https://test-novaator.err.ee/988445/kabli-linnujaama-juubeliks-naitas-end-uks-siinmail-haruldane-lindhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/10/03/693109hc120t2.pngKabli linnujaama juubeliks näitas end üks siinmail haruldane lindSügis on käes ja see tähendab, et paljud linnud valmistuvad lõunasse lennuks. Suleliste rändamist on Eestis uuritud üle 100 aasta ja igal aastal näevad vaatlejad üht või kaht haruldast lindu. Kabli linnujaama juubeliks otsustas üks haruldus end kohale tulnud huviliste rõõmuks ka näidata.https://services.err.ee/media/embed/9812152019-10-03T21:56:58+03:00yeslooduslinnuvaatlusornitoloogialääne-pöialpoisskabli linnujaamloodusnoERRno137https://test-novaator.err.ee/988000/terviseminut-millal-helistada-perearsti-nouandetelefonilehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/10/03/693051h356ft2.jpgTerviseminut: millal helistada perearsti nõuandetelefonile?Igaühel meist võib vahel tervisega probleeme tekkida. Mõnikord on probleemi tõsidust ise keeruline hinnata ja tekib küsimus, kuhu abi saamiseks pöörduda – kas minna kohe EMO-sse, panna aeg perearstile või piisab perearsti nõuandeliinile helistamisest ja apteegis käimisest?https://services.err.ee/media/embed/9757782019-09-12T13:09:20+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/986225/minutiloeng-miks-tanapaeval-ollakse-nii-olevikukesksedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/27/690858h626et2.jpgMinutiloeng: miks tänapäeval ollakse nii olevikukesksed?Ela hetkes ning minevik on miski, mis kuulub muuseumisse ning see ei innusta ega paku eeskuju - miks see nii on, arutleb Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.https://services.err.ee/media/embed/9796352019-09-27T14:36:43+03:00yesÜhiskondajalugumarek tammÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/986706/tudengite-oppemaks-ei-pruugi-leida-poliitikute-toetusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/19/90052h707ft2.jpgTudengite õppemaks ei pruugi leida poliitikute toetustTartu ülikooli hinnangul võiks ülikoolid saada lisaraha, kehtestades tudengitele aastas 1000 euro suuruse õppemaksu. Poliitikud leiavad, et kõrgharidus peab olema kättesaadav ka väiksema sissetulekuga inimestele. Poliitikute sõnul on kõrghariduses teisigi probleeme, mida lahendada.https://services.err.ee/media/embed/9801162019-09-29T22:18:20+03:00yesteaduseluõppemaksteaduselunoERRno159https://test-novaator.err.ee/986019/ahhaa-keskus-teeb-teadlaste-oo-festivalil-kolm-eksperimentihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/26/690416h87f7t2.pngAhhaa keskus teeb Teadlaste Öö festivalil kolm eksperimentiNeljapäeval algas Teadlaste Öö festival, mis koondab endas üle Eesti teadust populariseerivaid üritusi.https://services.err.ee/media/embed/9794112019-09-26T21:47:44+03:00yesteaduseluteadlaste ööteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/986020/ida-virumaa-koolide-opilased-tegid-koos-ponevaid-eksperimentehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/26/690354h93f2t2.jpgIda-Virumaa koolide õpilased tegid koos põnevaid eksperimenteTeadlaste Öö festivaliga seoses said viie Ida-Virumaa kooli õpilased kokku Jõhvi gümnaasiumis, et teha ohutult põnevaid eksperimente.https://services.err.ee/media/embed/9794132019-09-26T21:50:32+03:00yesteaduseluteadlaste ööida-virumaa haridusteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/985465/terviseminut-kuidas-pusida-terve-korge-vanusenihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/26/690059hc2eft2.jpgTerviseminut: kuidas püsida terve kõrge vanuseni?Vananeva ühiskonna üks suurimaid väljakutseid on aidata inimestel hoida enda tervist ja ennetada haiguseid. Mida teha selleks, et võimalikult kõrge eani tervisliku ja vitaalsena püsida? Küsimusele leiab Terviseminutite loengus vastused Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse õppejõud Liis Rooväli.https://services.err.ee/media/embed/9757752019-09-12T13:06:47+03:00yestervistervisnoERRno114https://test-novaator.err.ee/982822/minutiloeng-mida-annab-huumor-reklaamilehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/08/27/677218ha27at2.jpgMinutiloeng: mida annab huumor reklaamile?Miks mõni reklaam on parem kui teine ainuüksi seepärast, et sisaldab nalja, selgitab Tallinna Ülikooli reklaamiteooria lektor Tiina Hiob.https://services.err.ee/media/embed/9779012019-09-20T13:42:37+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRno121https://test-novaator.err.ee/982818/sotsiaalmeediapaast-pani-tudengeid-oma-digikaitumist-umber-hindamahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/01/619974h9fa6t2.jpgSotsiaalmeediapaast pani tudengeid oma digikäitumist ümber hindamaTartu Ülikooli meediauurijad panid tudengid sotsiaalmeediapaastule. Nende värskelt avaldatud uuringust selgub, et see paast tekitas üksjagu kõrvalnähtusid ning päris ilma sotsiaalmeediata tänapäeva noor põlvkond siiski hakkama ei saa.https://services.err.ee/media/embed/9781842019-09-21T18:51:29+03:00yesnutikaselunutikas elunutikaselunoERRno139https://test-novaator.err.ee/981600/terviseminut-miks-mehed-arsti-juures-ei-taha-kaiahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/11/05/283292hfd04t2.jpgTerviseminut: miks mehed arsti juures ei taha käia?Arsti juurde minekut seostatakse tihti haiguse või mõne muu tervisemurega, kuid tegelikult on arstil käimine kohustuslik, et vältida soovimatuid terviseprobleeme. Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juhataja dr Margus Punab selgitab Terviseminuti loengus, miks mehed arsti juures käia ei taha.https://services.err.ee/media/embed/9776202019-09-19T14:08:33+03:00yestervisterviseminuttervisnoERRno120https://test-novaator.err.ee/981663/projekt-nutikas-elu-mitte-nutivaba-vaid-arukas-nutieluhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/23/688499hc4dat2.jpgProjekt Nutikas elu: mitte nutivaba, vaid arukas nutieluEbatervisliku toitumise puhul ei aita söömisest loobumine. Sarnaselt ei aita ka digivahendite ebamõistliku kasutamise puhul neist loobumine, vaid nutikas kasutamine. Nutika elu artiklid, podcastid ja videoüleskutsed koolidele aitavad kaasa aruka nutidieedi kujundamisele.https://services.err.ee/media/embed/9784182019-09-23T10:32:27+03:00yesnutikaselu#nutikaselunutikas elunutikaselunoERRno391https://test-novaator.err.ee/981404/naitus-opetab-bakteritega-koos-elama-ja-neid-oma-tervise-kasuks-toole-panemahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/17/686101h220dt2.jpgNäitus õpetab bakteritega koos elama ja neid oma tervise kasuks tööle panemaKui seepide ja puhastusvahendite reklaamid ärgitavad baktereid tapma nii palju kui võimalik, siis Tallinnas tervishoiu muuseumis avatud näitus "Mina, superorganism" õpetab bakteritega koos elama ja neid oma tervise kasuks nii-öelda tööle panema. Inimese kooselu bakteritega pole kunagi varem nii oluliseks peetud ja mikrobioomiuuringutest saab tulevikuteadus.https://services.err.ee/media/embed/9771382019-09-17T21:43:55+03:00yestervisbakteridmikroobid"mina, superorganism"tervisnoERRno156https://test-novaator.err.ee/981106/kliimaneutraalsus-varitsevad-loksud-ja-ebameeldivad-valikudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/24/641029h1d1bt2.jpgKliimaneutraalsus: varitsevad lõksud ja ebameeldivad valikudSoome uus raamatukogu Oodi on suur ja moodne nii vormilt kui ka sisult. Veel paari nädala eest nautisid soomlased raamatukogu ees suveilma ja linn oli täis rattaid. Soome on keskkonna- ja kliimaküsimused oma prioriteediks seadnud ning tahab kliimaneutraalsuseni jõuda juba aastaks.https://services.err.ee/media/embed/9768432019-09-16T22:51:06+03:00yeskeskkondtaastuvenergiakliimaneutraalsuskeskkondnoERRno608https://test-novaator.err.ee/980971/eestisse-joudis-uus-lounamaine-loom-palvetajaritsikashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/16/685731h3079t2.pngEestisse jõudis uus lõunamaine loom – palvetajaritsikasEestist leiti esimest korda palvetajaritsikas. Selle välimuse poolest äärmiselt atraktiivse looma leidsid Pärnumaalt Uulu külast kohalikud lasteaialapsed Heisi Borisova ja Madis Suvisild.https://services.err.ee/media/embed/9768222019-09-16T21:25:11+03:00yesloodustartu ülikooltartu ülikooli loodusmuuseumpalvetajauus liikpalvetajaritsikasmantis religiosaloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/980888/minutiloeng-kiusamine-kui-suureks-kasvamise-loomulik-osahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/04/680626h402bt2.jpgMinutiloeng: kiusamine kui suureks kasvamise "loomulik osa"Sageli leiavad inimesed, et koolikiusamine on loomulik ja paratamatu osa suureks saamisest, kuid tegelikult on tegu kahjustava suhtega, millel on tagajärjed kogu eluks, selgitab Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia külalislektor Kristiina Treial.https://services.err.ee/media/embed/9761072019-09-13T16:32:29+03:00yesharidusharidusnoERRno120https://test-novaator.err.ee/979167/susinikuneutraalne-majandus-nouab-uusi-tehnoloogiaid-paljudes-valdkondadeshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/09/682833h602at2.jpgSüsinikuneutraalne majandus nõuab uusi tehnoloogiaid paljudes valdkondadesSelleks, et liikuda süsinikuneutraalse majanduse poole, peaks Eesti võtma kasutusele uusi tehnoloogiaid väga paljudes eluvaldkondades. Tehnoloogiaid, mida arendavad meie ülikoolid, tutvustati poliitikutele ja ettevõtjatele mõeldud kliimaneutraalsuse konverentsil.https://services.err.ee/media/embed/9762242019-09-13T22:20:18+03:00yeskeskkondteaduste akadeemiakliimamuutusriigikantseleikeskkondnoERRno134https://test-novaator.err.ee/980428/astronoom-elu-avastatud-eksoplaneedil-voib-olla-voimatu-selle-ematahe-tottuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/11/684181hbc80t2.jpgAstronoom: elu avastatud eksoplaneedil võib olla võimatu selle ematähe tõttuLondoni ja Montreali ülikooli teadlased leidsid elamiskõlbliku eksoplaneedi Kepler2-18B atmosfäärist veeauru. Kuigi teadlaste hinnangul võib elu K2-18B-l olla võimalik, võib seda siiski takistada planeedi ematäht.https://services.err.ee/media/embed/9762232019-09-13T22:19:47+03:00yesuniversumeksoplaneetkalju annukk2-18bkepler2-18btõnis eenmäeuniversumnoERRno179https://test-novaator.err.ee/979483/terviseminut-jaan-arult-miks-on-rohkem-liikuda-ja-vahem-suua-ikka-nii-raskehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/08/444904hcdf7t2.jpgTerviseminut Jaan Arult: miks on rohkem liikuda ja vähem süüa ikka nii raske?Liigu rohkem, söö mitmekesiselt ja tarvita vähem alkoholi – kõik teavad neid lihtsaid soovitusi, aga ometi on neid siiski raske järgida. Miks inimesed tervislikult ei käitu, kuigi teavad, et peaks, selgitab Tartu Ülikooli ja Berliini Humboldti Ülikooli neuroteadlane Jaan Aru.https://services.err.ee/media/embed/9757472019-09-12T10:57:20+03:00yestervisjaan aruterviseminuttervisnoERRno120https://test-novaator.err.ee/979271/maa-sarnase-planeedi-atmosfaaris-on-ohtralt-vetthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/11/684181hbc80t2.jpgMaa sarnase planeedi atmosfääris on ohtralt vettPlaneedi K2-18b atmosfääris on veeauru. Avastus on väga eriline ja esmakordne, sest sel planeedil on tõenäoliselt kivine pind ja ta temperatuur sobib ka vedela vee olemasoluks. Ja kus kõik need tingimused koos, seal on elusõbralikkus suur.https://services.err.ee/media/embed/9758352019-09-12T17:22:56+03:00yesuniversumeksoplaneetk2-18buniversumnoERRno36https://test-novaator.err.ee/978519/viis-soovitust-lapsevanemale-kuidas-oma-lapsed-liikuma-saadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/10/683392h61e6t2.jpgViis soovitust lapsevanemale – kuidas oma lapsed liikuma saada?Eesti lapsed liiguvad koolipäeva vältel nii vähe, et see võib ohustada nende tervist nii täna kui ka tulevikus, näitavad Tartu Ülikooli liikumislabori uuringud.https://services.err.ee/media/embed/9751522019-09-10T10:37:55+03:00yestervisliikumislaborkoolipäevliikumisrõõmlapsed liikumamaarja kalmatervisnoERRno348https://test-novaator.err.ee/977772/minutiloeng-mis-saab-kasutatud-kulmkapist-ja-nutitelefonisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/06/681515h8a5ft2.jpgMinutiloeng: mis saab kasutatud külmkapist ja nutitelefonist?Sel aastal tekib maakera iga elaniku kohta üle kuue kilogrammi e-jäätmeid. Mis saab meie vanadest kodumasinatest, kui palju neist ümber töödeldakse ja mida saaks iga inimene teha selle jalajälje vähendamiseks räägib minutiloengus Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse lektor Margus Vetsa.https://services.err.ee/media/embed/9742732019-09-06T10:55:52+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRno120https://test-novaator.err.ee/978167/ak-nadal-analuusis-euroraha-vaarkasutamisele-teed-sillutavaid-vigu-susteemishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/07/682118h45bct2.jpgAK Nädal analüüsis euroraha väärkasutamisele teed sillutavaid vigu süsteemisKahe nädala eest avalikuks tulnud Tallinna Tehnikaülikooli euroraha väidetav väärkasutamine vallandas skandaali, mis on teadlaskonda pannud tuliselt arvamusi vahetama. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kus on aga selle skandaali süsteemi sisse kirjutatud vead ning mida annaks teha teisiti.https://services.err.ee/media/embed/9747612019-09-08T21:58:57+03:00yesteaduseluteaduselunoERRno455https://test-novaator.err.ee/977530/arahnoloog-amblike-valimaarajas-on-peamiselt-pildid-amblike-suguelunditesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/05/681284h9a8at2.pngArahnoloog: ämblike välimäärajas on peamiselt pildid ämblike suguelunditestLäänemaa loopealsetel on suviti valgete taldrikute read, mis ei ole sugugi mõne matkalise loodusesse unustatud prügi, vaid hoopis Eesti ainsa ämblikuteadlase tööpõld. Arahnoloog Mart Meriste märkis ka, et kui vilunud teadlane tunneb enamasti liigi ära ämblikule näkku vaadates, siis on terve hulk ka selliseid liike, mille tuvastamiseks tuleb uurida suguelundeid.https://services.err.ee/media/embed/9741272019-09-05T20:37:17+03:00yesuudisedämblikarahnolooguudisednoERRno439https://test-novaator.err.ee/976750/kuidas-korraldada-keskkonnasobralikku-uritusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/06/681608h5ec2t2.jpgKuidas korraldada keskkonnasõbralikku üritust?Sel suvel toimus üle Eesti tuhandeid rahvarohkeid üritusi, kus tarbiti palju sööki ja jooki ning ühes sellega tekkis ka palju jäätmeid. Ürituste korraldajad on hakanud aina enam mõtlema, kuidas korraldada sündmust keskkonnasõbralikumalt, et ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike. Orissaares Illiku laiul toimuva elamusfestivali I land soundi korraldajad on keskkonnateema enda jaoks väga täpselt läbi mõelnud. Kristo Eliasega vestles festivali roheprojekti vastutaja Kadi Aguraijujahttps://services.err.ee/media/embed/9737162019-09-04T12:14:13+03:00yesosoonkeskkondlaulupiduviljandi folki land sounduuskasutuskeskusrohelised üritusednõudelaenutustopsiringosoonnoERRno1008https://test-novaator.err.ee/976697/tlu-humanitaarteadlased-asuvad-uurima-ida-euroopa-mineviku-joudmist-uleilmsele-areenilehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/01/632177hf13bt2.jpgTLÜ humanitaarteadlased asuvad uurima Ida-Euroopa mineviku jõudmist üleilmsele areenileTallinna Ülikooli humanitaarteadlane Eneken Laanes pälvis maineka Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandi, mille toel hakkab uurima, kuidas Ida-Euroopa teise maailmasõja ja nõukogude režiimi mälu on jõudnud kirjanduse, filmi ja kunsti kaudu globaalsele areenile.https://services.err.ee/media/embed/9738742019-09-04T21:52:39+03:00yesÜhiskondeneken laanesÜhiskondnoERRno128https://test-novaator.err.ee/976175/kuidas-muuta-opetajate-ja-lapsevanemate-suhtlus-sujuvamakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/03/680102h9267t2.jpgKuidas muuta õpetajate ja lapsevanemate suhtlus sujuvamaks?Lasteaiast kooli minnes ei tunne laps ja tema pere õpetajat ning vastupidi. Lapse toetamiseks tuleb aga lapsevanemal ja õpetajal palju omavahel suhelda. See pole alati sugugi lihtne.https://services.err.ee/media/embed/9733742019-09-03T10:12:00+03:00yesÜhiskondtartu ülikoolõpilanekoolpsühholoogiaõpetajalapsevanemkommunikatsioonkarmen paltsÜhiskondnoERRno516https://test-novaator.err.ee/976240/tu-loodusmuuseumi-peavarahoidja-mammutiluud-on-hinnalised-leiudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/09/02/679957ha1a8t2.pngTÜ loodusmuuseumi peavarahoidja: mammutiluud on hinnalised leiudSel suvel leiti Eestist mammutite luid, mida TÜ loodusmuuseumi peavarahoidja Mare Isakari sõnul leitakse üldiselt väga harva.https://services.err.ee/media/embed/9732232019-09-02T20:11:35+03:00yesteaduselumammutmammutivõhkteaduselunoERRno452https://test-novaator.err.ee/974531/doktoritoo-pakub-lahenduse-geenidoonorite-info-joudmiseks-arsti-toolaualehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/02/21/327416hf376t2.jpgDoktoritöö pakub lahenduse geenidoonorite info jõudmiseks arsti töölaualeMeditsiin on alati personaalne, sest arsti ja patsiendi vaheline suhe ongi personaalne. Personaalmeditsiin ehk täppismeditsiin tähendab, et raviotsused, näiteks ravimikogus, sõltub täpselt selle inimese terviseolukorrast ja geeniinfost. Tartu Ülikoolis valminud doktoritöö loob võimaluse see seni teoorias olnud täppismeditsiini arendus tuua praktikasse ehk arsti töölauale.https://services.err.ee/media/embed/9724782019-08-29T19:04:49+03:00yestervistervisnoERRno121https://test-novaator.err.ee/974429/uuring-eesti-laste-heaolu-mojutab-koige-enam-oskus-olla-endaga-rahulhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/08/28/677887hf0a9t2.jpgUuring: Eesti laste heaolu mõjutab kõige enam oskus olla endaga rahulRahvusvahelise uuringu tulemuste põhjal on Eesti lapsed oma eluga üle keskmise rahul, kuid vaadates lähemalt tegureid, mis eluga rahulolu mõjutavad, tasuks õpetajatel ja lapsevanematel toetada lapsi, et õpetada neile endaga rahul olemist. Olulised on ka lähisuhted ning turvaline kasvukeskkond.https://services.err.ee/media/embed/9722292019-08-28T19:14:11+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRno114https://test-novaator.err.ee/970478/eesti-jargmine-teadusstrateegia-votab-suuna-rakendusteaduse-edendamiselehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/28/642258h7376t2.pngEesti järgmine teadusstrateegia võtab suuna rakendusteaduse edendamiseleTeadus- ja arendusnõukogu ehk TAN tegi kolmapäeval väljasõiduistungi, et pakkuda välja suunised strateegiadokumendile, mis määrab, kuhu Eesti teadus-, arendustöö peaks järgmise kümnendi jooksul liikuma. Leiti, et Eesti majanduse edendamiseks on senisest enam vaja rakendusteadust, ehkki ei ole päris selge, kust ja kui palju peaks selle edendamiseks tulema raha.https://services.err.ee/media/embed/9695392019-08-14T21:38:24+03:00yesteaduseluteaduselunoERRno113https://test-novaator.err.ee/968117/arutelu-libateaduse-leviku-piiramiseks-tuleb-inimesi-opetada-infot-tarbimahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/08/10/670518h9ff0t2.jpgArutelu: libateaduse leviku piiramiseks tuleb inimesi õpetada infot tarbimaArvamusfestivalil arutasid erinevate valdkondade teadlased teadlaste rolli üle tõenduspõhises argumentatsioonis. Leiti, et teadusliku tõe juurde jõuavad inimesed siis, kui neil on oskused kriitiliselt infot tarbida.https://services.err.ee/media/embed/9687232019-08-10T20:58:10+03:00yesteaduseluaf19arvamusfestival 2019teaduselunoERRno5377https://test-novaator.err.ee/968090/naeratamine-maratonijooksu-ajal-annab-joudu-juurdehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/05/03/367121hbed1t2.jpgNaeratamine maratonijooksu ajal annab jõudu juurdeNaeratamine pidavat kergendama valu ja suurendama motivatsiooni füüsiliselt pingutama, isegi kui pingutus läheneb inimvõimete piiridele. Milliseid inimese vaimsete ja füüsiliste võimete piire me lähiajaloos ja -tulevikus näeme, selle üle arutasid teadlased Arvamusfestivalil.https://services.err.ee/media/embed/9686362019-08-10T09:52:46+03:00yestervisaf19arvamusfestival 2019tervisnoERRno5320https://test-novaator.err.ee/969068/uro-avaldas-raporti-kliimamuutuse-ja-maakasutuse-vastasmojusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/08/08/669872h5d2ct2.jpgÜRO avaldas raporti kliimamuutuse ja maakasutuse vastasmõjustUus ÜRO raport hoiatab, et kliimamuutus tabab inimest õrna kohta - otse kõhtu, kuid ei jäta liiga tegemata ka metsadele, taimedele ja loomadele.https://services.err.ee/media/embed/9683642019-08-08T21:59:41+03:00yeskeskkondkliimamuutusedürokliimasoojeneminekeskkondnoERRno336https://test-novaator.err.ee/965818/estcube-1-positiivsele-meediakajastusele-aitasid-kaasa-kriitikata-ajakirjanikudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/15/91782h1399t2.jpgESTCube-1 positiivsele meediakajastusele aitasid kaasa kriitikata ajakirjanikud2008. aastal kuulis avalikkus esimest korda ESTCube'i tudengisatelliidist, mille eesmärk pidi olema katsetada kosmoses liikumiseks mõeldud päikesepurje ning õpetada tudengeid. See kuubik tegi Eestist kosmoseriigi, kasvatas põlvkonna meediapädevaid teadlasi ning kõiges selles on ajakirjanikel üks kandvamaid rolle.https://services.err.ee/media/embed/9663212019-07-29T19:00:08+03:00yestehnikatehnikanoERRno144https://test-novaator.err.ee/965528/err-brusselis-professori-sonul-tuleb-roheline-tehnoloogia-tohusamaks-muutahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/07/28/667041habaat2.jpgERR Brüsselis: professori sõnul tuleb roheline tehnoloogia tõhusamaks muutaRohelise energeetika arendamisel on põhiküsimus majandusliku efektiivsuseni jõudmine, ütles Belgia prantsuskeelse Leuveni katoliikliku ülikooli professor Gian-Marco Rignanese. See ülikool tegeleb mitmete rohetehnoloogia arendustega.https://services.err.ee/media/embed/9661442019-07-28T18:55:13+03:00yesteaduselugian-marco rignanesequentin radiguesteaduselunoERRno165https://test-novaator.err.ee/964384/teadlaste-avalik-poordumine-euroopa-oigusaktid-gmo-osas-vajavad-muudatusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/01/21/589511h3f9bt2.jpgTeadlaste avalik pöördumine: Euroopa õigusaktid GMO osas vajavad muudatustEnam kui 160 teadlast üle Euroopa pöördub avalikult Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni poole, et teadlastel ja sordiaretajatel võimaldataks täppisaretusvõtete kasutamist, täpsemalt, et seda tehnoloogiat ei peetaks GMOks. Vastasel juhul ootab Euroopat ees USAst ja Hiinast tugev mahajäämus arengus ning toidutootmises.https://services.err.ee/media/embed/9657052019-07-25T19:02:31+03:00yeskeskkondcrispr cas9hannes kollistcrispr/cas9küllike jürimäekeskkondnoERRno167https://test-novaator.err.ee/964971/kurese-linnuse-arheoloogilistel-kaevamistel-kerkisid-ules-uued-moistatusedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/07/25/665561h8525t2.jpgKurese linnuse arheoloogilistel kaevamistel kerkisid üles uued mõistatusedEesti ajaloomuuseumi arheoloog Mati Mandel teeb juba viiendat suve Pärnumaal Kuresel arheoloogilisi kaevamisi ning tänavu juulis uuris ta esmakordselt põhjalikumalt sealset linnusekohta, mille vanus võib olla üle 2000 aasta. Esile kerkisid ka ka uued, veel lahendamist vajavad mõistatused.https://services.err.ee/media/embed/9657072019-07-25T19:04:48+03:00yesajaluguarheoloogmati mandelajalugunoERRno102https://test-novaator.err.ee/964284/laanemere-riigid-tahavad-tuurapopulatsiooni-taastadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/07/24/665277hb9d2t2.jpgLäänemere riigid tahavad tuurapopulatsiooni taastadaEesti loodushoiu keskuse eestvedamisel lasti Narva jõkke 20 000 tuuramaimu. Läänemere-äärsed riigid on võtnud eesmärgiks taastada tuurapopulatsioon.https://services.err.ee/media/embed/9654812019-07-24T18:58:57+03:00yesloodusnarva jõgituurmeelis tambetstuurakalaloodusnoERRno105https://test-novaator.err.ee/963398/astronoom-kuule-mindi-poliitilistel-pohjustel-kuid-panust-teadusesse-ei-saa-alahinnatahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/07/20/664547h7f79t2.jpgAstronoom: Kuule mindi poliitilistel põhjustel, kuid panust teadusesse ei saa alahinnata50 aastat tagasi astusid USA astronaudid Neil Armstrong ja Edwin Aldrin esimesena Kuu pinnale.https://services.err.ee/media/embed/9647782019-07-20T21:29:33+03:00yesuniversumkuuneil armstrongapollo 11michael collinsedwin aldrinrichard nixonuniversumnoERRno162https://test-novaator.err.ee/959650/kuumahoiatused-muutuvad-euroopas-uha-sagedasematekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/07/17/525596h4ba7t2.jpgKuumahoiatused muutuvad Euroopas üha sagedasemateksSuviste kuumalainetega kaasnevad terviseprobleemid on järjest aktuaalsemaks muutunud ka Põhja-Euroopas, sealhulgas Eestis. Esmaspäeval arutasid Eesti, Soome ja Rootsi kliimateadlased Tallinnas, kuidas ennetada kuumalainete põhjustatud tervisekahjusid.https://services.err.ee/media/embed/9625052019-07-08T21:59:43+03:00yeskeskkondkliimakuumuskeskkondnoERRno155https://test-novaator.err.ee/958932/eriala-valikul-motiveerib-noori-ennekoike-tulevane-palganumberhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/06/25/654872h3bc2t2.jpgEriala valikul motiveerib noori ennekõike tulevane palganumberEesti ülikoolide õppeprorektorid põhjendasid enim avaldusi saanud erialade populaarsust sealt hiljem saadava kindla palga ja töökohaga.https://services.err.ee/media/embed/9620562019-07-05T21:42:11+03:00yesharidustartu ülikooltallinna tehnikaülikoolkõrgharidusaune valkhendrik vollharidusnoERRno175https://test-novaator.err.ee/957958/doktoritoo-pakub-lahenduse-mis-vahendab-lennuki-kutusekulu-kumnendiku-jaguhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/10/280507hcd2dt2.jpgDoktoritöö pakub lahenduse, mis vähendab lennuki kütusekulu kümnendiku jaguLennukite kütusekulu on korraga nii rahaliselt kulukas kui ka saastab oluliselt keskkonda. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö pakub välja erinevaid tehnilisi lahendusi, kuidas vähendada lennukitiiva takistust ja suurendada tõstejõudu, et selle kaudu vähendada oluliselt kütusekulu ning süsihappegaasi saastet.https://services.err.ee/media/embed/9616512019-07-03T21:39:27+03:00yestehnikatallinna tehnikaülikooleesti lennuakadeemiatehnikanoERRno150https://test-novaator.err.ee/957815/orban-hakkab-ungari-teaduse-rahastamist-kontrollimahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/07/02/657147h3669t2.jpgOrban hakkab Ungari teaduse rahastamist kontrollimaUngari parlament kiitis heaks seaduse, mis annab peaminister Viktor Orbanile voli Teaduste Akadeemia ja selle all tegutsevate uurimisinstituutide üle.https://services.err.ee/media/embed/9614102019-07-02T21:42:36+03:00yesteaduseluungaribudapestviktor orbanteaduselunoERRno30https://test-novaator.err.ee/956940/tallinna-tudengivormeli-meeskond-sai-oma-isejuhtiva-soiduki-valmishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/06/28/655898h10aat2.jpgTallinna tudengivormeli meeskond sai oma isejuhtiva sõiduki valmisTallinna tudengivormeli meeskond sai valmis Baltimaade esimese isejuhtiva vormeli.https://services.err.ee/media/embed/9606992019-06-28T21:41:19+03:00yestehnikavormeltallinna tehnikaülikooltudengivormeltallinna tehnikakõrgkoolisejuhtivtehnikanoERRno63https://test-novaator.err.ee/956817/tartu-ulikooli-uuring-tekitab-maailma-taimefusioloogide-hulgas-tosist-aruteluhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/09/553983h49dat2.pngTartu Ülikooli uuring tekitab maailma taimefüsioloogide hulgas tõsist aruteluSelleks, et kuivas ilmas mitte ära kuivada, peab taim oma pinnal olevad väikesed "suud" ehk õhulõhed tõmbama koomale, et nii vältida veekadu. Küsimusele, mis paneb taimede suud kuivas õhus kinni, on Tartu Ülikooli taimebioloogidel vastus, mis pakub selle valdkonna teadlastele üksjagu palju kõneainet.https://services.err.ee/media/embed/9606592019-06-28T18:59:17+03:00yesloodushannes kollistebe merilotartu ülikooli taimesignaalide uurimisrühmmolekulaarse rakutehnoloogia tippkeskusloodusnoERRno133https://test-novaator.err.ee/953783/doktoritoo-selgitab-kuidas-taastub-muld-militaarmasinate-roobastesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/06/19/652260hb449t2.jpgDoktoritöö selgitab, kuidas taastub muld militaarmasinate roobastestRasketehnika, näiteks kaitseväe lahingumasin, võib pinnasele jätta sügavad roopad, mille all on pinnas kokku surutud ehk tihendatud. Tihedam pinnas tähendab kehvemat elu- ja kasvukeskkonda taimedele. Kui kaua läheb rohumaal või põllulapil aega rasketehnika roobaste kahjustusega toimetulekuks, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.https://services.err.ee/media/embed/9588092019-06-19T19:01:01+03:00yeskeskkondeesti maaülikoolkersti vennikkeskkondnoERRno157https://test-novaator.err.ee/953245/kaante-vahele-said-esimesed-osad-tallinna-uldajaloosthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/06/17/651309hb336t2.jpgKaante vahele said esimesed osad Tallinna üldajaloostTallinna linnaarhiiv andis välja kaks esimest köidet suurest Tallinna üldajaloo käsitlusest alates 13. sajandist kuni Rootsi aja lõpuni.https://services.err.ee/media/embed/9583712019-06-17T21:59:56+03:00yesajalugutallinna ajaluguajalugunoERRno65https://test-novaator.err.ee/951429/teadlastel-on-voluvits-liiklusohutuse-suurendamiseks-kuid-seda-ei-kasutatahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/06/17/650726hba57t2.jpgTeadlastel on võluvits liiklusohutuse suurendamiseks, kuid seda ei kasutataTartu Ülikooli teadlased mõtlesid juba mitu aastat tagasi välja lahenduse, mis aitaks vähendada nii kiiruseületamist, purjus peaga juhtimist kui ka liiklusõnnetuste arvu. Uuest lahendusest ei ole aga vähimatki kasu seni, kuni selle laialdaseks rakendamiseks puudub süsteem ja tahe.https://services.err.ee/media/embed/9572032019-06-12T12:17:11+03:00yesnovaatorliiklusautokoolidjaanus harroimpulsiivsusnovaatornoERRno684https://test-novaator.err.ee/952687/kas-laulupidu-on-jatkusuutlikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/15/613649h464ct2.jpgKas laulupidu on jätkusuutlik?"Aus vastus on, et ei tea," vastab Tallinna Ülikooli kooridirigeerimise dotsent Raul Talmar. Miks ta nii arvab, selgitab ta ühe minuti loengus.https://services.err.ee/media/embed/9579582019-06-15T18:41:04+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRno116https://test-novaator.err.ee/952686/vaikese-annabeli-haiguses-on-suudi-mutatsiooniga-geeniperekondhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/06/15/650168h39bet2.jpgVäikese Annabeli haiguses on süüdi mutatsiooniga geeniperekondKolmekuusel Annabelil on spinaalne lihasatroofia, lühidalt SMA. Selle geenihaigusega lapsed ei ela tavaliselt pikalt. Mis see on, miks see tekib ning kuidas maailma kalleimaks geeniraviks peetav ravim toimib - ERR Novaator ja "Aktuaalne kaamera" uurisid seda lähemalt.https://services.err.ee/media/embed/9578062019-06-14T21:42:36+03:00yestervistervisnoERRno192https://test-novaator.err.ee/952260/umber-ilma-seilanud-vesinikulaev-inspireerib-eesti-teadlasihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/06/13/649163ha608t2.jpgÜmber ilma seilanud vesinikulaev inspireerib eesti teadlasiTallinnas peatus maailma esimene vesiniklaev Energy Observer. Laeva meeskonna eesmärk on propageerida vesinikkütuste kasutamist maailmas. Ka eesti teadlased näevad selles suurt potentsiaali.https://services.err.ee/media/embed/9575972019-06-14T02:29:56+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/952246/ratas-kolme-aastaga-teaduse-rahastamine-uhe-protsendini-ei-tousehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/06/13/649090hc4c4t2.jpgRatas: kolme aastaga teaduse rahastamine ühe protsendini ei tõusePeaminister Jüri Ratase sõnul ei jõua teaduse rahastamine järgmise kolme aasta jooksul tõenäoliselt ühe protsendini SKP-st nagu kavandati eelmise aasta lõpus sõlmitud teaduse rahastamise leppes.https://services.err.ee/media/embed/9575912019-06-14T02:26:05+03:00yesteaduselurataskaljulaidteaduseelarveresrahastamine1%mälksooteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/950181/marju-koivupuu-janese-ohkamine-ehk-mis-maksab-meie-igapaevane-prugihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/13/636682hb53bt2.jpgMarju Kõivupuu: jänese õhkamine ehk mis maksab meie igapäevane prügi?Folklorist Marju Kõivupuu selgitab, kuidas tekkis pürgi meie esivanematel, mida nad sellega peale hakkasid ja mida me võiksime neilt õppida, et tänapäevast prügiuputust ohjeldada. Muu hulgas võiks iga inimene endalt küsida kui palju ma kulutan igas kuus töötunde, et lubada endale prügi?https://services.err.ee/media/embed/9561522019-06-07T11:47:42+03:00yesÜhe minuti loengühe minuti loengÜhe minuti loengnoERRno120https://test-novaator.err.ee/946541/tehnikaulikooli-teadlaste-uuring-aitab-ehitada-puitmaju-tulekindlamakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/06/06/646305h1477t2.jpgTehnikaülikooli teadlaste uuring aitab ehitada puitmaju tulekindlamaksTehnikaülikooli ehituskonstruktsioonide uurimisrühm analüüsis neli aastat puitkonstruktsioonide tulepüsivust, võttes sealjuures arvesse ka ehituses kasutatud isolatsioonimaterjalide mõju. Mis kasu saab Eesti ettevõtlus sellest tööst, selgub ERR Novaatori ja "Aktuaalse kaamera" teaduslugude seeria uuest loost.https://services.err.ee/media/embed/9560442019-06-06T21:43:11+03:00yestehnikamis kasu on teadusest?alar justjohanna liblikott raiglaharmet#kasuteadusesttehnikanoERRno162https://test-novaator.err.ee/949133/uuring-tervetel-rasedatel-pole-otsest-vajadust-votta-toidulisandeidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/06/05/645632hffc8t2.jpgUuring: tervetel rasedatel pole otsest vajadust võtta toidulisandeidMillised lapseootel naised üldjuhul kindlasti apteegist endale rasedusaegseid toidulisandeid ostavad ja kas see aitab ennetada näiteks enneaegset sündi? Seda uurisid Tartu Ülikooli arstiteadlased ning tulemused ütlevad, et tervetel rasedatel pole üldjuhul tarvis vitamiine ja mineraale lisaks võtta. Lugu ilmub ERR Novaatori ja "Aktuaalse kaamera" teaduslugude sarjas "Mis kasu on teadusest Eestile?"https://services.err.ee/media/embed/9556542019-06-05T21:43:36+03:00yestervishappy pregnancymis kasu on teadusest?kristiina rulliveta mikeltadzetervisnoERRno128https://test-novaator.err.ee/948884/taltechi-teadlaste-prinditud-luu-paastis-noore-naise-jala-amputeerimisesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/06/04/645527h09d1t2.jpgTalTechi teadlaste prinditud luu päästis noore naise jala amputeerimisestTallinna Tehnikaülikooli (TalTech) teadlased printisid 29-aastasele neiule titaanist uue kontsluu ning aitasid nii poolteist aastat karkudel olnud neiu taas omal jalal kõndima. Mis kasu on teadusest Eestile? Sellele küsimustele vastab ERR Novaatori ja "Aktuaalse kaamera" teaduslugude sari, millest üks on nüüd teie ees.https://services.err.ee/media/embed/9555472019-06-05T11:31:40+03:00yestervisida-tallinna keskhaiglataltechmis kasu on teadusest?lauri kollodmitri kulak#kasuteadusesttervisnoERRno120https://test-novaator.err.ee/948590/teadlaste-soovitused-uha-kasvava-hulga-uksildaste-vanameestega-toimetulekukshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/06/03/645043h4ddft2.jpgTeadlaste soovitused üha kasvava hulga üksildaste vanameestega toimetulekuks65-aastasel inimesel Eestis on keskmiselt ees veel 18,7 eluaastat, mis aga sageli mööduvad üksilduses. Eakate üksildus muutub üha vananevas ühiskonnas järjest tõsisemaks probleemiks. Selleks, et eakatel, iseäranis eakatel meestel oleks kogukonnas jätkuvalt oma koht ning nad poleks ühiskonnale koormaks, pakuvad sotsiaalteadlased riigile rea lahendusi.https://services.err.ee/media/embed/9551212019-06-03T21:46:12+03:00yesÜhiskondsharetiina tambaummis kasu on teadusest?