1t2.jpgMajandusteadlane: maksumuudatused olid oodatavad ja asjakohasedKoalitsioonilepingusse kirja pandud maksumuudatused on saanud omajagu kriitikat. Majandusteadlase sõnul tuleb maksustada nii palju, kui on hädavajalik riigi kulude katmiseks.https://services.err.ee/media/embed/19212822023-04-14T09:53:16+03:00yesÜhiskondmaksudriigi rahandusÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608945581/kliimamuutus-voib-viia-eesti-metsadest-kuusepuudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/04/12/1865648hcca9t2.jpgKliimamuutus võib viia Eesti metsadest kuusepuudKliimamuutus mõjutab kuusepuude heaolu väga tugevalt ja ühel hetkel võib suisa juhtuda, et jõuluks tuleb metsast selle asemel tuppa tuua midagi muud.https://services.err.ee/media/embed/19201222023-04-12T10:21:10+03:00yeslooduskuuskkuusepuueesti maaülikoolkooreüraskharilik kuuskkalev jõgisteüraskloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608944678/reportaaz-opilasuurimused-vaagisid-chatgpt-d-ja-suvamereseirethttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/04/11/1864538h991et2.jpgReportaaž: õpilasuurimused vaagisid ChatGPT-d ja süvamereseiretTartus Eesti Rahva Muuseumis peeti sel nädalal õpilaste teadusfestivali. Festivali esimesel päeval tutvustasid parimate tööde autorid oma uuringuid posterettekande vormis. Novaator käis oma silma ja kõrvaga uurimas, millega koolinoored tegelevad.https://services.err.ee/media/embed/19197142023-04-11T16:42:34+03:00yesteaduseluõpilasedõpilasteaduseesti rahva muuseumõpilaste teadusfestivaluurimistööuurimusteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608942929/keeletehnoloog-eestikeelse-tehispettuse-voimalus-pusib-esialgu-vaikehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/04/10/1861220he5bdt2.jpgKeeletehnoloog: eestikeelse tehispettuse võimalus püsib esialgu väikeAmeerika Ühendriikides levivad petukõned, kus inimeselt nõuab raha tema tuttava häälega kõnelev tehisintellekt. Eesti keeletehnoloogi sõnul on võimalus Eesti keeleruumis sellise pettuse ohvriks langeda praegu veel väike.https://services.err.ee/media/embed/19186612023-04-10T10:00:32+03:00yestehnikatehisintellekteesti keelpettustallinna tehnikaülikoolmorgan freemankõneinglise keelaipetukõnetanel alumäejuturobothäältehismõistustichat gpthäälerobottehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608939518/teadlased-loodavad-muuta-olleraba-seeneburgerikshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/04/06/1857425hfcfct2.pngTeadlased loodavad muuta õlleraba seeneburgeriksÕllevalmistamisest jääb praegu jäägina üle suurel hulgal õlleraba. Eesti teadlased on leidnud võimaluse, kuidas tuua mitmeid kasulikke toitaineid sisaldav mass austerservikute abil inimeste toidulauale.https://services.err.ee/media/embed/19158232023-04-04T17:15:22+03:00yestähelepanu! tegemist on teadusegatallinna tehnikaülikoolseenedtoomas paalmeõllerabaallan olsperttähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608936806/osoon-prugi-metsa-alla-viimine-kogub-taas-tuurehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/04/04/1855199hcae4t2.png"Osoon": prügi metsa alla viimine kogub taas tuureKuigi pikas ajaskaalas võib öelda, et prügistamine on Eestis vähenenud ja viimasel ajal stabiliseerunud, võib mõnedes piirkondades näha ka rämpsu metsa alla vedamise sagenemist. Prügistamise kese on aga nihkunud olmeprügilt ehitusjäätmetele.https://services.err.ee/media/embed/19152982023-04-03T22:07:16+03:00yesnovaatornovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608935660/kehaline-aktiivsus-aitab-liikluses-paremini-hakkama-saadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/04/03/1854062hfc1et2.pngKehaline aktiivsus aitab liikluses paremini hakkama saadaFüüsiline aktiivsus, harjumuspärased tegevused ja liigutuste rutiin annab noorele juhile suurema eelise liikluses toime tulemisel, leiab Tarmo Vanamõisa, Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse õppekava kuraator Ühe Minuti Loengus.https://services.err.ee/media/embed/19148092023-04-03T11:04:18+03:00yespsüühikaliikuminefüüsiline aktiivsustarmo vanamõisapsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608933041/eesti-maapou-peidab-tonnide-jagu-vanaadiumihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/03/31/1851230hbb83t2.pngEesti maapõu peidab tonnide jagu vanaadiumiKui Eestis peaks hakatama kunagi kaevandama uusi maavarasid, tuleks teadlaste hinnangul võimalikult palju väärindada ka selle käigus tekkivat aherainet. Nõnda uurivad nad muu hulgas graptoliitargilliidis leiduva vanaadiumi omadusi.https://services.err.ee/media/embed/19117222023-03-28T16:14:35+03:00yestähelepanu! tegemist on teadusegagraptoliitargilliitvanaadiumtähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608927932/tudengid-ootavad-tulevaselt-rektorilt-uliopilaskonna-huvide-eest-seismisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/03/27/1846940h2083t2.jpgTudengid ootavad tulevaselt rektorilt üliõpilaskonna huvide eest seismistTartu Ülikooli rektorikandidaadid vastasid esmaspäeval üliõpilaste ja üliõpilasesindajate küsimustele. Eeskätt ootavad tudengid tulevaselt rektorilt üliõpilaskonna eest seismist.https://services.err.ee/media/embed/19112512023-03-27T22:40:42+03:00yesharidustü rektorikandidaadidtü rektorivalimisedharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608925870/grete-arro-eesti-inimene-on-kestlikult-kaitudes-ohtlikult-valivhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/03/24/1844873hd337t2.jpgGrete Arro: Eesti inimene on kestlikult käitudes ohtlikult valivEesti inimeste valmisolek teha igapäevaselt keskkonnasõbralikke valikuid on aastaga langenud, selgus Orkla Grupi tellitud uuringust. Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro sõnul on ohtlik, et inimeste jaoks piisab selles vallas meelerahu tekitamiseks juba mõnest loodussõbralikust harjumusest.https://services.err.ee/media/embed/19093602023-03-24T10:52:05+02:00yeskeskkondtarbiminegrete arropakendidkliimamuutuskäitumineplasthoiakudrohepööreorkla eesti asharjumusedkeskkonna hoidminekliimateadlikkuskeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608923453/suurkoondamine-viib-valiseesti-kirjanduse-keskusest-viimased-tootajadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/03/23/1843280he224t2.jpgSuurkoondamine viib väliseesti kirjanduse keskusest viimased töötajadÜks maailma suurimaid väliseesti trükisõna kogusid asub Tallinna Ülikooli akadeemilises raamatukogus. Äsja otsustas raamatukogu juhtkond koondada aga kolmandiku raamatukogu kollektiivist, sealhulgas ka viimased väliseesti kirjanduse keskuse töötajad.https://services.err.ee/media/embed/19097482023-03-24T19:52:40+02:00yesteaduseluandres kollisttallinna ülikooli akadeemiline raamatukoguväliseesti kirjanduse keskusteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608924302/uudne-seiresusteem-aitab-margata-toidutoostusesse-imbuvaid-pisipahalasihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/03/23/1843589h0381t2.pngUudne seiresüsteem aitab märgata toidutööstusesse imbuvaid pisipahalasiKiiresti muutuv maailm pakub üha suuremaid väljakutseid ka Eesti toidutööstusele. Nii võib üleilmastunud maailmas jõuda siia nii uusi mikroobe kui ka kliimasoojenemine anda eeliseid praegu ohututele bakteritele. Abi võib olla paremast seirest.https://services.err.ee/media/embed/19014112023-03-15T16:16:22+02:00yestähelepanu! tegemist on teadusegatoidutööstusbakteridjaanus murakasbioccepp songisepptegemist on teadusegatähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608918341/eesti-fosforiidi-tulevik-soltub-uksikasjadesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/03/17/1832954h1e06t2.jpgEesti fosforiidi tulevik sõltub üksikasjadestKaevandustehnoloogiate arengu ja maailma muutunud vajaduste tõttu on hakanud Eesti fosforiidi vastu uuesti huvi tundma nii riik kui ka eraettevõtted. Senised uuringud vihjavad, et fosforiidi ja selles leiduvate haruldaste metallide kaevandamise kasumlikkus sõltub mitmetest üksikasjadest ning eeskätt tuleks näha fosforiidis väetiseallikat.https://services.err.ee/media/embed/19034242023-03-17T19:37:11+02:00yeskeskkondfosforiitkalle kirsimäeharuldased muldmetallidkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608918356/hambaarst-toitumisest-enam-mojutab-suuhugieeni-veipiminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/03/17/1833134h9f54t2.jpgHambaarst: toitumisest enam mõjutab suuhügieeni veipimineSoome meedias levis hiljaaegu uudis, et kaerajook lõhub hambaid kõrgema suhkrusisalduse tõttu rohkem kui tavaline piim. Hambaarst Maria Toompere sõnul ei kahjusta aga kaerajook hambaid nii palju, et selle tarvitamisest loobuma peaks. Küll aga võib salakaval olla e-sigaret.https://services.err.ee/media/embed/19030582023-03-17T10:35:15+02:00yestervishambadhambaarste-sigaretveipiminesuuhügieentervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608916592/ahju-aetav-ligniin-tootab-keemiatoostuses-naftat-asendadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/03/16/1830107hde55t2.jpgAhju aetav ligniin tõotab keemiatööstuses naftat asendadaPuidule selle jäikuse andva ligniini väärindamist on peetud aastaid sedavõrd keeruliseks, et see rändab praegu suuresti põletuskatlatesse. Uute tehnoloogiate abil võib see pakkuda aga lähteainet paljude naftast saadavate kemikaalide tootmiseks.https://services.err.ee/media/embed/19014052023-03-15T16:15:22+02:00yestähelepanu! tegemist on teadusegatselluloospuidutööstusligniintähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608909287/vaike-bakter-muudab-eesti-toostusjaatmed-roivaste-lahteainekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/03/09/1821764hb100t2.pngVäike bakter muudab Eesti tööstusjäätmed rõivaste lähteaineksEesti teadlased uurivad baktereid, mis suudavad toota gaasistatud jäätmetest erinevaid kasulikke ühendeid, millest saab omakorda valmistada rõivaid ja teisigi argielus tarvilikke tooteid.https://services.err.ee/media/embed/18956632023-03-09T11:18:49+02:00yestähelepanu! tegemist on teadusegabakteridtööstusjäätmedkaspar valgepeahenri ingelmannkurshedakhtar majibullah shaikhtähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608908273/uuring-energiajooke-joovatel-noortel-esineb-rohkem-terviseprobleemehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/07/04/178189he0e2t2.jpgUuring: energiajooke joovatel noortel esineb rohkem terviseprobleemeHiljuti Soomes ilmunud uuringu kohaselt esineb energiajooke tarbivatel noortel rohkem terviseprobleeme, kui nendest hoiduvatel eakaaslastel. Ehkki energiajoogid ei pruugi soodustada sõltuvuste teket, võib arstide sõnul kurnata noorte organismi magamatus.https://services.err.ee/media/embed/18945802023-03-08T10:51:17+02:00yestervisenergiajookjürgen merilindtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608900554/virmaliste-tabamine-eeldab-vaba-ohtut-ja-kiiret-reageerimisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/03/01/1810016h2fc7t2.jpgVirmaliste tabamine eeldab vaba õhtut ja kiiret reageerimistSel nädalal nägi mitmel pool Eestis virmaliste vaatemängu. Füüsik Aigar Vaigu sõnul sõltub vaatemäng Päikese aktiivsusest, mitte aastaajast. Fotograaf Märt Varatu soovitab samuti virmaliste pildistamiseks jälgida Päikese aktiivsust kajastavaid ilmateateid.https://services.err.ee/media/embed/18856882023-03-01T10:38:22+02:00yesuniversumfüüsikavirmalisedpäikepildistaminefotograafiavalgustaevasmagnetväliaigar vaigupimedusmärt varatuuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608895103/kuraator-eesti-talutool-on-naiivne-leidlik-ja-maagilinehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/02/23/1798931hdcd8t2.jpgKuraator: eesti talutool on naiivne, leidlik ja maagilineEesti Rahva Muuseumi uuel näitusel saab näha sajandite jagu eriskummalisi käsitööna valminud toole. "Need ei ole linnast ostetud vabrikutoolid, vaid oma küla meistrite looming," kinnitab kuraator Liisi Jääts.https://services.err.ee/media/embed/18773722023-02-23T20:16:10+02:00yeskultuursaaremaaermruhnueesti ajalugukihnueesti rahva muuseumkuraatoridsaaredtalurahvaspakrimulgidreet marknäitusedliisi jäätsmariliis vaksindrek tirrulväljapanekudtalutoolidtalumööbeltalurahva ajalugukuurorttoollääne-eestiwindsori toolkultuurnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608894839/hugieeniekspert-niiske-ratik-on-monus-mikroobipesahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/02/23/1798712hd96ct2.jpgHügieeniekspert: niiske rätik on mõnus mikroobipesaBrittidel tekkis möödunud nädalal sotsiaalmeedias suur arutelu koduste rätikute pesemise teemal. Eesti hügieenieksperdi Annika Gorelova sõnul tuleks rätikut pesta siis, kui see on määrdunud, ning eelistada kuiva rätikut niiskele.https://services.err.ee/media/embed/18767542023-02-23T10:37:35+02:00yestervisköökhügieenbakteridmikroobidmustuskäterätikvannitubamikroorganismidannika gorelovaniiskusrätikrätikudköögirätiksaunalinatervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608892625/inimarengu-aruanne-ka-ebaterves-maailmas-saab-elada-tervislikku-eluhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/05/785928h7420t2.jpgInimarengu aruanne: ka ebaterves maailmas saab elada tervislikku eluPeresuhete kvaliteet on tähtsam kui nende vorm, autokeskne planeerimine tapab heaolu nii maal kui ka linnas ja valdav osa vaimse tervise mõjuteguritest asub väljaspool tervishoiu valdkonda. Need on vaid mõned tänavuses inimarengu aruandes sisalduvatest järeldustest.https://services.err.ee/media/embed/18742522023-02-21T19:53:07+02:00yesÜhiskondvaimne terviskeskkondharidusõpilasedstressinimarengu aruannekoolistressdagmar kutsarmerike sisaskturvatunnehelen sooväli-seppingteadustöödvaimne heaoluraportidsäilenõtkusinimarengu indekskliimamurelikkusÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608891053/eesti-teadlased-aitavad-luua-valgustundlikku-pehmerobotithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/02/20/1794104hb58ct2.pngEesti teadlased aitavad luua valgustundlikku pehmerobotitTartu Ülikooli teadlaste osalusel valmivad nutikad pehmed materjalid, millest omakorda saavad hoo sisse nutikad pehmed robotid. Pehmerobotid tajuvad soojust, valgust ja niiskust ning liiguvad nende mõjul iseseisvalt. Tulevikus võiks sellistest robotitest kasu olla meditsiinis.https://services.err.ee/media/embed/18663892023-02-16T14:19:20+02:00yestehnikatartu ülikoolrobotvalgusalvo aabloorobootikasoojusnutikasmaterjalniiskuslongfei changpehmerobotpehmetehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608889397/eesti-teadlaste-nutisormus-voib-tulevikus-korgijoogist-paastahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/02/17/1791938h6192t2.pngEesti teadlaste nutisõrmus võib tulevikus korgijoogist päästaTartu Ülikooli teadlastel valmis korgijooki tuvastava nutika sõrmuse prototüüp Hedgehog. Eri vedelike ainulaadsel sõrmejäljel põhinev sõrmus võimaldab öelda, kas näiteks mahl või õlu sisaldavad uimasteid või ravimeid.https://services.err.ee/media/embed/18685582023-02-17T22:47:44+02:00yestehnikatartu ülikoolalkoholsõrmuspiduhedgehogjook joogidhuber floresnutisõrmuskorgijookzhigang yintehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608886844/saaremaa-hirvekaameral-on-ule-maailma-sadu-tuhandeid-vaatamisi-kuushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/02/15/1789076hcf1bt2.jpgSaaremaa hirvekaameral on üle maailma sadu tuhandeid vaatamisi kuusRiigimetsa Majandamise Keskusel on praegu üleval kaks looduskaamerat, mis reaalajas metsaelust pilti näitavad. Saaremaa hirvekaamera on kümne aastaga vaatajaid kogunud kümnetest riikidest ja mõnikord on ühe kuu jooksul hirvede tegemisi kokku jälgitud enam kui 400 000 korda.https://services.err.ee/media/embed/18652972023-02-15T22:19:01+02:00yesloodushirvekaameraloomakaameraloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608884738/osoon-pakendite-taaskasutus-seisab-parema-disaini-tagahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/02/13/1786130ha9f5t2.jpg"Osoon": pakendite taaskasutus seisab parema disaini tagaPakendi õigesse prügikasti viskamine on praeguseks kujunemas juba sotsiaalseks normiks, kuid prügi sorteerimisega sama oluline on ka ringlussevõtmist soosiv disain, selgitasid eksperdid "Osoonis".https://services.err.ee/media/embed/18593422023-02-13T22:02:32+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608880349/arheoloogid-kaevasid-tallinnas-valja-keskaegse-nunne-tanava-sillutisehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/02/09/1781153h2d64t2.jpgArheoloogid kaevasid Tallinnas välja keskaegse Nunne tänava sillutiseTallinnas Vana-Kalamaja tänaval tulid arheoloogiliste kaevamiste käigus välja keskaegse Nunne tänava sillutis ja samast ajast pärinevad esemed. Kuna selle aja Kalamajast on teada vähe, on leiul piirkonna ajaloos oluline koht.https://services.err.ee/media/embed/18501742023-02-09T22:01:57+02:00yesajaluguvana-kalamajanunne tänavarheoloogilised kaevamisedkalamaja ajaluguajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608879266/parmil-pohinev-rakuvabrik-aitab-muuta-puidusodi-vaart-kemikaalidekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/02/09/1780517h27bat2.jpgPärmil põhinev rakuvabrik aitab muuta puidusodi väärt kemikaalideksAinuüksi Eesti saetööstustes tekib praegu igal aastal tuhandeid tonne puiduprügi, mis paremal juhul sooja ammutamiseks ahju aetakse. Raiskamist aitaks vähendada pärmil põhineva rakuvabrikud, mille arendamisega tegelevad ka Eesti teadlased.https://services.err.ee/media/embed/18472132023-02-08T15:15:15+02:00yestähelepanu! tegemist on teadusegailona faustovarakuvabrikudrait kivitähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608878387/erakondade-haridusdebatti-saatis-tung-erisustega-arvestamise-suunashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/02/08/1779746h7e25t2.jpgErakondade haridusdebatti saatis tung erisustega arvestamise suunasEhkki selgete tähtaegadega otsus minna üle eestikeelsele haridusele andis koalitsioonierakondadele kerge punktivõidu, sai nii selle täpsete üksikasjade, õpetajate palga kui ka haridusvõrgu korrastamises läbivaks kujundiks rätsepaülikond. Suuremaid olemuslikke erimeelsusi aga debatt ei tekitanud.https://services.err.ee/media/embed/18482602023-02-09T00:51:25+02:00yesharidusekresdereformierakondkeskerakondriigikogu valimisedtõnis lukasliina kersnakristina kallasjaak aabjaak valgeparempoolsedisamaaeesti 200piret harmantauno õunapuurk 2023haridusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608871709/hapuvadak-voib-jouda-peagi-seakuna-asemel-inimeste-toidulaualehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/01/345417hfd20t2.jpgHapuvadak võib jõuda peagi seaküna asemel inimeste toidulaualeMitmete piimatoodete valmistamisel tekkivale hapuvadakule kasutusvõimalusi otsinud teadlased muutsid selle joogikõlbulikuks ja kasulikuks tervisejoogiks.https://services.err.ee/media/embed/18356752023-02-01T18:19:16+02:00yestähelepanu! tegemist on teadusegaain raalreet mändarmihkel zilmertegemist on teadusegairmeli skromantähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608863891/geoloog-haruldasi-muldmetalle-tasub-jahtida-pohimaavara-kaevandadeshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/20/200908h9e00t2.jpgGeoloog: haruldasi muldmetalle tasub jahtida põhimaavara kaevandadesEhkki maailma nõudlus haruldaste muldmetallide järele on hüppeliselt kasvanud, ei muuda nende kaevandamine Eestit ratsarikkaks, leiab Tartu Ülikooli geoloogiaprofessor Kalle Kirsimäe. Küll aga tasub nende väärindamisele mõelda põhimaavara kaevandades.https://services.err.ee/media/embed/18267472023-01-25T16:15:34+02:00yestähelepanu! tegemist on teadusegafosforiitkalle kirsimäegeoloogiaharuldased muldmetallidtähelepanu! tegemist on teaduseganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608863639/eestis-tasub-paikest-puuda-laanesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/01/26/1761500h229et2.jpgEestis tasub päikest püüda läänestKeskkonnaagentuuri uuelt kaardilt näeb, kui palju tunde Eesti erinevates piirkondades aastas päikest paistab. Ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi sõnul on tavaline, et Lääne-Eestis kogunebki päikeselisi tunde rohkem kui Ida-Eestis.https://services.err.ee/media/embed/18275542023-01-26T10:01:22+02:00yeskeskkondkaarteesti kaartpäikekeskkonnaagentuursoe ilmpäikesepaistemiina krabbikeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608857717/kehalise-kasvatuse-reform-rohub-opilaste-vaimse-tervise-parandamiselehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/01/20/1755227h9377t2.jpgKehalise kasvatuse reform rõhub õpilaste vaimse tervise parandamiseleHaridus- ja teadusministeerium valmistas ette muudatuse, mille kohaselt muutub kehaline kasvatus liikumisõpetuseks, kus oluline roll on ka vaimse tervise teemadega tegelemisel.https://services.err.ee/media/embed/18217342023-01-20T10:30:15+02:00yestervisvaimne tervistrennsportkehaline kasvatusliikumineharidus- ja teadusministeeriumliikumisõpetustervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608855617/norras-leiti-teadaolevalt-maailma-vanim-ruunikivihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/01/19/1753622hd784t2.jpgNorras leiti teadaolevalt maailma vanim ruunikiviIda-Norrast päevavalgele tulnud ruunikivi vanus võib ulatuda 2000 aastani, tõotades lükata ka ruunikirjasüsteemi enda väljatöötamise kaugemasse minevikku.https://services.err.ee/media/embed/18206392023-01-19T10:31:16+02:00yesajaluguruunikivikristel zilmerajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608855584/eesti-rapsikook-voib-aidata-leevendada-maailma-valgunalgahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/06/21/1517782hc661t2.jpgEesti rapsikook võib aidata leevendada maailma valgunälgaPraegu pudulojuste toiduks minevas rapsikoogis leidub rikkalikult täisväärtuslikku valku, mis sobib ka inimeste toidulauale. Võimalusi selle inimestele meelepäraseks muutmiseks otsivad teiste seas ka Eesti Maaülikooli teadlased.https://services.err.ee/media/embed/18182962023-01-17T21:14:38+02:00yestehnikarapseesti maaülikoolrapsikookevelin loittegemist on teadusegaivi jõuduesko lehtpuumarko kasstehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608852308/mikk-marran-osoonile-rmk-voiks-oma-tegevusvaldkondi-laiendadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/01/16/1750421hf529t2.pngMikk Marran "Osoonile": RMK võiks oma tegevusvaldkondi laiendadaVälisluureameti eesotsast RMK juhatuse esimeheks suundunud Mikk Marran annab "Osoonile" antud intervjuus aru, kuidas ta Eesti metsanduse vastuoludes positsioneerub.https://services.err.ee/media/embed/18127092023-01-13T14:36:29+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608851330/mati-mandel-pani-enda-laanemaa-arheoloogilise-uurimise-lood-raamatussehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/01/15/1749473h712dt2.jpgMati Mandel pani enda Läänemaa arheoloogilise uurimise lood raamatusseArheoloog Mati Mandel pani kaante vahele Läänemaa arheoloogilise uurimise lood ning keskendub põhjalikumalt viimase poole sajandi kaevamistele.https://services.err.ee/media/embed/18155752023-01-15T18:59:07+02:00yesajaluguarheoloogilised väljakaevamisedmati mandel"läänemaa muinasajast lihula keskaega"ajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608846583/pealtnagija-kosmosehuvi-ajas-eesti-psuhholoogi-maisele-marsi-missioonilehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/01/11/1741990hd7dbt2.jpg"Pealtnägija": kosmosehuvi ajas Eesti psühholoogi maisele Marsi missioonileOrganisatsioonipsühholoogia doktorant Andres Käosaar osales teadaolevalt esimese eestlasena Utah' kõrbes Marsi missiooni raskusi jäljendavas eksperimendis.https://services.err.ee/media/embed/18100242023-01-11T22:07:31+02:00yesuniversumkosmosmarssnasaandres käosaarmdrsmars desert researcuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608846343/e-sigaretist-voib-saada-suurema-nikotiinikoguse-kui-tavasigaretisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/01/11/1741129hb916t2.jpgE-sigaretist võib saada suurema nikotiinikoguse kui tavasigaretistKuigi inimesed peavad e-sigarette võrreldes tavasigarettidega sageli ohututeks, siis tegelikkuses sisaldab ka nende toss mitmesuguseid kahjulikke kemikaale. Samuti on vähe teada e-sigareti kasutamise pikaajalistest tervisemõjudest.https://services.err.ee/media/embed/18093522023-01-11T09:52:37+02:00yestervissuitsetaminenikotiine-sigaretidveipveipiminetervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608845041/geneetik-avastust-lahutab-tervishoiuteenusest-pikk-teekondhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/01/10/1739842hc310t2.jpgGeneetik: avastust lahutab tervishoiuteenusest pikk teekondEuroopa Komisjon ja Eesti riik panustavad kokku 30 miljonit eurot, et Tartu Ülikooli geeniteadlased saaks luua personaalmeditsiini arenduskeskuse. Ülikooli geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku juht Sander Pajusalu nentis aga, et on veel vara öelda, millal muutub isiklikel geeniandmetel põhinev raviplaan elu tavapäraseks osaks.https://services.err.ee/media/embed/18082032023-01-10T10:10:41+02:00yesteaduselutartu ülikoolmeditsiingeneetikaeuroopa komisjongeenivaramuarst haigla ravipersonaalmeditsiinpärilikkushaigusedsander pajusaluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608844075/minutiloeng-haigete-taastumist-soodustab-targalt-kujundatud-betoonhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2023/01/09/1738840h6474t2.jpgMinutiloeng: haigete taastumist soodustab targalt kujundatud betoonEhkki patsientide ravimise edukus ja nende taastumine sõltub suuresti arstide ning ülejäänud tugipersonali oskustest, ravib inimesi teatud määral ka targalt kujundatud keskkond, leiab Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse teenuste juht Mari-Liis Ööpik-Loks.https://services.err.ee/media/embed/18069612023-01-09T09:53:34+02:00yespsüühikainsulttaastusravirehabilitatsioonmari-liis ööpik-loksneuropsühholoogiapsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608829483/uurija-viimati-elas-tallinna-vanalinnas-nii-vahe-inimesi-parast-pohjasoda-ja-katkuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/12/23/1723498hc71at2.jpgUurija: viimati elas Tallinna vanalinnas nii vähe inimesi pärast Põhjasõda ja katkuEestit tutvustavates turismibrošüürides on valdavalt näha kas maailma kõige ilusam suvepäev või maailma kõige armsamad jõulud, mistõttu ka turistid satuvad siia kõik samal ajal ning linn võib minna üsna umbe. Muul ajal on aga kõik justkui võluväel üsna tühi. Kuidas Tallinnal turismi tõmbetuultes läheb ja mida peaks teisiti tegema?https://services.err.ee/media/embed/17647722022-12-08T18:11:40+02:00yeskultuurtallinnülemiste citykalamajalennujaamvanalinnkadriorgtallinna sadamsadamtallinna lennujaamteadlasedturundusturismaastaajaduudishimu tippkeskuskassisabateadussaatedtriin talkuurijadlinnauuringudkultuurnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608829492/meteoroloog-joulud-tulevad-kauni-talveilmagahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/12/23/1724005h8217t2.jpgMeteoroloog: jõulud tulevad kauni talveilmagaMeteoroloog Ingrid Nikluse sõnul uut lumesadu lähipäeviks oodata pole. Sellegipoolest läheb ilm tema sõnul 23. detsembri õhtul külmemaks ja jõulud tulevad kaunilt karged.https://services.err.ee/media/embed/17825172022-12-23T08:26:15+02:00yeskeskkondilmtalvlumijõuludkülmaastavahetusdetsemberjõuluilmmeteoroloogingrid nikluskeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608828598/minutiloeng-kust-tuleb-tanapaeva-kingiihahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/12/22/1722067hda22t2.pngMinutiloeng: kust tuleb tänapäeva kingiiha?Aasta kõige pimedama aja üleminekul tähistab suur osa maailmast jõulupühi. Talvise pööripäevaga seonduvad siirderiituste kompleksi tuleks pidada jõulupärimuse tuumikuks. Oluliselt on seda kujundanud maaviljelus ja karjakasvatus, märgib Tallinna Ülikooli antropoloogia lektor Joonas Plaan.https://services.err.ee/media/embed/17804202022-12-21T12:19:48+02:00yesÜhiskondtallinna ülikooljoonas plaanÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608826255/pealtnagija-vaimsed-probleemid-ei-kusi-vanust-ega-rahakoti-paksusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/12/21/1721506h9c9ct2.jpg"Pealtnägija": vaimsed probleemid ei küsi vanust ega rahakoti paksustMeeleoluhäirete ja teiste vaimsete probleemide esinemissagedus on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Oma isikliku looga tulevad järjepanu välja ka avaliku elu tegelased ja alles hiljuti arutati noorte vaimset tervist riiklikult tähtsa küsimusena riigikogus. Muusik Eeva Talsi käis "Pealtnägija" jõulusaate kaasautorina PERH-i psühhiaatriakliinikus töövarjuks.https://services.err.ee/media/embed/17805072022-12-21T13:35:16+02:00yespsüühikadepressioonvaimne tervisperhärevushäireülle võhmapsühhoospsüühikaprobleemideeve talsisteven saagpakkkaia laurikliis kristiin vaherpsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608827356/keemik-varve-saab-laboris-luua-loputulthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/12/21/1721404h587ct2.jpgKeemik: värve saab laboris luua lõputultMillisena mingi värv inimsilmale paistab, sõltub sellest, kuidas värvimaterjal valgust neelab ja tagasi kiirgab. Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessori Riina Aavi sõnul annab nende omadustega mängimine teadlastele võimaluse lõputult uusi värve luua.https://services.err.ee/media/embed/17803302022-12-21T09:50:29+02:00yestehnikakeemiavärvidtallinna tehnikaülikoollaborvalguspeegeldusriina aavvärvvärvitoonabsoluutne mustneelduminetehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608822901/eesti-pollutaimede-toitmiseks-jaab-kodumaisest-sonnikust-vajakahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/27/783151h6ecet2.jpgEesti põllutaimede toitmiseks jääb kodumaisest sõnnikust vajakaEhkki põllul kasvavate taimede väetamiseks on kasutatud Eesti sõnnikut sadu aastaid, elab riigis liiga vähe inimesi ja kariloomi, et ekspordipotentsiaali säilitamiseks piisaks vaid nende väljaheidetest.https://services.err.ee/media/embed/17545662022-12-01T20:27:43+02:00yeskeskkondpõllumajandusväetissõnnikalar astovermineraalväetiskeskkondnoERRno1696https://test-novaator.err.ee/1608821035/maailma-tabanud-riideuputus-saab-alguse-halvast-disainisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/04/02/1417423h8ec8t2.jpgMaailma tabanud riideuputus saab alguse halvast disainistMoetööstuse süsinikujalajälg on paisunud viimastel aastakümnetel sedavõrd suureks, et ületab lennunduse ja meretranspordi oma. Lisaks inimeste tarbimisharjumuste muutmisele peaksid tööstusharu keskkonnamõju vähendamiseks moeloojad juba eos mõtlema, kuidas saaks nende rõivaid ümber töödelda, leiab Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Reet Aus.https://services.err.ee/media/embed/17545662022-12-01T20:27:43+02:00yeskeskkondreet ausuudishimu tippkeskusisemajandav eestikeskkondnoERRno1696https://test-novaator.err.ee/1608817231/minutiloeng-koolitukiga-eksides-opitakse-sugavamalthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/12/12/1710664h14d3t2.pngMinutiloeng: koolitükiga eksides õpitakse sügavamaltMida rohkem inimene ülesande kallal pusib ja eksib, seda tugevamad ja mitmekülgsemad õppimise käigus tekkivad seosed, leiab Ühe Minuti Loengus Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Heli Aomets.https://services.err.ee/media/embed/17644392022-12-08T12:38:59+02:00yesharidusõppimineheli aometsharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608811633/osoon-ida-viru-pigijogede-puhastamine-kestab-veel-polvkondihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/12/06/1705597h391et2.png"Osoon": Ida-Viru "pigijõgede" puhastamine kestab veel põlvkondiPõlevkivikeemia kombinaatidest Purtsesse ja selle lisajõgedesse suunatud tööstusjäägid on muutnud kunagised Eesti parimad lõhejõed haisvateks pigijõgedeks. Rikutud jõgedest jääkreostuse eemaldamine võtab veel kümneid ja kümneid aastaid.https://services.err.ee/media/embed/17587632022-12-04T18:23:11+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608811606/professor-universaalteenus-tombab-elektritarbimise-juhtimisele-pidurithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/12/06/1705057hc02ft2.pngProfessor: universaalteenus tõmbab elektritarbimise juhtimisele piduritTallinna Tehnikaülikooli teadlase sõnul võiksid inimesed oma elektritarbimist rohkem juhtida, et vähendada vajadust uute elektrijaamade rajamiseks ja elektrivõrku tehtavaid investeeringuid. Universaalteenus võtab aga inimestelt selleks motivatsiooni.https://services.err.ee/media/embed/17611812022-12-06T09:45:49+02:00yestehnikaelekterttüelektritarbimineargo rosintehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608810598/dementsuse-levik-paneb-proovile-teaduse-ja-uhiskonna-taluvusvoimehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/05/27/1021648h0bbbt2.jpgDementsuse levik paneb proovile teaduse ja ühiskonna taluvusvõimeDementsust põdevate inimeste arv kasvab inimeste eluea pikenemise ja aastaid tagasi tehtud elustiili valikute koosmõjul lähikümnenditel hüppeliselt nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuna arstide arsenalis sündroomi leevendamiseks vahendeid napib, tasub lähedaste ja ühiskonna säästmiseks hakata tegelema ennetustööga võimalikult vara.https://services.err.ee/media/embed/17332242022-11-17T16:58:56+02:00yestervisunidementsusalzheimeri tõbikai saksgeriaatriajuhan reimandtervisnoERRno1655https://test-novaator.err.ee/1608804583/aigar-vaigu-selgitas-ringvaates-miks-paeva-pikkuselt-tahetakse-sekund-ara-vottahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/11/29/1698871h4ba4t2.jpgAigar Vaigu selgitas "Ringvaates", miks päeva pikkuselt tahetakse sekund ära võttaVersaille'is meetrikonventsiooni kogul käinud Metroserdi tegevjuht, füüsik ja teaduse populariseerija Aigar Vaigu selgitas "Ringvaates" sekundi defineerimist saatvaid probleeme ja seda, miks tahetakse päeva pikkuselt nüüd sekund hoopis ära võtta.https://services.err.ee/media/embed/17518842022-11-29T20:49:25+02:00yesÜhiskondaigar vaigumeetrikonventsioonÜhiskondnoERRno630https://test-novaator.err.ee/1608802570/osoon-tuhamaed-voivad-kujuneda-kliimaneutraalse-toostuse-toorainekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/11/28/1697620h8530t2.jpg"Osoon": tuhamäed võivad kujuneda kliimaneutraalse tööstuse tooraineksLigi miljard tonni põlevkivitööstuse jääke on teinud Ida-Virumaast ühe jäätmerohkema piirkonna kogu maailmas. Nüüd näevad teadlased ja ka mitu ettevõtet tuhamägedes hoopis väärtuslike toorainete allikat. Esimesena üritatakse neist toota kaltsiumkarbonaati.https://services.err.ee/media/embed/17505732022-11-28T23:22:46+02:00yesnovaatornovaatornoERRno716https://test-novaator.err.ee/1608797074/nasa-kosmoselaev-orion-moodus-kuust-130-kilomeetri-kauguselthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/11/22/1690867heea6t2.jpgNASA kosmoselaev Orion möödus Kuust 130 kilomeetri kauguseltNASA kosmoselaev Orion möödus Kuust 130 kilomeetri kauguselt. NASA teatel kulgeb Orioni lend plaanipäraselt ning Kuulennu-projekt on juba praegu ületanud kõik ootused.https://services.err.ee/media/embed/17391972022-11-22T22:38:00+02:00yesuniversumkuunasaorionuniversumnoERRno115https://test-novaator.err.ee/1608790180/poolamae-tennisevaljakute-juures-voib-olla-kiviaegne-asulakohthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/11/16/1682107hc4bdt2.jpgPoolamäe tenniseväljakute juures võib olla kiviaegne asulakohtTallinna esiajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Täit pilti meil siin toimetanud rahvast veel pole, aga tihe ehitustöö ja sellega seotud päästekaevamised toovad lagedale üha uusi infokilde.https://services.err.ee/media/embed/17011722022-10-28T00:18:54+03:00yesajaluguvabaduse väljakarheoloogialeiudkiviaeguudishimu tippkeskusgeoloogiahülgedrannajoonalar rosentaupringlidasulakohadhärjapea jõgipoolamägiajalugunoERRno1670https://test-novaator.err.ee/1608788404/rahvariided-sunnitavad-uue-polvkonna-roboteidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/11/15/1680634h391ft2.jpgRahvariided sünnitavad uue põlvkonna roboteidInimese keha toestab sisemine skelett, aga näiteks putukate keha toetab välimine skelett ehk eksoskelett. Oleme rõngassärkide ja raudrüüdega püüdnud ka endale midagi sarnast luua. Kuhu me oma eksoskeleti arendustööga jõudnud oleme ning mil moel on asjasse segatud rahvariidevööd, kullalehed ja vaksikud? Materjaliteadlane Kaija Põhako-Esko tunneb end koduselt nii laboris kui kangastelgede taga.https://services.err.ee/media/embed/16821762022-10-13T21:00:40+03:00yestehnikatartu ülikoolrobotidrobootikarahvariidedmaterjaliteadusuudishimu tippkeskusteadusuuringudkaija põhako-eskoeksoskeletidbioinspiratsioonbiorobootikatehnikanoERRno1702https://test-novaator.err.ee/1608788161/tormide-uurija-hannes-tonisson-soidab-rallirajad-enne-hyundai-piloote-labihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/11/14/1679974hc25ct2.jpgTormide uurija Hannes Tõnisson sõidab rallirajad enne Hyundai piloote läbiEesti nii kerkib kui ka mureneb: mõnes kohas ja mõnel ajal nii, teises kohas ja teisel ajal naa. See kõik on seotud kliimapuslega, mida üritab lahendada ka Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur Hannes Tõnisson. Lisaks Eestimaa teedel ringirallimisele on ta juba aastaid olnud Hyundai tiimi liige.https://services.err.ee/media/embed/17011722022-10-28T00:18:54+03:00yeslooduspärnuott tänakhyundairallivälitöödliivhannes tõnissonerosioongeoloogidgeoloogiarannadteadusuuringudtormidteadustööddoberani kohvikloodusnoERRno1670https://test-novaator.err.ee/1608786856/ak-nadal-uuris-kliimakonverentsi-mojusidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/11/07/1673581he2e5t2.jpg"AK. Nädal" uuris kliimakonverentsi mõjusidSel nädalal algas Egiptuses ÜRO kliimakonverents COP27. Ligi 200 riigi esindajad kogunesid, et jätkata arutelusid selle üle, kuidas viia ellu Pariisis seitsme aasta eest sõlmitud kliimakokkulepet. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kas taolistest kohtumistest on päriselt kasu või aetakse seal tühja juttu.https://services.err.ee/media/embed/17270022022-11-13T22:48:29+02:00yeskeskkondürogrete arromadis kallastallinna ülikoolkliimakonverentsharri moorajaanus terasmaacop27keskkondnoERRno544https://test-novaator.err.ee/1608785902/teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-andres-metspaluhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/12/19/723384hd088t2.jpgTeaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Andres MetspaluTiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis sel aastal geeniteadlane Andres Metspalu.https://services.err.ee/media/embed/17236032022-11-11T19:49:37+02:00yesteaduseluandres metspaluteaduse populariseerimise konkurssteaduselunoERRno67https://test-novaator.err.ee/1608775111/vr-arhitekt-kasutajakogemus-on-ruumiloomes-uus-standardhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/11/03/1669564h34cdt2.pngVR-arhitekt: kasutajakogemus on ruumiloomes uus standardKui traditsiooniliselt said arhitektid ja disainerid oma ruumikavandeid luua ja esitleda lapikul ekraanil, siis arenev virtuaalreaalsuse tehnoloogia lubab inimesel nii-öelda kavandi sisse astuda. Eesti Kunstiakadeemia VR labori juhataja ja külalislektori Johanna Jõekalda sõnul saab sel moel luua näiteks inimlikuma vangikongi või puudega inimest arvestava näituse.https://services.err.ee/media/embed/16899552022-10-20T20:13:41+03:00yestehnikaekalaborvirtuaalreaalsusdisaineesti kunstiakadeemiaarhitektuurlinnaruumuudishimu tippkeskusliitreaalsusruumarhitektkasutajad3d mudelvr prillidjohanna jõekaldakavandkasutajakogemustehnikanoERRno1674https://test-novaator.err.ee/1608776554/arst-soeluuring-pikendab-eluiga-rohkem-kui-jousaalis-rassiminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/11/03/1669645h4d33t2.jpgArst: sõeluuring pikendab eluiga rohkem kui jõusaalis rassimineVärske riigikontrolli aastaaruanne keskendus sedapuhku tervishoiu suundumustele. Muu hulgas viitab riigikontroll aruandes sellele, et parem ennetustöö aitaks vähendada tõsisemaid tagajärgi vähiravis. Paraku on vähiravis sõeluuringutest osavõtt vähene ning vähiravi algus venib.https://services.err.ee/media/embed/17099352022-11-03T09:43:22+02:00yestervissõeluuringriigikontrollennetustööaastaaruannetervisnoERRno420https://test-novaator.err.ee/1608773755/hambaarst-eestis-tommatakse-hambaid-valja-pisut-liiga-kergekaeliselthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/11/01/1667695h5160t2.jpgHambaarst: Eestis tõmmatakse hambaid välja pisut liiga kergekäeliseltAastakümnete eest arvati, et igemepõletik ehk parodontiit pole ravitav ning eakatele määrati kergekäeliselt proteese. Hambaarst Maria Toompere sõnul on parodontiit aga tänapäeval täiesti ravitav ning ravi ei pea endas hõlmama igemelõikusi.https://services.err.ee/media/embed/17068992022-11-01T10:35:35+02:00yestervishambaravihammas hambad proteesidpõletikmaria toomperehambakiviigemedigeigemepõletiksuuhooldushambakattparodontiittervisnoERRno501https://test-novaator.err.ee/1608767635/psuhholoog-laste-meeleoluhairete-taga-kumab-tihti-digisoltuvushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/10/27/1663090h0b33t2.jpgPsühholoog: laste meeleoluhäirete taga kumab tihti digisõltuvusNutisõltuvus on ühiskonnas üha suurem probleem. Lastel, kes veedavad pikki tunde ekraani taga, võib langeda õpiedukus ja -motivatsioon, nendib Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi dotsent Riin Seema.https://services.err.ee/media/embed/17003532022-10-27T10:07:09+03:00yespsüühikalapsedtallinna ülikoolnutisõltuvuskristi raavariin seemapsüühikanoERRno522https://test-novaator.err.ee/1608766294/kultuurigeograaf-linna-roheluse-toomine-pole-odav-lobuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/10/26/1661950h11cet2.jpgKultuurigeograaf: linna roheluse toomine pole odav lõbuKui vaadata Tallinna linna ülevalt alla, paistab rohelist värvi omajagu. Tänavaruumis liikudes seda aga eriti ei märka, nendib linnaruumiteadlane Helen Sooväli-Sepping. Kümnepallisüsteemis annaks ta seetõttu roheluse poolest Tallinnale hindeks nelja.https://services.err.ee/media/embed/16988172022-10-26T10:16:17+03:00yeskeskkondttülinnaruumhelen sooväli-seppingkeskkondnoERRno500https://test-novaator.err.ee/1608764926/mustast-huumorist-noa-ja-kahvliga-soomiseni-baltisaksa-mojud-ei-haabuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/10/25/1661065h44dbt2.jpgMustast huumorist noa ja kahvliga söömiseni – baltisaksa mõjud ei hääbuOleme harjunud mõtlema baltisakslastest kui võõra võimu esindajatest, aga mõnes mõttes on nad hoopis kaotsiläinud kohalikud, sest nende juured on väga sügaval siinsamas Eestimaa mullas. Kuna nende kirjakultuur ulatub palju kaugemale kui meie endi oma, siis mõnes mõttes võib öelda, et baltisaksa kultuuriline mälu on siinmail meie omast pikem. Milliseid baltisaksa kihistusi meil leidub?https://services.err.ee/media/embed/16781502022-10-10T10:54:28+03:00yesajalugutartufacebookdorpatuudishimu tippkeskuskirjanikudfaehlmannbaltisakslasedbaltisaksateadussaatedreet benderkultuuridumsiedlungdr. bertramgeorg julius von schultzelse hueck-dehiofriedrich robert faehlmannajalugunoERRno1682https://test-novaator.err.ee/1608763555/kes-on-robotid-kapiknukud-ja-trollidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/10/24/1659712h4023t2.pngKes on robotid, käpiknukud ja trollid?Osa sotsiaalmeedia kasutajatest ei ole need, kellena nad end esitlevad.https://services.err.ee/media/embed/16914852022-10-21T15:49:11+03:00yesmeediataiptrollidkäpiknukudmeediataipnoERRno329https://test-novaator.err.ee/1608763615/mis-on-tajuveadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/10/24/1659865h3c64t2.pngMis on tajuvead?Meid ümbritsev info võib tekitada tajuvigu. Mis need on ja kuidas mitte nende lõksu langeda?https://services.err.ee/media/embed/16914882022-10-21T15:49:14+03:00yesmeediataiptajuveadmeediataipnoERRno171https://test-novaator.err.ee/1608763645/kuidas-valjuda-filtrimullisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/10/24/1659868hf946t2.pngKuidas väljuda filtrimullist?Sotsiaalmeedia platvormid filtreerivad välja info, millest me pole huvitatud.https://services.err.ee/media/embed/16914912022-10-21T15:49:33+03:00yesmeediataipfiltrimullmeediataipnoERRno179https://test-novaator.err.ee/1608757675/kooliopilaste-sooline-hindelohe-on-susteemne-nahtushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/01/03/1296866h8c63t2.jpgKooliõpilaste sooline hindelõhe on süsteemne nähtusTüdrukud saavad koolis paremaid hindeid kui poisid – ka juhul, kui teadmised on võrdsed. Itaalia teadlased selgitasid oma uuringus välja mõned selle ilmingu põhjused.https://services.err.ee/media/embed/16891032022-10-20T08:15:01+03:00yesharidusmatemaatikakoolõpilasedtüdrukudkeelpoisidsooline ebavõrdsusharidusnoERRno139https://test-novaator.err.ee/1608755491/osoon-maakasutuse-co2-heidete-vahendamise-lihtsad-vahendid-on-ammendunudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/10/18/1652299hb04et2.png"Osoon": maakasutuse CO2-heidete vähendamise lihtsad vahendid on ammendunudEesti kuivendatud maastike süsinikuheide on võrreldav kogu meie transpordisektoriga, samas sõltub praegune metsa- ja põllumajandus peamiselt viimase aastasaja jooksul rajatud kuivendussüsteemidest.https://services.err.ee/media/embed/16865292022-10-18T10:25:09+03:00yesnovaatornovaatornoERRno987https://test-novaator.err.ee/1608754015/soomere-orkaanid-muutuvad-voimsamaks-kuid-mitte-sagedasemakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/10/17/1650694hd96ct2.jpgSoomere: orkaanid muutuvad võimsamaks, kuid mitte sagedasemaksKaks nädalat pärast orkaan Iani laastamistööd on tuhanded Florida elanikud endiselt elektrita või võitlevad tulvaveega ja kogukahjud ulatuvad vähemalt 100 miljardi dollarini. Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere nendib, et ülitugevate tormide koguarv pole viimastel kümnenditel kuigi palju muutunud, kuid sagedamini tuleb ette suure purustusjõuga orkaane.https://services.err.ee/media/embed/16854222022-10-17T07:49:22+03:00yeskeskkondtarmo soomereorkaanidorkaan iankeskkondnoERRno480https://test-novaator.err.ee/1608746986/veelinnud-koguvad-eesti-lahesoppides-randeks-jouvarusidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/10/11/1644820hf46et2.jpgVeelinnud koguvad Eesti lahesoppides rändeks jõuvarusidMitmel pool Eestis on praegu lahesoppides näha jõuvarusid koguvaid veelinde ja näiteks Haapsalu tagalahel võib silmata mitut liiki parte. Linnuvaatleja Marko Valker rääkis, et kui sooja sügise korral võib teatud hulk parte oodata teeleminekuga novembrini, siis luiged võtavad sageli rände ette alles jää tulekuga.https://services.err.ee/media/embed/16800342022-10-11T22:01:55+03:00yesloodusrändlinnudveelinnudmarko valkerloodusnoERRno111https://test-novaator.err.ee/1608746218/kardioloog-noorematel-inimestel-voib-infarkt-tulla-uletoosthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/10/11/1644217h8782t2.jpgKardioloog: noorematel inimestel võib infarkt tulla ületööstAvalikult oma infarktist rääkinud Kristjan Jõekalda andis teema tõstatamisega Eesti meestele head eeskuju, leidis kardioloog Martin Serg. Kuigi keskmine infarktisaaja on Eestis 67-aastane mees või 77-aastane naine, pole infarkt kardioloogi sõnul välistatud ka 30-aastastel inimestel.https://services.err.ee/media/embed/16795302022-10-11T10:42:38+03:00yestervisstressinfarkt süda atakkkardioloogiakristjan jõekaldasüdamehaigusedelustiilelustiilihaigusedmartin sergkardioloogtervisnoERRno444https://test-novaator.err.ee/1608746227/uhe-minuti-loeng-mis-on-hiina-uhisrinnehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/10/11/1644271h29a8t2.pngÜhe minuti loeng: mis on Hiina Ühisrinne?Kuigi Hiina kasutab ümbritseva maailma mõjutamiseks valdavalt pehmet jõudu, ei erine selle strateegilised tegevused ja eesmärgid mitte kuidagi Venemaa omadest, leiab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi külalislektor Leslie Leino.https://services.err.ee/media/embed/16794702022-10-11T09:50:19+03:00yesÜhe minuti loenghiinaleslie leinoühisrinneÜhe minuti loengnoERRno126https://test-novaator.err.ee/1608739486/teadlased-puuavad-lahendada-tornaadode-moistatusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/10/05/1638991h89c4t2.jpgTeadlased püüavad lahendada tornaadode mõistatustKeskeltläbi kõige ohtlikumad kliimanähtused on inimeste ja vara jaoks tornaadod, mis liiguvad mööda maad ja mille teket on hoolimata teaduse kõigist edusammudest raske täpselt ennustada. Mõistatuse lahendamiseks tahab grupp tornaadokütte tabada keerise südant.https://services.err.ee/media/embed/16736592022-10-05T22:06:44+03:00yeskeskkondtornaadokeskkondnoERRno557https://test-novaator.err.ee/1608731002/harry-liivrand-peaksime-raakima-kotzebue-mitte-goethe-ajastusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/09/28/1626754h74a4t2.pngHarry Liivrand: peaksime rääkima Kotzebue, mitte Goethe ajastustEesti uurijad lahkavad kurioosset episoodi ajaloost, mis paljudel Beethoveni biograafidel tahtlikult kõrvale on heidetud: tema lähedane loominguline side Revalis elanud näitekirjanik August von Kotzebuega. On tõendeid, et Beethoven pidas ajastu tähtsaimaks dramaatikuks justnimelt Kotzebued.https://services.err.ee/media/embed/16460412022-09-08T17:25:31+03:00yesajalugutallinnharry liivranduudishimu tippkeskusaugust von kotzebuekristel pappelmoritz von kotzebuekotzebuekultuurilugunäitekirjandusludwig van beethovenrevalotto von kotzebuemuusikaajaluguteatriajalugubaltika koguooperidlibretodmuusikateadusajalugunoERRno1718https://test-novaator.err.ee/1608737773/visadus-viis-eesti-pagulase-poja-teaduse-tippuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/10/04/1636897hdfc8t2.jpgVisadus viis Eesti pagulase poja teaduse tippuSeda ei juhtu igal aastal, et mitte ainult indiaanlasest Ameerika astronaut, vaid ka Saksamaal töötav Rootsi nobelist on tegelikult osaliselt Eesti päritolu.https://services.err.ee/media/embed/16718772022-10-04T07:05:01+03:00yesteaduseluteaduselunoERRno132https://test-novaator.err.ee/1608737356/joelahtmest-leitud-hauakivi-pakub-erinevaid-teooriaid-eestis-ja-mujalgihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/10/03/1636390haf55t2.jpgJõelähtmest leitud hauakivi pakub erinevaid teooriaid Eestis ja mujalgiArheoloogiahuviliste seas on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud Jõelähtme kiriku juurest leitud hauakivi, mille peal on hulk loetamatuid sümboleid. Ebatavalisust lisab seegi, et ilmselt kasutati hauakivi hiljem ka laudapõrandana.https://services.err.ee/media/embed/16714242022-10-03T21:55:43+03:00yesajalugujõelähtme kirikhauakiviajalugunoERRno157https://test-novaator.err.ee/1608737200/professor-paabo-joudis-labi-jarjekindluse-ja-eksimuste-maratonis-esimesekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/02/18/1362326h819ft2.jpgProfessor: Pääbo jõudis läbi järjekindluse ja eksimuste maratonis esimeseksNobeli meditsiinipreemia pälvinud Eesti juurtega paleogenoomik Svante Pääbo on oma teadusharu maratonis lõpuks esimene, ütles Tartu Ülikooli evolutsioonilise genoomika professor Mait Metspalu.https://services.err.ee/media/embed/16712472022-10-03T19:33:39+03:00yesteaduselumait metspalusvante pääbonobeli meditsiinipreemiateaduselunoERRno110https://test-novaator.err.ee/1608736618/minutiloeng-kuidas-uhistranspordiga-uhiskonda-muutahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/11/860644h365at2.jpgMinutiloeng: kuidas ühistranspordiga ühiskonda muuta?Ühistransport on küll tavaline ja igapäevane, kuid samas on sellel märkimisväärne ühiskondlik mõju. Nõnda tuleb võrgustikku arendades hoolitseda, et see ei tekita süstemaatilist ebaõiglust, leiab Tallinna Ülikooli linnauuringute professor Tauri Tuvikene Ühe Minuti Loengus.https://services.err.ee/media/embed/16652862022-09-28T14:01:13+03:00yesÜhiskondühistransportühe minuti loengebavõrdsusheratauri tuvikeneÜhiskondnoERRno140https://test-novaator.err.ee/1608733027/arheoloog-salme-laevade-uurijad-niipea-rahu-ei-saahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/09/29/1629058hfe4ct2.jpgArheoloog: Salme laevade uurijad niipea rahu ei saaViisime iidsete Salme laevmatuste avastamise juures olnud arheoloog Jüri Peetsi mere randa Salme seikluse ja selle tähenduse üle arutlema: "Ma ei oska öelda, kas viikingite buum on saanud Salmest hoogu, aga teema püsib väga tulisena üleval."https://services.err.ee/media/embed/16666662022-09-29T16:07:03+03:00yesajalugulaevadjüri peetsarheoloogiaviikingidskandinaaviasalme laevsalme viikingidlaevmatusedmõtisklusedeesti minevikajalugunoERRno209https://test-novaator.err.ee/1608731158/pealtnagija-eesti-peale-ihuvad-hammast-pesukarud-ja-nahtamatu-seenhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/09/28/1628128h5fa4t2.jpg"Pealtnägija": Eesti peale ihuvad hammast pesukarud ja nähtamatu seenKliimamuutuse ja inimeste süül on jõudnud Eestisse juba mitmeid kohalikku elusloodust lämmatavaid taime- ja loomaliike. Nii pole välistatud, et lähema kümne aasta jooksul kinnitavad Eestis kanda ka pesukarud ja punakõrv-ilukilpkonnad, kõige suurem on aga surve Eesti veekogudele.https://services.err.ee/media/embed/16652982022-09-28T14:31:50+03:00yesloodusšaakaltiit maranümarmudilpesukarujonne kottarändkrabivõõrliigidsaare surmeike tammekändverev maltsloodusnoERRno899https://test-novaator.err.ee/1608731083/ehitusenergeetik-kutke-kuiva-kasegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/09/28/1626799hda1bt2.jpgEhitusenergeetik: kütke kuiva kasegaErinevate puuliikide kütteväärtus ehk põlemisel erituv soojus võib omajagu erineda. Näiteks eritub haavaga küttes vaid 80 protsenti soojusest, mis erituks kasepuust. Kütteväärtust mõjutab ka puidu niiskus.https://services.err.ee/media/embed/16651272022-09-28T10:29:53+03:00yestehnikapuudtalvenergiaenergeetikakaskhaabküteküttepuudahiahikütekütmineanti hamburghall leppkütteväärtustehnikanoERRno471https://test-novaator.err.ee/1608729490/nasa-nugis-asteroidihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/11/25/1257509hd7c5t2.jpgNASA nügis asteroidiTäna öösel, minut enne veerand kolme Eesti aja järgi sööstis meist umbes 11 miljoni kilomeetri kaugusel Ameerika Ühendriikide kosmosekulgur DART suurel kiirusel vastu asteroid Dimorphose kiviklibust pinda, lüües sellesse omajagu suure kraatri.https://services.err.ee/media/embed/16639572022-09-27T08:30:01+03:00yesuniversumasteroiddimorphosdartdidymosuniversumnoERRno143https://test-novaator.err.ee/1608725476/uus-tehnoloogia-tuvastab-lootel-12-kromosoomihaigusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/09/22/1618171he575t2.jpgUus tehnoloogia tuvastab lootel 12 kromosoomihaigustEestis tõusis sünnieelse sõeluuringuga skriinitavate haiguste hulk seniselt neljalt haiguselt 12 haigusele, mis on innovaatiline kogu maailmas. Ema vereproovi test võimaldab lootel tuvastada kõiki peamisi kromosoomhaigusi juba raseduse esimesel trimestril.https://services.err.ee/media/embed/16590702022-09-22T19:38:25+03:00yestervisrasedusdowni sündroomlooteuuringkromosoomihaigusedwardsi sündroompatau sündroomturneri sündroomkromosoomiuuringtervisnoERRno138https://test-novaator.err.ee/1608722959/folklorist-kui-veele-midagi-ei-meeldi-siis-ta-laheb-arahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/09/21/1616050h35eat2.jpgFolklorist: kui veele midagi ei meeldi, siis ta läheb äraMis on teisel pool vett? Viisime Kirjandusmuuseumi teadur Mari-Ann Remmeli sel teemal mõtisklema Tallinna külje all asuvate Saula siniallikate manu.https://services.err.ee/media/embed/16572912022-09-21T09:44:05+03:00yesajaluguloodusvesifolkloorteadlasedkirjandusmuuseumpühapaigadsaula siniallikadpiiridpärimusvideodmari-ann remmelfolkloristidmütoloogiaajalugunoERRno177https://test-novaator.err.ee/1608715885/lindude-randamine-pakub-vaatlejatele-ponevust-kogu-sugise-jooksulhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/09/14/1609258h88d7t2.jpgLindude rändamine pakub vaatlejatele põnevust kogu sügise jooksulSügis on kätte jõudnud ka linnuriigis ning kui näiteks paljud putuktoidulised värvulised on linnuvaatleja Tarvo Valkeri sõnul juba teele läinud, siis sookurgede sügisrände kulminatsioon jõuab kätte ilmselt lähema kümne päeva jooksul.https://services.err.ee/media/embed/16510572022-09-14T22:01:22+03:00yesloodusrändlinnudtarvo valkerlindude ränneloodusnoERRno99https://test-novaator.err.ee/1608715273/eesti-kasutab-uusi-koroonavaktsiine-vaid-tohustusdoosidekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/09/14/1608559haff5t2.jpgEesti kasutab uusi koroonavaktsiine vaid tõhustusdoosideksEestisse jõudnud omikronivariandi suhtes kohaldatud koroonavaktsiine hakatakse kasutama vaid tõhustusdoosi tegemiseks. Terviseameti peaspetsialisti Kerli Reintamme sõnul kaitsevad raske haigestumise ja haiglasse sattumise eest endiselt aga ka algse koroonatüve vastu loodud vaktsiinid.https://services.err.ee/media/embed/16506552022-09-14T13:23:46+03:00yestervisterviseametkoroonakoroonavaktsiintõhustusdooskerli reintammtervisnoERRno400https://test-novaator.err.ee/1608712984/osoon-eesti-pollumajandusmaastiku-vaesumine-jouab-euroopale-jarelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/09/13/1607170ha13at2.jpg"Osoon": Eesti põllumajandusmaastiku vaesumine jõuab Euroopale järeleKui veel 30 aastat tagasi mõtlesid Eesti teadlased Lääne-Euroopa rabakonna populatsioonide kokku kuivamisest kuuldes, et siinmail küll niimoodi juhtuda ei saa, siis aegamööda oleme siiski läänele järele jõudnud.https://services.err.ee/media/embed/16496892022-09-13T11:57:30+03:00yesosoonmudakonnosoonnoERRno648https://test-novaator.err.ee/1608712897/minutiloeng-kuidas-voorkeel-kiiremini-selgeks-saadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/09/12/1604656hd8f0t2.pngMinutiloeng: kuidas võõrkeel kiiremini selgeks saada?Teise keele omandamine nõuab mugavustsoonist väljumist. Kiiremate tulemuste saavutamiseks on aga palju võimalusi, märgib Tallinna Ülikooli eesti keele kui teise keele didaktika lektor Kristiina Bernhardt.https://services.err.ee/media/embed/16469112022-09-09T14:15:15+03:00yespsüühikakeeleõpevõõrkeelkristiina bernhardtpsüühikanoERRno106https://test-novaator.err.ee/1608712378/laanemaa-ajalugu-muinasajast-tanapaevani-sai-kaante-vahelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/09/11/1604383hc5b9t2.jpgLäänemaa ajalugu muinasajast tänapäevani sai kaante vahelePärast seitsmeaastast pausi ilmus neljas osa teostesarjast "Vana-Läänemaa ajaloo radadel".https://services.err.ee/media/embed/16484022022-09-11T19:09:49+03:00yesajalugumati mandel"vana-läänemaa ajaloo radadel"läänemaa ajaluguajalugunoERRno56https://test-novaator.err.ee/1608701566/tallinna-teadlased-ehitavad-marsile-tanklathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/09/02/1593358h0408t2.pngTallinna teadlased ehitavad Marsile tanklatTänu taimede fotosünteesile on meie kopsud harjunud, et sissehingatavas õhus on viiendiku jagu hapnikku. Planeetidel, kus taimi ega fotosünteesi pole, lämbuksime ära. Eesti teadlased lõid aga katla, millega loodavad Marsi õhust nii inimeste kui ka masinate jaoks ülivajalikku hapnikku küpsetada.https://services.err.ee/media/embed/16351332022-08-26T14:23:36+03:00yesuniversumkbfiivar kruusenbergmarssnasaesamaarja merivoo-parrouudishimu tippkeskusleiutisedmaavaradatmosfäärsander ratsoplaneedidkeemilise ja bioloogilise füüsika instituuthapnikgrafiitavastusedteadussaateduniversumnoERRno1653https://test-novaator.err.ee/1608650779/puuke-ning-nendega-levivaid-haigusi-on-margatavalt-rohkemhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/02/22/1365875hbe4at2.jpgPuuke ning nendega levivaid haigusi on märgatavalt rohkemPuukide arvukus ning nendega levivate haigusetekitajate mitmekesisus ja levimus on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud, selgub värskest Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringust.https://services.err.ee/media/embed/16000572022-07-07T21:43:46+03:00yestervislooduskeskkondtaipuugidhaigusedborrelioostervisnoERRno146https://test-novaator.err.ee/1608646840/teadlased-asuvad-tu-observatooriumi-kosmosepunkris-kuukulgureid-katsetamahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/07/03/1532722hf598t2.jpgTeadlased asuvad TÜ observatooriumi kosmosepunkris kuukulgureid katsetamaTartu ülikooli observatooriumis avati osaliselt maa all asuv kosmosemissioonide simuleerimise keskus. Suurde endisesse keldriruumi lõid kosmoseteadlased graniitliivast Kuu pinna analoogi, kus asutakse katsetama kuukulgureid ja teisi kosmoseinstrumente.https://services.err.ee/media/embed/15963522022-07-03T20:35:15+03:00yesuniversummilremkuumihkel pajusalutõravere observatooriumkosmosepunkertarvi tepandikosmosemissioonkuu simulaatoruniversumnoERRno143https://test-novaator.err.ee/1608636202/eesti-teadlased-palvisid-euroopa-aasta-leiutaja-auhinnahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/17/1476244hc977t2.jpgEesti teadlased pälvisid Euroopa aasta leiutaja auhinnaEuroopa aasta leiutaja innovatsiooniauhinna tööstuse kategoorias pälvisid sel aastal Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson. Teadlased töötasid nn kumera grafeeni kallal, mis sobib hästi energia kiireks talletamiseks ja vabastamiseks.https://services.err.ee/media/embed/15851862022-06-21T19:18:55+03:00yesteaduselujaan leismati aruleppanti perksonteaduselunoERRno45https://test-novaator.err.ee/1608629464/uleeuroopaline-nurmenukuvaatlus-pakkus-teadlastele-ullatusihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/06/14/1510987h9949t2.jpgÜleeuroopaline nurmenukuvaatlus pakkus teadlastele üllatusiNeli aastat kestnud nurmenuku kampaania sai sel kevadel läbi. Tartu Ülikooli kaasprofessor Tsipe Aavik rääkis "Terevisioonis", et vaatluse tulemused olid üllatavad.https://services.err.ee/media/embed/15802932022-06-14T10:35:15+03:00yesloodustartu ülikoolnurmenukktsipe aavikeesti otsib nurmenukkeloodusnoERRno473https://test-novaator.err.ee/1608623263/pooled-kaitsevaelased-kannatavad-kuulmislanguse-allhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/06/08/1503934hd45ft2.jpgPooled kaitseväelased kannatavad kuulmislanguse allPooltel tegevväelastel tekib teenistuse ajal kuulmislangus, selgus Eesti Maaülikooli doktoritööst. Kaitseväelaste kuulmist aitaks hoida see, kui nad kaitsevahendeid hoolikamalt kasutaks.https://services.err.ee/media/embed/15771402022-06-08T19:13:43+03:00yestervistartu ülikooloperatsioonlaskminekaitseväelanekuulminekaitsevägi ajateenijaeesti maaülikoolmürahelitargo lustihans orruteenistujakuulmislangushelitasetegevväelaneteenistusmürataseassar luhapaukpaugudtervisnoERRno139https://test-novaator.err.ee/1608620626/minutiloeng-kas-aardeotsimisest-on-rohkem-kasu-voi-kahjuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/06/06/1501354h279et2.pngMinutiloeng: kas aardeotsimisest on rohkem kasu või kahju?Tänu hobiotsijate avastustele on muutunud mitmed arusaamad Eesti minevikust. Kui lähiajal ei muutu uute muististe kaitse alla võtmine kiiremaks ja hobiotsimist nähakse aardejahina, tuleb tunda üha suuremat muret oma minevikupärandi säilimise pärast, nendib Tallinna Ülikooli teadur Tuuli Kurisoo.https://services.err.ee/media/embed/15748572022-06-06T10:43:46+03:00yesajalugutallinna ülikoolühe minuti loengtuuli kurisooajalugunoERRno143https://test-novaator.err.ee/1608618970/professor-peretoetustest-erinevaid-meetmeid-ei-tasu-uksteisele-vastandadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/06/03/1499407h89ect2.jpgProfessor peretoetustest: erinevaid meetmeid ei tasu üksteisele vastandadaTallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puur rääkis saates"Terevisioon", kuidas Euroopa Liiduga võrreldes panustab Eesti sotsiaalvaldkonda tükk maad vähem.https://services.err.ee/media/embed/15736092022-06-03T10:21:57+03:00yesÜhiskondtallinna ülikoolallan puurperetoetuslastetoetusÜhiskondnoERRno521https://test-novaator.err.ee/1608616354/professor-facebooki-surnuaiaks-muutumine-holbustab-leinamisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/06/01/1497070h2cfet2.jpgProfessor: Facebooki surnuaiaks muutumine hõlbustab leinamistUuringud näitavad, et surnu sotsiaalmeediakonto vaatamine võib aidata leinaga toime tulla, rääkis Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg saates "Terevisioon".https://services.err.ee/media/embed/15720942022-06-01T10:40:26+03:00yesÜhiskondfacebooksotsiaalmeediatallinna ülikoolkatrin tiidenbergleinamineÜhiskondnoERRno518https://test-novaator.err.ee/1608614047/osoon-kaunite-loodusfotode-sunnikohad-jaavad-linnastumisele-jalguhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/30/1494811h4fd1t2.jpg"Osoon": kaunite loodusfotode sünnikohad jäävad linnastumisele jalguAastakümneid Eestimaa looduse ilu jäädvustanud fotograaf Remo Savisaar viis "Osooni" võttegrupi paikadesse, kus on tabanud mitmeid Eestis haruldasi liike, kuid kus tänaseks laiutab kinnisvaraarendus.https://services.err.ee/media/embed/15714522022-05-31T11:25:53+03:00yesosoonosoonnoERRno504https://test-novaator.err.ee/1608611476/doktorant-uurib-kas-sigadel-on-igavhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/26/1490041h1282t2.jpgDoktorant uurib, kas sigadel on igavKristina Kull on üks esimesi inimesi maailmas, kes uurib teaduslikult sigade ajataju.https://services.err.ee/media/embed/15686112022-05-26T21:31:00+03:00yespsüühikaseadajatajukristina kullpsüühikanoERRno567https://test-novaator.err.ee/1608606703/uuring-patsient-hindab-hubase-ooteruumi-asemel-suhtlusaldist-arstihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/24/1485667h9916t2.jpgUuring: patsient hindab hubase ooteruumi asemel suhtlusaldist arstiPatsiendid peavad kliinikumi sattudes oluliseks eeskätt suhtlust personaliga, seejärel ravi kvaliteeti ja alles siis haiglaruumide seisukorda, selgub hiljutisest rakendusuuringust.https://services.err.ee/media/embed/15660102022-05-24T10:27:50+03:00yestervismeditsiinpatsient haigla haigeärevussuhtlusarst õde tervishoid haiglatartu ülikooli kliinikumrakendusliku antropoloogia keskusilona pastaruskarina vabsonantropoloogilinekogemustervisnoERRno396https://test-novaator.err.ee/1608603547/minutiloeng-vaimse-tervise-pant-peitub-vabas-ajashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/20/1479799h93det2.pngMinutiloeng: vaimse tervise pant peitub vabas ajasVaba aja veetmiseks pole ühte universaalset "õnne valemit", mis kõigil ühtselt stressi maandaks. Küll tasub aga meeles pidada, et see peaks olema tegevus tegevuse enda pärast, leiab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Karel Kulbin.https://services.err.ee/media/embed/15616392022-05-18T10:02:05+03:00yespsüühikavaba aegkarel kulbinpsüühikanoERRno158https://test-novaator.err.ee/1608601306/video-janu-korral-voib-ruubata-sudamerahuga-ka-raba-ja-merevetthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/04/19/1438690h9837t2.jpgVideo: janu korral võib rüübata südamerahuga ka raba- ja merevettKuigi Eestis ei ole praegu joogivee kättesaadavusega probleeme, tasub sellegipoolest teada, kust leida vett, kui peaks juhtuma midagi erakordset ja kraanid jäävad tilgatuks.https://services.err.ee/media/embed/15610662022-05-17T16:20:17+03:00yesloodusrabavesimerijärvjõgijoogivesiviru rabakust saab vett?loodusnoERRno594https://test-novaator.err.ee/1608596884/merebioloog-korallrahude-kaitse-nouab-superkorallide-aretamisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/12/1470187h9f1bt2.jpgMerebioloog: korallrahude kaitse nõuab superkorallide aretamistKliimamuutus toimub liiga kiiresti, et paljudele teistele liikidele elupaika pakkuvate korallrahude päästmiseks piisaks pelgalt nende kaitse alla võtmisest, nendib Tartu Ülikooli mereökoloogia professor Jonne Kotta.https://services.err.ee/media/embed/15580152022-05-12T21:46:09+03:00yeskeskkondkoralljonne kottakorallrahudkeskkondnoERRno490https://test-novaator.err.ee/1608594220/ehitusplatsilt-valja-kaevatud-koge-on-arheoloogidele-kui-varakamberhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/11/1469056ha457t2.jpgEhitusplatsilt välja kaevatud koge on arheoloogidele kui varakamberLootsi tänava keskaegne kaubalaev teisaldatakse Lennusadamasse ja konserveeritakse, otsustas Eesti Meremuuseum. Siiani on vrakk arheoloogidele osutunud tõeliseks varakambriks: üks viimaseid leide oli keskaegne kompass, tööriistu ja ammunooli on samuti leitud.https://services.err.ee/media/embed/15571332022-05-11T22:18:42+03:00yesajalugukogeajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608587581/kosmoseteadlane-venelaste-uued-satelliidid-voivad-naha-labi-pilvedehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/05/1459525h1da4t2.jpgKosmoseteadlane: venelaste uued satelliidid võivad näha läbi pilvedeSel nädalal levis meedias uudis, et Venemaa saatis orbiidile uued ja tõenäoliselt sõjalise otstarbega satelliidid. Tallinna Tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juht Rauno Gordoni sõnul võimaldavad uued satelliidid venelastel seirata maapinnal toimuvat ka läbi pilvede.https://services.err.ee/media/embed/15522522022-05-05T10:16:10+03:00yestehnikaluurevenemaausahiinakosmostehiskaaslanesõdasatelliitsatelliididrauno gordontuvastusorbiittehnikanoERRno483https://test-novaator.err.ee/1608591289/tallinna-laagna-gumnaasium-aasta-kool-2022https://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/09/1463647h9cc5t2.jpgTallinna Laagna Gümnaasium - aasta kool 2022?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Tallinna Laagna Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 9. maist kuni 20. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/15549312022-05-09T10:44:53+03:00yesaasta koolaasta kool 2022tallinna laagna gümnaasiumaasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/1608591283/johvi-gumnaasium-aasta-kool-2022https://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/09/1463620hd861t2.jpgJõhvi Gümnaasium - aasta kool 2022?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Jõhvi Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 9. maist kuni 20. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/15549282022-05-09T10:44:14+03:00yesaasta kooljõhvi gümnaasiumaasta koolnoERRno123https://test-novaator.err.ee/1608591271/iisaku-gumnaasium-aasta-kool-2022https://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/09/1463587hfeebt2.jpgIisaku Gümnaasium - aasta kool 2022?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Iisaku Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 9. maist kuni 20. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/15549822022-05-09T11:54:14+03:00yesaasta kooliisaku gümnaasiumaasta koolnoERRno123https://test-novaator.err.ee/1608591262/jakob-westholmi-gumnaasium-aasta-kool-2022https://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/09/1463491h6d35t2.jpgJakob Westholmi Gümnaasium - aasta kool 2022?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Jakob Westholmi Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 9. maist kuni 20. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/15550002022-05-09T12:25:03+03:00yesaasta kooljakob westholmi gümnaasiumaasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/1608591247/parnu-ulejoe-pohikool-aasta-kool-2022https://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/09/1463434h6cd4t2.jpgPärnu Ülejõe Põhikool - aasta kool 2022?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Pärnu Ülejõe Põhikool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 9. maist kuni 20. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/15549792022-05-09T11:52:45+03:00yesaasta koolpärnu ülejõe põhikoolaasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/1608591232/juri-gumnaasium-aasta-kool-2022https://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/09/1463401h9563t2.jpgJüri Gümnaasium - aasta kool 2022?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Jüri Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 9. maist kuni 20. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/15549852022-05-09T11:55:35+03:00yesaasta kooljüri gümnaasiumaasta kool 2022aasta koolnoERRno160https://test-novaator.err.ee/1608591214/puha-johannese-kool-aasta-kool-2022https://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/09/1463410he331t2.jpgPüha Johannese Kool - aasta kool 2022?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Püha Johannese Kool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 9. maist kuni 20. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/15549252022-05-09T10:44:06+03:00yesaasta koolpüha johannese koolaasta kool 2022aasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/1608591118/tartu-kristjan-jaak-petersoni-gumnaasium-aasta-kool-2022https://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/09/1463308h6543t2.jpgTartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium - aasta kool 2022?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 9. maist kuni 20. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/15549432022-05-09T10:51:21+03:00yesaasta kooltartu kristjan jaak petersoni gümnaasiumaasta kool 2022aasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/1608591115/metskula-algkool-aasta-kool-2022https://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/09/1463257h24b7t2.jpgMetsküla Algkool - aasta kool 2022?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Metsküla Algkool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 9. maist kuni 20. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/15549342022-05-09T10:46:00+03:00yesaasta koolaasta kool 2022metsküla algkoolaasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/1608591109/laanemaa-uhisgumnaasium-aasta-kool-2022https://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/09/1463224h7583t2.jpgLäänemaa Ühisgümnaasium - aasta kool 2022?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Läänemaa Ühisgümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 9. maist kuni 20. mai lõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/15549402022-05-09T10:47:04+03:00yesaasta koolläänemaa ühisgümnaasiumaasta kool 2022aasta koolnoERRno117https://test-novaator.err.ee/1608585604/arheoloogid-uurivad-saaremaa-maalinnade-saladusihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/03/1457848h0df7t2.jpgArheoloogid uurivad Saaremaa maalinnade saladusiArheoloog Marika Mägi eestvõtmisel uuriti Saaremaal Pöide, Valjala ja Kaarma maalinnu georadaritega, mis peaks andma arheoloogidele seni avastamata teadmisi sellest, mida ja millist ajalugu need maalinnad meetrite sügavusel peidavad.https://services.err.ee/media/embed/15511032022-05-03T22:12:22+03:00yesajalugusaaremaaarheoloogiaolav harjomarika mägimaalinnhannes tõnissongeoradarajalugunoERRno157https://test-novaator.err.ee/1608583903/osoon-uurib-kuidas-saab-puhas-joogivesi-meie-kraanidessehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/02/1455880h158et2.jpg"Osoon" uurib, kuidas saab puhas joogivesi meie kraanidesse"Osooni" avab keskkonnakuu saatega, milles keskmes on veevärk ja kvaliteetne joogivesi. Kui suurem osa Eesti elanikest kasutab ühisveevärgi vett, siis ligi 160 000 eestimaalast saavad oma igapäevase vee oma veevärkidest, kuid vaid kolmandikul neist on vesi täiesti kvaliteetne.https://services.err.ee/media/embed/15495492022-05-02T10:16:58+03:00yeskeskkonnakuuosoonkristo eliaskeskkonnakuunoERRno477https://test-novaator.err.ee/1608583777/uhe-minuti-loeng-mida-tahendab-hariduse-dekoloniseeriminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/05/02/1455559h0f9ct2.pngÜhe minuti loeng: mida tähendab hariduse dekoloniseerimine?Koloniseerimiskampaaniate käigus kuju võtnud mõtteviis kannustab nii riike endiselt agressioonile kui ka pidurdab kliimakriisi lahendamist. Lahendus võiks peituda teadmiste dekoloniseerimises, leiab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, riigiteaduste ja rahvusvaheliste suhete lektor Benjamin Klasche.https://services.err.ee/media/embed/15496302022-05-02T11:46:38+03:00yesÜhiskondbenjamin klaschehariduse dekoloniseerimineÜhiskondnoERRno158https://test-novaator.err.ee/1608573751/teadus-3-minutiga-lastele-tottavad-appi-robotidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/04/22/1443856h77d6t2.pngTeadus 3 minutiga – lastele tõttavad appi robotidVeebruaris toimunud konkursi "Teadus 3 minutiga" viie parema loengutest on valminud videoklipid, mille seast saavad nüüd vaatajad valida oma lemmiku. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna doktorant Alina Roštšinskaja räägib, kuidas saab kasutada roboteid suhtlemishäiretega laste ravis.https://services.err.ee/media/embed/15408132022-04-20T10:46:28+03:00yespsüühikateaduste akadeemiateadus 3 minutigaalina roštšinskajapsüühikanoERRno206https://test-novaator.err.ee/1608573745/teadus-3-minutiga-uue-ajastu-energiaallikaks-saab-tuumasunteesireaktorhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/04/22/1443853h8d78t2.pngTeadus 3 minutiga: uue ajastu energiaallikaks saab tuumasünteesireaktorVeebruaris toimunud konkursi "Teadus 3 minutiga" viie parema loengutest on valminud videoklipid, mille seast saavad nüüd vaatajad valida oma lemmiku. Tartu Ülikooli füüsika doktorant Jasper Ristkok räägib oma panusest sajandi megaprojekti – tuumasünteesireaktori - arendamisesse.https://services.err.ee/media/embed/15408162022-04-20T10:46:35+03:00yestehnikateaduste akadeemiateadus 3 minutigajasper ristkoktehnikanoERRno190https://test-novaator.err.ee/1608579397/kevad-on-lisaks-pollutoodele-ka-aardeleidmise-hooaeghttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/04/27/1450588h30adt2.jpgKevad on lisaks põllutöödele ka aardeleidmise hooaegKevad on üks paremaid aegu metallidetektoriga muinasaarete otsijatele, sest põllutööd toovad maha maetud aarded päevavalgele. Kuigi kihk leitud varandus ise kohe välja kaevata on suur, võib see märkimisväärselt kärpida riigi makstavat leiutasu.https://services.err.ee/media/embed/15469692022-04-27T22:21:44+03:00yesajaluguaardedpõllutöödajalugunoERRno160https://test-novaator.err.ee/1608579046/pealtnagija-haruldane-geenihaire-seab-vanemad-keerulise-valiku-ettehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/04/27/1450264h42d2t2.jpg"Pealtnägija": haruldane geenihäire seab vanemad keerulise valiku etteKuigi võimalus selle juhtumiseks on väike, saavad mõnikord looduse loteriis kokku kaks sarnase geenirikkega inimest, mille tulemusel võib avalduda lastel raske pärilik haigus, näiteks glükosüülimishäire. Potentsiaalselt invaliidistavale haigusele ravi otsimises osalevad ka eestlased.https://services.err.ee/media/embed/15466812022-04-27T16:07:36+03:00yestervisdnapärilik haigusgeenimutatsioongeenivigaglükosüülimishäiretervisnoERRno866https://test-novaator.err.ee/1608573724/teadus-3-minutiga-kust-kasvaja-endale-energiat-saabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/04/22/1443847h40d7t2.pngTeadus 3 minutiga: kust kasvaja endale energiat saab?Veebruaris toimunud konkursi "Teadus 3 minutiga" viie parema loengutest on valminud videoklipid, mille seast saavad nüüd vaatajad valida oma lemmiku. KBFI doktorant-nooremteadur Leenu Reinsalu selgitab, kuidas kasvajarakud meie kehast sedavõrd masendavalt suure energia saavad.https://services.err.ee/media/embed/15408222022-04-20T10:48:43+03:00yestervisteaduste akadeemiateadus 3 minutigaleenu reinsalutervisnoERRno206https://test-novaator.err.ee/1608573715/teadus-3-minutiga-paikesepatareid-annavad-vunki-varkvorguseadmetelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/04/22/1443862h239ct2.pngTeadus 3 minutiga: päikesepatareid annavad vunki värkvõrguseadmeteleVeebruaris toimunud konkursi "Teadus 3 minutiga" viie parema loengutest on valminud videoklipid, mille seast saavad nüüd vaatajad valida oma lemmiku. Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Robert Krautmann räägib uudsetel materjalidel põhinevatest päikesepatareidest, mida on odav toota ja mida saaks kasutada värkvõrgus.https://services.err.ee/media/embed/15408192022-04-20T10:47:41+03:00yestehnikateaduste akadeemiateadus 3 minutigarobert krautmanntehnikanoERRno210https://test-novaator.err.ee/1608575698/osoon-kormoranid-on-asunud-parnu-joel-kalavarusid-laastamahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/04/25/1447831h710ft2.jpg"Osoon": kormoranid on asunud Pärnu jõel kalavarusid laastamaPlahvatuslikult kasvanud arvukusega merelinnud on avastanud toitumisalana Pärnu jõe ja selles kevadeti kudemas käivad meritindi parved. Nii kalamehed kui ka teadlased on seisukohal, et kuidagi peab süvenevasse konflikti sekkuma.https://services.err.ee/media/embed/15448902022-04-25T21:41:51+03:00yesloodusloodusnoERRno644https://test-novaator.err.ee/1608573703/teadus-3-minutiga-linnade-elurikkust-saaks-viiekordistadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/04/22/1443865h915ct2.pngTeadus 3 minutiga: linnade elurikkust saaks viiekordistadaVeebruaris toimunud konkursi "Teadus 3 minutiga" viie parema loengutest on valminud videoklipid, mille seast saavad nüüd vaatajad valida oma lemmiku. Otsa teeb lahti Eesti Kunstiakadeemia doktorant Karin Bachmann, kes otsib võimalusi üheülbalise ja vaese linnalooduse rikastamiseks.https://services.err.ee/media/embed/15444882022-04-25T13:21:11+03:00yeskeskkondteaduste akadeemiateadus 3 minutigakarin bachmannkeskkondnoERRno204https://test-novaator.err.ee/1608569044/osoon-tallinna-lahistel-kupseb-kaevanduse-ja-looduskaitse-konflikthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/04/19/1438723hbf71t2.png"Osoon": Tallinna lähistel küpseb kaevanduse ja looduskaitse konfliktPealinna lähiümbruse peamised paekivikarjäärid ammenduvad juba lähiaastatel, kuid head lahendust uute rajamiseks ei ole – linna ümbrus on tihedalt asustatud ja kus ei ole ees elamurajoone, takistavad kaevandamist loodusväärtused.https://services.err.ee/media/embed/15390942022-04-18T12:26:19+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRno1599https://test-novaator.err.ee/1608568696/tallinnas-tuli-ehitustoodel-maa-seest-valja-keskaegne-hansakogehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/04/18/1438030hcefct2.jpgTallinnas tuli ehitustöödel maa seest välja keskaegne hansakogeTallinnas leiti ehitustööde käigus Eesti seni üks suuremaid hansakogesid. Keskaegne kaubalaev asub Lootsi tänava büroohoone ehitusplatsil ja on hästi säilinud, arvestades mitme sajandi jooksul selles piirkonnas toimunud ehitustöid.https://services.err.ee/media/embed/15395262022-04-18T22:04:18+03:00yesajaluguarheoloogiahansakogemihkel tammetajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608568657/muinasaegse-eestlase-hambakivi-on-tu-teadlastele-rikas-infoallikashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/04/18/1438504hab82t2.pngMuinasaegse eestlase hambakivi on TÜ teadlastele rikas infoallikasSee, et muinasaegne eestlane armastas hobuseliha süüa, on üsna tõenäoline, kuid ootab veel kinnitust Tartu Ülikooli teadlaste grupilt Archemy, kus on oma jõud ühendanud arheoloogid ja keemikud. Mõlema proovi- ja analüüsimeetodeid kombineerides uuritakse esivanemate toitumisharjumusi.https://services.err.ee/media/embed/15417792022-04-21T14:20:16+03:00yesajalugutartu ülikoolarchemyajalugunoERRno460https://test-novaator.err.ee/1608563128/vesinikust-villani-tartus-sai-tutvuda-tanavuste-parimate-opilasuurimustegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/04/13/1430380h22dat2.pngVesinikust villani: Tartus sai tutvuda tänavuste parimate õpilasuurimustegaSel nädalal toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis tänavune õpilaste teadusfestival. Teisipäeval sai kohapeal tutvuda parimate tööde posterettekannetega ja täna selguvad õpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjad. Novaator käis ja uudistas noorte uurijate töid oma silmaga.https://services.err.ee/media/embed/15353232022-04-12T19:39:38+03:00yesteaduseluermõpilased lapsed koolõpilaste teadusfestivaluurimusedmarkos liivrandõpilasuurimusedteadustöödõpilaste teadustööde riiklik konkurss 2022olivia neidrekarolin niidosander simsonteaduselunoERRno317https://test-novaator.err.ee/1608562948/osoon-uhe-korra-noude-osas-jatab-riik-palli-tootjatele-ja-tarbijatelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/04/11/1429261h7d14t2.jpg"Osoon": ühe korra nõude osas jätab riik palli tootjatele ja tarbijateleÜhekordsete pakendite probleemi lahendamisel näitavad riik ja ettevõtjad üksteisele näpuga. Kõik leiavad, et esimesed otsustavad sammud peab tegema keegi teine.https://services.err.ee/media/embed/15344832022-04-11T22:14:46+03:00yesnovaatorplastühekorranõudkorduvkasutatavnovaatornoERRno629https://test-novaator.err.ee/1608557209/tai-analuutik-eesti-inimeste-rasvumine-on-riigi-arenguloo-musterhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/04/07/1423102ha8b2t2.jpgTAI analüütik: Eesti inimeste rasvumine on riigi arenguloo musterTervise Arengu Instituut uuris Eesti täiskasvanud rahvastiku viimase kümne aasta tervisekäitumise andmeid. Uuringu põhjal selgus Eesti 25–64-aastase rasvunud mehe ja naise tüüpiline profiil. TAI analüütiku Elisa Kenderi sõnul on eestlaste rasvumine küll märk ühiskonna paranenud majanduslikust olukorrast, kuid kätkeb endas suuri terviseriske.https://services.err.ee/media/embed/15312312022-04-07T09:50:41+03:00yestervisunialkoholrasvuminesuitsetaminetoitumineülekaal paks rasvunudtaitervise arengu instituutkehakaalmees ja naineelisa kenderhaigusedharidustaseeesti inimesedtervisnoERRno546https://test-novaator.err.ee/1608555475/osoon-hiiumaa-vaariselupaikade-otsimine-kaib-harvesteridega-voiduhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/04/05/1420318he849t2.jpg"Osoon": Hiiumaa vääriselupaikade otsimine käib harvesteridega võiduKuigi sadu või tuhandeidki aastaid inimhäiringuteta arenenud vääriselupaigad kuuluvad looduskaitse alla, on nende arvele võtmine käinud aeglaselt, mistõttu on tuhandeid hektareid juba praegu raielankideks muudetud.https://services.err.ee/media/embed/15285522022-04-03T23:05:52+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRno708https://test-novaator.err.ee/1608551860/nurmenukukampaania-annab-aimu-teaduse-koogipoolesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/04/01/1414894h203ct2.pngNurmenukukampaania annab aimu teaduse köögipoolestSel kevadel algab neljandat korda kampaania, mille eesmärk on kaardistada eestimaalaste abiga päikesekollaste nurmenukkude käekäiku Eestis. Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma kuuluvad Iris Reinula ja Marianne Kaldra selgitavad sel puhul, mis toimub teaduse köögipoolel.https://services.err.ee/media/embed/15274452022-04-01T13:59:30+03:00yesteaduselunurmenukknurmenukudharrastusteaduskaelsusteaduselunoERRno323https://test-novaator.err.ee/1608546964/osoon-rannalindude-paastmiseks-kiskjate-kaest-peab-appi-votma-jahipussidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/03/28/1408810ha48dt2.png"Osoon": rannalindude päästmiseks kiskjate käest peab appi võtma jahipüssidVäikekiskjate arvukus on Eestis viimaste aastatega tohutult tõusnud ning sellega on häiritud looduse tasakaal. Maas pesitsevate lindude pesade rüüstamine on jõudnud seetõttu sellise tasemeni, et nende püsimajäämine on tõsises ohus.https://services.err.ee/media/embed/15219252022-03-25T17:22:45+02:00yesnovaatornovaatornoERRno1613https://test-novaator.err.ee/1608537220/minutiloeng-miks-tuleb-vanad-e-kirjad-kustutadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/03/18/1397983h7a34t2.pngMinutiloeng: miks tuleb vanad e-kirjad kustutada?Ebavajalikud e-kirjad, kasutuna seisvad rakendused ja dokumendid võtavad ootamatult palju ruumi ja elektrit ning tulevikus ähvardab nende keskkonnamõju veelgi paisuda. Digitaalse koristuspäeva tuules oleks seeläbi aeg ka enda postkast kriitilise pilguga üle vaadata, leiab "Ühe Minuti Loengus" Tallinna Ülikooli andmeanalüüsi lektor Triinu Jesmin.https://services.err.ee/media/embed/15172482022-03-21T08:09:24+02:00yeskeskkondco2tallinna ülikoole-kirjadtriinu jesminkeskkonnaprobleemidkeskkondnoERRno113https://test-novaator.err.ee/1608531457/osoon-enne-eetrit-aafrika-seakatk-on-taas-pead-tostmashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/03/14/1392805hbbf6t2.jpg"Osoon" enne eetrit: Aafrika seakatk on taas pead tõstmasSeitse aastat tagasi tabas Eestit tappev haigus, mille tagajärjel vajus meie metssigade arvukus 35 000-lt vaid 5000-le. Praeguseks populatsioon küll taastunud, kuid koos sigadega tõstab pead taas ka taud.https://services.err.ee/media/embed/15122412022-03-14T21:32:38+02:00yesloodusosoonsigade aafrika katkloodusnoERRno680https://test-novaator.err.ee/1608529141/minutiloeng-kuidas-ara-tunda-infosodahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/03/14/1391623hcdf7t2.jpgMinutiloeng: kuidas ära tunda infosõdaTänapäeva maailmas ei ole sõda kuhugi kadunud, kuigi pommid on Eesti inimestest kaugel, toimub sõda meie kõigi kodudes teisel moel – infosõja näol. Lähemalt kirjutab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvaheliste suhete lektor Catlyn Kirna.https://services.err.ee/media/embed/15117402022-03-14T09:21:52+02:00yesÜhiskondminutiloengpropagandatallinna ülikoolinfosõdacatlyn kirnaÜhiskondnoERRno97https://test-novaator.err.ee/1608508295/entsefaliidil-on-puukide-korval-teisigi-tekitajaidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/02/22/1365779hc9cbt2.jpgEntsefaliidil on puukide kõrval teisigi tekitajaidTeisipäeval on rahvusvaheline entsefaliidipäev. Kui enamikule inimestest seostub entsefaliit üksnes puukidega, siis Tartu Ülikooli neuroloogia professor Pille Taba sõnul on haigusel tegelikult palju võimalikke tekitajaid, millest sõltub ka haiguse täpne ravi.https://services.err.ee/media/embed/14956972022-02-22T12:14:09+02:00yestervisbakterviirusautoimmuunhaigushaigusravipuugidnakkus nakkusedepilepsiaentsefaliitinfektsioontüsistusedtervisnoERRno437https://test-novaator.err.ee/1608507563/osoon-merejaal-toimub-inspektorite-ja-kalastajate-vahel-kassi-hiire-manghttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/02/21/1365233h797bt2.jpg"Osoon": merejääl toimub inspektorite ja kalastajate vahel kassi-hiire mängKuigi enamus jääpüügi harrastajatest järgivad ausalt reegleid, on röövpüük pidev probleem, millega keskkonnainspektorid aastast aastasse võitlema peavad.https://services.err.ee/media/embed/14948542022-02-21T18:36:50+02:00yesnovaatornovaatornoERRno632https://test-novaator.err.ee/1608507053/minutiloeng-miks-on-eesti-vapil-lovidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/01/05/881656hd22ct2.jpgMinutiloeng: miks on Eesti vapil lõvid?Eesti riigi vapp on küll vaid alla saja-aastane, kuid lõvisid kasutati riigi sümboolikas juba palju varem. Tallinna Ülikooli vanemteadur ja Eesti ajaloomuuseumi teadur-kuraator Ivar Leimus kirjutab, miks on Eesti vapil lõvid.https://services.err.ee/media/embed/14944942022-02-21T10:12:28+02:00yesajalugutallinna ülikoolvabariigi aastapäeveesti ajaloomuuseumivar leimusriigivappajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608503636/rektorid-ei-poolda-lahiajal-korghariduse-tasuliseks-muutmisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/02/17/1360562h5215t2.jpgRektorid ei poolda lähiajal kõrghariduse tasuliseks muutmistRektorite nõukogu ei poolda kõrghariduse lähiajal tasuliseks muutmist. Tõsisemaid poliitilisi debatte kõrghariduse rahastamise teemal ootavad rektorid pärast riigikogu valimisi.https://services.err.ee/media/embed/14922742022-02-17T19:24:45+02:00yeshariduskõrgharidusrahastamineharidusnoERRno166https://test-novaator.err.ee/1608502361/tonu-viik-korghariduse-rahastamise-olukord-on-pisut-skisofreenilinehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/02/16/1359839hce75t2.jpgTõnu Viik: kõrghariduse rahastamise olukord on pisut skisofreenilineTallinna Ülikooli rektori Tõnu Viigi hinnangul võiks Eesti kõrghariduse rahastamist praegu nimetada skisofreeniliseks, sest ühelt poolt räägivad poliitikud, et meil on vaja suurendada kõrgharitud inimeste osakaalu, samas lisaraha selleks ei leita.https://services.err.ee/media/embed/14916202022-02-16T23:20:07+02:00yesharidustõnu viikkõrgharidusrahastamineharidusnoERRno1409https://test-novaator.err.ee/1608501623/eestlaste-mikroobikooslust-voivad-mojutada-kumnendi-eest-voetud-ravimidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/02/16/1359068h2245t2.jpgEestlaste mikroobikooslust võivad mõjutada kümnendi eest võetud ravimidTartu Ülikooli teadlaste uuring näitab, et soolestiku mikrobioomi mõjutavad oluliselt nii inimese elustiil, tervis kui ka ravimite tarbimine. Lisaks viib pikaajaline ja korduv antibiootikumide kasutamine soolestiku mikroorganismide koosluse stabiilse muutuseni.https://services.err.ee/media/embed/14911462022-02-16T11:15:11+02:00yestervistartu ülikoolantibiootikumidgeneetikamikrobioomgeenivaramuravimidgeenitehnoloogiaelin orgsoolestikgeeniteadussoolestiku bakteridtervisnoERRno391https://test-novaator.err.ee/1608499862/osoon-loodusrikkuse-taastamine-kulgeb-euroopas-vaevaliselthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/02/14/1357319h4be9t2.png"Osoon": loodusrikkuse taastamine kulgeb Euroopas vaevaliseltPikkade põllumajandustraditsioonidega Saksamaa ja Taani on võtnud küll ambitsioonikad sihid oma looduskeskkonna hoidmisel ja taastamisel, kuid nende loodus on praeguseks inimtegevusest niivõrd mõjutatud, et säästa tuleb viimast, mis veel säästa annab. Või siis minna taastamise teed.https://services.err.ee/media/embed/14880472022-02-11T18:23:03+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRno1657https://test-novaator.err.ee/1608496805/florist-hollandi-tulbi-okoloogiline-jalajalg-pole-eesti-omast-palju-suuremhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/02/11/1353938hee63t2.jpgFlorist: Hollandi tulbi ökoloogiline jalajälg pole Eesti omast palju suuremKuigi võiks arvata, et Eestis kasvatatud lõikelille ökoloogiline jalajälg on importlille omast väiksem, tuuakse lillesibulad ikkagi välismaalt. Samuti on arvatust suurem jalajälg viimasel ajal moodi tulnud kuivatatud roosiõitel, ütleb Floristika kooli direktor Inno Joonas.https://services.err.ee/media/embed/14877292022-02-11T11:45:25+02:00yeskeskkondnaistepäevlilllilledtulbidnartsissidsõbrapäevemadepäevkingitusedhüatsintinno joonaslõikelilledfloristikalillesibulamarülluskeskkondnoERRno468https://test-novaator.err.ee/1608494354/murdeline-katse-toi-lahemale-tahtede-energiaallikahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/02/09/1350836hb282t2.jpgMurdeline katse tõi lähemale tähtede energiaallikaEUROfusion konsortsiumi tehtud eksperimendis vabanes umbes viie sekundi jooksul kokku umbes sama palju energiat, kui on tarvis 190 liitri vee keema ajamiseks. Katse kujutab järjekordset verstaposti tähtede energiaallika Maa peale toomiseks.https://services.err.ee/media/embed/14861782022-02-09T22:12:04+02:00yestehnikatartu ülikooltuumasünteesindrek jõgieurofusiontehnikanoERRno90https://test-novaator.err.ee/1608493973/perearst-sinikate-teket-soodustavad-verevedeldajad-ja-liigne-alkoholhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/02/09/1350560h3407t2.jpgPerearst: sinikate teket soodustavad verevedeldajad ja liigne alkoholHematoomid ehk rahvakeeli sinikad tekivad inimestel tavaliselt naha alla. Raskematel juhtudel võib neid esineda ka siseelundites ja elundite vahel. Qvalitase arstikeskuse perearsti Sergey Saadi sõnul võivad hematoome põhjustada näiteks verd vedeldavad ravimid, liigne alkohol ja kroonilised maksahaigused.https://services.err.ee/media/embed/14856352022-02-09T10:24:35+02:00yestervisveriperearstravimidnahksinikashaigusedsergey saadihematoomverimuhkverevalumverevedeldajatervisnoERRno399https://test-novaator.err.ee/1608489599/minutiloeng-kuidas-moelda-muutustest-nagu-juri-lotmanhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/12/18/260691hf1eet2.jpgMinutiloeng: kuidas mõelda muutustest nagu Juri Lotman?Veebruari viimasel päeval tähistatakse maailmakuulsa teadlase Juri Lotmani 100. sünniaastapäeva. Kuidas mõelda muutustest nagu tema, mõtiskleb Tallinna Ülikooli Juri Lotmani semiootikavaramu juhataja Merit Rickberg.https://services.err.ee/media/embed/14824192022-02-04T11:07:08+02:00yesÜhe minuti loengtallinna ülikoolühe minuti loengjuri lotmanmerit rickbergÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608484412/osoon-taanis-ringmajandus-saastab-osalistele-aastas-mitukummend-miljonithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/02/01/1337963hf71et2.png"Osoon" Taanis: ringmajandus säästab osalistele aastas mitukümmend miljonitTaanis asuv maailma esimene tööstussümbioos on küll üks maailma parematest ringmajanduse näidetest, kuid kohalikud asjaosalised rõhutavad, et selle peamiseks käimapanevaks jõuks ei olnud vähemalt alguses mitte loodushoid, vaid ikka äriline tulusus.https://services.err.ee/media/embed/14790382022-01-31T21:26:00+02:00yeskeskkondosoonmajandustaaniringmajanduskeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608479891/magistritoo-silmast-silma-koosolekul-antakse-loba-rohkem-andekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/01/27/1333292hd25et2.jpgMagistritöö: silmast silma koosolekul antakse loba rohkem andeksKaie Kaas-Ojavere kaitses mullu Tallinna Tehnikaülikoolis magistritöö, kus uuris Eesti juhtide suhtumist kaks aastat kestnud hübriidtöösse. Juhid osutasid enim vajadusele digitaalse etiketi ehk kokkulepete järele, kuidas virtuaalsetel koosolekutel käituda.https://services.err.ee/media/embed/14757982022-01-27T13:15:20+02:00yesÜhiskondarvutitallinna tehnikaülikoolkoosoleketikettettevõtekodukontorjuhiddigipädevuskoroonazoomkordviisakusdigitaalne viisakushübriidtöölobalobisemasõnajärgkaie kaas-ojavereÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608479765/unearst-aratuskella-edasi-lukkamine-teeb-karuteenehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/01/27/1333289he159t2.jpgUnearst: äratuskella edasi lükkamine teeb karuteeneInimesed, kes seadistavad äratuse igaks juhuks hommikul mitmeks korraks, teevad unearst Tuuliki Hioni sõnul oma tervisele pigem karuteene. Just enne ärkamist on inimene väärtuslikus REM-une faasis, mis võib katkestustega saamata jääda.https://services.err.ee/media/embed/14757892022-01-27T13:07:26+02:00yestervisuniöökulluneaegärkamineunearstäratuskelltuuliki hionrem-unilõokeäratustervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608476615/kopenhaageni-ekspert-osoonile-varvitud-rattateed-pole-uldse-paha-algushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/01/24/1324259h0372t2.pngKopenhaageni ekspert "Osoonile": värvitud rattateed pole üldse paha algusMaailma kõige rattasõbralikuma linna tiitlit kandev Kopenhaagen on jätkusuutliku linnatranspordi edulooks saamise nimel aastakümneid sihipärast tööd teinud. Neid otseselt kopeerida pole teistel linnadel siiski mõtet – vaatama peab ikka enda võimalusi, ütles linnaplaneerija Lasse Schelde "Osoonile" antud intervjuus.https://services.err.ee/media/embed/14736262022-01-24T22:55:13+02:00yesnovaatornovaatornoERRno761https://test-novaator.err.ee/1608475508/osoon-saksamaal-vesinik-maksab-juba-sama-vahe-kui-diislikutushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/01/24/1323779h4981t2.png"Osoon" Saksamaal: vesinik maksab juba sama vähe kui diislikütusPärast fossiilkütuste selja taha jätmist saab maanteetransport tuginema kahele sambale, milleks on elektri- ja vesinikuautod. Kui neist esimesi võib juba praegu Eestigi tänavatel näha, siis teiste jaoks on nii tehnoloogia kui taristu veel varastes arengujärkudes. "Osoon" käis Saksamaal vaatamas, kuidas vesinikul põhinev transpordilahendus välja näeks.https://services.err.ee/media/embed/14732482022-01-24T14:27:06+02:00yestehnikasaksamaaosoonvesiniktehnikanoERRno711https://test-novaator.err.ee/1608476090/minutiloeng-kuidas-valtida-karjaariplatoole-sattumisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/01/24/1323695h526dt2.jpgMinutiloeng: kuidas vältida karjääriplatoole sattumist?Kui inimene tunneb oma tööga seoses, et on juba kõike teinud ja näinud, kadunud on elevus ja uudishimu ning initsiatiiv, võib ta olla sattunud karjääriplatoole. Mis on karjääriplatoo ning kuidas seda seni uuritud on, räägib Tallinna Ülikooli karjäärinõustamise külalislektor Piret Jamnes.https://services.err.ee/media/embed/14731042022-01-24T09:41:11+02:00yespsüühikatallinna ülikoolpiret jamneskarjääriplatoopsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608473933/neuroloog-nimede-unustamine-on-normaalnehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/01/21/1318922h0acet2.jpgNeuroloog: nimede unustamine on normaalneKuigi pea kolmandik Eesti inimestest leiab, et neil on mäluga probleeme, siis tegelikult on nimede ja pargitud auto asukoha unustamine normaalne, osutab neuroloog Katrin Gross-Paju. Pigem hakkab inimene oma mälu tervises kahtlema üldiselt kõrgema stressitaseme juures.https://services.err.ee/media/embed/14714842022-01-21T09:36:44+02:00yespsüühikavaimne tervismälustressnimedalzheimeri tõbiunustaminekatrin gross-pajumäluhäiredneuroloogpsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608467999/ak-nadal-uuris-organisiirdamise-tulevikkuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/01/16/1312922h3571t2.jpg"AK.Nädal" uuris organisiirdamise tulevikkuAmeerika Ühendriikides siirati 57-aastasele mehele sel nädalal esimest korda ajaloos geneetiliselt modifitseeritud sea süda. Kui sarnased me ikkagi seaga anatoomiliselt oleme ning kas toimunud operatsioon avas uue peatüki organisiirdamises?https://services.err.ee/media/embed/14671042022-01-16T22:20:31+02:00yestervisorgani siirdaminesea südame siirdaminetervisnoERRno361https://test-novaator.err.ee/1608467894/osoon-looduse-linna-toomine-aitab-ka-aarmuslike-ilmaolude-vastuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/01/16/1312607h5022t2.png"Osoon": looduse linna toomine aitab ka äärmuslike ilmaolude vastuKliimamuutustest võimendatud äärmuslike ilmaoludega pihta saanud Euroopa linnad töötavad aktiivselt tulevaste tulvade ja kuumalainete kahjude vähendamise nimel.https://services.err.ee/media/embed/14657182022-01-14T15:33:09+02:00yeskeskkondkliimamuutusedsaksamaaosoontaanikohaneminekeskkondnoERRno1612https://test-novaator.err.ee/1608464678/psuhholoog-arevushaire-tunneb-ara-valtivast-kaitumisesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/01/13/1306058h4fd9t2.jpgPsühholoog: ärevushäire tunneb ära vältivast käitumisestÄrevustunne võib elus tekkida sageli, kas või viimase kuu elektriarvet oodates. Ärevushäirest saab aga rääkida siis, kui inimene väldib hirmu tõttu mingeid argiseid olukordi, osutab Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.https://services.err.ee/media/embed/14640442022-01-13T11:33:20+02:00yespsüühikavaimne tervispsühholoogiaärevustoetusanna-kaisa oidermaaärevushäirepsühholoogtähelepanuabipeaasi.eehingaminekõhuhingaminepsüühikanoERRno466https://test-novaator.err.ee/1608463715/pealtnagija-koroona-puhus-elu-sisse-miljonite-eurode-eest-rajatud-tipplaborilehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/01/12/1304984hc73ft2.jpg"Pealtnägija": koroona puhus elu sisse miljonite eurode eest rajatud tipplaborileKoroonapandeemia aitas leida lisaraha miljoneid eurosid maksnud, kuid seejärel Tartus aastaid tühjalt seisnud üliohtlike haigustekitajate uurimiseks sobivale laborile. Kui lähiaastateks on tööpõld kindlustatud, napib selle jätkusuutlikult käigus hoidmiseks inimesi.https://services.err.ee/media/embed/14634112022-01-12T16:01:46+02:00yesteaduseluandres meritsmargus varjakbsl-3liane virurobert arusteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608462188/aasta-lind-nepp-peab-mitut-naisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/01/11/1303112hf989t2.jpgAasta lind nepp peab mitut naistEesti Ornitoloogiaühing valis 2022. aasta linnuks metskurvitsa ehk nepi. Hobiornitoloog Peep Veedla sõnul tunneb nepi hõlpsalt ära tema häälitsuse järgi. Kuigi hinnanguliselt elab Eestis 50 000 nepipaari, võib neppe olla Eestis rohkemgi.https://services.err.ee/media/embed/14622772022-01-11T10:15:03+02:00yeslooduslindaasta lindornitoloogiapeep veedlametskurvitseesti ornitoloogiaühingloomade käituminenepploodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608461096/taani-talupidaja-osoonis-rohe-energia-on-olnud-mulle-hea-arihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/01/10/1302068hfb80t2.pngTaani talupidaja "Osoonis": rohe-energia on olnud mulle hea äriEuroopa kliimavedurite Saksamaa ja Taani eksperdid kinnitasid "Osoonile", et energiapööre on võimalik ka suurtes tööstusriikides, kuid selle tegemisel peab pidama silmas kohalikke elanikke ja kogukondi.https://services.err.ee/media/embed/14605702022-01-08T11:01:30+02:00yeskeskkondsaksamaaosoonenergeetikataanirohepöörekeskkondnoERRno1646https://test-novaator.err.ee/1608460901/minutiloeng-kust-saada-piisavalt-vitamiinehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2022/01/10/1301378h8361t2.jpgMinutiloeng: kust saada piisavalt vitamiine?Kõik ei jõua pimedal ja külmal aastaajal sooja päikese alla D-vitamiini varusid täiendama. Mida peaks inimene tarbima, et saada piisavalt D-vitamiini, aga ka kõiki teisi vitamiine piisavalt ning miks me neid üldse saama peaksime? Sellele vastab Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor Tagli Pitsi.https://services.err.ee/media/embed/14613922022-01-10T10:20:35+02:00yestervisvitamiintallinna ülikooltoituminetoidupüramiidtagli pitsitervisnoERRno152https://test-novaator.err.ee/1608443813/keemik-tanaval-kondida-on-lohnakuunla-poletamisest-ohtlikumhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/12/22/1286384h71aet2.jpgKeemik: tänaval kõndida on lõhnaküünla põletamisest ohtlikumJõulude aegu põletavad paljud inimesed kodus meeleolu loomiseks lõhnaküünlaid. Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Anni Kooli sõnul võivad lõhnaküünlad ohtu kujutada eeskätt allergikutele, kuid on muidu üldjuhul ohutud.https://services.err.ee/media/embed/14508652021-12-22T13:33:49+02:00yesterviskeemiapõleminejõuludküünal küünladallergialõhnaroomlõhnaküünalparafiinsojavaharapsivahaanni koolitervisnoERRno367https://test-novaator.err.ee/1608441215/minutiloeng-kes-on-tanapaeva-jutuvestjadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/12/20/1283969h834et2.pngMinutiloeng: kes on tänapäeva jutuvestjad?Võlumetsad ja kuningalossid, printsessid ja suudlemist vajavad konnad – me kõik oleme üles kasvanud muinaslugude keskel. Kes on aga tänapäevased jutuvestjad, sellest räägib Tallinna Ülikooli doktorant ja antropoloogia lektor Polina Tšerkassova.https://services.err.ee/media/embed/14485642021-12-20T10:03:19+02:00yesÜhe minuti loengtallinna ülikoolpolina tšerkassovajutuvestjajutu vestmineÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608439220/miks-kasvatatakse-poldudel-taimi-mis-kunagi-toidulauale-ei-jouahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/12/17/1281194h137bt2.jpgMiks kasvatatakse põldudel taimi, mis kunagi toidulauale ei jõua?Eestimaal ringi sõites võib tee ääres ka talviti silmata põldusid, kus värsked taimed pead tõstavad. Ometi ei toimu talve lõpus mingit saagi korjamist ega lõikuspidu ning inimeste toidulauale see kraam samuti ei jõua. Miks põldurid siis selle peale aega ja vaeva kulutavad?https://services.err.ee/media/embed/14379652021-12-06T20:12:39+02:00yeskeskkondpõllumajandusteadustaimedmuldeesti maaülikoolkülvikordvahekultuuridliina talgrekeskkondnoERRno1731https://test-novaator.err.ee/1608439061/seened-on-mullale-nii-kiirabi-kui-ka-terapeudi-eesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/08/27/1124396h36c4t2.jpgSeened on mullale nii kiirabi kui ka terapeudi eestTeadlased arvavad, et just seened aitasid taimedel sadu miljoneid aastaid tagasi mereveest maismaale kolida. Ilma nendeta oleks maa senimaani kivine ja paljas. Ka praegu käib mullas inimsilmale nähtamatu tants ja tagaajamine ja kui tahame ka edaspidi omale kõhutäidet kasvatada, tuleb väikeste organismide eest hoolt kanda, rääkis mullaökoloog Tanel Vahter ETV teadussaates "Uudishimu tippkeskus".https://services.err.ee/media/embed/14379652021-12-06T20:12:39+02:00yeskeskkondtartu ülikoolpõllumajandusteadusseenedteadlasedmulduudishimu tippkeskusmulladuuringudteadusuuringudtanel vahtermullaseenedkeskkondnoERRno1731https://test-novaator.err.ee/1608436511/kaduva-maailma-lavel-euroopa-angerjas-on-hiidpandast-kehvemas-seisushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/12/15/1278740h68act2.png"Kaduva maailma lävel" | Euroopa angerjas on hiidpandast kehvemas seisusEestis vetes oma lapsepõlve ja teismeea veetva Euroopa angerja käekäik on olnud viimastel aastakümnetel äärmiselt kehv.https://services.err.ee/media/embed/14429512021-12-13T09:45:32+02:00yesloodusangerjasloodusnoERRno298https://test-novaator.err.ee/1608432125/osoon-viimsi-on-kujunenud-metsloomadele-loksukshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/12/10/1274429hfa61t2.jpg"Osoon": Viimsi on kujunenud metsloomadele lõksuksAastate jooksul toimunud kinnisvaraarendused on ühe Eesti rikkama valla Viimsi metsades elavad loomad aina kitsamale alale kokku surunud. Kasvav suurulukite arv ja tihenev inimasustus on teinud kokkupõrked kohalike elanike ja loomade vahel aasta-aastalt aina sagedamaks ning see paneb valla raskete valikute ette.https://services.err.ee/media/embed/14430382021-12-13T10:39:41+02:00yesosoonviimsilooduspõdradsõralisedosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608433343/tartu-teadlased-plaanivad-saata-oma-seadme-veenuse-pilvede-happesust-mootmahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/12/12/1276550h7b37t2.jpgTartu teadlased plaanivad saata oma seadme Veenuse pilvede happesust mõõtmaTartus arendavad teadlased seadeldist, mis peaks aastal 2026 minema rahvusvahelise eramissiooniga Veenuse pilvedesse happelisust mõõtma, et teada saada, kas meile lähimal planeedil võiks olla elu. See on esimene kord, kui Eesti osaleb teist planeeti uurival missioonil.https://services.err.ee/media/embed/14427502021-12-12T19:14:29+02:00yesuniversumtartu ülikoolveenustartu observatooriumpilvede happelisusuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608431681/reoveeuuring-omikroni-variant-levib-koikjal-eestishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/12/10/1273988h1224t2.jpgReoveeuuring: omikroni variant levib kõikjal EestisViiruse hulk Eesti reovees sel nädalal oluliselt ei muutunud. Samas pole Eestis ühtki viiruseleiuta piirkonda ning mitmel pool levib uus omikroni variant, selgub seireuuringust.https://services.err.ee/media/embed/14417482021-12-10T20:38:52+02:00yestervisreovesitanel tensonkoroonaviiruscovid-19reovee seireuuringreoveeuuringreoveekaarttervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608429269/kaduva-maailma-lavel-joontaelikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/11/26/1258976hb661t2.jpg"Kaduva maailma lävel" | JoontaelikKuidas joontaelik elab, mis teda ohustab ja millisel moel see tagasihoidlik puuseen inimesega sarnaneb, räägib ühes Kastre Valla kaitsealuses kuuse-segametsas looduskaitsebioloog Kadri Runnel.https://services.err.ee/media/embed/14395612021-12-08T12:27:03+02:00yesloodusmetspuitseenpuuseenmajandusmetslagundaminepõlismetsjoontaelikpuiduseenkadri runnelloodusnoERRno252https://test-novaator.err.ee/1608426917/minutiloeng-kuidas-uurida-tulevikkuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/12/06/1268903h2337t2.pngMinutiloeng: kuidas uurida tulevikku?Tuleviku ja selle ennustamisega tegeleb igasuguseid inimesi, alates selgeltnägijatest ja igasuguste muudest arvajatest, lõpetades teadlastega. Tõele lähema jõudmise pant peitub jäikadest eeldustest loobumises, selgitab minutiloengus Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Erik Terk.https://services.err.ee/media/embed/14375602021-12-06T10:07:47+02:00yesÜhiskonderik terkÜhiskondnoERRno179https://test-novaator.err.ee/1608424532/eesti-hiv-nakatumine-langeb-aga-voib-olla-moonutatulthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/12/03/1266146hc16ft2.jpgEesti HIV-nakatumine langeb, aga võib-olla moonutatultEestis leitakse teist aastat vähem uusi HIV-positiivseid kui kunagi varem ja nakatuvad eeskätt keskealised inimesed. Spetsialistide sõnul võib statistikat moonutada aga tõik, et COVID-19 aegu on plaaniline ravi olnud piiratud.https://services.err.ee/media/embed/14359792021-12-03T09:40:21+02:00yestervishivaidshi-viirusimmuunpuudulikkuskoroonaviiruscovid-19nakatumineimmuunsuskristi rüütelnelli kalikovatervisnoERRno582https://test-novaator.err.ee/1608421829/kaduva-maailma-lavel-kivisisalikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/30/199826h883dt2.jpg"Kaduva maailma lävel" | KivisisalikHerpetoloog Martin Jürgenson räägib Jõgevamaal vanas liivakarjääris kivisisalikust, kes vajab liivaseid madala taimestikuga alasid. Paraku on see väike loom jäänud aina haruldasemaks.https://services.err.ee/media/embed/14339512021-12-01T13:29:52+02:00yesloodussisalikliivkarjäärehitusmaterjalidroomajaelupaiksisalikudkaduva maailma lävelliivikkivisisalikmartin jürgensonloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608419189/osoon-seenhaigusest-rasitud-saarepuud-ohustab-piiri-tagant-lahenev-ohthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/11/29/1262249hacdct2.png"Osoon": seenhaigusest räsitud saarepuud ohustab piiri tagant lähenev ohtHarilik saar on tuntud lehtpuu, mille igaüks tunneb juba lehe kuju järgi ära. Selle puit on tugev ja kvaliteetne, sellest saab head mööblit. Aga harilikku saart kimbutab üks ohtlik haigus – saaresurm.https://services.err.ee/media/embed/14318482021-11-29T11:28:54+02:00yesloodussaaresurmsaare salehundlaneharilik saarloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608416630/louna-aafrikas-levib-tugevalt-muteerunud-koroonavarianthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/11/26/1258550h590dt2.jpgLõuna-Aafrikas levib tugevalt muteerunud koroonavariantMaailma Terviseorganisatsioon lisab tõenäoliselt reedel murettekitavate koroonaviiruse variantide sekka tugevalt muteerunud variandi B.1.1.529. Viroloogide sõnul võtab aga selle ohtlikkuse hindamine vähemalt kuu ja variandi tegelike võimete kohta on veel palju küsimusi.https://services.err.ee/media/embed/14307052021-11-26T20:53:56+02:00yestervislõuna-aafrikakoroonaviirusnu variantb1.1.529tervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608416669/mobiilpositsioneerimise-andmed-aitavad-hadaolukordi-juhtidahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/02/942727hb458t2.jpgMobiilpositsioneerimise andmed aitavad hädaolukordi juhtidaHädaolukordadele paremaks reageerimiseks vajavad päästetöötajad võimalikult head ülevaadet ohus olevate inimeste hulgast ja paiknemisest. Päästeameti, Positiumi ja Tartu Ülikooli koostöös on loodud mobiilpositsioneerimise andmetel põhinev kaardirakendus, mille eesmärk on kriisihaldust tõhusamaks muuta.https://services.err.ee/media/embed/14301502021-11-26T09:51:20+02:00yeskeskkondpäästeamethädaolukordmargo klaospositiummobiilpositsioneeriminesiiri silmkati orruago tomingaeva-johanna võikkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608415772/linnud-on-koroonaajal-linnades-vaiksemalt-laulma-hakanudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/29/1200506h0ae8t2.jpgLinnud on koroonaajal linnades vaiksemalt laulma hakanudViimase kahe aasta jooksul, kui inimesed on olnud rohkem kodus, on hakanud linnud puudel ja põõsastes laulma vaiksemalt, sest kui linnamüra on väiksem, ei pea linnud üksteisega suhtlemiseks enam nii kõva häält tegema. Kuigi linnud kohanduvad müratasemega kiiresti, jääb meie ümber linnulaulu aasta-aastalt ikkagi aina vähemaks.https://services.err.ee/media/embed/14293522021-11-25T21:51:53+02:00yeslooduslindvalgusreostusmürareostuslinnulaulloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608413249/kaduva-maailma-lavel-kassikakkhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/11/24/1256642h3c80t2.jpg"Kaduva maailma lävel" | KassikakkOrnitoloog Renno Nellis viib vaatajad tüüpilisse kassikaku metsa ja räägib selle hääbuva linnuliigi loo.https://services.err.ee/media/embed/14274262021-11-24T10:39:21+02:00yeslooduslinnudlindkassikakkornitoloogiakakudrenno nelliskaduva maailma lävelloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608412385/neurobioloog-saame-tunge-sekundiga-sisse-ja-valja-lulitadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/11/23/1256009h09c0t2.jpgNeurobioloog: saame tunge sekundiga sisse ja välja lülitadaNeuroteadlased on leidnud võimaluse, kuidas elusolendite mõtteid ja tundeid mõjutada, kinnitab Texase ülikooli neuroteaduste dotsent Allan-Hermann Pool.https://services.err.ee/media/embed/14149942021-11-11T18:26:04+02:00yestervismäluajuajurakuduudishimu tippkeskustipukasneuronidrakudajuteadusteadusuuringudallan-hermann poolrakutüübidtervisnoERRno1714https://test-novaator.err.ee/1608410909/minutiloeng-kuidas-tugevdada-riigikoguhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/26/1197431hc134t2.jpgMinutiloeng: kuidas tugevdada riigikogu?Riigikogu liikmed teevad suuri otsuseid, jagavad miljoneid, edendavad Eesti elu ja teinekord ka eksivad. Nii selgus näiteks eelmise aasta riigikontrolli aruandest. Kuidas tugevdada riigikogu, vastab Tallinna Ülikooli riigiteooria professor Leif Kalev.https://services.err.ee/media/embed/14236042021-11-19T13:59:33+02:00yesÜhiskondriigikogupõhiseadustallinna ülikoolleif kalevÜhiskondnoERRno212https://test-novaator.err.ee/1608408494/inimeste-digijalajalg-aitab-eesti-loodusvaartusi-kaardistadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/11/19/1250261h7f38t2.jpgInimeste digijalajälg aitab Eesti loodusväärtusi kaardistadaTeadlastel on looduspaikade väärtuse hindamiseks sotsioloogiliste uuringute korraldamise kõrval üha kasulikum analüüsida ühismeediasse laetavaid fotosid ja muid meediafaile, leiab Tartu Ülikooli geoinformaatika teadur Oleksandr Karasov.https://services.err.ee/media/embed/14163232021-11-12T10:43:49+02:00yeskeskkondgeograafiaoleksandr karasovloodusväärtuseddigijalajälgkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608405428/kaduva-maailma-lavel-lindbergi-turbasammalhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/11/12/1238771h279at2.jpg"Kaduva maailma lävel" | Lindbergi turbasammalTugevast ehitusest hoolimata pole Lindbergi turbasambla elu viimasel ajal kuigi hästi läinud. Sammaldeuurija Kai Vellak räägib Männikjärve rabas, miks on selle liigi arvukus madal ja mis järeldusi inimene sellest teha saab.https://services.err.ee/media/embed/14203792021-11-17T10:02:54+02:00yeskeskkondkliimasoojeneminerabasooliigirikkussammalkai vellakkaduva maailma lävellindbergi turbasammalkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608403424/osoon-eestis-kinnitavad-joudsalt-kanda-hobehaigrudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/11/16/1246217h64b5t2.jpg"Osoon": Eestis kinnitavad jõudsalt kanda hõbehaigrudKui veel kümmekond aastat tagasi olid hõbehaigrud siinmail üsna juhuslikud külalised, siis praeguseks on neil pesitsuspaigad mitmekümnes kohas üle Eesti. Leviala laienemise taga võib olla nii kliimamuutus kui ka liigi üldiselt parem käekäik.https://services.err.ee/media/embed/14184202021-11-15T14:47:24+02:00yesloodushõbehaigurloodusnoERRno650https://test-novaator.err.ee/1608403139/neli-parasiiti-kes-huppavad-loomalt-inimeselehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/11/13/709392h7826t2.jpgNeli parasiiti, kes hüppavad loomalt inimeseleEesti metsloomade tervis on üsna Euroopa keskmine, mis aga tähendab, et kui metsas toimetaksid arstid, oleksid neil käed meie mäkrade, karude ja metssigadega üsna tööd täis. Üks peamistest muredest on parasiidid. Mitmed neist suudavad omale hea äraolemise tekitada ka inimese organismis. Eesti teadlaste sõnul pole ka meie kodused lemmikud päris "puhtad poisid".https://services.err.ee/media/embed/14035312021-10-29T05:59:38+03:00yestervismetsseadilvesedants tulluudishimu tippkeskustoxoplasma gondiipaelussparasiididteadusuuringudulukidage kärssinpaelussiddilofilariooszoonootilised haiguseddilofilaria repenstoksoplasmooskeeritsusskeeritsussidtervisnoERRno1691https://test-novaator.err.ee/1608403298/kiirabiarst-toostusriigid-sustlakriisi-kartma-ei-peahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/11/15/1245248hffc4t2.jpgKiirabiarst: tööstusriigid süstlakriisi kartma ei peaJätkuva koroonapandeemia tingimustes on väidetud, et maailma võib tabada süstlakriis. Võimalik, et süstalde tootmisvõimekust peab tõstma arengumaades, laiemalt süstalde otsa lõppemist karta ei maksa, rääkis Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas saates "Terevisioon".https://services.err.ee/media/embed/14183332021-11-15T13:25:34+02:00yesÜhiskondsüstladraul adlaskoronakriisÜhiskondnoERRno581https://test-novaator.err.ee/1608397901/kaduva-maailma-lavel-korehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/11/03/1204820h65b5t2.png"Kaduva maailma lävel" | KõreKõre ehk juttselg-kärnkonn on eriti ohustatud kahepaikne, kes oli veel eelmise sajandi keskel Lääne-Eesti rannikualadel ning saartel ulatuslikult levinud ja arvukas loom. Kõre elust ja rollist looduses räägib zooloog Riinu Rannap.https://services.err.ee/media/embed/14134702021-11-10T11:30:21+02:00yeslooduskonnrannaniitliivkõrekärnkonnjuttselg-kärnkonnluitedriinu rannapkaduva maailma lävelliivikloodusnoERRno294https://test-novaator.err.ee/1608395759/minutiloeng-kuidas-raakida-noortegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/11/08/1209692h654ct2.pngMinutiloeng: kuidas rääkida noortega?Vahel on nii, et endal on kõik selge, samas kui noore inimesega rääkides ei kipu ta sugugi kuulama. Tallinna Ülikooli nooremteadur ja Tallinna Lastehaigla kliiniline psühholoog Õnne Uus räägib, kuidas anda noortele nõu nii, et nad nõuandeid ka kuulaksid ja neist kasu oleks.https://services.err.ee/media/embed/14097412021-11-05T12:20:29+02:00yespsüühikapsühholoogiatallinna ülikoolnooredrääkimineõnne uuspsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608392930/videoloeng-hea-kaart-on-praegu-sama-tahtis-kui-maadeavastuse-aeguhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/11/05/1207079h9913t2.pngVideoloeng: hea kaart on praegu sama tähtis kui maadeavastuse aeguKartograafia on käesoleval infoajastul vähemalt sama tähtis kui suurte maadeavastuste ajal ning milleta oleks andmete ülekülluses orienteerumine oluliselt raskem, leiab Tartu Ülikooli Eesti geograafia kaasprofessor Taavi Pae.https://services.err.ee/media/embed/14097262021-11-05T11:48:31+02:00yeskeskkondtartu ülikoolkartograafiageograafiataavi paekeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608390533/kaduva-maailma-lavel-suitsupaasukehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/06/776305h4369t2.jpg"Kaduva maailma lävel" | suitsupääsukeMiks on suitsupääsuke inimesele oluline ja mida rahvuslinnu aitamiseks teha saab, räägib linnuökoloog Marko Mägi.https://services.err.ee/media/embed/14073862021-11-03T12:25:23+02:00yeslooduslinnudmarko mägisuitsupääsukeornitoloogiapääsukeliigikaitsepääsukesedkaduva maailma lävelloodusnoERRno255https://test-novaator.err.ee/1608388292/osoon-rukkiraagu-elu-kergendaks-hilisem-heinateguhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/04/29/774732he5ebt2.jpg"Osoon": rukkiräägu elu kergendaks hilisem heinateguRukkirääk on oma eripärase krääkimisega üks tuntuima häälega linde. Teda tunneb vaid kuulmise järgi ära igaüks, kes on sattunud õhtuhämaruse saabudes suvisele heinamaale. Ornitoloog Jaanus Elts näitas rukkiräägu püüdmist ja selgitas tema käitumise tagamaid.https://services.err.ee/media/embed/14053972021-11-01T13:53:22+02:00yeslooduslinnudlindpõldheinamaaheinrukkirääkliigirikkusliigidrohiloomade käitumineornitoloogjaanus eltsrääkpõllulindloodusnoERRno840https://test-novaator.err.ee/1608386357/videoloeng-eesti-turbaalad-voiks-siduda-rohkem-susinikku-kui-metsadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/29/1200242hc183t2.pngVideoloeng: Eesti turbaalad võiks siduda rohkem süsinikku kui metsadLooduslike soode ja turbaalade taastamine võimaldaks vähendada märkimisväärselt Eesti kasvuhoonegaaside heitmeid, märgib Tartu Ülikooli geoinformaatika teadur Iuliia Burdun.https://services.err.ee/media/embed/13912022021-10-14T15:20:39+03:00yeskeskkondsoosoode taastaminekeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608384365/geoloog-tuleviku-magnetinappust-leevendaks-vanad-mobiiliakud-ja-fosforiithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/28/1199150hb980t2.jpgGeoloog: tuleviku magnetinappust leevendaks vanad mobiiliakud ja fosforiitVajadus haruldaste muldmetallide järele muutub Euroopa 2035. aasta transpordipöörde valguses üha teravamaks. Esialgu on siin abi vanade kodumasinate ümber töötamisest, kuid pikas plaanis võiks Eesti kaaluda fosforiidikaevandamist, leiab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi teadur Rutt Hints.https://services.err.ee/media/embed/14025172021-10-28T09:26:29+03:00yestehnikamobiiltelefonfosforiittaaskasutusakumagnetelektriautorutt hintsmaavaradtallinna tehanikaülikoolmuldmetallidringmajandusliitiumelektrisõidukmagnetidtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608383381/kaduva-maailma-lavel-harilik-poorsamblikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/28/1199189hdaa1t2.png"Kaduva maailma lävel" | Harilik poorsamblikSamblikeuurija Piret Lõhmus viib vaatajad vanasse soovikumetsa Pärnumaal, kus näeb kasvamas haruldast ja ohustatud poorsamblikku.https://services.err.ee/media/embed/14134132021-11-10T10:18:03+02:00yesloodussamblikpiret lõhmussamblikuvaatlejakaduva maailma lävelpoorsamblikloodusnoERRno288https://test-novaator.err.ee/1608383237/video-lapsi-kaitseb-koroona-eest-taiskasvanute-vaktsineeriminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/27/1198061h1812t2.pngVideo: lapsi kaitseb koroona eest täiskasvanute vaktsineerimineEhkki lapsed põevad koroonat reeglina kergete sümptomitega või sootuks sümptomiteta, on ka Eestis teada umbes 15 juhtu, kus haigus päädis mitut elundit kahjustava väga tugeva põletikusündroomiga, nendib Tartu Ülikooli Kliinikumi lastearst Piia Jõgi.https://services.err.ee/media/embed/13935242021-10-18T12:58:55+03:00yestervisentakoroonaviiruslaste vaktsineeriminepiia jõgitervisnoERRno67https://test-novaator.err.ee/1608382331/video-vaktsiinis-olev-mrna-kaob-kiiresti-kuid-immuunsus-mittehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/15/954775h27edt2.jpgVideo: vaktsiinis olev mRNA kaob kiiresti, kuid immuunsus mitteKoroonaviirus on sedavõrd vastik viirus, et selle tekitatava haiguse läbipõdemise asemel on mõistlik eelistada vaktsineerimist, leiab Tartu Ülikooli farmakogenoomika professor Lili Milanihttps://services.err.ee/media/embed/13935452021-10-18T13:07:18+03:00yestervistartu ülikoolvaktsineeriminelili milanientakoroonavaktsiintervisnoERRno89https://test-novaator.err.ee/1608381065/video-loviosa-vaktsiinivastaste-vaidetest-parineb-12-inimese-sulesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/25/1196270hff27t2.jpgVideo: lõviosa vaktsiinivastaste väidetest pärineb 12 inimese sulestRahvusvahelistest andmetest teame, et ligi kaks kolmandikku koroonavaktsiinivastasest sotsiaalmeediasisust, sh 75 protsenti Facebookis ringlevast sedalaadi sisust, pärineb kõigest 12 inimese sulest, nendib Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg.https://services.err.ee/media/embed/13935392021-10-18T13:04:06+03:00yestervisentakatrin tiidenbergeesti noorte teaduste akadeemiatervisnoERRno89https://test-novaator.err.ee/1608378959/videoloeng-eestis-kogutakse-ainulaadselt-turismistatistikathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/22/1193939h6fe8t2.pngVideoloeng: Eestis kogutakse ainulaadselt turismistatistikatHoolimata maailmas levivast viiruskriisist, mis on raskendanud inimeste vaba liikumist, ei kao loomupärane soov ja vajadus reisida kuhugi. Üks kiire ja mugav võimalus turistide külastuste kohta infot saada on mobiilpositsioneerimise andmete kasutamine.https://services.err.ee/media/embed/13959712021-10-20T15:48:54+03:00yeskeskkondtartu ülikoolgeograafiajanika