#kasuteadusestÜhiskondnoERRno157https://test-novaator.err.ee/948379/minutiloeng-kui-palju-taimi-kasvab-tallinnashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/04/26/204202h45adt2.jpgMinutiloeng: kui palju taimi kasvab Tallinnas?Kui kõik sama liigi isendid oleksid ühesugused, siis on suurem oht terve liigina hukka saada, kui elutingimused järsult muutuvad. Niisamuti on loodusega linnas. Seetõttu ongi oluline uurida, kui palju ja milliseid taimi kasvab linnakeskkonnas, näiteks Tallinnas. Sellest räägib ühe minuti loengus lähemalt Tallinna Ülikooli taimeökoloogia dotsent Tiina Elvisto.https://services.err.ee/media/embed/9548722019-06-02T19:42:01+03:00yesloodusloodusnoERRno120https://test-novaator.err.ee/945256/aasta-kool-2019-on-viljandi-gumnaasiumhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/23/640592h2f8et2.jpgAasta kool 2019 on Viljandi GümnaasiumTänane "Terevisioon" läks eetrisse Viljandi Gümnaasiumist, mis pälvis tiitli aasta kool 2019. Võitja selgus rahvahääletuses, kus Viljandi Gümnaasiumi poolt hääletas 1884 inimest.https://services.err.ee/media/embed/9505362019-05-16T15:15:46+03:00yesaasta koolviljandi gümnaasiumaasta kool 2019aasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/947593/ookeanide-vaetamine-voib-aidata-peatada-kliimasoojenemisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/20/639544h3228t2.pngOokeanide väetamine võib aidata peatada kliimasoojenemistOtsitakse viise, kuidas vähendada süsihappegaasi ehk CO2 paiskamist atmosfääri, kuid sealjuures oleks nutikas otsida võimalusi, kuidas tehnoloogia abil CO2 atmosfäärist kokku korjata.https://services.err.ee/media/embed/9484692019-05-09T19:30:38+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRno304https://test-novaator.err.ee/946810/koogijaatmeid-bioprugikasti-pannes-annad-neile-uue-eluhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/06/634267h90bct2.jpgKöögijäätmeid bioprügikasti pannes annad neile uue eluERR-i Keskkonnakuu kampaania "Kus on prügi koht?" raames käis Osooni saatejuht Kristo Elias biojäätmete kogumisringil, et näha, kuidas kogutakse köögijäätmed ja mis nendest edasi saab. Biojäätmete maailma avab Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuse juhatuse liige Kertu Tiitso.https://services.err.ee/media/embed/9472912019-05-06T18:13:43+03:00yesosoonprügikeskkondjäätmedkompostbiojäätmedosoonnoERRno403https://test-novaator.err.ee/946512/tiit-land-teadlastel-on-pettasaanu-tunnehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/29/642629hc7e4t2.jpgTiit Land: teadlastel on pettasaanu tunneTallinna Ülikooli rektor Tiit Land ütles veebisaates "Otse uudistemajast", et valitsuse taganemine lubaduses tõsta teaduse rahastamine ühele protsendile SKT-st tekitas teaduskonnas pettasaanud tunde.https://services.err.ee/media/embed/9539012019-05-29T12:21:01+03:00yesteaduseluotse uudistemajastteaduse rahastaminetiit landteaduselunoERRno1821https://test-novaator.err.ee/946597/teadusraha-arutelu-kokkuvote-5-juunil-tuleb-teadlaste-hoiatusstreikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/12/20/576061h39c2t2.jpgTeadusraha arutelu kokkuvõte: 5. juunil tuleb teadlaste hoiatusstreikRiigi eelarvestrateegia läbirääkimistel on selgunud, et teaduse rahastust püütakse hoida samal tasemel ehk 0,7 protsendi juures SKPst. See aga ei lähe kokku aastaid lubatud eesmärgiga tõsta teadusele ettenähtud raha ühe protsendini SKPst. Teadlased on pettunud ning asuvad korraldama meeleavaldusi.https://services.err.ee/media/embed/9537292019-05-28T21:39:59+03:00yesteaduselurektoridteadusrahastusteaduselunoERRno283https://test-novaator.err.ee/946180/noudlus-sojaoa-jarele-ohustab-planeedi-elukeskkondahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/20/639534hd5f6t2.jpgNõudlus sojaoa järele ohustab planeedi elukeskkondaSajad tuhanded väikeettevõtjad on pankrotistunud, suured põllumaad on tundmatuseni muutunud ja see toimub kõikjal maailmas. Kas nõudlus sojaoa järele ohustab meie planeedi elukeskkonda?https://services.err.ee/media/embed/9484742019-05-09T19:33:38+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRno274https://test-novaator.err.ee/945306/mitu-minutit-liiga-valju-muusikat-kontserdil-voib-kahjustada-kuulmisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/19/536184hbc1ct2.jpgMitu minutit liiga valju muusikat kontserdil võib kahjustada kuulmist?Müra või vali muusika võib kahjustada tervist. Aga kui palju on palju, seda seletab Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping.https://services.err.ee/media/embed/9525432019-05-23T21:33:07+03:00yestervistervisnoERRno110https://test-novaator.err.ee/945252/tallinna-kunstigumnaasium-aasta-kool-2019https://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/23/640580h15a2t2.jpgTallinna Kunstigümnaasium - aasta kool 2019?31. mail selgub "Terevisioonis", milline kool pälvib tiitli aasta kool 2019. Kas selleks võib saada Tallinna Kunstigümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Lugege kooli tutuvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/9505342019-05-16T15:11:38+03:00yesaasta koolaasta kool 2019tallinna kunstigümnaasiumaasta koolnoERRno107https://test-novaator.err.ee/944809/katastroofi-pohjustanud-mudalaviin-kasvatas-keskkonnaaktivistihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/29/631340h74a8t2.jpgKatastroofi põhjustanud mudalaviin kasvatas keskkonnaaktivistiKeskkonnaaktvisistid, kliimaaktivistid, ühiskonnaaktivistid - kust nad tulevad ja kuidas inimesed selleks kujunevad? Sellele küsimusele vastab noor kliima-aktivist Kertu Birgit Anton, kes kommenteerib ERRi keskkonnakuu filmi "Meelekindlus".https://services.err.ee/media/embed/9484752019-05-09T19:33:50+03:00yesosoonkeskkonnakuumeelekindlusosoonnoERRno305https://test-novaator.err.ee/944575/polva-gumnaasium-aasta-kool-2019https://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/22/640113hbb7ct2.jpgPõlva Gümnaasium - aasta kool 2019?31. mail selgub "Terevisioonis", milline kool pälvib tiitli aasta kool 2019. Kas selleks võib saada Põlva Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Lugege kooli tutuvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/9505312019-05-16T15:06:56+03:00yesaasta koolpõlva gümnaasiumaastakoolaastakool 2019aasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/944549/kiili-gumnaasium-aasta-kool-2019https://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/22/640105he97dt2.pngKiili Gümnaasium - aasta kool 2019?31. mail selgub "Terevisioonis", milline kool pälvib tiitli aasta kool 2019. Kas selleks võib saada Kiili Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Lugege kooli tutuvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/9505402019-05-16T15:23:16+03:00yesaasta koolaasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/943798/tallinna-jarveotsa-gumnaasium-kas-aasta-kool-2019https://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/21/639781h3b1dt2.jpgTallinna Järveotsa Gümnaasium - kas aasta kool 2019?31. mail selgub "Terevisioonis", milline kool pälvib tiitli aasta kool 2019. Kas selleks võib saada Tallinna Järveotsa Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Lugege kooli tutuvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/9505372019-05-16T15:17:16+03:00yesaasta koolaasta koolnoERRno135https://test-novaator.err.ee/943795/elva-gumnaasium-kas-aasta-kool-2019https://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/21/639776h63ect2.jpgElva Gümnaasium - kas aasta kool 2019?31. mail selgub "Terevisioonis", milline kool pälvib tiitli aasta kool 2019. Kas selleks võib saada Elva Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Lugege kooli tutuvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/9505412019-05-16T15:24:12+03:00yesaasta koolaasta koolnoERRno110https://test-novaator.err.ee/943809/galerii-teadlased-andsid-uhispoordumise-valitsusele-ulehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/21/639795h86a7t2.jpgGalerii| Teadlased andsid ühispöördumise valitsusele üleTeadlaste, ettevõtjate ja tudengite organisatsioonide esindajad andsid Vihulas riigi eelarvestrateegiat arutavale valitsusele üle ühispöördumise, millega tuletavad valitsusliikmetele meelde detsembris sõlmitud teaduslepet.https://services.err.ee/media/embed/9518632019-05-21T17:15:57+03:00yesteaduseluvalitsusteadlasedteaduslepevihulateaduselunoERRno89https://test-novaator.err.ee/943472/voru-gumnaasium-kas-aasta-kool-2019https://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/20/639472hdd33t2.jpgVõru Gümnaasium - kas aasta kool 2019?31. mail selgub "Terevisioonis", milline kool pälvib tiitli aasta kool 2019. Kas selleks võib saada Võru Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Lugege kooli tutuvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/9505392019-05-16T15:20:40+03:00yesaasta koolaasta kool 2019võru gümnaasiumaasta koolnoERRno136https://test-novaator.err.ee/943483/jarvekula-kool-kas-aasta-kool-2019https://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/20/639496h37cat2.jpgJärveküla Kool - kas aasta kool 2019?31. mail selgub "Terevisioonis", milline kool pälvib tiitli aasta kool 2019. Kas selleks võib saada Järveküla Kool, seda otsustab rahvahääletus. Lugege kooli tutuvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/9505462019-05-16T15:25:38+03:00yesaasta koolaasta kool 2019aasta koolnoERRno129https://test-novaator.err.ee/943469/usa-ja-venemaa-salateenistused-tegid-koostood-kliimamuutuste-uurimiselhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/20/639468h5444t2.pngUSA ja Venemaa salateenistused tegid koostööd kliimamuutuste uurimiselKülma sõja järel tegid USA ja Venemaa luureagentuurid koostööd kliimamuutuste uurimise osas, nii selgub keskkonnakuu dokumentaalfilmist "Spioonid planeedi tuleviku nimel".https://services.err.ee/media/embed/9484762019-05-09T19:34:37+03:00yeskeskkondkeskkonnakuuthe warningkeskkondnoERRno280https://test-novaator.err.ee/941449/neeme-kool-kas-aasta-kool-2019https://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/20/639216hb18bt2.jpgNeeme Kool - kas aasta kool 2019?31. mail selgub "Terevisioonis", milline kool pälvib tiitli aasta kool 2019. Kas selleks võib saada Neeme Kool, seda otsustab rahvahääletus. Lugege kooli tutuvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/9505302019-05-16T15:05:19+03:00yesaasta koolaasta kool 2019aasta koolnoERRno118https://test-novaator.err.ee/940701/minutiloeng-kuidas-valida-tervist-toetavat-toituhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/08/610704h694et2.jpgMinutiloeng: kuidas valida tervist toetavat toitu?Ei mingit eridieeti, muutma tuleb toiduvalikut nii, et see on püsivalt tervist toetav, leiab Tallinna Ülikooli teadlane Sirje Vaask.https://services.err.ee/media/embed/9508102019-05-17T10:57:35+03:00yestervistervisnoERRno119https://test-novaator.err.ee/941355/tartu-kristjan-jaak-petersoni-gumnaasium-kas-aasta-kool-2019https://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/19/639178h4825t2.jpgTartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium - kas aasta kool 2019?31. mail selgub "Terevisioonis", milline kool pälvib tiitli aasta kool 2019. Kas selleks võib saada Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, seda otsustab rahvahääletus. Lugege kooli tutuvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!https://services.err.ee/media/embed/9505382019-05-16T15:18:38+03:00yesaasta koolaasta kool 2019kristjan jaak petersoni gümnaasiumaasta koolnoERRno121https://test-novaator.err.ee/941360/ak-nadal-inimesed-kasutavad-endiselt-arutul-maaral-kilekottehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/19/639186h0a47t2.jpg"AK. Nädal": inimesed kasutavad endiselt arutul määral kilekotteKuigi juba aasta algusest ei saa klient poe kassast enam tasuta õhukesi kilekotte ja tavaliste kilekottide hind on läinud märgatavalt kallimaks, kasutavad inimesed endiselt arutul määral nii õhukesi kilekotte kui ostavad ka massiliselt tavalisi kilekotte. Õhukesest kilekotist loobumine ja taaskasutatavast materjalist poekoti kasutamine oleksid aga kõige lihtsamad võimalused, kuidas inimene saaks oma harjumusi keskkonnateadlikumaks muuta, nentis "Aktuaalne kaamera. Nädal".https://services.err.ee/media/embed/9513782019-05-19T21:56:01+03:00yeskeskkondprügiragn-sellskilekotidkilekottleiburrimitaaskasutuskeskkonnasõbralikkeskkondnoERRno451https://test-novaator.err.ee/940464/film-toidu-evolutsioonist-toob-valja-gmo-pooldamise-ja-vastasuse-pohjusedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/01/22/589731h129bt2.jpgFilm toidu evolutsioonist toob välja GMO pooldamise ja vastasuse põhjusedKeskkonnakuu film "Toidu evolutisoon" räägib GMOdes ehk geneetiliselt muundatud organismidest, täpsemalt toidust. Aga mitte ainult sellest, see räägib ka usaldusest ja inimlikkusest ning sellest, kuidas toita 30 aasta pärast üheksat miljardit inimest.https://services.err.ee/media/embed/9484672019-05-09T19:29:03+03:00yeskeskkondkeskkonnakuufood evolutionscott hamilton kennedyingrid hermetkeskkondnoERRno292https://test-novaator.err.ee/939390/haruldane-murakarude-video-osoon-sattus-ootamatult-karude-pulmahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/14/636983ha8e9t2.pngHaruldane mürakarude video: "Osoon" sattus ootamatult karude pulmaTartumaal Laeva jõe alamjooksu taastamistööde järel kalastiku seiret filmima läinud meeskonda tabas suur üllatus. Mööda jõge paatidega liikudes märgati taamal luhal kahte tumedat kogu, kes osutusid ennastunustavalt müravateks pruunkarudeks.https://services.err.ee/media/embed/9498152019-05-14T13:11:27+03:00yesloodusosoonkarudloodusnoERRno509https://test-novaator.err.ee/939086/inimene-liigutab-kaevandamisega-paevas-rohkem-pinnast-kui-looduslikud-joudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/13/636555h336ct2.pngInimene liigutab kaevandamisega päevas rohkem pinnast kui looduslikud jõudTuul, vesi ja teised looduslikud jõud liigutavad päevas ligikaudu 60 miljonit tonni pinnast. Inimesed liigutavad sama aja jooksul 156 miljonit tonni pinnast. Kuna kogu aeg võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid, kiireneb ka Maa ressursikasutus.https://services.err.ee/media/embed/9484652019-05-09T19:25:24+03:00yeskeskkondkeskkonnakuukaevandaminekeskkondnoERRno277https://test-novaator.err.ee/938356/minutiloeng-amblik-voiks-olla-koige-agedam-budisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/13/636435h3ee9t2.jpgMinutiloeng: ämblik võiks olla kõige ägedam budistKui võtta buddha-loomuse avaldumise peamiseks tunnuseks askeetlik ja pikka aega enesekontrolli nõudev mitteliikumine, siis selle järgi võiks ämblik olla hea näide buddha-loomuse avaldumisest, leiab Tallinna Ülikooli Jaapani uuringute lektor Alari Allik.https://services.err.ee/media/embed/9487162019-05-10T11:44:49+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRno113https://test-novaator.err.ee/938179/doktoritoo-heade-rahateadmistega-inimesed-teevad-ikkagi-kehvasid-finantsotsuseidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/18/482452hab4ct2.jpgDoktoritöö: heade rahateadmistega inimesed teevad ikkagi kehvasid finantsotsuseidVõiks ju arvata, et inimesed, kes on haritumad ja rikkamad, teevad paremaid finantsotsuseid. Täna EBSis kaitstud Leonore Riitsalu doktoritööst tuleb aga välja, et ka heade rahateadmistega inimesed langetavad kehvasid finantsotsuseid ning seda hoolimata heast haridusest, ja sissetulekust.https://services.err.ee/media/embed/9485392019-05-09T21:53:27+03:00yesÜhiskondebsleonore riitsalurahatarkusfinantskäituminefred van raaijÜhiskondnoERRno142https://test-novaator.err.ee/937720/video-mis-kasu-on-pakendite-sorteerimisesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/09/635388h230ft2.pngVideo: Mis kasu on pakendite sorteerimisest?Kodus tekkivate jäätmete korrapärasel käitlemisel on võimalik maa seest ammutatud loodusressurssidele anda palju pikem eluiga. Osooni saatejuht Kristo Elias käis Ragn-Sells AS turundus- ja kommunikatsioonijuhi Rainer Pestiga Nõmme linnaosa pakendikotiringil, avalike pakendikonteinerite juures ja pakendite sorteerimiskeskuses uurimas, mis kasu on pakendite sorteerimisest.https://services.err.ee/media/embed/9472972019-05-06T18:20:37+03:00yesosoonosoonnoERRno511https://test-novaator.err.ee/937630/laanemere-lainete-uurimine-selgitab-kuidas-tekivad-ookeanis-prugisaaredhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/30/631954h5d9ft2.pngLäänemere lainete uurimine selgitab, kuidas tekivad ookeanis prügisaaredOokeani sattunud prügi moodustab prügisaari - aga miks? Selle taga on meres toimuvad füüsikalised ka keskkonnast tingitud protsessid. Andrea Giudici on pärit Itaaliast ning töötab Tallinna Tehnikaülikoolis teadurina okeanograafia vallas ning uurib just seda, kuidas prügisaared tekivad.https://services.err.ee/media/embed/9458862019-04-30T17:05:25+03:00yeskeskkondtallinna tehnikaülikoolteadus 3 minutigakeskkondnoERRno191https://test-novaator.err.ee/937148/kas-teadsid-et-umbes-pooled-estonia-teatri-seintest-on-silikaattellistesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/07/634544hfc55t2.pngKas teadsid, et umbes pooled Estonia teatri seintest on silikaattellistest?Silikaattellis on nõukogudeaegne ehitusmaterjal, mis oli nii laialt kasutusel, et muutus inimeste silmis väga harilikuks ja seetõttu kohati väheväärtuslikuks. Eesti Kunstiakadeemia doktorant Maris Mändel uuribki, kas, kus ja kuidas võiks silikaattellistest arhitektuuri säilitada ja restaureerida sama moodi nagu näiteks keskaegseid paekivimüüre.https://services.err.ee/media/embed/9462192019-05-02T09:51:15+03:00yestehnikateadus 3 minutigamaris mändeltehnikanoERRno192https://test-novaator.err.ee/937044/maaulikooli-doktorant-kaevub-sugavuti-rasva-et-suurendada-lehmade-piimatoodanguthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/02/632576h249et2.pngMaaülikooli doktorant kaevub sügavuti rasva, et suurendada lehmade piimatoodangutPiimalehmade tervis ja piimatoodang sõltub väga erinevates teguritest. Muu hulgas sellest, kui kõhn või paks on lehm ning millised molekulaarsed protsessid toimuvad parasjagu tema rasvkoes. Just seda viimast uuribki Eesti Maaülikooli doktorant Maksim Runin, kes konkursil Teadus 3 minutiga annab ülevaate oma teadustööst.https://services.err.ee/media/embed/9462182019-05-02T09:50:45+03:00yesteaduseluteadus 3 minutigateaduselunoERRno194https://test-novaator.err.ee/936805/kodanikuteadus-maasikataimed-moodavad-tartlaste-akna-taga-ohusaastethttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/06/634216h7495t2.jpgKodanikuteadus: maasikataimed mõõdavad tartlaste akna taga õhusaastetSeitsmes Euroopa linnas jagavad teadlased inimestele kätte taimed, et nende abil mõõta linnaõhu saastatust ja tolmeldajate hulka. Eestist osalevad selles kodanikuteaduse projektis tartlased Eesti Maaülikooli teadlaste eestvedamisel.https://services.err.ee/media/embed/9473652019-05-06T21:55:54+03:00yeskeskkondlauri laanistostrawbairiesbioveinskeskkondnoERRno148https://test-novaator.err.ee/935968/video-hiina-keel-selgemaks-uhe-minutigahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/02/632373h774ft2.jpgVideo: hiina keel selgemaks ühe minutigaHiina keel võib tunduda keeruline, kuid Talllinna Ülikooli hiina uuringute külalislektor Frank Jüris väidab vastupidist ja selgitb seda oma artiklis.https://services.err.ee/media/embed/9465442019-05-03T09:38:06+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRno116https://test-novaator.err.ee/935860/teadus-3-minutiga-noorteadlane-juurib-kasvajat-valja-nagu-umbrohtuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/30/631956h436bt2.pngTeadus 3 minutiga: noorteadlane juurib kasvajat välja nagu umbrohtuKogenud aednik teab, et parim viis umbrohust vabanemiseks on selle väljajuurimine. "Haigustega on samamoodi," nendib Ljudmila Klepinina, kes nooremteadurina uurib vähki Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis.https://services.err.ee/media/embed/9458872019-04-30T17:05:55+03:00yestervisteadus 3 minutigaljudmila klepininatervisnoERRno182https://test-novaator.err.ee/936491/tehnikaulikool-puuab-teha-tallinnast-ja-helsingist-digitaalse-kaksiklinnahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/18/614614hfb8ft2.jpgTehnikaülikool püüab teha Tallinnast ja Helsingist digitaalse kaksiklinnaTallinna tehnikaülikool sai Euroopa Komisjonilt 32 miljonit eurot, et hakata arendama moodsaimat linnatehnoloogiate tippkeskust maailmas. Eesmärk on teha Tallinnast ja Helsingist digitaalne kaksiklinn.https://services.err.ee/media/embed/9471052019-05-05T22:02:31+03:00yesÜhiskondtallinna tehnikaülikoollinnatehnoloogiate tippkeskusdigitaalne kaksiklinnÜhiskondnoERRno288https://test-novaator.err.ee/936486/teadlased-tahavad-piirata-ligipaasu-nahkhiirte-talvitumispaikadessehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/05/633939he9adt2.jpgTeadlased tahavad piirata ligipääsu nahkhiirte talvitumispaikadesseEestimaa looduse fond (ELF) püüab talgute abil korrastada nahkhiirte talvitumispaiku. Kuna nahkhiired armastavad talveks puhkama lennata maa-alustesse käikudesse, mis on inimeste seas populaarsed, siis soovivad teadlased sinna ligipääsu piirata.https://services.err.ee/media/embed/9471022019-05-05T21:55:06+03:00yesloodusnahkhiiredloodusnoERRno165https://test-novaator.err.ee/936470/ligi-100-huvilist-loi-toraveres-kosmosega-seotud-projektehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/05/633924hf6a8t2.jpgLigi 100 huvilist lõi Tõraveres kosmosega seotud projekteLigi 100 kosmosehuvilist kogunes nädalavahetuseks Tõravere observatooriumisse, et 48 tunni jooksul luua toimivaid prototüüpe, mis suudaks kosmosesse lennata ja samas kosmoseandmeid maa peal ära kasutada.https://services.err.ee/media/embed/9470682019-05-05T18:57:01+03:00yestehnikakosmosehäkatontehnikanoERRno82https://test-novaator.err.ee/936289/teadlaste-meeldetuletus-mis-juhtub-alarahastuse-jatkudes-eesti-teaduse-ja-majandusegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/04/633531h321et2.jpgTeadlaste meeldetuletus, mis juhtub alarahastuse jätkudes Eesti teaduse ja majandusegaTartus tulid teadlased tänavatele, et tuletada poliitikutele ja poliitikakujundajatele meelde, mis juhtub siis, kui teadus ei saa teadusleppega lubatud lisaraha. Mis alarahastuses jätkamise korral Eesti teaduse, majanduse ja innovatsiooniga, uuris ERR Novaator Tartu Ülikooli rektorilt Toomas Assreilt ja Jean Chambazilt, rahvusvahelise teadusülikoolide võrgustiku LERU juhilt.https://services.err.ee/media/embed/9469532019-05-04T21:33:06+03:00yesteaduseluteadusmarssteaduselunoERRno155https://test-novaator.err.ee/935855/teeme-ara-talgu-korval-saab-osaleda-ka-nurmenukkude-vaatlustalgutelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/05/02/632635h7b4ft2.jpgTeeme Ära talgu kõrval saab osaleda ka nurmenukkude vaatlustalgutelLaupäevastele Teeme Ära talgutele on end kirja pannud juba üle 21 000 inimese. Esimest korda kutsutakse lisaks tavapärastele talgutöödele osalema teaduskampaanias "Eesti otsib nurmenukke".https://services.err.ee/media/embed/9464022019-05-02T19:33:24+03:00yesloodusteeme äraeesti otsib nurmenukkeloodusnoERRno133https://test-novaator.err.ee/933727/usutlus-tanel-ermi-ja-scott-van-vlietiga-microsoft-pole-kuri-suurkorporatsioonhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/25/629865h1663t2.jpgUsutlus Tanel Ermi ja Scott Van Vlietiga: Microsoft pole kuri suurkorporatsioonMöödunud nädalal asendati sümboolse žestina Skype'i Tallinna kontori logo Microsofti omaga. Skype Eesti arenduskeskuse juht Tanel Erm ja Microsofti intelligentsete kommunikatsioonisüsteemi osakonna juht Scott Van Vliet kinnitasid ERR Novaatorile antud intervjuus, et tegu on kosmeetilise muutusega ja ettevõte plaanib kasvatada Eestisse tehtavaid investeeringuid.https://services.err.ee/media/embed/9454922019-04-29T10:35:20+03:00yestehnikatehnikanoERRno42https://test-novaator.err.ee/933809/minutiloeng-pikaajalises-malus-salvestub-paremini-motestatult-kogutud-infohttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/25/629975he851t2.jpgMinutiloeng: pikaajalises mälus salvestub paremini mõtestatult kogutud infoParemini jääb meile meelde info nendest sündmustest, mida kogeme tähelepanelikult ja mõtestatult. Mida teeb selle juures lühimälu ja mida pikaajaline mälu, selgitab Tallinna Ülikooli üldpsühholoogia dotsent Kristjan Kask.https://services.err.ee/media/embed/9447712019-04-26T09:35:18+03:00yestervistervisnoERRno98https://test-novaator.err.ee/933147/humanitaarteadlased-uurivad-uhistransporti-kui-suletud-avalikku-ruumihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/07/09/130600he9d9t2.jpgHumanitaarteadlased uurivad ühistransporti kui suletud avalikku ruumiKas buss või tramm on avalik ruum? Ja kuidas see mõjutab meid kultuuriliselt? Seda hakkavad Tallinna Ülikooli teadlased uurima miljoni-eurose teadusgrandi eest. Tegu on esimese humanitaarteaduste võrgustiku HERA grandiga, mida juhivad Eesti teadlased.https://services.err.ee/media/embed/9443542019-04-24T21:47:04+03:00yesÜhiskondühistransportheratauri tuvikeneÜhiskondnoERRno150https://test-novaator.err.ee/932769/tehnikaulikooli-teadlaste-meetod-muudab-ohust-kemikaalide-puudmise-tohusamakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/28/356278h3f25t2.jpgTehnikaülikooli teadlaste meetod muudab õhust kemikaalide püüdmise tõhusamaksLeidub küllaldaselt esemeid, mille tootmisel on kasutatud tervisele kahjulikku keemiat. Võtame näiteks mööbli. See võib olla immutatud või puhastatud kemikaalidega, mis lenduvad, mistõttu on meil vaja järjest tõhusamaid õhupuhasteid, et need kemikaalid õhust kinni püüda. Aga kuidas saada teada, milline õhupuhasti on just tõhusaim? Siin tulevad appi Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.https://services.err.ee/media/embed/9440022019-04-23T21:44:43+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRno142https://test-novaator.err.ee/931235/teadlane-selgitab-miks-on-maja-rannajoonele-ehitamine-rumal-motehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/18/627072h1564t2.jpgTeadlane selgitab, miks on maja rannajoonele ehitamine rumal mõteHoonete otse mere äärde rajamist keelav seadus pole kius, vaid toetub sadade aastate pikkusele kogemusele, leiab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.https://services.err.ee/media/embed/9426692019-04-18T10:29:21+03:00yeskeskkondmerirandühe minuti loenghannes tõnissonrannajoonkeskkondnoERRno118https://test-novaator.err.ee/931931/eesti-linnuvaatlejad-haaravad-sel-nadalavahetusel-binoklite-jarelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/07/11/206313hacfat2.jpgEesti linnuvaatlejad haaravad sel nädalavahetusel binoklite järeleLinnusõpradel on aeg binoklid läikima lüüa, sest Eesti ornitoloogiaühing peab laupäeval ja pühapäeval lihavõtte linnuvaatluspäevi.https://services.err.ee/media/embed/9430832019-04-19T21:43:24+03:00yeslooduslinnudornitoloogialoodusnoERRno117https://test-novaator.err.ee/931911/teaduskeskus-ahhaa-pani-puhadeks-valja-hiidvannipardihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/19/628134hdf51t2.pngTeaduskeskus Ahhaa pani pühadeks välja hiidvannipardiTartus asuv teaduskeskus Ahhaa pani lihavõttepühade puhul oma maja ette vahtplasti jääkidest valmistatud hiigelpardi, mis oma ruumalalt mahutaks enda sisse 50 000 päris linnupoega.https://services.err.ee/media/embed/9430292019-04-19T18:56:31+03:00yeskeskkondteaduskeskus ahhaakeskkondnoERRno48https://test-novaator.err.ee/931689/tartu-teadlased-muutsid-vahiravimi-nanonutikakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/28/426779h197ft2.jpgTartu teadlased muutsid vähiravimi nanonutikaksTartu Ülikoolis täna kaitstavast doktoritööst selgub, et tarkade nanoosakeste abil saab parandada kõhuõõne kasvajate ravi. Katsed näitasid, et nanoosakeste kasutamine võimendab vähiravimite toimet ja vähendab kõrvalnähtusid.https://services.err.ee/media/embed/9428852019-04-18T22:00:33+03:00yestervisvähiravitambet teesalusoolevähkhedi hunttervisnoERRno153https://test-novaator.err.ee/930775/parimad-opilasteadlased-uurisid-noorte-rahvuslikku-identiteeti-ja-hologrammide-tegemisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/16/625830h0d70t2.jpgParimad õpilasteadlased uurisid noorte rahvuslikku identiteeti ja hologrammide tegemistTänavused parimad õpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjadhttps://services.err.ee/media/embed/9424652019-04-17T22:03:48+03:00yesÕpilaste teadusfestivalõpilaste riikli teadustööde konkurssÕpilaste teadusfestivalnoERRno105https://test-novaator.err.ee/930448/kurat-ja-vikerkaar-on-paritolu-poolest-vaga-eestilikud-sonadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/15/625492hf177t2.jpgKurat ja vikerkaar on päritolu poolest väga eestilikud sõnadERR otsis kõige eestilikumat sõna ning hääletuse tulemusena selgus, et kõige eestilikum sõna on sõnajalaõis. Sõnad ei teki keelde aga päris tühjalt kohalt ning ERR Novaator uuris, kuidas mõni haruldasem sõna, mille inimesed konkursil esitasid, näiteks kurat, millimallikas või jonn, on Eesti keelde jõudnud.https://services.err.ee/media/embed/9416512019-04-15T22:00:28+03:00yesÜhiskondkuratvikerkaarsültkõige eestilikum sõnasõnajalaõiskörtmillimallikasÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/930320/nahkhiireuurijad-panevad-nahkhiirte-talvituspaigad-valve-allahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/15/625536hed5ct2.pngNahkhiireuurijad panevad nahkhiirte talvituspaigad valve allaKas teate, kus talvituvad meie looduskaitsealused nahkhiired? Nagu linnud, rändab ka osa nahkhiirte liike Eestist lõuna poole, aga suurem osa jääb siia talvituma. Sobivaimateks talve veetmise kohtadeks on inimkätega rajatud endiste kaevanduste, militaarrajatiste maa-alused tunnelid. Eestimaa Looduse fondi nahkhiire ekspert Lauri Lutsar näitas ETV saatele "Osoon" Harjumaa paepealsel asuvat lahtist 8 meetri sügavust auku, kust nahkhiired sisenevad oma talvekorterisse, aga seda külastavad ka militaarhuvilised.https://services.err.ee/media/embed/9415702019-04-15T17:50:57+03:00yesosoonlooduslauri lutsarnahkhiiredeesti looduselfeestimaa looduse fondlauri kleinestbatlifetunnelidosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/929665/uhe-minuti-loeng-andekus-on-arendatav-ja-omane-koigile-inimestelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/01/30/592842h8bfbt2.jpgÜhe minuti loeng: andekus on arendatav ja omane kõigile inimesteleAndekus on arendatav, omane igas eas inimesele ja meil kõigil on võimalus ning kohustus arendada nii iseenda andeid kui märgata ja toetada teiste omi, leiab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi elukestva õppe lektor Halliki Põlda.https://services.err.ee/media/embed/9409402019-04-12T13:46:28+03:00yeshariduskoolloomingulisusandekusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/929502/iisraeli-kosmoseaparaat-purunes-kuule-laskumise-katselhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/11/624309h35b4t2.jpgIisraeli kosmoseaparaat purunes Kuule laskumise katselIisraeli katse viia neljapäeval Kuule oma kosmoseaparaat ebaõnnestus viimasel minutil mootoririkke tõttu ja aparaat ilmselt purunes Kuu pinnale kukkudes.https://services.err.ee/media/embed/9408752019-04-12T10:03:54+03:00yesuniversumberesheetuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/928631/astronoomid-esitlesid-esimest-pilti-tohutust-mustast-augusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/10/623715h5967t2.jpgAstronoomid esitlesid esimest pilti tohutust mustast augustAstronoomid esitlesid kolmapäeval toimunud pressikonverentsil esimest pilti galaktika Messier 87 keskel asuvast hiiglaslikust mustast august. Keha mass ületab Päikese oma 6,5 miljardit korda.https://services.err.ee/media/embed/9403812019-04-10T22:06:11+03:00yesuniversumsupermassiivne must auksündmuste horisondi teleskoopuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/928444/kas-tanapaeva-kool-kasvatab-sooneutraalseid-lumehelbekesihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/09/623235h8fc8t2.pngKas tänapäeva kool kasvatab sooneutraalseid lumehelbekesi?Sellise provotseeriva küsimuse esitas teadussaade "Uudishimu tippkeskus" haridus- ja kasvatusteadlastele. Jah, tänapäeva koolis on varasemast rohkem mängulist ja vähem soostereotüüpset lähenemist, kuid õppimine on ikka õppimine ja kasvatus on ikka kasvatus, lihtsalt tänapäevasel moel.https://services.err.ee/media/embed/9349302019-03-20T13:40:23+02:00yeshariduspiret luikuudishimu tippkeskus#tipukastiiu kuurmeastra schultsharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/928416/inimestele-sobilik-elukeskkond-on-ohus-miks-me-seda-pohjustamehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/26/617547h6d4dt2.pngInimestele sobilik elukeskkond on ohus. Miks me seda põhjustame?Kuidas pestitsiidid mõjutavad linnupopulatsioone, plastijäätmed viljakust, metsakuivendus Läänemerd ja kiirraudtee veerežiimi? Kõik need on äärmiselt keerulised seosed, mida me esmapilgul ei näe, sest need on hoomatavad mõtlemise teel, selgitab Tallinna Ülikooli teadur Grete Arro.https://services.err.ee/media/embed/9376872019-03-31T14:05:35+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/928130/eesti-hobustel-on-ebatavaliselt-palju-uhist-mongoolia-hobustegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/08/622836h2c23t2.jpgEesti hobustel on ebatavaliselt palju ühist Mongoolia hobustegaEesti maaülikooli teadlased uurisid Eesti hobusetõugude geneetilist mitmekesisust ning selgus, et Eesti hobustel on ebatavaliselt palju ühist Mongoolia ja Jakuutia hobusetõugudega.https://services.err.ee/media/embed/9398232019-04-08T22:13:24+03:00yesloodusmait metspaluvalter langtori hobunelembi lõugaserkki sildeesti raskeveohobuneeesti hobuneloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/927687/saaremaa-varavas-asub-luikede-tapamasinhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/08/622789h5e82t2.jpgSaaremaa väravas asub luikede tapamasinLindude rändeajal ilmub sotsiaalmeediasse hulganisti pilte ja videoid Väikese väina tammil elektriliinides hukkunud luikedest. ETV saade "Osoon" käis probleemi uurimas ja mida selle lahendamiseks tehakse. Meid võttis vastu kohalik mees, Väikese väina seltsi esindaja Heiki Hanso.https://services.err.ee/media/embed/9397032019-04-08T14:31:15+03:00yesosoonosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/926567/insuldi-tagajarjel-sureb-aastas-800-inimesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/04/621333hdf1et2.jpgInsuldi tagajärjel sureb aastas 800 inimestEestis on aastas kuni 5000 insuldijuhtu, neist umbes 800 lõppevad surmaga. Ka maailmas on insult üks juhtivatest surma põhjustajatest. Selleks, et surmajuhte ja tüsistusi vähendada, on insudihaige kiire haiglasse toimetamine väga tähtis.https://services.err.ee/media/embed/9387632019-04-04T10:33:35+03:00yestervisinsulttartu ülikooli kliinikumterevisoonriina viboheli järvetervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/926364/keemikud-uus-ja-kallis-teadusaparatuur-ei-ole-alati-tarvilik-saab-ka-saastlikumalthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/01/23/590978hd5c0t2.jpgKeemikud: uus ja kallis teadusaparatuur ei ole alati tarvilik, saab ka säästlikumaltVeel 100–150 aastat tagasi analüüsisid keemikud lahuseid palja silmaga. Lahuse värv ja tema intensiivsus näitas seal oleva aine osakaalu. 