raunkeskkondnoERRno184https://test-novaator.err.ee/1608376961/video-kuidas-mojutavad-koroonaviirus-ja-selle-vaktsiin-viljakusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/21/1192778ha05bt2.pngVideo: kuidas mõjutavad koroonaviirus ja selle vaktsiin viljakustInternetis levib hulganisti väärinfot koroonavaktsiini mõjust viljakusele. Günekoloog ja reproduktiivtervise teadur Deniss Sõritsa selgitab lähemalt.https://services.err.ee/media/embed/13935362021-10-18T13:02:30+03:00yestervisvaktsiinviljakussünnitusrase rasedus lapsmeeste viljakuskoroonaviiruscovid-19koroonavaktsiindeniss sõritsaemakastervisnoERRno84https://test-novaator.err.ee/1608376100/pealtnagija-eesti-suurim-putukate-erakogu-leidis-tee-maaulikoolihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/04/09/977914hf40et2.jpg"Pealtnägija": Eesti suurim putukate erakogu leidis tee maaülikooliSel suvel sai maaülikool enda kogusse juurde 50 000 putukat. Need usaldas sinna hobientomoloog Urmas Jürivete, kes on putukate kogumisele pühendanud 50 aastat.https://services.err.ee/media/embed/13960192021-10-20T17:24:18+03:00yesloodusmaaülikoolentomoloogialiblikadurmas jüriveteputukakollektsioonloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608375668/kaduva-maailma-lavel-metsishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/08/436829h447et2.jpg"Kaduva maailma lävel" | MetsisMetsaökoloog Eliisa Pass külastas üht metsise mänguplatsi Kõrvemaal ja räägib, miks metsis just selliseid elupaikasid eelistab ning miks seda suursugust lindu peab kaitsma.https://services.err.ee/media/embed/13955452021-10-20T10:45:22+03:00yeslooduslinnudlindmets männikmetsiskaduva maailma läveleliisa passmetsaökoloogloodusnoERRno284https://test-novaator.err.ee/1608375584/video-kuidas-koroonavaktsiin-nii-kiiresti-kasutusele-voetihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/20/1191818h0283t2.pngVideo: kuidas koroonavaktsiin nii kiiresti kasutusele võetiVõrreldes teiste praegu kasutuses olevate vaktsiinidega võeti koroona eest kaitsvad vaktsiinid kasutusele rekordkiirusel. Tartu Ülikooli genoomika instituudi funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner selgitab, kuidas see võimalik oli.https://services.err.ee/media/embed/13935272021-10-18T12:59:41+03:00yestervisentakoroonavaktsiinerik abnertervisnoERRno93https://test-novaator.err.ee/1608374519/video-kuidas-vaktsineerimine-matemaatiliselt-koroonaviirust-parsibhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/19/1190801h2cbat2.pngVideo: kuidas vaktsineerimine matemaatiliselt koroonaviirust pärsibMaailm on keeruline, kuid seda lihtsustab matemaatika. Lihtsa matemaatilise mudeli abil saab mõelda ka koroonaviiruse levikust elanikkonnas, ja sellest, kuidas seda levikut pärsib vaktsineerimine, selgitab EPFL-i matemaatikaprofessor ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Juhan Aru.https://services.err.ee/media/embed/13935332021-10-18T13:01:43+03:00yestervisvaktsineerimineentaeesti noorte teaduste akadeemiajuhan arukarjaimmuunsusr-kordajatervisnoERRno198https://test-novaator.err.ee/1608373272/minutiloeng-kuidas-lepitada-tulihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/18/1189602h5366t2.jpgMinutiloeng: kuidas lepitada tüliEnamik inimesi tahab elada rahus ja üksteisemõistmises, aga vaidlused, tülid ja sõjad on siiski meie igapäevased kaaslased. Optimistid arvavad, et rahulike aegade vahepeal on tülisid ja vaidlusi. Pessimistid arvavad vastupidi – tülide ja sõdade vahepeal on pisut rahuaega. TLÜ läbirääkimiste psühholoogialektor Arno Baltin räägib, miks tekib tüli ja kuidas leida rahu.https://services.err.ee/media/embed/13945792021-10-19T12:06:01+03:00yespsüühikalepitusarno baltinpsüühikanoERRno128https://test-novaator.err.ee/1608374909/mida-tahendab-metsarahvaks-oleminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/19/1191101h550ct2.pngMida tähendab metsarahvaks olemine?Tihti öeldakse, et eestlased on metsarahvas, aga kui seda väljendit lähemalt uurida, siis selgub, et erinevate inimeste jaoks tähendab see väga erinevaid asju.https://services.err.ee/media/embed/13946122021-10-19T12:26:06+03:00yesrohepööreatko remmeltõnno jonuksmetsarahvasrohepöörenoERRno149https://test-novaator.err.ee/1608374957/milleks-meile-vesinikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/19/1191167hc72at2.pngMilleks meile vesinik?Kuigi vesinikku peetakse sageli tulevikutehnoloogiaks, on selle tootmine ja käitlemine juba praegu argipäev.https://services.err.ee/media/embed/13946272021-10-19T12:33:41+03:00yesrohepöörevesinikrainer küngasrohepöörenoERRno136https://test-novaator.err.ee/1608374963/mis-saab-kliimamuutuste-ajal-pohioigustesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/19/1191176ha3b0t2.pngMis saab kliimamuutuste ajal põhiõigustest?Kliimamuutused ohustavad inimõigusi, mida kaitsevad meie põhiseadus ja Euroopa inimõiguste konventsioon.https://services.err.ee/media/embed/13946242021-10-19T12:32:04+03:00yesrohepöörepõhiõigusedpihel kuuskrohepöörenoERRno86https://test-novaator.err.ee/1608374972/kuidas-edendada-igauhe-huvides-olevat-kliimakaitsethttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/19/1191197h5815t2.pngKuidas edendada igaühe huvides olevat kliimakaitset?Kliimamuutustega toimetulek on justkui õpikunäide kollektiivse tegutsemise probleemist. Omahuvist lähtudes kalduvad inimesed ühisomandis olevaid ressursse liigselt kasutama, kuigi nende häving pole kellegi pikaajalistes huvides.https://services.err.ee/media/embed/13946062021-10-19T12:24:22+03:00yesrohepöörekoostööhelen eenmaarohepöörenoERRno105https://test-novaator.err.ee/1608374984/kuidas-disainer-elukeskkonda-kujundabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/19/1191188h0edft2.pngKuidas disainer elukeskkonda kujundab?Toodete ja teenuste loojana on disainer lahutamatu osa jätkusuutlikkust tootmissüsteemist ja majandusmudelist.https://services.err.ee/media/embed/13946002021-10-19T12:20:32+03:00yesrohepööredisainkärt ojaveerohepöörenoERRno106https://test-novaator.err.ee/1608371097/uudne-meetod-aitab-polevkivist-keskkonnasobralikumalt-kemikaale-ammutadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/15/1186143h827at2.pngUudne meetod aitab põlevkivist keskkonnasõbralikumalt kemikaale ammutadaPõlevkivi kaevandamine on olnud Ida-Virumaa elu mootor viimased sadakond aastat. Selle elektri saamiseks põletamise kõrval on leidnud aga teadlased hulga viise, kuidas saaks kasutada seda senisest nutikamalt.https://services.err.ee/media/embed/13919882021-10-15T10:21:55+03:00yestehnikaalexelatallinna tehnikaülikoolpõlevkiviõlimarti häälmargus lopppõlevkivikeemiakerogeendikarboksüülhappedtehnikanoERRno1720https://test-novaator.err.ee/1608370788/videoloeng-kuidas-liiguvad-eesti-erinevad-rahvusruhmadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/15/1185390h3028t2.jpgVideoloeng: kuidas liiguvad Eesti erinevad rahvusrühmad?Senised ruumilise eraldatuse vähendamise meetmed ja integratsioonipoliitikad on geograafilises mõttes lähtunud inimese elukohast. Tartu Ülikooli inimgeograafid leiavad aga, et targem oleks lähtuda nende tervest tegevusruumist.https://services.err.ee/media/embed/13919912021-10-15T10:22:46+03:00yeskeskkondtartu ülikoollõimumineintegratsioongeograafiasegregatsioonveronika moosessiiri silmrahvusvähemusedkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608368517/kaduva-maailma-lavel-ebaparlikarphttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/08/1176348h8a26t2.png"Kaduva maailma lävel" | EbapärlikarpEbapärlikarp on puhta keskkonna tunnusliik, kes on eksisteerinud üle 200 miljoni aasta ning elanud üle kõik varasemad planeedi jahenemised ja soojenemised. Liigi elust ja erilisusest räägib bioloog Katrin Kaldma, kes on pühendunud nende imeliste karpide päästmisele.https://services.err.ee/media/embed/13795652021-09-28T10:56:59+03:00yesloodusebapärlikarploodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608368364/kooliopilased-poliitloosungite-onge-ei-lahehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/13/1183092h3fa3t2.jpgKooliõpilased poliitloosungite õnge ei läheÕpilased on oma kodukoha probleemidest huvitatud ning hammustavad poliitikute tühjad lubadused ja loosungid päris hästi läbi, rääkis saates "Terevisioon" Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja Tallinna 32. keskkooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Ulla Herkel.https://services.err.ee/media/embed/13903232021-10-13T12:17:52+03:00yesÜhiskondkoolvalimisedpoliitikadebatikultuurÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608366030/nobeli-majandusauhind-laks-loomulike-katsete-kasutussevotjatelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/11/1179792he304t2.pngNobeli majandusauhind läks loomulike katsete kasutussevõtjateleRootsi Riigipanga väljaantava Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal pälvisid tänavu ameeriklased David Card ning Joshua D. Angrist ja Guido W. Imbens. Nad kasutasid oma töös loomulikke katseid ehk leidsid põhjuslikke seoseid ühiskonnas ilma juhuslikustatud laborikatseteta.https://services.err.ee/media/embed/13888412021-10-11T19:32:06+03:00yesteaduselumajandusnobeli majanduspreemianobeli auhindteaduselunoERRno89https://test-novaator.err.ee/1608360966/psuhholoog-koeraomanik-on-uksilduse-eest-kaitstudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/06/1173978hfa35t2.jpgPsühholoog: koeraomanik on üksilduse eest kaitstudInimene on sotsiaalne olevus, kelle lähedusvajadust võivad teise inimese puudumisel leevendada loomad. Nii võib näiteks koer ergutada üksildast eakat rohkem liikuma ja naabritega suhtlema, või kuldkala olla toeks tarumeeritud lapsele, rääkis psühholoog Ülli Kukumägi.https://services.err.ee/media/embed/13850762021-10-06T12:48:12+03:00yespsüühikalapspensionärinimenesuhtlemineüksilduseakas vanurkoer ja kasslemmikloomüksinduslähedusülli kukumägikoroonakriisvanainimenepsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608360648/nobeli-keemiapreemia-palvisid-molekuliehitajadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/06/1173975heb32t2.pngNobeli keemiapreemia pälvisid molekuliehitajadNobeli auhinna keemias pälvisid sel aastal sakslane Benjamin List ja šotlane David MacMillan asümmeetrilise organokatalüüsi arendamise eest, mis võimaldab valmistada hõlpsamalt suuri molekule.https://services.err.ee/media/embed/13853252021-10-06T19:50:13+03:00yestehnikanobeli preemiakeemiapreemianobeli keemiaauhind2021tehnikanoERRno68https://test-novaator.err.ee/1608360831/kaduva-maailma-lavel-teelehe-mosaiikliblikashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/06/1173828h3d5ft2.jpg"Kaduva maailma lävel" | Teelehe-mosaiikliblikasVeel poole sajandi eest võrdlemisi arvuka teelehe-mosaiikliblika käsi käib viiamsel ajal kehvemini. Päevaliblikat tutvustab hobi-lepidopteroloog ehk harrastus-liblikauurija Urmas Jürivete.https://services.err.ee/media/embed/13795632021-09-28T10:55:56+03:00yesloodusurmas jürivetekaduva maailma lävelteelehe-mosaiikliblikasloodusnoERRno279https://test-novaator.err.ee/1608360165/ttu-teadlaste-abiga-tahetakse-hakata-kuul-energiat-tootmahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/09/23/1159919hbfc6t2.jpgTTÜ teadlaste abiga tahetakse hakata Kuul energiat tootmaTallinna tehnikaülikooli teadlased töötavad koos Euroopa Kosmoseagentuuriga välja tehnoloogiat, mis aitaks Kuul päikesepatareidega energiat toota. Energiat hakatakse kasutama selle kümnendi lõpus Kuule rajatavas alalises baasis.https://services.err.ee/media/embed/13845272021-10-05T19:42:36+03:00yesuniversumttüenergiapäikesepatareiduniversumnoERRno169https://test-novaator.err.ee/1608359598/nobeli-fuusikapreemia-laks-komplekssusteemide-uurijatelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/05/1171929hb909t2.jpgNobeli füüsikapreemia läks komplekssüsteemide uurijateleRootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia andis sel aastal Nobeli füüsikapreemia kolmele komplekssüsteemide uurijale. Preemia pälvisid jaapanlane Syukuro Manabe, sakslane Klaus Hasselmann ja itaallane Giorgio Parisi, kelle töö aitab muu hulgas mõista inimese rolli kliimamuutuste juures.https://services.err.ee/media/embed/13845212021-10-05T19:40:18+03:00yesteaduselunobeli füüsikapreemiateaduselunoERRno60https://test-novaator.err.ee/1608359706/mustad-tapid-vahtralehtedel-viitavad-heale-seeneaastalehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/05/1171803he4fft2.jpgMustad täpid vahtralehtedel viitavad heale seeneaastalePaljudele inimestele silma jäänud suured mustad täpid kolletavatel vahtralehtedel kannavad endas vahtratele omase seenkasvaja eoseid. Tallinna botaanikaaia taimekaitse spetsialisti Pille Hermanni sõnul on nii vahtrate täpid kui ka näiteks tammedel kasvavad õunalaadsed moodustised just noorte puude mure.https://services.err.ee/media/embed/13840952021-10-05T11:06:37+03:00yeslooduspuudvaherkuuskseenputukadtammpuu lehedseeneaastakahjuridpille hermannvahtradtäpidlaigudeosedloodusnoERRno416https://test-novaator.err.ee/1608358214/nobeli-meditsiinipreemia-laks-temperatuuri-ja-puutetaju-aluse-avastajatelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/04/1171230h498et2.jpgNobeli meditsiinipreemia läks temperatuuri- ja puutetaju aluse avastajatele​Nobeli preemia füsioloogia või meditsiini alal pälvisid sellel aastal California Ülikooli füsioloog David Julius ja Scrippsi instituudi molekulaarbioloog Ardem Patapoutian. Teadlased avastasid temperatuuri ja puudutuste tajumiseks tarvilikud valgud – puute- ja termoretseptorid.https://services.err.ee/media/embed/13835042021-10-04T20:24:20+03:00yesteaduselunobeli preemianobeli preemia 2021teaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608358265/minutiloeng-miks-lohnab-muld-eriliselthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/04/1169399h4c44t2.pngMinutiloeng: miks lõhnab muld eriliselt?Mõnikord tajume, et muld lõhnab eriti hästi. Seda juhtub tavaliselt suvel pärast vihmasabinat ja samuti sügisel. Mullale erilise lõhna andvast ühendist räägib lähemalt Tallinna Ülikooli taimeökoloogia dotsent Tiina Elvisto.https://services.err.ee/media/embed/13819642021-10-01T18:08:46+03:00yeskeskkondtallinna ülikooltiina elvistomulla lõhngeosmiinkeskkondnoERRno127https://test-novaator.err.ee/1608357257/euroopa-jaapani-kosmosemissioon-tegi-esimese-moodalennu-ja-pildi-merkuuristhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/02/1168508h8102t2.jpgEuroopa-Jaapani kosmosemissioon tegi esimese möödalennu ja pildi MerkuuristEuroopa ja Jaapani ühine kosmoselaev tegi oma esimese möödasõidu Merkuurist, et jõuda Päikesesüsteemi väikseima ja Päikesele lähima planeedi ligidusse, kust on kavas 2025. aastal orbiidile saata kaks sondi.https://services.err.ee/media/embed/13826062021-10-02T19:22:13+03:00yesuniversummerkuurbepicolombouniversumnoERRno41https://test-novaator.err.ee/1608362076/uulu-pohikool-aasta-kool-2021https://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/08/1175727hc715t2.pngUulu Põhikool - aasta kool 2021?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Uulu Põhikool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 11. oktoobrist kuni 22. oktoobri õhtuni. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/13858322021-10-07T12:35:55+03:00yesaasta koolterevisioon2021uulu põhikoolaasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/1608362055/rakvere-ametikool-aasta-kool-2021https://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/07/1174974h857dt2.jpgRakvere Ametikool - aasta kool 2021?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Rakvere Ametikool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 11. oktoobrist kuni 22. oktoobri õhtuni. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/13858202021-10-07T11:34:26+03:00yesaasta koolterevisioon2021rakvere ametikoolaasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/1608362040/parksepa-keskkool-aasta-kool-2021https://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/07/1174944h136bt2.jpgParksepa Keskkool - aasta kool 2021?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Parksepa Keskkool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 11. oktoobrist kuni 22. oktoobri õhtuni. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/13858142021-10-07T12:33:08+03:00yesaasta koolterevisioon2021parksepa keskkoolaasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/1608362022/kohtla-jarve-gumnaasium-aasta-kool-2021https://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/07/1174866h1a51t2.jpgKohtla-Järve Gümnaasium - aasta kool 2021?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Kohtla-Järve Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 11. oktoobrist kuni 22. oktoobri õhtuni. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/13858232021-10-07T12:34:53+03:00yesaasta koolterevisioonkohtla-järve gümnaasium2021aasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608361986/johvi-vene-pohikool-aasta-kool-2021https://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/07/1174836h47f7t2.jpgJõhvi Vene Põhikool – aasta kool 2021?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Jõhvi Vene Põhikool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 11. oktoobrist kuni 22. oktoobri õhtuni. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/13858352021-10-07T11:36:31+03:00yesaasta koolterevisioon2021jõhvi vene põhikoolaasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/1608363615/ruila-pohikool-aasta-kool-2021https://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/08/1175859had19t2.jpgRuila Põhikool - aasta kool 2021?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Ruila Põhikool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 11. oktoobrist kuni 22. oktoobri õhtuni. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/13867442021-10-08T10:58:39+03:00yesaasta koolaasta kool 2021ruila põhikoolaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608363561/tallinna-juudi-kool-aasta-kool-2021https://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/08/1175775hd666t2.jpgTallinna Juudi Kool - aasta kool 2021?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Tallinna Juudi Kool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 11. oktoobrist kuni 22. oktoobri õhtuni. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/13858412021-10-07T12:43:10+03:00yesaasta kooltallinna juudi koolaasta kool 2021aasta koolnoERRno111https://test-novaator.err.ee/1608363003/tartu-tamme-gumnaasium-aasta-kool-2021https://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/08/1175739h55a7t2.jpgTartu Tamme Gümnaasium - aasta kool 2021?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Tartu Tamme Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 11. oktoobrist kuni 22. oktoobri õhtuni. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/13858292021-10-07T12:35:17+03:00yesaasta kooltartu tamme gümnaasiumaasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/1608362997/turi-uhisgumnaasium-aasta-kool-2021https://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/08/1175730h0ebdt2.pngTüri Ühisgümnaasium - aasta kool 2021?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Türi Ühisgümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 11. oktoobrist kuni 22. oktoobri õhtuni. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/13858172021-10-07T12:34:19+03:00yesaasta kooltüri ühisgümnaasiumaasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/1608362979/johvi-gumnaasium-aasta-kool-2021https://test-s.err.ee/photo/crop/2021/10/08/1175661ha616t2.pngJõhvi Gümnaasium - aasta kool 2021?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Jõhvi Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 11. oktoobrist kuni 22. oktoobri õhtuni. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/13858112021-10-07T12:32:21+03:00yesaasta kooljõhvi gümnaasiumaasta koolnoERRno119https://test-novaator.err.ee/1608356105/videoloeng-eestis-naeb-tornaadosid-ja-vesipukse-pea-igal-aastalhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/09/18/819402h3493t2.jpgVideoloeng: Eestis näeb tornaadosid ja vesipükse pea igal aastalOhtlikest ilmastikunähtustest esineb Eestis enim tormituuli ja pagisid, ühtlasi registreeriti Eestis aastail 1997–2019 vähemalt 52 tornaadot ja 87 vesipüksi. Ohtlike nähtuste märkamine ja kahju ennetamine muutub aga üha lihtsamaks, sest lisandunud on uued tehnilised võimalused ja kodused hobivaatlejad, räägib Riigi Ilmateenistuse sünoptik Kairo Kiitsak Tartu Ülikooli videoloengus.https://services.err.ee/media/embed/13819612021-10-01T17:59:18+03:00yesloodustartu ülikoolilmilmastiktormtuultornaadovesipükssünoptikkairo kiitsakäärmuslikud ilmastikutingimusedpagiloodusnoERRno196https://test-novaator.err.ee/1608353450/kaduva-maailma-lavel-atlandi-lohehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/09/29/1164764ha8eet2.png"Kaduva maailma lävel" | Atlandi lõheEestimaa looduse fondi magevee-elustiku ekspert Jürgen Karvak käib juba kümme aastat Vasalemma jõel snorgeldamas, pildistamas ja uurib sealsete kalade elu. Jürgen räägib, miks on lõhedel vaja looduslikke elupaiku ja kuidas neil paremini läheks.https://services.err.ee/media/embed/13795672021-09-28T10:58:47+03:00yeskeskkondmerilõhekalarännejõgipaispaisudtõkejürgen karvakvasalemma jõgiatlandi lõhekeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608351925/iha-naha-nahtamatut-poimib-kokku-teaduse-ja-kunstihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/09/27/1163571h53a2t2.jpgIha näha nähtamatut põimib kokku teaduse ja kunstiKunstiteadlased ei piirdu suurteoste sünniloo lahkamisel ja säilitamisel juba enam ammu ajalooürikutes tuhlamise ning palja silmaga vaatlemisega. Üha enam võetakse appi hoopis mõnel teisel otstarbel loodud uurimismeetodid. Eesti väiksuse ja nendeks tarvilike seadmete nappuse tõttu võib see kokku tuua ootamatud partnerid.https://services.err.ee/media/embed/13700392021-09-14T14:22:10+03:00yestehnikamtaeesti kunstiakadeemiauudishimu tippkeskushilkka hiioppriit laatretehnikanoERRno1684https://test-novaator.err.ee/1608347240/eesti-on-maailmas-endiselt-internetivabaduses-teisel-kohalhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/09/22/1158056hd9cat2.jpgEesti on maailmas endiselt internetivabaduses teisel kohalVärske Freedom House'i raporti järgi on juba kolmandat aastat maailmas internetivabaduses esikohal Island ja teisel kohal Eesti. Samas võib digivalitsemise eksperdi Hille Hinsbergi sõnul Eesti head seisu edaspidi kõigutada näiteks elektroonilise side ja andmekogude seaduste jõustumine.https://services.err.ee/media/embed/13756192021-09-22T10:53:30+03:00yesÜhiskondinternetislandkübervabadushille hinsbergpiirangudõiguseddigiinternetivabaduskasutajadvabadusednettÜhiskondnoERRno454https://test-novaator.err.ee/1608346883/kaduva-maailma-lavel-punane-tolmpeahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/06/30/87197hfd50t2.jpg"Kaduva maailma lävel" | Punane tolmpeaEesti Orhideekaitse Klubi noorim liige Hans Albert William Portsmuth räägib, miks on punane tolmpea ohustatud, kuidas teda ära tunda ja kaitsta.https://services.err.ee/media/embed/13698832021-09-14T11:17:13+03:00yeslooduspunane tolmpeahans albert william portsmuthloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608345680/onkoloog-nahk-ei-unusta-uhtegi-paikesepoletusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/09/21/1156691h8561t2.jpgOnkoloog: nahk ei unusta ühtegi päikesepõletustKuigi kuum suvi viis paljud randa päevitama, teadvustavad Eesti inimesed võimalikku päevitamisest tingitud nahavähiohtu üha enam, ütleb onkoloog Kadri Putnik. Kuigi nahavähil pole üht selget tekkepõhjust, soodustavad seda paljuski elu jooksul ja eriti lapsena saadud päikesepõletused.https://services.err.ee/media/embed/13749742021-09-21T10:47:47+03:00yestervisvähkpäikemelanoomdiagnoospäevitaminepäikesepõletus nahknahavähkonkoloogiakadri putniktervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608345677/vastasparteide-polgamine-on-eestis-kumne-aastaga-vahenenudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/09/21/1156775h5672t2.jpgVastasparteide põlgamine on Eestis kümne aastaga vähenenudVaatamata üksteist sarjavatele poliitikutele ja linnaruumis toimuvate protestide sagenemisele põlgavad inimesed neile kõige ebameeldivamaid parteisid praegu vähem kui kümmekonna aasta eest.https://services.err.ee/media/embed/13751032021-09-21T13:11:45+03:00yesÜhiskondmartin mölderkatrin ubaliisa talvingÜhiskondnoERRno583https://test-novaator.err.ee/1608340472/puidutehnoloog-vaikese-arendustoo-jarel-saaks-teha-vineerist-ambreidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/09/16/1149992hddb4t2.jpgPuidutehnoloog: väikese arendustöö järel saaks teha vineerist ämbreidVineeri kasutusvõimalused muutuvad üha mitmekesisemaks. Näiteks saab spoonile jäädvustada litofaaniatehnikas pilte ja selle veekindlaks muutmisel võiks vineer asendada näiteks plastpakendid, rääkis Tallinna Tehnikaülikooli spooni- ja vineerikeskuse professor Jaan Kers.https://services.err.ee/media/embed/13715032021-09-16T09:10:24+03:00yestehnikapuitpiltvineertallinna tehnikaülikoolspoonehitusmaterjalidplastjaan kerskliimaeesmärgidrohelepelitofaantehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608338927/kaduva-maailma-lavel-lendoravhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/15/182890ha72ct2.jpg"Kaduva maailma lävel"| LendoravZooloog Uudo Timm jutustab, miks sõltub lendorav just jämedate või väga vanade puudega metsadest ja kuidas lendorava kaitsmine päästab tegelikult hulgaliselt teisi ohustatud liike.https://services.err.ee/media/embed/13698862021-09-14T11:19:14+03:00yesloodusmetslendoravnärilinehaablooduskaitsehaavadmetsamajandamineohustatud liigiduudo timmlendoravadloodusnoERRno270https://test-novaator.err.ee/1608338183/teadlased-opetasid-lehmad-kaimlas-kaimahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/09/14/1147088hbbd9t2.pngTeadlased õpetasid lehmad käimlas käimaTuleb välja, et veiseid on võimalik õpetada väljakäiku kasutama ja veelgi enam, neid on mõttekas õpetada. Uus-Meremaa ja Saksa teadlased osutavad, et niimoodi saab inimkond vähendada veesaastet ja ohjata kliimamuutust. Nimelt sisaldab veiseuriin rohkelt lämmastikku, mis keskkonnaprobleeme süvendab.https://services.err.ee/media/embed/13700062021-09-14T13:40:26+03:00yeskeskkondlehmadsaastekliimamuutuswcveis lehm lautveisedvasikadtualettkäimlaõpetaminelämmastikdioksiidlämmastikuriinpissnitraatkeskkondnoERRno51https://test-novaator.err.ee/1608337274/modernistlik-kirjandus-lisas-tallinna-vaikellu-suurlinna-meluhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/09/13/1145960h41eft2.pngModernistlik kirjandus lisas Tallinna vaikellu suurlinna meluEhkki elutempo on Tallinnas kraadi võrra kiirem kui ülejäänud Eestis, on pealinnaelu võrreldes suurlinnadega siiski vaikne ja rahulik. Kirjandusteostest tuleb välja, et sadakonna aastaga pole selles plaanis kuigi palju muutunud.https://services.err.ee/media/embed/13690552021-09-13T14:14:44+03:00yesajaluguuudishimu tippkeskusajalugunoERRno327https://test-novaator.err.ee/1608332009/merits-pfizerit-tagantjarele-kritiseerida-on-lihtne-kuid-tulutuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/09/09/1140773h7646t2.jpgMerits: Pfizerit tagantjärele kritiseerida on lihtne, kuid tulutuRavimifirma Pfizer põhjendus kasutada oma koroonavaktsiinis kõrvaltoimete vältimiseks väiksemat mRNA kogust on mõistetav ja võimaldas vaktsineerida rohkem inimesi, leiab Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits. Samas rõhub teade taas vajadusele teha jõudsalt leviva delta tüve tõttu võimalikult paljudele tõhustusdoos.https://services.err.ee/media/embed/13660642021-09-09T09:11:28+03:00yestervisvaktsineerimineandres meritspfizertõhustusdoostervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608331922/kaduva-maailma-lavel-viigerhuljeshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/09/08/1140038heae1t2.jpg"Kaduva maailma lävel" | ViigerhüljesEesti merevetes elab kaks hüljest - hallhüljes ja viigerhüljes. Hülgeuurija Ivar Jüssi räägib viigrist, kes on hallhülgest väiksem ja lühema koonuga.https://services.err.ee/media/embed/13647262021-09-07T14:37:11+03:00yesloodusläänemeriviigerhüljesviiger hülged viigridivar jüssikaduva maailma lävelloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608331163/vaata-enne-tele-eetrit-maailma-koige-targem-rahvas-avaosahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/09/06/1137518hb7a8t2.jpgVaata enne tele-eetrit: "Maailma kõige targem rahvas" avaosaMaailma kõige targema rahva tegemine ja tugeva õppimisvundamendi ehitus algab enne kooli. Nii on eksperimendisaate "Maailma kõige targem rahvas" uue hooaja avasaate katsejänesed päris pisikesed õppijad – katsetes osalevad 4–5-aastased lasteaialapsed. https://services.err.ee/media/embed/13647982021-09-07T16:17:14+03:00yesharidusmaailma kõige targem rahvasharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608327587/murgistusnoustaja-seeni-ja-infot-tuleb-korjata-oigest-kohasthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/09/03/1133714hb39at2.jpgMürgistusnõustaja: seeni ja infot tuleb korjata õigest kohastTänavu on Eestis teada juba 55 seenemürgistusjuhtumit, mis tõotab mürgistusteabekeskuse juhi Mare Odra sõnul lähenemist mullusele mürgistusrekordile. Halvima vältimiseks soovitab ta metsa minnes tutvuda eesootavate seeneliikidega teaduspõhistest allikatest, korjata ainult hästi tuntud seeni ja kahtluse korral pigem seent lihtsalt mälestuseks pildistada.https://services.err.ee/media/embed/13621492021-09-03T11:46:08+03:00yesloodusseenedseenkukeseenpuravikkärbseseenedmürgistusmare odermürgitusmürgistusteabekeskussöögiseenediiveldusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608294840/saaremaal-on-valjala-maalinnuse-valjakaevamised-toonud-ilmsiks-mondagi-uuthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/08/01/1095738h02d1t2.jpgSaaremaal on Valjala maalinnuse väljakaevamised toonud ilmsiks mõndagi uutSaaremaal käivad arheoloogilised väljakaevamised ajaloolises Valjala maalinnuses ning praeguseks on avastatud juba mõndagi varem tundmatut.https://services.err.ee/media/embed/13398302021-08-01T19:19:57+03:00yesajaluguväljakaevamisedmarika mägivaljala maalinnusosilianaajalugunoERRno156https://test-novaator.err.ee/1608285870/nasa-kulgur-alustab-marsil-elu-markide-otsimisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/07/22/1083339h695et2.jpgNASA kulgur alustab Marsil elu märkide otsimistNASA kulgur alustab Marsil kuivanud järvest pinnaseproovide võtmist.https://services.err.ee/media/embed/13344062021-07-22T19:21:56+03:00yesuniversummarssnasajezero kraateruniversumnoERRno60https://test-novaator.err.ee/1608283671/video-amazoni-asutaja-purustas-mitu-kosmoselennu-rekordithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/07/20/1080222hd0e7t2.jpgVideo: Amazoni asutaja purustas mitu kosmoselennu-rekorditKonkurents kosmoseettevõtete vahel muutub üha tihedamaks. Miljardär Jeff Bezos kavatseb lennata teisipäeval oma ettevõtte Blue Origin ehitatud kosmoselaeva New Shepard pardal ilmaruumi. Ühes temaga võtavad lennu ette seni vanim ja noorim astronaut ning Bezose vend.https://services.err.ee/media/embed/13330832021-07-20T22:07:22+03:00yesuniversumelon muskrakettkosmoslendblue originrichard bransonjeff bezosmiljardärkosmoseturismilmaruumnew sheparduniversumnoERRno148https://test-novaator.err.ee/1608273819/eksperdid-kaasavad-samblike-uurimisse-ka-hobivaatlejaidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/07/11/1068756hf02dt2.jpgEksperdid kaasavad samblike uurimisse ka hobivaatlejaidMetsasamblike ehk omapäraste puu tüvedel ja okstel kasvavate seente uurijaid on Eestis vaid mõni ja nii kaasatakse samblike uurimisse ka hobivaatlejaid. Kogutud andmete abil loodetakse saada parem pilt Eesti metsa tervisest.https://services.err.ee/media/embed/13243352021-07-11T21:51:07+03:00yesloodussamblikudsilvia lotmanpiret lõhmusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608264864/arheoloogid-otsivad-maardu-lahedal-jalgi-3500-aasta-tagusest-polluharimisesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/07/01/1056711h966et2.jpgArheoloogid otsivad Maardu lähedal jälgi 3500 aasta tagusest põlluharimisestMaardu lähedal Liivamäe külas otsivad arheoloogid jälgi põlluharimisest, mis võis sealkandis toimuda juba umbes 1500 aastat enne meie ajaarvamist. Sel viisil saadakse teadmisi meie maaharimise ja asustuse ajaloost.https://services.err.ee/media/embed/13176032021-07-01T21:48:50+03:00yesajaluguarheoloogiagurly vedruajalugunoERRno131https://test-novaator.err.ee/1608258117/veiste-karjatamine-aitab-hoida-elurikkusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/12/788044h5662t2.jpgVeiste karjatamine aitab hoida elurikkustSuur osa loomulikkust elurikkusest on kujunenud koos suurte rohusööjatega, kes on tänaseks päevaks kadunud. Mitmekesisuse säilitamise seisukohast ei tohiks seega lihaveiste kasvatamisele alati viltu vaadata.https://services.err.ee/media/embed/13122122021-06-25T14:58:23+03:00yeskeskkondkliimamuutusveisekasvatuselfkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608257883/levandi-mere-aares-elas-inimese-senitundmatu-sugulanehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/06/25/1049631hf46dt2.jpgLevandi mere ääres elas inimese senitundmatu sugulaneEnam kui 120 000 aasta eest elas Homo sapiens Levandi piirkonnas kõrvuti teise muistse inimesega, kellest uurijad seni midagi ei teadnud. Nüüd viitavad Iisraeli aladelt leitud kivistised, et Nasher Ramla inimesel oli ühisjooni nii nüüdisinimese kui ka neandertaallasega.https://services.err.ee/media/embed/13121222021-06-25T11:54:49+03:00yesajaluguneandertallanenüüdisinimeneiisraelarheoloogianeandertallasedaasiaevolutsioonneandertaallanelähis-idahomo sapienslevantinimese arengajalugunoERRno225https://test-novaator.err.ee/1608257403/lendorava-leiukohti-on-viimastel-aastatel-juurde-tulnudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/05/785958h5051t2.jpgLendorava leiukohti on viimastel aastatel juurde tulnudVarjatud eluviisiga lendorava leiukohti on viimastel aastatel lisandunud ja osaliselt on see seotud lageraietega, mis sunnivad lendoravaid varasemalt teadaolevatesse pesapaikadesse tagasi pöörduma. Tänavu leiti lendorava elumärke isegi Narva jõel asuvalt Permisküla saarelt, kuhu liueldes kuidagi ei pääse.https://services.err.ee/media/embed/13120052021-06-24T21:44:48+03:00yeslooduslendoravloodusnoERRno161https://test-novaator.err.ee/1608257361/rosma-vallimagi-avab-muinaslinnuste-varavate-ehitamise-loohttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/06/24/1049427hd965t2.jpgRosma vallimägi avab muinaslinnuste väravate ehitamise looPõlva lähedal asuval Rosma linnamäel toimuvad arheoloogilised uuringud. Linnuse väravakäigu väljakaevamisega peaks teada saama, mil viisil ehitati Lõuna-Eestis 13. sajandil kaitserajatistele väravaid.https://services.err.ee/media/embed/13119332021-06-24T19:23:17+03:00yesajaluguväljakaevamisedarheoloogiarosma linnamägiajalugunoERRno114https://test-novaator.err.ee/1608250557/ilmauurija-jaanilaupaev-tuleb-kuumhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/06/17/1042164hd774t2.jpgIlmauurija: jaanilaupäev tuleb kuumKui tavaliselt on suve kõige soojem kuu juuli, siis tänavu kujuneb juba mitmendat aastat järjest juuni kõige soojemaks. Ilmauurija Jüri Kameniku sõnul tõuseb õhutemperatuur Eestis lähipäevil üle 30 kraadi ja püsib kõrgena veel 23. juuni õhtulgi.https://services.err.ee/media/embed/13067852021-06-17T11:01:25+03:00yesloodusvihm ilm sadujuulijaanipäevjüri kameniksuveilmaugustsoe ilmõhutemperatuurjaanilaupäevjuuniloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608240201/mutte-peletavad-sibullilled-ja-roiskuv-kalahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/06/09/1034076h0a51t2.jpgMutte peletavad sibullilled ja roiskuv kalaTallinna botaanikaaia taimekaitse spetsialisti Pille Hermanni sõnul on tänavu muttidele ja vesirottidele hea aasta. Ehkki kumbagi pole tingimata tõrjuda vaja, soovitab Hermann appi võtta pigem looduslikud vahendid, nagu püvililled, küüslauk ja roiskuvad kalad.https://services.err.ee/media/embed/12992672021-06-09T11:21:30+03:00yeslooduskalaaedküüslauktallinna botaanikaaedmuldpinnasnartsissmuttkahjuridmutidkahjurvesirottpüvilillkäigudpille hermannloodusnoERRno546https://test-novaator.err.ee/1608238428/eestlased-tarbivad-liiga-palju-soolahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/06/07/1032084hbe13t2.jpgEestlased tarbivad liiga palju soolaEesti inimesed söövad liiga palju soola, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) pilootuuringust. TAI toitumisuuringute osakonna vanemteadur Anu Aaspõllu sõnul võib liigne soolatarbimine endaga kaasa tuua kõrge vererõhu ning kujuneda võivad ka neeruhaigused.https://services.err.ee/media/embed/12976082021-06-07T12:19:51+03:00yestervistoitsooltoitumineanu aaspõllusoolatarbiminetervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608232254/kliimamuutus-mojutab-eesti-maasikakasvatajat-kahetiselthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/07/01/656550heb78t2.jpgKliimamuutus mõjutab Eesti maasikakasvatajat kahetiseltMaasikaitaimed vajavad arenguks lühikest päeva ja jahedamat õhutemperatuuri. Kliima soojenedes võib õhutemperatuur Eestis küll Poola ja Saksamaa headele kasvutingimustele järele jõuda, ent ühes soojusega levivad meile ka varem vaid Lõuna-Euroopat kimbutanud kahjurid.https://services.err.ee/media/embed/12917462021-05-31T13:34:32+03:00yeskeskkondkliimasoojeneminemaasikadmaasikaskliimamuutuseesti maaülikoolõhutemperatuureestimaa looduse fondmaasikasaaktaimekahjuridkahjuridulvi moorkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608231891/iss-is-viibiv-astronaut-vastas-eesti-opilaste-kusimustelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/06/01/1027302h028at2.jpgISS-is viibiv astronaut vastas Eesti õpilaste küsimusteleTeisipäeval tehti esmakordselt Eestist videokõne otse kosmosesse. Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) pardal viibivalt astronaudilt küsisid Eesti õpetajad küsimusi, mida olid esitanud õpilased kosmosehariduspäeva raames.https://services.err.ee/media/embed/12927992021-06-01T22:03:14+03:00yesuniversumissrahvusvaheline kosmosejaamastronauttõravere observatooriumheli lättivar parmaseserouniversumnoERRno134https://test-novaator.err.ee/1608230688/minutiloeng-mida-vajab-meie-lihaskond-toonuses-pusimisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/05/31/1025874h76edt2.jpgMinutiloeng: mida vajab meie lihaskond toonuses püsimiseks?Sellel talvel väga palju treenida ei saanud. Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži TERE Kompetentsikeskuse ekspert taastusarst Varje-Riin Tuulik selgitab, kuidas oma lihaste eest hoolt kanda, kui on olnud palju istumist ja lamamist.https://services.err.ee/media/embed/12899432021-05-28T11:51:58+03:00yestervisminutiloengtallinna ülikoolliikuminekehaline aktiivsusverevarustuskoroonakriislihasedlihasmasslihaskondkoormustervisnoERRno113https://test-novaator.err.ee/1608228414/koroonaviiruse-hulk-vaheneb-reovees-peaaegu-ule-kogu-eestihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/22/963682h62bat2.jpgKoroonaviiruse hulk väheneb reovees peaaegu üle kogu EestiViirusekogus väheneb reovees jätkuvalt peaaegu üle terve Eesti, viitab Tartu Ülikooli reoveeseireuuring. Üldpildist eristub märkmisväärselt vaid Ida-Virumaa, kus ületab viirusetase Eesti keskmist viis korda.https://services.err.ee/media/embed/12905072021-05-28T19:38:18+03:00yestervisreoveeuuringtervisnoERRno57https://test-novaator.err.ee/1608225751/tartus-tuli-kaevamistel-valja-pohjasoja-aegne-uhishaudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/05/26/1021582h0792t2.jpgTartus tuli kaevamistel välja Põhjasõja-aegne ühishaudTartus Supilinnas on kanalisatsioonitöödel leitud Põhjasõja-aegne ühishaud. Esimese paari luustiku leidmisest on nüüdseks jõutud 70 noore sõdurimehe skeletini, kes 1704. aasta suvel Tartu linnamüüri taga sõdisid.https://services.err.ee/media/embed/12882492021-05-26T21:58:02+03:00yesajaluguarheoloogiaühishaudmartin malvepõhjasõdaajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608223117/psuhholoog-paljud-hirmud-on-lapsena-opitudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/05/24/1018471h40f0t2.jpgPsühholoog: paljud hirmud on lapsena õpitudKõik inimesed tunnevad hirmu, ent psühholoog Ülli Kukumäe sõnul on küsimus selles, kuidas keegi oma hirmuga toime tulla oskab. Ta osutab, et paljud hirmud on õpitud lapsepõlves ja soovitab inimestel oma hirm endale lahti seletada.https://services.err.ee/media/embed/12854892021-05-24T10:57:16+03:00yespsüühikaemotsioonidtundedpsühholooghirmülli kukumägifoobiadhingaminefoobiahirmudkartminetapingpsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608222895/minutiloeng-mis-aitab-hingeldamise-vastuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/05/24/1018414haee5t2.jpgMinutiloeng: mis aitab hingeldamise vastu?Kas olete bussile joostes end hingetuna tundnud? On see märk kehvast vormist või veab tervis alt? Selgitusi ja nippe annab Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse koostööpartner taastusarst Annelii Jürgenson.https://services.err.ee/media/embed/12854472021-05-24T10:20:58+03:00yestervisminutiloengjooksminecovid-19hiongeldaminekopsuhaigusannelii jürgensonkoormustaluvustervisnoERRno96https://test-novaator.err.ee/1608220846/koroonaviiruse-hulk-vaheneb-reovees-aeglaselt-kuid-jarjekindlalthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/05/19/1012981h6d0at2.jpgKoroonaviiruse hulk väheneb reovees aeglaselt, kuid järjekindlaltReovees leiduva koroonaviiruse kogus kahanev reovees jätkuvalt, kuid väga aeglaselt, selgub Tartu Ülikooli värskest uuringust. Samuti on jäänud vähemaks väga suure viirusesisaldusega proove.https://services.err.ee/media/embed/12840162021-05-21T19:32:38+03:00yestervisreoveeuuringtervisnoERRno74https://test-novaator.err.ee/1608218785/linnugrippi-surnud-luikedel-olid-ilmselt-kaasuvad-haigusedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/05/20/1013575ha384t2.jpgLinnugrippi surnud luikedel olid ilmselt kaasuvad haigusedLinnugripp on ohtlik eeskätt kodulindudele ja metslinnud levitavad taudi sageli ise haigestumata. Eestis tänavu linnugrippi surnud luikedel võisid niisiis olla muudki tervisemured, osutab põllumajandus- ja toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel.https://services.err.ee/media/embed/12822492021-05-20T12:13:53+03:00yeslooduslinnudlinnugrippluigedgripphaiguskodulinnudveelinnudtaudh5n8põllumajandus- ja toiduamethele-mai sammelloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608215227/segadus-parim-enne-kuupaevaga-viib-endiselt-toiduraiskamisenihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/05/17/1010914h8119t2.jpgSegadus "parim enne" kuupäevaga viib endiselt toiduraiskamiseniInimestel kipuvad sageli sassi minema tootetähistused "parim enne ja "kõlblik kuni". Toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul tuleb tähelepanelik olla just "kõlblik kuni" tähistuse osas, sest selle kuupäeva kukkudes võivad toidus elutseda ohtlikud mikroorganismid.https://services.err.ee/media/embed/12790872021-05-17T11:56:44+03:00yestervisšokolaadkonservidliha lihatootedpiim piimatootedtoidumürgitustoit söökkala kalatootedkülli holstingtoidujagamiskappkõlblik kuniparim ennekaunviljadtervisnoERRno284https://test-novaator.err.ee/1608212800/tumeveebi-ullad-eesmargid-elavad-kuritegevuse-varjus-edasihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/05/14/1008622hba88t2.jpgTumeveebi üllad eesmärgid elavad kuritegevuse varjus edasiInternetil on kolm kihti: avalik osa, mis kajastub otsingumootorites, kasutajaspetsiifline osa ja tumeveeb. Kurjategijate turuplatsiks muutunud tumeveebi ei panda kinni, sest see täidab ka oma algset eesmärki: edendada sõnavabadust tsensuuririikides.https://services.err.ee/media/embed/12774552021-05-14T09:56:19+03:00yestehnikainternetveebriaarvuti häkkimine küberrünnak klaviatuursõnavabadustumeveebtõnu tammermust turgtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608212761/reoveeuuring-kinnitab-viirus-annab-tasapisi-jarelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/01/07/883492h8b76t2.jpgReoveeuuring kinnitab: viirus annab tasapisi järeleReoveeuuringu kohaselt on koroonaviirus Eestis küll endiselt laialt levinud, aga võrreldes nädal varasemaga on olukord veidi paremaks läinud ja viiruse levik natuke tagasi andnud, ütles ERR-ile reovee seireuuringu juht ja Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson.https://services.err.ee/media/embed/12778902021-05-14T19:34:35+03:00yestervistanel tensonkoroonaviiruse levikreoveeuuringtervisnoERRno64https://test-novaator.err.ee/1608210100/ameerikat-vallutavad-17-aasta-jarel-taas-tsikaadidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/05/12/1006591h9155t2.jpgAmeerikat vallutavad 17 aasta järel taas tsikaadidAmeerika Ühendriikide idarannikul tuleb praegu maapõuest välja miljardeid tsikaade. Putukateadlase Urmas Tartese sõnul veedavad tsikaadid vastsena maapõues 17 aastat selleks, et paremini ellu jääda.https://services.err.ee/media/embed/12754152021-05-12T10:47:24+03:00yesloodususaputukadputukasurmas tartesameerika ühendriigidtsikaadarengutsükkelvastnevalmikloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608208777/koroonavaktsiinikatsetused-laste-ja-noorte-seas-on-andnud-haid-tulemusihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/05/11/1005553h6422t2.jpgKoroonavaktsiinikatsetused laste ja noorte seas on andnud häid tulemusiUSA-s läbiviidud katsete põhjal andis hiljuti sealne toidu- ja ravimiamet loa 12–15-aastaste noorte vaktsineerimiseks Pfizer/BioNTechi koroonavaktsiiniga. Katsed olid väga edukad ja annavad lootust, et sama lubatakse ka Euroopas, kommenteeris Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg.https://services.err.ee/media/embed/12739602021-05-11T10:20:51+03:00yesterviskoroonavaktsiinuku haljasorgvaktsiinikatsedtervisnoERRno489https://test-novaator.err.ee/1608207733/palmioli-peidab-end-tootekoostises-keerukate-uhendinimede-tagahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/05/10/1004503hd5b0t2.jpgPalmiõli peidab end tootekoostises keerukate ühendinimede tagaIgal aastal toodetakse maailmas umbes 74 miljonit tonni palmiõli, mida kasvatatakse sageli vihmametsade ja muu põllumaa arvelt ning inimõigusi eirates. MTÜ Mondo vastutustundliku tarbimise eestvedaja Kristina Mänd leiab, et palmiõli ei peaks siiski ära keelama, vaid iga tootja peaks huvi tundma, kust tema palmiõli tuleb.https://services.err.ee/media/embed/12732042021-05-10T11:52:45+03:00yeskeskkondšokolaadaasiakohukesedsertifikaadidõlipalmtoiduainetööstustoit söökpalmiõliõiglane kaubanduspalmidkristina mändkeskkondnoERRno476https://test-novaator.err.ee/1608207439/minutiloeng-kuidas-kodukontoris-tervist-hoidahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/03/852736h5c3bt2.jpgMinutiloeng: kuidas kodukontoris tervist hoida?Tööst kodukontoris on saanud argipäev ja karta on, et ega me endisel kujul kontoritööl käima hakkagi. Mida teha selleks, et ka kodukontoris püsiks vaim virge ja selg sirge, räägib Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala lektor Raivo Hein.https://services.err.ee/media/embed/12730662021-05-10T09:37:09+03:00yestervistervisnoERRno139https://test-novaator.err.ee/1608202960/laoroboti-arendusmeeskond-piilub-haigla-poolehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/05/06/1001317h5edat2.jpgLaoroboti arendusmeeskond piilub haigla pooleTallinna Tehnikaülikooli teadlased arendavad lisaks isejuhtivale autole isejuhtivaid roboteid. Nende Boxbot 2.0 saab juba hakkama laotööga ja võib tulevikus tööd leida ka haiglates.https://services.err.ee/media/embed/12700272021-05-06T11:50:09+03:00yestehnikarobottallinna tehnikaülikoollogistikaisejuhtivboxbotlaotöölaorobotvladimir kutstehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608200809/suurem-osa-toidupanka-sobivast-kaubast-lopetab-prugikastis-voi-loomade-eeshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/05/04/998974haf3bt2.jpgSuurem osa Toidupanka sobivast kaubast lõpetab prügikastis või loomade eesEhkki puudust kannatavaid inimesi abistavasse Toidupanka jõudis möödunud aastal enam kui 2,4 miljonit kilo toidukaupa, moodustab see äraviskamisele minevast või loomade ees lõpetavast toidust vaid murdosa.https://services.err.ee/media/embed/12660102021-04-30T17:24:07+03:00yeskeskkondtoidupankkeskkonnakuutoidu raiskaminehoiame toitutoidu säästminekeskkondnoERRno1593https://test-novaator.err.ee/1608198370/poekett-toidukadu-on-kauplusele-puhas-kuluhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/05/02/997210h0097t2.jpgPoekett: toidukadu on kauplusele puhas kuluEhkki pool toidukaost tekib kodudes, läheb ka poodides palju toitu raisku. "Osoon" uuris Rimi Eesti esindajatelt, miks jääb toit poeletile seisma ja kuidas saaks poed aidata toitu päästa.https://services.err.ee/media/embed/12660102021-04-30T17:24:07+03:00yeskeskkondsupermarkettoidupoodrimitoidupankkeskkonnakuukauptoit söökklientvaido padumäetoiduraiskamineandrija arrokeskkondnoERRno1593https://test-novaator.err.ee/1608198439/restoranipidaja-soogikohad-voiksid-luua-uhise-toidupaastmisapihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/05/02/997222h9599t2.jpgRestoranipidaja: söögikohad võiksid luua ühise toidupäästmisäpiKeskkonnakuu raames vestles "Osoon" Dereku Burgeri restoranipidaja ja peakoka Fleur Sprenkiga toiduraiskamisest toitlustuses. Ehkki just koroonakriisi ajal on restoranidel raskem oma müüdavaid portsjone planeerida, näeb Sprenk lahendust toitlustajate omavahelises koostöös.https://services.err.ee/media/embed/12660102021-04-30T17:24:07+03:00yeskeskkondtoidupankrestoransöögikohtkeskkonnakuutoit sööktoiduraiskaminefleur sprenkdereku burgerkeskkondnoERRno1593https://test-novaator.err.ee/1608196927/eesti-mereprugis-troonivad-konid-kilekotid-ja-taarahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/04/30/996028h5cdbt2.jpgEesti mereprügis troonivad konid, kilekotid ja taaraVärske uuringu järgi leidub maailmameres, sealhulgas ka Läänemeres 281 eri liiki prügi. Kõige enam reostavad Eesti merevett suitsukonid, kilekotid, plekkpurgid ja plastpudelid, mis lipsavad läbi avaratest kanalisatsioonivõredest.https://services.err.ee/media/embed/12658422021-04-30T13:04:11+03:00yeskeskkondprügiprahtläänemerikilekotidmerisaastesuitsukonidplastplastpudelidmerereostusplekkpurgidrene reisnerkeskkondnoERRno486https://test-novaator.err.ee/1608194788/koroonakriis-paljastas-eesti-laste-vaimse-tervise-kitsaskohadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/17/958330h1ffdt2.jpgKoroonakriis paljastas Eesti laste vaimse tervise kitsaskohadKoroonapandeemia ajal kasvanud stress ja pinged tõid esile nii koolipsühholoogide nappuse kui ka aastate taha ulatuvad tegematajätmised vaimse tervise edendamise vallas. Süstemaatilisemaid probleeme aitaks aga kasvõi ajutiselt leevendada lastevanemate suurem osavõtlikkus ja laialdasem teavitustöö.https://services.err.ee/media/embed/12644202021-04-29T09:39:14+03:00yeshariduskool minu kodusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608194635/maailma-vanimad-silmad-kivistusid-muuga-lahistelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/04/29/994408h7068t2.jpgMaailma vanimad silmad kivistusid Muuga lähistelPraegune Eesti ala asus 450 miljoni aasta eest tänapäeva Madagaskari piirkonnas. Tollest ajast säilinud kivististe seast leiab näiteks mõne maailma vanimate silmadega elusolendi.https://services.err.ee/media/embed/12644742021-04-29T10:55:39+03:00yesloodusmuugasilmadkivististrilobiididfossiilidmadagaskarmerisiilikgeoloogiatamme-lauri tammeesti loodusmuuseumkambriumsander oloebapärlikarpkivimidloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608188566/juripaeval-pandi-hundid-ketti-ja-lasti-poisid-vabakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/04/23/989470hbfdct2.jpgJüripäeval pandi hundid ketti ja lasti poisid vabaksJüripäev ehk 23. aprill oli sajandite eest omamoodi aastavahetus: siis algas uus põllumajandusaasta. Ajaloolase Ründo Mültsa sõnul on kunagistest kommetest tänapäeva jõudnud jüriöö märgutuled, ent uue kombena on lisandunud näiteks motohooaja algus.https://services.err.ee/media/embed/12598602021-04-23T11:51:43+03:00yesajalugulõkepaidejüripäevjüriööründo mültsajakeskus wittensteinmärgutulijürituliajalugunoERRno292https://test-novaator.err.ee/1608186982/mereteadlane-kalavarude-seisundi-voti-on-arengumaade-vaesushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/04/22/988735hd61at2.jpgMereteadlane: kalavarude seisundi võti on arengumaade vaesusÄsja avaldatud ÜRO maailmamere ülevaate järgi on muutuv kliima ja üha suurenev inimtegevuse mõju jätnud tugeva jälje maailmamere seisundile. Tartu Ülikooli mereteadlase Henn Ojaveeri sõnul ohustab maailma kalavarusid eeskätt arengumaade vaesus. Läänemere seisund on tema hinnangul aga veel suhteliselt hea.https://services.err.ee/media/embed/12582132021-04-22T11:48:43+03:00yeskeskkondreostusmaailmameriüroläänemerivahemerimerisuessi kanalookeanraporthenn ojaveereutrofeeruminesüvamerivõõrliigidkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608185536/saased-ilmuvad-eestis-valja-kahe-nadala-parasthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/04/21/987748h0d2ct2.jpgSääsed ilmuvad Eestis välja kahe nädala pärastSääskede arvukus suvel sõltub sellest, kui lumerohke oli talv. Putukateadlase Urmas Tartese sõnul arenevad sääsed lume sulavee lompides, mis võivad tänavu ära kuivada enne sääskede arengu lõppu. Siiski võib vihmaste ilmade järel Eestis sääseparvi näha juba kahe nädala pärast.https://services.err.ee/media/embed/12569412021-04-21T10:33:16+03:00yeslooduslumisuviputukadsääskurmas tartessääsedsulasademedlombidvastsedloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608184201/loomaarst-lemmikut-voiks-vaktsineerida-regulaarselthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/04/20/987088h6e76t2.jpgLoomaarst: lemmikut võiks vaktsineerida regulaarseltKevadel viivad inimesed oma lemmikloomi rohkem õue, kus paraku ootavad loomi lisaks päikesele ka haigustekitajad. Loomade kiirabikliiniku veterinaar Kristina Taukul soovitab kasse-koeri vaktsineerida regulaarselt ja küülikuid kindlasti kevadel.https://services.err.ee/media/embed/12557382021-04-20T10:16:03+03:00yesterviskoerkevadvaktsiinkassvaktsineerimineloomaarstlemmikloomadpuugidnakkusedveterinaariahaigusedtuhkurküülikudkristina taukulkaitsesüsttervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608183181/nasa-l-onnestus-edukalt-marsil-helikopterit-lennutadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/04/19/986302h58eft2.jpgNASA-l õnnestus edukalt Marsil helikopterit lennutadaAmeerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA teatas esmaspäeval, et punasel planeedil õnnetus edukalt õhku tõusta ja maanduda tillukesel helikopteril Ingenuity.https://services.err.ee/media/embed/12547962021-04-19T17:18:15+03:00yesuniversumhelikoptermarssnasaingenuityuniversumnoERRno42https://test-novaator.err.ee/1608180901/minutiloeng-mis-on-stressi-ajal-olulinehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/04/16/984751h7a78t2.jpgMinutiloeng: mis on stressi ajal oluline?Kuigi stressivaba elu pole olemas võib ülemäärane stress halvendada oluliselt inimese meeleolu ja halvata tegutsemisvõime. Stress kipub üle pea kasvama just rasketel aegadel, kui inimesele tundub, et tal on vähe võimalusi oma olukorda mõjutada. Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask selgitab, kuidas stressiga hakkama saada.https://services.err.ee/media/embed/12531102021-04-16T16:35:49+03:00yespsüühikastresskoroonaväsimuspsüühikanoERRno146https://test-novaator.err.ee/1608178516/ulikoolid-hoiatavad-abituriente-riigieksamitest-loobumise-eesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/11/12/840358hea6at2.jpgÜlikoolid hoiatavad abituriente riigieksamitest loobumise eestRiigikogu otsusele siduda käesoleval aastal koolilõpetamine riigieksamitest lahti vastasid Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool üleskutsega abiturientidel eksameid tegemata mitte jätta. Ülikoolide esindajad rõhutavad, et paljudel noortel tuleb ülikooli kandideerimise mõte aasta või paar hiljem, siis on aga eksamiteks valmistumine oluliselt keerulisem.https://services.err.ee/media/embed/12516732021-04-15T22:01:30+03:00yesÜhiskondtartu ülikooltallinna tehnikaülikoolaune valkriigieksamidhendrik vollÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608177556/pealtnagija-eestisse-on-leidnud-tee-sajad-valisteadlasedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/04/14/982957h1a3ft2.jpg"Pealtnägija": Eestisse on leidnud tee sajad välisteadlasedHoolimata väiksusest ja kohatisest väiklusest on Eesti siiski üha atraktiivsem koht välismaa tippteadlastele, kes saavad siin oma professionaalseid unistusi täita, tuues teadmisi, au ja kuulsust juba Eestile. Viimase 15 aasta jooksul on Eestis tegutsevate välisteadlaste hulk statistika järgi kümnekordistunud ja ületas juba 500 piiri.https://services.err.ee/media/embed/12504372021-04-14T21:27:03+03:00yesteaduseluvälisteadlasedteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608175921/rahva-lemmikteadusklipiks-valiti-reet-kasepalu-luhiloenghttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/04/13/981346hc8bft2.jpgRahva lemmikteadusklipiks valiti Reet Kasepalu lühiloengKonkursi "Teadus 3 minutiga" rahvahääletus lõppes ja rahva lemmikuks osutus Tallinna Ülikooli nooremteadur Reet Kasepalu, kes uurib rühmatöö tegemist.https://services.err.ee/media/embed/12486252021-04-13T11:32:05+03:00yesteadus 3 minutigateadus 3 minutiganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608170119/arst-psuuhikahairega-inimeste-arv-pole-veel-massiliselt-kasvanudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/04/08/977272he2f6t2.jpgArst: psüühikahäirega inimeste arv pole veel massiliselt kasvanudOxfordi Ülikooli teadlaste värskest uuringust selgub, et igal kolmandal COVID-19 läbipõdenul esineb neuroloogilisi või vaimse tervise probleeme. PERHi statsionaarse ravi ülemarst-psühhiaater Merit Kudeviita tõdes, et Eestis tohutut psühhiaatriliste probleemidega inimeste lisandumist ta Eestis ei nänud pole, kuid põhjapanevaid järeldusi teha on veel vara.https://services.err.ee/media/embed/12438822021-04-08T10:06:33+03:00yespsüühikadepressioonvaimne tervisperhärevusmerit kudeviitahaigusedpsüühikahäirekoroonaviiruscovid-19psüühikanoERRno420https://test-novaator.err.ee/1608166543/minutiloeng-kas-kondimine-teeb-tervekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/04/05/974464hcfc5t2.jpgMinutiloeng: kas kõndimine teeb terveks?Pole olemas kehva ilma, on olemas vaid kehvad riided. Kõndimine on meeldiv tegevus, mida saab teha iga ilmaga ja igal aastaajal. TLÜ rekreatsioonikorralduse teenekas lektor Kaarel Zilmer arutleb, miks on kõndimine hea.https://services.err.ee/media/embed/12398772021-04-05T10:02:14+03:00yestervislooduskaarel zilmerkõndiminekõndimise filosoofiatervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608158956/ornitoloog-igakevadisest-hanemurest-paastaks-vaiksemad-polludhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/29/969277hce6dt2.jpgOrnitoloog: igakevadisest hanemurest päästaks väiksemad põlludEsimeste kevadilmadega on Eestisse saabunud ka hall-lõokesed, sookured ja esimesed haneparved. Ornitoloog Tarvo Valker rääkis saates "Terevisioon", milliseid liike on meile lähiajal veel oodata. Põllumehed päästaks tema sõnul hanerüüste käest aga väiksemad põllulapid.https://services.err.ee/media/embed/12341772021-03-29T10:10:17+03:00yeslooduslinnudkevadkuredhanedpõldlinnuvaatluspesakasttarvo valkerkuldnokklindude rännelinnud lendavadornitolooglõokeloodusnoERRno404https://test-novaator.err.ee/1608157231/eesti-teadlaste-tehtud-kaamerad-lahevad-jargmisel-aastal-kuu-pealehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/26/968518h2efbt2.jpgEesti teadlaste tehtud kaamerad lähevad järgmisel aastal Kuu pealeEesti kosmoseteadlased said Tartu observatooriumis valmis kaamerad, mis lendavad juba järgmisel aastal NASA missiooniga Kuu peale ja hakkavad seal robotkätt juhtima. See on esimene kord ajaloos, kus eestlaste valmistatud instrument saadetakse Kuu pinnale.https://services.err.ee/media/embed/12328392021-03-26T22:06:03+02:00yesuniversumkuukosmosnasateadlasedkaameradmihkel pajusalujaan viruuniversumnoERRno152https://test-novaator.err.ee/1608152149/lutsar-karjaimmuunsuseni-joudmiseks-pole-veel-selget-verstapostihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/23/965149hd2aet2.jpgLutsar: karjaimmuunsuseni jõudmiseks pole veel selget verstapostiTartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar nentis, et karjaimmuunsuse saavutamine sõltub suuresti vaktsiinide kättesaadavusest ja päris selge pole seegi, kui suurt osa elanikkonnast selleks vaktsineerida tuleb.https://services.err.ee/media/embed/12274242021-03-23T10:59:48+02:00yestervisvaktsineerimineirja lutsarkarjaimmuunsustervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608154645/kust-sa-tead-kuidas-toimivad-vaktsiinidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/25/966961h00bet2.pngKust sa tead: kuidas toimivad vaktsiinid?Algatus "Kust sa tead?" keskendub sel aastal koroonaviirusele ja vaktsineerimisele. Lühiloengus selgitab Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar, kuidas toimivad vaktsiinid?https://services.err.ee/media/embed/12217992021-03-17T12:31:13+02:00yeskust sa tead?vaktsiinvaktsineerimineirja lutsarkust sa teadkoroonaviiruskust sa tead?noERRno64https://test-novaator.err.ee/1608154633/kust-sa-tead-miks-tuleks-vaktsineerida-enamik-elanikkonnasthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/25/966964h22c2t2.pngKust sa tead: miks tuleks vaktsineerida enamik elanikkonnast?Algatus "Kust sa tead?" keskendub sel aastal koroonaviirusele ja vaktsineerimisele. Lühiloengus selgitab Eesti Ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs, miks on oluline vaktsineerida enamik elanikkonnast.https://services.err.ee/media/embed/12218022021-03-17T12:31:32+02:00yeskust sa tead?vaktsineeriminekust sa teadkoroonaviiruskarjaimmuunsusalar irskust sa tead?noERRno63https://test-novaator.err.ee/1608154618/kust-sa-tead-mis-on-karjaimmuunsushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/25/966940h3601t2.pngKust sa tead: mis on karjaimmuunsus?Algatus "Kust sa tead?" keskendub sel aastal koroonaviirusele ja vaktsineerimisele. Lühiloengus selgitab Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner, mis on karjaimmuunsus.https://services.err.ee/media/embed/12218112021-03-17T12:32:11+02:00yeskust sa tead?vaktsineeriminekust sa teaderik abnerkarjaimmuunsuskust sa tead?noERRno55https://test-novaator.err.ee/1608154609/kust-sa-tead-mis-on-loomulik-immuunsushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/25/966928h0bc0t2.pngKust sa tead: mis on loomulik immuunsus?Algatus "Kust sa tead?" keskendub sel aastal koroonaviirusele ja vaktsineerimisele. Lühiloengus selgitab Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner, mis on loomulik immuunsus.https://services.err.ee/media/embed/12218082021-03-17T12:32:11+02:00yeskust sa tead?kust sa teadkoroonaviirusimmuunsuserik abnerkust sa tead?noERRno77https://test-novaator.err.ee/1608154606/kust-sa-tead-kaua-antikehad-kestavadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/25/966913h1182t2.pngKust sa tead: kaua antikehad kestavad?Algatus "Kust sa tead?" keskendub sel aastal koroonaviirusele ja vaktsineerimisele. Lühiloengus selgitab Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson, mis on antikehad ja kuidas need toimivad.https://services.err.ee/media/embed/12218142021-03-17T12:32:17+02:00yeskust sa tead?kust sa teadpärt petersonantikehadkoroonaviiruskust sa tead?noERRno59https://test-novaator.err.ee/1608154543/kust-sa-tead-mille-vastu-on-vaktsiinid-aidanudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/25/966889hd625t2.pngKust sa tead: mille vastu on vaktsiinid aidanud?Algatus "Kust sa tead?" keskendub sel aastal koroonaviirusele ja vaktsineerimisele. Lühiloengus annab perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda ülevaate, mille vastu on vaktsiinid inimkonda aidanud.https://services.err.ee/media/embed/12217782021-03-17T12:25:08+02:00yeskust sa tead?vaktsineerimineruth kaldakust sa teadkoroonaviiruslastehaigusedkust sa tead?noERRno66https://test-novaator.err.ee/1608154531/kust-sa-tead-kas-ohutum-on-haigus-voi-vaktsiinhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/03/13/761242hbe65t2.jpgKust sa tead: kas ohutum on haigus või vaktsiin?Algatus "Kust sa tead?" keskendub sel aastal koroonaviirusele ja vaktsineerimisele. Lühiloengus selgitab perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda, kas ohutum on haiguse läbipõdemine või vaktsineerimine.https://services.err.ee/media/embed/12217752021-03-17T12:25:03+02:00yeskust sa tead?vaktsineerimineruth kaldakust sa teadvaktsiinide ohutuskoroonaviiruscovid-19kust sa tead?noERRno64https://test-novaator.err.ee/1608154528/kust-sa-tead-kui-palju-vaktsiin-kaitsebhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/25/966877h40b5t2.pngKust sa tead: kui palju vaktsiin kaitseb?Algatus "Kust sa tead?" keskendub sel aastal koroonaviirusele ja vaktsineerimisele. Lühiloengus selgitab Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar, kui palju vaktsiin nakatumise eest inimesi kaitseb.https://services.err.ee/media/embed/12217692021-03-17T12:24:42+02:00yeskust sa tead?irja lutsarkust sa teadvaktsiini tõhusushospitaliseerimineviiruse kandluskust sa tead?noERRno60https://test-novaator.err.ee/1608154522/kust-sa-tead-kas-vaktsiin-on-ohutuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/25/966871h707bt2.pngKust sa tead: kas vaktsiin on ohutu?Algatus "Kust sa tead?" keskendub sel aastal koroonaviirusele ja vaktsineerimisele. Lühivideosarja esimeses osas võtab Tartu Ülikooli genoomika instituudi spetsialist Natalia Pervjakova luubi alla vaktsiinide ohutuse.https://services.err.ee/media/embed/12217722021-03-17T12:24:56+02:00yeskust sa tead?kust sa tead?noERRno62https://test-novaator.err.ee/1608150772/minutiloeng-kas-ravimuda-voib-pidada-eesti-kullakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/22/963901h981et2.jpgMinutiloeng: kas ravimuda võib pidada Eesti kullaks?Ravimuda on Eestis kaevandatud ja mudaraviks kasutatud juba paarsada aastat, kuid mis teeb ravimuda väärtuslikuks ja kas ravimuda võib pidada Eesti kullaks? Küsimusele vastab Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa.https://services.err.ee/media/embed/12263442021-03-22T10:46:31+02:00yestervisminutiloengtallinna ülikooljaanus terasmaaravimudatervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608150238/tartu-ulikool-tahistab-august-rauberi-180-sunniaastapaevahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/21/963619h2567t2.pngTartu Ülikool tähistab August Rauberi 180. sünniaastapäevaEsmaspäeval on 180, sünniaastapäev Tartu Ülikooli meditsiinikollektsiooni rajajal professor August Rauberil. Ülikool tähistab koostöös Ahhaa keskusega seda päeva uuendatud anatoomianäitusega.https://services.err.ee/media/embed/12262092021-03-21T21:49:10+02:00yesteaduselutartu ülikoolahhaa keskusanatoomikumanatoomiaaugust rauberteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608143944/kevadel-saab-vitamiine-ka-hapukurgist-ja-tarkavast-umbrohusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/16/956680h5772t2.jpgKevadel saab vitamiine ka hapukurgist ja tärkavast umbrohustKui kevadel organismis vitamiine napib, haaravad paljud inimesed esimese asjana tabletipurgi järele, ehkki vajalikku saab edukalt kätte ka toidust. Toitumisnõustaja Tuuli Taimur soovitas saates "Terevisioon" süüa kevadel võimalikult erinevaid köögivilju ning neid keetmise ja praadimise asemel pigem vokkida.https://services.err.ee/media/embed/12205272021-03-16T12:07:27+02:00yestervisjuurviljadkevadpuuviljadköögiviljadvitamiinidtoituminetoit sööktoitainedwokvokkiminetuuli taimurtervisnoERRno500https://test-novaator.err.ee/1608140527/koroonaviiruse-hulk-pusib-reovees-jatkuvalt-vaga-korgehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/03/943246hf87bt2.jpgKoroonaviiruse hulk püsib reovees jätkuvalt väga kõrgeKoroonaviiruse kogus on suur peaaegu kõigi suuremate linnade reoveeproovides, viitavad Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad. Lähema nädala-paari jooksul pole seega oodata ka nakatunute hulga langust.https://services.err.ee/media/embed/12181512021-03-12T19:27:59+02:00yesterviskoroonaviirusreoveeuuringtervisnoERRno73https://test-novaator.err.ee/1608138616/raport-mageveekalade-arvukus-on-ohus-aga-jaanud-tagaplaanilehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/11/952090h06e6t2.jpgRaport: mageveekalade arvukus on ohus, aga jäänud tagaplaanileHiljuti avaldasid 16 looduskaitse-organisatsiooni üle maailma raporti, kus osutavad, et magevee-elustik vajab kiiresti taastamist. Tartu Ülikooli bioloogia ja ökoinnovatsiooni magistrant ja Eestimaa Looduse Fondi vabatahtlik Jürgen Karvaku sõnul saaks Eesti olukorda parandada, eemaldades kalade rändetõkkeid ja muutes sirgendatud jõed jälle looklevaks.https://services.err.ee/media/embed/12162462021-03-11T11:21:04+02:00yeslooduskaladpaisudjõedelurikkusmageveekalamageveekoguarvukusmagevesikraavidjürgen karvakloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608137527/teadlikult-soodud-sokolaaditukk-voib-aju-jaoks-olla-vitamiinhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/10/950719h75e7t2.jpgTeadlikult söödud šokolaaditükk võib aju jaoks olla vitamiinVaimse tervisega tegeleva MTÜ Peaasjad kliiniline psühholoog Anna Haasma õpetas saates "Terevisioon", kuidas teadlikult mõnd meeldivat toidupala nautida. Lisaks naudingule aitab harjutus tema sõnul inimesel paremini hetkes olla.https://services.err.ee/media/embed/12152802021-03-10T11:29:42+02:00yespsüühikavaimne tervisajupsühholoogiašokolaadteadlikkusmindfulnesstoit söökpeaasi.eeanna haasmaajuvitamiinnaudingpsüühikanoERRno539https://test-novaator.err.ee/1608135277/tuul-kuhjas-kiideva-rannas-merejaa-suurtesse-vallidessehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/08/949072h7717t2.jpgTuul kuhjas Kiideva rannas merejää suurtesse vallidesseLäänemaal Kiidevas on tuul kuhjanud merejää suurtesse vallidesse, mis on kohale meelitanud uudistajaid lähedalt ja kaugelt.https://services.err.ee/media/embed/12135282021-03-08T21:52:45+02:00yesloodusjäävallidkiidevaloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608134470/naeratamine-voib-leevendada-fuusilist-valuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/03/08/948520h20c2t2.jpgNaeratamine võib leevendada füüsilist valuSiiras naeratus kaunistab inimest, kuid mitte ainult – teadlased on välja selgitanud, et naeratamine võib leevendada ka füüsilist valu. Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping kirjutab sellest lähemalt.https://services.err.ee/media/embed/12128952021-03-08T10:06:00+02:00yespsüühikavalunaeratusnaerataminepsüühikanoERRno160https://test-novaator.err.ee/1608129532/kauplustel-on-toiduainete-oigel-temperatuuril-sailitamisel-paranemisruumihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/11/827432h3326t2.jpgKauplustel on toiduainete õigel temperatuuril säilitamisel paranemisruumiToidupakendil olev kõlblikkuse kuupäev kehtib vaid juhul, kui toodet on hoitud õigel temperatuuril. Tallinna Tehnikaülikooli uurimus väidab, et selles on Eesti kauplustel veel parandamise võimalust.https://services.err.ee/media/embed/12091512021-03-03T21:46:14+02:00yestehnikatallinna tehnikaülikooltoidupoedtehnikanoERRno162https://test-novaator.err.ee/1608123490/reumatoloog-liigesevalu-ravi-voiks-praegu-alata-kodustest-vahenditesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/02/26/939511h9de2t2.jpgReumatoloog: liigesevalu ravi võiks praegu alata kodustest vahenditestNiiske ilma korral kurdavad inimesed sageli luu- ja liigesevalu üle. Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloogi Karin Laasi sõnul tasub eristada liigesevalu liigesepõletikust. Koroonakriisi ajal soovitab ta proovida liigesevalu esmalt kodus külma või sooja kompressiga leevendada.https://services.err.ee/media/embed/12046902021-02-26T13:39:59+02:00yestervisterevisioonvalueakas vanurartroosliigesedartriitkarin laasreumatoloogliigesevaluliigesepõletiktervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608118792/minutiloeng-miks-tahistavad-riigid-rahvuspuhihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/02/24/751603h6ea2t2.jpgMinutiloeng: miks tähistavad riigid rahvuspühi?Veebruari lõpus tasub endalt küsida, mis on Eesti iseseisvuspäeva tähendus. Mis ajast pärineb rahvuspüha tähistamise komme nii Eestis kui kaugemal ja kuidas üldse saab ühest ajaloosündmusest riiklik tähtpäev? Küsimustele vastab Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.https://services.err.ee/media/embed/12012192021-02-22T11:06:10+02:00yesÜhiskondiseseisvuspäevriigipühakollektiivne mälurahvuspüha24 veebruarÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608113224/pealtnagija-nasa-tahab-eestlaste-kaamera-kuu-peale-saatahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/02/17/926674h91e1t2.png"Pealtnägija": NASA tahab eestlaste kaamera Kuu peale saataAstronaut Neil Armstrongi esimesed sammud Kuul aastal 1969 on ilmselt ajaloo enimvaadatud telekaadrid. Nüüd kavandab NASA uusi missioone Maa kaaslasele ning plaanide kohaselt jõuab pilt sellest meieni läbi eestlaste ehitatud kaamera. Kristjan Pihl elas Eesti kuukaamera sünnile kaasa joonestuslaualt kuni pakkimiseni.https://services.err.ee/media/embed/11974692021-02-17T15:24:44+02:00yesuniversumkuuapolloestcubepealtnägijanasamart noormakristjan pihlmihkel pajusaluartemiskosmosemissioonidjaan virujaan hendrik murumetskosmoseprogrammiduniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608109093/merits-uued-koroonatuved-on-parit-sealt-kus-viiruse-levik-laks-kaesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/02/01/908317h7155t2.jpgMerits: uued koroonatüved on pärit sealt, kus viiruse levik läks käestViimasel ajal tuleb üha enam teateid koroonaviiruse uutest tüvedest, mida seostatakse viiruse kiirema levikuga. "AK.Nädal" uuris, milliseid koroonaviiruse tüvesid on leitud Eesti inimeste seast ning kuidas mõjutab viiruse muteerumisvõime vaktsiinide tootmist ja võitlust pandeemiaga.https://services.err.ee/media/embed/11941782021-02-14T22:01:04+02:00yestervisirja lutsarandres meritskoroonaviirusradko aviviirustüviinglise tüvilõuna-aafrika tüvitervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608108028/kare-pakane-hispaania-teetigudest-ei-paastahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/02/12/921775hc306t2.jpgKäre pakane hispaania teetigudest ei päästaNädalaid kestnud käre pakane ei päästa Eestit siin mullu laialt levima hakanud invasiivsetest hispaania teetigudest, sest paksu lume all on neil piisavalt soe, kinnitas zooloog Uudo Timm. Omavalitsused saavad võõrliigi leviku piiramiseks taotleda toetust keskkonnainvesteeringute keskuselt.https://services.err.ee/media/embed/11932662021-02-12T22:13:36+02:00yesloodushispaania teetiguloodusnoERRno174https://test-novaator.err.ee/1608099121/minutiloeng-sotsiaalmeedia-sai-pandeemia-ajal-taiskasvanukshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/02/05/913687hcfc6t2.jpgMinutiloeng: sotsiaalmeedia sai pandeemia ajal täiskasvanuksKõigest aasta tagasi muutus maailm. Ootamatult palju hakati aega veetma kodudes ja sellevõrra rohkem sõltuma infost, mis tuleb arvutitest ja telefonidest. Tallinna Ülikooli inimõiguste professor ja Globaalse digitaalsete inimõiguste võrgustiku esimees Mart Susi selgitab, kuidas pandeemia sotsiaalmeediat mõjutas.https://services.err.ee/media/embed/11854302021-02-05T10:53:22+02:00yesÜhiskondsotsiaalmeediaühe minuti loengpandeemiamart susiÜhiskondnoERRno124https://test-novaator.err.ee/1608096280/pealtnagija-ravimiuuringute-katseid-tehakse-8000-eestimaalase-pealhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/02/03/910687h0d99t2.png"Pealtnägija": ravimiuuringute katseid tehakse 8000 eestimaalase pealIgal aastal algatatakse Eestis ligi 70 inimkatseisikutega ravimiuuringut. Praegu on neid käimas 195 ja nendega on seotud 8000 patsienti. "Pealtnägija" ajakirjanik Piia Osula uuris, kes need katseisikud on ja miks nad sellise riskantse ettevõtmisega haakuvad.https://services.err.ee/media/embed/11838462021-02-03T15:17:53+02:00yestervispealtnägijatartu ülikooli kliinikumravimiametravimifirmadravimiuuringudingrid altandres kotsarinimkatsedivo valterpärna kliinikmihkel arrakhannes tilktervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608093676/paikesepatareidest-klaasid-muudavad-akna-elektrienergia-allikakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/04/05/973930h77bbt2.pngPäikesepatareidest klaasid muudavad akna elektrienergia allikaksTallinna Tehnikaülikooli teadlased valmistasid eelmisel aastal poolläbipaistva aknaklaas-päikesepatarei, mis toodab samaaegselt elektrit ja reguleerib hoone sisekliimat, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Jako Siim Eensalu.https://services.err.ee/media/embed/12368142021-03-31T15:48:54+03:00yesteadus 3 minutigatallinna tehnikaülikoolpäikesepatareijako siim eensaluteadus 3 minutiganoERRno196https://test-novaator.err.ee/1608091474/paljastuhnurite-vooraviha-hoiab-elus-nende-ainuvalitseja-murrakhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/01/29/905068h4aaft2.jpgPaljastuhnurite võõraviha hoiab elus nende ainuvalitseja murrakKarvutud ja peaaegu pimedad närilised paljastuhnurid elavad mesilaste kombel kolooniates. Nüüd näitas värske rahvusvaheline uuring, et igas koloonias piiksuvad tuhnurid omaette murrakus. Murraku valib kolooniale nende ainuvalitsejast ema ja häälitsuste abil leiavad loomakesed kiiresti iga kolooniasse tunginud võõra.https://services.err.ee/media/embed/11792982021-01-29T11:42:26+02:00yesloodussuhtlusnärilinepaljastuhnurnärilisedvõõravihaloomade käituminekolooniadialektmurrakmurreloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608091423/hajutatud-vastutus-pidurdab-eesti-suurt-prugipoorethttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/01/24/735421h593dt2.jpgHajutatud vastutus pidurdab Eesti suurt prügipööretKeskkonnateadlikkuse uuringu järgi sorteerib sageli prügi 84 protsenti Eesti elanikest. Samas jõuab olmejäätmetest ringlusse vaid 28 protsenti ja seda juba mitmendat aastat järjest. Ebakõlal on mitu põhjust.https://services.err.ee/media/embed/11752872021-01-25T21:19:36+02:00yeskeskkondprügiprügi sorteerimineolmejäätmedpakendijäätmedkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608085030/uhe-minuti-loeng-kas-lihtsuses-peitub-voluhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/01/25/899674h39d3t2.jpgÜhe minuti loeng: kas lihtsuses peitub võluAjaloolane David Vseviov on ühes oma artiklis öelnud, et lihtsate lahenduste soov keerulistele olukordadele võib lõppeda katastroofiga. Miks 21. sajandil, pinnapealsete otsuste ajastul, siiski süveneda? Sellest räägib Tallinna Ülikoolis mullu sügisel doktoritöö kaitsnud Airi Mitendorf.https://services.err.ee/media/embed/11747082021-01-25T09:42:59+02:00yesÜhe minuti loengkomplekssüsteemidairi mitendorfÜhe minuti loengnoERRno117https://test-novaator.err.ee/1608080710/uus-nutikas-abimees-markab-looderdajaid-ja-tohustab-opilaste-ruhmatoodhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/04/05/973921hf232t2.pngUus nutikas abimees märkab looderdajaid ja tõhustab õpilaste rühmatöödTallinna Ülikooli nooremteadur Reet Kasepalu uurib, millega tegelevad õpilased rühmatöö ajal. Efektiivsemaks õppimiseks loodud nutikas abiline CoTrack näitab, kui palju keegi ühisesse töösse panustab ja pakub õpetajale välja juhiseid õppimise tõhustamiseks.https://services.err.ee/media/embed/12368262021-03-31T15:51:03+03:00yesteadus 3 minutigaõppiminereet kasepalucotrackrühmatööteadus 3 minutiganoERRno218https://test-novaator.err.ee/1608080572/joonase-ime-tabatud-voi-tabamatahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/04/05/973924h6b1et2.pngJoonase ime – tabatud või tabamataPianist Vardo Rumesseni käe all valminud partituur eesti esimesest oratooriumist "Joonas" on vaid üks selle võimalik tõlgendus ja suurteos vääriks kahtlemata mitut käsitlust, leiab Eesti Muusika ja Teatriakadeemia õppejõud ja dirigent Mai Simson.https://services.err.ee/media/embed/12368292021-03-31T15:51:29+03:00yesteadus 3 minutigaemtajoonase lähetaminemai simsoneesti muusika ja teatriakadeemiajoonasesimene oratooriumteadus 3 minutiganoERRno202https://test-novaator.err.ee/1608079813/teadlased-otsivad-eesti-lehmade-onnelikuks-tegemise-votithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/04/05/973918hcabbt2.pngTeadlased otsivad Eesti lehmade õnnelikuks tegemise võtitViimase 15 aastaga on Eestis piimaveisekarja keskmine suurus viis korda kasvanud. Paraku on siiani ebaselge, kuidas tagada suurtootmise tingimustes lehmade heaolu ja vähendada nende suremust, kirjutab Eesti Maaülikooli nooremteadur Dagni-Alice Viidu.https://services.err.ee/media/embed/12368202021-03-31T15:50:12+03:00yesteadus 3 minutigalehmadeesti maaülikoolsuremusdagni-alice viidueesti lehmadhukkumismäärloomade heaoluteadus 3 minutiganoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608078397/seireuuring-kokkupuude-koroonaviiruse-kandjaga-heidutab-inimesi-uha-vahemhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/01/19/893983h8e95t2.jpgSeireuuring: kokkupuude koroonaviiruse kandjaga heidutab inimesi üha vähemViimase kuuga on nakatunute arv Eestis kahekordistunud ja viirus levib kõigis maakondades. Samuti on kasvanud nende hulk, kes pärast arvatavat kokkupuudet nakatunuga oma käitumises midagi ei muuda, selgub Tartu Ülikooli koroonaviiruse levimuse seireuuringust.https://services.err.ee/media/embed/11695842021-01-19T19:14:27+02:00yesterviskoroonaviirusviiruse levikseireuuringtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1608078214/sonade-tahendus-muudab-maailmatajuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/04/05/973927he0a8t2.pngSõnade tähendus muudab maailmatajuVaeva nägemine või naabri tundmine ei ole pelgalt huvitavad väljendid, vaid aitavad meil ka aru saada sellest, kes me oleme, leiab Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur Mariann Proos.https://services.err.ee/media/embed/12368232021-03-31T15:50:14+03:00yesteadus 3 minutigakeelmaailmatajumariann proostähendussoome-ugri keeledteadus 3 minutiganoERRno192https://test-novaator.err.ee/1608076393/riik-kavatseb-hakata-maksma-doktorantidele-eesti-keskmist-palkahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/16/829562heee3t2.jpgRiik kavatseb hakata maksma doktorantidele Eesti keskmist palkaRiik kavatseb doktorantidele edaspidi stipendiumi asemel kõrgemat palka maksta, et võimaldada teadustööle pühendumist ja muuta see atraktiivsemaks. Paljude noorte teadlaste jaoks on see ammuoodatud samm, kriitikud muretsevad aga, et plaan võib endaga kaasa tuua vabaduse vähenemise.https://services.err.ee/media/embed/11677452021-01-17T22:11:58+02:00yesteaduselustipendiumtallinna ülikoolülikoolkõrgharidusdoktorantharidus- ja teadusministeeriummagistriõpeindrek reimanddoktorantuurteaduselunoERRno288https://test-novaator.err.ee/1608073951/otse-teadlasteni-jouab-teadus-ja-arendustegevuse-lisarahast-vaid-vaike-osahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/08/634939h2da5t2.jpgOtse teadlasteni jõuab teadus- ja arendustegevuse lisarahast vaid väike osaPärast aastaid teadlaste palvekirju ja protestimarsse, saabus mullu rõõmusõnum, et riik kavatseb teadus- ja arendustegevuste raha hüppeliselt suurendada nii, et see vastaks ühele protsendile SKP-st. Selle tasemeni jõudmiseks, eraldas valitsus 56 miljonit eurot lisavahendeid. Otse teadlastele jõuab aga vaid väike osa rahast.https://services.err.ee/media/embed/11658162021-01-15T09:39:23+02:00yesteaduselukultuuriministeeriumtõnis lukassotsiaalministeeriumteadusrahastuskeskkonnaministeeriummaaeluministeeriumharidus- ja teadusministeeriumviljar lubiministeeriumidmajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumteaduselunoERRno234https://test-novaator.err.ee/1236640/minutiloeng-paevikupidamine-parandab-tervist-ja-rahustab-meelthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2021/01/11/885817h3664t2.jpgMinutiloeng: päevikupidamine parandab tervist ja rahustab meeltUus aasta, uued lubadused ja mõtted. Selleks, et oma elus juhtuvaid põnevaid sündmusi meeles pidada ja talletada, võib pidada päevikut. Kas päevikupidamine on ka hea hingele ja tervisele, selgitab Tallinna Ülikooli vilistlane, kirjandusterapeut ja -teadlane Berit Kaschan Ühe Minuti Loengus.https://services.err.ee/media/embed/11611452021-01-11T10:35:57+02:00yespsüühikaberit kaschanpäevikupidaminepsüühikanoERRno152https://test-novaator.err.ee/1219627/aigar-vaigu-inimkond-pole-kriisi-ajal-kunagi-paremini-elanudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/25/873874h5ceft2.jpgAigar Vaigu: inimkond pole kriisi ajal kunagi paremini elanudEhkki Covid-19 pandeemia on sundinud inimestele peale mitmeid valusana tundvaid muutusi, pole need laiemat pilti vaadates saanud täbaras olukorras kunagi hakkama sedavõrd hästi kui praegu, leiab füüsik ja teaduse populariseerija Aigar Vaigu.https://services.err.ee/media/embed/10409172020-04-24T10:58:07+03:00yesÜhiskondaasta säravaimad tähedaigar vaiguÜhiskondnoERRno772https://test-novaator.err.ee/1215475/taevast-saab-naha-saturni-ja-jupiteri-kohtumisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/21/870820h2c29t2.jpgTaevast saab näha Saturni ja Jupiteri kohtumistEsmaspäevase, aasta lühima päeva õhtul on meie taevas nähtus, mida pole juhtunud peaaegu 800 aastat. Maalt vaadatuna saavad Päikesesüsteemi kaks suuremat planeeti Jupiter ja Saturn justkui kokku, moodustades mõneks ajaks heleda tähesarnase objekti, mida nimetatakse ka jõulutäheks.https://services.err.ee/media/embed/11412912020-12-21T21:28:32+02:00yesuniversumsaturnjupiteruniversumnoERRno118https://test-novaator.err.ee/1215262/mart-ustav-eesti-oma-koroonaravim-on-valmis-aga-inimkatseteks-napib-rahahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/21/870187h3f80t2.jpgMart Ustav: Eesti oma koroonaravim on valmis, aga inimkatseteks napib rahaBiomeditsiinitehnoloog ja akadeemik Mart Ustavi sõnul on tema ettevõte Icosagen valmistanud toimiva koroonaviiruse ravimi. Kuigi ravimikandidaat läbis edukalt loomkatsed, napib teise faasi kliinilisteks katseteks Ustavi sõnul raha.https://services.err.ee/media/embed/11407662020-12-21T10:42:58+02:00yestervisravimmart ustavantikehadkoroonaviiruscovid-19sars-cov-2icosagenkoroonaravimbiomeditsiinregenerontervisnoERRno523https://test-novaator.err.ee/1214902/uhe-minuti-loeng-kuidas-teha-loodusele-paihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/21/870100h9a92t2.jpgÜhe minuti loeng: kuidas teha loodusele pai?Sel aastal sai Eesti looduskaitse 110-aastaseks ja selle tähistamiseks kutsuti üles tegema loodusele pai. Mitmed loodussõbralikuna näivad muudatused käitumises võivad aga tegelikult loodust kahjustada, nendib Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur minutiloengus. Tihti oleks targem tarbimist vähendada.https://services.err.ee/media/embed/11407092020-12-21T09:47:23+02:00yeskeskkondtarbiminekohvmihkel kangurringmajanduskeskkondnoERRno205https://test-novaator.err.ee/1204957/uhe-minuti-loeng-mida-teeb-taliujumine-inimese-kehagahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/11/860692h0d1ft2.jpgÜhe minuti loeng: mida teeb taliujumine inimese kehaga?Taliujumine turgutab immuunsust ja tekitab kehas ka mitmeid teisi suuremaid ja väiksemaid muutusi, kinnitab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi liikumisteaduste lektor Kirsti Pedak.https://services.err.ee/media/embed/11304402020-12-11T13:15:08+02:00yesnovaatortaliujuminenovaatornoERRno102https://test-novaator.err.ee/1205302/eesti-teaduse-tippkeskused-ootavad-selgust-tuleviku-rahastuse-kohtahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/11/861049h748ct2.jpgEesti teaduse tippkeskused ootavad selgust tuleviku rahastuse kohtaEestis on üheksa tippkeskust, mis koondavad eri valdkondade teadlaste kompetentsi ja toetavad noorte teadlaste järelkasvu. Euroopa tõukefondide toel tegutsenud tippkeskused võivad aga uksed sulgeda, sest riik ei ole öelnud, kuidas 2022. aastast neid rahastatakse.https://services.err.ee/media/embed/11310402020-12-11T21:49:22+02:00yesteaduseluteadustippkeskusrahastusteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1203973/kolme-minuti-loeng-jalgimisrakendused-voivad-pohjustada-usaldamatusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/10/859561hc9bdt2.jpgKolme minuti loeng: jälgimisrakendused võivad põhjustada usaldamatustMurelikel lapsevanematel on tänapäeval võimalik nutitelefoni ja jälgimisrakendustega igal hetkel oma lapse asukohta määrata. Kuidas mõjutavad jälgimisrakendused peresuhteid, lapsi ja lapsepõlve, uurib Tartu Ülikooli doktorant Marit Sukk.https://services.err.ee/media/embed/11259282020-12-07T10:02:26+02:00yestehnikalapsedtartu ülikooltelefonlapsevanemadnutitelefonpererakendusedäpidmarit sukkdigitehnoloogiajälgimisrakendusedperesuhtedtehnikanoERRno180https://test-novaator.err.ee/1201603/viimased-suured-mammutid-elasid-tanapaeva-eesti-aladelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/03/25/195499h3658t2.jpgViimased suured mammutid elasid tänapäeva Eesti aladelEestis on viimase seisuga tehtud vaid 34 ametlikku mammutileidu, aga vähestest leidudest hoolimata on Eesti teadlased andnud oma panuse mammuti elu uurimisse. Uuringust on selgunud, et viimased mammutid olid Eesti aladel 10 000 aastat tagasi.https://services.err.ee/media/embed/11285502020-12-09T21:36:30+02:00yesloodusmammutidloodusnoERRno1061https://test-novaator.err.ee/1201696/mammutite-luude-kaevandamise-tottu-havineb-vaartuslik-osa-ajaloosthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/09/858889h5192t2.jpgMammutite luude kaevandamise tõttu hävineb väärtuslik osa ajaloostJakuutias kougitakse igikeltsast välja kümnete tuhandete aastate vanuseid mammutite, karvaste ninasarvikute ja teiste suurulukite kihvu, sarvi ja võhkasid, mis maksavad kohati rohkem kui kuld. Teadlased jälgivad rüüstamist vastuoluliste tunnetega ja ametnikud pigistavad silma kinni, sest järelevalve maailma ühes kõige hõredamalt asustatud piirkonnas on problemaatiline.https://services.err.ee/media/embed/11285502020-12-09T21:36:30+02:00yesajalugumammutidjakuutiaajalugunoERRno1061https://test-novaator.err.ee/1201540/kolme-minuti-loeng-eesti-kirjandus-joudis-rootsi-keeles-laia-maailmahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/09/858808hb73ft2.jpgKolme minuti loeng: eesti kirjandus jõudis rootsi keeles laia maailmaEesti riik oli 1930. aastatel noor, ent juba (või alles?) 