40 aasta eest oli toonases TPIs, praeguses TalTechis üks kromatograaf, praegu on neid ainuüksi keemikute kasutada paarkümmend. Kuid uus ja läikiv pole alati parem kui vana, leiavad keemikud Mihkel Koel ja Mihkel Kaljurand.https://services.err.ee/media/embed/9386082019-04-03T21:57:24+03:00yeskeskkondmihkel koelroheline analüütiline keemiamihkel kaljurandkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/926341/noore-teadlase-preemia-palvis-jaan-aru-ja-noore-it-teadlase-preemia-juri-belikovhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/04/621195h24cat2.jpgNoore teadlase preemia pälvis Jaan Aru ja noore IT-teadlase preemia Juri BelikovNoore teadlase preemia saab sel aastal ajuteadlane Jaan Aru ja noore IT-teadlase preemia TalTechi professor Juri Belikov.https://services.err.ee/media/embed/9385562019-04-03T19:24:16+03:00yesteaduselujaan arujuri belikovpresidendi kultuurirahastu noore teadlase preemiateaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/926191/eesti-teadlased-uurisid-satellidipiltide-abil-suurt-vallrahuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/02/620635hfccat2.pngEesti teadlased uurisid satellidipiltide abil Suurt vallrahuKosmoseuuringutest on sageli rohkem kasu meil siin Maa peal, kui üleval taevas. Üheks selliseks näiteks on Tartu Ülikooli teadlsae Tiit Kutseri uuringud, milles ta uurib satelliidipiltide abil Läänemerd, kuid on uurinud ka maailma järvi ning Austraalia Suurt vallrahu.https://services.err.ee/media/embed/9349312019-03-20T13:40:27+02:00yesuniversumskeleton technologiesmihkel kamauudishimu tippkeskus#tipukaskaugseiretiit kutserviktoria vassiljevasuperkondensaatoriduniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/925576/uhe-minuti-loeng-palju-mojutab-valimistulemusi-uks-inimenehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/12/612011hdb23t2.jpgÜhe minuti loeng: palju mõjutab valimistulemusi üks inimene?Kui algselt seostati poliitilisteliidrite kasvavat tähtsust eeskätt USA poliitikaga, siis nüüdseks on selge, et nähtusel on palju laiem kandepind, märgib TLÜ ühiskonnateaduste instituudi poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson.https://services.err.ee/media/embed/9376862019-03-31T14:04:07+03:00yesÜhiskondvalimisedühe minuti loengmari-liis jakobsonliidriefektÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/925271/naitusel-geeniaalne-saab-piiluda-parilikkusaine-sissehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/29/618979h8d2ct2.jpgNäitusel "Geeniaalne" saab piiluda pärilikkusaine sisse1999. aastal esitleti president Lennart Merile geenipanga ideed, mis võimaldaks kasutada geneetilist infot rahva tervise hüvanguks. Nüüd, 20 aastat hiljem on meil üks esinduslikumaid geenipanku maailmas ja lisaks on sellest valminud ka näitus "Geeniaalne", kus saab piiluda pärilikkusaine sisse.https://services.err.ee/media/embed/9374432019-03-29T21:51:27+02:00yesteaduselu"geeniaalne"teaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/923823/tanapaevane-nutikas-toit-sunnib-eesti-ulikoolide-laboriteshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/27/617870hd9fdt2.pngTänapäevane nutikas toit sünnib Eesti ülikoolide laboritesEesti toidutehnoloogid arendavad taimse liha ja piimatooteid, et me saaksime toidust kätte kõik vajaliku ega peaks ebakvaliteetse toiduga oma keha koormama. Teadussaade "Uudishimu tippkeskus" käis uurimas, kuidas areneb Eesti toiduteadus ning uuris, kas vastab tõele ütlus: kui kõht on tühi, on hing täis ja kui kõht on täis, on hing tühi.https://services.err.ee/media/embed/9306022019-03-05T10:14:27+02:00yestervis#tipukastaimne lihabiocctftakliina kuusepp songiseppmari-liis tammikkätrin karuuudishimu tippkestervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/923020/minutiloeng-kuidas-valistudengid-voiksid-leevendada-eesti-toojoupuudusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/23/616841h5fe2t2.pngMinutiloeng: kuidas välistudengid võiksid leevendada Eesti tööjõupuudust?Välistudengeid on viis korda rohkem kui kümne aasta eest. Kas nemad võiksid leevendada tööjõupuudust Eestis, küsib Tallinna Ülikooli Euroopa rändevõrgustiku ekspert Marion Pajumets.https://services.err.ee/media/embed/9352592019-03-21T14:21:47+02:00yesÜhiskondminutiloengvälistudengidÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/922869/robotkala-mootis-mida-tunneb-pariskala-veehulga-jarsul-muutumiselhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/22/616521hee9at2.jpgRobotkala mõõtis, mida tunneb päriskala veehulga järsul muutumiselKliimamuutuste tulemusena võib meil tulla ette, et jões on vett liiga vähe, või vastupidi, et seda on liiga palju. Kuidas aga saavad kalad jões veetaseme ootamatu muutusega hakkama, seda saatsid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurima oma robotkala ning esimesed tulemused on nüüd teada.https://services.err.ee/media/embed/9356612019-03-22T21:58:41+02:00yeskeskkondjeffrey andrew tuhtanmarkus vetemaamaria joao costakeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/921534/minutiloeng-opetaja-heaoluks-on-vaja-teda-kaitsta-kuber-kiusamise-eesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/19/615312h631at2.jpgMinutiloeng: õpetaja heaoluks on vaja teda kaitsta (küber)kiusamise eestÕpetaja heaolu koolis määrab selle, kui hästi ta oma tööd teeb või kas ta üldse selles ametis jätkab. Õpetaja heaolu tõstmine ja selleks tarvilike sammude astumine on üks teema, millega Tallinna Ülikooli teadlased koos õpetajate ja õpilastega tegeleb, selgitab TLÜ dotsent Katrin Aava.https://services.err.ee/media/embed/9346592019-03-19T12:11:32+02:00yesÜhiskondbfmmeediapädevuse nädalkatrin aavaÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/921156/surnuaed-on-uks-elurikkamaid-keskkondi-linnashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2009/08/26/194627hf19at2.jpgSurnuaed on üks elurikkamaid keskkondi linnasMitmekesisus on nagu kalavõrk: kui võrku on tekkinud suurem auk, siis käriseb see edasi ning lõpuks pole kalavõrgust üldse enam mingit kasu. Sestap on seda vaja uurida ning Eesti Maaülikooli teadlane Lauri Laanisto rääkis "Uudishimu tippkeskusele", kuidas linnades elurikkuse uurimine käib muu hulgas ka kalmistutel.https://services.err.ee/media/embed/9306072019-03-05T10:19:09+02:00yeskeskkondaveliina helmuudishimu tippkeskustipukaslauri laanistomitmekesisuskeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/921136/looduskaitsebioloog-lageraiele-on-usna-raske-leida-okoloogilisi-pohjendusihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/18/614439h273dt2.pngLooduskaitsebioloog: lageraiele on üsna raske leida ökoloogilisi põhjendusiEesti on metsariik, statistika järgi moodustab mets meie riigi pindalast ligi poole. Elurikkuse jaoks üliolulisi vanu loodusmetsi on meil alles vaid 2% metsamaast. Erinevate režiimidega kaitstavat metsa on kokku umbes veerand metsamaa pindalast. Loodus on tervik ja ökosüsteemile olulised liigid elavad ka tulundusmetsades. Kuidas majandada metsa nii, et metsa elurikkus säiliks?https://services.err.ee/media/embed/9341892019-03-18T12:39:31+02:00yesosoonmetsliina remmlageraiemetsamajandusosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/920987/teadlane-selgitab-mis-on-uhist-heaolu-budismil-ja-monuainelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/18/614391h490bt2.jpgTeadlane selgitab, mis on ühist heaolu-budismil ja mõnuainelBudistlik traditsioon on läbi aegade olnud oma hoiakult askeetlik ja leidnud, et inimene peaks vabanema igasugu mõnuainetest, et näha tegelikkust moonutusteta, osutab Ühe Minuti Loengus TLÜ humanitaarteaduste instituudi Jaapani uuringute lektor ning Aasia uuringute suuna juht Alari Allik.https://services.err.ee/media/embed/9340492019-03-17T17:35:25+02:00yesÜhiskondbudismÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/920369/humanoidrobot-sophia-err-ile-tahan-et-robotid-teeksid-inimeste-elu-paremakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/14/613402hbcc7t2.jpgHumanoidrobot Sophia ERR-ile: tahan, et robotid teeksid inimeste elu paremaksTallinnas suhtles inimestega maailma esimene humanoidrobot Sophia, mis on juba kolm aastat mööda maailma ringi käies demonstreerinud oma oskusi. Inimrobot Sophia on pälvinud kõikjal suurt tähelepanu, muu hulgas on tal esimese tehisintellektina Saudi Araabia kodakondsus.https://services.err.ee/media/embed/9334402019-03-14T22:14:50+02:00yestehnikasophiahumanoidrobottehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/918971/video-ja-fotod-kuidas-puuda-pildile-oohirmutajathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/12/611858h429bt2.pngVIDEO JA FOTOD: Kuidas püüda pildile ööhirmutajat?Madal, tõrrepõhjast tulev või pudelisse puhumist meenutav hääl, mis kostab kilomeetrite kaugusele, on andnud ainest paljudele hirmujuttudele. Hääle omanik on aga täiesti ohutu lind hüüp, kes tegutseb peamiselt ööhämaruses ning jääb roostikes elades inimestele peaaegu märkamatuks.https://services.err.ee/media/embed/9323122019-03-11T21:36:03+02:00yesosoonlinnudloodusmati kosehüüppiklaroostikfotovarjeosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/918830/algab-voistlus-aasta-kooli-tiitlilehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/11/611555h0261t2.jpgAlgab võistlus aasta kooli tiitlileHakkab lähenema taas see aeg, kus õpilased saavad esitada oma kooli aasta kooli tiitlile. Milline on praegu igapäevaelu eelmisel kevadel aasta kooli tiitli pälvinud Tallinna 32. keskkoolis, saab vaadata "Terevisiooni" videost.https://services.err.ee/media/embed/9321582019-03-11T11:00:15+02:00yesharidusaasta kool 2019haridusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/918639/teadlane-selgitab-miks-ilmateade-pidevalt-eksibhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/01/15/586346hcc55t2.jpgTeadlane selgitab, miks ilmateade pidevalt eksibIlma ennustamisega seotud keerukustest ning sellest, miks ilmateade näiliselt pidevalt eksib, räägib Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.https://services.err.ee/media/embed/9312892019-03-07T14:17:49+02:00yeskeskkondilmilmateadekeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/918561/dopingul-on-paralleele-loomade-sigimiskaitumises-toimuva-petmisegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/10/611480h5ab1t2.jpgDopingul on paralleele loomade sigimiskäitumises toimuva petmisegaPetmine ja kellegi teise arvelt isikliku kasu saamine on tegelikult loomariigile omane. Kuidas käib ja milline karistus võltsmängijat ootab, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal" Tartu Ülikooli loomaökoloogia professorilt Raivo Männilt.https://services.err.ee/media/embed/9320972019-03-10T22:18:09+02:00yesÜhiskondloodustartu ülikooli loodusmuuseumraivo mändÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/918387/eesti-teadlased-aitavad-arendada-taimset-lihahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/09/611254hd09ft2.jpgEesti teadlased aitavad arendada taimset lihaMaailmas on järjest suurem nõudlus toodete järele, mis maitseksid, tunduksid ja näeksid välja nagu liha, kuid liha ei sisaldaks. Ja selliste taimse liha väljatöötamisel on suur roll just eesti teadlastel.https://services.err.ee/media/embed/9319292019-03-09T21:31:33+02:00yesuudiseduudisednoERRnohttps://test-novaator.err.ee/916828/mida-kauem-on-toit-soolestikus-seda-rohkem-tekib-seal-aeglasi-baktereidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/01/08/583332h6169t2.jpgMida kauem on toit soolestikus, seda rohkem tekib seal "aeglasi" baktereidTallinna Tehnikaülikooli teadlased uurisid, kuidas muutub inimese väljaheite bakterikooslus vastavalt toidu seedimiskiirusele. Tulemused kinnitavad, et toit mõjutab seda, kas meie soolestikus elavad "kiired" või "aeglased" bakterid.https://services.err.ee/media/embed/9318772019-03-09T19:03:38+02:00yesterviskaarel adambergtallinna tehnikaülikoolbakteridtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/916745/kust-sa-tead-noori-poliitika-ei-huvitahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/05/609322h44c8t2.pngKust sa tead? | Noori poliitika ei huvitaEesti noored ei huvitu ega osale poliitikas – kas see on tõesti nii? ERR Novaator koos Euroopa Sotsiaaluuringuga uuris seda küsimust lähemalt.https://services.err.ee/media/embed/9305782019-03-05T09:02:17+02:00yesÜhiskondeuroopa sotsiaaluuringkust sa tead?#kustsateadÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/916925/noukaaja-nostalgia-voi-soomes-elamine-ei-vahenda-eestlaseks-olemisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/06/609699hfef8t2.pngNõukaaja nostalgia või Soomes elamine ei vähenda eestlaseks olemistNõukogude aega nostalgiliselt meenutav eestlane – kas ta on ikka eestlane? Lätlasest vanemate laps ja enamiku ajast Lätis elanud Kristian Jaak Peterson – kas tema oli eestlane? Või lastega Soome kolinud üksikema – kas tema on eestlane? Kes me, eestlased, oleme?https://services.err.ee/media/embed/9306062019-03-05T10:19:03+02:00yesÜhiskondkirsti jõesalukristin kuutmapihla maria siimkristian jaak petersonÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/914715/kust-sa-tead-kas-eestis-valja-randajad-on-toesti-mugavuspagulasedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/05/609310hada9t2.pngKust sa tead? | Kas Eestis välja rändajad on tõesti "mugavuspagulased"?"Mugavuspagulane" – sõna millega veel hiljaaegu sildistati neid, kes on pühkinud Eesti tolmu jalgadelt ning valinud töötamiseks või ka elamiseks muu riigi. Aga kas need, kes välja rändavad on ikka mugavad ja laisad?https://services.err.ee/media/embed/9305812019-03-05T09:03:13+02:00yesÜhiskondeuroopa sotsiaaluuringkust sa tead?#kustsateadmugavuspagulaneÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/916548/teaduslikult-toestatud-kust-sa-teadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/05/609299hc1e9t2.pngTeaduslikult tõestatud – kust sa tead?"Teadusuuring näitab, et..." või "teadlased on tõestanud,et…" – olete kuulnud selliseid sõnakõlkse? Aga mida teaduslikult tõestatud tegelikult tähendab?https://services.err.ee/media/embed/9305762019-03-05T09:01:30+02:00yesÜhiskondkust sa tead?#kustsateadteaduslikult tõestatudteaduslik meetodÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/916536/video-kauneima-vastlaliu-saab-looduslikel-jaavaljadelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/25/606560h9b88t2.pngVideo: kauneima vastlaliu saab looduslikel jääväljadelKülmunud luhad, jäätunud meri ja jääkaane all rabalaukad pakuvad õige ilma korral parimat võimalust uisutamiseks ja kelgutamiseks. "Osooni" saatejuht Kristo Elias käis Soomaal Kuresoo laugastel matkajuhi Bert Rähniga, kes on juba 10 aastat uisumatku teinud.https://services.err.ee/media/embed/9303762019-03-04T15:10:31+02:00yesosoonvastladalgis martsoobert rähniosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/916514/video-eesti-koige-aplam-mageveekala-ei-karda-ka-morda-sattumisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/03/04/609158h799ft2.jpgVideo: Eesti kõige aplam mageveekala ei karda ka mõrda sattumistOsoon näitab, kuidas talvisel Peipsil püütakse Eesti kõige aplamat mageveekala – lutsu.https://services.err.ee/media/embed/9303812019-03-04T15:37:10+02:00yesosoonpeipsilutsmageveekalaosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/915839/uhe-minuti-loeng-kuidas-tunda-ara-populismihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/21/603905h6be1t2.jpgÜhe minuti loeng: kuidas tunda ära populismi?Vastlõppenud valimiste valguses jagab näpunäiteid populismi ära tundmiseks Tallinna Ülikooli filosoofia professor Tõnu Viikhttps://services.err.ee/media/embed/9297362019-03-01T13:44:37+02:00yesÜhiskondpopulismvalimisedtõnu viikÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/915597/kust-sa-tead-keda-validahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/28/607567h5c0at2.pngKust sa tead? | Keda valida?Mille järgi te otsustate, keda valida? Selle kohta on valijakäitumise uurijad arendanud erinevaid teooriaid.https://services.err.ee/media/embed/9295242019-02-28T17:26:18+02:00yesÜhiskondkust sa tead?#kustsateadÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/915650/metsalindude-arvukus-on-aastakumnete-jooksul-vahenenud-ligi-50-000-paari-vorra-aastashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/28/607621h45eet2.jpgMetsalindude arvukus on aastakümnete jooksul vähenenud ligi 50 000 paari võrra aastasEesti ornitoloogiaühingu andmetel on metsalindude arvukus viimastel kümnenditel vähenenud ligi 50 000 paari võrra aastas.https://services.err.ee/media/embed/9296322019-02-28T22:24:17+02:00yeslooduslinnudornitoloogialoodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/915046/kust-sa-tead-miks-on-vaja-eestikeelset-ulikoolihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/28/607365h05fft2.pngKust sa tead? | Miks on vaja eestikeelset ülikooli?Küsimusele, miks on vaja eestikeelset ülikooli, täpsemalt eestikeelset teadust ja kõrgharidust, on lihtne vastata. Selleks, et saaksime end nimetada kultuurrahvaks.https://services.err.ee/media/embed/9286112019-02-26T09:42:10+02:00yesÜhiskondkõrghariduskust sa tead?#kustsateadÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/914936/esimene-eestlasest-antarktika-ekspeditsioonijuht-hirmu-pole-aega-tundahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/27/607289h7204t2.jpgEsimene eestlasest Antarktika ekspeditsioonijuht: hirmu pole aega tundaAntarktika avastas esmakordselt Saaremaalt pärit baltisakslane Fabian Gottlieb von Bellingshausen juba 200 aasta eest, esimesel eestlasel avanes aga võimalus Antarktika retke juhtida alles hiljuti.https://services.err.ee/media/embed/9291262019-02-27T18:34:36+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/914716/kust-sa-tead-kas-sisserandajad-votavad-meie-too-arahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/27/607004h417et2.pngKust sa tead? | Kas sisserändajad võtavad meie töö ära?Enne valimisi on vahest keskmisest enam tõstatunud teema sisserände teemal. Kas ja kui palju Eesti elanikud tegelikult sisserändajaid kardavad ning kuidas on olukord teistes riikides - ERR Novaator uuris algatusega "Kust sa tead?"https://services.err.ee/media/embed/9286102019-02-26T09:41:05+02:00yesÜhiskondkust sa tead?#kustsatead?ÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/914713/uue-polvkonna-inimesed-loikavad-peresaaki-kaks-korda-kas-toestihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/27/607003h4b92t2.pngUue põlvkonna inimesed lõikavad peresaaki kaks korda – kas tõesti?Kaasaegses ühiskonnas ei ole välistatud, et inimene maitseb pereõnne erinevates vormides ja mitu korda – sellise hüpoteesi püstitas teadussaade "Uudishimu tippkeskus" ning uuris seda sotsiaalteadlaste ja meestearsti abil.https://services.err.ee/media/embed/9221132019-02-04T11:15:24+02:00yesÜhiskonduudishimu tippkeskustipukas#tipukaskadri rootaludagmar kutsarkristjan pommÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/914443/kust-sa-tead-kas-voime-valitsemise-anda-andmetele-ja-algoritmidelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/26/606722heba0t2.pngKust sa tead? | Kas võime valitsemise anda andmetele ja algoritmidele?Esindusliku e-riigina räägitakse Eestiski üha sagedamini andmetepõhisest valitsemisest. Mida see õigupoolest tähendab? Uurisime seda koos Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi sotsiaalteaduslike suurandmete kaasprofessori Anu Massoga.https://services.err.ee/media/embed/9286122019-02-26T09:43:16+02:00yesÜhiskondkust sa tead?anu masso#kustsateadandmetepõhine valitsemineÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/914190/merikotka-lugu-eesti-looduskaitseshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/25/606668ha623t2.jpgMerikotka lugu Eesti looduskaitses20. sajandi keskel väljasuremise äärel olnud merikotka päästmist võib pidada loodus- ja keskkonnakaitse ilusaks võiduks. See lind on siiani alles ja tal läheb hästi.https://services.err.ee/media/embed/9284562019-02-25T21:34:09+02:00yesosoonosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/913927/minutiloeng-5-pohjust-miks-putukad-meile-olulised-on-ja-kuidas-neid-paastahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/08/28/199090hd31dt2.jpgMinutiloeng: 5 põhjust, miks putukad meile olulised on ja kuidas neid päästaVõtame näiteks hommikusöögi. Kuidas sai võimalikuks, et said juua kohvi, panna pudru peale moosi või võileiva peale tomati? Tänu tolmeldajatele, kellest suurem osa on just putukad.https://services.err.ee/media/embed/9281122019-02-24T14:00:12+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/913924/kust-sa-tead-kas-peibutusparti-tasub-validahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/24/605199h7fbct2.pngKust sa tead? | Kas peibutusparti tasub valida?Kes on peibutuspart valimistel? Ja kas neid tasub valida või mitte? Mõlemad küsimused on aktuaalsed just nüüd enne valimisi. Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts aitas neile küsimustele vastata.https://services.err.ee/media/embed/9281112019-02-24T13:58:55+02:00yesÜhiskondkust sa tead?#kustsatead?peibutuspartÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/912299/video-avalik-valimiste-eelne-teadusvaitlushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/21/603943h937at2.pngVideo: avalik valimiste-eelne teadusväitlusNeljapäeval toimus Eesti Teaduste Akadeemias teadusteemaline väitlus, milles on osalema kutsutud kõigi kümne riigikokku kandideeriva erakonna esimehed. Nüüd on võimalik vaadata väitluse salvestust.https://services.err.ee/media/embed/9276122019-02-22T10:25:04+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/913162/kust-sa-tead-triibulised-nimekirjad-toovad-rohkem-naisi-parlamentihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/22/604181h6865t2.pngKust sa tead? | Triibulised nimekirjad toovad rohkem naisi parlamentiKui valimisnimekirjades on naisi ja mehi võrdselt, siis kas ka parlamendis on naisi rohkem? ERR Novaator palus algatuse "Kust sa tead?" raames seda politoloogidel selgitada ja tegi sellest animatsiooni.https://services.err.ee/media/embed/9273342019-02-21T15:49:56+02:00yesÜhiskondkust sa tead?#kustsateadtriibulised nimekirjadÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/913335/eestit-rasisid-kunagi-tsunamid-ja-maavarinadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/22/604178hbc9bt2.jpgEestit räsisid kunagi tsunamid ja maavärinadTartu Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Kairi Põldsaar kinnitab, et maavärin magnituudiga 7 ja tsunamilained olid osa 450 miljoni aasta tagusest Eesti elust. Kõik see on geoloogia doktorile näha settekivimitest.https://services.err.ee/media/embed/9278152019-02-22T22:03:24+02:00yeskeskkondkairi põldsaarkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/912317/poliitikud-ja-teadlased-arutasid-esimest-korda-koos-teaduse-lisaraha-jagamise-ulehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/20/602999h7e57t2.jpgPoliitikud ja teadlased arutasid esimest korda koos teaduse lisaraha jagamise üleTäna hommikul kogunesid Eesti Teaduste Akadeemiasse teadlased ja poliitikud, et arutada selle üle, kuidas peaks jagunema teadusele antud lisarahastus. Kohal olid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning teiste ministeeriumide esindajad.https://services.err.ee/media/embed/9270662019-02-20T19:25:27+02:00yesteaduselumailis repsteadusrahaindrek reimandrene tammistkaupo reedeteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/912232/kust-sa-tead-mida-arvavad-eesti-elanikud-pensionaride-toetamisesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/19/602943h825bt2.pngKust sa tead, mida arvavad Eesti elanikud pensionäride toetamisest?Enne valimisi lubavad poliitikud kõigi olukorda parandada, ehkki alati pole päris selge, kuidas seda tehakse. Kuidas aga näevad Eesti elanikud pensionäride, töötute ja lastega perede olukorda? ERR Novaatori ja algatuse "Kust sa tead?" animatsioon vastab sellele küsimusele teadusuuringute abiga.https://services.err.ee/media/embed/9267182019-02-19T21:24:23+02:00yesÜhiskondeuroopa sotsiaaluuringeesti teadusagentuurkust sa tead?#kustsatead?ÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/912052/geeniproovist-muudavate-andmeteni-on-vaga-pikk-teehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/02/21/327416hf376t2.jpgGeeniproovist müüdavate andmeteni on väga pikk teeTuntud e-riigi ja maailmas ühe esinduslikuma geenipangaga riigina võiks Eestil olla suur võimekus teha raha andmete müügiga. Jah, see on võimalik, kuid just vastutus e-riigina tähendab, et peame olema ka eeskujuks selles, kuidas andmetega ümber käiakse. "Uudishimu tippkeskus" milliste teadlaste tööd on vaja, et meie geeniprooviks antud verest saaksid lõpuks andmed arsti töölaual.https://services.err.ee/media/embed/9221142019-02-04T11:15:47+02:00yestervis#tipukastervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/911447/ellujaamiskoolitaja-elektrisoltuvus-on-uks-tanapaeva-maailma-pohihadasidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/18/601825h7da1t2.pngEllujäämiskoolitaja: elektrisõltuvus on üks tänapäeva maailma põhihädasidEllujäämiskoolitaja Romas Javoiši arvates ei tea tänapäeva inimene enam, mida teha siis, kui elementaarsed asjad, näiteks elekter, ühel hetkel ära võetakse.https://services.err.ee/media/embed/9263062019-02-18T16:45:56+02:00yesosoonellujäämineromas javoiškodanikukaitsevoolusõltuvusosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/910728/minutiloeng-puhtaid-ja-muutumatuid-keeli-pole-olemashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/15/600467h383ft2.jpgMinutiloeng: puhtaid ja muutumatuid keeli pole olemasTihti arvatakse, et kui keel laenab midagi teistest keeltest, on see ohu märk. Tegelikult asi nii ei ole, selgitab Tallinna Ülikooli üldkeeleteaduse professor Anna Verschik.https://services.err.ee/media/embed/9262012019-02-18T09:24:50+02:00yesÜhe minuti loenganna verschikÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/911275/teadlased-alarahastus-on-tekitanud-kitsaskohti-mida-lisarahaga-enam-ei-lahendahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/17/601727h7544t2.jpgTeadlased: alarahastus on tekitanud kitsaskohti, mida lisarahaga enam ei lahendaKolmapäeval kogunesid teadlased Stenbocki maja ette, et näidata, et nad ei ole rahul sellega, kuidas valitsus on otsustanud jagada teadusesse suunatavat lisaraha. Kuigi lisaraha lahendab ilmselt paljud kiiremad mured, on teadlaste sõnul tekkinud alarahastusest juba ka selliseid kitsaskohti, mida vaid lisarahaga enam lahendada ei saa.https://services.err.ee/media/embed/9261682019-02-17T22:04:32+02:00yesteaduseluteaduse rahastamineteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/910437/teaduse-elutoopreemia-palvisid-anne-luik-ja-peeter-saarihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/14/599964h5050t2.jpgTeaduse elutööpreemia pälvisid Anne Luik ja Peeter SaariSel aastal said 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest Anne Luik ja Peeter Saari. 50 000 euro suurune teaduspreemia väljapaistva avastuse eest määrati Mart Ustavile.https://services.err.ee/media/embed/9254152019-02-14T21:53:34+02:00yesteaduseluriigi teaduspreemiadteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/910172/austraalia-poud-rasib-nii-inimesi-kui-ka-koduloomihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/13/599885h3e9et2.jpgAustraalia põud räsib nii inimesi kui ka koduloomiKui Eestis oli möödunud suvi erakordselt põuane, siis Austraalias on muutunud erakordsed ilmaolud juba tavapäraseks. Ühelt poolt tabasid mandrit sajandi suurimad üleujutused, teisalt laastavad riiki tulekahjud ja põud.https://services.err.ee/media/embed/9250832019-02-13T22:34:39+02:00yeskeskkondaustraalia põudkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/909988/teadus-ja-arendusnoukogu-joudis-ajalooliste-otsustenihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/13/599359hae71t2.jpgTeadus- ja arendusnõukogu jõudis ajalooliste otsusteniTäna kogunesid teadlased Tallinnas Stenbocki maja juurde plakatitega protestima, et mõjutada Teadus- ja arendusnõukogu (TAN), mis arutas, kuidas teaduse lisaraha peaks jagatama. Tulemus oli ootamatu.https://services.err.ee/media/embed/9250752019-02-13T22:11:42+02:00yesteaduseluteadus- ja arendusnõukogutanteaduslepeteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/908905/teadlane-opetab-kuidas-ohutult-suuskadega-maest-laskudahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/08/597985h423at2.pngTeadlane õpetab, kuidas ohutult suuskadega mäest laskudaPisutki lumerohkem talv toob Eestimaa inimesed suuskadele. Selle juures on tähtis meeles pidada, et iga lihtsamgi liikumine vajab kindlasti vaimu ja keha koostööd, leiab Kaarel Zilmer, Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi rekreatsioonikorralduse lektor ja suusaõpetaja.https://services.err.ee/media/embed/9234252019-02-08T10:32:52+02:00yesÜhe minuti loengkaarel zilmersuusataminelaskumineÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/909386/tehnikaulikool-naitas-brusselis-oma-isesoitvat-bussihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/10/598424h0713t2.jpgTehnikaülikool näitas Brüsselis oma isesõitvat bussiTallinna Tehnikaülikool käis sel nädalal Brüsselis näitamas oma isesõitvat bussi ja otsis projektile koostööpartnereid. Bussi arenduse järgmine samm on selle katsetamine päris liikluses.https://services.err.ee/media/embed/9240842019-02-10T22:28:50+02:00yestehnikaisesõitev autoisesõitev bussiseautotehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/907810/tumeainest-pohjustatud-meteoriidisadu-vois-viia-dinosauruste-valjasuremisenihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/06/596973hb661t2.pngTumeainest põhjustatud meteoriidisadu võis viia dinosauruste väljasuremiseniTumeaine on üks tundmatu asi, mille kohta on pööraseid teooriaid. Üks neist räägib oletusest, et tumeaine võib põhjustada Maal meteoriidisadusid, mis omakorda võisid omal ajal viia dinosauruste väljasuremiseni.https://services.err.ee/media/embed/9221112019-02-04T11:10:42+02:00yesuniversummartti raidaluudishimu tippkeskustipukas#tipukasmario kadastikantti tammuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/907811/keeleteadlane-kohtupingis-voib-otsustada-juhtumi-lopptulemusehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/06/596976h197dt2.pngKeeleteadlane kohtupingis võib otsustada juhtumi lõpptulemuseKohtulingvist tegeleb küsimustega, kuidas mõista keelt. Võib tunduda uskumatu, kuid just keeleteadlane võib olla see, kelle teadmistele tuginedes mõni kohtuvaidlus lõpplahenduse leiab.https://services.err.ee/media/embed/9221092019-02-04T11:07:27+02:00yesÜhiskondmartin ehalauudishimu tippkeskustipukasmartin aher#tipukaskohtulingvistikakadri koreinikÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/907577/uuring-laste-internetis-veedetud-aeg-kulub-jarjest-vahem-koolile-ja-uha-enam-muulehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/05/596397hd921t2.jpgUuring: laste internetis veedetud aeg kulub järjest vähem koolile ja üha enam muuleEesti lapsed kasutavad igapäevaselt internetti järjest rohkem. Kui võrrelda vene ja eesti lapsi, siis vene lapsed kasutavad internetti isegi rohkem, kuid siinjuures pole oluline vaadata vaid ekraani ees veedetud aega, vaid seda, millega lapsed seal tegelevad.https://services.err.ee/media/embed/9226382019-02-05T21:42:28+02:00yesharidustartu ülikooleu kids onlineveronika kalmusmaria murumaa-mengelühiskonnateaduste instituuteukokadri soomarit sukkharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/907453/teadlased-pole-rahul-poliitikute-plaanidega-teaduse-lisaraha-jagamise-osashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/04/596280h50f0t2.pngTeadlased pole rahul poliitikute plaanidega teaduse lisaraha jagamise osasPärast aastaid kestnud teadlaste nõudmisi andsid poliitikud eelmise aasta lõpul lubaduse, et teadusrahastus kasvab. Nüüd aga ilmneb, et teadlasteni võib lisarahastusest jõuda vaid kümnendik.https://services.err.ee/media/embed/9222342019-02-04T19:06:14+02:00yesteaduseluteadusrahaandi hektorrene tammistteaduslepeteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/906755/minutiloeng-kas-on-voimalik-armastada-robotithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/01/29/592333heaf2t2.jpgMinutiloeng: kas on võimalik armastada robotit?Kogeda roboti lõppematut ja piiritut kiindumist, saada endale mitte kunagi väsiv kaaslane – kas need omadused võiksid üles kaaluda inimese ja roboti suhtes olevaid puudujääke, näiteks asjaolu, et tal/sel tegelikult ei ole tundeid. Sel teemal arutles Tallinna Ülikooli filosoofia professor.https://services.err.ee/media/embed/9234242019-02-08T10:32:29+02:00yesÜhe minuti loengtehisintellekttõnu viikÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/907165/koige-aktiivsemad-geenidoonorid-on-olnud-saarlasedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/29/202166h9ca9t2.jpgKõige aktiivsemad geenidoonorid on olnud saarlasedEestis on kogutud juba üle 150 000 geeniproovi. Veel sel aastal tahetakse jõuda 200 000 geeniproovini, mis annab geenivaramu juhi Andres Metspalu sõnul Eesti elanike geenidest juba analüüsimiseks täieliku pildi. Kõige aktiivsemad geenidoonorid on seni olnud saarlased.https://services.err.ee/media/embed/9220192019-02-03T18:53:26+02:00yestervissaaremaageenivaramugeenidoonorandres metspalugeenidoonoridtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/905052/sohvakadeemia-elmo-tempel-selgitab-kuidas-moista-universumithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/01/29/592632h6144t2.jpgSohvAkadeemia: Elmo Tempel selgitab, kuidas mõista universumitKuidas tekkis Universum? Millest tekivad tähed ja galaktikad? Kuidas uurida nähtamatut? Kõigest sellest rääkis esimeses SohvAkadeemias Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi professor Elmo Tempel. ERR Novaator toob teieni loengu helipildis.https://services.err.ee/media/embed/9205352019-01-29T17:21:43+02:00yesuniversumelmo tempelpõhjalasohvakadeemiauniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/904219/nadalavahetusel-saavad-koik-huvilised-osa-votta-talvisest-aialinnuvaatlusesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/01/25/591829ha0bbt2.jpgNädalavahetusel saavad kõik huvilised osa võtta talvisest aialinnuvaatlusestEesti suurim harrastusteaduse algatus, talvine aialinnuvaatlus tähistab tänavu oma kümnendat sünnipäeva. Reedest pühapäevani kestvast vaatlusest võivad osa võtta kõik huvilised ja see aitab ornitoloogidel saada ülevaadet talvisest linnustikust.https://services.err.ee/media/embed/9196502019-01-25T21:49:57+02:00yesloodusaialinnuvaatlusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/903547/noorte-teaduste-akadeemia-uued-liikmed-raakisid-oma-teadustoosthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/04/201990h8713t2.jpgNoorte teaduste akadeemia uued liikmed rääkisid oma teadustööstEesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) valis aasta lõpus enda ridadesse viis uut liiget. Mida nad uurivad, sellest rääkisid nad reedel 25. jaanuaril Eesti Teaduste Akadeemias toimunud konverentsil. ERR Novaator soovitab võtta aja ja nautida Eesti teaduse tulevikutegijate ettekandeid videos.https://services.err.ee/media/embed/9201102019-01-28T10:44:45+02:00yesteaduselujaan aruentaheli luknermario kadastikanastasiya astapovahelen eenmaa-dimitrievateaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/904044/robotope-toob-matemaatikatundi-uusi-sonuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/01/25/591528hda70t2.pngRobotõpe toob matemaatikatundi uusi sõnuSelleks, et õpilane saaks aru juhendmaterjalist, kuidas robotiga tunnist ümber käia, on vaja eestikeelset ja lapsele mõistetavat terminoloogiat. Tallinna Ülikoolis on üks noor teadlane selle ette võtnud.https://services.err.ee/media/embed/9194192019-01-25T09:54:48+02:00yesharidustallinna ülikoolrobootikajanika leosteharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/904036/toostressi-tekitab-120-tegurit-teiste-hulgas-suhted-tool-ja-kehv-juhtiminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/01/25/591511hd1a1t2.jpgTööstressi tekitab 120 tegurit, teiste hulgas suhted tööl ja kehv juhtiminePaljud tööandjad ei teagi, et alates tänavu jaanuarist on neil kohustus kaardistada töökohal tööstressi põhjustavaid tegureid. ERR Novaator koos Vikerraadioga uuris, mis peaks selle seadusemuudatuse tulemusena hakkama meie töökohtades muutuma ning mida saavad inimesed ise teha, et tööstressiga toime tulla.https://services.err.ee/media/embed/9195662019-01-25T17:27:28+02:00yesterviskontoritöötööstresseda merisalumare teichmanntervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/903007/miks-tekib-kontoritootajatel-vasimus-ja-kuidas-luua-ergonoomiline-tookohthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/01/23/590753h2f48t2.pngMiks tekib kontoritöötajatel väsimus ja kuidas luua ergonoomiline töökoht?68% Eesti kontoritöötajatest tunnevad alaseljas valusid, on selgunud Tartu Ülikooli doktorandi teadustööst. Selle autor Triinu Sirge tutvustas "Terevisioonis", kuidas luua ergonoomilisi töökohti, et selliseid probleeme oleks vähem.https://services.err.ee/media/embed/9188012019-01-23T11:22:47+02:00yestervisterevisioonstartup daytriinu sirgeergonoomikatervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/902822/eesti-teadlased-lubavad-vetikatega-poole-ohkulastavast-co2-st-hapnikuks-muutahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/01/22/590435h46dft2.pngEesti teadlased lubavad vetikatega poole õhkulastavast CO2-st hapnikuks muuta"Ringvaate" stuudios olid Power Algae tegevjuht Liina Joller-Vahter ja Eesti Maaülikooli professor Timo Kikas, et rääkida eestlaste arendavast tehnoloogiast, mis lubab vetikate abil muuta enam kui poole korstnast ja muust saastajast tuleva süsihappegaasi hapnikuks.https://services.err.ee/media/embed/9186332019-01-22T20:47:18+02:00yeskeskkondstartup dayvetikadliina joller-vahtertimo kikaskeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/902796/kas-nutitelefon-kuulab-pealt-ja-kasutab-meie-andmeid-privaatsuse-rikkumisenihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/01/22/590416h61cft2.pngKas nutitelefon kuulab pealt ja kasutab meie andmeid privaatsuse rikkumiseni?Facebooki puhul on ammu kerkinud kahtlus, et seal peetud vestlusi, kirjutatud postitusi ning kommentaare kasutatakse meile reklaami müümiseks. Mõni inimene ei näe selles probleemi, kui tema veebikäitumise põhjal talle personaalsemat reklaami tehakse. Samas võib taoline tegevus tugevalt rikkuda meie privaatsust.https://services.err.ee/media/embed/9184932019-01-22T11:20:22+02:00yesÜhiskondhenrik roonemaageeniusandmetega diskrimineerimineÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/899051/avalik-arvamus-toukab-islandi-vaalatoostust-haabumise-aarelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/01/16/586571hb821t2.jpgAvalik arvamus tõukab Islandi vaalatööstust hääbumise ääreleKaubanduslikul otstarbel vaalade püüdmine keelustati 1987. aastal. Maailmas leidub veel kolm riiki, mille seadused vaalapüüki lubavad. Islandi vaalatööstus on hakanud näitama aga avaliku arvamuse tõttu märke hääbumisest, selgub saatest "Pealtnägija".https://services.err.ee/media/embed/9170252019-01-16T20:59:16+02:00yesloodusvaaladheeringavaalloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/898902/mihkel-solvak-e-valijad-ja-paberil-haaletajad-on-vaga-sarnasedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/01/16/586426h445ct2.pngMihkel Solvak: e-valijad ja paberil hääletajad on väga sarnased3. märtsil toimuvad Riigikogu valimised lähenevad pikkade sammudega. Kui turvalised on e-valimised ning kas ja kuidas e-hääletamine valimiste tulemusi mõjutab, rääkis "Terevisioonis" Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute vanemteadur Mihkel Solvak.https://services.err.ee/media/embed/9168722019-01-16T11:17:51+02:00yesÜhiskonde-valimisedriigikogu valimisedmihkel solvake-hääletusÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/898221/loomaaia-direktor-loomal-taielikult-stressi-valtida-on-vaga-keerulinehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/01/09/583449h4c30t2.jpgLoomaaia direktor: loomal täielikult stressi vältida on väga keerulineSel nädalal oli Tallinna loomaaed sunnitud magama panema 17-aastase jääkaru Nordi, kelle tõenäoliselt stressist põhjustatud aastaid kestnud haigus uues avaras puuris ei taandunud. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, milline peab olema loomaaialooma heaolu ja kas ka kõige paremad tingimused suudavad vaba looduskeskkonda täielikult asendada.https://services.err.ee/media/embed/9160532019-01-13T22:06:43+02:00yesloodustallinna loomaaednordloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/896239/facebooki-vahirakke-ja-kliendikirju-uhendab-narvivorkhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/01/09/583751h2711t2.pngFacebooki, vähirakke ja kliendikirju ühendab närvivõrkNutiabilised nagu Siri ja Alexa on kasulikud, kui soovite, et ta ütleks teile kohalikku ilma või mängiks teie lemmikmuusikat. Kui aga peaksite vajama, et ta kutsub kiirabi või soovite temaga suhelda eesti keeles, muutub ta üsna kasutuks. Miks see nii on, uuris Eeva Esse "Uudishimu tippkeskuse" uue hooaja esimeses saates.https://services.err.ee/media/embed/9135442019-01-04T13:29:16+02:00yestehnikatartu ülikooltehisintellektmasinõpetallinna tehnikaülikoolleopold parts#tipukasuudishimu tippkeskus 2. hooaegtanel alumäekrisjtan eljandfoneetika ja kõnetehnoloogia labortehsilikud närvivõrgudnärvivõrgudstacctehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/896118/noore-haridustegelase-preemia-palvisid-triin-toomesaar-ja-alar-pukkhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/01/08/583423h8636t2.jpgNoore haridustegelase preemia pälvisid Triin Toomesaar ja Alar PukkPresident Kersti Kaljulaid andis välja haridusvaldkonna preemiad. Noore haridustegelase preemia pälvisid Triin Toomesaar ja Alar Pukk.https://services.err.ee/media/embed/9146102019-01-08T21:58:31+02:00yesharidustriin toomesaaralar pukknoore haridustegelase preemiaharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/896039/tallinna-loomaaed-pani-jaakaru-nordi-magamahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/01/08/583338h1dact2.jpgTallinna loomaaed pani jääkaru Nordi magamaTallinna loomaaed pani magama 17-aastase isase jääkaru Nordi, keda vaevas vasaku käpa haavand, mida ei olnud võimalik ravida.https://services.err.ee/media/embed/9145722019-01-08T19:52:42+02:00yesloodustallinna loomaaedjääkaru nordloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/887936/lili-milani-ebateaduse-levikust-inimesed-usuvad-seda-millesse-neile-uskuda-meeldibhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/12/17/574948hd868t2.jpgLili Milani ebateaduse levikust: inimesed usuvad seda, millesse neile uskuda meeldibEbateaduse levikut soodustab vähene allikakriitilisus, leiab Eesti Geenivaramu vanemteadur Lili Milani ja nendib, et isegi teadlased peaksid pidevalt jälgima, mida täpselt nende sõbrad ja sugulased ühismeedias jagavad.https://services.err.ee/media/embed/9097212018-12-18T11:01:36+02:00yesteaduselulili milaniaasta säravaimad tähedteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/883981/kuidas-sundis-traditsioon-jouluohtul-julius-kuperjanovi-hauda-kulastadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/22/871321h4ccft2.pngKuidas sündis traditsioon jõuluõhtul Julius Kuperjanovi hauda külastada?Julius Kuperjanov oli Eesti väejuht ja Vabadussõja kangelane. Ta oli tuntud oma julguse ja partisaniliikumise poolest vaenlase tagalas.https://services.err.ee/media/embed/9023462018-11-23T09:55:44+02:00yesajaluguminevikuminutidajalooringjulius kuperjanovajalugunoERRno16https://test-novaator.err.ee/886711/teadlane-teab-aeg-on-alustada-uksildusetaudi-ennetamisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/12/21/576445h22e6t2.pngTeadlane teab: aeg on alustada üksildusetaudi ennetamistTallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadur Tiina Tambaum räägib, kuidas kuulis mõni aeg tagasi esinemas Reykjaviki hooldekodu direktorit Gisli Pälssoni. Mees rääkis oma tööalasest motost: "Parem on anda kui saada".https://services.err.ee/media/embed/9100962018-12-19T15:05:22+02:00yespsüühikatallinna ülikoolandragoogidgisli pälssonpsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/886676/vanimast-joonistusest-gmo-lasteni-teadusmaailma-10-tahtsat-lugu-aastal-2018https://test-s.err.ee/photo/crop/2018/12/21/576432h4ceet2.jpgVanimast joonistusest GMO-lasteni: teadusmaailma 10 tähtsat lugu aastal 2018Kliimamuutuste paratamatus, esimesed muudetud geenidega lapsed ja punasel planeedil laiuv tulisoolane järv on vaid mõned näited lugudest, mis panid sel aastal ERR Novaatori toimetajaid esmalt ahhetama ja seejärel sügavalt järele mõtlema.https://services.err.ee/media/embed/9107692018-12-21T12:12:00+02:00yesteaduseluaasta teadussaavutusedteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/886365/geenivaramu-sai-kokku-rohkem-kui-100-000-uut-geenidoonorithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/11/544606hb566t2.jpgGeenivaramu sai kokku rohkem kui 100 000 uut geenidoonoritTäna hommikuks oli oma geeniproovi andnud 100 895 uut geenidoonorit, mis tähendab, et Eestis on nüüdseks oma geeniinfo andnud teaduse ja tervishoiu kasutusse enam kui 152 000 inimest.https://services.err.ee/media/embed/9105522018-12-20T17:17:05+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/886116/kokkulepe-teadus-saab-raha-juurde-kuid-paranema-peab-koostoo-ettevotlusegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/12/20/576080h9e27t2.jpgKokkulepe: teadus saab raha juurde, kuid paranema peab koostöö ettevõtlusegaTäna sai presidendi juures allkirjad Eesti teaduslepe, mille kohaselt peaks teaduse rahastamine kolme aasta jooksul jõudma ühe protsendini SKPst. Kokkuleppele andis oma allkirja enamik erakondade esimeestest ning teadlased ja ettevõtjad.https://services.err.ee/media/embed/9101612018-12-19T19:09:34+02:00yesnovaatoreesti teaduslepenovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/886008/soomere-kui-kogu-eesti-teadus-kaoks-ei-markaks-me-seda-mitme-aasta-jooksulhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/12/18/575354hf561t2.jpgSoomere: kui kogu Eesti teadus kaoks, ei märkaks me seda mitme aasta jooksulTäna saab allkirjad erakondade ülene kokkulepe, mida kommenteeris Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kes leiab, et teaduse kadumine ei oleks kohe nähtav, kuid selle tulemused peegelduvad näiteks kehvemas arstiabis ning kõrghariduse taseme languses.https://services.err.ee/media/embed/9099922018-12-19T09:18:03+02:00yesteaduselutarmo soomereteadusrahastusteadusrahaerakondade kokkulepeteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/885988/tana-allkirjastatakse-teaduslepehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/12/04/571447hbaa5t2.pngTäna allkirjastatakse teaduslepeTäna Kadrioru lossis allkirjastatava teadusleppe olulisim osa on see, et valimisteks valmistuvad erakonnad lubavad tõsta teaduse- ja arendustegevuse riiklikku rahastamist ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Eelmisel aastal oli see protsent peaaegu poole väiksem ehk 0,53 protsenti.https://services.err.ee/media/embed/9099902018-12-19T08:58:42+02:00yesteaduseluteadusrahastusteadusrahaerakondade lepeteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/883972/tana-88-aastat-tagasi-joudsid-kanged-vennad-purjekaga-tallinnast-miamissehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/22/871318he8e9t2.pngTäna 88 aastat tagasi jõudsid kanged vennad purjekaga Tallinnast MiamisseJuba vanemate poolt merepisikuga nakatatud Kõu ja Ahto Valter sündisid vastavalt 1907. ja 1912. aastal.https://services.err.ee/media/embed/9023532018-11-23T09:59:04+02:00yesajaluguminevikuminutidajalooringahto valterkõu valterajalugunoERRno11https://test-novaator.err.ee/885876/ornitoloog-talvel-alustatud-aialindude-toitmist-tuleb-jatkata-kevadenihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/12/18/575412hcfc3t2.jpgOrnitoloog: talvel alustatud aialindude toitmist tuleb jätkata kevadeniKuna talv on tasapisi kätte jõudnud, on ka aialindude toitmine taas hoogu sisse saamas. Samas tuleb meeles pidada, et kui toitmisega juba on alustatud, tuleb seda teha järjepidevalt kuni kevadeni.https://services.err.ee/media/embed/9098982018-12-18T21:47:58+02:00yesloodusaialinnudlindude toitminemarko valkerloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/884794/infomura-moonutab-maailmapilti-ja-tekitab-stressihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/12/14/574112hcbe8t2.jpgInfomüra moonutab maailmapilti ja tekitab stressiMida rohkem on meie ümber infot, seda rohkem stressi see meis tekitab ning lõpuks saame ümbritsevast keskkonnast oluliselt vähem meile olulist infot, selgitab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping.https://services.err.ee/media/embed/9085412018-12-14T10:11:34+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/883714/video-vaata-kuidas-eestist-rootsi-kuningriiki-valitsetihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/22/871309hb351t2.pngVideo: vaata, kuidas Eestist Rootsi kuningriiki valitsetiPõhjasõja ajal, aastal 1700 saabus Eestisse Rootsi kuningas Karl XII.https://services.err.ee/media/embed/9023512018-11-23T09:58:11+02:00yesajaluguminevikuminutidajalooringpõhjasõdakarl xiirootsi kuningas karl xiiajalugunoERRno15https://test-novaator.err.ee/883869/andmepohine-otsustamine-ilma-sotsiaalteadlasteta-automatiseerib-ebavordsusehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/02/26/606722heba0t2.pngAndmepõhine otsustamine ilma sotsiaalteadlasteta automatiseerib ebavõrdsuseTeie aktiivsusmonitori logid, teie e-maksuamet, teie nutitelefoni kasutamise tulemusel tekitatud andmed, teie tegevused sotsiaalmeedias – kõik on kokku andmed, mis võimaldavad joonistada teist pildi, kuid kas tahaksite, et pelgalt nende andmete põhjal tehtaks teie elu ja tervist mõjutavaid otsuseid?https://services.err.ee/media/embed/9286122019-02-26T09:43:16+02:00yesÜhiskondsuurandmedbig dataanu massodigimeetodidtayfun kasapoglumaris männistegaÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/883665/mamilite-uuring-keskealiste-spordimeeste-kova-treening-kipub-jaama-vaid-nadalavahetussehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/03/15/203077h2f5at2.jpgMamilite uuring: keskealiste spordimeeste kõva treening kipub jääma vaid nädalavahetusseKeskeas kipub teatud hulk mehi otsima uusi väljakutseid, teiste hulgas näiteks püüdma jalgrattaspordis harrastajate tipptulemusi kallil treeningvarustusel. Austraalia teadlased uurisid seda nähtust lähemalt ja kaardistasid selle negatiivseid, aga ka positiivseid kõrvalmõjusid.https://services.err.ee/media/embed/4798802014-11-14T00:00:00+02:00yesterviskristjan portmamiltervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/883006/teadlane-selgitab-millest-raagivad-inimese-kohta-tema-luudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/12/07/572564h9d62t2.jpgTeadlane selgitab, millest räägivad inimese kohta tema luudInimluude üksikaasjalik uurimine võimaldab taastada kümnete ja sadade aastate eest elanud inimeste eluloo, märgib Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi doktorant Liivi Varul.https://services.err.ee/media/embed/9068712018-12-07T15:23:22+02:00yesÜhe minuti loengtallinna ülikoolarheoloogiateadlane teabkondidluudliivi varulÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/882960/puhtalt-lehelt-alustanud-tehisintellektist-sai-parastlounaks-maailma-parim-malemangijahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/12/07/572500h8712t2.jpgPuhtalt lehelt alustanud tehisintellektist sai pärastlõunaks maailma parim malemängijaGoogle'i iseõppiv algoritm õpetas endale inimlike taustateadmisteta selgeks kolm keerukat strateegiamängu, sillutades teed universaalsele tehisintellektile. Male maailmameistrite seljatamiseks tarviliku kogemuspagasi omandas programm vähem kui ühe tööpäevaga.https://services.err.ee/media/embed/9065692018-12-06T15:38:03+02:00yestehnikamalegoalphazeroalphagoshogitehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/882764/brexit-voib-teha-eesti-uliopilastel-suurbritannias-oppimise-keerulisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/19/90052h707ft2.jpgBrexit võib teha Eesti üliõpilastel Suurbritannias õppimise keeruliseksEesti üliõpilastel võib tulevikus muutuda Suubritannia ülikoolides kõrghariduse omandamine keeruliseks, kuna pärast Brexiti üleminekuperioodi suure tõenäosusega õppemaksud kahekordistuvad ja tekivad migratsiooniprobleemid. Viimastel andmetel õpib praegu Suurbritannia ülikoolides napilt üle 1000 Eesti päritolu tudengi.https://services.err.ee/media/embed/9066892018-12-06T21:49:02+02:00yesharidusbrexitkõrgharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/882612/video-viiesaja-tuhandes-tallinlane-oli-kokkuleppemanghttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/22/871258hbdd4t2.pngVideo: viiesaja tuhandes tallinlane oli kokkuleppemängPärast teist maailmasõda hakkas Tallinn kiiresti kasvama. See toimus peamiselt võõrtööjõu abil, mida oli tarvis tööstuse arendamiseks. Kaasa aitas ka mitmete uute linnaosade rajamine, sealhulgas Lasnamäe ja Mustamäe.https://services.err.ee/media/embed/9023522018-11-23T09:58:33+02:00yesajalugutallinntartu ülikoolrahvastikminevikuminutidajalooring500 000. tallinlaneajalugunoERRno14https://test-novaator.err.ee/882555/teadlaste-avaldus-oleme-sugavas-mures-eesti-teaduse-alarahastatuse-parasthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/12/06/572018hbc70t2.jpgTeadlaste avaldus: oleme sügavas mures Eesti teaduse alarahastatuse pärastEesti Teaduskojaga ühinenud teadlased, õppejõud ja teadusmeelsed inimesed nõuavad teadusrahastuse tõstmist ühe protsendini SKTst kolme aasta jooksul. Kui seda ei juhtu, kaalutakse protestiettevõtmisi.https://services.err.ee/media/embed/9064742018-12-06T10:46:08+02:00yesteaduseluteadusrahastusandi hektoreesti teaduskodateaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/882408/teaduste-akadeemia-valis-seitse-uut-akadeemikuthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/16/556548h8bdft2.jpgTeaduste Akadeemia valis seitse uut akadeemikutTeaduste Akadeemia valis seitse uut akadeemikut, kelle hulgas on ka kolm naisteadlast, mis tähendab, et 78 akadeemikust seitse on naisteadlased.https://services.err.ee/media/embed/9063282018-12-05T21:55:28+02:00yesteaduseluakadeemikudeesti teaduste akadeemiateaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/882414/pealtnagija-eesti-kartuliteadlane-aitab-aafrika-naljahada-leevendadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2019/04/16/625596h70b5t2.jpg"Pealtnägija": Eesti kartuliteadlane aitab Aafrika näljahäda leevendadaStaažikas taimeteadlane Viive Rosenberg naasis hiljuti Keeniast, kus Eesti välisministeeriumi toel rajati esimesed tema katsepõllud. Nimelt arendas 75-aastane teadlane välja meetodi, kuidas ühest taimest teha lühikese ajaga sõna otseses miljon kartulit, selgub kolmapäevases ETV saates "Pealtnägija".https://services.err.ee/media/embed/9062312018-12-05T16:41:14+02:00yestv/raadiopealtnägijakartulviive rosenbergtv/raadionoERRnohttps://test-novaator.err.ee/882214/eesti-opilased-liiguvad-paevas-varskes-ohus-vahem-kui-vangid-vanglashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/12/04/571749hee28t2.jpgEesti õpilased liiguvad päevas värskes õhus vähem kui vangid vanglasKuigi see võrdlus võib tunduda meelevaldne, on see ometi tõsi: vangidel on iga päev võimalus liikuda tund aega värskes õhus, Eesti õpilased liiguvad aga nädalas värskes õhus keskmiselt neli tundi. Miks see nii on, annab vastuse Tallinna Ülikooli terviseteadlaste värske uuring.https://services.err.ee/media/embed/9059952018-12-04T21:47:48+02:00yestervistallinna ülikoolliikumislaborkirsti pedakkuristiku gümnaasiumsaima kuuliikuma kutsuv koolkarin baskintlü haapsalu kolledži tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskustere kktervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/882047/eesti-tudengite-kosmosekaamerad-on-orbiidilhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/12/04/571422h53cft2.jpgEesti tudengite kosmosekaamerad on orbiidilEile, 3. detsembri õhtul kell 20.32 viis kosmoseettevõtte SpaceX kanderakett Falcon 9 Maa orbiidile Euroopa Kosmoseagentuuri satelliidi ESEO, mille kaamerasüsteemi ehitasid Eesti üliõpilased.https://services.err.ee/media/embed/9059482018-12-04T19:27:40+02:00yestehnikatartu ülikoolspacexeseotartu observatooriumtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/882080/antarktika-uuringupaevik-1-eesti-merebioloog-kulmas-tsiili-baasishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/12/03/571382hed69t2.jpgAntarktika uuringupäevik 1: Eesti merebioloog külmas Tšiili baasisÜleilmse kliimamuutusega on kaasnenud järsk õhutemperatuuri tõus. Arktikas on keskmine õhutemperatuur 50 aastaga kerkinud üheksa kraadi. Antarktikas nii suuri muutusi veel pole, kuid sealgi annab kliimasoojenemine tunda liustike sulamisega. Antarktikas ökosüsteemide uurimisest räägib eesti merebioloog Jonne Kotta.https://services.err.ee/media/embed/9055712018-12-03T21:11:42+02:00yeskeskkondosoonantarktikajonne kottakeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/881934/sojuz-pokkus-edukalt-rahvusvahelise-kosmosejaamagahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/12/03/571348h8cd0t2.jpgSojuz põkkus edukalt Rahvusvahelise KosmosejaamagaKosmoselaev Sojuz põkkus esmaspäeval esimesel mehitatud kosmoselennul pärast oktoobrikuist stardiriket edukalt Rahvusvahelise Kosmosejaamaga (ISS), teatas Vene kosmoseagentuur Roskosmos.https://services.err.ee/media/embed/9055862018-12-03T21:51:11+02:00yesuniversumisssojuzroskosmoskosmoselaev sojuzuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/881740/teadlane-jagab-napunaiteid-kuidas-leevendada-nutisoltuvusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/06/08/377324hfde7t2.jpgTeadlane jagab näpunäiteid, kuidas leevendada nutisõltuvustNutiajastu on tekitanud lõbusama nime, aga mõtlemapaneva sisuga sündroome, mis ilmestavad nutiseadmete suurt mõjuvõimu. Õnneks on selle kärpimiseks mitmeid võimalusi, lohutab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter-Nemvalts.https://services.err.ee/media/embed/9052942018-12-03T09:59:52+02:00yesÜhe minuti loengtallinna ülikoolnutiseadmednutisõltuvusteadlane teabkristi vinter-nemvaltsfomoÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/880859/minevikuminutid-naised-toid-eestile-lauatennises-kuulsusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/11/29/570056h6a3ft2.pngMinevikuminutid: naised tõid Eestile lauatennises kuulsustEesti Spordilehes kirjutati esimene artikkel lauatennisest ehk pingpongist 1926. aastal.https://services.err.ee/media/embed/9023492018-11-23T09:57:12+02:00yesajalugulauatennisminevikuminutidajalooringasta mittovevelin lestalajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/880819/mees-tanu-kellele-tahistame-tana-rahvusulikooli-99-sunnipaevahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/22/871252hd532t2.pngMees, tänu kellele tähistame täna rahvusülikooli 99. sünnipäevaTäna 99 aastat tagasi, 1919. aasta 1. detsembril toimus aktus, millega avati ametlikult emakeelne Tartu Ülikool.https://services.err.ee/media/embed/9023502018-11-23T09:57:27+02:00yesajalugutartu ülikoolrahvusülikoolminevikuminutidajalooringpeeter põldajalugunoERRno13https://test-novaator.err.ee/881141/uuring-hiv-nakatunute-arvu-on-ulehinnatud-kuid-roomustamiseks-pole-pohjusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/11/30/570337h78a6t2.jpgUuring: HIV-nakatunute arvu on ülehinnatud, kuid rõõmustamiseks pole põhjustEestis elab üle 2500 HIV-sse nakatanud inimese, kes pole oma nakatumisest teadlik või ei saanud möödunud aastal järjepidevat ravi, selgub värskest uuringust. Ühtlasi viitab andmekogu, et HIV-d võiks ohjeldada senisest nutikamalt.https://services.err.ee/media/embed/9047762018-11-30T17:21:21+02:00yestervishivirja lutsarbackstage liis lemsalutaitervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/880870/tartu-arvutiteadlased-asuvad-looma-turvalahendust-arvutile-mida-veel-polehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/11/29/570064h1adft2.jpgTartu arvutiteadlased asuvad looma turvalahendust arvutile, mida veel poleKvantarvutit ei ole veel olemas ja me ei tea täpselt, millal see tuleb. Aga kui ta tuleb, siis suudab see lahendada arvutusülesandeid oluliselt kiiremini kui praegused arvutid. Paraku tähendab see, et senised salasõnastamise ehk krüpteerimise lahendused on võimalik hetkega murda.https://services.err.ee/media/embed/9045142018-11-29T21:56:30+02:00yestehnikadominic unruhtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/880839/opilaste-matemaatikahuvi-kasvas-riigieksamitel-koos-teadmistegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/11/29/570212h04b9t2.jpgÕpilaste matemaatikahuvi kasvas riigieksamitel koos teadmistegaÕpilased eelistasid riigieksameid tehes valida matemaatikaeksami raskema variandi ja nende hulgas on ka rohkem õppureid, kes teevad eksami väga heale tulemusele või said isegi maksimumpunktid.https://services.err.ee/media/embed/9042992018-11-29T12:25:29+02:00yesharidusmatemaatikaeesti keeleksamid 2018haridusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/880802/eesti-keelt-teise-keelena-oppijate-tase-tousis-rekordilisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/25/417221hbea7t2.jpgEesti keelt teise keelena õppijate tase tõusis rekordiliseksEesti keelt teise keelena õppijate keeleoskus on tõusnud viimaste aastate kõrgeimale tasemele, ütles Innove juhatuse esimees Birgit Lao riigieksamite analüüsitud tulemusi kommenteerides.https://services.err.ee/media/embed/9044562018-11-29T20:03:12+02:00yesharidusriigieksamidinnoveriigieksamite tulemusedbirgit laoharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/880606/kunstlik-viljastamine-kergitab-joudsalt-laste-saamise-vanusepiirihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/11/28/569948hb0e4t2.jpgKunstlik viljastamine kergitab jõudsalt laste saamise vanusepiiriEestis tekitavad poleemikat surrogaatemadus, kunstviljastamine ja eripärased peremudelid, kuid Indias on kunstviljastamise abil laste saamise vanusepiir lükatud uskumatusse kõrgusesse. Lapsi toovad ilmale üle 70-aastased naised.https://services.err.ee/media/embed/9040512018-11-28T21:25:49+02:00yestervisemaduskunstlik viljastaminetervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/880930/professor-laanemere-kalu-voib-suua-taie-rahugahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/08/200409h149ft2.jpgProfessor: Läänemere kalu võib süüa täie rahugaEuroopa toiduohutusameti värske hinnangu kohaselt on dioksiinid ja PCB-d inimeste tervisele arvatust kahjulikumad. Uudisele vaatamata võib Läänemere kalu rahulikult edasi süüa, leiab Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi professor Urmas Lips.https://services.err.ee/media/embed/9038382018-11-28T11:19:39+02:00yeskeskkondkliimamuutusedläänemerikaladraskemetalliddioksiinidkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/880310/video-kes-oli-vabadussoja-menukaim-kindral-vana-okvahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/22/871225h9bact2.pngVideo: kes oli Vabadussõja menukaim kindral "Vana Õkva"?Täna 100 aastat tagasi algas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Vabadussõda. Eesti Rahvavägi, mis pidi kaitsma Eesti vabadust sisse tungivate punaste eest, loodi 1918. aasta 16. novembril.https://services.err.ee/media/embed/9023482018-11-23T09:56:11+02:00yesajaluguvabadussõdaminevikuminutidernst põdderkindral õkvatartu ülikooli ajalooringeesti rahvavägiajalugunoERRno10https://test-novaator.err.ee/880400/tallinna-tehnikaulikool-sai-uue-energeetikalaborihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/11/27/569667h0bdct2.jpgTallinna Tehnikaülikool sai uue energeetikalaboriTallinna Tehnikaülikoolis on uus energeetikalabor, kus on võimalik kiiresti tuvastada ja eemaldada rikkeid elektrisüsteemis. Laborit saavad lisaks tudengitele kasutada täiendõppeks ka elektrifirmade töötajad, et tulevikus jääks rikete korral elektrist ilma võimalikult vähe tarbijaid.https://services.err.ee/media/embed/9037202018-11-27T22:00:37+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/880319/spacex-lennutab-homme-kosmosesse-tartu-ulikooli-uliopilaste-kaamerasusteemihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/11/27/569539h47dat2.pngSpaceX lennutab homme kosmosesse Tartu Ülikooli üliõpilaste kaamerasüsteemiKosmoseettevõtte SpaceX kanderaketi Falcon 9 pardal lendab Maa orbiidile Euroopa Kosmoseagentuuri satelliit ESEO, mille kaamerasüsteem telliti Tartu Ülikooli üliõpilastelt.https://services.err.ee/media/embed/9036932018-11-27T20:46:14+02:00yesuniversumtartu ülikoolkaamerasüsteemuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/879390/teadlane-ennustab-mis-tuleb-parast-teatrit-ja-kinohttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/11/24/568501ha845t2.jpgTeadlane ennustab, mis tuleb pärast teatrit ja kinoLoogiliseks järkuks klassikalisele teatri- ja kinokunstile ning uuele meediale on kogemuste ja elamuste saatmine otse inimajju, ennustab Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi arvutitunnetuse dotsent Aleksander Väljamäe.https://services.err.ee/media/embed/9027622018-11-24T12:56:00+02:00yesÜhe minuti loengaleksander väljamäeneuroteatertranshumanisminmese-masina liidesÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/879698/aasta-hiie-sober-on-eesti-puhapaikade-kaardirakenduse-loonud-metsahoolekoguhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/11/24/568667h3925t2.jpgAasta hiie sõber on Eesti pühapaikade kaardirakenduse loonud metsahoolekoguEesti rahva muuseumis tunnustati laupäeval hiiesõbralikke inimesi ja tegusid. Aasta hiie sõbra tiitli pälvis tänavu rahvusvaheline organisatsioon Forest Stewardship Council (FSC) ehk metsahoolekogu.https://services.err.ee/media/embed/9028672018-11-24T19:04:46+02:00yeslooduspühapaigadhiie sõberforest stewardship councilloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/879673/professor-polevkivi-kaevandamine-ei-loppe-veel-nii-peahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/11/24/568621hc7aet2.pngProfessor: põlevkivi kaevandamine ei lõppe veel nii peaPühapäeval tähistatakse Eesti põlevkivi kaevandamise 100. sünnipäeva. Tallinna Tehnikülikooli energiatehnoloogia instituudi professor Alar Konist märkis, et maavara kaevandamine selle kasulikuse tõttu ilmselt lähitulevikus ei lõpe.https://services.err.ee/media/embed/9023862018-11-23T10:54:51+02:00yeskeskkondpõlevkivialar konistkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/879085/tartu-ulikooli-uuring-kinnitab-ravimi-toime-soltub-geneetikasthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/04/10/338570hf80ft2.jpgTartu Ülikooli uuring kinnitab: ravimi toime sõltub geneetikastTartu Ülikooli geeni- ja arvutiteadlaste uurimus lisas kindlust väitele, et ravimi toime sõltub geneetilistest markeritest.https://services.err.ee/media/embed/9022392018-11-22T21:59:04+02:00yestervistartu ülikoolgeneetikaravimidjaak vilogeenidoonorarvutiteaduse instituuttõnis tasatervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/878785/eesti-teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-mihkel-zilmerhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/11/21/567530ha2d5t2.jpgEesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Mihkel ZilmerTäna anti Tartus, Dorpati konverentsikeskuses toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil "Teadus sotsiaalmeedias – meelelahutuse ja müra vahel?" üle 2018. aasta Eesti teaduse populariseerimise riiklikud auhinnad.https://services.err.ee/media/embed/9017792018-11-21T21:53:02+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/878872/ennet-teadusajakirjanik-oskab-teadlasest-voib-olla-paremini-sonumit-edastadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/11/21/567673h18fdt2.jpgEnnet: teadusajakirjanik oskab teadlasest võib-olla paremini sõnumit edastadaPriit Ennet, kes on viimased 13 aastat juhtinud Vikerraadios saadet "Labor" ning teinud hommikusi "Teadusuudiseid", pälvis kolmapäeval parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia. Ennet ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et teadlased võiksid sotsiaalmeedias rohkem sõna võtta, kuid teadusajakirjanikud oskavad ilmselt paremini teadussõnumeid inimestele edastada.https://services.err.ee/media/embed/9017792018-11-21T21:53:02+02:00yesteaduselupriit ennetteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/878411/geenitestiga-saaks-varakult-reageerida-mitmele-keerulisele-parilikule-haiguselehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2011/03/22/192554h41bft2.jpgGeenitestiga saaks varakult reageerida mitmele keerulisele pärilikule haiguseleKuna geenitestiga on võimalik varakult teada saada, kas teil on defektiga geen, mille tagajärjel kindlasti ilmneb raske pärilik haigus, siis oleks nõnda võimalik keerulisi haigusi varakult avastada ja ravida, leiab Tartu Ülikooli geneetika professor Maris Laan.https://services.err.ee/media/embed/9011452018-11-20T10:06:46+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/878133/teadlane-selgitab-kuidas-tants-uhiskonnas-kehtivaid-norme-peegeldabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/11/19/566669hf875t2.jpgTeadlane selgitab, kuidas tants ühiskonnas kehtivaid norme peegeldabTeame, et tants on hea kehale ja meelele, kuid vähem teadvustame, et tants on kiire ja tõhus viis kehalise kogemuse ja sotsiaalsete kehaga seotud arusaamade edastamiseks, sest teabevahetus toimub peegelneuronite kaudu kehalt kehale, ilma aju sekkumiseta, selgitab Tallinna Ülikooli tantsuteooria lektor Heili Einasto.https://services.err.ee/media/embed/9002122018-11-16T14:49:51+02:00yesÜhiskondtallinna ülikooltantsimineheili einastoÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/877503/teadlased-haaletasid-kilogrammi-moiste-muutmise-ule-koik-poolthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/11/16/565720h64c5t2.jpgTeadlased hääletasid kilogrammi mõiste muutmise üle: kõik pooltPrantsusmaale Pariisi kogunenud 57 riigi metroloogid hääletasid täna kilogrammi definitsiooni muutmise üle. Kõik kohalolnud riikide esindajad hääletasid poolt, kohal ei olnud Kasahastani esindajat. Nüüd tähendab see, et mitu kilogrammiga seotud mõõtühikut defineeritakse ümber.https://services.err.ee/media/embed/9003632018-11-16T21:43:30+02:00yestehnikakilogrammtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/877120/naabertahe-juurest-leiti-uus-eksoplaneethttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/11/14/565285hf95dt2.jpgNaabertähe juurest leiti uus eksoplaneetPäikesest ainult kuue valgusaasta kaugusel asuva Barnad tähe ümber tiirleb eksoplaneet. Värske leid kinnitab astronoomide võimekust leida teiste tähtede lähistelt planeete, mille aasta pikkus on võrreldav Maa omagahttps://services.err.ee/media/embed/8997302018-11-14T23:52:10+02:00yesuniversumeksoplaneetuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/876393/doktoritoo-naitab-kuidas-elukeskkond-voib-rahvuslikku-kuuluvust-muutahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/11/12/564610h30cct2.pngDoktoritöö näitab, kuidas elukeskkond võib rahvuslikku kuuluvust muutaKui Eestis räägitakse segregatsioonist, siis tavaliselt käib jutt eestlaste ja venelaste lahku kasvamisest. Enamasti peavad inimgeograafid selle all silmas kahe rahvusgrupi elamist paralleelsetes ühiskondades. Eestlased ja venelased ei puutu üksteisega kokku, sest elavad erinevates ja järjest sügavamalt eristuvates piirkondades.https://services.err.ee/media/embed/8993702018-11-13T19:30:01+02:00yesÜhiskondtartu ülikooldoktoritöösegregatsioonkadi mägiinimgeograafiaÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/875750/teadlane-selgitab-kuidas-erineb-tode-jamasthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/14/361983ha206t2.jpgTeadlane selgitab, kuidas erineb tõde jamastFaktid, alternatiivsed faktid, valefaktid - mis on tõde, mis pooltõde ja mis vale, seda on üha keerulisem selgelt väljendada. Selgust aitab tuua Tallinna Ülikooli filosoofia külalislektor Oliver Laas.https://services.err.ee/media/embed/8982652018-11-09T09:53:06+02:00yesÜhiskondfake newsvõltsuudisedtõejärgne ajastufaktvaloliver laasÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/875722/video-kuidas-liivimaalased-keskajal-mardipaeva-tahistasidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/11/09/563158hc00bt2.pngVideo: kuidas liivimaalased keskajal mardipäeva tähistasid?Mardipäev on püha, mis ei vaja pikemat tutvustust – mardisandid jooksevad ringi tänagi. Ent kas ka tead, kuidas liivimaalased seda keskajal tähistasid? Mida nad sõid ja mida nad jõid?https://services.err.ee/media/embed/8976132018-11-07T15:39:00+02:00yesajalugumardipäevminevikuminutidajalooringpüha martinajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/874995/video-kes-korraldas-eestis-esimesed-kunnivoistlusedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/11/06/562262h4b78t2.pngVideo: kes korraldas Eestis esimesed künnivõistlused?Carl-Robert Jakobson ei ole Eesti ajalukku läinud ainult silmapaistva haridus- ja kultuuritegelasena, vaid ka põllumajanduse reformijana.https://services.err.ee/media/embed/8975162018-11-07T09:48:24+02:00yesajaluguminevikuminutidajalooringesimesed künnivõistlusedajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/874588/eesti-sai-rikkamaks-uue-linnuliigi-vorrahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/11/05/561891hfce3t2.jpgEesti sai rikkamaks uue linnuliigi võrraNädalavahetusel täienes Eesti linnuliikide nimekiri uue liigiga – linnuvaatleja Marco Purovesi pildistas Saaremaal Salme aleviku lõunaservas Eestis seni vaatlemata veisehaigrut.https://services.err.ee/media/embed/8969662018-11-06T10:26:53+02:00yesloodusveisehaigurloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/874037/teadlane-selgitab-kuidas-maailmas-silma-paistahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/04/90465h6978t2.jpgTeadlane selgitab, kuidas maailmas silma paistaMiks on nii, et mõni organisatsioon paistab rohkem silma, selle teenus või tooted on turundusmaterjalides ja uudistes rohkem nähtaval? Asjade odavamalt ja kiiremalt tegemise asemel tuleb leida kombinatsioon erisustest, mida on teistel raske kopeerida, leiab Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi kommunikatsiooni lektor Annela Laaneots.https://services.err.ee/media/embed/8960682018-11-02T15:26:53+02:00yesÜhiskondsetodteadlane teaberilisusainulaadsusminuti loengÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/873412/pealtnagija-ennenagematule-karunuhtlusele-annab-hoogu-jahiturismhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/12/28/433952h4197t2.jpg"Pealtnägija": ennenägematule karunuhtlusele annab hoogu jahiturismSel aastal tohtis lasta Eestis 61 karu, kuid mitmete põllu- ja jahimeeste ning ka zooloogide sõnul tuleks piiri kergitada ja jahiaega pikendada, sest Eesti talusid tabas tänavu seninägematu karunuhtlus. Osaliselt saab süüdistada tekkinud olukorras jahiturismi.https://services.err.ee/media/embed/8954202018-10-31T18:22:56+02:00yeslooduspealtnägijajahtkeskkonnaametpruunkaruküttimineprobleemloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/873414/elekter-aitas-aastaid-halvatud-mehed-paari-nadalaga-taas-jalulehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/31/560836h26a9t2.jpgElekter aitas aastaid halvatud mehed paari nädalaga taas jaluleŠveitsi teadlased taastasid seljaaju elektrilise stimulatsiooni abil mõne päevaga halvatud meeste võime oma jalgu liigutada. Lahendus pakub uut lootust patsientidele, kelle selgrookahjustust peeti