1938. aastal tõlgiti rootsi keelde esimene eesti kirjandusteos, Anton Hansen Tammsaare "Kõrboja peremees". Mida kõnelevad rootsi keelde pandud eesti kirjandusteosed meie kirjanduse positsiooni kohta maailmas, uurib Tartu Ülikooli kirjandusteaduse doktorant Sirel Heinloo.https://services.err.ee/media/embed/11259312020-12-07T10:03:10+02:00yesajalugutartu ülikoolrootsikirjanduskõrboja peremeesanton hansen tammsaareeesti vabariikkirjandusteadus1930ndadtõlkiminesirel heinloorootsi keelajalugunoERRno163https://test-novaator.err.ee/1200013/viimastel-nadalatel-nakatuti-koroonaviirusega-kolm-korda-rohkem-kui-varemhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/08/857590he553t2.jpgViimastel nädalatel nakatuti koroonaviirusega kolm korda rohkem kui varemTartu Ülikooli juhitavast koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgus, et nakkusohtlike täiskasvanud elanike arv Eestis on võrreldes novembri keskpaigaga kasvanud vähemalt kolm korda. Seejuures järgivad inimesed nüüd varasemast hoolsamini valitsuse kehtestatud piiranguid, kandes maski ja hoidudes füüsilistest kohtumistest.https://services.err.ee/media/embed/11275062020-12-08T19:18:21+02:00yestervistartu ülikoolkoroonaviiruscovid-19sars-cov-2seireuuringkoroona eestistervisnoERRno149https://test-novaator.err.ee/1199893/kolme-minuti-loeng-korbenud-piparkooki-ja-soetabletti-eristavad-pooridhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/08/857443h998ft2.jpgKolme minuti loeng: kõrbenud piparkooki ja söetabletti eristavad pooridSüsi on mõiste, mida argielus väga tihti pruugitakse. Teaduslikul lähenemisel avaneb selle taga aga põnev maailm. Mis vahe on näiteks söetabletil, söestunud piparkoogil ja tööstuses kasutataval süsinikul? Tartu Ülikooli keemia doktorant Riinu Härmase sõnul on neil väga erinev ülesehitus. Süsiniku kasutusvõimalused määrabki justnimelt selles olevate pooride hulk.https://services.err.ee/media/embed/11259192020-12-07T10:01:44+02:00yestehnikatartu ülikoolkeemiaenergiasüsisuperkondensaatorsüsinikstruktuurriinu härmaspooridsöetabletttehnikanoERRno190https://test-novaator.err.ee/1199359/prillitoosi-arvutitund-kuidas-tunda-ara-kahtlast-e-kirjahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/06/856588h5ec9t2.png"Prillitoosi" arvutitund: kuidas tunda ära kahtlast e-kirjaSeekordses arvutiõppe rubriigis õpime, millele tuleb tähelepanu pöörata, kui e-posti on saabunud kahtlane e-kiri.https://services.err.ee/media/embed/11256072020-12-06T18:42:23+02:00yestehnikaprillitoosandmepüüktehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1198978/kolme-minuti-loeng-eesti-maapou-voib-endas-peita-ullatusihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/07/856756h3841t2.pngKolme minuti loeng: Eesti maapõu võib endas peita üllatusiEesti asub maavarade poolest rikkas Balti kilbi piirkonnas. Maapõue uuringud võivad aimu anda, kas Eestist leiaks näiteks taastuvenergia seadmete ehituseks vajalikke metalle. Tartu Ülikooli doktorant Siim Nirgi sõnul tuleb siin appi geofüüsika.https://services.err.ee/media/embed/11259612020-12-07T10:15:30+02:00yesloodusmaavaradkaevandaminepuuraukmetallidsiim nirgikivimidkristalsed kivimidbalti kilpjõhvi magnetanomaaliageofüüsikaloodusnoERRno181https://test-novaator.err.ee/1198498/viiruse-leviku-peatamiseks-on-vaja-antikehasid-kolmele-neljandikule-rahvasthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/09/09/816378hcd21t2.jpgViiruse leviku peatamiseks on vaja antikehasid kolmele neljandikule rahvastKuu lõpus otsustab Euroopa Ravimiamet, kas anda Pfizer/BioNTechi koroonavaktsiinile müügiluba. Kui luba tuleb, plaanitakse jaanuaris alustada vaktsineerimist ka Eestis. Et viirus riigis enam vabalt ringelda ei saaks, oleks vaja, et kolm neljandikku elanikest kannaks antikehasid, mis on saadud kas vaktsiini või haiguse läbipõdemise kaudu.https://services.err.ee/media/embed/11257482020-12-06T21:52:54+02:00yestervisvaktsineeriminekoroonaviirustervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1193545/akadeemikuteks-valiti-krista-fischer-veiko-uri-ja-elmo-nuganenhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/02/852445h51a4t2.jpgAkadeemikuteks valiti Krista Fischer, Veiko Uri ja Elmo NüganenEesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil valiti matemaatika ja matemaatilise statistika akadeemikuks Krista Fischer, metsanduse akadeemikuks Veiko Uri ja teatrikunsti akadeemikuks Elmo Nüganenhttps://services.err.ee/media/embed/11223342020-12-02T19:13:00+02:00yesnovaatorkrista fischerelmo nüganenteaduste akadeemiaakadeemikudveiko urinovaatornoERRno30https://test-novaator.err.ee/1193503/hiina-kosmoseaparaat-saabus-kuu-pinnalehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/02/852355he9bbt2.jpgHiina kosmoseaparaat saabus Kuu pinnaleMöödunud nädalal Wenchangi kosmodroomilt ilmaruumi lennanud Hiina kosmoseaparaat Chang'e 5 jõudis eile Kuu pinnale.https://services.err.ee/media/embed/11223222020-12-02T19:10:32+02:00yesuniversumkuuchang'e 5universumnoERRno39https://test-novaator.err.ee/1189390/prillitoosi-arvutitund-kuidas-kasutada-internetipankahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/11/20/844226h77e8t2.png"Prillitoosi" arvutitund: kuidas kasutada internetipankaSeekordses arvutiõppe rubriigis saame tuttavaks internetipangaga, kus on võimalik oma rahaasjadele ligi pääseda ja makseid teha.https://services.err.ee/media/embed/11195742020-11-29T12:15:13+02:00yestehnikaprillitoosinternetipanktehnikanoERRno243https://test-novaator.err.ee/1172779/teadlane-selgitab-kuidas-erineb-meeste-migreen-naiste-omasthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/16/829524h65aet2.jpgTeadlane selgitab, kuidas erineb meeste migreen naiste omastSageli on arvatud, et migreen on põhiliselt naistel esinev haigus, kuid ka meestel esineb migreeni, seejuures mehed tihtipeale migreeniga arsti juurde ei pöördu, selgitas Tallinna Ülikooli neuroloogia külalisprofessor Toomas Toomsoo.https://services.err.ee/media/embed/11178132020-11-27T16:08:27+02:00yestervistallinna ülikoolmigreenmeeste tervispeavalutoomas toomsootervisnoERRno176https://test-novaator.err.ee/1167535/koroona-labipodenutel-on-antikehad-pool-aastathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/23/833719hbfa0t2.jpgKoroona läbipõdenutel on antikehad pool aastatKoroonaviiruse läbipõdenutel on veel pool aastat hiljem olemas antikehad. Samas pole selge, kui palju need uue nakatumise eest kaitsevad, tõdeti koroonakonverentsil Tartu Ülikoolis.https://services.err.ee/media/embed/11172462020-11-26T21:45:24+02:00yestervisantikehadkoroonaviirustervisnoERRno121https://test-novaator.err.ee/1162244/prillitoosi-arvutitund-kuidas-veebis-raamatuid-laenutada-ja-lugedahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/11/20/844226h77e8t2.png"Prillitoosi" arvutitund: kuidas veebis raamatuid laenutada ja lugedaSeekordses arvutiõppe rubriigis õpime, kuidas kasutada Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU, kus on võimalik raamatuid laenutada ja internetis neid lugeda.https://services.err.ee/media/embed/11143512020-11-20T20:43:35+02:00yestehnikaprillitoosraamatukogue-raamattehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1160637/minutiloeng-mis-teeb-linna-tervisest-hoolivakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/11/19/843729h2da2t2.jpgMinutiloeng: mis teeb linna tervisest hoolivaks?Head elukvaliteeti pakkuvale linnakeskkonnale on iseloomulik, et selles on hea elada nii kahekuusel lapsel, 36-aastasel kui ka 80-aastasel inimesel. Mis teeb linna meie tervisest hoolivaks, selgitab Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu prorektor Helen Sooväli-Sepping.https://services.err.ee/media/embed/11138712020-11-19T09:34:03+02:00yeskeskkondtallinna ülikoolhelen sooväli-seppinglinnastunud ühiskondkeskkondnoERRno134https://test-novaator.err.ee/1159936/varske-seireuuring-koroonaviirusega-on-nakatunud-0-4-protsenti-elanikesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/09/02/813483h85cbt2.jpgVärske seireuuring: koroonaviirusega on nakatunud 0,4 protsenti elanikestKoroonaviirus on levinud Eestis laialdasemalt kui kunagi varem, selgub Tartu Ülikooli teadlaste korraldatud seireuuringust. Peremeditsiini professor Ruth Kalda hinnangul on nakatunute arv siiski väiksem, kui võis karta terviseameti ametliku statistika põhjal.https://services.err.ee/media/embed/11133412020-11-17T21:55:41+02:00yestervisruth kaldatanel kiikkoroonaviirusseireuuringtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1159949/kosmoseekspert-spacex-i-raketid-teevad-mehitatud-kosmoselennud-odavamakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/11/17/843103h6fdat2.jpgKosmoseekspert: SpaceX-i raketid teevad mehitatud kosmoselennud odavamaksNASA kasutas inimeste kosmosesse viimiseks erafirma ehitatud raketti, mis on ka korduvkasutatav. Tallinna Tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon ütles "Terevisioonile", et korduvkasutatavad raketid toovad kosmosetehnika hinna allapoole.https://services.err.ee/media/embed/11130352020-11-17T11:14:03+02:00yesuniversumtallinna tehnikaülikoolnasarauno gordonuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1159724/prillitoosi-nutiabi-kuidas-kasutada-skype-ihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/11/13/841369hd7d6t2.jpg"Prillitoosi" nutiabi: kuidas kasutada Skype'iSeekordses nutiabi tunnis õpime, kuidas saab arvutis Skype'i alla laadida ja seda kasutada.https://services.err.ee/media/embed/11122302020-11-13T20:02:14+02:00yestehnikaprillitoosskypetehnikanoERRno392https://test-novaator.err.ee/1159673/ravimihiid-teatas-95-protsendilise-kaitse-tagava-koroonavaktsiini-loomisesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/11/16/842627h9149t2.jpgRavimihiid teatas 95-protsendilise kaitse tagava koroonavaktsiini loomisestUSA biotehnoloogiaettevõte Moderna sõnul hoiab arendusjärgus olev koroonavaktsiin haiguse tekke ära 94,5 protsendil koroonaviirusega kokku puutunud inimestest. Tulemused on esialgsed ja neid pole avaldatud veel üheski teadusajakirjas.https://services.err.ee/media/embed/11128012020-11-16T19:37:30+02:00yesterviskoroonavaktsiinmodernatervisnoERRno50https://test-novaator.err.ee/1159507/eesti-teadlased-uurivad-eksoplaneetide-elukolblikkusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/04/16/770419h5fdat2.jpgEesti teadlased uurivad eksoplaneetide elukõlblikkustEuroopa Kosmoseagentuur kinnitas ametlikult missiooni nimega Ariel, mis hakkab uurima eksoplaneetide keemilist koostist. Missiooni tulemusena loodetakse muuhulgas teada saada, kui kõlblikud on väljaspool päikesesüsteemi asuvad planeedid eluks. Ka Eesti teadlastel on missiooni õnnestumisel täita suur roll.https://services.err.ee/media/embed/11126662020-11-16T10:12:53+02:00yesuniversumeksoplaneettartu observatooriumtõnis eenmäearieluniversumnoERRno154https://test-novaator.err.ee/1157986/professor-liiga-kuiv-ohk-voib-teha-meid-viirustele-tundlikumakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/11/12/840383hf3b4t2.jpgProfessor: liiga kuiv õhk võib teha meid viirustele tundlikumaksKülmade ilmade tõttu muutub siseõhk kuivaks. Enamik inimesi harjub kuiva õhuga küll ära, kuid tundlikkus viirustele on pisut suurem, kui kuiva õhu tõttu on limaskestad kuivad ja ärritunud, rääkis "Terevisioonis" Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski.https://services.err.ee/media/embed/11117022020-11-12T10:07:28+02:00yestervistallinna tehnikaülikooljarek kurnitskiventilatsioonsiseõhktervisnoERRno427https://test-novaator.err.ee/1157368/prillitoosi-nutiabi-kuidas-kasutada-gmaili-rakendusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/11/06/838802h82a8t2.jpg"Prillitoosi" nutiabi: kuidas kasutada Gmaili rakendustSeekordses nutiabi tunnis õpime, kuidas oma nutitelefonis saab kasutada Gmaili rakendust.https://services.err.ee/media/embed/11102592020-11-06T22:49:32+02:00yestehnikaprillitoosgmailnutiabitehnikanoERRno248https://test-novaator.err.ee/1156952/arendusjargus-koroonavaktsiin-voib-tagada-90-protsendilise-kaitsehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/09/24/821652h62e1t2.jpgArendusjärgus koroonavaktsiin võib tagada 90-protsendilise kaitsePfizeri ja BioNTechi koostöös välja töötatud koroonaviiruse vaktsiin tagab 90-protsendilise kaitse, et ära hoida haiguse COVID-19 teket, selgus kliinilise katse esialgsetest andmetest.https://services.err.ee/media/embed/11108622020-11-09T22:07:13+02:00yestervisvaktsiinkoroonaviirustervisnoERRno159https://test-novaator.err.ee/1156783/teadlane-selgitab-kuidas-liivateradega-minevikutorme-uuridahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/09/28/822901h5597t2.jpgTeadlane selgitab, kuidas liivateradega minevikutorme uuridaLiivaterade abil on võimalik saada aimu viimase 8000 aasta jooksul Eesti rannikut tabanud tormide tugevusest ja sagedusest, selgitab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur Tiit Vaasma minutiloengus.https://services.err.ee/media/embed/11101202020-11-06T14:42:33+02:00yeskeskkondminutiloengläänemerikliimamuutustiit vaasmatormidkeskkondnoERRno125https://test-novaator.err.ee/1155241/kuidas-mojutavad-uudised-motlemisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/27/835362hbb1ct2.pngKuidas mõjutavad uudised mõtlemist?Novaatori toimetaja Indrek Ojamets selgitab, kuidas mõjutavad uudised meie mõtlemist ja miks just negatiivseid uudiseid niivõrd palju on.https://services.err.ee/media/embed/11070422020-10-27T11:02:41+02:00yesmeediataipuudisedmeediataipnoERRno150https://test-novaator.err.ee/1154156/prillitoosi-nutiabi-kuidas-telefoniga-ilusaid-pilte-tehahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/30/836510hbfedt2.png"Prillitoosi" nutiabi: kuidas telefoniga ilusaid pilte tehaSeekordses nutiabi tunnis õpime, kuidas teha nutitelefoniga ilusaid pilte ja videoid.https://services.err.ee/media/embed/11081152020-10-30T18:10:04+02:00yestehnikaprillitoosnutitelefonpildistaminefilmiminetehnikanoERRno180https://test-novaator.err.ee/1153255/aasta-kooliks-valiti-voru-gumnaasiumhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/08/826031hd4d3t2.jpgAasta kooliks valiti Võru GümnaasiumTänavuse aasta kooli tiitli pälvis Võru Gümnaasium, kes kogus žürii ja rahvahääletuse tulemusena kõige enam punkte. Napilt järgnes Viimsi Gümnaasium ja punktiarvestuses tuli kolmandaks Tartu Forseliuse Kool.https://services.err.ee/media/embed/11002572020-10-02T12:49:38+03:00yesaasta koolaasta kool 2020aasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/1151470/prillitoosi-arvutitund-kuidas-kasutada-gmailihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/23/833900h29fct2.jpg"Prillitoosi" arvutitund: kuidas kasutada GmailiSeekordses nutiabi tunnis õpime, kuidas luua endale Google'i konto ja seeläbi ka Gmaili kasutada.https://services.err.ee/media/embed/11061472020-10-23T14:42:01+03:00yestehnikainternetarvutigmailnuriabitehnikanoERRno354https://test-novaator.err.ee/1149841/mis-kasu-on-meediakirjaoskusest-ehk-meediataibusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/12/27/725808h614dt2.jpgMis kasu on meediakirjaoskusest ehk meediataibust?Maailmas hästi hakkama saamiseks ei piisa enam kaugeltki ainult kirjaoskusest, vaid arendada tasub ka oma meediataiplikkust. Tasemel meediakirjaoskus võimaldab tõhusamalt levitada nii omaenda loomingut kui ka hinnata kriitiliselt tarbitava info usaldusväärsust.https://services.err.ee/media/embed/11685582021-01-18T22:28:00+02:00yesmeediataipmeediakirjaoskusmeediapädevusmeediataipnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1149853/kuidas-ara-tunda-teaduslikult-toestatud-ja-teaduslikuna-naivat-infothttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/26/834763hf7bbt2.jpgKuidas ära tunda teaduslikult tõestatud ja teaduslikuna näivat infot?Teadusele ja teadlastele viitavat infot kasutatakse sageli teaduspesuks ehk eksitava ja inimest kahjustava info usaldusväärsena serveerimiseks, mistõttu tuleb olla selle tarbimisel eriliselt ettevaatlik.https://services.err.ee/media/embed/11685522021-01-18T22:25:05+02:00yesmeediataipteaduslik meetodrohepesumeediakirjaoskusteaduspesumeediataipnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1149863/milliseid-vorme-valeinfo-votab-ja-kuidas-see-levibhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/05/776218h4e57t2.jpgMilliseid vorme valeinfo võtab ja kuidas see levib?Tekst on ainult üks valeinfo võimalikke vorme ning ühe sagedamini kohtab ka heli-, pildi- ja videovõltsinguid, mille tõest eristamine paneb proovile inimvõimete piirid.https://services.err.ee/media/embed/11685552021-01-18T22:26:39+02:00yesmeediataipvaleinfovaleuudismeediakirjaoskussüvavõltsingmeediataipnoERRno355https://test-novaator.err.ee/1151461/kuidas-ara-tunda-andmepuuki-ja-mis-on-sotsiaalne-sahkerdaminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/26/834783h11eat2.jpgKuidas ära tunda andmepüüki ja mis on sotsiaalne sahkerdamine?Erakordselt heade ja pealtnäha mitte kuskile sülle kukkunud suurepäraste pakkumiste puhul on sageli tegemist andmepüügiga. Edukamateks rünnakuteks võetakse sageli appi ka sotsiaalne sahkerdamine.https://services.err.ee/media/embed/11685642021-01-18T22:30:28+02:00yesmeediataipandmepüüksotsiaalne sahkerdaminekalastusrünnemeediataipnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1150559/teadlane-selgitab-kui-arendav-on-lapsele-nutimanghttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/08/22/809261hc509t2.jpgTeadlane selgitab, kui arendav on lapsele nutimängKohati tundub, et tänapäeva lapsed on nutikate ekraanide hoida ning digimäng kestab hommikust õhtuni. Kas nutimängud võivad ka olla last arendavad ja kuidas digimängu juhendada, selgitab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia lektor Elyna Nevski.https://services.err.ee/media/embed/11060682020-10-23T11:56:05+03:00yesharidustallinna ülikoolnutitelefonnutimängelyna nevskiharidusnoERRno143https://test-novaator.err.ee/1149134/arst-head-tervist-pole-motet-otsida-uhest-imemenuust-ega-vitamiinisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/20/831013hb8c4t2.jpgArst: head tervist pole mõtet otsida ühest imemenüüst ega -vitamiinistTasakaalustatud ja tervislikku toitumist pole võimalik asendada purgivitamiinidega ega erimenüü jälgimisega, leiab Põhja-Eesti Regionaalhaigla kliinilise toitmise arst-konsultant Hanna-Liis Lepp.https://services.err.ee/media/embed/11050782020-10-20T09:43:57+03:00yestervistoituminetervislik toitumineeakadhanna-liis leppvitamiinetervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1149107/prillitoosi-arvutitund-kuidas-kasutada-arvuti-toolaudahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/17/830055h944at2.jpg"Prillitoosi" arvutitund: kuidas kasutada arvuti töölaudaSeekordses nutiabi tunnis saame lähemalt tuttvaks arvuti töölauaga ja õpime internetist faile salvestama.https://services.err.ee/media/embed/11045552020-10-17T21:40:08+03:00yestehnikainternetarvutiprillitoosvanurideakadseenioridarvutitundtöölaudnutiabinetiabifailidtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1148766/metsloomadega-seotud-liiklusonnetused-on-pea-kolmekordistunudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/07/27/801336h0cdct2.jpgMetsloomadega seotud liiklusõnnetused on pea kolmekordistunudKeskkonnainfo telefonile jõudnud ulukiõnnetuste teateid oli enne 2015. aastat umbes 2000–2500, kuid paari aastaga kerkis see arv juba kolme poole tuhandeni ning viimasel kahel aastal on registreeritud juba üle 6000 ulukiõnnetuse.https://services.err.ee/media/embed/11042882020-10-16T16:23:35+03:00yesloodusliiklusliiklusõnnetusmetsloomadmetsloomad teelloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1147206/teadlane-aastas-tabab-mura-tottu-sudamehaigus-enam-kui-sadat-tallinlasthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/15/828936h099et2.jpgTeadlane: aastas tabab müra tõttu südamehaigus enam kui sadat tallinlastPidevalt mürarikkas keskkonnas elamine võib tekitada nii une- kui ka südameprobleeme. Tallinnas ja Tartus on tuhandeid inimesi, kes ei saa müra tõttu korralikult magada, rääkis "Terevisioonis" Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru.https://services.err.ee/media/embed/11038832020-10-15T11:11:43+03:00yestervismürareostustervisnoERRno419https://test-novaator.err.ee/1146996/insight-venemaa-taastas-koroonavaktsiiniga-kulma-soja-voidujooksu-laanegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/14/828737h9185t2.png"Insight": Venemaa taastas koroonavaktsiiniga külma sõja võidujooksu LäänegaSamal ajal, kui maailm otsib palehigis Covid-19 ravi ja vaktsiini, teatas Venemaa president Vladimir Putin juba kevadel, et Vene teadlastel on vaktsiin valmis ja teiste seas osales kliinilistes katsetes ka tema enda tütar. Lääs võttis need teated vastu skeptiliselt. Ida ja Lääne külma sõja võidujooksu koroonavaktsiini väljatöötamisel vaatles ETV+ saate "Insight" toimetaja Dmitri Pastuhhov.https://services.err.ee/media/embed/11037212020-10-14T21:17:16+03:00yestervissputnikvenemaainsightkoroonavaktsiintervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1146477/rinnavahi-soeluuringule-jouab-veidi-ule-poole-kutsututesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/05/02/83334h5f42t2.jpgRinnavähi sõeluuringule jõuab veidi üle poole kutsututestRinnavähk on kõige sagedasem pahaloomuline haigus naistel, kuid paljud naised rinnavähi sõeluuringusse ei lähe, rääkis Ida-Tallinna keskhaigla rinnakirurg Gabor Szirko "Prillitoosis".https://services.err.ee/media/embed/11033282020-10-13T16:30:07+03:00yestervisrinnavähksõeluuringgabor szirkotervisnoERRno530https://test-novaator.err.ee/1146021/prillitoosi-netiabi-kuidas-kasutada-google-i-otsingumootorithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/09/826965h39bat2.jpg"Prillitoosi" netiabi: kuidas kasutada Google'i otsingumootorit"Prillitoosi" netiabi teises osas saame tuttavaks, kuidas Google'i otsingumootorist infot otsida ja kuidas kasutada kaardirakendust Google Maps.https://services.err.ee/media/embed/11023792020-10-09T18:34:13+03:00yestehnikagoogleprillitoostehnikanoERRno369https://test-novaator.err.ee/1145913/nobeli-majandusauhind-laks-ideaalse-oksjoni-otsijatelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/12/827601h8395t2.pngNobeli majandusauhind läks ideaalse oksjoni otsijateleRootsi Riigipanga Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal pälvisid sel aastal Paul R. Milgrom ja Robert B. Wilson, kes täiustasid oksjoniteooriat. Selle põhjal leiutatud uutest oksjoniformaatidest on kasu nii ostjatele, müüjatele kui ka maksumaksjatele.https://services.err.ee/media/embed/11030092020-10-12T19:22:21+03:00yesteaduselunobeli majanduspreemianobeli majandusauhindteaduselunoERRno101https://test-novaator.err.ee/1145082/teadlane-selgitab-miks-on-vaja-jarvi-kaardistadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/24/791156h72fdt2.jpgTeadlane selgitab, miks on vaja järvi kaardistadaEesti 1500 looduslikku järve, millest 90 seisundit peab seirama. Järvede ökoloogiline seisund on meile teada, kuid enamiku kohta puuduvad sügavuskaardid, tõdeb Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur Egert Vandel.https://services.err.ee/media/embed/11022482020-10-09T11:36:52+03:00yesloodusjärvökosüsteemsügavuskaartloodusnoERRno127https://test-novaator.err.ee/1143908/nobeli-keemiapreemia-laks-geenikaaride-loojatelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/07/825583ha8a6t2.pngNobeli keemiapreemia läks geenikääride loojateleNobeli auhinna keemias pälvisid Emmanuelle Charpentier ja Jennifer A. Doudna, kes leidsid uue meetodi elusolendite DNA muutmiseks.https://services.err.ee/media/embed/11017502020-10-07T22:08:40+03:00yestehnikanobeli keemiaauhindnobeli keemiapreemiatehnikanoERRno123https://test-novaator.err.ee/1143545/nobeli-fuusikapreemia-palvisid-galaktika-tumedaima-saladuse-avastajadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/06/825215h1c12t2.jpgNobeli füüsikapreemia pälvisid galaktika tumedaima saladuse avastajadNobeli auhinna füüsikas pälvisid sel aastal Roger Penrose, Reinhard Genzel ja Andrea Ghez. Penrose avastas, et mustade aukude teke on üldrelatiivsusteooria vältimatu ennustus. Genzel ja Ghez leidsid supermassiivse musta augu meie galaktika keskelt.https://services.err.ee/media/embed/11014002020-10-06T21:59:50+03:00yesteaduselunobeli füüsikapreemianobeli füüsikaauhindteaduselunoERRno93https://test-novaator.err.ee/1143215/lisanduva-teadusrahaga-toetatakse-noorteadlaste-jarelkasvuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/07/23/800523hf27ct2.jpgLisanduva teadusrahaga toetatakse noorteadlaste järelkasvuValitsuse vastu võetud riigieelarve seaduse eelnõu kohaselt läheb teadus- ja arendustegevuseks üks protsent sisemajanduse kogutoodangust. Muu hulgas on plaanis lisanduv raha suunata noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks.https://services.err.ee/media/embed/11008772020-10-05T13:27:16+03:00yesteaduselueelarveteadusrahaviljar lubimario kadastikindrek reimandteaduselunoERRno126https://test-novaator.err.ee/1143111/nobeli-meditsiinipreemia-laks-c-hepatiidi-viiruse-avastajatelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/05/824990h97f9t2.jpgNobeli meditsiinipreemia läks C-hepatiidi viiruse avastajateleNobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna pälvisid sel aastal Harvey J. Alter, Michael Houghton ja Charles M. Rice. Teadlased leidsid HCV-viiruse, mis põhjustab C-hepatiiti ehk viiruslikku maksapõletikku.https://services.err.ee/media/embed/11012212020-10-06T11:43:12+03:00yesteaduselunobeli meditsiinipreemianobel 2020nobeli meditsiiniauhindteaduselunoERRno105https://test-novaator.err.ee/1143143/prillitoosi-nutiabi-1-kuidas-valida-arvuti-parooli-ja-surfata-internetishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/05/824833h26act2.png"Prillitoosi" nutiabi 1: kuidas valida arvuti parooli ja surfata internetisUue "Prillitoosi" videosarja esimeses osas õpime oma arvutit võõraste eest parooliga kaitsma. Samuti anname näpunäiteid, kuidas internetti kasutada, näiteks sealt uudiseid lugeda.https://services.err.ee/media/embed/11006722020-10-04T09:51:06+03:00yestehnikainternetarvutiprillitoossülearvutivanurideakadseenioridvanad inimesedveebilehednutiabiparooltehnikanoERRno396https://test-novaator.err.ee/1142175/eesti-sai-uue-kalaliigi-vorra-rikkamakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/01/824073h598dt2.jpgEesti sai uue kalaliigi võrra rikkamaksLääne-lontmudila nime kandev kala on 89. Eesti vetest leitud kalaliik.https://services.err.ee/media/embed/11000792020-10-01T21:46:53+03:00yeslooduslääne-lontmudilloodusnoERRno72https://test-novaator.err.ee/1140492/video-esimesest-musta-augu-pildist-sai-luhifilmhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/09/28/822876h9759t2.jpgVideo: esimesest musta augu pildist sai lühifilmGalaktika M87 keskel asuvast supermassiivsest mustast august tehtud ülesvõtted annavad reastatuna aimu muutustest selle tormilises lähiümbruses kaheksa aasta jooksul.https://services.err.ee/media/embed/10990082020-09-28T15:43:29+03:00yesuniversummust aukkosmosvalgusgravitatsioonastronoomiateleskoopmateeriauniversumnoERRno41https://test-novaator.err.ee/1140112/teadlane-selgitab-kuidas-tunda-ara-head-seenemetsahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/09/27/822370h0381t2.pngTeadlane selgitab, kuidas tunda ära head seenemetsaMiks on nii, et mõned inimesed toovad metsast välja seeni kilode kaupa, aga teised ei saa näiliselt sarnasest metsast midagi? Tallinna Ülikooli botaanika ja mükoloogia lektor Tõnu Ploompuu selgitab minutiloengus lähemalt, millest see täpsemalt sõltub, missugusest metsast leiab palju seeni ning millisest mitte.https://services.err.ee/media/embed/10987842020-09-27T13:23:45+03:00yesÜhe minuti loengmetstõnu ploompuukust saab seenimükoloogiaviljakehaÜhe minuti loengnoERRno194https://test-novaator.err.ee/1144362/voru-gumnaasium-aasta-kool-2020https://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/08/826031hd4d3t2.jpgVõru Gümnaasium – aasta kool 2020?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Võru Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris 23. oktoobrini. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/11002572020-10-02T12:49:38+03:00yesaasta koolvõru gümnaasiumaasta kool 2020aasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/1144366/tera-peedu-kool-aasta-kool-2020https://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/08/826089h3a2at2.jpgTERA Peedu Kool – aasta kool 2020?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada TERA Peedu Kool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris 23. oktoobrini. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/11002482020-10-02T12:43:59+03:00yesaasta koolaasta kool 2020tera peedu koolaasta koolnoERRno126https://test-novaator.err.ee/1144370/johvi-gumnaasium-aasta-kool-2020https://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/08/826119h7888t2.jpgJõhvi Gümnaasium – aasta kool 2020?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Jõhvi Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris 23. oktoobrini. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/11002502020-10-02T12:44:20+03:00yesaasta kooljõhvi gümnaasiumaasta kool 2020aasta koolnoERRno109https://test-novaator.err.ee/1144375/kristjan-jaak-petersoni-gumnaasium-aasta-kool-2020https://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/08/826135h93f8t2.jpgKristjan Jaak Petersoni Gümnaasium - aasta kool 2020?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris 23. oktoobrini. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/11002532020-10-02T12:44:42+03:00yesaasta koolkristjan jaak petersoni gümnaasiumaasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/1144378/vaana-moisakool-aasta-kool-2020https://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/08/826078h81adt2.jpgVääna Mõisakool - aasta kool 2020?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Vääna Mõisakool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris 23. oktoobrini. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/11002512020-10-02T12:44:39+03:00yesaasta koolvääna mõisakoolaasta koolnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1144379/viimsi-gumnaasium-aasta-kool-2020https://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/08/826194hb11ft2.jpgViimsi Gümnaasium – aasta kool 2020?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Viimsi Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris 23. oktoobrini. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/11002562020-10-02T12:45:15+03:00yesaasta koolviimsi gümnaasiumaasta kool 2020aasta koolnoERRno103https://test-novaator.err.ee/1144382/rakvere-ametikool-aasta-kool-2020https://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/08/826059hb6c4t2.jpgRakvere Ametikool - aasta kool 2020?"Terevisoon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Rakvere Ametikool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris 23. oktoobrini. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/11002522020-10-02T12:44:40+03:00yesaasta koolrakvere ametikoolaasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/1144389/puunsi-kool-aasta-kool-2020https://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/08/826116h1669t2.jpgPüünsi kool - aasta kool 2020?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Püünsi kool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris 23. oktoobrini. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/11002492020-10-02T12:44:10+03:00yesaasta koolpüünsi koolaasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/1144390/tartu-forseliuse-kool-aasta-kool-2020https://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/08/826205h9287t2.jpgTartu Forseliuse Kool – aasta kool 2020?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Tartu Forseliuse Kool, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris 23. oktoobrini. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/11002462020-10-02T12:43:34+03:00yesaasta kooltartu forseliuse koolaasta kool 2020aasta koolnoERRno120https://test-novaator.err.ee/1144391/haapsalu-kutsehariduskeskus-aasta-kool-2020https://test-s.err.ee/photo/crop/2020/10/08/826101h68f8t2.jpgHaapsalu Kutsehariduskeskus - aasta kool 2020?"Terevisioon" otsib Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Haapsalu Kutsehariduskeskus, seda otsustab rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris 23. oktoobrini. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/11002472020-10-02T12:43:42+03:00yesaasta koolhaapsalu kutsehariduskeskusaasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/1139613/linnud-laulsid-eriolukorra-ajal-teist-lauluhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/09/25/821939h07d8t2.jpgLinnud laulsid eriolukorra ajal teist lauluLinnulaul kõlas koroonapandeemia ajal paljude inimeste sõnul teistmoodi, selgub värskest uuringust.https://services.err.ee/media/embed/10983862020-09-25T13:11:11+03:00yeslooduslinnudsan franciscolaulmüralinnulauleriolukordkoroonaviirusvarblasedhelimürahelireostusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1138703/koriandri-vihkamine-oleneb-geenidesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/09/24/821586h396dt2.jpgKoriandri vihkamine oleneb geenidestKoriander on maailmas üks kõige rohkem emotsioone tekitav maitsetaim ning selle maitse meeldimine või mitte meeldimine oleneb meie geneetikast, rääkis "Terevisioonis" toiduteadlane Rain Kuldjärv.https://services.err.ee/media/embed/10980502020-09-24T09:54:57+03:00yestervistervisnoERRno525https://test-novaator.err.ee/1138181/uuringu-kohaselt-on-eesti-maapoues-usna-suured-uraani-varudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/05/06/196634hd38ct2.jpgUuringu kohaselt on Eesti maapõues üsna suured uraani varudEesti teadlastel valmis hiljuti uuring, mille kohaselt on maapõues üsna suured uraani varud. Riik siiski uraani kaevandamisega tegeleda ei plaani ning fookus on haruldastel muldmetallidel ja akumetallidel.https://services.err.ee/media/embed/10976102020-09-22T22:00:55+03:00yestehnikauraantehnikanoERRno118https://test-novaator.err.ee/1134655/teadlased-ja-tudengid-noudsid-toompeal-teadusrahastuse-korrastamisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/04/633531h321et2.jpgTeadlased ja tudengid nõudsid Toompeal teadusrahastuse korrastamistEesti teadlased, õppejõud ja üliõpilased tahavad kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastamise korrastamist ning pidasid seetõttu esmaspäeval riigikogu ees sel teemal avaliku koosoleku.https://services.err.ee/media/embed/10953482020-09-14T19:42:00+03:00yesteaduselukõrgharidusteaduse rahastamineteadus-arendustegevusteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1134031/minutiloeng-kuidas-on-seotud-uritusturundus-ja-gladiaatoridhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/06/10/647823h844dt2.jpgMinutiloeng: kuidas on seotud üritusturundus ja gladiaatorid?