pöödumatuks.https://services.err.ee/media/embed/8954252018-10-31T18:35:26+02:00yestervistaastusravihalvatudtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/872228/teadlane-selgitab-kuidas-sport-tervist-kahjustabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/27/559598h2413t2.jpgTeadlane selgitab, kuidas sport tervist kahjustabUisapäisa tehtud treening võib päädida tervise turgutamise asemel hoopis selle kahjustamisega. Tallinna Ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port toob välja kolm levinud eksimust.https://services.err.ee/media/embed/8940352018-10-26T16:11:02+03:00yestervisminutiloengkristjan portsporttreeningülekoormustreeniminetervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/872287/teadlaste-hinnangul-peitub-eesti-maapoues-mitmesuguseid-hinnalisi-maavarasidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/26/559480hf233t2.jpgTeadlaste hinnangul peitub Eesti maapõues mitmesuguseid hinnalisi maavarasidFosforiidisõja järel ei ole Eestis tahetud uurida, milliseid maavarasid meie riigis sügaval peidus on. Nüüd on geoloogid otsustanud analüüsida nõukogude ajal kogutud materjali, et selle põhjal otsustada, kas Eestis on mõtet kaevandada fosforiiti või teisi hinnalisi maavarasid.https://services.err.ee/media/embed/8941502018-10-26T22:00:57+03:00yeskeskkondalvar soesoomaavaradheikki bauertkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/871327/kaks-olumpiavoitu-uks-kuldmedal-vehkleja-svetlana-tsirkova-kibe-voitlushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/23/558572h27adt2.pngKaks olümpiavõitu, üks kuldmedal – vehkleja Svetlana Tširkova kibe võitlusEestis on vehkemist võistlusspordina harrastatud alates 1930. aastatest.https://services.err.ee/media/embed/8930102018-10-23T14:52:19+03:00yesajalugutartu ülikoolvehkleminevehklejaminevikuminutidajalooringsvetlana tširkova-lozovajaajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/871367/tants-d-vitamiini-umber-odav-turundustrikk-voi-pohjamaine-paratamatushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/23/558564hed90t2.jpgTants D-vitamiini ümber: odav turundustrikk või põhjamaine paratamatus?Akna taga on võtmas maad iga-aastane põhjamaine kaamos ja toidulisandimüüjate tööpäevad pikenevad. Teaduskirjanduse põhjal võib Eesti laiuskraadil küll talvisel ajal D-vitamiini võtta, kuid sellega tuleks piiri pidada ja meeles pidada, et tegu pole imerohuga.https://services.err.ee/media/embed/8936232018-10-25T10:55:01+03:00yestervisd-vitamiinkaamostoidulisandidkasulikkusd-vitamiini mõõtminekui palju d vitamiini võttad vitamiini puudustervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/870802/teadlane-selgitab-mis-on-uhist-naiselikkusel-ja-rahalhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/18/557060h2b8et2.jpgTeadlane selgitab, mis on ühist naiselikkusel ja rahalInimesi ümbritsev maailm kubiseb erinevatest tähendustest, mille on sünnitanud inimeste enda teadvus. Nii pole ehk ime, et mõndagi ühist on näiteks naiselikkusel ja rahal, leiab kultuuriteoreetik ja Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi Aasia uuringute professor Rein Raud.https://services.err.ee/media/embed/8924462018-10-21T21:36:16+03:00yesÜhiskondraharein raudteadlane teabnaiselikkusÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/870325/eesti-iduettevote-muudab-tirtsud-kasulikuks-toiduolikshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/19/557756h559et2.jpgEesti iduettevõte muudab tirtsud kasulikuks toiduõliksEesti iduettevõte BugBox sai juba mõne aja eest koostöös Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskusega valmis esimese ritsikaõli katsepartii. Ettevõtte asutaja Erlend Silla sõnul on putukate söögiks ja söödaks kasvatamisel helge tulevik.https://services.err.ee/media/embed/8918852018-10-19T12:19:51+03:00yestehnikatirtsudputukate sööminekilgidbugboxtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/870041/50-aasta-tagused-uliopilaspaevad-opetasid-susteemi-vastu-voitlemahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/18/557035h4d07t2.png50 aasta tagused üliõpilaspäevad õpetasid süsteemi vastu võitlema50 aastat tagasi, see on 1968. aastal 19. – 20. oktoobril, toimusid Tartus IV üliõpilaspäevad.https://services.err.ee/media/embed/8914912018-10-18T11:49:19+03:00yesajaluguajalooringüliõpilaspäevad1968ajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/869814/pea-koik-eesti-elanikud-vajaksid-mone-ravimi-puhul-tavaparasest-erinevat-annusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/16/352209he744t2.jpgPea kõik Eesti elanikud vajaksid mõne ravimi puhul tavapärasest erinevat annustTartu Ülikooli teadlaste avaldatud uuringust selgus, et 99,8 protsenti Eesti inimestest kannab vähemalt ühte sellist geenivarianti, mille tõttu oleks mõnda ravimit tarvis võtta tavapärasest erinevas annuses. Jutt on üsna sagedasti kasutatavatest ravimitest, mida võtab iga päev üle viie protsendi elanikkonnast.https://services.err.ee/media/embed/8916812018-10-18T21:54:19+03:00yestervistartu ülikoolravimidgeeniinfotervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/869832/pealtnagija-uuris-kuidas-eestlane-volvo-tulevikuautosid-mugavuspaleeks-muudabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/17/556911h98d4t2.jpg"Pealtnägija" uuris, kuidas eestlane Volvo tulevikuautosid mugavuspaleeks muudabMoodsate autode navigatsiooni-, muusika- ja muud mugavusseadmed on tihti keerulised nagu IQ-test. Oma panuse olukorra parandamisse annab 37-aastane Rootsis elav Kaspar Raats, kes on teadaolevalt esimene autode kasutajakogemuse erialal doktorikraadi omandav eestlane.https://services.err.ee/media/embed/8912792018-10-17T18:57:33+03:00yestehnikakaspar raatstehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/869062/teadlane-selgitab-kuidas-reageerisid-liikmesriigid-ja-eesti-randekriisilehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/15/556072h0d36t2.jpgTeadlane selgitab, kuidas reageerisid liikmesriigid ja Eesti rändekriisileMillises riigis võis ajavahemikul 2014–2016 näha massilist migratsiooni ja millises tegelikult lihtsalt veidi suuremat inimeste liikumist ning millised sündmused seda ajendasid, sellest tegi ülevaate Tallinna Ülikooli rändeekspert Silver Stõun.https://services.err.ee/media/embed/8898672018-10-12T14:45:36+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/867746/video-minevikuminutid-meenutavad-99-aasta-tagust-maareformihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/09/553910h37det2.pngVideo: Minevikuminutid meenutavad 99 aasta tagust maareformiTäna 99 aastat tagasi, see on 10. oktoobril 1919, võeti Asutavas Kogus vastu maaseadus, mis pidi lahendama Eestis pikka aega kestnud maanälja. Maanälja kustutamine tagas noorele riigile rahva toetuse kriitilisel hetkel.https://services.err.ee/media/embed/8887442018-10-09T15:31:44+03:00yesajalugu1919minevikuminutidajalooringbaltisakslasedasutav kogumaanälgajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/867766/tartu-teadlaste-uuringud-selgitavad-kuidas-mojutada-taime-suu-avamisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2010/07/13/193497he23at2.jpgTartu teadlaste uuringud selgitavad, kuidas mõjutada taime "suu" avamistTartu Ülikooli taimebioloogide värsked uuringud selgitavad, miks ja millal teeb taim suu lahti ja millal paneb kinni. See on oluline teadmine, et aretada tulevikus näiteks põuale vastupidavamaid teravilju.https://services.err.ee/media/embed/8888082018-10-09T19:30:02+03:00yesloodusõhulõhedkadri tõldsepptaimebioloogiahannes kollistõhupiludstomateloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/867146/majanduspreemia-voitjad-naitasid-kuidas-jatkusuutlikult-majandust-kasvatadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/08/553390h2671t2.jpgMajanduspreemia võitjad näitasid, kuidas jätkusuutlikult majandust kasvatadaAlfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal pälvisid sellel aastal William D. Nordhaus ja Paul M. Romer, kellel loodud meetodid aitavad paremini mõista, kuidas lõimida jätkusuutlik areng majanduskasvuga.https://services.err.ee/media/embed/8883952018-10-08T19:21:20+03:00yesteaduselunobeli preemianobeli majanduspreemianobeli majandusauhindteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/866863/heaks-kutseopetajaks-ei-opita-vaid-tootataksehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/13/198904hae5bt2.jpgHeaks kutseõpetajaks ei õpita, vaid töötatakseKutseõpetajaks saamine erineb üldharidusõpetajaks saamisest. Kui oleme harjunud mudeliga, et gümnaasiumi lõpetaja suundub ülikooli õpetajaks õppima, siis kutseõpetajaks õppimise puhul see nii ei ole.https://services.err.ee/media/embed/8876522018-10-05T10:14:43+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/866809/digiopikute-platvorm-ei-kergenda-koigi-koolikotti-ega-ole-tasutahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/05/552493h0df1t2.pngDigiõpikute platvorm ei kergenda kõigi koolikotti ega ole tasutaHaridus- ja teadusministeerium esitles reedel uut digiõpikute platvormi, mis peaks kergendama õpilaste koolikotti. Samas kahe aasta eest avas ministeerium portaali e-Koolikott, millega pidid 2016. aastal liidestuma ka kirjastuste digitaalsed õppekirjanduse veebid. Selle asemel on aga arendatud hoopis uus digiõppevahendite keskkond, kus pole enamikku kasutusel olevatest õpikutest ja mis kõigele lisaks on tasuline.https://services.err.ee/media/embed/8878102018-10-05T19:14:45+03:00yesnovaatordigipööreopiqdigiõpikekoolikottnovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/866491/videomeenutus-president-lennart-meri-ametiaja-ebaharilikest-juhtumistesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/04/552162hfd50t2.pngVideomeenutus president Lennart Meri ametiaja ebaharilikest juhtumistestKas Eesti võtab suuna läände ning suudab tõmmata kindla piiri taasiseseisvunud Eesti ning ENSV vahele? Sellele pidid 1992. aastal andma vastuse üheaegselt toimunud presidendi ja riigikogu valimised.https://services.err.ee/media/embed/8874322018-10-04T17:26:19+03:00yesÜhiskondtartu ülikool1992lennart meriajaluguminevikuminutidajalooringÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/866402/kas-uhiskonna-valvekoera-peale-voib-pohjendamatult-haukuda-ja-urisedahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/04/551990h26cbt2.pngKas ühiskonna valvekoera peale võib põhjendamatult haukuda ja uriseda?"Litsakas noor", "lapsajakirjanik", "absoluutne loll" – niisugused solvangud on vaid osa sellest, mida peavad taluma Eesti naisajakirjanikud. Nende kogemusi agressiivsete ja ahistavate kommentaatorite ning allikatega uuris bakalaureusetöös Greete Palgi, kes lõpetas kevadel Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala.https://services.err.ee/media/embed/8882552018-10-08T10:53:00+03:00yesÜhiskondajakirjandusterevisioonkaarenüliõpilasseltside liitnaisajakirjanikgreete palgibakalaureusetööÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/866048/nobeli-keemiapreemia-laureaadid-puudsid-evolutsiooni-katseklaasihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/03/551543h2355t2.jpgNobeli keemiapreemia laureaadid püüdsid evolutsiooni katseklaasiNobeli keemiaauhinna pälvisid sellel aastal Frances H. Arnold, George P. Smith ja Gregory P. Winter, kes kasutasid uute kasulike valkude ja ensüümide loomiseks elusorganismide evolutsioonist tuttavaid põhimõtteid.https://services.err.ee/media/embed/8870982018-10-03T17:16:11+03:00yesteaduselunobelnobeli preemianobeli keemiaauhindteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/866000/tallinna-loomaaed-aitab-rikastada-euroopa-naaritsate-populatsioonihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/02/551400h48a9t2.jpgTallinna loomaaed aitab rikastada euroopa naaritsate populatsiooniTallinna loomaaed aitab rikastada euroopa naaritsate populatsiooni, vahetades naaritsaid Hispaanias asuva euroopa naaritsa paljunduskeskusega. Kunagi laialt Kesk- ja Ida-Euroopas levinud euroopa naarits on väljasuremisohus ning Eesti kõige ohustatum imetaja.https://services.err.ee/media/embed/8867552018-10-02T22:11:15+03:00yeslooduseuroopa naaritsloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/865645/nobeli-fuusikapreemia-voitjad-leiutasid-valgusest-tooriistadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/02/551289h9fe7t2.jpgNobeli füüsikapreemia võitjad leiutasid valgusest tööriistadNobeli auhinna füüsikas pälvisid sellel aastal Arthur Ashkin ning Gérard Mourou ja Donna Strickland. Ashkin leiutas optilised pintsetid, Moura ja Strickland leidsid võimaluse ülilühikeste -ja intensiivsete valgusimpulsside tekitamiseks.https://services.err.ee/media/embed/8866482018-10-02T17:49:59+03:00yesteaduselunobelarthur ashkingerard mouroudonna stricklandnobeli füüsikapreemiateaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/865731/valisilm-uuris-kas-elon-musk-on-visionaar-voi-tahelepanu-otsiv-ettevotjahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/01/551228hfbe2t2.jpg"Välisilm" uuris, kas Elon Musk on visionäär või tähelepanu otsiv ettevõtjaNädalavahetusel teatas USA väärtpaberite- ja börsikomisjon, et Elon Musk lahkub Tesla nõukogu esimehe kohalt ning peab ettevõttele maksma kahjutasu 20 miljonit dollarit - seda kõike ühe Twitteri-säutsu pärast. Kui aga poleks Muski, poleks meil täna ilmselt kosmoses lendavat elektriautot, me ei räägiks kosmoseturismist ja Marsi koloniseerimisest sellises julges võtmes nagu Musk seda teinud on. "Välisilm" uuris, kas tegu on oma ajast ees visionääri või lihtsalt tähelepanu otsiva ettevõtjaga.https://services.err.ee/media/embed/8864562018-10-01T22:42:40+03:00yestehnikaelon muskkristjan portteslaspacextehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/865378/nobeli-meditsiinipreemia-palvisid-vahiteraapia-pioneeridhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/10/01/551071h1b43t2.jpgNobeli meditsiinipreemia pälvisid vähiteraapia pioneeridNobeli meditsiinipreemia pälvisid sel aastal James P. Allison ja Tasuku Honjo, kes leidsid võimaluse, kuidas hävitada vähirakke inimeste enda immuunsüsteemi abil ehk immunoteraapiaga.https://services.err.ee/media/embed/8863882018-10-01T19:27:33+03:00yesteaduselunobeli preemiateaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/864978/sugisene-paevavalguse-vahenemine-mojutab-meie-meeleoluhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/17/546454h581ft2.jpgSügisene päevavalguse vähenemine mõjutab meie meeleoluAina lühemaks jääv päev ja vähene valgus tekitavad sügismasendust, selgitab Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja heaolu doktorant, Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaater dr Merit Kudeviita. Kuid selle vastu aitab ikkagi sel väheselgi ajal aktiivne olemine ja värske õhu käes liikumine.https://services.err.ee/media/embed/8856382018-09-28T09:58:31+03:00yestervissügismasendusmerit kudeviitatervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/864919/tana-on-mihklipaev-vaata-videost-mida-talupojad-sel-paeval-tegidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/29/550403he8e6t2.pngTäna on mihklipäev. Vaata videost, mida talupojad sel päeval tegidMihklipäev on Eesti rahvakalendris tähtis päev. See tähistab sügise algust ja põllutööde lõppu.https://services.err.ee/media/embed/8856372018-09-28T09:57:09+03:00yesajaluguminevikuminutidajalooringmihklipäevajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/864736/tartus-voitlesid-omavahel-robotidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/27/549953h6c0bt2.jpgTartus võitlesid omavahel robotidSeda, kuidas kaks lahingrobotit võistlusareenil kokku lähevad, saab Eestis näha vaid kord aastas. Tartu Raadi lennukiangaar muutuski neljapäeva õhtul suurejooneliseks lahinguplatsiks, kus võistlustules oli 17 iseehitatud robotit.https://services.err.ee/media/embed/8855312018-09-27T22:04:25+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/864626/kesk-ameerika-dzunglist-leiti-kumneid-tuhandeid-iidseid-varemeidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/27/549895h73a5t2.jpgKesk-Ameerika džunglist leiti kümneid tuhandeid iidseid varemeidSadu aastaid Yucatáni poolsaart valitsenud ja seejärel ootamatult kokku varisenud maiade kõrgtsivilisatsioon muutis ümbritsevat keskkonda arvatust veelgi rohkem. Enam kui 61 000 hoonet, väljakut, kanalit ja muud struktuuri sünnivad nägema teises valguses ka maiade ajalugu tervikuna.https://services.err.ee/media/embed/8853592018-09-27T14:15:21+03:00yesajalugutsivilisatsioonlidarmaiadyucatanajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/864405/elujouline-104-aastane-professor-otsustas-abistatud-enesetapu-kasuks-elust-sai-villandhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/26/549629h6c34t2.jpgElujõuline 104-aastane professor otsustas abistatud enesetapu kasuks – elust sai villandDavid Goodall nimetati Austraalia vanimaks töötavaks teadlaseks, kuid tänavu kevadel, 104-aastaselt otsustas Austraalia üks prominentsem kodanik, nelja lapse isa ja 12-kordne vanaisa, et tal on elust villand, ehkki ta pole valudes ega haige, ning et ta läheb vabasurma.https://services.err.ee/media/embed/8851662018-09-26T22:38:38+03:00yesÜhiskonddavid goodallÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/864299/ule-eesti-lendab-praegu-kumneid-miljoneid-randlindehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/26/549412h19c2t2.pngÜle Eesti lendab praegu kümneid miljoneid rändlindePraegu on rände kõrgaeg ja linde on palju näha, kuid see pole midagi erakordset, selgitas Meelis Uustal Eesti ornitoloogiaühingust.https://services.err.ee/media/embed/8849142018-09-26T09:45:47+03:00yesloodusterevisioonrändlinnudmeelis uustalloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/864023/ilmateadlane-usalda-virmaliste-nagemiseks-oma-silma-mitte-ennustusihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/15/464799he038t2.jpgIlmateadlane: usalda virmaliste nägemiseks oma silma, mitte ennustusiIlmateadlane Jüri Kamenik nentis, et virmaliste vaatlemiseks spetsiaalse aja planeerimine on suhteliselt tulutu. Selle asemel tasub õhtul arvuti lahti hoida ja vaadata, mida näevad teised inimesed.https://services.err.ee/media/embed/8845212018-09-25T10:06:21+03:00yesuniversumvirmaliseduniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/863791/elekter-aitas-halvatud-jalule-pohjus-jaab-segasekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/25/548738h3517t2.jpgElekter aitas halvatud jalule, põhjus jääb segaseksSeljaajju siirdatud elektroodide ja taastusraviga saab aidata uuesti jalule isegi mitu aastat alakehast halvatud inimesi, viitavad USA-s tehtud katsed. Taastumise põhjus jääb teadlastele endile veel aga selgusetuks.https://services.err.ee/media/embed/8847322018-09-25T22:03:23+03:00yesterviselektriline stimulatsioonhalvatustervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/863008/teadlane-selgitab-kas-keelevaist-on-olemas-ja-kuidas-seda-arendadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/25/199963h29b3t2.jpgTeadlane selgitab, kas keelevaist on olemas ja kuidas seda arendada"Mina võõrkeeli ei oska, mul ei ole keelevaistu". Sellist põhjendust oma puudulikule võõrkeeleoskusele on ikka aeg-ajalt kuulda. Mis see salapärane keelevaist siis on, selgitab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejuht Tuuli Oder.https://services.err.ee/media/embed/8836602018-09-21T12:13:38+03:00yesharidusühe minuti loengtuuli oderkeelevaisthoward gardnerharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/863148/err-riias-lati-ulikool-asutas-liivi-keelt-ja-kultuuri-uuriva-instituudihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/21/547701ha6e5t2.jpgERR Riias: Läti Ülikool asutas liivi keelt ja kultuuri uuriva instituudiLäti Ülikool asutas Liivi instituudi, mis on esimene liivi keele ja kultuuri uurimisele keskenduv teadusasutus maailmas. Et Baltimaade ajalugu algab liivlastest, on Liivi instituudi töö oluline ka Eestile.https://services.err.ee/media/embed/8838482018-09-21T21:54:35+03:00yesteaduseluliivi instituutteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/862756/oppetund-id-kaardi-kriisist-me-ei-peaks-ootama-tehnoloogialt-taiuslikkusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/20/547326he950t2.jpgÕppetund ID-kaardi kriisist: me ei peaks ootama tehnoloogialt täiuslikkustAasta tagasi septembris lahvatas ID-kaardi kriis, milles Eesti otsustas anda avalikkusele ausalt teada, et on leitud turvarisk ning inimesed peavad oma ID-kaardid välja vahetama. Kas ja mida tegi Eesti õigesti ning millised olid sellest kriisist saadud õppetunnid, arutati eile eID foorumil.https://services.err.ee/media/embed/8834212018-09-20T19:22:38+03:00yestehnikaid-kaarteidid-kaardi kriisarnis paršovstehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/862471/hirmutav-toiduvideo-katse-murgise-ouna-ja-fantaga-kui-ohtlik-on-toit-pariselthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/19/547070h2878t2.jpgHirmutav toiduvideo: katse "mürgise" õuna ja Fantaga – kui ohtlik on toit päriselt?Millega on kaetud poest ostetud õun? Kas Fanta ja teiste värviliste jookide sees on tõesti värvaine, mille saab sealt välja imeda värvieemalduslapiga? Ning kas margariin lahustub vees teisiti kui või? ERR Novaator proovis mõnda inimestes hirmu tekitanud katset korrata. Lühike kokkuvõte on: rahu, ainult rahu; ning soovitus: sööge Eesti toitu.https://services.err.ee/media/embed/8827702018-09-18T17:35:35+03:00yestervistoidukatsedtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/862441/video-kuidas-automobiil-tallinna-joudis-ja-mida-hobune-sellest-arvashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/19/547045h7904t2.pngVideo: kuidas automobiil Tallinna jõudis ja mida hobune sellest arvas?20. sajandi algus tõi kaasa transpordivahendite kiire arengu.https://services.err.ee/media/embed/8830282018-09-19T14:22:30+03:00yesajalugutartu ülikoolliiklusminevikuminutidajalooringajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/862591/andur-otsmikule-koolid-proovivad-uusi-nutiseadmeidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/19/547167hb9e9t2.pngAndur otsmikule – koolid proovivad uusi nutiseadmeidValga gümnaasiumis jälgivad õpilased kontrolltööde ja praktikumide ajal enda ajutegevust, et selgitada välja, kui keskendunud ollakse.https://services.err.ee/media/embed/8831612018-09-19T21:46:18+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/862387/nahkhiirte-uurimine-toi-eesti-noorteadlasele-rahvusvahelisel-konkursil-teise-preemiahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/19/547009h4b50t2.jpgNahkhiirte uurimine tõi Eesti noorteadlasele rahvusvahelisel konkursil teise preemiaEesti noor teadlane Karl Hendrik Tamkivi pälvis Iirimaal Dublinis toimunud Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil (EUCYS) teise preemia. Võidu toonud teadustöö raames tehtud tähelepanekud aitavad kaitsta nahkhiiri inimtegevuse kahjuliku mõju eest.https://services.err.ee/media/embed/8829622018-09-19T09:52:39+03:00yesteaduseluõpilasteadusõpilasteadlasedeucys2018emilia rozenkronkarl hendrik tamkivimartti vankerteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/861999/tallinna-tehnikaulikooli-uus-luhinimi-on-taltechhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/17/546327hbec9t2.jpgTallinna Tehnikaülikooli uus lühinimi on TalTechTallinna Tehnikaülikool (TTÜ) hakkab edaspidi rahvusvahelises turunduses kasutama lühendit TalTech. Varem kasutas TTÜ rahvusvaheliselt lühendit TUT, mis tulenes ülikooli ingliskeelsest nimetusest Tallinn University of Technology.https://services.err.ee/media/embed/8825372018-09-17T22:00:18+03:00yesteaduseluttüteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/861390/teadlane-selgitab-miks-ajakirjanduse-pahe-roomuga-reklaami-loetaksehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/14/545748hb22at2.jpgTeadlane selgitab, miks ajakirjanduse pähe rõõmuga reklaami loetakseOskuslikult tehtud reklaami sarnasus ajakirjandusele õõnestab ühtaegu nii ajakirjanduse usaldusväärsust kui ka pärsib vastutustundlike ettevõtete arengut, hoiatab TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi kommunikatsiooni doktorant Rain Veetõusme.https://services.err.ee/media/embed/8816992018-09-14T09:49:38+03:00yesÜhiskondreklaamajakirjandussisuturundusÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/860900/uha-enam-koole-tahab-palgata-haridustehnoloogi-kuid-neid-on-raske-leidahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/12/544878h2636t2.jpgÜha enam koole tahab palgata haridustehnoloogi, kuid neid on raske leidaÜha enam koole soovib palgata endale haridustehnoloogi ehk inimest, kes tegeleks koolis eraldi digiõppe koordineerimisega. Selgub aga, et nagu teistegi tugispetsialistide puhul, on ka haridustehnoloogi leidmine keeruline ülesanne.https://services.err.ee/media/embed/8811042018-09-12T21:58:55+03:00yesharidusharidustehnoloogharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/860603/geenidoonoriks-saab-ka-apteegishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/11/544606hb566t2.jpgGeenidoonoriks saab ka apteegisGeenidoonorlus on innovatsiooniprojekt, millest on inimestele suur kasu, ütles proviisor Mari Krass. Alates järgmisest esmaspäevast saavad soovijad anda geeniproovi ka kahes apteegis Tallinnas ja Tartus.https://services.err.ee/media/embed/8807882018-09-11T20:37:15+03:00yestervisgeenidoonorgeeniproovtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/860648/noort-opetajat-hoiab-koolis-heade-spetsialistide-tugi-ja-vabadus-opetadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/11/544617h19det2.jpgNoort õpetajat hoiab koolis heade spetsialistide tugi ja vabadus õpetadaEesti õpetajate kõrge vanus ning õpetajaameti vähene atraktiivsus tähendavad, et õige pea pole peaaegu kedagi, kes koolis õpetaks. Noor meesõpetaja leiab, et õpetajatel on koolis vaja häid tugispetsialiste, tänu kellele jääks noorel õpetajal aega pühenduda õpetamisele.https://services.err.ee/media/embed/8808132018-09-11T21:58:03+03:00yesharidusoecdreemo voltrimartin saareducation at a glanceharidus lähivaatesdeborah roseveareahti noorharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/860506/oecd-eesti-opetaja-seisab-klassi-ees-vahem-kuid-koormus-on-sama-mis-mujalhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/11/544434h930et2.pngOECD: Eesti õpetaja seisab klassi ees vähem, kuid koormus on sama, mis mujalOECD avaldas teisipäeval iga-aastase raporti "Haridus lähivaates", milles Eesti puhul tuuakse välja, et teiste riikidega võrreldes on Eestis õpetajal kõige vähem kontakttunde ehk vahetut kokkupuudet õpilasega. Siiski on õpetajate töökoormus sarnane teiste OECD riikide omaga, lihtsalt suurem osa õpetajate tööajast kulub lisaks õpetamisele muude ülesannete täitmisele.https://services.err.ee/media/embed/8807642018-09-11T19:31:57+03:00yesharidusoecdmailis repsõpetajate palkeducation at glanceharidusminister mailis repsharidus lähivaatesharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/860291/niitmine-havitas-kuressaares-haruldaste-sarvikputtide-pesapaigahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/10/544211h489et2.pngNiitmine hävitas Kuressaares haruldaste sarvikpüttide pesapaigaHaruldased ja kaitsealused sarvikpütid punusid endale Kuressaare vallikraavi pesa. Tavaline ja hooletu niitmine aga hävitas lindude pesapaiga, raporteerib "Osooni" toimetaja Martin Vesberg.https://services.err.ee/media/embed/8802972018-09-10T17:49:43+03:00yeslooduskeskkonnaametsarvikpüttloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/860260/reportaaz-midagi-on-juhtunud-haruldased-linnud-on-pesa-huljanudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/10/544163hf33ft2.jpgReportaaž: midagi on juhtunud – haruldased linnud on pesa hüljanudMustsaba-viglesid jääb kõikjal Euroopas aina vähemaks. Tuleb uurida, miks see nii on ja just seda Eesti Maaülikooli doktorant Miguel Monteiro teebki. "Osoonil" oli võimalus käia kaasas Pärnumaal mustsaba-viglesid püüdmas ja uurimas.https://services.err.ee/media/embed/8803632018-09-10T21:01:01+03:00yesloodusosooneesti maaülikoolmustsaba-viglemiguel monteiroloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/859401/tallinnast-laanemerre-joudvast-prugist-ligi-poole-moodustavad-suitsukonidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/06/543345hf7e0t2.jpgTallinnast Läänemerre jõudvast prügist ligi poole moodustavad suitsukonidKuigi valdav osa mereprügist satub sinna ranna lähedalt, kannavad prügi Läänemerre ka jõed ja sadeveesüsteem. Tallinnast merre jõudvast prügist moodustavad ligi poole suitsukonid, selgus rahvusvahelisest projektist "Blastic".https://services.err.ee/media/embed/8793602018-09-06T21:54:25+03:00yeskeskkondläänemeri suitsukonidläänemere reostusmereprügikeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/857850/kas-robotid-votavad-opetajatoo-ulehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/31/541186hf129t2.pngKas robotid võtavad õpetajatöö üle?Robotitele oma töö kaotamise võimaluse üle on ilmselt iga täiskasvanud inimene vähemalt korra mõelnud.https://services.err.ee/media/embed/8778222018-08-31T16:41:34+03:00yesharidusteadlane teabharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/857876/veepuhastajad-tartlased-lasevad-aastas-kanalisatsiooni-100-tonni-hugieenitarbeidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/09/02/541851h64f6t2.pngVeepuhastajad: tartlased lasevad aastas kanalisatsiooni 100 tonni hügieenitarbeidEi tasu arvata, et Emajõe saaste tuleb vaid ehitamata jäänud puidurafineerimistehasest, tehastest kümnete kilomeetrite taga või jõe ääres karja või põldu pidavast talumehest. Oma osa annavad Tartu ja selle lähiümbruse elanikud oma kempsude ja valamute kaudu.https://services.err.ee/media/embed/8803022018-09-10T18:01:05+03:00yeskeskkondosoonelu emajõelkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/857858/parnus-kuulutati-valja-koolirahuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/31/541190h8437t2.jpgPärnus kuulutati välja koolirahuPärnus kuulutati välja algava õppeaasta koolirahu.https://services.err.ee/media/embed/8778352018-08-31T17:16:37+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/856965/direktor-pohikooli-eksamite-kadumisest-natuke-peab-inimene-pingutamahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/28/540345h7909t2.jpgDirektor põhikooli eksamite kadumisest: natuke peab inimene pingutamaReaalkooli direktor Ene Saar ütles kommenteerdes haridusministeeriumi soovi jätta põhikooli lõpust ära eksamid, et praegu on veel palju segadust. Tema sõnul ei tohiks aga eksamite tegemine õpilastele probleem olla ning õpilased peavad ka veidi pingutama.https://services.err.ee/media/embed/8770392018-08-28T22:33:42+03:00yeshariduseksamidharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/856952/tooandjate-sonul-on-eestis-krooniline-spetsialistide-puudushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/28/540320h68e7t2.jpgTööandjate sõnul on Eestis krooniline spetsialistide puudusSügisel hakkab Riigikogu muutma kutseõppeseadust, et kaotada riiklik koolitustellimus ja reageerida kiiremini piirkonna tööturu vajadustele. Tööandjate keskliidu sõnul on Eestis suur spetsialistide puudus.https://services.err.ee/media/embed/8770292018-08-28T21:45:40+03:00yeshariduskutsehariduskutseõpeharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/856790/pohikoolis-kaovad-lopueksamid-gumnaasiumi-lopus-tuleb-sooritada-ka-valikeksamhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/16/490679h40f6t2.jpgPõhikoolis kaovad lõpueksamid, gümnaasiumi lõpus tuleb sooritada ka valikeksamPõhikooli lõpueksamid ja tasemetööd praegusel kujul kaotatakse, teatas haridusminister Mailis Reps kooliaasta alguse pressikonverentsil.https://services.err.ee/media/embed/8769822018-08-28T19:14:25+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/856809/kooliaasta-graafikul-kui-palju-ja-millises-oppeastmes-oppureid-alustabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/01/90808h9d22t2.jpgKooliaasta graafikul: kui palju ja millises õppeastmes õppureid alustab?Uus kooliaasta algas mõnes koolis juba selle nädala esmaspäeval, enamikus üldhariduskoolides ja kõrgharidusasutustes algab õppeaasta aga 3. septembril. Kui palju õppureid koolipinki läheb, saab teada allolevalt graafikult.https://services.err.ee/media/embed/8770272018-08-28T21:42:39+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/856114/reportaaz-kasvamine-tuttputiga-munast-teismelisenihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/24/538723ha88bt2.jpgReportaaž: kasvamine tuttpütiga – munast teismeliseniMartin Vesberg filmis varakevadel tuttpüttide pulmamängu ning jätkas tuttpüttide jälgimist terve suve vältel. Järgnevas loos kirjeldab ta kogu lugu lähemalt.https://services.err.ee/media/embed/8957342018-11-01T15:41:12+02:00yesloodustuttpüttloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/856476/video-80-aastat-tagasi-avati-kehras-esimene-eestimaise-toostuse-sumbolhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/27/539515hc2b3t2.pngVideo: 80 aastat tagasi avati Kehras esimene eestimaise tööstuse sümbolLaupäeval möödus 80 aastat päevast, mil Kehras avati tselluloosivabrik.https://services.err.ee/media/embed/8765682018-08-27T10:29:50+03:00yesajalugutartu ülikoolminevikuminutidajalooringkehra tselluloosivabrikajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/854584/video-vaata-milline-segadus-valitses-ajal-kui-hiiumaal-maksid-klubidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2020/12/21/870520he373t2.pngVideo: vaata, milline segadus valitses ajal, kui Hiiumaal maksid klubidKui maksid "Hiiu klubid". Omapärane koduraha Hiiumaal. Nahast ja papist rahad. Valerahad säärsaabastest.https://services.err.ee/media/embed/8748452018-08-17T18:35:04+03:00yesajalugutartu ülikoolhiiumaaklubiminevikuminutidajalooringhiiu klubidajalugunoERRno41https://test-novaator.err.ee/597618/muusikafestivalil-kolari-korval-seismine-mojub-korvale-kui-reaktiivlennukhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/05/23/372465h7b17t2.jpgMuusikafestivalil kõlari kõrval seismine mõjub kõrvale kui reaktiivlennukMis oleks suvi ilma kontserdite või muusikafestivalideta? Teadustoimetus tahab, et vaatajad saaksid elamusi nautida ka pikemalt, niisiis uurisime Tallinna Ülikoolist, kuidas mürtsuvatest festivalidest tervete kõrvadega välja tulla.https://services.err.ee/media/embed/6779302017-05-24T19:00:09+03:00yesterviskuulminetervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/853552/video-koikvoimas-georg-lurich-oli-isegi-kahest-kaamelist-tugevamhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/13/534226hbbe7t2.pngVideo: kõikvõimas Georg Lurich oli isegi kahest kaamelist tugevamGeorg Lurich on üks tuntuim eesti sportlane, elukutseline maadleja ja jõutõstja. Ta sündis 1876. aastal Väike-Maarjas. Püstitatud tõstmisrekorditega ja maadluses saavutatud võitudega kogus Lurich kuulsust üle kogu Vene tsaaririigi ning kaugemalgi. Ta esines paljudes linnades ja pakkus pealtvaatajatele eriliste jõu- ja osavusnumbritega rohkelt elamusi.https://services.err.ee/media/embed/8726972018-08-07T15:52:01+03:00yesajalugutartu ülikoolgeorg lurichminevikuminutidajalooringajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/853541/videolugu-sellest-kuidas-tartus-karsket-eestit-edendatihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/13/534201h434ct2.pngVideolugu sellest, kuidas Tartus karsket Eestit edendati2016. aastal joodi Eestis iga elaniku kohta 8,3 liitrit puhast alkoholi. 1924. aastal oli see näitaja 3,14 liitrit ja samal ajal tarbiti Prantsusmaal 17, Šveitsis 12 , Rootsis 3,03 ning Saksamaal 2,74 liitrit puhast alkoholi inimese kohta.https://services.err.ee/media/embed/8726952018-08-07T15:50:05+03:00yesajalugutartu ülikoolajalooringkarskusliikumineajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/853820/20-keskkoolilopetajat-lahevad-stipendiumi-abil-valismaa-tippulikoolidessehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/14/534613h843ft2.jpg20 keskkoolilõpetajat lähevad stipendiumi abil välismaa tippülikoolidesseEesti ettevõtjad, haridusministeerium ja sihtasutus Archimedes tunnustasid noore õpetlase stipendiumiga keskkoolilõpetajaid, kes suunduvad õppima välismaa tippülikoolidesse.https://services.err.ee/media/embed/8742062018-08-14T20:47:34+03:00yesharidusave haamer kersti kaljulaidsa archimedesnoore õpetlase stipendiumharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/853518/maailmarekordi-omanik-martin-klein-oli-esimene-eestlasest-olumpiamedalisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/13/534152h6755t2.pngMaailmarekordi omanik Martin Klein oli esimene eestlasest olümpiamedalist14. juulil 1912. aastal Stockholmis toimunud olümpiamängudel võitis Martin Klein esimese eestlasena Kreeka-Rooma maadluse keskkaalus maailmarekordiga olümpiamedali. 