Üritusturundus kuulub vanimate tegevusalade hulka maailmas ja selle alguseks võib lugeda Vana-Rooma ühiskonda umbes 300 aastat eKr, selgitab minutiloengus Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi külalislektor Olavi Ruhno.https://services.err.ee/media/embed/10951902020-09-14T09:39:55+03:00yesajalugutallinna ülikoolcolosseumüritusturundusolavi ruhnoajalugunoERRno173https://test-novaator.err.ee/1134216/seeneuputus-tegi-tu-loodusmuuseumi-naituse-tegemise-lihtsakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/09/11/817146hc608t2.jpgSeeneuputus tegi TÜ loodusmuuseumi näituse tegemise lihtsaksTartu ülikooli loodusmuuseumis on reedel ja laupäeval väljapanekul sajad seeneliigid, mida parasjagu Eesti metsadest leida võib. Seenenäitus on traditsiooniliselt kestnud juba aastaid, kuid tänavune seenesaak on keskmisest kõvasti suurem.https://services.err.ee/media/embed/10947922020-09-11T21:45:38+03:00yesloodusseenedtartu ülikooli loodusmuuseumseenenäitusloodusnoERRno127https://test-novaator.err.ee/1133172/elurikkus-langeb-katastroofilise-kiirusega-hoiatavad-teadlasedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/09/10/816579h6f49t2.jpgElurikkus langeb katastroofilise kiirusega, hoiatavad teadlasedViimase 50 aastaga on vähenenud loomaliikide arvukus keskmiselt enam kui kahe kolmandiku võrra, selgub Maailma Looduse Fondi värskest raportist.https://services.err.ee/media/embed/10943082020-09-10T17:14:02+03:00yeskeskkondloomadplaneet maataimedinimtegevusliigirikkuselurikkuswwfökosüsteemeluslooduselupaigadkeskkondnoERRno43https://test-novaator.err.ee/1131181/novaatori-valitood-2-kes-elab-lagendikulhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/07/03/793676h683ft2.jpgNovaatori välitööd 2: kes elab lagendikul?Teadusliku maailmavaate üks olulisemaid aspekte on uudishimu. Uudishimulik saab olla igal pool, igal kellaajal ja igal aastaajal. Novaatori välitööde teises osas uudistavad Urmas Laansoo ja Maarja Merivoo-Parro lagendikul. https://services.err.ee/media/embed/10906892020-09-01T12:24:43+03:00yesloodusvälitöödurmas laansoomaarja merivoo-parrokõrredtaimeloodusnoERRno316https://test-novaator.err.ee/1130460/tudengisatelliit-hamarik-joudis-viimaks-orbiidilehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/15/788667hec89t2.jpgTudengisatelliit Hämarik jõudis viimaks orbiidileEbasoodsate ilmaolude tõttu mitu korda ära jäänud kanderaketi Vega start toimus lõpuks 3. septembri varahommikul. Sellega jõudis orbiidile ka Tallinna Tehnikaülikooli tudengite ja AS-i Datel koostöös valminud teine tudengisatelliit Hämarik.https://services.err.ee/media/embed/10918602020-09-03T21:41:12+03:00yesuniversumtallinna tehnikaülikooltudengisatelliithämarikuniversumnoERRno215https://test-novaator.err.ee/1129721/reportaaz-anatoomiaolumpiaadil-sai-pimesi-elundeid-katsudahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/09/01/813158h7553t2.jpgReportaaž: anatoomiaolümpiaadil sai pimesi elundeid katsudaTartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilased korraldasid 28. ja 29. augustil Tartus rahvusvahelise anatoomiaolümpiaadi "Anatomy Theatre". Olümpiaadil panid oma meditsiiniteadmised proovile kümme meeskonda kuuest ülikoolist. Novaator käis uurimas, milliste ülesannetega osalejad olümpiaadil rinda pistsid.https://services.err.ee/media/embed/10903982020-08-31T17:57:24+03:00yesteaduselutartu ülikoolmeditsiintudengidolümpiaadarstiteadusanatoomiaelundidteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1129701/minutiloeng-miks-algab-kooliaasta-just-1-septembrilhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/29/540404h42f4t2.jpgMinutiloeng: miks algab kooliaasta just 1. septembril?Kooliaasta alguse valikus peegeldub enam kui tuhande taha aasta ulatuv kiriklik mõju, selgitab minutiloengus Tallinna Ülikooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi (EPAM) direktor Veronika Varik minutiloengus.https://services.err.ee/media/embed/10903312020-08-31T14:57:21+03:00yeshariduskirik1 septemberkooli algusviljakoristustarkusepäevbütsantstsaariaegharidusnoERRno128https://test-novaator.err.ee/1127372/puugikampaania-toi-valja-suured-piirkondlikud-erinevusedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/09/24/821547h947ft2.jpgPuugikampaania tõi välja suured piirkondlikud erinevusedPõlvamaal on puukentsefaliidi haigestumiskordaja üheksa korda kõrgem kui Eesti keskmine, borrelioosi edetabelit juhib aga Saaremaa. Nakkusohtlike piirkondade kaardistamiseks käivitatud Tervise Arengu Instituudi kogumiskampaania "Pane puuk posti" on jõudnud lõpusirgele.https://services.err.ee/media/embed/10882252020-08-25T21:44:06+03:00yeslooduspuukterviseamettervise arengu instituutborrelioospane puuk postientsefaliitloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1122320/video-tee-ise-herbaariumhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/08/10/805225hd536t2.jpgVideo: tee ise herbaariumSüdasuviselt lopsakad taimed pakuvad imelist vaatepilti. Üks võimalus rohelust aasta läbi nautida on meisterdada omale isiklik herbaarium.https://services.err.ee/media/embed/10830882020-08-10T11:42:41+03:00yesloodusloodusnoERRno274https://test-novaator.err.ee/1119324/eesti-insenerid-purgivad-isetehtud-paikeseautoga-austraalia-rallilehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/07/30/802748hf1c9t2.jpgEesti insenerid pürgivad isetehtud päikeseautoga Austraalia rallileMittetulundusliku tudengiprojekti Solaride liikmed ehitavad päikesepaneelide jõul sõitvat autot. Sõiduki valmides plaanivad tudengid osaleda tuleval aastal Austraalias päikeseautode rallil ja tuua Eesti taastuvenergiasõidukite valmistamises maailmakaardile.https://services.err.ee/media/embed/10800322020-07-30T22:34:57+03:00yestehnikaringvaadeaustraaliapäikepäikesepaneelhooandjaauto autodinseneridpäikesepatareisolaridetehnikanoERRno370https://test-novaator.err.ee/1118065/video-nasa-saatis-marsi-suunas-teele-uue-kulgurihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/07/29/801781he76dt2.pngVideo: NASA saatis Marsi suunas teele uue kulguriNASA uus marsikulgur Perseverance lähetati 30. juuli pärastlõunal Cape Canaverali õhuväe lennujaamast edukalt punase planeedi suunas. Plaani järgi peaks kulgur Marsile jõudma 2021. aasta veebruaris ning koguma seal pinnase- ja kivimiproove ühe Marsi aasta ehk 687 Maa päeva jooksul.https://services.err.ee/media/embed/10799372020-07-30T18:57:11+03:00yesuniversumkosmoscuriositymarssplaneet maanasaesaplaneet marsseuroopa kosmoseagentuurkulgurperseverancemars 2020universumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1115644/oosel-voib-palja-silmaga-naha-maast-mooduvat-komeetihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/07/15/797738h6d3et2.jpgÖösel võib palja silmaga näha Maast mööduvat komeetiÖöl vastu neljapäeva on võimalik kõige paremini palja silmaga näha Maast mööduvat komeeti Neowise, mil komeedi sabatäht on Maale lähedal ja ere. Kindlasti ei tasuks ootama jääda, millal taas sama komeeti näha saab, sest uuesti võib see juhtuda alles kuue tuhande aasta pärast.https://services.err.ee/media/embed/10772932020-07-22T21:51:22+03:00yesuniversumkomeetastronoomiauniversumnoERRno152https://test-novaator.err.ee/1111817/eesti-tudengid-loid-kosmonautide-jaoks-targad-sargidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/07/10/796726h9bb1t2.jpgEesti tudengid lõid kosmonautide jaoks targad särgidElu kosmoses on raske ja kallis ning muu hulgas peavad orbiidil olevad kosmonaudid vahetama riideid neli korda päevas. Eesti kunstiakadeemia ja Tallinna tehnikaülikooli tudengid on nüüd loonud targad särgid, mis aitaks muuta nende elu veidi kergemaks.https://services.err.ee/media/embed/10731852020-07-10T21:56:04+03:00yesuniversumkosmonauttark särkuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1109887/kliinilistest-psuhholoogidest-on-eestis-suur-puudushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/07/06/795223h6948t2.jpgKliinilistest psühholoogidest on Eestis suur puudusPsühholoogia eriala on noorte seas olnud aastaid väga populaarne, aga vaatamata suurele huvile on Eestis endiselt suur puudus kliinilistest psühholoogidest. Üks põhjus on rahanappus, mille saaks riik katta vaid 400 000 euroga.https://services.err.ee/media/embed/10714202020-07-06T22:03:52+03:00yeshariduskliiniline psühholoogharidusnoERRno146https://test-novaator.err.ee/1108955/video-urmas-laansoo-tutvustab-metsalillihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/07/03/793676h683ft2.jpgVIDEO: Urmas Laansoo tutvustab metsalilliTeadusliku maailmavaate üks olulisemaid aspekte on uudishimu. Uudishimulik saab olla igal pool, igal kellaajal ja igal aastaajal. Tänavu taasavastati metsaradade võlu juba talvel. Nüüd soojal aastaajal lahtiste silmadega ringi jalutades võib aga kohata palju põnevaid olendeid, kes on meiega vaid üürikest aega.https://services.err.ee/media/embed/10699432020-07-02T16:35:30+03:00yesnovaatormetslilledurmas laansoomaarja merivoo-parronovaatori välitöödmetsalillednovaatornoERRno338https://test-novaator.err.ee/1107185/kopenhaageni-hiigelmagi-traumeerib-ja-vaimustabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/29/792440h537ct2.jpgKopenhaageni hiigelmägi traumeerib ja vaimustabTaanlased ehitasid pealinna külje alla 3500 meetri kõrguse tehismäe, mille sees on hiiglaslik prügipõleti ja tipus karjatatakse jääkarusid. Mäe peal ja ümber elavad inimesed pistavad rinda uute kliimavöötmete ja muutunud jõuvahekordadega, kirjutab Kaspar Colling Nielsen oma debüütromaanis, mis on Novaatori värske podcasti keskmes.https://services.err.ee/media/embed/10682192020-06-29T16:01:51+03:00yeskeskkondraamatudkirjandusteadushuumorilukirjanduskeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1104190/eesti-allkirjastas-liitumisleppe-cernigahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/19/789904h50fat2.jpgEesti allkirjastas liitumisleppe CERNigaEesti on Euroopa Tuumauuringute Keskusega CERN koostööd teinud juba enam kui kakskümmend aastat. Reedel allkirjastatud kokkulepe võimaldab lisaks ühisele teadustööle avada uksed ka ettevõtlusele.https://services.err.ee/media/embed/10654522020-06-19T18:59:01+03:00yestehnikatehnikanoERRno152https://test-novaator.err.ee/1103030/155-000-nurmenukku-aitavad-moista-niidukoosluste-kadumise-mojuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/16/788809h354ct2.jpg155 000 nurmenukku aitavad mõista niidukoosluste kadumise mõjuNiidukoosluste kadumise tõttu ohustatud taimepopulatsioonid säilitavad elujõulisuse vaid juhul, kui on piisavalt arvukad, viitab rahvateaduse kampaania käigus enam kui 155 000 nurmenuku kohta kogutud andmed.https://services.err.ee/media/embed/10638622020-06-16T10:28:44+03:00yesloodusnurmenukuvaatlusloodusnoERRno370https://test-novaator.err.ee/1103017/materjaliteadlane-tulevikus-on-paikesepaneelid-juba-ehitusmaterjalide-seeshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/17/789221hd70bt2.jpgMaterjaliteadlane: tulevikus on päikesepaneelid juba ehitusmaterjalide seesEhkki päikesepaneelid on iseenesest keskkonda säästvad, ei saa sama öelda nende tootmise kohta. Kui praegu valmistatakse paneele ränist, siis Tallinna Tehnikaülikooli teadlased arendavad uusi materjale, kus päikest neelav element oleks juba eos ehitusmaterjali osa, rääkis "Naised teaduses" auhinna pälvinud materjaliteadlane Maarja Grossberg.https://services.err.ee/media/embed/10642952020-06-17T10:10:39+03:00yeskeskkondterevisioontallinna tehnikaülikoolpäikematerjaliteaduspäikeseenergiapäikesepaneelidmaarja grossbergnaised teaduseskeskkondnoERRno451https://test-novaator.err.ee/1102775/viroloogiaprofessorid-on-koroonavaktsiini-suhtes-eri-seisukohtadelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/04/25/773278h6b0at2.jpgViroloogiaprofessorid on koroonavaktsiini suhtes eri seisukohtadelRavimihiid AstraZeneca asus tootma koroonaviiruse vaktsiini. Praeguseks on seda katsetatud juba enam kui 10 000 vabatahtliku peal. Ametlikku heakskiitu pole see siiski veel pälvinud, sest uuringud alles kestavad. Kuigi Irja Lutsari sõnul võiks valmistuda vakstiini tellimiseks, siis Andres Merits tema entusiasmi ei jaga.https://services.err.ee/media/embed/10641702020-06-16T22:06:32+03:00yestervisvaktsiinastrazenecakoroonaviirustervisnoERRno148https://test-novaator.err.ee/1102625/ilmateadlane-jaanipaev-tuleb-kuiv-aga-jahehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/16/788968h25d5t2.jpgIlmateadlane: jaanipäev tuleb kuiv, aga jaheKuna aasta jooksul saab mingis piirkonnas kokku olla õhusooja vaid teatud hulk kraade, tõotab soe talv jahedat suve. Soe juuni tähendab aga jahedat suve lõppu. Tänavune jaanipäev tõotab seega tulla kuiv ja päikeseline, ent jahe, rääkis ilmateadlane Jüri Kamenik.https://services.err.ee/media/embed/10634232020-06-15T11:25:08+03:00yesloodusvihmhuvitajailmäikejaanipäevjüri kameniksademedõhutemperatuurjaanilaupäevloodusnoERRno3296https://test-novaator.err.ee/1101810/kodanikuteaduse-abil-loodetakse-eesti-allikad-koondada-uhtsesse-andmebaasihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/13/788164h09f2t2.jpgKodanikuteaduse abil loodetakse Eesti allikad koondada ühtsesse andmebaasiKoostöös lätlastega saab Eestis uue hoo sisse allikate uurimine. Lätete kaardistamisesse saavad oma panuse anda kõik huvilised.https://services.err.ee/media/embed/10629762020-06-13T18:53:31+03:00yesloodusloodusnoERRno107https://test-novaator.err.ee/1101712/parnumaal-loendati-uhel-elupaigal-kokku-pea-10-000-oitsvat-kuldkinga-vosuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/12/788145h5022t2.jpgPärnumaal loendati ühel elupaigal kokku pea 10 000 õitsvat kuldkinga võsuPärnumaal Lääneranna vallas asuvas kuldkinga elupaigas loendati 9500 õitsevat võsu, mis on ühe elupaiga arvestuses nende orhideede puhul Eesti rekord. Õitemerest tuli välja ka üks väga eriline haruldus.https://services.err.ee/media/embed/10627692020-06-12T21:41:17+03:00yeslooduskuldkingloodusnoERRno113https://test-novaator.err.ee/1101611/norilski-diislileke-on-ulatuselt-maailma-20-suurema-kutuseonnetuse-seashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/12/787988hfc4et2.jpgNorilski diislileke on ulatuselt maailma 20 suurema kütuseõnnetuse seasPõhja-Venemaal Norilskis ulatub diislileke 21 000 tonnini. Ehkki loodus saab ajapikku Norilski diislisaastest võitu, näitab varasem kogemus, et õnnetuse jälgi võib näha ka 40 aasta pärast.https://services.err.ee/media/embed/10625092020-06-12T11:52:26+03:00yeskeskkondterevisioondiiselkütusereostusgeorg martinreostus õlireostusnorilskeesti mereinstituutdiislilekediislireostuskeskkondnoERRno453https://test-novaator.err.ee/1101132/bakterite-ja-disainerite-koostoo-voiks-vahendada-veeraiskamist-500-kordahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/11/787522he4d4t2.jpgBakterite ja disainerite koostöö võiks vähendada veeraiskamist 500 kordaEesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini magistrant Kristel Aimee Laur tutvustas "Terevisoonis" bakterite abil värvitud kangast. Praegu veel katsetamisfaasis värvimismeetod võiks vähendada tekstiilitööstuse veekulu umbes 500 korda.https://services.err.ee/media/embed/10620562020-06-11T10:57:04+03:00yeskeskkondtallinna ülikoolbakterideesti kunstiakadeemiatekstiilikunstelutekstiilitööstustekstiilibaktertekstiilidisainkristel aimee laurkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1100451/osad-noored-lukkavad-piirangute-tottu-muutuva-oppe-parast-ulikooliopingud-edasihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/10/787380h9842t2.jpgOsad noored lükkavad piirangute tõttu muutuva õppe pärast ülikooliõpingud edasiHulk ülikoole nii Eestis kui ka välismaal plaanivad sügisest alustada hübriidõppega, mis enamasti tähendab, et massiloengud toimuvad vaid interneti vahendusel. Mõni õpilane on seetõttu otsustanud välisõpinguid aasta võrra edasi lükata.https://services.err.ee/media/embed/10618092020-06-10T21:41:10+03:00yesharidusülikoolpiirangudkoroonaviirushübriidõpeharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1100303/tartu-ulikooli-teadlased-muutsid-sidrunhappe-uudseks-bioplastikshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/10/787220h8660t2.jpgTartu Ülikooli teadlased muutsid sidrunhappe uudseks bioplastiksSidrunhappest saab valmistada läbipaistvat, jäika ja kuumuskindlat bioplasti, mis võiks leida rakendust nii ketšupipudelites kui ka kõrgtehnoloogilisemas tööstuses.https://services.err.ee/media/embed/10615962020-06-10T12:57:46+03:00yestehnikatartu ülikoollauri varesbioplasttehnikanoERRno7https://test-novaator.err.ee/1099176/loodusvaatlusmaratonil-saab-41-kohas-elurikkust-uuridahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/06/786169hbaeat2.jpgLoodusvaatlusmaratonil saab 41 kohas elurikkust uuridaLaupäeval startis üleeestiline loodusvaatlusmaraton, kus kõik loodushuvilised saavad ööpäeva jooksul 41 vaatlusalal elurikkust uurida ja kaardistada. Eelmisel aastal tehti üle 4000 loodusvaatluse.https://services.err.ee/media/embed/10601852020-06-06T18:56:36+03:00yesloodusloodusvaatlusloodusnoERRno130https://test-novaator.err.ee/1098523/eestlaste-keeletaju-koneleb-digiriigi-asemel-popkultuuristhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/04/785502h14d4t2.jpgEestlaste keeletaju kõneleb digiriigi asemel popkultuuristTallinna Ülikooli eesti filoloogia üliõpilane Erik Mikkus uuris ilmanähtuste ja keele vahelisi seoseid. Selgus, et sõnad nagu udu või pilv toovad eri kultuuridest inimeste silme ette erinevaid kujutluspilte.https://services.err.ee/media/embed/10589732020-06-04T10:03:15+03:00yesÜhiskondeesti keelilmtallinna ülikoolilmastikuoludkeeleteaduslingvistikafiloloogiaerik mikkusÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1098511/kliimamuutuste-tottu-saab-eesti-pollumees-loigata-kaks-saaki-aastashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/04/785499h534at2.jpgKliimamuutuste tõttu saab Eesti põllumees lõigata kaks saaki aastasKliimasoojenemine teeb taimede kasvuperioodi pikemaks, teisalt põhjustavad kliimamuutused põllumajanduses rohkem ekstreemsemaid olusid, näiteks võivad olla põuad pikaaegsemad, rääkis "Terevisioonis" Eesti maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli juht Ülo Niinemets.https://services.err.ee/media/embed/10590232020-06-04T10:50:29+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1097730/tanavuse-negavati-konkursi-voitis-eesti-esimene-taimepiim-eimuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/03/785120h5c64t2.jpgTänavuse Negavati konkursi võitis Eesti esimene taimepiim EIMUJuba kaheksandat korda andsid keskonnainvesteeringute keskus ja keskkonnaministeerium 10 000 eurose preemia parimale noorte pakutud roheideele. Tänavu pälvisid võidu EIMU kohalikust toorainest taimsed piimajoogid.https://services.err.ee/media/embed/10585262020-06-03T10:32:58+03:00yeskeskkondnegavattkikkeskkonnaministeeriumideekonkursseimukaerapiimtaimne piimlehmapiimkeskkondnoERRno381https://test-novaator.err.ee/1097378/meremees-nagi-kopli-lahes-delfiinehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/06/02/784909h6d5ft2.jpgMeremees nägi Kopli lahes delfiineLoots Indrek Sülla märkas teisipäeva ennelõunal Tallinna lähedal Kopli lahes delfiine, kes õnnestus ka fotole saada.https://services.err.ee/media/embed/10582132020-06-02T19:02:12+03:00yesloodusindrek sülladelfiinidloodusnoERRno65https://test-novaator.err.ee/1096194/minutiloeng-milline-on-oige-eesti-nimihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/29/783699h55f2t2.jpgMinutiloeng: milline on õige eesti nimi?Mitmed põlise kõlaga eesti nimed on rahvusvahelised ja laenatud mujalt siin kõneldud alamsaksa keele vahendusel, märgib Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele lektor Annika Hussar.https://services.err.ee/media/embed/10566392020-05-29T16:08:10+03:00yesÜhiskondnimedeesti nimedlaennimedannika hussarÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1094842/video-spacex-i-mehitatud-kosmoselaev-pokkus-rahvusvahelise-kosmosejaamagahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/31/784204h0dd1t2.pngVideo: SpaceX-i mehitatud kosmoselaev põkkus rahvusvahelise kosmosejaamagaEttevõtte SpaceX kosmoselaev toimetas pühapäeval rahvusvahelisse kosmosejaama kaks USA astronauti. Tegu oli esimese korraga kosmonautika ajaloos, kui inimesed viis omal käel orbiidile eraettevõte.https://services.err.ee/media/embed/10572382020-05-31T19:21:51+03:00yesuniversumspacexkosmoselennudcrew dragonuniversumnoERRno145https://test-novaator.err.ee/1095846/reportaaz-maoekspeditsioonilt-hoiatav-hammustus-voib-olla-ka-murgitahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/25/782446hc7a0t2.jpgReportaaž maoekspeditsioonilt: hoiatav hammustus võib olla ka mürgita"Osooni" saatejuht Sander Loite jagab muljeid võttepäevast, mille eesmärk oli kohata ja filmida nii rästikuid kui nastikuid. Rästik on Eesti ainus mürkmadu ja võimalik, et just selle pärast kiputakse teda kartma. Aga kas hirmuks on põhjust?https://services.err.ee/media/embed/10566502020-05-29T16:37:53+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1094969/teadlased-avastasid-geenimutatsiooni-mis-teeb-meid-kohnemakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/27/782870hcf8ft2.jpgTeadlased avastasid geenimutatsiooni, mis teeb meid kõhnemaksKoos Eesti teadlastega tehtud rahvusvahelises uuringus tuvastati geenimutatsioon, mida on varem seostatud inimese kehakaalu reguleerimisega. Uuringu jaoks valiti välja terved ja väga kõhnad inimesed ning neid võrreldi normaalkaalus olevate inimestega kasutades geeni- ja meditsiiniandmeid. https://services.err.ee/media/embed/10555682020-05-27T11:12:18+03:00yestervistartu ülikoolkehakaalgeenimutatsioontervisnoERRno477https://test-novaator.err.ee/1094378/keskkonnakuu-filmisoovitus-seeme-raakimata-luguhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/26/782499h89cct2.jpgKeskkonnakuu filmisoovitus: "Seeme – rääkimata lugu"Seemned on meile sama tähtsad nagu vesi, õhk ja muld, räägib permakultuuri disainer Marian Nummert keskkonnakuu filmikommentaaris.https://services.err.ee/media/embed/10514722020-05-18T13:54:43+03:00yeskeskkonnakuuetv2seemneddokumentaalfilmidpermakultuurkeskkonnakuunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1093259/keskkonnakuu-filmisoovitus-megapolengudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/22/781406hd4d6t2.jpgKeskkonnakuu filmisoovitus: "Megapõlengud"Dokumentaalfilm "Megapõlengud. Globaalse ohu uurimine" räägib maailmas aset leidvatest suurtest metsa- ja looduspõlengutest. Arutletakse selle üle miks need üldse tekivad, kuidas on neid võimalik kustutada ja kui suureks ohuks nad meile tulevikus olla võivad. Filmi kommenteerib Keila päästekomando meeskonnavanem Priit Orusalu.https://services.err.ee/media/embed/10514712020-05-18T13:53:28+03:00yesloodusloodusnoERRno279https://test-novaator.err.ee/1092578/antropotseen-inimese-ajajarkhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/11/777734h1cect2.jpgAntropotseen: inimese ajajärkSee lugu läheb tagasi aastasse 2008, mil grupp teadlasi tegi Londoni Geoloogia Ühingu stratigraafia komisjonile ettepaneku nimetada praegune ajajärk antropotseeniks. Mõte on selles, et tänapäeva inimene on oma toimimise ja tegutsemisega muutunud maailmas nii mõjuvõimsaks jõuks, et teda võib võrrelda teiste geofüüsikaliste jõudega.https://services.err.ee/media/embed/10497912020-05-14T13:54:34+03:00yeskeskkonnakuukeskkonnakuunoERRno307https://test-novaator.err.ee/1091674/bioloog-intensiivne-tootmine-asetab-loomad-nende-jaoks-ebaloomulikku-keskkondahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/17/685980hcc2bt2.jpgBioloog: intensiivne tootmine asetab loomad nende jaoks ebaloomulikku keskkondaTeisipäeval kell 21.30 on ETV2 eetris film "Loomade söömine", mis räägib USA näitel põllumajanduse, eriti loomakasvatuse intensiivistumisest viimase poole sajandi jooksul. Filmi juhatab sisse bioloog Aleksei Lotman.https://services.err.ee/media/embed/10514682020-05-18T13:51:58+03:00yeskeskkonnakuupõllumajandusloomakasvatusaleks lotmankeskkonnakuunoERRno263https://test-novaator.err.ee/1091268/ttu-noukogu-valis-tiit-landi-ulikooli-uueks-rektorikshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/18/779885h1af1t2.pngTTÜ nõukogu valis Tiit Landi ülikooli uueks rektoriksTallinna Tehnikaülikooli nõukogu valis ülikooli uueks rektoriks praeguse Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi.https://services.err.ee/media/embed/10516282020-05-18T19:06:40+03:00yesteaduseluttütiit landtaltechteaduselunoERRno132https://test-novaator.err.ee/1090678/minutiloeng-kas-meil-on-piisavalt-aegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/16/779260hf4eat2.pngMinutiloeng: kas meil on piisavalt aega?Ajaküllust või ajanappust on arvatavasti kogenud kõik. Millest siiski tuleb, et mõnel inimesel on justkui rohkem aega kui teisel, selgitab minutiloengus Tallinna Ülikooli läbirääkimiste psühholoogia lektor Arno Baltin.https://services.err.ee/media/embed/10502552020-05-15T14:46:38+03:00yespsüühikaminutiloengtallinna ülikoolaegajatajuarno baltinpsüühikanoERRno96https://test-novaator.err.ee/1090076/aleksei-turovski-haabersti-karudest-inimesi-on-linnas-vahem-ja-nad-julgevad-liikudahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/14/778788h03b2t2.jpgAleksei Turovski Haabersti karudest: inimesi on linnas vähem ja nad julgevad liikudaTallinna Haabersti linnaosas liigub neljapäeva hommikust saadik ringi emakaru pojaga. Zooloog Aleksei Turovski selgitas "Ringvaates", et kuivõrd inimesi on linnas nädalaid olnud järgu võrra vähem, siis said karud enesekindlust ja julgevad linnas liikuda.https://services.err.ee/media/embed/10499742020-05-14T20:55:17+03:00yesuudisedaleksei turovskiuudisednoERRno729https://test-novaator.err.ee/1090083/ornitolooge-ehmatas-audru-poldri-veetaseme-ootamatu-langushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/14/778769h2eact2.jpgOrnitolooge ehmatas Audru poldri veetaseme ootamatu langusOrnitoloogid ehmusid, kui Audru poldri veetase ootamatult langes, sest nii võivad linnupesad kuivale jäädes röövloomade saagiks langeda. Kellegi kurja kätt siiski mängus ei olnud, vaid veetase langes tagasi pärast ehitustööde valmimist.https://services.err.ee/media/embed/10499292020-05-14T19:45:55+03:00yesloodusaudru polderloodusnoERRno143https://test-novaator.err.ee/1089514/metsaekspert-loodusvaartustele-pole-osatud-panna-kulge-head-hinnasiltihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/04/775965hf18bt2.jpgMetsaekspert: loodusväärtustele pole osatud panna külge head hinnasiltiMetsakaitseprobleemid on üle kogu maailma üsna sarnased ja lähtuvad sageli inimeste oskamatusest omistada metsaelustikule ja loodusväärtustele rahalist väärtust, leidis Liis Kuresoo, Eesti Looduse Fondi metsaekspert, kommenteerides Keskkonnakuu raames linastuvat filmi "Lageraie – Euroopa hääbuvad metsad".https://services.err.ee/media/embed/10482982020-05-11T14:59:15+03:00yeskeskkondkeskkonnakuumetsaraiekeskkondnoERRno270https://test-novaator.err.ee/1089376/ninasarvik-kibetat-saab-tallinna-loomaaia-avanedes-veel-viimaseid-kordi-nahahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/13/778354hb2c4t2.jpgNinasarvik Kibetat saab Tallinna loomaaia avanedes veel viimaseid kordi nähaTallinna loomaaed valmistub ninasarvik Kibeta reisiks. Pandeemiaga seotud piirangute tõttu lükkus tema minek Inglismaale ajutiselt edasi.https://services.err.ee/media/embed/10497942020-05-14T13:56:40+03:00yesloodusninasarvikkibetaloodusnoERRno127https://test-novaator.err.ee/1088684/koroonaviirusel-on-eestis-tekkinud-kaks-uut-mutatsioonihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/12/778198hbbd9t2.pngKoroonaviirusel on Eestis tekkinud kaks uut mutatsiooniEestis levinud SARS-CoV-2 koroonaviirustel on vähemalt kaheksa mujal maailmas esinevat mutatsiooni. Kahte leitud mutatsiooni on nähtud seni vaid Eestis, mis annab kohapeal levivatele viirustele ainulaadse sõrmejälje.https://services.err.ee/media/embed/10489642020-05-12T20:19:42+03:00yestervistartu ülikoolteadusmutatsioonkoroonatervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1088795/keskkonnakuu-filmikommentaar-viimane-valgehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/07/05/522709h50a0t2.jpgKeskkonnakuu filmikommentaar: "Viimane valge"Teisipäeval kell 21.30 on ETV2 eetris dokumentaalfilm maailma viimasest isasest põhja laimokk-ninasarvikust nimega Sudan. Filmi juhatab sisse Osooni saatejuht Sander Loite.https://services.err.ee/media/embed/10453182020-05-04T19:25:43+03:00yeskeskkonnakuukeskkonnakuunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1088499/koik-koolid-on-muutnud-sisseastumiskatsete-aega-ja-vormihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/11/777853h6532t2.jpgKõik koolid on muutnud sisseastumiskatsete aega ja vormiEriolukorra tõttu on sisseastumiskatsete toimumise aegu ja vorme muudetud kõigis Eesti koolides ja neisse sisseastujad on uues olukorras.https://services.err.ee/media/embed/10484172020-05-11T19:48:05+03:00yesharidussisseastumiskatsedharidusnoERRno197https://test-novaator.err.ee/1088246/teadlane-selgitab-kuidas-tekivad-uhiskondlikud-muutusedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/11/777606h487bt2.jpgTeadlane selgitab, kuidas tekivad ühiskondlikud muutusedÜhiskondlikel struktuurideel on tavaks kesta palju kauem, kui oleks vajalik või kasulik. Samas ei saa teha sotsiaalseid innovatsioone inimeste jaoks, vaid ainult nendega koos, leiab minutiloengus Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi dotsent Katri-Liis Lepik.https://services.err.ee/media/embed/10473202020-05-08T15:24:37+03:00yesÜhiskondmaailmakoristuspäevÜhiskondnoERRno156https://test-novaator.err.ee/1087631/oige-linnuvaatleja-haarab-binokli-juba-hommikul-kell-viishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/08/777058h441at2.jpgÕige linnuvaatleja haarab binokli juba hommikul kell viisKäesoleval nädalal tähistab Eesti Rahvusringhääling linnunädalat. Novaator käis sel puhul uurimas, kuidas näeb välja professionaalse linnuvaatleja argipäev.https://services.err.ee/media/embed/10478502020-05-09T21:34:12+03:00yesloodushanedlinnuvaatlusornitoloogiaeesti ornitoloogiaühinglinnunädaluku paalestbirdingkuldhänilaneaardla järvloodusnoERRno124https://test-novaator.err.ee/1085905/ttu-rektorikandidaatide-viimane-debatt-rahvusvahelisusest-rahajagamisenihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/03/11/759855hf0bbt2.jpgTTÜ rektorikandidaatide viimane debatt: rahvusvahelisusest rahajagamiseniTallinna Tehnikaülikooli rektori valimise viimasel debatil rääkisid kandidaadid ülikooli arengusuunadest, rollist ühiskonnas, rahvusvahelistumisest ja koostööst erasektoriga.https://services.err.ee/media/embed/10474952020-05-08T21:54:13+03:00yesharidusrektorivalimisedjaak aaviksootallinna tehnikaülikooljarek kurnitskitiit landharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1086701/timo-palo-praegusel-polvkonnal-puudub-fossiilkutustesse-investeerimiseks-volihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/07/776621h64eet2.jpgTimo Palo: praegusel põlvkonnal puudub fossiilkütustesse investeerimiseks voliPealekasvav põlvkond on varasematest keskkonnateadlikum ja teeks nende tulevikku mõjutavate otsuste langetamisel praegusest generatsioonist teistsuguseid valikuid, leiab polaaruurija ja presidendi kliimanõunik Timo Palo.https://services.err.ee/media/embed/10453202020-05-04T19:26:46+03:00yeskeskkondkliimamuutuskeskkonnakuukeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1086070/ulikoolid-on-pidanud-valistudengite-vastuvotmiseks-moondusi-tegemahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/15/600532hdfact2.jpgÜlikoolid on pidanud välistudengite vastuvõtmiseks mööndusi tegemaPaljude riikide abituriendid on tänavu ootamatute väljakutsete ees - nende küpsuseksamid on tühistatud või toimuvad teistel alustel. Eesti ülikoolid pole veel täheldanud väliskandidaatide arvu kahanemist, küll aga on nad pidanud eriolukorra tõttu vastuvõtu korraldamisel mööndusi tegema.https://services.err.ee/media/embed/10459682020-05-05T21:54:47+03:00yesharidusülikoolidvälistudengidsisseastumineharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1085753/mesinik-mesindus-aitaks-inimuhiskonda-ka-selle-mustematel-paevadelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/06/552979h2cb7t2.jpgMesinik: mesindus aitaks inimühiskonda ka selle mustematel päevadelMesilaste pidamisega saab põhimõtteliselt hakkama iga inimene ja on tegevusena kättesaadav ka vaesus elavatele inimestele, leiab ETV-2s Keskkonnakuu raames linastuvat filmi "Meemaa" kommenteerinud mesinik Mart Kullamaa.https://services.err.ee/media/embed/10453162020-05-04T19:25:12+03:00yeskeskkondmesilasedkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1085734/sookurgede-laulu-saladus-peitub-sunkroonsuseshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/05/05/776080hb02et2.pngSookurgede laulu saladus peitub sünkroonsusesSookurgede eriskummaliselt kajava laulu kohta on vanarahvas mitmeid sõnu välja mõelnud: kruuksub, kluuksub, turlutab. Erakordse helipildi taga on aga üsna ootamatu põhjus. Maaülikooli teadur Ivar Ojaste on sookure spetsialist ning räägib siin pesitsevate isendite kummalistest harjumustest ja avaldab ka põhjuse, miks me sookurgi ainult kevadel tulles ja sügisel minnes kohtame, ehk kus nad end suvel peidavad.https://services.err.ee/media/embed/10455982020-05-05T09:42:47+03:00yesloodusloodusnoERRno631https://test-novaator.err.ee/1082657/minutiloeng-5g-loob-maailmast-digitaalse-koopiahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/04/27/773442h1ca3t2.jpgMinutiloeng: 5G loob maailmast digitaalse koopia5G võimaldab tõenäoliselt detailideni ära kirjeldada kogu meid ümbritseva füüsilise ruumi, tekitades päris maailmast digitaalse koopia, ennustab Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrushttps://services.err.ee/media/embed/10418062020-04-26T21:33:07+03:00yesÜhiskond5gtallinna ülikoolbfmindrek irbusÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1082546/eesti-teadlase-leiutatud-sensor-voib-olla-abiks-hingamisraskustega-inimeste-ravilhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/04/26/773414h59aft2.jpgEesti teadlase leiutatud sensor võib olla abiks hingamisraskustega inimeste ravilKoroonaviiruse saanud patsiendid, kes haigust raskemalt põevad, kannatavad tugevate hingamisraskuste käes ning edaspidi võib selliseid inimesi aidata Tallinna tehnikaülikooli Seebecki instituudi emeriitprofessori Mart Mini leiutis - randme ümber kinnitatav sensor, mis annab infot nii kopsude töö, hapniku omastamise kui ka südamerütmi kohta, mida seiratakse korraga ja reaalajas.https://services.err.ee/media/embed/10418142020-04-26T22:02:26+03:00yesteaduselumart minindrek rätseparno kolkteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1078930/teadlane-selgitab-kas-molutamine-teeb-targakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/27/355392h113bt2.jpgTeadlane selgitab: kas molutamine teeb targaks?Hiljuti linastunud filmis ütleb Fred Jüssi, et inimene peab regulaarselt laisklema ning kui ta seda teha ei oska, siis peaks ta seda õppima. Tallinna ülikooli teadur Grete Arro selgitab, kas molutamine tuleb kuidagi õppimisele kasuks.https://services.err.ee/media/embed/10377592020-04-17T15:02:12+03:00yespsüühikaajugrete arrotallinna ülikoolmolutamapsüühikanoERRno154https://test-novaator.err.ee/1079565/ak-nadal-uuris-milline-on-who-roll-tervisekaitselhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/04/19/771292hdbe3t2.jpg"AK. Nädal" uuris, milline on WHO roll tervisekaitselSel nädalal teatas USA president Donald Trump, et peatab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahastamise selle ülevaatamiseni. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, millist rolli see organisatsioon meie tervisekaitsel mängib.https://services.err.ee/media/embed/10385482020-04-19T23:04:03+03:00yesterviswhokoroonaviiruscovid-19tedros adhanom ghebreyesustervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1078943/aastaid-tuhjana-seisnud-tipplabor-kaivitatakse-koroonaviiruse-uuringutekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/04/17/770983ha3a9t2.pngAastaid tühjana seisnud tipplabor käivitatakse koroonaviiruse uuringuteksHaridus- ja teadusministeerium toetab lisaeelarvega teadus- ja arendustegevust nelja miljoni euroga. Muu hulgas on selle raha eest plaanis käima saada seni tühjana seisnud kolmanda taseme labor Tartu ülikooli siirdemeditsiinikeskuses.https://services.err.ee/media/embed/10378892020-04-17T19:17:01+03:00yesteaduselutartu ülikoollaborharidus- ja teadusministeeriumkoroonaviirusteaduselunoERRno157https://test-novaator.err.ee/1078543/tartu-ulikooli-teadlased-tootasid-valja-koroonaviiruse-antikehade-testihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/04/16/770701hee36t2.jpgTartu ülikooli teadlased töötasid välja koroonaviiruse antikehade testiTartu ülikooli teadlased töötasid välja koroonaviiruse antikehade määramise testi. See võimaldab tuvastada, kas inimene on viiruse läbi põdenud ja edaspidi sellele immuunne.https://services.err.ee/media/embed/10373682020-04-16T19:30:15+03:00yestervistartu ülikoolantikehadkoroonaviirustervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1076667/sotsioloog-avab-eesti-soolise-palgalohe-tagamaidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/04/13/769167h4828t2.jpgSotsioloog avab Eesti soolise palgalõhe tagamaidEestis on Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe. Tallinna Ülikooli sotsioloogia dotsent Kadri Täht räägib minutiloengus selle tekkepõhjustest.https://services.err.ee/media/embed/10352632020-04-13T10:23:58+03:00yesÜhiskondminutiloengtallinna ülikoolpalgalõhesooline palgalõhekadri tähtÜhiskondnoERRno132https://test-novaator.err.ee/1076440/aiapidajad-saavad-linnupaevikut-taites-teadlasi-aidatahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/04/12/768848hac67t2.jpgAiapidajad saavad linnupäevikut täites teadlasi aidataEesti Ornitoloogiaühing kutsub inimesi jälgima oma aias kevade saabumist ja märkima vaatlusi veebipõhisesse aialinnupäevikusse. Sinna saab talletada lisaks nähtud sulelistele ka aias märgatud loomi ja putukaid ning õide puhkenud taimi.https://services.err.ee/media/embed/10349272020-04-12T18:59:11+03:00yesloodusaialinnudornitoloogiaühingaialinnuvaatluslinnupäevikloodusnoERRno119https://test-novaator.err.ee/1072674/teadlane-selgitab-mida-on-oppida-kriisidest-ajalooshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/02/24/751486h63e4t2.jpgTeadlane selgitab, mida on õppida kriisidest ajaloosHirmul on suured silmad, teadis hästi juba Eesti vanarahvas. Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent, folklorist Marju Kõivupuu selgitab mida õppida lähiajaloost, hoidmaks kriisiolukorras pea selge.https://services.err.ee/media/embed/10324572020-04-03T13:45:04+03:00yesajalugutallinna ülikoolmarju kõivupuuajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1072594/tartu-ulikooli-teadlased-loid-veebipaeviku-et-koguda-andmeid-koroonaviiruse-kohtahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/04/03/766538h3371t2.jpgTartu Ülikooli teadlased lõid veebipäeviku, et koguda andmeid koroonaviiruse kohtaTartu Ülikooli teadlased ootavad uuringusse osalema inimesi, kes kahtlustavad, et nendel on olnud kokkupuude nakatunutega või kahtlustavad, et nad on viirusesse nakatunud. Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi juhataja Jaak Vilo rääkis "Terevisioonis", et uuringusse oodatakse ka neid, kes on teinud testi ja saanud kas positiivse või negatiivse vastuse.https://services.err.ee/media/embed/10324142020-04-03T11:56:14+03:00yestervistartu ülikooljaak vilokoroonaviirustervisnoERRno320https://test-novaator.err.ee/1071465/pealtnagija-koroonaviiruse-uurimiseks-sobiv-tipplabor-seisab-eestis-juba-aastaid-tuhjalthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/04/01/765965h542ft2.jpg"Pealtnägija": koroonaviiruse uurimiseks sobiv tipplabor seisab Eestis juba aastaid tühjaltEestis on küll koroonaviiruse uurimiseks sobiv ülikarmide ohutusnõuetega bioohutuslabor, kuid teadusraha nappuse tõttu pole tehtud laboris alates selle valmimisest selle taseme patogeenidega mitte ühtegi katset.https://services.err.ee/media/embed/10317962020-04-01T15:52:25+03:00yestervispealtnägijakoroonaviirussiirdemeditsiinikeskustervisnoERRno858https://test-novaator.err.ee/1071132/loodusteadlane-maailm-on-praegu-puhtam-aga-selliseks-see-ei-jaahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/03/31/765736h3ce1t2.jpgLoodusteadlane: maailm on praegu puhtam, aga selliseks see ei jää"Ringvaate" otsestuudios oli külas zooloog Lennart Lennuk, kes rääkis, kuidas koroonakriis on mõjunud keskkonnale. Ta tõdes, et kuigi praegu on heitkogused vähenenud ja maailm puhtam, siis selliseks olukord ei jää ning kliimamuutusi see energiatarbimise vähenemine tagasi ei keera.https://services.err.ee/media/embed/10314952020-03-31T20:47:45+03:00yesuudiseduudisednoERRno535https://test-novaator.err.ee/1069780/teadlane-selgitab-kuidas-valtida-koroonakriisi-ajal-paanikathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/03/27/764797h3582t2.jpgTeadlane selgitab, kuidas vältida koroonakriisi ajal paanikatWC-paberi otsa lõppemisest oleks palju hullem see, kui poest lõppeks otsa toit, ometi tabas Eesti rahvast hiljuti WC-paberi paanika. Miks kipuvad inimesed tegema ootamatutes olukordades ebaratsionaalseid otsuseid, räägib Tallinna Ülikooli psühholoogiadoktor Eva-Maria Kangro.https://services.err.ee/media/embed/10303762020-03-27T16:33:03+02:00yespsüühikapsühholoogiatallinna ülikoolkoroonaviiruseva-maria kangropsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1067962/suur-palgalohe-kahaneb-eestis-jark-jargulthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/03/24/763799h3b88t2.jpgSuur palgalõhe kahaneb Eestis järk-järgultPalgalõhe on Eestis hakanud kahanema, kuid ametikohtade ja valdkondade võrdluses on töötasu erinevus endiselt suur.https://services.err.ee/media/embed/10290372020-03-24T10:37:59+02:00yesÜhiskondswedbanktallinna ülikoolpalgalõheÜhiskondnoERRno150https://test-novaator.err.ee/1067375/ak-nadal-kuidas-koroonaviirus-organismi-jouab-seal-paljuneb-ja-mojubhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/03/22/763450h8456t2.jpg"AK. Nädal": kuidas koroonaviirus organismi jõuab, seal paljuneb ja mõjub?"Aktuaalne kaamera. Nädal" selgitas, kuidas jõuab uus koroonaviirus inimese organismi, kuidas seda seal paljundatakse ja mida viirus tervisega teeb.https://services.err.ee/media/embed/10284572020-03-22T22:09:43+02:00yesterviskoroonaviiruscovid-19tervisnoERRno86https://test-novaator.err.ee/1066705/ekspertide-arvamus-milline-on-eesti-metsade-tulevikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/03/20/763045h0470t2.pngEkspertide arvamus: milline on Eesti metsade tulevik?Eesti metsanduse arengukava stsenaariumi väljatöötamisse kaasatud eksperdid ja erinevaid huve esindavad osapooled ei saavuta üksmeelt.https://services.err.ee/media/embed/10263722020-03-16T20:56:43+02:00yesosoonloodusmetsurmas tartesmetsamajanduslooduskaitseando eelmaaandres seppraul rosenvaldmetsasõdaosoonnoERRno1644https://test-novaator.err.ee/1065628/pealtnagija-koroonaviirus-vallandas-sotsiaalmeedias-vaarinfotsunamihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/03/18/762594h7eebt2.jpg"Pealtnägija": koroonaviirus vallandas sotsiaalmeedias väärinfotsunamiNädala alguses levis kulutulena kuuldus, et Tallinn isoleeritakse koroonaviiruse tõttu sõjaväe abil ülejäänud maailmast. Ekspertide sõnul on ärevil olukorras kuulujutud kerged tekkima ning soovitavad info levitamisel olla eriliselt ettevaatlikud ja allikakriitilised.https://services.err.ee/media/embed/10270362020-03-18T17:17:20+02:00yespsüühikasotsiaalmeedialibauudisedilmar raagvaleuudisedvandenõuteooriadvandenõuderiolukordhannes krausepsüühikanoERRno919https://test-novaator.err.ee/1065340/lindude-kevadranne-on-sel-aastal-tavaparasest-varasemhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/03/17/762487h8618t2.jpgLindude kevadränne on sel aastal tavapärasest varasemMaailmas ja Eestis on küll ärevad ajad, kuid loodus toimetab ikka omasoodu - suleliste kevadränne on hoos ja linnusõpradel jätkub põnevat, mida uudistada.https://services.err.ee/media/embed/10267552020-03-17T22:11:01+02:00yesloodusrändlinnudkevadränneloodusnoERRno105https://test-novaator.err.ee/1064464/teadlane-selgitab-kas-allikavett-tohib-juuahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/07/10/661063ha164t2.jpgTeadlane selgitab, kas allikavett tohib juuaPaljud inimesed on kindlasti kuulnud, et allikavesi on puhas ja seda võib juua. Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa selgitab minutiloengus lähemalt, miks ei peaks allikavett siiski tarbima.https://services.err.ee/media/embed/10256712020-03-13T16:16:12+02:00yeskeskkondallikadkeskkondnoERRno179https://test-novaator.err.ee/1061494/uhe-minuti-loeng-millest-raagivad-vanad-hauakirjadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/12/19/723336h067at2.jpgÜhe minuti loeng: millest räägivad vanad hauakirjad?Eestlastele kuulunud kirjadega hauatähiste kasutuselevõtu aeg ja hulk näib olevat võrdelises seoses eestikeelsete trükiste arvu kasvuga 17. sajandil ja ühtlasi lugemisoskuse edenemisega, selgitab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktor Pille Arnek.https://services.err.ee/media/embed/10234512020-03-06T16:45:38+02:00yesÜhiskondeesti keelrõngasristhauatähisedpille arnekÜhiskondnoERRno144https://test-novaator.err.ee/1060849/looduskaamera-naitab-piusa-koobastes-talvituvaid-nahkhiirihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/03/06/758131hfc7et2.jpgLooduskaamera näitab Piusa koobastes talvituvaid nahkhiiriEestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel saavad nüüd kõik huvilised jälgida läbi looduskaamera ka nahkhiiri. Kaamera on paigutatud Piusa koobastesse, kus ühtlasi alustati seal talvituvate nahkhiirte loendusega.https://services.err.ee/media/embed/10235902020-03-06T21:53:14+02:00yesloodusnahkhiirloodusnoERRno157https://test-novaator.err.ee/1060731/lastepsuhholoog-selgitab-kuidas-raakida-lapsega-koroonaviirusesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/03/06/757512h472at2.jpgLastepsühholoog selgitab, kuidas rääkida lapsega koroonaviirusestLastele võiks selgitada konkreetselt, mida ta saaks teha, et ennast haiguste eest kaitsta. Ühtlasi peaks koroonaviiruse tõttu tekkinud suurt infotulva lapsele filtreerima, rääkis "Terevisioonis" lastepsühholoog Triinu Tänavsuu.https://services.err.ee/media/embed/10233342020-03-06T10:07:32+02:00yestervislapsedtriinu tänavsuukoroonaviirustervisnoERRno391https://test-novaator.err.ee/1058719/teadlane-selgitab-kui-elujouline-on-populistlik-demokraatiahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/03/02/755718h2d3at2.jpgTeadlane selgitab, kui elujõuline on populistlik demokraatiaMaailma ajaloos muundub rahva tahtele apelleeriv populistlik demokraatia peaaegu alati teatud liiki diktatuuriks, nendib TLÜ politoloog Tõnis Saarts.https://services.err.ee/media/embed/10212522020-02-28T17:00:04+02:00yesÜhiskondpopulismdemokraatiaÜhiskondnoERRno143https://test-novaator.err.ee/1056520/teadlane-selgitab-kas-kaesolev-talv-saab-tavaparasekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/02/21/750421h3e37t2.jpgTeadlane selgitab, kas käesolev talv saab tavapäraseksEesti talved on tulevikus küll üha sagedamini soojemad, niiskemad ja tuulisemad, kuid jäälõhkujaid ja lumesahku pole mõtet vanarauana maha kanda, leiab minutiloengus Tallinna Ülikooli klimatoloogia ja meteoroloogia lektor Jüri Kamenik.https://services.err.ee/media/embed/10200762020-02-25T11:45:05+02:00yeskeskkondkliimailmkevadtalvkliimamuutuseesti ilmkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1036713/teadlased-uurisid-maasikataimede-abil-seitsme-euroopa-linna-ohu-saastatusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/02/18/748778h83fbt2.jpgTeadlased uurisid maasikataimede abil seitsme Euroopa linna õhu saastatustTeadlased uurisid seitsmes Euroopa linnas maasikataimede abil õhu saastatust ja tolmeldajate hulka. Tulemused näitavad, et puhtaim õhk on Tartus.https://services.err.ee/media/embed/10183872020-02-18T22:03:09+02:00yesteaduselumaasikadsaasteteaduselunoERRno131https://test-novaator.err.ee/1035514/teadlane-selgitab-kuidas-kirjandusteosed-minevikutunnetust-vormivadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/02/14/744931h4bfet2.jpgTeadlane selgitab, kuidas kirjandusteosed minevikutunnetust vormivadKirjandusteadused ja filmid võivad küll meie teadmisi minevikust moonutada, kuid aitavad luua ühist identiteeti, leiab Tallinna Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsent Eneken Laanes.https://services.err.ee/media/embed/10172092020-02-14T12:10:39+02:00yesÜhiskondeneken laanesÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1034339/pealtnagija-lahisuhterobotit-arendav-eesti-filosoof-avaldas-armastuse-retseptihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/02/12/743376hc346t2.jpg"Pealtnägija": lähisuhterobotit arendav Eesti filosoof avaldas armastuse retseptiEesti filosoofiaprofessor Tõnu Viik arendab koos jaapanlastega tehisintellektiga lähisuhterobotit, keda suudaks inimesed siiralt armastada. Kui inimese moodi rääkiv, liikuv ja hingav robot valmis saab, võiks ta aidata ravida ühte selle sajandi suurimat probleemi – üksindust.https://services.err.ee/media/embed/10164732020-02-12T14:20:53+02:00yestehnikaarmastuspealtnägijatõnu viikrobotkatrin saali saulepp kärsinsuhterobottehnikanoERRno915https://test-novaator.err.ee/1033516/kuidas-erinevad-populism-ning-inimoigused-paris-ja-digimaailmashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/04/447093ha008t2.jpgKuidas erinevad populism ning inimõigused päris- ja digimaailmas?Inimõiguste mittekoherentsuse idee digitaalses keskkonnas tähendab lühidalt, et mittedigitaalses maailmas omaksvõetud inimõiguste normid ja põhimõtted ning ka inimõiguste kaitsevahendid teisenevad digimaailmas. Selle idee autor on Tallinna Ülikooli inimõiguste professor Mart Susi.https://services.err.ee/media/embed/10156182020-02-10T10:14:31+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1033330/ak-nadal-koroonaviirus-mojutab-turismi-ja-tekitab-pohjendamatult-hirmuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/02/09/742138ha485t2.jpgAK Nädal: koroonaviirus mõjutab turismi ja tekitab põhjendamatult hirmuSelle aja jooksul, mil muretsetud koroonaviiruse leviku pärast, on Eestis laboratoorselt kinnitatud üle 600 gripijuhtumi. Koroonaviiruse leviku hirmus on aga hakatud tõrjuvalt suhtuma Aasia päritolu välimusega inimestesse ning pikemas plaanis mõjutab hiina turistide arvu vähenemine ka Eesti turismisektorit. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, mis on tegelikud ohud ja mõjud, mille pärast peaks muretsema.https://services.err.ee/media/embed/10155632020-02-09T22:19:58+02:00yesterviskoroonaviirustervisnoERRno622https://test-novaator.err.ee/1029569/terviseameti-ulevaade-mis-on-teada-uue-koroonaviiruse-kohtahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/01/30/737770h357bt2.pngTerviseameti ülevaade: mis on teada uue koroonaviiruse kohtaHiinast levima hakanud koroonaviiruse uus tüvi 2019-nCoV sarnaneb enim SARS-iga, ent on sellest kergema kuluga ja vähem nakkav kui gripp.https://services.err.ee/media/embed/10126722020-01-30T12:11:05+02:00yestervisterviseametkoroonaviirustervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1029185/doktoritoo-ajukahjustusega-lapse-ravi-saab-toetada-virtuaalreaalsuse-programmigahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/01/29/736901h571dt2.jpgDoktoritöö: ajukahjustusega lapse ravi saab toetada virtuaalreaalsuse programmigaArvutipõhiseid ja virtuaalreaalsuse programme saab tõhusalt kasutada ajukahjustusega laste tähelepanu, visuaal-ruumiliste ja sotsiaalsete oskuste parandamisel, selgub kolmapäeval kaitstavast Tartu Ülikooli doktorititööst.https://services.err.ee/media/embed/10124962020-01-29T22:07:09+02:00yestervisvirtuaalreaalsusajukahjustusmarianne saardtervisnoERRno142https://test-novaator.err.ee/1025357/tanaku-ilmaennustaja-selgitab-kuidas-autoralli-teadust-arendabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/01/02/727564h1e92t2.jpgTänaku ilmaennustaja selgitab, kuidas autoralli teadust arendabAutoralli mõjul teadusesse suunatav raha aitab kaasa teaduse arengule ja muutnud sellega keskkonnasõbralikumaks ka tavaautod, leiab minutiloengus Tallinna Ülikooli vanemteadur, Ott Tänaku ilmaennustaja Hannes Tõnisson.https://services.err.ee/media/embed/10090542020-01-17T15:25:38+02:00yestehnikatehnikanoERRno117https://test-novaator.err.ee/1022605/teadlased-taastavad-polevkivitoostuse-jaakidest-murgiseks-muutunud-virumaa-jogesidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/01/20/733543h5b37t2.pngTeadlased taastavad põlevkivitööstuse jääkidest mürgiseks muutunud Virumaa jõgesidPõlevkivitööstus Ida-Virumaal on aidanud kaasa Eesti arengule, kuid on samas jätnud suure jalajälje meie loodusele. Praeguseni pole me lahti saanud mineviku taagast, mis on jäänud Virumaa vetesse. ERR jälgib, kuidas teadlased ja keskkonnahoiuorganisatsioonid asuvad puhastama Virumaa jõgesid.https://services.err.ee/media/embed/10078472020-01-13T18:56:00+02:00yeskeskkondlife ip cleanestkeskkondnoERRno1609https://test-novaator.err.ee/1022633/kutseopetajad-kes-teevad-koostood-suhtuvad-haridusmuutustesse-positiivsemalthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/12/504120heeb6t2.jpgKutseõpetajad, kes teevad koostööd, suhtuvad haridusmuutustesse positiivsemaltHariduses on koostöö ja koos õppimine muutunud üha olulisemaks ja ka efektiivsemaks muutustele reageerimise ja kohanemise viisiks, selgitab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi kutsehariduse lektor Meidi Sirk.https://services.err.ee/media/embed/10071052020-01-10T11:54:40+02:00yesharidusharidusnoERRno120https://test-novaator.err.ee/1023192/ak-nadal-tegi-tutvust-tanavuse-aasta-looma-ja-linnugahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/05/633938h43bft2.jpg"AK. Nädal" tegi tutvust tänavuse aasta looma ja linnugaTänavune aasta loom on nahkhiir ja lind tuttpütt. Miks just nahkhiir ja tuttpütt ning kellega on õigupoolest tegu, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal".https://services.err.ee/media/embed/10076222020-01-12T22:22:06+02:00yesloodusaasta lindnahkhiiraasta loomtuttpüttlennart lennukloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1021636/tartu-mutantrotid-aitavad-paasta-kumneid-lapsi-haruldase-geenihaiguse-kuusisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/01/09/729987hc46et2.jpgTartu mutantrotid aitavad päästa kümneid lapsi haruldase geenihaiguse küüsistTartu Ülikooli mutantrottide abil leitud ravi aitas päästa kümneid Wolframi sündroomi põdevaid lapsi igapäevastest süstidest. Pikas plaanis loodavad teadlased pidurdada ka sündroomiga seotud vananemist ja ravida teisigi raskeid aju närvirakke hävitavaid haigusi.https://services.err.ee/media/embed/10064842020-01-08T15:36:36+02:00yestervistartu ülikoolwolframi tõbianton terasmaamario plaastervisnoERRno750https://test-novaator.err.ee/1020188/mang-millega-keskaja-inimesed-meelt-lahutasidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/01/03/727965h2d33t2.jpgMäng, millega keskaja inimesed meelt lahutasidArheoloogilistel kaevamistel leitakse muu hulgas esemeid, mis on seotud mängu ja meelelahutusega. Sellisteks leidudeks on näiteks luust ja sarvest täringud, mis annavad tunnistust hasartmängude mängimisest keskaegses linnas, selgitab Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu koguhoidja Heidi Luik.https://services.err.ee/media/embed/10052712020-01-03T12:14:05+02:00yesajaluguajalugunoERRno120https://test-novaator.err.ee/1020187/milline-naeb-valja-selle-aasta-lind-tuttputthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/01/03/727964hc8bbt2.pngMilline näeb välja selle aasta lind tuttpütt?2020 on Eestis tuttpüti aasta. Martin Vesberg jälgis tuttpüttide elu kevadisest pulmamängust poegade koorumiseni.https://services.err.ee/media/embed/8957342018-11-01T15:41:12+02:00yesosoonosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1018483/nasa-esitles-uut-marsi-kulgurithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/12/28/726030hdbc6t2.jpgNASA esitles uut Marsi-kulguritUSA kosmoseagentuur NASA esitles uut marsikulgurit Mars 2020, mis on suuteline otsima elumärke planeedil ning võtma vajaduse korral pardale ka inimesi.https://services.err.ee/media/embed/10041332019-12-28T19:10:01+02:00yesuniversumkosmosmarssnasaplaneetkulguruniversumnoERRno43https://test-novaator.err.ee/1016288/tarmo-soomere-me-pole-osanud-veel-aktiivse-uhiskonnaga-kohanedahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/12/20/724046h4a58t2.jpgTarmo Soomere: me pole osanud veel aktiivse ühiskonnaga kohanedaPraegust ühiskonda võiks võrrelda iga hetk põlema süttida võiva heinamaaga, leiab Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Põhimõtteline muutus pole halb, kuid aktiivse ühiskonnaga kohanemine võtab aega.https://services.err.ee/media/embed/10033362019-12-23T20:01:37+02:00yesteaduselutarmo soomereaasta säravaimad tähedteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1016298/polaaruurija-timo-palo-vaesuses-elades-on-raske-kliima-parast-muretsedahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/12/20/724051hb990t2.jpgPolaaruurija Timo Palo: vaesuses elades on raske kliima pärast muretsedaInimeste keskkonnateadlikkus sõltub suuresti nende elatustasemest, tõdeb polaaruurija Timo Palo. Samal ajal on aga ka palju oodata, et kliima nimel streikivatel lastel oleks akadeemikute teadmised.https://services.err.ee/media/embed/10033292019-12-23T19:33:50+02:00yesteaduselujoonas hellermaaasta säravaimad tähedtimo paloteaduselunoERRno666https://test-novaator.err.ee/1016359/minutiloeng-kuidas-hoiduda-joulustressisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/12/20/723736h60aet2.jpgMinutiloeng: kuidas hoiduda jõulustressist?Jõulumuusika, piparkoogilõhn, perering, kinkimisrõõm - see on jõulumeeleolu üks külg. On aga ka teine. Tallinna Ülikooli psühholoogia eriala doktor Eva-Maria Kangro selgitab, et paljude inimeste jaoks tähendab pühadeks valmistumine hoopis stressirikast kommertsrallit, millest võib saada ka üledoosi.https://services.err.ee/media/embed/10026992019-12-20T13:11:03+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRno181https://test-novaator.err.ee/1016529/ttu-energeetikud-arendavad-eesti-esimest-energiasalvestithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/12/20/724429h87fft2.jpgTTÜ energeetikud arendavad Eesti esimest energiasalvestitTallinna Tehnikaülikooli energeetikud arendavad esimest Eesti energiasalvestit. See võimaldab lokaalselt toodetud taastuvenergiat kasutada kodumajapidamises ja väikeettevõtetes. Esimesed prototüübid on valminud, kuid turule võiksid need jõuda mõne aasta pärast.https://services.err.ee/media/embed/10028472019-12-20T21:37:56+02:00yestehnikattütallinna tehnikaülikooltaltechtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1014485/teadlane-selgitab-kust-parineb-eestlaste-kuuseuskhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/12/16/721938h07c1t2.jpgTeadlane selgitab, kust pärineb eestlaste kuuseuskKuuseoksi on nii eestlaste kui ka naaberrahvaste poolt tuppa toodud juba iidsetest aegadest peale, tervet puu tuppa toomisega tehti algust aga alles umbes 150 aasta eest, kirjutab Tallinna Ülikooli taimeökoloogia dotsent Tiina Elvisto.https://services.err.ee/media/embed/10012532019-12-16T09:45:01+02:00yesÜhiskondkuuskjõulupuuÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1012923/enne-alternatiivenergeetika-kasutuselevottu-peab-eesti-uuendama-polevkivitehnoloogiathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/12/05/717337h6d35t2.jpgEnne alternatiivenergeetika kasutuselevõttu peab Eesti uuendama põlevkivitehnoloogiatKuni uusi, kasutusvalmis ning stabiilseid energiatehnoloogiad pole, tuleb Eestil hoida ja tõhusamalt kasutada senist põlevkivil tuginevat energiatootmist, vastasel juhul leiame end viie aasta jooksul tõsisest energiakriisist, leiab Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist.https://services.err.ee/media/embed/10005472019-12-12T21:52:36+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRno170https://test-novaator.err.ee/1012028/ak-lasteuudised-kliimamuutused-katku-tagasitulek-ja-nutisoltuvushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/12/05/717555h7482t2.jpgAK lasteuudised: kliimamuutused, katku tagasitulek ja nutisõltuvusEi saa öelda, et lapsed ja noored ei huvitu uudistest, nad lihtsalt ei huvitu alati nendest uudistest, mida "suurte" uudistesaated pakuvad. Nii võib kokku võtta "Aktuaalse kaamera" toimetajate kogemuse, kus koos Järveküla kooli 6.b klassi õpilastega pandi kokku lasteuudiste saade.https://services.err.ee/media/embed/9992752019-12-09T10:09:08+02:00yesnutikaselunutikaselunoERRno328https://test-novaator.err.ee/1012088/kas-vanad-haigused-nagu-katk-voivad-tulla-tagasihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/12/09/718903h4e0ct2.pngKas vanad haigused nagu katk võivad tulla tagasi?Mõne nädala eest tuli Hiinast uudis, et kaks inimest haigestus katku. Järveküla kooli 6.b klassi reporterid käisid "Aktuaalse kaamera" lasteuudiste tarvis uurimas, kuidas üldse saadakse teada vanadest haigustest ja kas on oht, et need tänapäeval taas levima hakkavad.https://services.err.ee/media/embed/9992852019-12-09T10:46:47+02:00yestervisnutikas elutervisnoERRno105https://test-novaator.err.ee/1012146/noorte-soovitused-nutisoltuvuse-valtimisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/10/16/698206h7e7ct2.pngNoorte soovitused nutisõltuvuse vältimiseksERRi meediakirjaoskuse projekt "Nutikas elu" kogus sügisel kokku õpilaste ideed, kuidas vältida nutisõltuvust ning üldiselt kasutada nutiseadmeid ning ekraane arukalt. Need mõtted kehtivad hästi ka täiskasvanutele. Järveküla kooli 6.b klass vormis need mõtted ka "Aktuaalse kaamera" lasteuudiste looks.https://services.err.ee/media/embed/9992862019-12-09T10:49:01+02:00yesnutikaselunutikaselunoERRno99https://test-novaator.err.ee/1012152/ak-lasteuudiste-reporterid-uurisid-mida-teeb-keskkonnaminister-keskkonna-heakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/05/07/31744h5032t2.jpgAK lasteuudiste reporterid uurisid, mida teeb keskkonnaminister keskkonna heaksEelmisel nädalal algas Hispaania pealinnas Madridis ÜRO kliimakonverents. See oli oluline, kuna poliitikud peaksid seal otsustama, milliseid samme astuda, et kliimamuutuse mõjusid leevendada. Järveküla kooli 6.b klassi õpilased uurisid "Aktuaalse kaamera" lasteuudiste saates, mida Eesti kliimakonverentsi tegi ning mida teeb keskkonnaminister keskkonna säästmiseks.https://services.err.ee/media/embed/9992832019-12-09T10:44:46+02:00yeskeskkondnutikaselukeskkondnoERRno104https://test-novaator.err.ee/1011127/aktuaalset-kaamerat-proovisid-teha-jarvekula-kooli-6-klassi-opilasedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/12/05/717754h85c0t2.jpg"Aktuaalset kaamerat" proovisid teha Järveküla kooli 6. klassi õpilasedNeljapäeval oli "Aktuaalses Kaameras" ebatavaline päev. Toimetuses tegutsesid Järveküla kooli õpilased, kes panid kokku oma uudistesaate.https://services.err.ee/media/embed/9985222019-12-05T22:18:41+02:00yesnutikaselunutikaselunoERRno92https://test-novaator.err.ee/1010551/usutlus-svante-paaboga-kultuur-on-meie-geenidest-palju-tahtsamhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/12/04/716974h12fet2.jpgUsutlus Svante Pääboga: kultuur on meie geenidest palju tähtsamKultuur on inimeste enesemääratluse ja ajaloo puhul geenidest oluliselt tähtsam. Inimeste eri liikideks jagamine aga mõttetu akadeemiline harjutus, leiab paleogenoomikale aluse pannud Svante Pääbo.https://services.err.ee/media/embed/9981962019-12-04T17:24:37+02:00yesajaluguneandertallasednüüdisinimeseddenisi inimesedsvante pääbopaleogenoomikaajalugunoERRno1079https://test-novaator.err.ee/1010064/oppejuht-pisa-testi-tulemustest-kindlasti-saab-veel-pareminihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/12/03/716834h7e63t2.jpgÕppejuht PISA testi tulemustest: kindlasti saab veel pareminiEesti tõusis viimase PISA testi tulemustega arenenud riikide tippu. Pirita majandusgümnaasiumi põhikooli õppejuhi Anne Reinkorti sõnul näitab see, et Eesti haridussüsteem sammub õiget rada. Samas saab tema hinnangul PISA tulemusi veelgi parandada.https://services.err.ee/media/embed/9979652019-12-03T22:03:55+02:00yeshariduspisa 2019anne reinkortharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1010021/metoodikud-pisa-testi-tulemustest-eesti-opetajad-on-kogenudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/10/05/693823h2a2bt2.jpgMetoodikud PISA testi tulemustest: Eesti õpetajad on kogenudHaridusmetoodikute hinnangul on Eesti laste PISA testi tulemused tugevad, kuna õpetajaskond on kogenud ja õppekava on üles ehitatud arusaamisele.https://services.err.ee/media/embed/9979062019-12-03T19:23:12+02:00yesharidusmargus pedastepisa 2019hele kiiselharidusnoERRno284https://test-novaator.err.ee/1009367/folklorist-selgitab-mis-imetegelane-on-hobusevarashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/06/11/648347h8452t2.jpgFolklorist selgitab, mis imetegelane on hobusevarasTuntud minister ütles kord ühe Eesti ülikooli kohta, et seal koolitatakse hobusevargaid. Jäägu selle lause sisu ministri südametunnistusele, leiab folklorist Marju Kõivupuu ja selgitab hoopis, mis asi see hobusevaras on.https://services.err.ee/media/embed/9973702019-12-02T10:07:15+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRno245https://test-novaator.err.ee/1009286/ak-nadal-oppejoudude-lood-aitavad-moista-kuidas-rahvusulikool-emakeelsena-on-pusinudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/12/01/716036h72fat2.jpg"AK. Nädal": õppejõudude lood aitavad mõista, kuidas rahvusülikool emakeelsena on püsinudNädalavahetus möödus Tartus rahvusülikooli juubelipidustuste tähe all. "Aktuaalne kaamera. Nädal" palus legendaarsetel õppejõududel meenutada lugusid, mis aitavad mõista, kuidas on rahvusülikool juba terve sajandi emakeelsena püsinud.https://services.err.ee/media/embed/9973152019-12-01T21:55:49+02:00yesteaduselurahvusülikool 100teaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1009255/tartu-ulikool-tahistas-rahvusulikooli-juubelit-aktusegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/12/01/716002h678ct2.jpgTartu ülikool tähistas rahvusülikooli juubelit aktusega100 aastat tagasi avati Tartus eestikeelne ja eelkõige eestlastest üliõpilastele mõeldud ülikool. Ülikoolipere tähistas suurt sünnipäeva aktusega.https://services.err.ee/media/embed/9972782019-12-01T19:15:55+02:00yesteaduselurahvusülikool 100teaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258614/kuidas-tekib-jaatuv-vihmhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/19/200457h4afft2.jpgKuidas tekib jäätuv vihm?Ikka ja jälle tuleb ette, et teed ja tänavad muutuvad üleöö või lausa mõnekümne minutiga jäävihma tõttu ülilibedaks. Nähtuse olemust selgitavad Tartu ülikooli atmosfäärifüüsik Piia Post ja geograafiatudeng Jüri Kamenik.https://services.err.ee/media/embed/5742932016-02-19T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1007478/tartu-teadlaste-uuring-selgitab-kuidas-taimed-koloniseerisid-maismaahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/11/27/713953hbfbbt2.pngTartu teadlaste uuring selgitab, kuidas taimed koloniseerisid maismaaKui seni on arvatud, et maismaataimede eellased olid üsna tavaliste taimede moodi vetikad, siis Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud uuring avab selles osas taimebioloogias sootuks uue tahu.https://services.err.ee/media/embed/9961202019-11-27T19:21:30+02:00yesnovaatornovaatornoERRno124https://test-novaator.err.ee/1007409/teadusele-juurde-antud-raha-jagati-valdkondade-vahel-arahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/08/15/671811h8222t2.jpgTeadusele juurde antud raha jagati valdkondade vahel äraTeadus- ja arendusnõukogu ehk TAN otsustas, kuidas jagada teadustegevusele uurimistoetustena sel aastal juurde antud 2,1 miljonit eurot.https://services.err.ee/media/embed/9957252019-11-26T21:51:41+02:00yesteaduselumailis repsteadusteadus- ja arendusnõukoguteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1006655/kust-sai-alguse-koolivormi-kandmise-traditsioonhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/11/25/712826h6769t2.pngKust sai alguse koolivormi kandmise traditsioon?Tsaariajal talurahvakoolis vormi ei kantud, kuid gümnaasiumides ja teistes kõrgemates linnakoolides pidi õpilaste kõrval ka õpetaja mundri selga tõmbama. Kust sai alguse koolivormi kandmise tava ning kuidas see on muutunud, selgitab Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi peavarahoidja Marga Lvova.https://services.err.ee/media/embed/9950242019-11-25T09:09:36+02:00yesharidusharidusnoERRno121https://test-novaator.err.ee/1006178/komisjon-soovitab-sel-aastal-teadusraha-taotlusvoorus-muudatusi-mitte-tehahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/11/22/712515h88b7t2.jpgKomisjon soovitab sel aastal teadusraha taotlusvoorus muudatusi mitte tehaOktoobri alguses otsustas haridusministeerium pidurdada tänavust teadusprojektide taotlusvooru, kuna leidis, et valdkondadele jagatava raha proportsioone tuleks muuta. Nüüd on teaduspoliitika komisjon soovitanud käimasolevas taotlusvoorus muudatusi mitte teha.https://services.err.ee/media/embed/9945432019-11-22T21:42:40+02:00yesteaduseluteadusrahateaduselunoERRno154https://test-novaator.err.ee/1005126/uliopilased-avaldasid-tartus-meelt-oppejoudude-palgatousu-toetusekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/11/20/711735hc50et2.jpgÜliõpilased avaldasid Tartus meelt õppejõudude palgatõusu toetuseksTartu ülikooli ja maaülikooli üliõpilasesindused korraldasid haridusministeeriumi ees meeleavalduse õppejõudude palgatõusu toetuseks. Meeleavaldusele kogunes sadakond inimest.https://services.err.ee/media/embed/9935622019-11-20T19:28:52+02:00yesharidusmeeleavaldusüliõpilasedõppejõudharidusnoERRno107https://test-novaator.err.ee/1003996/minutiloeng-poeedid-on-aastasadu-sotsiaalmeediumina-kasutanud-sonettihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/11/17/710604h95eat2.jpgMinutiloeng: poeedid on aastasadu "sotsiaalmeediumina" kasutanud sonettiKindlalt piiritletud arv värsiridu, kindel arv silpe luuletuses ja 14 värsireas – sonett. Või 140 täheruumi ühe sõnumis – Twitteri säuts. Tallinna Ülikooli kirjandusteadlase ja kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman uuris oma doktoritöös, millega sonett inimesi võlub.https://services.err.ee/media/embed/9927392019-11-18T10:12:37+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/1003699/teadlased-arendavad-valja-vaetisena-kasutatava-polevkivituha-graanuleidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/11/15/710462hbdd9t2.jpgTeadlased arendavad välja väetisena kasutatava põlevkivituha graanuleidEesti maaülikooli teadlased ja põllukultuuride klaster arendavad välja põlevkivituha graanuleid, mida saaks edukalt mulla happelisust neutraliseeriva lubiväetisena põllumajanduses ära kasutada. Ühtlasi teeks põlevkivituha granuleerimine lihtsamaks energiatoodangu kõrvalprodukti eksportimise.https://services.err.ee/media/embed/9922702019-11-15T19:09:04+02:00yeskeskkondväetismaaülikoolpõlevkivituhkpõllukultuuride klasterkeskkondnoERRno123https://test-novaator.err.ee/1002455/teadlased-uurivad-kuidas-on-korvaklapiheli-mojutanud-eesti-laste-kuulmisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/29/200943ha87bt2.jpgTeadlased uurivad, kuidas on kõrvaklapiheli mõjutanud Eesti laste kuulmistViimaste aastakümnete jooksul on audioloogid ja kõrvaarstid täheldanud, et noorte kuulmisteravus langeb. Teistes riikides tehtud uuringutest ilmneb, et kuulmislangust esineb kümnendikul noortest. Eestis pole selle kohta andmeid, mistõttu uurivadki Tallinna ülikooli teadlased nüüd Eesti õpilasi, et selgitada välja, kuidas kuulevad lapsed erinevaid helisagedusi.https://services.err.ee/media/embed/9915802019-11-13T21:50:33+02:00yestervistervisnoERRno143https://test-novaator.err.ee/1001616/minutiloeng-kas-olu-maitseb-tanapaeval-samamoodi-kui-minevikushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/11/11/708229h2d07t2.jpgMinutiloeng: kas õlu maitseb tänapäeval samamoodi kui minevikus?Eestlased on pika ajalooga õllenautijad, nagu ka teised rahvad Põhja- ja Ida-Euroopas. Veini jõi siinmail pigem ülemklass. Tallinna Ülikooli baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath küsib, kas siinse pruulimise pikk, aga siiski katkenud ajalugu, annab meile võimalusi lisada ka praegusele õllebuumile ajaloolisi retsepte ja kohalikke maitseid?https://services.err.ee/media/embed/9902372019-11-08T11:46:58+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/999310/11-000-teadlase-uhispoordumine-kliimakriis-on-kaes-ja-suveneb-kiirestihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/11/06/706609h54c7t2.jpg11 000 teadlase ühispöördumine: kliimakriis on käes ja süveneb kiirestiInimtegevus on mõjutanud Maa kliimat viimastel kümnenditel piisavalt palju, et aeg on kuulutada välja tervet planeeti haarav hädaolukord, leiavad ühispöördumises enam kui 11 000 teadlast. Kliimamuutuste pidurdamiseks tuleb avaliku kirja autorite sõnul astuda viivitamatult samme kuue valdkonna ümberkorraldamiseks.https://services.err.ee/media/embed/9898332019-11-06T19:16:33+02:00yeskeskkondkliimaipcckliimakriiskeskkondnoERRno131https://test-novaator.err.ee/999435/kehavalisel-viljastamisel-tekkivad-kromosoomimuutused-ei-ohusta-tulevast-lasthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/12/27/725779h7193t2.pngKehavälisel viljastamisel tekkivad kromosoomimuutused ei ohusta tulevast lastSageli ebaõnnestub kehavälise viljastamise protseduur, kuna katseklaasis viljastatud embrüos tekivad kromosomaalsed muutused. Seni on olnud teadmata, kas need muutused kanduvad üle ka lapsele. Teadusajakirjas Nature Medicine ilmus eesti teadlaste juhtimisel artikkel, mis näitab, et need geneetiliselt muteerunud rakuliinid ei kandu üle lapsele.https://services.err.ee/media/embed/9895502019-11-05T21:59:14+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/998549/minutiloeng-sport-aitab-stressi-ja-vananemise-vastuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/11/01/704903h98cdt2.jpgMinutiloeng: sport aitab stressi ja vananemise vastuVanuse kasvades on kolm uut ja paljudele üllatavat põhjust, miks peaks kehalist aktiivsust suurendama, selgitab lühiloengus Tallinna Ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port.https://services.err.ee/media/embed/9884342019-11-01T10:44:34+02:00yestervistervisnoERRno117https://test-novaator.err.ee/999111/tartus-naidati-operatsioonidest-otseulekandeidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/11/03/705753ha4dct2.pngTartus näidati operatsioonidest otseülekandeidMaailma parimad ortopeedid näitasid otse videoülekandes, kuidas nad patsiendi põlve opereerivad ja vigastusega seotud probleeme lahendavad. See oli esimene kord artroskoopilise kirurgia ajaloos, kui Eestis sellist õppemeetodit kasutati. Otseülekandeid vaatas ligi 100 spordivigastuste ravile spetsialiseerunud huvilise nii Eestist kui ka mujalt Euroopast.https://services.err.ee/media/embed/9887942019-11-02T21:28:33+02:00yestervistartu ülikoolmadis rahutartu ülikooli kliinikumleho ripspõlveliigestervisnoERRno126https://test-novaator.err.ee/996841/eestis-on-juba-ule-200-000-geenidoonorihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/10/28/703392h07d8t2.jpgEestis on juba üle 200 000 geenidoonoriEestis on rohkem kui 200 000 geenidoonorit, ütles Geenivaramu juht Andres Metspalu.https://services.err.ee/media/embed/9875002019-10-28T20:59:13+02:00yestervisgeenidoonortervisnoERRno593https://test-novaator.err.ee/996059/minutiloeng-selgitab-millest-soltub-meie-pensionhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/08/06/669345hd9cct2.jpgMinutiloeng selgitab, millest sõltub meie pensionHaridus ja finaktskirjaoskus on olulised, kuid investeerimises on edukamad need, kes on lisaks ka meelekindlamad, vähem riskeerivamad ja neurootilisemad. Ning kuidas mõjutavad lähisuhted eestlase võimekust pensioniks investeerimisega raha koguda, selgitab Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Luule Sakkeus.https://services.err.ee/media/embed/9867962019-10-25T14:48:08+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRno119https://test-novaator.err.ee/995931/reidi-tee-moistatus-miks-oli-sajanditetaguse-laeva-vrakis-60-ndate-konservhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/10/25/702179h2212t2.jpgReidi tee mõistatus: miks oli sajanditetaguse laeva vrakis 60-ndate konserv?Tallinnas tuli Reidi tee ehitusel arheoloogide üllatuseks välja tulirelvade ajastust pärit vrakk, mille pardas oli musketikuul, laevas aga 1960-ndatest pärit konserv, mille sattumine sinna pakub arheoloogidele samuti huvi.https://services.err.ee/media/embed/9867282019-10-25T10:45:52+03:00yesajalugureidi teelaevavrakkajalugunoERRno46https://test-novaator.err.ee/995241/terviseminut-kas-annetaksid-oma-elundihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/24/497003hfce9t2.jpgTerviseminut: kas annetaksid oma elundi?Organdoonorlus on vastuoluline terviseteema, mille kohta on enamikul meist rohkem küsimusi kui vastuseid. Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühingu esimees, hematoloog Ain Kaare räägib Terviseminutite loengus, kuidas elundidoonorluse abil elusid päästa.https://services.err.ee/media/embed/9757772019-09-12T13:09:13+03:00yestervisdoonorlusterviseminuttervisnoERRno110https://test-novaator.err.ee/994741/teadus-ja-arendusnoukogu-ootamatu-sekkumine-viivitab-teadusraha-jagamisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/28/642258h7376t2.pngTeadus- ja arendusnõukogu ootamatu sekkumine viivitab teadusraha jagamistTeadus- ja arendusnõukogu otsustas oktoobri alguses, et võtab teadus- ja arendusprojektide üle otsustamise enda kätte. See aga tähendab, et sekkutakse juba käimasolevasse uurimisprojektide taotlusvooru ning teadlased saavad rahastamisotsuse teada mitu kuud hiljem kui varasematel aastatel.https://services.err.ee/media/embed/9863392019-10-23T19:23:47+03:00yesteaduseluteadusrahateaduselunoERRno161https://test-novaator.err.ee/993824/minutiloeng-kuidas-saaks-koolist-monus-tookeskkond-opetajalehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2011/10/19/191574ha13dt2.jpgMinutiloeng: kuidas saaks koolist mõnus töökeskkond õpetajale?Mis oleks, kui mõtleks koolikeskkonnast hoopis kui start-upist? Nii küsib minutiloengus Tallinna Ülikooli hariduskorralduse professor Eve Eisenschmidt.https://services.err.ee/media/embed/9850612019-10-18T14:57:19+03:00yesharidusharidusnoERRno115https://test-novaator.err.ee/979488/terviseminut-jaan-arult-aju-motleb-kehale-valja-tervisehadasidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/12/684275h0b9ct2.jpgTerviseminut Jaan Arult: aju mõtleb kehale välja tervisehädasidKas väsimus võiks olla märk raskest haigusest? Aga üliaktiivsus? Info ülekülluse ajastul kimbutab terviseärevus üha rohkemaid inimesi. Millest see tuleb, et inimesed endale tervisehädasid ise välja mõtlevad, selgitab Tartu Ülikooli ja Berliini Humboldti Ülikooli neuroteadlane Jaan Aru.https://services.err.ee/media/embed/9760232019-09-13T10:12:09+03:00yestervistervisnoERRno109https://test-novaator.err.ee/992508/eesti-fuusikud-sveitsis-kvantarvuti-pole-kaugel-aga-praegu-pole-seda-kellelgihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/10/16/698559h9b8et2.jpgEesti füüsikud Šveitsis: kvantarvuti pole kaugel, aga praegu pole seda kellelgiKvantarvuti on miski, mida teadlased ühelt poolt ootavad, teiselt poolt kardavad. Sellega oleks võimalik minutitega teha arvutusi, mis praegustel arvutitel võtab aastatuhandeid. Aga sellega on sekundiga võimalik lahti murda ka kogu krüptograafia, mis meie e-riiki kaitseb. "Pealtnägija" käis Šveitsis külas kahel eesti doktorandil, kes tõenäoliselt on tulevase kvantarvuti loojate nimekirjas.https://services.err.ee/media/embed/9845402019-10-16T19:15:16+03:00yestehnikakvantarvutitehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/992397/500-eesti-kaarti-mille-olemasolust-sa-toenaoliselt-midagi-ei-teadnudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/10/17/698856h6750t2.jpg500 Eesti kaarti, mille olemasolust sa tõenäoliselt midagi ei teadnudMilline näeb välja kõige esimene eestikeelne kaart? Kus on sündinud Eesti eliit? Kus eestlased nõukogude ajal saunas käisid? Aga kus Kalevipoeg ringi kondas? Neile, ja veel 496 küsimusele, mida sa ilmselt veel esitadagi ei oska, annab vastuse Eesti esimene rahvusatlas.https://services.err.ee/media/embed/9845862019-10-16T21:12:35+03:00yesÜhiskondtartu ülikoolkaardidrahvusatlasgeograafiataavi paeregioÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/991595/kuidas-suhtuda-sellesse-et-meie-nutiseadmed-teavad-meist-koikehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2012/03/26/326797h392at2.jpgKuidas suhtuda sellesse, et meie nutiseadmed teavad meist kõike?Inimesed annavad vabatahtlikult ära suure osa oma privaatsusest, kui laevad alla näiteks nutirakenduse, mis nõuab ligipääsu suurele hulgale nende andmetele. Miks inimesed seda teevad, selgitab Tallinna ülikooli arvutitunnetuse lektor Mati Mõttus.https://services.err.ee/media/embed/9837452019-10-14T10:40:12+03:00yesnutikaselunutikaselunoERRno120https://test-novaator.err.ee/991399/praktilised-napunaited-tarbijale-ja-tootjale-listeeriabakterist-hoidumisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/10/12/696388hf513t2.jpgPraktilised näpunäited tarbijale ja tootjale listeeriabakterist hoidumiseksSel nädalal kutsus kalatootja M.V.Wool Veterinaar- ja toiduameti (VTA) nõudel poodidest tagasi 200-grammised viilutatud graaviforelli pakid. Listeeriabakteri levikust on räägitud palju, kuid kui ohtlik või ohutu see mikroob on ning mida inimesed sellest teadma peaksid, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal" Eesti maaülikooli toiduhügieeni professorilt Mati Roastolt.https://services.err.ee/media/embed/9836742019-10-13T22:07:32+03:00yestervislisteeriaeesti maaülikooltoiduohutuslisteeriabaktertervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/991223/okoloogid-uurivad-ohuniisutuskatsega-kliimamuutuste-moju-puudelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/10/11/696343hfef5t2.jpgÖkoloogid uurivad õhuniisutuskatsega kliimamuutuste mõju puudeleTartu ülikooli ökoloogia doktorant Kaarin Parts uurib koos meeskonnaga Tartu metsades õhuniisutuskatsega seda, kuidas õhuniiskuse tõus eri taimestikuliike mõjutab. Senistest tulemustest paistab, et see pidurdab puude maapealset kasvu, kuivõrd taimel on mullast keerulisem toitaineid kätte saada.https://services.err.ee/media/embed/9833232019-10-11T21:04:28+03:00yesuudisedkliimamuutusedkaarin partsjuurekaamerauudisednoERRno395https://test-novaator.err.ee/991217/neuroteadlane-halvatud-mehe-kaima-pannud-leiutisest-lootusetule-patsiendile-on-antud-uus-perspektiivhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/10/11/696345h5338t2.jpgNeuroteadlane halvatud mehe käima pannud leiutisest: lootusetule patsiendile on antud uus perspektiivPrantsuse ülikooli teadlased panid hiljuti kõndima 28-aastase seljaaju vigastusega mehe, kes tegelikult enam käia ei suuda. Tartu ülikooli neurokirurgia professor Toomas Asser märkis, et kuigi tegemist on primitiivse lahendusega, on see end õigustanud. See on esimene kord, kui teadlased saavad paranemise mõttes täiesti lootusetus seisundis patsiendile anda uue perspektiivi, tõdes ta.https://services.err.ee/media/embed/9833202019-10-11T20:58:52+03:00yesuudisedaju-uuringudtoomas assereksoskelettajuteadlaseduudisednoERRno630https://test-novaator.err.ee/990118/terviseminut-selgitab-millest-soltub-ravimi-hindhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/19/687058hf844t2.jpgTerviseminut selgitab, millest sõltub ravimi hindRavimid on kallid. Õnneks on ravimite ostmisel sageli abiks haigekassa, võimaldades paljusid ravimeid osta soodushinnaga. Kuidas kujuneb ravimite hind ja mille järgi valitakse, millistele ravimitele kehtib soodustus, selgitab terviseminuti loengus haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna peaspetsialist Argo Aug.https://services.err.ee/media/embed/9757762019-09-12T13:06:48+03:00yestervistervisnoERRno120https://test-novaator.err.ee/990054/nobeli-keemiapreemia-palvisid-liitium-ioonakude-loojadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/10/09/695094h8003t2.jpgNobeli keemiapreemia pälvisid liitium-ioonakude loojadNobeli auhinna keemias said sel aastal John B. Goodenough, M. Stanley Whittingham ja Akira Yoshino liitium-ioonakude vallas tehtud arendustöö eest.https://services.err.ee/media/embed/9827822019-10-09T22:00:00+03:00yesteaduselunobelkeemiapreemiakeemiaauhindteaduselunoERRno57https://test-novaator.err.ee/989508/tuul-sepp-otsib-lestadest-ravi-vahi-vastuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/10/07/694488h6c80t2.jpgTuul Sepp otsib lestadest ravi vähi vastuVõib juhtuda, et paari aasta pärast teame, kuidas vähki ravida ja seda Läänemere lestade abiga. Just selle eesmärgi nimel töötab praegu linnuteadlane Tuul Sepp.https://services.err.ee/media/embed/9822042019-10-07T20:51:50+03:00yesuudisedlestadtuul seppeesti teadusvähiravimvähiuuringudnaised teadusesuudisednoERRnohttps://test-novaator.err.ee/988596/teadlane-selgitab-miks-on-pohikooli-lopueksamite-kaotamine-halb-motehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/06/16/650652hb1d1t2.jpgTeadlane selgitab, miks on põhikooli lõpueksamite kaotamine halb mõtePõhikooli riiklike lõpueksamite kaotamine õõnestab Eesti põhihariduse aluskiviks olnud ühtluskooli põhimõtet ja pidurdab sellega võrdsema ühiskonna suunas liikumist, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi töölõppe ja õpetajate professionalismi teadur Maria Erss.https://services.err.ee/media/embed/9813712019-10-04T10:50:41+03:00yesÜhe minuti loengriigieksampõhikoollõpueksamÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/989217/nadala-teema-kust-laheb-piir-meelelahutuse-ja-kiusamise-vahelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/10/06/693991h26a4t2.pngNädala teema: kust läheb piir meelelahutuse ja kiusamise vahel?Järgnev on Nutika elu abimaterjal õpetajale tunnis 15-minutiliseks ülesandeks. Arutelu alguses soovitame vaadata lühivideot, seejärel arutada pakutud küsimuse üle ning seejärel lugeda paaris siinse artikli teksti ja mõelda, kust läheb piir meelelahutuse ja kiusamise vahel.https://services.err.ee/media/embed/9818862019-10-06T20:49:47+03:00yesnutikaselunutikas elunutikaselunoERRno61https://test-novaator.err.ee/989182/ak-nadal-ulikoolid-naevad-rahanappusele-lahendust-osaliselt-tasulises-korghariduseshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/10/06/693928ha350t2.jpgAK Nädal: ülikoolid näevad rahanappusele lahendust osaliselt tasulises kõrgharidusesViimasel nädalal on elavat arutelu pakkunud ülikoolide mõte hakata tudengitelt küsima üldist õppemaksu, sest kõrghariduses napib raha. Õppemaks ei sobitu aga tasuta kõrghariduse ideega. Kas tasuta kõrghariduses hakatakse küsima ka kõigilt tudengitelt tasu ning millised on alternatiivid, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal".https://services.err.ee/media/embed/9819112019-10-06T22:16:58+03:00yesteaduseluteaduselunoERRno525