106 aasta tagust erakordset sündmust meenutab Lenno Pärnjõe Tartu Ülikooli ajalooringist.https://services.err.ee/media/embed/8726942018-08-07T15:47:13+03:00yesajalugutartu ülikoolmartin kleinajalooringspordiajaluguajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/853357/kuum-suvi-toi-eestisse-uue-liblikahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/12/534033h6bf8t2.jpgKuum suvi tõi Eestisse uue liblikaKuum suvi on Eestisse toonud uue liblika.https://services.err.ee/media/embed/8738152018-08-12T21:45:13+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/853334/eka-tudengid-avastasid-ridala-kirikus-keskaegseid-maalinguidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/12/534013h603ft2.jpgEKA tudengid avastasid Ridala kirikus keskaegseid maalinguidEesti Kunstiakadeemia tudengid avastasid Läänemaal 13. sajandil ehitatud Ridala kirikus välitöid tehes, et keskaegsed maalingud on kiriku seintel seni arvatust suuremal pinnal. Sellised figuraalmaalingud on Eestis haruldased.https://services.err.ee/media/embed/8737862018-08-12T19:01:08+03:00yesajaluguridalaajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/853281/nasa-saatis-kosmosesondi-paikest-uurimahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/12/533939ha43ct2.jpgNASA saatis kosmosesondi Päikest uurimaUSA-st Cape Canaveralist alustas pühapäeval oma teekonda Päikese poole mehitamata kosmoselaev Parker Solar Probe.https://services.err.ee/media/embed/8737812018-08-12T18:54:51+03:00yesuniversumpäikenasavälismaauniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/852975/kaosaar-eestikeelse-haridusega-hirmutamine-uhist-keeleruumi-ei-loohttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/10/533322h769ft2.jpgKäosaar: eestikeelse haridusega hirmutamine ühist keeleruumi ei looÜldiselt pole Vene perekondadel mitte midagi selle vastu, kui nende järeltulija õpib juba lasteaias eesti keele selgeks, kuid Vene päritolu lapsevanemad kardavad, et puhtalt Eesti koolis õppimine tapab lapse huvi oma emakeele, kultuuri ja kommete vastu. Sestap leidsid ERRi laval toimunud arutelu "Ühine keel" osalejad, et Eesti koolisüsteem ei saa mitte kunagi täielikult selga keerata venekeelsele õppele.https://services.err.ee/media/embed/8734902018-08-10T19:58:07+03:00yesharidusarvamusfestivallõimumineõppekeelvenekeelne haridusaf18hariduspoliitikaharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/852547/eesti-opilane-tutvustas-nasa-teadlastele-raba-ja-toi-muttikale-turvast-suuahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/09/532874h708ft2.pngEesti õpilane tutvustas NASA teadlastele raba ja tõi Muttikale turvast süüa13-aastane Roosi Ahas õpib Tartu Katoliku Hariduskeskuses ja käis hiljuti Iirimaal NASA teadlastele oma koolitööd ning Eesti raba tutvustamas.https://services.err.ee/media/embed/8730402018-08-08T22:45:15+03:00yesloodustartu ülikoolrabalaura altinroosi ahasjaan pärnglobe learning expeditionsloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/852087/allveelaevade-eritellimus-oli-iseseisva-eesti-vabariigi-suurim-relvahangehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/07/532495hca9dt2.pngAllveelaevade eritellimus oli iseseisva Eesti Vabariigi suurim relvahangeKus ehitati Eesti kuulsad allveelaevad ja kuidas toimus pidulik vettelaskmise tseremoonia? Sellest kõneleb Minevikuminutite videosarjas Tartu Ülikooli uusima aja magistrant Bretty Peterson.https://services.err.ee/media/embed/8726932018-08-07T15:45:47+03:00yesajalugutartu ülikoolkalevallveelaevminevikuminutidajalooringlembitajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/852073/lugu-sellest-kuidas-rahvas-30-aastat-tagasi-rahvusraamatukogu-paastishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/07/532467hd965t2.pngLugu sellest, kuidas rahvas 30 aastat tagasi rahvusraamatukogu päästis"Kaablile kraav, rahvale vaimuvalgus," nii kirjutas ajaleht Rahva Hääl 1988. aasta juunis rahvarinde kaablikraavi kaevamise aktsiooni kohta, mis toimus Tallinnas tollase Fr. R. Kreutzwaldi nimelise ENSV Riikliku Raamatukogu juures.https://services.err.ee/media/embed/8726922018-08-07T15:44:14+03:00yesajalugutartu ülikoolrahvusraamatukogurahvarinneminevikuminutidajalooringajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/851852/video-vabadust-ja-vaba-euroopat-kuulati-segajatest-hoolimatahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/06/532184h7501t2.pngVideo: Vabadust ja Vaba Euroopat kuulati segajatest hoolimataKülma sõja puhkemisel loodi USA kongressi rahastusel raadiojaamad Vaba Euroopa ja Vabadus.https://services.err.ee/media/embed/8717852018-08-02T16:18:14+03:00yesajalugutartu ülikoolminevikuminutidajalooringvaba euroopaajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/851832/video-pooletunnise-mahtra-soja-100-aastapaeva-tahistati-suurejooneliselthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/06/532171h0db0t2.pngVideo: pooletunnise Mahtra sõja 100. aastapäeva tähistati suurejooneliselt160 suve tagasi, see on 1858. aasta 14. juunil, vana kalendri järgi 2. juunil, toimus Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas kohalike meeste ülestõus. See oli talurahva vastuhakkude kõrgpunkt – suurima talupoegade arvuga ülestõus. Mahtrast alguse saanud rahutuslaine levis teistessegi Eestimaa kubermangudesse.https://services.err.ee/media/embed/8717842018-08-02T16:17:01+03:00yesajalugutartu ülikoolminevikuminutidmahtra sõdaajalooringiajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/851154/video-kuidas-eestlased-jalgpalli-ja-korvpalli-armastama-hakkasidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/08/03/531373h35bdt2.pngVideo: kuidas eestlased jalgpalli ja korvpalli armastama hakkasid?Nii jalgpallil kui ka korvpallil seisvad Eesti spordiajaloos väga tähtsal kohal.https://services.err.ee/media/embed/8717832018-08-02T16:14:20+03:00yesajalugukorvpalljalgpalltartu ülikooleestiminevikuminutidajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/849654/noored-leiutajad-motlevad-suvekoolis-uusi-tooteid-ja-teenuseid-valjahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/07/27/529064hd5cct2.jpgNoored leiutajad mõtlevad suvekoolis uusi tooteid ja teenuseid väljaKogu selle nädala on 80 tehnoloogiahuvilist noort nuputanud Tallinnas toimuvas suvekoolis Hüppelaud välja uusi tooteid ja teenuseid, näiteks veebileht firmasiseste uute tutvuste leidmiseks, virtuaalreaalsuse rakendus, kus saab läbi viia teaduskatseid ja palju muud.https://services.err.ee/media/embed/8703032018-07-27T18:55:32+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/848883/soomere-nasa-veekeerise-fotost-kui-maa-oleks-lapik-poleks-keerised-voimalikudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/07/24/528302h6eb9t2.jpgSoomere NASA veekeerise fotost: kui Maa oleks lapik, poleks keerised võimalikudNASA avaldas kosmosest tehtud foto Saaremaa lähistel olevast veekeerisest. Mereteadlase Tarmo Soomere sõnul on Läänemeri selliseid keeriseid täis. Tema kinnitusel on sellised keerised võimalikud selle tõttu, et Maa ei ole lapik.https://services.err.ee/media/embed/8695372018-07-24T22:50:45+03:00yesloodusveekeerisloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/847140/geenivaramu-tutvustas-euroopale-uudset-diabeedikalkulaatorithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/07/17/525557h745bt2.pngGeenivaramu tutvustas Euroopale uudset diabeedikalkulaatoritDiabeedikalkulaator on teadusuuringutel põhinev rakendus, mis ennustab, kui suure tõenäosusega inimene diabeeti haigestub. Geeniandmeid ja elustiili näitajaid kasutades arvutab diabeedikalkulaator haigestumisriski täpsemalt kui varasemad.https://services.err.ee/media/embed/8680162018-07-17T11:54:58+03:00yestervistartu ülikooldiabeetgeenidoonoreesti geenivaramukristjan metsaludiabeedikalkulaatortervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/846499/riina-sikkut-eesti-on-personaalmeditsiini-osas-teistest-mitu-sammu-eeshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/07/14/524511h7721t2.jpgRiina Sikkut: Eesti on personaalmeditsiini osas teistest mitu sammu eesEesti on küll tugev digiriik, kuid e-tervise võimekuse saavutamiseks on meil vaja hoopis lisaks saada andmeid, mida kogutakse välismaal, leiab tervise- ja tööminister Riina Sikkut. Eesti geeniteadlased koos ministri ja rahvusvaheliste ettevõtjatega tõstatasid selle teema sel nädalal Toulousis toimunud teadusfoorumil ESOF.https://services.err.ee/media/embed/8675802018-07-14T12:05:03+03:00yesteaduselusotsiaalministeeriumpersonaalmeditsiinriina sikkutesof18teaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/846363/noorteadlane-et-naha-eesti-teaduse-eeliseid-tuleb-minna-valismaalehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/07/13/524245h3228t2.jpgNoorteadlane: et näha Eesti teaduse eeliseid, tuleb minna välismaaleTartu Ülikooli noorteadlane Elin Org esines täna üleilmsel teadusfoorumi ESOF peapaneelis, kus räägiti ebavõrdsusest Euroopa teaduses. Ta esitas küsimuse, kuidas Euroopa ääremaad, nagu Eesti, võiksid saada võrdväärset rahastust, et teha samasugust tippteadust nagu Euroopa teadlased.https://services.err.ee/media/embed/8675472018-07-13T21:46:29+03:00yesteaduseluelin orgeesti geenivaramuesof18esofteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/846061/teadlased-tegid-tartule-uue-ja-linlaste-vajadusi-arvestava-bussivorguhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/07/12/523905hfa8dt2.jpgTeadlased tegid Tartule uue ja linlaste vajadusi arvestava bussivõrguLinnaliinibussid hakkavad uue liinivõrgu järgi sõitma järgmise aasta 1. juulist. Ettepaneku, milline võiks olla uus liinivõrk, on teinud Tartu Ülikoolist võrsunud Positium LBS koostöös Soome ettevõttega WSP Finland. Uus liinivõrgu kava läbib enne kasutusele võtmist veel ka avaliku aruteluringi.https://services.err.ee/media/embed/8672642018-07-12T14:19:17+03:00yesÜhiskondtartu ülikoolindoneesiapositiumtark linnmobiilpositsioneerimineÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/844742/aaviksoo-riik-soovib-ttu-tartu-kolledzi-sulgemisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/08/30/400799h2f07t2.jpgAaviksoo: riik soovib TTÜ Tartu kolledži sulgemistRiik otsib võimalusi kõrgharidusmaastiku korrastamiseks. Tallinna Tehnikaülikooli rektori Jaak Aaviksoo sõnul soovib riik, et ülikool sulgeks oma Tartu kolledži.https://services.err.ee/media/embed/8662732018-07-06T21:54:48+03:00yesteaduseluttüharidusjaak aaviksootallinna tehnikaülikoolteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/844166/pelk-pudelitehnoloogia-uuendus-voib-muuta-kogu-olletehase-organisatsioonihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/10/18/132954h5cf6t2.jpgPelk pudelitehnoloogia uuendus võib muuta kogu õlletehase organisatsiooniÜks pealtnäha väike uuendus, näiteks õllepudeli muutmine keskkonnasõbralikuks, võib tähendada ettevõtte jaoks kogu oragnisatsiooni ümberkorraldamist alates väärtustest ja identiteedist kuni tööprotsessideni. Oma uuringutest just ühe sellise näite varal rääkis ERR Novaatorile Taani Majanduskooli organisatsiooniteooria professor Tor Hernes.https://services.err.ee/media/embed/8658132018-07-04T19:48:14+03:00yesÜhiskondtor hernesÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/843955/nobeli-laureaat-teadlased-peaksid-kindlustama-oma-avastuste-kasutamisehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/07/03/522195heb15t2.pngNobeli laureaat: teadlased peaksid kindlustama oma avastuste kasutamiseKeemikud saavad inimesi teadustulemustele kaubandusliku vormi andmisel küll aidata, kuid vaid juhul, kui viimased oma vajadusi kirjeldada oskavad, leiab Nobeli keemiapreemia laureaat Robert H. Grubbs.https://services.err.ee/media/embed/8658142018-07-04T19:49:42+03:00yesteaduselunobelrobert h. grubbskeemiapreemiateaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/843162/tu-robottudeng-hakkas-semestri-lopuks-eesti-keelt-raakimahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/10/30/197685h4fd2t2.jpgTÜ robottudeng hakkas semestri lõpuks eesti keelt rääkimaKolm kuud tagasi liitus Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi üliõpilastega humanoidrobot Pepper. Semestri lõpuks oskab robot tänu tudengitele jäljenada inimese liigutusi ja eesti keeles rääkida.https://services.err.ee/media/embed/8649262018-06-29T21:56:35+03:00yestehnikateliatartu ülikoolrobotpepperhansabikarl kruusamäetehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/842347/ttu-teadlased-uurivad-uudse-puitmaterjali-tuulekindlusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/25/364794h88b0t2.jpgTTÜ teadlased uurivad uudse puitmaterjali tuulekindlustTallinna Tehnikaülikooli teadlased katsetavad uudset puidutehnoloogiat - ristkihtpuitplaati -, et saada teada, kuidas see materjal majades energiat, täpsemalt soojust läbi laseb. Tegu on ehitusmaterjaliga, mille teaduskatsete tulemusi vajavad nii puiduettevõtted kui ehitajad.https://services.err.ee/media/embed/8641962018-06-26T21:45:07+03:00yeskeskkondtallinna tehnikaülikooltargo kalameesliginullenergiahoonevillu kukkristkihtpuitplaatkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/840958/jaanipaeva-eri-mida-jaaniloke-tervisega-teebhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/06/22/381674h64fet2.jpgJaanipäeva eri: mida jaanilõke tervisega teeb?Jaanipäevalõkkes prügi põletamisel tasub meeles pidada, et prügilõkkest eraldub puhtast lõkkest suurusjärgu võrra rohkem vähkitekitavaid ühendeid ja peenosakesi. Teisalt pole täiesti ohutu ka ainult puidust koosnev lõke.https://services.err.ee/media/embed/8619542018-06-17T16:57:41+03:00yeskeskkondjaanipäevkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/840690/galerii-kalamaja-kinnistu-peitis-arheoloogilist-peavoituhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/06/19/517842he78ft2.jpgGalerii: Kalamaja kinnistu peitis arheoloogilist peavõituKalamaja uute kortermajade ehitusel päevavalgele tulnud enam kui 10 000 esemest koosnev keskaegne leiukogum on ainulaadne nii Eestis kui ka Läänemereruumi põhjaosas, kinnitasid leide tutvustanud arheoloogid.https://services.err.ee/media/embed/8625332018-06-19T21:53:08+03:00yesajalugukalamajaajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/840479/vaid-vaikelastele-moeldud-ravimitest-on-suur-puudushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/06/18/517687h85aft2.jpgVaid väikelastele mõeldud ravimitest on suur puudusTartu ülikooli teadlased loovad ravimeid, mis sobiksid vastsündinutele ja väikelastele. Kuna just väikelastele mõeldud arstimitest on suur puudus, tuleb neid ravida täiskasvanutele mõeldud ravimitega, mis ei pruugi aga lastele alati sobida.https://services.err.ee/media/embed/8622272018-06-18T21:39:56+03:00yestervisravimidväikelaste ravimtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/840181/plastisoda-voib-muu-hulgas-aidata-voita-tsellulooshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/06/17/517209hd27ft2.jpgPlastisõda võib muu hulgas aidata võita tselluloosEuroopa Komisjon soovib plastprügi vastu võitlemiseks keelata ühekordsed plastist toidunõud ja vähendada mitme teise toote kasutamist. Kindlaim alternatiiv neile on tavalised korduvkasutatavad asjad, kuid plastisõda võivad tulevikus aidata võita ka teised materjalid, näiteks tselluloos.https://services.err.ee/media/embed/8619812018-06-17T19:18:50+03:00yeskeskkondtselluloosplastikkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/839802/ulikoolid-ei-nae-ingliskeelse-oppe-kasvus-ohtu-eesti-keelelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/24/497259h7a8bt2.jpgÜlikoolid ei näe ingliskeelse õppe kasvus ohtu eesti keeleleViimase kümne aasta jooksul on Eesti ülikoolides ingliskeelne õpe aina laienenud, selgub kõrgkoolide õppekeelsuse uuringust. Ohtu eesti keelele ülikoolid selles ei näe.https://services.err.ee/media/embed/8616662018-06-15T19:19:57+03:00yesharidusülikoolkõrgharidusingliskeelne õpeeestikeelne õpeharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/839141/minevikuminutid-kuidas-eesti-kullavarud-tagasi-kodumaale-joudsidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/06/05/513437hae45t2.pngMinevikuminutid: kuidas Eesti kullavarud tagasi kodumaale jõudsid?Milline saatus oli Eesti kullavarudel pärast teist maailmasõda ja kuidas saadi need 1990ndatel tagasi, et käivitada taasiseseisvunud riigi majandust?https://services.err.ee/media/embed/8586922018-06-05T17:03:04+03:00yesÜhiskondtartu ülikoolminevikuminutidajalooringeesti kullavarudÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/839153/geenide-kohta-on-saanud-tagasisidet-ule-500-geenidoonorihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/06/13/515645hb53ct2.jpgGeenide kohta on saanud tagasisidet üle 500 geenidoonoriViimase EMORi uuringu järgi toetavad Geenivaramu doonoriprojekti ligikaudu 80 protsenti eestimaalastest. Geeninõustaja Liis Leitsalu kinnitas, et geeniandmetel põhinevat kasulikke teadmisi oma tervise kohta on saanud juba sajad inimesed.https://services.err.ee/media/embed/8608002018-06-13T11:20:54+03:00yestervisgeenivaramugeenidoonortervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/838038/teadlane-teab-mitte-minu-tagahoovis-suhtumise-taga-on-reaalsed-muredhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/19/507208hb95et2.jpgTeadlane teab: mitte-minu-tagahoovis-suhtumise taga on reaalsed muredSuurte taristuobjektide rajamisega sageli kaasnev häälekas vastasseis tuleneb harva isekatest põhjustest ja enamasti on selle taga reaalsed mured, leiab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur.https://services.err.ee/media/embed/8602512018-06-11T09:04:26+03:00yesÜhiskondmihkel kangurmitte minu tagahoovisnimbyÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/837824/parnu-joest-leiti-uus-kalaliikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/06/07/514016h6d08t2.jpgPärnu jõest leiti uus kalaliikPärnu jõest püüti esimene mõrukas - väike kala, kelle siiajõudmist oodati ammu. Nüüd on esimeste püüdjate rõõm suur, sest kala saab ka meie andmebaasidesse kanda.https://services.err.ee/media/embed/8596132018-06-07T21:56:59+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/836922/ttu-nooremteadur-putukate-soogiks-kasvatamisega-saab-hakkama-igaukshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/06/04/513046h27b2t2.jpgTTÜ nooremteadur: putukate söögiks kasvatamisega saab hakkama igaüksKodunurgas söögikõlbulike putukate kasvatamine pole kuigi keeruline ka Eestis, kuid suuremat sorti terraariumita sellega igapäevast valguvajadust ei rahulda, märkis Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur Kätrin Karu.https://services.err.ee/media/embed/8585182018-06-04T09:43:41+03:00yeskeskkondsöömineputukadjahuussidkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/836873/teadlane-teab-rahva-usaldust-randepoliitika-vastu-kasvatab-illegaalide-kiire-tagasisaatminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/06/04/513021hf71dt2.jpgTeadlane teab: rahva usaldust rändepoliitika vastu kasvatab illegaalide kiire tagasisaatmineRiigis ebaseaduslikult viibivate isikute võimalikult kiire lähteriiki saatmine kasvatab elanikkonna usaldust riikliku rändepoliitika vastu, rõhutab Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi rändeekspert Barbara Orloff. Paljudele teadmata on Eesti süsteemi tõhususelt Euroopas esirinnas.https://services.err.ee/media/embed/8581302018-06-01T15:53:58+03:00yesÜhiskondimmigratsioonrändepoliitikabarbara orloffÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/835023/metaandmete-vorgustikud-voimaldavad-uusi-kultuuri-uurimise-meetodeidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/07/92297he89bt2.jpgMetaandmete võrgustikud võimaldavad uusi kultuuri uurimise meetodeidTänapäeval räägitakse palju, et andmed on infoühiskonna nafta ning andmetega talitavad algoritmid teevad inimese eest palju otsuseid ära. Eesti kultuurisemiootika perspektiivist hakkab aga erilise funktsiooniga silma üks andmete alltüüp: metaandmed. Mis need on, selgitab Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus.https://services.err.ee/media/embed/8567752018-05-28T09:41:57+03:00yesÜhe minuti loengindrek ibrusmeditÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/834195/teadur-haruldaseks-muutunud-liikide-taastamine-tuleb-suurelt-ette-vottahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/24/508580h1ff3t2.jpgTeadur: haruldaseks muutunud liikide taastamine tuleb suurelt ette võttaInimtegevuse tõttu elusloodusele tekitatud kahju on mingi hetkeni võimalik tagasi pöörata, kuid endise olukorra taastamine on kallis. Tartu ülikooli teaduri Riinu Rannapi sõnul tuleb haruldaseks muutunud liikide taastamine ette võtta suurelt.https://services.err.ee/media/embed/8557812018-05-24T19:06:39+03:00yeslooduskõrejuttselg-kärnkonnloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/833914/teadlased-uurivad-robotite-abil-kalade-teekonda-keerulistes-tingimusteshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/23/508374h34b1t2.jpgTeadlased uurivad robotite abil kalade teekonda keerulistes tingimustesTallinna tehnikaülikooli teadlased katsetasid Keila-Joal robotkalu, et teada saada, mida elab läbi elus kala, kui peab ujuma üle paisude ja tammide ning läbi hüdroelektrijaama turbiinide. Kuni 2000 eurot maksev robotkala peaks aitama luua selliseid hüdrojaamu, mis kalavarusid võimalikult vähe kahjustaks.https://services.err.ee/media/embed/8555302018-05-23T22:35:05+03:00yeskeskkondrobotkaladkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/833804/linnalindude-loendamine-annab-infot-ka-linna-kui-elukeskkonna-kohtahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/23/508168hff3ct2.jpgLinnalindude loendamine annab infot ka linna kui elukeskkonna kohtaLinnalindudel on vähem poegi kui nende liigikaaslastel metsas. Samas aga elavad linnalinnud pikema ja õnnelikuma elu. Lindude loendamine ja vaatlus annab aga ka olulist infot linna kui elukeskkonna kohta.https://services.err.ee/media/embed/8548332018-05-21T18:32:49+03:00yeskeskkondosoonlinnuvaatluslinnalinnudmarko mägikeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/833092/teadlane-selgitab-kui-ohutu-voi-ohtlik-on-linnas-mesilaste-pidaminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/09/05/402354hc4d6t2.jpgTeadlane selgitab, kui ohutu või ohtlik on linnas mesilaste pidamineMis on ühist Tallinna ja Harvardi ülikoolidel või näiteks Tallinna Valdeku tänava spordihoonel ja Pariisi ooperimajal? Nende majade katusel paiknevad mesitarud selgitab Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse teadur Liisa Puusepp.https://services.err.ee/media/embed/8546752018-05-21T09:13:06+03:00yesloodustallinna ülikoolmesilasedliisa puusepplinnamesilasedloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/832973/loodusele-ohtlik-uus-vahi-voorliik-eesti-vetes-marmorvahkhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/20/507372h0aa2t2.jpgLoodusele ohtlik uus vähi võõrliik Eesti vetes - marmorvähkLoodushoiu Keskuse kalauurijad avastasid regulaarsel seirepüügil Narva veehoidlast meie loodusele uue ohtliku vähi võõrliigi.https://services.err.ee/media/embed/8546472018-05-20T22:35:02+03:00yesloodusmarmorvähkvõõrliikloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/832298/5-osa-kuidas-leida-motivatsiooni-diivanilt-tousmisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/17/506430ha2cct2.png5. osa: kuidas leida motivatsiooni diivanilt tõusmiseksÕues on kehv ilm. Ma vaatan veel ainult selle saate telekast lõpuni. Tossud nagu natuke hõõruvad. Vabandusi, miks mitte minna end liigutama, leiab üsna kergesti, kas pole? Maijooksuks valmistudes otsime esmalt motivatsiooni, et diivanilt püsti saada ja siis vaatame, kuidas hoida motivatsiooni võistluse vältel.https://services.err.ee/media/embed/8538552018-05-17T18:23:42+03:00yesterviseeva essemaratonreet linnamaijooksmotivatsioonnipid jooksuvõistlusekstervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/831947/4-osa-hamburger-pasta-voi-puder-enne-jooksuvoistlusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/16/506100h4502t2.jpg4. osa: hamburger, pasta või puder enne jooksuvõistlustMasin, milles pole kütust, ei tööta. Selleks, et pidada vastu treeningul, on vaja oma kehasse panna kütust ehk toitu. Kas joosta tühja kõhuga? Kumb, kas hamburger või puder, on enne võistlust parem söök? Kui palju vedelikku ja millal juua enne rajale minemist? Küsisime nõu ERRi saatejuhilt Eeva Esselt, kes paneb end proovile väga pikkadel jooksu- ja suusavõistlustel.https://services.err.ee/media/embed/8535072018-05-16T16:23:46+03:00yesterviseeva essemaijookstoituminetreeningtoituminenipid jooksuvõistlusekstervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/831929/ttu-vineerilabor-meelitab-siia-soome-tudengeid-ja-ettevotteidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/16/506075had1ft2.pngTTÜ vineerilabor meelitab siia Soome tudengeid ja ettevõtteidTallinna Tehnikaülikooli puidumajas on labor, kus puidutootmise ettevõtted saavad arendada oma tooteid ja küsida nõu oma tootmisprotsessi tõhustamiseks. Kuna Soome ülikoolide juures taolisi laboreid enam pole, siis vaatavad sealsed ettevõtted spetsialistide ja teadmiste saamiseks üha enam Tallinna poole.https://services.err.ee/media/embed/8536212018-05-16T22:00:59+03:00yestehnikatallinna tehnikaülikoolspooni- ja vineeritootmise laborpuidukeemiasurfactorjonathan sabbahjaan kerstehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/831717/ulikoolid-andsid-riigikogu-komisjonile-ulevaate-oppekavadesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/02/346883hab02t2.jpgÜlikoolid andsid riigikogu komisjonile ülevaate õppekavadestHaridus- ja teadusministeerium soovib, et kõik avalik-õiguslikud ülikoolid vaataks kriitilise pilguga üle oma õppekavad. See võib tähendada teatud erialadel vastuvõtu vähendamist või õpetamise lõpetamist.https://services.err.ee/media/embed/8532582018-05-15T21:51:16+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/831693/ttu-tootas-valja-tehnoloogia-kortermaja-soodsamaks-renoveerimisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/15/505833hc51at2.jpgTTÜ töötas välja tehnoloogia kortermaja soodsamaks renoveerimiseksTallinna Tehnikaülikool töötas välja liginullenergiaga seinamoodulite tehnoloogia, mis muudab vana kortermaja soojustamise senisest märksa lihtsamaks ja tulevikus ka soodsamaks.https://services.err.ee/media/embed/8532072018-05-15T19:11:22+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/831209/teadlane-selgitab-digiajastul-muutub-kultuur-olulisemaks-kui-kunagi-varemhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/14/505248h031et2.pngTeadlane selgitab: digiajastul muutub kultuur olulisemaks kui kunagi varemDigiteerimisega kaasneb inimkonna ajaloos uus olukord, kus vähese vaevaga on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale kultuuriandmetele ja -varamutele. See muudab kardinaalselt seda, mis mõju avaldab kultuur inimesele, leiab Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.https://services.err.ee/media/embed/8527052018-05-14T10:12:01+03:00yesÜhiskondtallinna ülikoolmarek tammindrek ibrusdigihumanitaariakultuuriandmete analüüsÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/831109/ak-nadal-uuris-koolikohtade-ja-fiktiivsete-sissekirjutuste-teemathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/13/505160h7671t2.jpg"AK. Nädal" uuris koolikohtade ja fiktiivsete sissekirjutuste teematEsimesse klassi minevatel lastel ja veelgi enam nende vanematel on praegu pinev aeg, sest täpselt nädala pärast ehk hiljemalt 20. maiks teatab Tallinna haridusamet, millistesse koolidesse on lapsed määratud sügisel kooliteed alustama. Tuleb välja, et koolide määramine toob jätkuvalt kaasa fiktiivseid sissekirjutusi. Miks see nii on, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal".https://services.err.ee/media/embed/8526472018-05-13T22:05:55+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/830052/id-kaardi-riske-saab-hajutada-kuid-vaja-on-ka-varuvariantihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/09/503211hc49dt2.jpgID-kaardi riske saab hajutada, kuid vaja on ka varuvariantiID-kaardi kriisi puhkemisest möödus hiljuti kaheksa kuud. Kolmapäeval toimus Kultuurikatlas konverents, kus esines ka turvariski avastanud Tšehhi krüptograaf Petr Švenda. Arvutiteadlane soovitas küll riiki usaldada, kuid ka survestada seda pidevalt riske hajutama. https://services.err.ee/media/embed/8516822018-05-09T22:50:13+03:00yestehnikaid kaartrsarain ottisid kaardi kriispetr švendatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/829913/eka-professor-tudengitele-hinnete-panemisest-pole-erilist-kasuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/09/502875hb468t2.pngEKA professor: tudengitele hinnete panemisest pole erilist kasuKoolistressi ja koolilõpu paanika vähendamiseks võiks soorituse tähtede ja numbritega mõõtmise asemel kujundava hindamissüsteemi laiemat rakendamist, leiab Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuriprofessor Hannes Praks.https://services.err.ee/media/embed/8514512018-05-09T10:14:15+03:00yesharidusekahannes prakskoolistresskujundav hindamineharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/828767/teadlane-selgitab-kui-palju-maksab-metsatulekahjuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/26/90070h33b7t2.jpgTeadlane selgitab: kui palju maksab metsatulekahju?Metsatulekahju ei tähenda rahas vaid kaotatud metsa hinda, sellega kaasneb hulk muid kulusid. Tallinna Ülikooli tudengite ja õppejõudude koostöös on valminud mudel, kuidas neid kahjusid kokku arvestada. Seda selgitab TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa.https://services.err.ee/media/embed/8502062018-05-04T13:48:47+03:00yeskeskkondtallinna ülikoolmetsatulekahjujaanus terasmaakeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/829108/prillitoos-kais-lasteaias-puud-istutamashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/27/498313h112ft2.png"Prillitoos" käis lasteaias puud istutamasEesti Rahvusringhääling ja Teeme Ära talgupäev kutsuvad kõiki eestimaalasi istutama 5. ja 6. mail oma puu ja saatma fotod istutusest aadressile err.ee/omapuu. "Prillitoos" käis sel puhul istutamas kirsipuud Laagna Rukkilille lasteaeda.https://services.err.ee/media/embed/8502992018-05-06T11:56:25+03:00yesoma puureet linnaprillitoospuu istutamineoma puunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/829004/rakett-69-kaheksanda-hooaja-voitis-kadi-siigurhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/04/500976h9aeft2.jpg"Rakett 69" kaheksanda hooaja võitis Kadi SiigurLaupäeva õhtul jõudis ETV-s eetrisse noorte teadusvõistluse "Rakett 69" kaheksanda hooaja superfinaalsaade, milles kuulutati võitjaks 17-aastane Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Kadi Siigur.https://services.err.ee/media/embed/8505322018-05-06T10:07:34+03:00yesharidus"rakett 69"viktoria siigurkadi siigurharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/828982/nasa-uus-sond-alustas-teekonda-marsilehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/05/501143h8090t2.jpgNASA uus sond alustas teekonda MarsileUSA kosmoseagentuuri NASA uus automaajaam InSight startis laupäeval Marsile marsivärinaid kuulama.https://services.err.ee/media/embed/8505192018-05-05T19:01:16+03:00yesuniversummarssnasainsightuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/828832/mehaanikasein-arendab-tartu-tamme-gumnaasiumi-opilaste-insenerioskusihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/04/500913he0e8t2.jpgMehaanikasein arendab Tartu Tamme gümnaasiumi õpilaste insenerioskusiTartu Tamme gümnaasium tõi kooli mehaanikaseina, millel saavad õpilased vahetunnis oma insenerioskusi arendada.https://services.err.ee/media/embed/8503822018-05-04T21:44:06+03:00yesharidusspark makerlabtartu tamme gümnaasiummehaanikaseinharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/828771/ajaloomeenutus-kolm-noormeest-heiskasid-1962-aastal-eesti-rahvuslipuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/03/500226h7fa0t2.pngAjaloomeenutus: kolm noormeest heiskasid 1962. aastal Eesti rahvuslipu56 aasta eest keskkooli lõpetanud otsustasid kolm noormeest muuta keskkoolis veedetud aja unustamatuks julgustükiga, mis paneb ka praegu meenutades ihukarvad värisema. Nad tegid plaani teoks, kuid mis neist edasi sai, uurisid Tartu Ülikooli ajalooringi tudengid.https://services.err.ee/media/embed/8497412018-05-03T12:02:04+03:00yesajaluguajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/828406/oma-puu-videolugu-jalutuskaik-tallinna-koige-koigemate-puude-juureshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/03/500257h1324t2.jpgOma puu videolugu: jalutuskäik Tallinna kõige-kõigemate puude juuresSilmapaistvad puud elavad üldjuhul tavalist puuelu: tihtilugu märgistamata ja ilma mingi viiteta, mis laseks neile üleliia tähelepanu pöörata. Nii ei pruugigi Kopli elanik teada, et sealsamas poolsaare otsas vohab linna kõrgeim puu. Või Kadrioru elanik, et ta möödus pühapäevasel jalutuskäigul Tallinna vanimast puust, mis kasvab tagasihoidlikult majaaia ääres.https://services.err.ee/media/embed/8498162018-05-04T09:17:45+03:00yesoma puuoma puunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/828477/ahhaa-keskuses-saab-naha-eelajaloolisi-vee-elukaidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/03/500420hb8bft2.jpgAhhaa keskuses saab näha eelajaloolisi vee-elukaidTeaduskeskuses Ahhaa avati näitus "Ahhaa, meresaurused!".Hulk eelajaloolistest vee-elukatest on elusuuruses, liigutavad ja teevad häält.https://services.err.ee/media/embed/8499222018-05-03T21:56:13+03:00yesharidusahhaameresaurusedharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/828395/oma-puu-lugu-viiralti-tamm-on-eestluse-ja-elujou-kehastushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/17/362612h4bb2t2.pngOma puu lugu: Viiralti tamm on eestluse ja elujõu kehastusPuid on palju, kuid mõned on suurejoonelisemad kui teised. Viljandimaal Vana-Võidu külas kasvav võimas tamm on üks taolisi — lopsakas ja vana. Vahest olulisemgi on aga see, et puu kannab endas kultuurilist sümbolväärtust: kunstnik Eduard Viiralt kujutas tamme 1943. aastal kuivnõeltehnikas valminud gravüüril "Viljandi maastik".https://services.err.ee/media/embed/8497812018-05-03T14:47:51+03:00yesoma puuviiralti tammeduard viiraltoma puunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/828177/analuus-vajaduspohised-oppetoetused-hariduses-on-ajale-jalgu-jaanudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/10/306820hf0a3t2.jpgAnalüüs: vajaduspõhised õppetoetused hariduses on ajale jalgu jäänudViis aastat jõus olnud vajaduspõhiste toetuste maksmise süsteem kõrghariduses on ajale jalgu jäänud, selgus haridusministeeriumi analüüsist.https://services.err.ee/media/embed/8496272018-05-02T22:12:10+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/828041/esimese-kuuga-andis-geeniproovi-ligi-11-000-inimesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/05/02/499888he803t2.jpgEsimese kuuga andis geeniproovi ligi 11 000 inimestAprillis loovutas Geenivaramule oma geenide uurimiseks vereproovi 10 654 inimest, digitaalselt allkirjastanud nõusoleku oma DNA uurimiseks on andnud 36 344 inimest.https://services.err.ee/media/embed/8494052018-05-02T10:30:15+03:00yestervisdnageenivaramugeenidoonoridpärilikkusainegeenikaardidtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/827637/mikita-eestlasel-peab-soprade-seas-olema-alati-ka-suuri-puidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/20/263672h0184t2.jpgMikita: eestlasel peab sõprade seas olema alati ka suuri puidTamme-Lauri tamm on kõige vanem lõunaeestlane ja tõenäoliselt kõige vanem eestlane üldse – teadaolevalt 700aastane. Ta on kõige jämedam puu – 8,5 meetrit – ja tõelise eestlase sünonüüm, leiab kirjanik ja semiootik Valdur Mikita saates "Osoon."https://services.err.ee/media/embed/8491642018-04-30T21:42:56+03:00yesoma puuosoonvaldur mikitatamme-lauri tammoma puunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/827619/oma-puu-soesonide-peres-on-igauhel-puu-kellega-koos-kasvada-ja-end-vorreldahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/30/499323haabbt2.pngOma puu: Soesonide peres on igaühel puu, kellega koos kasvada ja end võrreldaEesti Rahvusringhääling ja Teeme Ära talgupäev kutsuvad kõiki eestimaalasi istutama 5. ja 6. mail oma puu. "Maahommik" käis sel puhul külas Rapla vallas elaval perekond Soesonil, kel on kombeks tähtpäevadel koduhoovi puu istutada. Igal pereliikmel on oma puu ja igal puul oma lugu.https://services.err.ee/media/embed/8484482018-04-30T14:20:52+03:00yesoma puumaahommikoma puunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/826820/teadlane-selgitab-mis-tagab-digilahenduste-edu-tulevikuuhiskonnashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/27/498331h9263t2.jpgTeadlane selgitab, mis tagab digilahenduste edu tulevikuühiskonnasVõib tuua hulgaliselt näiteid erineva arengutasemega riikidest, mis vaid mõni aastakümme tagasi olid samal tasemel. Miks ühtesid saadab edu, samas kui teised tammuvad paigal, selgitab Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi direktor Peeter Normak.https://services.err.ee/media/embed/8483642018-04-27T11:31:23+03:00yesÜhiskondinfoühiskondandmekaitsedigilahenduseddigital dividendstõejärgne ühiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/827167/keskkonnafuusikud-said-jalile-mehhanismile-kuidas-metsad-ise-vihma-loovadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/17/200077hc309t2.jpgKeskkonnafüüsikud said jälile mehhanismile, kuidas metsad ise vihma loovadTartu Ülikooli ja Helsingi Ülikooli teadlased avastasid männimetsade võime tekitada õhku osakesi, mis aitavad kaasa vihmapilvede tekkele. Selgemaks saanud molekulaarsed mehhanismid aitavad paremini mõista atmosfääri protsesse ja ka inimmõju kliimale.https://services.err.ee/media/embed/8506652018-05-06T19:15:56+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/826845/marko-reikop-ja-grete-lobu-otsisid-ules-enda-istutatud-puudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/27/498363h9b01t2.jpgMarko Reikop ja Grete Lõbu otsisid üles enda istutatud puudEesti Rahvusringhääling ja Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsuvad kõiki istutama 5. ja 6. mail oma puu ning saatma sellest pildid ka ERRile. Marko Reikop ja Grete Lõbu otsisid sel puhul üles enda kunagi istutatud puud, et näha, mis on neist saanud.https://services.err.ee/media/embed/8481442018-04-26T20:54:36+03:00yesoma puuringvaadegrete lõbumarko reikoppuude istutamineoma puunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/826518/toomas-asser-jatkab-arstikohustustega-juuli-lopunihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/26/498017h3830t2.jpgToomas Asser jätkab arstikohustustega juuli lõpuniTartu Ülikooli rektoriks valitud neurokirurgia professor Toomas Asser ütles, et arstikohustuste täitmist jätkab ta juuli lõpuni.https://services.err.ee/media/embed/8481752018-04-26T22:02:17+03:00yesteaduselutartu ülikooltoomas asserteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/825137/tartu-ulikooli-rektoriks-sai-neurokirurg-toomas-asserhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/26/498016h7660t2.jpgTartu Ülikooli rektoriks sai neurokirurg Toomas AsserTartu Ülikooli valimiskogu valis 187 poolthäälega rektoriks neurokirurgia professori Toomas Asseri. “See tänane tulemus ei ole selline, mida ma arvasin iial tulevat,” ütles Toomas Asser valimiskoosolekut lõpetavas kõnes. Toomas Asseri ametiaeg rektorina algab 1. augustil 2018.https://services.err.ee/media/embed/8481012018-04-26T19:19:51+03:00yesteaduselumargit sutroptoomas assertü rektorivalimisedteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/826614/ttu-teadlased-tootasid-valja-uue-veefiltrihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/26/498128he904t2.jpgTTÜ teadlased töötasid välja uue veefiltriTallinna tehnikaülikooli (TTÜ) teadlased töötasid välja uue veefiltri, mis põhineb nanokomposiidil ja suudab veest välja filtreerida tervisele kahjulikke raskemetalle.https://services.err.ee/media/embed/8481052018-04-26T19:24:31+03:00yestehnikaveefiltertehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/826426/parim-rakendus-eesti-suurimale-saasteainele-oleks-viia-see-maa-allahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/06/329968h9dd0t2.jpgParim rakendus Eesti suurimale saasteainele oleks viia see maa allaEesti suurim saastav jääde on põlevkivituhk, millele parim rakendus oleks seda sõna otseses mõttes viia tagasi maasse, nii põlluväetisena kui kaevanduse täiteainena, leiab Rein Kuusik, TTÜ anorgaaniliste materjalide labori vanemteadur.https://services.err.ee/media/embed/8479342018-04-26T09:33:07+03:00yeskeskkondpõlevkivitallinna tehnikaülikoolpõlevkivituhkrein kuusikkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/826163/kyoto-preemia-laureaat-muusika-on-rohkem-kui-vaid-korvu-joudev-helihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/25/497742h5eb9t2.pngKyoto preemia laureaat: muusika on rohkem, kui vaid kõrvu jõudev heliMuusikateadus on midagi palju enamat, kui ülejäänud maailmast eraldatud antikvariaadi uurimine ning muusikat ennast tuleks näha rohkema kui vaid helina, leiab möödunud aastal Nobeli preemiaga võrreldava Kyoto auhinna pälvinud muusikaloolane Richard Taruskin ERR Novaatorile antud intervjuus.https://services.err.ee/media/embed/8473442018-04-24T15:01:05+03:00yesÜhiskondrichard taruskinkyoto preemiaÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/826110/tartu-ulikooli-tudengid-paasevad-taas-raamatukokkuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/25/497637hd670t2.jpgTartu ülikooli tudengid pääsevad taas raamatukokkuLigi kaks aastat kestnud Tartu Ülikooli raamatukogu renoveerimise esimene etapp on lõpule jõudnud. Remont jätkub, aga alates tänasest on hoone lugejatele osaliselt avatud.https://services.err.ee/media/embed/8476342018-04-25T11:30:34+03:00yesharidustartu ülikooli raamatukogumartin hallikehitustrustyit ehitusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/825218/err-ja-teeme-ara-kutsuvad-talgupaeval-istutama-oma-puuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/24/496985hb863t2.jpgERR ja Teeme Ära kutsuvad talgupäeval istutama oma puuMaikuu esimesel nädalavahetusel peetakse igakevadist Teeme Ära talgupäeva ja ERR-i programmides tähistatakse loodusepäeva, mis pöörab pilgu tasakaalus elukeskkonnale, loodusele ja koos tegutsemisele. Eesti Rahvusringhääling ja Teeme Ära talgupäeva meeskond leiavad, et igal eestimaalasel võiks olla oma puu, mis annab jõudu, loob ühiseid mälestusi ja rikastab meie elukeskkonda — sellepärast kutsuvadki 5. ja 6. mail istutama oma puu.https://services.err.ee/media/embed/8472992018-04-24T12:26:42+03:00yesoma puuteeme ärakeskkonnakuuoma puunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/825199/oma-puu-lugu-miks-on-pakapiku-mand-nii-tillukehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/23/496839h157at2.jpgOma puu lugu: miks on Päkapiku mänd nii tilluke?Kui tavaliselt kasvavad männid 40-50 meetri kõrguseks, siis Pärnumaal Tori vallas asub neljameetrine kääbusmänd. Miks on puu niivõrd pisike?https://services.err.ee/media/embed/8470032018-04-23T17:30:15+03:00yesoma puukeskkonnakuuoma puunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/825414/tu-raamatukogu-avab-kolmapaeval-taas-oma-uksedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/24/497288h282et2.jpgTÜ raamatukogu avab kolmapäeval taas oma uksedTartu Ülikooli raamatukogu renoveerimise esimene etapp on jõudnud lõpule ning homme, 25. aprillil kell 12 avatakse maja lugejatele. Kuigi remont raamatukogus jätkub, saavad tudengid peagi uues keskkonnas kevadiseks eksamisessiooniks valmistuda.https://services.err.ee/media/embed/8474832018-04-24T21:49:18+03:00yesuudisedtü raamatukoguuudisednoERRnohttps://test-novaator.err.ee/823778/teadlane-selgitab-mis-on-poliitilised-skandaalidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/13/413209hf3dat2.jpgTeadlane selgitab, mis on poliitilised skandaalidIgapäevakeeles oleme harjunud skandaalideks nimetama igasuguseid tegusid ja väljaütlemisi, mis meie meeli erutavad, kuid teadlastel on välja töötatud üsna täpsed definitsioonid, mudelid ja klassifikatsioonid skandaalide uurimiseks, selgitab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobsonhttps://services.err.ee/media/embed/8463742018-04-20T16:49:03+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/823079/mereakadeemia-lektor-ujuv-tuumajaam-ei-kujuta-praegu-mingisugust-ohtuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/07/04/385335hd3cat2.jpgMereakadeemia lektor: ujuv tuumajaam ei kujuta praegu mingisugust ohtuReedel asub läbi Läänemere teele ujuv tuumajaam Akadeemik Lomonossov. Kuigi ettevõtmise suhtes on näidanud murelikkust üles mõned Põhjamaade poliitikud, pole Eesti Mereakadeemia laevanduslektor Rein Raudsalu hinnangul selleks erilist põhjust.https://services.err.ee/media/embed/8459062018-04-19T09:56:07+03:00yeskeskkondakadeemik lomonossovrein raudsalukeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/822523/tu-tudengid-loodavad-robottudengi-semestri-lopuks-eesti-keelt-raakima-pannahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/18/494265hf247t2.jpgTÜ tudengid loodavad robottudengi semestri lõpuks eesti keelt rääkima pannaTartu ülikoolis alustas õpinguid humanoidrobot Pepper, kellele hakkavad uusi teadmisi ja oskusi süstima tehnoloogia instituudi üliõpilased. Semestri lõpuks loodetakse muidu inglise keeles kõnelev Pepper ka eesti keelt rääkima õpetada.https://services.err.ee/media/embed/8458112018-04-18T22:09:53+03:00yestehnikapepperrobottudengtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/822327/minevikuminutid-ajarannak-valga-kultuuritempli-sade-avamispeolehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/18/494126ha35bt2.pngMinevikuminutid: ajarännak Valga kultuuritempli “Säde” avamispeoleRahva koosviibimiskohad on kultuuri arenemise seisukohalt tähtsad. Linna jaoks tähendab uus moodne maja sammu tuleviku poole.https://services.err.ee/media/embed/8430362018-04-18T11:03:31+03:00yesajaluguajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/800305/kuidas-muinaseestlased-markmeid-tegid-kuigi-nad-kirjutada-ei-osanudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/16/490562hf048t2.pngKuidas muinaseestlased märkmeid tegid, kuigi nad kirjutada ei osanud?Kindel on see, et enamik muinasaja inimestest olid kirjaoskamatud. Päriselt ei saa aga sugugi välistada, et üksikuid kirjaoskajaid leidus siiski ka Eestis juba enne ristiusustamist. Kuidas muinaseestlased märkmeid võisid teha, selgitab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Marika Mägi.https://services.err.ee/media/embed/8449442018-04-16T11:08:00+03:00yesajaluguruunidajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/797560/minevikuminutid-erm-i-vabatahtlikest-said-kultuuri-ja-kunstitegelasedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/11/480797h9aact2.pngMinevikuminutid: ERM-i vabatahtlikest said kultuuri- ja kunstitegelasedEesti Rahva Muuseumi loomisega 1909. aastal kaasnes hulk uusi ameteid ja kohustusi, mis olid vajalikud Eesti Rahva Muuseumi edukaks toimimiseks.https://services.err.ee/media/embed/8436602018-04-11T15:35:58+03:00yesajaluguajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/750142/rukki-kanal-on-laevaliikluseks-piisavalt-sugav-kuid-kaevamisest-ei-paasehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/12/481139h9e44t2.jpgRukki kanal on laevaliikluseks piisavalt sügav, kuid kaevamisest ei pääseNeljapäeva hommikul alustas Veeteede Amet (VTA) Hiiumaad mandriga ühendaval Rukki kanalil mõõtetöid, eesmärgiga välja selgitada probleemse laevatee sügavus. Tulemustest nähtub, et laevaliiklus Hiiumaa ja mandri vahel lähiajal katkeda ei tohiks, kuid regulaarne süvendamine on vajalik, sest nii värsked kui ka varasemad uuringutulemused näitavad liigse sette ladestumist kogu kanali ulatuses.https://services.err.ee/media/embed/8448532018-04-15T22:03:25+03:00yeskeskkondveeteede ametpraamiliiklusrukki kanalmeremõõdukeskusgeoloogialaevateedkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/748929/galerii-ja-video-toompeal-marsiti-teaduse-toetusekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/14/481656h3765t2.jpgGalerii ja video: Toompeal marsiti teaduse toetuseksLaupäeval, 14. aprillil toimus Tallinnas ja mujal maailmas Teadusmarss 2018 eesmärgiga meenutada avalikkusele teadussaavutuste hindamatut rolli meie igapäevaelus.https://services.err.ee/media/embed/8446992018-04-14T21:52:27+03:00yesteaduseluteadusmarssteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/747764/enn-tougu-ma-opetaksin-koolis-aurumasinate-asemel-arvuteidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/13/481339h9412t2.jpgEnn Tõugu: ma õpetaksin koolis aurumasinate asemel arvuteidEesti arvutiteaduse üks esiisadest, akadeemik Enn Tõugu avaldas äsja raamatu "Arvutid, küberruum ja tehismõistus", mille peaks läbi lugema iga inimene, kes kasutab arvutit ja tahab teada, kuidas see kõik toimib. ERR Novaator usutles Enn Tõugut arvutite, interneti ja küberruumi teemadel.https://services.err.ee/media/embed/8444282018-04-13T19:24:31+03:00yestehnikatallinna ülikooli kirjastusenn tõugutehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/747763/teadlaste-murekoht-teadmistest-pole-kasu-kui-need-uhiskonda-ei-jouahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/13/481312h7f38t2.jpgTeadlaste murekoht – teadmistest pole kasu, kui need ühiskonda ei jõuaTeadlasi ei too laupäeval tänavatele vaid "klišeelik" mure teaduse rahastamise pärast. Sama palju ootab teadlaskond juba eelnevalt kogutud teadmiste rakendamist poliitiliste otsuste tegemisel ja teadusesse investeerimise läbi järeltulevate põlvkondade heaolu kindlustamist.https://services.err.ee/media/embed/8442392018-04-13T09:17:08+03:00yesteaduseluteaduse rahastaminemihkel kangurteadusmarssandi hektorteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/745657/tu-magister-ahvardab-hirmkalli-vesinikauto-taskukohasemaks-tehahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/11/480911hac7at2.jpgTÜ magister ähvardab hirmkalli vesinikauto taskukohasemaks tehaTartu Ülikooli magister Sander Ratso on loonud uudse tehnoloogia, mille kasutusele võtmine lööks hirmkallite kütuseelementide hinna alla ning muudaks need kõigile taskukohaseks laiatarbekaubaks.https://services.err.ee/media/embed/8440832018-04-12T22:00:10+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/744545/kakuseire-naitab-metsaraie-moju-kakkude-elule-metsashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/08/480191ha6c6t2.jpgKakuseire näitab metsaraie mõju kakkude elule metsasKäimas on igakevadine kakuseire. Üle Eesti on välja valitud paarkümmend 80–100 ruutkilomeetrist püsiseireala, kus röövlinnutundjad käivad, kuulavad ja panevad kirja kõikide seal elavate kakkude ja teiste röövlindude elupaigad.https://services.err.ee/media/embed/8429812018-04-09T17:56:22+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/744542/kalakasvatuse-kunst-kuidas-siiakala-marjast-paljundataksehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/08/480187h7e2et2.jpgKalakasvatuse kunst: kuidas siiakala marjast paljundataksePärnu jõe siiga, väärtuslikku lõhelast, on aastatega jäänud järjest vähemaks. Siiavarude päästmiseks tuleb looduslikku populatsiooni järjekindlalt toetada. Sellepärast püütakse sügisel, kui kalad tulevad merest jõkke kudema, osa neist kinni, et koguda isastelt kaladelt niiska ja emastelt marja.https://services.err.ee/media/embed/8429832018-04-09T18:00:49+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/744539/video-kuidas-loetakse-punktkirjahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/03/273311hb995t2.jpgVideo: kuidas loetakse punktkirja?Enamik inimesi on näinud pimedatele mõeldud punktkirja, kuid olete kunagi mõelnud, kuidas seda loetakse? Kuidas punktkirja loetakse, seletab lahti Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi eripedagoogika külalislektor Anneli Veispak.https://services.err.ee/media/embed/8427702018-04-08T21:04:07+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/744528/teadlane-selgitab-kuidas-masinad-meid-tundma-opivadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/07/436420h4122t2.jpgTeadlane selgitab, kuidas masinad meid tundma õpivadTänapäeval on arvutid võimelised koguma, organiseerima ja töötlema suurel hulgal andmeid. Andmed on mahult ja keerukuselt tervikuna ületanud selgelt arusaadavuse piiri traditsioonilise andmeanalüüsi tegemiseks. Kuidas masinõpe toimib, selgitab Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi tarkvaratehnika õpetaja Romil Rõbtšenkov.https://services.err.ee/media/embed/8427842018-04-08T22:05:32+03:00yestehnikamasinõperomil rõbtšenkovtalllinna ülikooltehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/744525/meelespea-taiskasvanule-mille-vastu-peaks-uuesti-vaktsineerimahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/04/472681h3c30t2.jpgMeelespea täiskasvanule: mille vastu peaks (uuesti) vaktsineerimaTäiskasvanud peaksid üle vaatama, mille vastu nad on vaktsineeritud ja millise haiguse vastu tuleks vaktsiinisüsti korrata. Vajadusel saab oma vaktsiinikaitset teada antikehade testiga.https://services.err.ee/media/embed/8427802018-04-08T21:56:37+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/744377/linnuatlase-kaante-vahele-sai-ulevaade-koigist-eesti-pesitsejatesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/07/479760hff04t2.jpgLinnuatlase kaante vahele sai ülevaade kõigist Eesti pesitsejatestEesti ornitoloogiaühing esitles laupäeval Tartus Eesti uut linnuatlast.https://services.err.ee/media/embed/8426022018-04-07T19:04:17+03:00yeslooduslinnuatlasornitoloogiaühingloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/743747/minevikuminutid-eesti-esimene-lastekliinik-avati-96-aastat-tagasihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/04/472630he796t2.pngMinevikuminutid: Eesti esimene lastekliinik avati 96 aastat tagasiEsimest korda hakati Tartus lastehaiguste kursust lugema aastal 1908 ning esimeseks pediaatriale spetsialiseerunud õppejõuks sai eradotsent Vassili Žukovski. 20 voodikohaga lastekliinik avati 1. aprillil 1922.https://services.err.ee/media/embed/8412662018-04-04T12:52:12+03:00yesajaluguajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/693898/tu-rektorikandidaatide-debatt-ulikoolis-ja-korgharidusmaastikul-ellu-jaaminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/28/470661h1d04t2.jpgTÜ rektorikandidaatide debatt: ülikoolis ja kõrgharidusmaastikul ellu jäämineTäna väitlesid Tartu Ülikooli rektorikandidaadid professor Toomas Asser ja professor Margit Sutrop avalikul väitluskoosolekul, kus neil tutvustasid oma programmi põhiseisukohti ja vastasid ülikoolipere küsimustele.https://services.err.ee/media/embed/8421572018-04-05T21:51:47+03:00yesteaduselutartu ülikoolmargit sutroptoomas asserteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/693705/sudamearst-erektsioonihaire-voib-olla-mark-kehvast-sudametervisesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/06/24/205822h99bbt2.jpgSüdamearst: erektsioonihäire võib olla märk kehvast südametervisestErektsioonihäire võib olla märk väikeste arterite lupjumisest, nentis kardioloog Margus Viigimaa südamenädala hakul.https://services.err.ee/media/embed/8412142018-04-03T10:41:14+03:00yestervisliikuminemargus viigimaainfarktkolesteroolsüdamehaigusederektsioonihäiredsüdametervissüdamenädaltervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/693687/video-eestlaste-leiutatud-lihastoonuse-mootja-lennutati-kosmosessehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/03/472413hdfc4t2.pngVideo: eestlaste leiutatud lihastoonuse mõõtja lennutati kosmosesseEsmaspäeval õhtul veidi enne südaööd pandi rahvusvahelise kosmosejaama ISS poole teele Eestis arendatud ja valmistatud seade, millega hakatakse kosmoses mõõtma astronautide lihastoonust.https://services.err.ee/media/embed/8413302018-04-03T17:17:27+03:00yestehnikamüomeeteraleko peipsitehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/693505/video-tana-31-aastat-tagasi-otsustasid-tudengid-fosforiidile-ei-oeldahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/28/471173hb059t2.pngVideo: täna 31 aastat tagasi otsustasid tudengid fosforiidile "ei" öelda1987. aasta varakevadeks olid fosforiidivastased seisukohad tänu looduskaitse- ja loomeinimeste aktiivsusele juba laialt levinud. Kuid Tartu tudengkonna seast selge sõnavõtt veel puudus.https://services.err.ee/media/embed/8399312018-03-28T17:07:54+03:00yesajaluguajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/693571/akadeemik-soomere-rukki-kanalit-peaks-suvendama-igal-aastalhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/07/359956h98f5t2.jpgAkadeemik Soomere: Rukki kanalit peaks süvendama igal aastalKuigi merre kraavi kaevamine on suhteliselt tulutu tegevus, oleks suuremate probleemide vältimiseks mõistlik korrastada Rukki kanalit parvlaevade suuruse tõttu pea igal aastal, leidis mereteadlane Tarmo Soomere.https://services.err.ee/media/embed/8410762018-04-02T20:04:38+03:00yeskeskkondhiiumaatarmo soomererukki kanalhiiumaa laevaliiklusväinamerikeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/693371/hiina-kosmosejaam-poles-ara-vaikse-ookeani-kohalhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/04/01/472191h2bc4t2.jpgHiina kosmosejaam põles ära Vaikse ookeani kohalHiina esimene orbitaaljaam Tiangong-1 (Taevane palee, hn) põles ära esmaspäeva varahommikul Vaikse ookeani lõunaosa kohal.https://services.err.ee/media/embed/8408882018-04-02T09:37:00+03:00yesuniversumkosmoseprügitiangong-1hiina kosmoseprogrammuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/693216/ornitoloogid-ootavad-vaatamata-hilisele-randele-huvilisi-lihavotte-linnuvaatluselehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/31/471922h73d5t2.jpgOrnitoloogid ootavad vaatamata hilisele rändele huvilisi lihavõtte linnuvaatluseleSel nädalavahetusel toimuvad taas lihavõtte linnuvaatluspäevad. Kuigi esimesed luiged, haned, pardid ja teised veelinnud on juba kohal, algab nende massiline saabumine siis, kui rannikuäärne vesi jääst vabaks saab.https://services.err.ee/media/embed/8406512018-03-31T19:01:26+03:00yeslooduslihavõttepühadlinnuvaatluspäevadloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/692983/konguta-koolis-on-ponevaid-ameteid-tutvustamas-kainud-100-kulalisopetajathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/29/471704h0f40t2.jpgKonguta koolis on põnevaid ameteid tutvustamas käinud 100 külalisõpetajatTartumaal asuva Konguta kooli õpilastele on viimasel paaril aastal peale kooliõpetajate käinud tunde andmas ka 100 külalisõpetajat. Nii on õpilased tavaliste õppeainete omandamise kõrval saanud teadmisi ka investeerimisest, optikast ja mitmest põnevast ametist.https://services.err.ee/media/embed/8404122018-03-29T21:54:50+03:00yesharidusvahetusõpetajaharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/692798/doktoritoo-aitab-valtida-it-s-jalgratta-leiutamisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/29/471368ha8e5t2.pngDoktoritöö aitab vältida IT-s jalgratta leiutamistIlja Šmorguni välja töötatud disainimustrite kogumik dokumenteerib rakenduste disainimise valdkonnas esinenud oskusteabe. See hõlbustab seadmeüleste rakenduste loomist, pakkudes võimalust töötada välja uusi rakendusi toetudes juba olemaolevale teadmisele.https://services.err.ee/media/embed/6302972018-03-29T10:32:07+03:00yestehnikadoktoritöötallinna ülikoolarvutidprogrammeerimineilja šmorgundisainimustridtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/692631/eesti-teadlased-on-leiutanud-pinnakatted-mis-tapavad-baktereid-ulikiirestihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/28/471162h815dt2.jpgEesti teadlased on leiutanud pinnakatted, mis tapavad baktereid ülikiirestiKolme Eesti teadusasutuse teadlased on valmistanud katted, mis tapavad juba viie minutiga üle 90 protsendi pinnal leiduvatest bakteritest. Kui sellised katted kasutusele võtta, võivad need pidurdada antibiootikumidele allumatute ehk resistentsete bakterite levikut. Lisaks võiks see pärssida järjest enam inimelusid nõudvaid gripiepideemiaid.https://services.err.ee/media/embed/8399292018-03-28T15:49:20+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/692143/loeng-sellest-mida-sa-diabeedi-kohta-teada-oled-tahtnudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/26/470167hc645t2.jpgLoeng sellest, mida sa diabeedi kohta teada oled tahtnudTäna pidas Tartu Ülikooli laborimeditsiini professor Kalle Kisand inauguratsiooniloengu “Immuunsüsteem ja diabeet“.https://services.err.ee/media/embed/5893002016-04-28T00:00:00+03:00yestervisdiabeettervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/691559/uks-tegevus-mojutab-lapse-keele-arengut-enam-kui-vanemate-haridus-ja-palkhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/23/468223h3918t2.jpgÜks tegevus mõjutab lapse keele arengut enam kui vanemate haridus ja palkSotsiaalteadlasi on pikka aega huvitanud, kas ja mil määral mõjutab lapse keele arengut nende vanemate sissetulek, haridus ja töö ehk sotsiaalmajanduslik staatus. Tuleb aga välja, et vanema sotsiaalmajanduslik taust mängib oluliselt vähem rolli, kui üks tegevus, mida on vaja teha lapse keele arengu soodustamiseks.https://services.err.ee/media/embed/8383112018-03-23T09:59:25+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/692003/arenev-haigus-tuli-ilmsiks-geenidest-mitte-tavaparasest-vereproovisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2012/05/02/9302h4e8ct2.jpgArenev haigus tuli ilmsiks geenidest, mitte tavapärasest vereproovistTriin Roostfeld läks geenidoonoriks nelja aasta eest. Eesmärk oli lihtsalt anda oma panus teadusele. Ühel päeval, poolteist aastat hiljem sai ta aga kirja, et tema geenidest on leitud midagi ootamatut ning talt soovitakse lisaanalüüse.https://services.err.ee/media/embed/8389592018-03-25T22:15:30+03:00yestervisgeenidoonoreesti geenivaramutervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/691421/viimane-isane-pohja-valge-ninasarvik-pandi-magamahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/22/467981h0826t2.jpgViimane isane põhja valge-ninasarvik pandi magamaSel nädalal suri üks viimastest põhja valge-ninasarvik Sudan. Õigupoolest pandi ta magama, kuna tema tervislik seisund oli lootusetu. “Osooni” võttemeeskonnal oli õnn näha Kesk-Keenias seda looma tema eluõhtul.https://services.err.ee/media/embed/8392052018-03-26T20:48:52+03:00yesloodusninasarvikpõhja valge-ninasarvikloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/690864/video-tana-97-aastat-tagasi-loodi-eesti-esimene-lennundusettevotehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/21/467679h1659t2.pngVideo: täna 97 aastat tagasi loodi Eesti esimene lennundusettevõte22. märtsil 1921. aastal asutati Tallinnas Eesti esimene lennundusettevõte – Eesti Õhusõidu Aktsiaselts Aeronaut.https://services.err.ee/media/embed/8375492018-03-21T14:55:32+02:00yesajaluguajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/691243/loodusmuuseumi-naitus-annab-ulevaate-liblikate-armuelusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/21/467782h39c5t2.pngLoodusmuuseumi näitus annab ülevaate liblikate armuelustMilline on liblikate armuelu ja kuidas õige kaaslase leidmine välja näeb, sellest saab sõna otseses mõttes detailse ülevaate Eesti loodusmuuseumi väikeselt näituselt.https://services.err.ee/media/embed/8376932018-03-21T21:57:08+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/691123/facebooki-kasutajaandmete-allatombamine-oli-joukohane-ka-ttu-magistrandilehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/27/459510h8b39t2.jpgFacebooki kasutajaandmete allatõmbamine oli jõukohane ka TTÜ magistrandileKuigi Facebookist kasutajate andmete kättesaamine nõuab tehnilisi teadmisi, pole see ületamatult keeruline, selgitas TTÜ arvutiteadlane Tanel Tammet. Ta on seda õppe- ja teadustöö eesmärgil ka oma magistrandiga proovinud, kuid mitte reaalselt andmeid alla laadinud.https://services.err.ee/media/embed/8376912018-03-21T21:55:28+02:00yestehnikafacebookküberturvalisussotsiaalmeediadonald trumpcambridge analyticanutihügeenvarjatud kasutajaandmete koguminetehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/691082/geenidoonoriks-registreerus-oopaevaga-ule-4100-inimesehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/21/467035h09c4t2.jpgGeenidoonoriks registreerus ööpäevaga üle 4100 inimeseInimesed allkirjastasid öö otsa geenidoonoriks saamise nõusolekuvorme ning ööpäeva jooksul on nõusolekuvormi digiallkirjastanud enam kui 4100 uut geenidoonorit. Kuigi praegu on huvi suur, ei pea kiirustama ega kartma, et 100 000 uue doonori hulka ei pääse.https://services.err.ee/media/embed/8376372018-03-21T19:10:50+02:00yestervisgeenidoonortartu ülikooli eesti geenivaramutervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/690891/reportaaz-geenidoonoriks-saamine-votab-aega-vahem-kui-10-minutithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/20/466263h5164t2.pngReportaaž: geenidoonoriks saamine võtab aega vähem kui 10 minutitKui seni oli Eesti Geenivaramu biopangas 52 000 inimese geeniproovid, siis nüüd kogutakse täiendavalt veel 100 000 inimese proovid. Geenidoonoriks saab alates 2. aprillist suuremates haiglates ja Synlabi laborites. Täna aga osutus geenidoonorlus nii populaarseks, et ülekoormuse tõttu pani geenidoonori veebileht inimesed ootama.https://services.err.ee/media/embed/8373292018-03-20T21:52:06+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/690828/dotsent-kosmoseprugi-probleemi-kiputakse-uletahtsustamahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/20/466166h679ct2.jpgDotsent: kosmoseprügi probleemi kiputakse ületähtsustamaKosmoseprügi tekitamine on vältimatu ja selle vähendamise peale tuleb tõsiselt mõelda, leidis Tartu ülikooli optilise metroloogia dotsent Mart Noorma. Samas ei tasu probleemi ületähtsustada.https://services.err.ee/media/embed/8371082018-03-20T10:41:13+02:00yesuniversumkosmoseprügiuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/690242/mikroplasti-leidub-pea-igas-pudelivees-paanikaks-pole-pohjusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/16/465460haab7t2.jpgMikroplasti leidub pea igas pudelivees, paanikaks pole põhjustSuur osa maailmas müüdavast pudeliveest on saastunud tillukestest plastitükkidest, viitab värske uuring. Samas napib usaldusväärset teaduslikku teadmist, kui ohtlik või ohutu joogivees leiduv mikroplast inimeste tervisele õigupoolest on.https://services.err.ee/media/embed/8367172018-03-19T10:04:37+02:00yeskeskkondmikroplastkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/690538/teadlane-seletab-miks-eesti-opilastel-silmad-ei-sarahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/08/13/199460h5ce9t2.jpgTeadlane seletab, miks Eesti õpilastel silmad ei säraEesti kooliõpilased on oma teadmiste poolest maailma tipus, teisalt paistame aga välja kesise koolirõõmu poolest. Õpilased on küll targad, aga nende silm ei sära.https://services.err.ee/media/embed/8362292018-03-25T07:30:31+03:00yesharidustallinna ülikoolühe minuti loengmerlin lindeharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/690510/aktuaalne-kaamera-nadal-kusis-ettevotetelt-nippe-toostressi-leevendamisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/18/465841h0e88t2.jpg"Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis ettevõtetelt nippe tööstressi leevendamiseksTippjuhi amet on vaieldamatult stressirohke, samas näitavad uuringud, et töö on liiga pingeline paljudes Eesti töökohtades, mis omakorda soodustab tööstressi ja sellest tingitud depressiooni teket.https://services.err.ee/media/embed/8366662018-03-18T22:18:17+02:00yestervistransferwisetööstressla muutervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/690508/aktuaalne-kaamera-nadal-uuris-mida-peavad-kandidaadid-tu-rektori-ametis-tahtsakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/18/465837h3f6ct2.jpg"Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, mida peavad kandidaadid TÜ rektori ametis tähtsaksTartu ülikool peab veidi rohkem kui kuu aja pärast valima endale järgmiseks viieks aastaks uue rektori. Ametikohale kandideerivad praktilise filosoofia professor Margit Sutrop ja neurokirurgia professor Toomas Asser.https://services.err.ee/media/embed/8366642018-03-18T22:12:49+02:00yesharidustartu ülikoolmargit sutroptoomas asserharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/690200/ligi-kolmandikku-eestlastest-vaevavad-uneprobleemidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/16/465413h2605t2.jpgLigi kolmandikku eestlastest vaevavad uneprobleemidEesti inimene magab ööpäevas kesmiselt rohkem kui seitse ja pool tundi, selgub nutiseadmete unejälgimise rakendusi kasutavate inimeste põhjal. 27 riigi seas, kelle vahel andmeid võrreldi, on see pikim aeg. Ometi vaevab pea kolmandikku eestlastest uneprobleemid, samas on unerohtude väljakirjutamine püsinud viimased aastad samal tasemel.https://services.err.ee/media/embed/8362912018-03-16T19:16:42+02:00yestervisuniuneprobleemtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/690085/doktorant-on-tudeng-kelle-pangad-ja-riik-vordsustavad-tootugahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/05/201615hfc3bt2.jpgDoktorant on tudeng, kelle pangad ja riik võrdsustavad töötugaDoktorant on noorteadlane, kes teeb täiskohaga teadustööd. Paraku võrdsustavad nii pangad kui ühiskond tervikuna doktorandi töötute ja n-ö lapsepõlve pikendavate noortega. Olukorra võiks osaliselt lahendada see, kui seaduse ja valitsuse silmis oleks doktorant teadustöötaja, mitte üliõpilane.https://services.err.ee/media/embed/8360772018-03-16T10:06:46+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/689992/kolmandikul-riigisektori-tootajatest-esineb-depressiooni-tunnuseidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/15/464919h3c67t2.jpgKolmandikul riigisektori töötajatest esineb depressiooni tunnuseidKolmandikul riigisektori töötajatest esineb depressiooni tunnuseid, selgus kampaania "Must lumi" käigus läbi viidud testide tulemustest. 61 protsenti testi täitnutest olid politsei- ja piirivalveameti töötajad. PPA juhtkond tunnistab, et vaimse tervise teema on olnud neil fookuses juba aastaid.https://services.err.ee/media/embed/8359812018-03-15T22:52:46+02:00yespsüühikadepressioonpsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/689184/minevikuminutid-esimene-eestikeelne-ajaleht-ilmus-212-aastat-tagasihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/15/464800h77a0t2.pngMinevikuminutid: esimene eestikeelne ajaleht ilmus 212 aastat tagasi1806. aasta 1. märtsil ilmus maailmas esimene eestikeelne ajaleht – Tarto maa rahwa Näddali-Leht.https://services.err.ee/media/embed/8358222018-03-15T14:23:55+02:00yesajaluguajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/689879/harrastusteadlased-leidsid-uut-tuupi-virmalisehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/15/464799he038t2.jpgHarrastusteadlased leidsid uut tüüpi virmaliseEkspertide ja virmalisi hobi korras vaatlevate harrastusteadlaste vahel tekkinud vaidlus päädis uut tüüpi virmalise kirjeldamisega. Nähtus nimetati Steve'iks.https://services.err.ee/media/embed/8358002018-03-15T12:22:19+02:00yesuniversumvirmalineuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/689516/suri-stephen-hawkinghttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/14/464397h492at2.jpgSuri Stephen HawkingÜlemaailmselt tuntud teaduse populariseerija füüsik Stephen Hawking suri 76-aastasena, teatas perekond.https://services.err.ee/media/embed/8356462018-03-14T22:04:43+02:00yesuniversumstephen hawkinguniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/689574/ulikoolid-ja-ministeerium-nouavad-korgharidusele-22-miljonit-eurot-lisarahahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/01/17/125911hc1c0t2.jpgÜlikoolid ja ministeerium nõuavad kõrgharidusele 22 miljonit eurot lisarahaTänasel haridusministeeriumi ja Rektorite Nõukogu avalikul koosolekul sedastas minister Mailis Reps, et ühiselt nõutakse lisarahastust kõrgharidusele ehk õppetöö toetamisele ülikoolides ja kõrgkoolides. Juba järgmiseks aastaks on vaja vähemalt 22 miljonit lisaeurot, sealt edasi igal aastal veel 15 miljonit eurot.https://services.err.ee/media/embed/8355882018-03-14T19:29:15+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/689347/video-foneetikud-soovivad-novaatori-lugejatele-teaduslikku-emakeelepaevahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/13/464287h9448t2.jpgVideo: foneetikud soovivad Novaatori lugejatele teaduslikku emakeelepäevaTartu ülikooli foneetikalabori teadlased salvestasid keeleuurimiseks mõeldud seadmega katkendi Kristjan Jaak Petersoni luuletusest “Kuu” ja tervitavad ERR Novaatori lugejaid: “Tundkem rõõmu emakeelsest teadusest ja emakeele teaduslikust uurimisest!”https://services.err.ee/media/embed/8346412018-03-12T09:00:06+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/689304/eesti-neiu-peab-norras-koeragiidi-ametithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/13/464251haf3et2.pngEesti neiu peab Norras koeragiidi ametit"Osoon" tunnistas Norras koeragiidi ametiga tutvumise järel, et selle võlud ületavad külma ilma talumisega seonduvaid katsumusi.https://services.err.ee/media/embed/8348162018-03-12T18:13:04+02:00yesosoonosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/689213/ttu-teadlased-tegid-rootsi-neutronkiirguse-allika-jaoks-uliolulise-seadmehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/12/464186hcb27t2.jpgTTÜ teadlased tegid Rootsi neutronkiirguse allika jaoks üliolulise seadmeIga päev viimased kaks aastat on Tallinna tehnikaülikooli teadlased töötanud seadme kallal, mis Rootsis Lundi linnas asuvale Euroopa Neutronkiirguse Allikale on sama oluline kui autole rehv. Nüüd on see prototüüp valmis ning kui see peaks teaduskeskuses kasutusele võetama, on TTÜ elektromehaanikutel käed tööd täis.https://services.err.ee/media/embed/8348982018-03-12T21:51:15+02:00yestehnikalundi kiirenditanel jalakasheigo mõldereuroopa neutronkiirguse allikastehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/688969/teadlased-on-aidanud-kaitsta-peipsi-kalavarusid-baeri-paevist-saadikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/08/21/398264h534et2.jpgTeadlased on aidanud kaitsta Peipsi kalavarusid Baeri päevist saadikVanasti olevat olnud Peipsi järv nii kalarikas, et sellega oleks saanud ära toita Liivimaa ja pool Venemaad. Püügivahendite arenedes suudeti see 19. sajandi teiseks pooleks siiski sisuliselt tühjaks püüda. Seda võib pidada murdepunktiks, millest alates hakkasid järvel silma peal hoidma teadlased.https://services.err.ee/media/embed/8348122018-03-12T18:08:42+02:00yeslooduskalavarudpeipsi järvkohaloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/688783/depressioonitesti-taitnutest-viiendik-molgutab-surmamotteidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/06/462434hb75dt2.jpgDepressioonitesti täitnutest viiendik mõlgutab surmamõtteidDepressioonile tähelepanu juhtivas kampaanias " Must lumi" on tänaseks depressioonitesti täitnud juba rohkem kui 15 000 inimest. Testidest selgub, et pea pooltel erasektori töötajaist esineb depressioonile viitavaid tunnuseid, rohkem kui 20 protsendil neist on peas ka surmamõtted.https://services.err.ee/media/embed/8344582018-03-10T21:44:59+02:00yespsüühikadepressioonpsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/688201/ekspert-eesti-keelt-valdava-tehisintellekti-loomist-ei-takista-miskihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/28/201963h63adt2.jpgEkspert: eesti keelt valdava tehisintellekti loomist ei takista miskiApple'i sarnased suurettevõtted ei hakka ilmselt keeletehnoloogia arendamisel eesti keele poole. Mitte miski ei takista aga eestlastel endil arendada eesti keelt rääkivat ja seda mõistvat tehisintellekti, leiab virtuaalassistentide loomisega tegeleva tarkvaraettevõtte tehnoloogiajuht Alpha Blues Hendrik Luuk.https://services.err.ee/media/embed/8333772018-03-08T12:01:58+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/687916/minevikuminutid-varvipimeda-elleri-varvikas-eluhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/07/462663h0cfat2.pngMinevikuminutid: värvipimeda Elleri värvikas eluHelilooja Heino Eller on oma loomingusse sisse pannud suure annuse Eestit – seda nii oma teostes kasutatud rahvaviisidega kui ka helide kaudu tekitatava atmosfääriga. https://services.err.ee/media/embed/8327292018-03-07T15:12:14+02:00yesajaluguajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/687857/teadus-ja-arendusnoukogu-teadus-peab-riigieelarvest-raha-juurde-saamahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/14/201536hbde8t2.jpgTeadus- ja arendusnõukogu: teadus peab riigieelarvest raha juurde saamaTäna kogunes Teadus- ja arendusnõukogu ehk TAN, mis tegi otsuse, et teadusrahastus peab järgmisel aastal tõusma 0,03 protsendipunkti jagu. Selle toetusega läheb haridusministeerium nüüd järgmise aasta riigi eelarvestrateegia läbirääkimistele.https://services.err.ee/media/embed/8328902018-03-06T21:48:36+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/687806/naftatoostus-suretab-valja-traditsioonilist-pohja-norra-kalurikultuurihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/06/462530h1ed3t2.jpgNaftatööstus suretab välja traditsioonilist Põhja-Norra kalurikultuuriKuigi praegu teatakse Norrat suure naftariigina, peetakse turska siiski Norra tähtsaimaks ekspordiartikliks. Samas ohustavad naftatööstuse puuraugud ja fossiilkütuste kasutamisest tingitud kliimamuutused üha enam kalavarusid ja seeläbi Põhja-Norra traditsioonilist kalastuskultuuri.https://services.err.ee/media/embed/8324952018-03-05T21:50:02+02:00yesosoonosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/687782/eesti-metsade-kummitus-laane-kula-lempshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/06/462490ha3cat2.jpgEesti metsade kummitus: Laane küla LempsMöödunud aasta aprillis sai raadiokaeluse üks Eesti metsade tiigritest - Laane külast pärit ilves Lemps. See kaelus on andnud teada nii mõndagi uut ilveste, Eesti metsades vaid kummitusena näiva looma kohta.https://services.err.ee/media/embed/8324172018-03-06T15:47:16+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/687484/eesti-teadlased-on-euroraha-taotlemisel-edukad-kuid-alla-eli-keskmisehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/10/200189h33eet2.jpgEesti teadlased on euroraha taotlemisel edukad, kuid alla ELi keskmiseSel nädalal avalikustatakse andmed, kui edukad on Eesti teadlased ja teaduspõhised ettevõtted olnud Euroopa Liidu raha taotlemisel.https://services.err.ee/media/embed/8325002018-03-05T21:56:58+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/687572/korghariduse-rahastamiseks-voib-kaaluda-ka-eraraha-naiteks-oppemaksuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/08/92369hed15t2.jpgKõrghariduse rahastamiseks võib kaaluda ka eraraha, näiteks õppemaksuSoome keele ja kultuuri erialale vastuvõtu lõpetamise teema Tallinna ülikoolis on üks näide, et ülikoolid ei tule toime praeguse õppetööks ette nähtud rahaga ning praegu algavatel riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel seab haridus- ja teadusministeerium (HTM) see lauale ühe teemana. Paraku on see üks neljast HTMi prioriteedist, mis võib ühtlasi tähendada, et sellele raha ei jagu.https://services.err.ee/media/embed/8324462018-03-05T19:09:34+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/687498/eestis-jaavad-igal-aastal-depressiooniga-uksinda-kumned-tuhanded-inimesedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/05/462203h632ct2.pngEestis jäävad igal aastal depressiooniga üksinda kümned tuhanded inimesedEestis esineb depressioon hinnanguliselt 6–7 inimesel 100-st, igal aastal jääb hinnanguliselt abita 45 000 inimest. Kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on võimalik depressiooni ravida ja sekkuda sisuliselt igal hetkel.https://services.err.ee/media/embed/8322632018-03-05T10:14:11+02:00yespsüühikadepressioonpsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/687133/teadlane-teab-mis-on-kuberturvalisushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/03/461204hc2e1t2.jpgTeadlane teab, mis on küberturvalisusKüberturvalisus tähendab, et digitaalsed andmed ja nende andmete töötlemine on igakülgselt kaitstud, selgitab Tallinna ülikooli doktorant Raul Rikk. Kaitstud on andmete loomine, edastamine, salvestamine, esitamine ning kõik muud andmekäitlusprotsessid.https://services.err.ee/media/embed/8322932018-03-05T11:34:34+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/686919/metallijaak-tiiglis-koneleb-voorvallutajaga-kaasa-tulnud-tehnouuendusesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/02/460839hf205t2.jpgMetallijääk tiiglis kõneleb võõrvallutajaga kaasa tulnud tehnouuendusestMetallitöö rauaajal: kui jätta rauavalu kõrvale, siis kuidas tehti näiteks hõbedast või tinast esemeid? Või kuidas üldse õpiti valama metalle, mida siinmail ei leidugi? Palju sellistest teadmistest on tulnud võõrvallutajatega, märgib Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage.https://services.err.ee/media/embed/8320012018-03-03T18:55:14+02:00yesajaluguajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/687101/loodav-robot-aitab-paastetoid-teha-keerulistes-tingimusteshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/02/461179h3b8ft2.jpgLoodav robot aitab päästetöid teha keerulistes tingimustesEesti Kaitsetööstuse Liitu kuuluv Milrem katsetab koos päästeametiga robotit, mis pääseks kohtadesse, kuhu inimesel on ohtlik minna või kuhu suured päästeautod sõita ei saa. Näiteks viib puldiga juhitav robot põlevasse metsa või rabasse voolikud ja vee. https://services.err.ee/media/embed/8318132018-03-02T22:17:21+02:00yestehnikamilrempäästerobottehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/686958/rektorite-hinnangud-tasuta-korgharidus-on-luhinagelik-ja-muudab-laisakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/24/457274h634dt2.jpgRektorite hinnangud: tasuta kõrgharidus on lühinägelik ja muudab laisaksTeiste ülikoolide rektorid nõustuvad Tallinna ülikooli õppeprorektori Priit Reiska hinnanguga, et tasuta kõrgharidus on oma elu ära elanud, kuid millise süsteemiga seda asendada, vajab veel läbi vaidlemist.https://services.err.ee/media/embed/8317912018-03-02T21:55:25+02:00yesteaduselujaak aaviksoomart kalmrektoridmait klaassenpriit reiskatasuta kõrgharidusteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/686860/sookurg-ahja-5-rannust-eestist-etioopiasse-valmis-dokumentaalfilmhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/01/460813hab93t2.jpgSookurg Ahja 5 rännust Eestist Etioopiasse valmis dokumentaalfilmKaks prantsuse dokumentalisti on koos Maaülikooli juhtivteaduri Aivar Leitoga kaks aastat jälginud sookurge nimega Ahja 5. Linnu pikast rändeteest Eestist Etioopiasse on valminud dokumentaalfilm "Vaba nagu lind", mis sookure lennutee kõrval räägib ka tema teele jäänud inimestest.https://services.err.ee/media/embed/8314602018-03-01T22:15:43+02:00yesloodussookurg ahja 5loodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/686521/ravimatut-als-i-podevad-inimesed-raakisid-pealtnagijale-oma-katsumustesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/28/460484h5b58t2.jpgRavimatut ALS-i põdevad inimesed rääkisid "Pealtnägijale" oma katsumustest29. veebruar on harvikhaiguste päev. Harvikhaigust esineb kõige rohkem viiel inimesel 10 000-st. Üks selline on närvisüsteemi haigus ALS, mida Eestis põeb umbes 100 inimest. "Pealtnägija" uuris, millest lootusetuna näivas olukorras ALS-i inimesed jõudu ammutavad.https://services.err.ee/media/embed/8310262018-02-28T17:29:46+02:00yestervisalsharvikhaigustervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/686416/minevikuminutid-iseseisvusreferendumiga-saadeti-korda-midagi-vagevathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/28/460100h3e04t2.pngMinevikuminutid: iseseisvusreferendumiga saadeti korda midagi vägevatEestis 1991. aasta 3. märtsil toimunud referendum oli mitmeski mõttes oluline samm omariikluse taastamiseks.https://services.err.ee/media/embed/8306982018-02-28T13:36:16+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/686440/vaikelindude-toitmisega-on-viimane-aeg-algust-tehahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/28/459766ha31ct2.jpgVäikelindude toitmisega on viimane aeg algust tehaKui veelindude toitmisest tuleb hoiduda, siis väikelindude toitmisega on saabunud pakaseliste ilmadega viimane aeg algust teha. Juba seda tegevad inimesed peaksid toitmisega aga kindlasti jätkama.https://services.err.ee/media/embed/8309352018-02-28T11:20:23+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/686426/professor-soomeugrilased-muutis-inimsoojateks-paevapoliitika-ja-kristlik-maailmapilthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/28/459736ha5aat2.pngProfessor: soomeugrilased muutis inimsööjateks päevapoliitika ja kristlik maailmapiltMaailma ajaloos levib mitmeid jutte soomeugrilastest kui inimsööjatest. Tartu ülikooli etnoloogia professori Art Leete sõnul on kuulujutud liialdatud ja tegu oli klassikalise katsega kujutada põhjapoolseid rahvaid tsiviliseerimata metslastena.https://services.err.ee/media/embed/8309142018-02-28T10:30:49+02:00yesajaluguart leetesoome-ugrilasedajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/686035/mis-haalt-teeb-rebanehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/26/459424hd333t2.jpgMis häält teeb rebane?Kui kõledas veebruariöös on kuulda kähedahäälseid haugatusi, ei tule kohe pähegi, et see on kellegi armuhüüd. Ja paljudele on üllatus, et selle üsna koleda hääle tekitaja on tegelikult väga ilus loom. Me elame temaga külg-külje kõrval ja lapsepõlvest on ta meile tuttav muinasjuttudest. Selle loo kangelane on rebane.https://services.err.ee/media/embed/8304172018-02-26T18:00:56+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/685992/pohjapolaarjoone-taga-virmaliste-heitlust-vaatamashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/26/459327hb5bet2.pngPõhjapolaarjoone taga virmaliste heitlust vaatamas“Osooni” võttemeeskond käis põhjapöörijoone taga vaatamas virmalisi ja toob televaatajatelegi kaemiseks lummavaid kaadreid.https://services.err.ee/media/embed/8304162018-02-26T17:53:20+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/685967/inimene-toidab-veelinnu-laisaks-agressiivseks-ja-vigasekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/26/459308h7295t2.jpgInimene toidab veelinnu laisaks, agressiivseks ja vigaseksSaia või leivaga toitmine teeb linnud ülekaaluliseks. Kuid on veel mitu tõsist häda, mis talvituma jäänud lindudega kaasneva ning mida põhjustab inimese heatahtlik soov linde toita. Kuigi linnainimesel võib kõike seda olla keeruline mõista, tasub meeles pidada: ärge toitke veelinde! Ei saia-leiva ega millegi muuga!https://services.err.ee/media/embed/8304182018-02-26T18:01:38+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/685461/teadlane-teab-kas-merekalade-soomine-on-eestlastele-omanehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/19/452893h9c12t2.jpgTeadlane teab, kas merekalade söömine on eestlastele omaneNeljapäev on kalapäev. Kilusõda. Õigelt pidulaualt ei puudu heeringas. Kui suured kalasööjad eestlased tegelikult on ja on olnud ajaloos, selgitab Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadur Lembi Lõugas.https://services.err.ee/media/embed/8296582018-02-23T16:46:35+02:00yesajaluguläänemerikaladteadlane teabajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/685539/usa-s-esitleti-uue-polvkonna-proteesi-ehk-luke-skywalkeri-katthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/24/455516h41e2t2.jpgUSA-s esitleti uue põlvkonna proteesi ehk Luke Skywalkeri kättUSA-s esitleti uue põlvkonna proteesi ehk Star Warsist tuntud Luke Skywalkeri kätt, mille paneb liikuma musklist tulev signaal.https://services.err.ee/media/embed/8297812018-02-23T21:50:48+02:00yestervisluke skywalkeri käsiproteestervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/685351/uus-paljandeid-tutvustav-rakendus-meelitab-eestimaad-avastamahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/23/455059h5b99t2.jpgUus paljandeid tutvustav rakendus meelitab Eestimaad avastamaÄsja valminud geoloogide veebikeskkond tutvustab Eesti olulisemaid paljandeid. Koos põhjalike kirjelduste ja asukohainfoga tekitab rakendus maastike avastamise rõõmu ja loob Eestimaast senisest mitmekesisema pildi. Novaatori toimetajad võtsid juhised kätte ja vaatasid, mida hetkel lähima, Tartu Kalmistu paljandi kohta teada saab.https://services.err.ee/media/embed/8289082018-02-23T10:32:05+02:00yeskeskkondpaljandkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/684912/parimus-rahvaprohvet-ennustas-eestlaste-iseseisvust-juba-19-sajandilhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/21/454248h9dbbt2.jpgPärimus: rahvaprohvet ennustas eestlaste iseseisvust juba 19. sajandil19. sajandi keskpaigas elas Orava kandis mees keda hüüti Kordoks, ristinimega Jaan Valge. Tema täpsed eludaatumid on teadmata, kuid teda teatakse kui selgeltnägijat, kes ennustas rongide, lennukite ja telegraafi tulemist. “Pealtnägija” toimetaja Anna Gavronski uuris folkloristidelt selle ebatavaliselt populaarse rahvapärimuse kohta ka seda, mida Kordo olla ette näinud eestlaste iseseisvumisest.https://services.err.ee/media/embed/8290182018-02-21T20:51:00+02:00yesÜhiskondmare kõivaeesti kirjandusmuuseumkordokristi salveÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/684860/minevikuminutid-sinimustvalge-oli-okupatsioonivastane-sumbolhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/21/453856hd30ct2.pngMinevikuminutid: sinimustvalge oli okupatsioonivastane sümbolSinimustvalge heisati esmakordselt Pika Hermanni torni 25. veebruaril  1918. Sakslaste saabudes võeti see aga maha. Uuesti heisati lipp 12. novembril 1918.https://services.err.ee/media/embed/8292582018-02-22T13:32:48+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/684659/sada-aastat-eesti-teadust-ja-leiutisi-minox-skype-ja-andromeeda-udukoguhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/03/28/198659h9ad4t2.jpgSada aastat Eesti teadust ja leiutisi: Minox, Skype ja Andromeeda udukoguGeneetikast süvakosmose uurmiseni - Eesti silmapaistvad kordaminekud teaduses on laiahaardelised. Teadusajakirjanik Arko Olesk tegi ülevaate Eesti teadlaste ja leiutajate murrangulistest saavutustest, mis on saja aasta jooksul maailma muutnud.https://services.err.ee/media/embed/8284282018-02-20T10:44:13+02:00yesteaduseluskypejaan einastoarko oleskastronoomiaernst öpikteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/684719/tallinna-21-kool-sai-laste-loovust-arendava-lego-innovatsioonistuudiohttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/20/453738h17d7t2.jpgTallinna 21. kool sai laste loovust arendava Lego innovatsioonistuudioTallinna 21. koolis avati teisipäeval Baltimaade esimene Lego innovatsioonistuudio. Projekti EduInnoLab raames luuakse pealinna koolides kokku kaheksa samasugust laborit, mille eesmärk on moodsal moel arendada laste loovust ja mõtlemist.https://services.err.ee/media/embed/8286672018-02-20T22:09:50+02:00yesharidusrobotlegotallinna 21. koolharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/684437/tartu-maratoni-meditsiinipealik-pikaajaline-pingutus-tostab-akksurma-voimalusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/18/452139h467at2.jpgTartu maratoni meditsiinipealik: pikaajaline pingutus tõstab äkksurma võimalustTartu maratoni meditsiinipealiku Andras Laugametsa sõnul tõstab pikaajaline pingutus sportimisel äkksurma võimalust.https://services.err.ee/media/embed/8281842018-02-19T20:26:27+02:00yestervistartu maratonandras laugametsrein ahastervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/684275/maratonil-kokku-kukkunud-professor-rein-ahas-surihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/19/452481h32f6t2.jpgMaratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suriPühapäeval Tartu maratonil kokku kukkunud Tartu Ülikooli inimgeograafia professor suri haiglas, kinnitas ülikool esmaspäeval.https://services.err.ee/media/embed/8282262018-02-19T22:01:33+02:00yesteaduselurein ahasteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/683817/teadlane-teab-millest-tuleb-hiina-keele-keerulisushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/12/31/315213h8eb7t2.jpgTeadlane teab, millest tuleb hiina keele keerulisusKui soovitakse anda iseloomustuse millelegi, mis tundub mõeldamatult keeruline või arusaamatu, öeldakse tihti: “Raske nagu hiina keel”. Kas hiina keel on tõesti nii raske? Jah ja ei.https://services.err.ee/media/embed/8273112018-02-16T16:19:45+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/682950/laaneuhiskonna-arengut-kujundanud-progressimuut-moranebhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/13/450312hb5bat2.pngLääneühiskonna arengut kujundanud progressimüüt mõranebProgress on pidev areng paremuse suunas. Progressimüüt või -usk on ühiskondlik ootus, millele on lääne ühiskonda üles ehitatud viimased 200 aastat. See müüt on hakanud mõranema – sellest annavad aimu näiteks viimaste aastate sündmused nagu Brexit, Donald Trumpi presidendiks valimine ning kliimamuutuste ja teaduspõhisuse eitamine.https://services.err.ee/media/embed/8278932018-02-18T18:57:43+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/684133/alajoe-ttu-tudengisatelliit-on-sugiseks-valmishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/06/19/199168hf846t2.jpgAlajõe: TTÜ tudengisatelliit on sügiseks valmisTallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskust Mektory juhtiv Maria Alajõe kinnitas ERR-ile antud intervjuus, et Eesti teine tudengisatelliit loodetakse saata orbiidile selle aasta lõpus või järgmise alguseks.https://services.err.ee/media/embed/8273012018-02-16T15:55:11+02:00yesuniversumtudengisatelliitttü-mektory tudengisatelliituniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/683597/ajalooringist-sai-vabariigi-sunnipaeva-puhul-filmiringhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/03/435798h392bt2.pngAjalooringist sai vabariigi sünnipäeva puhul filmiringEesti vabariigi juubeli puhul kutsuti kodanikke ja ühendusi kingitusi tegema. Tartu ülikooli ajalooring meisterdas kingituseks viiskümmend kaks videot lühilugude sarjas “Minevikuminutid”, mis rahvusringhäälingu veebiväravas avaldatuna tutvustavad huvitavaid tahke meie minevikust.https://services.err.ee/media/embed/8130832018-01-03T12:38:02+02:00yesajaluguajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/683233/pealtnagija-maailmas-kogub-populaarsust-fertiilsuskindlustus-eestlased-on-sailitanud-kaine-meelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/10/20/197625hd8cdt2.jpg"Pealtnägija": maailmas kogub populaarsust "fertiilsuskindlustus", eestlased on säilitanud kaine meeleKarjääri või teistel sotsiaalsetel põhjustel raseduse edasi lükkamine on muutumas läänemaailmas ühe tavalisemaks. Eesti naistearstid soovitavad aga meeles pidada, et munarakkude külmutamine ei anna sajaprotsendilist garantiid ning võimalus elusa ja terve lapse ilmale toomiseks väheneb iga mööduva aastaga.https://services.err.ee/media/embed/8265192018-02-14T21:26:07+02:00yestervispealtnägijaviljakusmunarakkude külmutamineviljatustervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/683251/tallinna-tehnikaulikoolis-alustas-tood-moodne-akustikalaborhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/04/04/200633h3948t2.jpgTallinna tehnikaülikoolis alustas tööd moodne akustikalaborTallinna tehnikaülikooli (TTÜ) kolmapäeval avatud akustikalaboris saavad ettevõtted katsetada oma toodete heliisolatsiooni omadusi. Sellise labori loomine pakub firmadele ajalist ja rahalist kokkuhoidu, sest enam ei pea nad testimiseks pöörduma välismaale.https://services.err.ee/media/embed/8264682018-02-14T19:08:28+02:00yestehnikatehnikaülikoollaborakustikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/682668/isased-sinikaelad-on-naistemehed-kel-jagub-tahelepanu-ka-naabrinaistelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/12/449815h874at2.jpgIsased sinikaelad on naistemehed, kel jagub tähelepanu ka naabrinaisteleTäna räägime linnust, kelle tiival asetseb uhke sini-must-valge sulgede kombinatsioon ja kes on kõige tavalisem veelind – see on sinikael-part, lühemalt lihtsalt sinikael.https://services.err.ee/media/embed/8257022018-02-12T18:44:12+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/682293/teadlane-teab-muld-on-sama-elus-kui-inimenehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/10/449105hd0e0t2.jpgTeadlane teab: muld on sama elus kui inimenePealtnäha ka kõige mittemullalikum muld on elu poolest sedavõrd rikas, et selle geneetilist mitmekesisust võib võrrelda inimese omaga, teab rääkida Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi bioloogia professor Madis Metsis.https://services.err.ee/media/embed/8254562018-02-11T19:01:47+02:00yesÜhe minuti loengdnabakteridmuldliigiline mitmekesisusÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/682146/koer-kes-ohjab-karntobehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/09/448999h9eb7t2.jpgKoer, kes ohjab kärntõbeRikit võib pidada üsna haruldaseks koeraks. 1980. aastatel ähvardas tema esivanemaid väljasuremine, sest meie looduses vähenes märgatavalt väikeulukite arv. Sellepärast polnud jänese, rebase ja ilvese jälgede ajamiseks aretatud koeratõugu enam jahimeestele appi vaja.https://services.err.ee/media/embed/8257032018-02-12T18:44:21+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/682124/reportaaz-tunde-jargi-metsa-majandamashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/12/412970hfffdt2.jpgReportaaž: tunde järgi metsa majandamasVändra metsas Pärnumaal elab Leili Mihkelson, kelle esivanemad on selle koha peal metsa teinud juba vähemalt 17. sajandist. Seega on just temalt hea pärida, mis meie metsadega praegu lahti on.https://services.err.ee/media/embed/8256972018-02-12T18:27:22+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/682024/video-tartu-ulikooli-magistrant-uuris-millal-tanavakunst-pole-tanavakunsthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/09/448777hb2e9t2.jpgVideo: Tartu ülikooli magistrant uuris, millal tänavakunst pole tänavakunstTartu on Eesti tänavakunsti paradiis. Paljuski tänu tänavakunstifestivalile on kohalik kogukond hakanud nägema selles eneseväljendusviisis väärtust, olgu see siis esteetiline või mõtteaineline. See on sedavõrd tavapäraseks muutunud, et Tartu linn reklaamis ennast koguni ühe festivali käigus valminud teosega.https://services.err.ee/media/embed/8248792018-02-09T10:51:09+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/682020/tu-professor-hooli-oma-lapse-privaatsusest-ja-tunnetest-ka-sotsiaalmeediashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/09/448768hd2c0t2.pngTÜ professor: hooli oma lapse privaatsusest ja tunnetest ka sotsiaalmeediasEesti lapsed tunnevad sageli neid kujutavate ühismeediasse jõudnud fotode tõttu piinlikust. Harvad pole juhud, kui need on üles laadinud tema ema ja isa. Lahendus on Tartu ülikooli meediauuringute professor Andra Siibaku sõnul lihtne – iga postituse tegemine tuleb lapsega läbi rääkida.https://services.err.ee/media/embed/8248552018-02-09T10:04:18+02:00yesÜhiskondühismeediaÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/679206/eestis-sundis-ainulaadsel-viisil-katseklaasilehmhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/01/445792h8fd8t2.jpgEestis sündis ainulaadsel viisil katseklaasilehmJaanuari lõpul sündis Rahinge farmis ligi 50-kilone lehmvasikas, kelle elu sai alguse tänu kehavälisele viljastamisele ja embüosiirdamisele. Munarakkude saamiseks kasutatud meetod võimaldab kasvatada Eestis oluliselt heade tõuomadustega loomade arvu.https://services.err.ee/media/embed/8246882018-02-08T20:23:36+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/681902/agu-laisk-teadus-on-niisugune-too-mida-raha-parast-ei-tehtahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/08/448510h1479t2.jpgAgu Laisk: teadus on niisugune töö, mida raha pärast ei tehtaTänavune riikliku teaduspreemia laureaat Agu Laisk selgitab, mida tähendab fotosüntees ühele loodusteadlasele, kes on oma elu pühendanud selle uurimisele.https://services.err.ee/media/embed/8246552018-02-08T18:48:17+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/681627/liha-soomine-ja-kuuma-tee-joomine-tekitab-vahki-kas-toestihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/07/448072hcfc7t2.jpgLiha söömine ja kuuma tee joomine tekitab vähki. Kas tõesti?Meediasse jõuab ikka ja jälle teateid sellest, et liha ja sellest valmistatud toodete söömine tekitab vähki. Sellel nädalal ilmunud uuringu põhjal on võib vähiriski kergitada ka näiteks kuuma tee joomine. Mõlemal juhul tasub lugeda enne ärritumist pealkirjadest kaugemale.https://services.err.ee/media/embed/8240902018-02-07T09:52:15+02:00yestervisvähklihakuum teetervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/681273/neli-napunaidet-kuberhugieeni-parandamisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/14/423274hc3aet2.jpgNeli näpunäidet küberhügieeni parandamiseksTäna, 6. veebruaril tähistatakse küberturvalisuse päeva. RIA küberturvalisuse teenistuse juht Uku Särekanno jagas selleks puhuks neli näpunäidet, kuidas kaitsta internetis ennast ja oma andmeid.https://services.err.ee/media/embed/8236832018-02-06T09:56:39+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/679871/vaata-videost-kuidas-eesti-ainuke-arahnoloog-laboris-amblikke-maarabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/05/447211hd10dt2.jpgVaata videost, kuidas Eesti ainuke arahnoloog laboris ämblikke määrabEnamiku inimeste jaoks on suur osa ämblikke üsna ühesugused. Eesti ainuke arahnoloog Mart Meriste teab, et nii see ei ole. Tema vilunud silmale on erisuguseid ämmelgaid oi-oi kui palju.https://services.err.ee/media/embed/8227712018-02-02T16:14:02+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/679387/ilm-eesti-kirjanduses-vihmane-ja-tuuline-voi-soe-ja-paikselinehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/02/446244hd797t2.jpgIlm eesti kirjanduses: vihmane ja tuuline või soe ja päikseline?Arvatavasti tajub lugeja üsna sageli, et ilmal või aastaajal on raamatuis oluline roll umbes samamoodi, nagu mingit sorti ruumitüüp võib kuidagiviisi defineerida seda, mis raamatukangelastega edaspidi juhtuma hakkab, selgitab Tallinna ülikooli doktor, Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse vanemteadur Elle-Mari Talivee.https://services.err.ee/media/embed/8226732018-02-02T10:13:01+02:00yesajaluguajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/679507/1-maist-lisavad-muujad-autokutusesse-biokutusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/02/02/446485h2a0ct2.jpg1. maist lisavad müüjad autokütusesse biokütustBensiin või diisel, mida te oma auto paaki valate, on tehtud peamiselt naftast ja mõnest lisaainest. Kuid kas teadsite, et 1. maist on kõigil kütusemüüjatel kohustus panna sinna juurde ka biokütust?https://services.err.ee/media/embed/8235482018-02-05T21:24:17+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/677917/eestlase-uuring-geenitulekahjudest-avaldati-mainekas-teadusajakirjashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/29/444792hf208t2.jpgEestlase uuring "geenitulekahjudest" avaldati mainekas teadusajakirjas"Käisin Miinas, mind ei võetud Treffnerisse sisse," tutvustab ennast Cambridge'i ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Kaur Alasoo. Tema väitekiri aitab vastata seni vastamata küsimusele: millest keerulised geenihaigused tegelikult alguse saavad ja kuidas neid tulevikus vältida.https://services.err.ee/media/embed/8217452018-01-30T19:20:54+02:00yestervistartu ülikoolgeneetikabioinformaatikatervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/678735/laste-rasvumine-algab-kodusest-kasvatusesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/30/445014h0523t2.jpgLaste rasvumine algab kodusest kasvatusestEestis on kasvanud laste keskmine kehakaal viimase 15 aastaga erakordselt kiiresti – rasvunud või ülekaaluline on neist iga kolmas. Tervise arengu instituudi projektijuht Kristin Salupuu nentis, et võtmerolli mängivad ülekaalu ennetamisel õigel ajal sisse harjutatud söömis- ja liikumisharjumused.https://services.err.ee/media/embed/8215902018-01-30T10:00:34+02:00yestervislapsedülekaaltervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/677949/margit-sutrop-kandideerib-tartu-ulikooli-rektorikshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/30/356856h9464t2.jpgMargit Sutrop kandideerib Tartu ülikooli rektoriksTartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, praktilise filosoofia professor Margit Sutrop kandideerib uuesti ülikooli rektoriks.https://services.err.ee/media/embed/8217432018-01-30T19:18:48+02:00yesteaduselutartu ülikoolrektormargit sutroptõnu lehtsaartoivo maimetsteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/678148/ttu-lektor-kellakeeramise-majanduskasu-on-minimaalne-kui-mitte-negatiivnehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/30/444881h0a86t2.pngTTÜ lektor: kellakeeramise majanduskasu on minimaalne kui mitte negatiivneSuveaja laialdasemast kasutuselevõtust on möödunud veidi enam kui sajand. Vahepeal muutunud olude tõttu võib olla sellel nüüdseks aga energia säästmise asemel loodetule vastupidine mõju, märgib Tallinna tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise õppetooli lektor Maris Zernand-Vilson.https://services.err.ee/media/embed/8216222018-01-30T12:00:18+02:00yesÜhiskondkellakeeramineÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/678045/reportaaz-ghana-kalurite-kaks-kehva-valikuthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/29/444798h1127t2.pngReportaaž: Ghana kalurite kaks kehva valikutLõuna-Ghana ranniku noormeestel on ainult üks võimalus, tegelikult kaks: kas minna kooli või hakata kaluriks.https://services.err.ee/media/embed/8217152018-01-30T18:08:01+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/677808/nogikikas-revideerib-regulaarselt-kopra-kodupaiga-madanenud-pajusidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/28/444605h16c3t2.jpgNõgikikas revideerib regulaarselt kopra kodupaiga mädanenud pajusidNähes laastudeks kooritud puid või puruks taotud kände, on ilmselge, et siin on tegutsenud rähn – aga milline neist? Loomulikult ikka kõige suurem, kes meil olemas on – musträhn ehk nõgikikas.https://services.err.ee/media/embed/8213202018-01-29T18:16:55+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/677788/suure-prugisupi-avastaja-aastaks-2050-on-pool-ookeanist-plastprahthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/28/444578h7cb9t2.pngSuure "prügisupi" avastaja: aastaks 2050 on pool ookeanist plastpraht1997. aasta suvel püüdis USA okeanograaf ja purjetamishuviline kapten Charles J. Moore oma jahiga jõuda Hawaiilt otse Los Angelesse. See oli tavatu reis. Purjetajatele see piirkond ei meeldi tuulevaikuse tõttu. Kuid selle teekonna tegi erandlikumaks hoopis “supp”, mille sisse kapten Moore sattus. Sel hetkel veel teadmata, kui suure supi sisse ta oli seilanud: nii kaugele kui silm ulatus oli prügi, peamiselt plastjäätmed.https://services.err.ee/media/embed/8214012018-01-29T21:53:54+02:00yeskeskkondteeme äracharles mooremaailmakoristuskeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/677797/teadlane-teab-kuidas-teadmiste-vahel-seosed-tekivadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/07/01/199225h1a65t2.jpgTeadlane teab, kuidas teadmiste vahel seosed tekivadJahu, piim ja munad ei moodusta kapis eraldi seistes pannkoogitainast. Nii on ka õppimisega ja sh loodusteaduste õppimisega – eraldiseisvad teadmised faktidest meid ei aita – vaja on teada ka nende vahelisi seoseid. Ja just need omavahel seostatud teabekillud moodustavad loo nagu sõnad lauses.https://services.err.ee/media/embed/8210542018-01-28T15:42:43+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/677578/oskuslikult-istutatud-korghaljastus-aitab-saasta-tervist-ja-kuttearvethttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/26/444359h65a6t2.jpgOskuslikult istutatud kõrghaljastus aitab säästa tervist ja küttearvetKodumaja ümbristevad puud pakuvad looduslähedast miljööd, kuid mõnikord võivad kõrged puud rikkuda rahumeelset elukeskkonda. Kuigi vananenud ja varisevad puud pole magalarajoonides veel massiline probleem, panevad eksperdid inimestele südamele, et eluhoone läheduses tuleb kõrghaljastust peab rohkem väärtustama ja tema tervist tuleb regulaarselt jälgida.https://services.err.ee/media/embed/8206622018-01-26T19:17:32+02:00yeskeskkondkõrghaljastuskeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/677490/inimesed-pistsid-nina-aafrikast-valja-arvatust-kumneid-tuhandeid-aastaid-varemhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/26/444293hf74ft2.jpgInimesed pistsid nina Aafrikast välja arvatust kümneid tuhandeid aastaid varemIisraelis asuvast koopast leitud lõualuu viitab, et nüüdisinimesed lahkusid Aafrikast esimest korda vähemalt 180 000 aasta eest. Kümneid tuhandeid aastaid varem, kui sai järeldada eelnevalt päevavalgele tulnud leidude põhjal.https://services.err.ee/media/embed/8205712018-01-26T14:27:12+02:00yesajaluguväljarännenüüdisinimesedhomo sapiensajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/677265/video-kuidas-sai-tahtverest-professorite-linnaosahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/25/443507he2d5t2.jpgVideo: kuidas sai Tähtverest professorite linnaosa?Tartu ülikooli professorid olid Eesti kolmekümnendate teisel poolel juba nii jõukad ja võisid endale tolle aja mõistes moodsaid elukohti lubada. Sel põhjusel on ka arusaadav, et nad hakkasid koonduma Tähtverre.https://services.err.ee/media/embed/8202292018-01-25T15:07:02+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/677180/unearst-vasinuna-autorooli-istumine-on-ohtlikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/25/443364h1b6at2.pngUnearst: väsinuna autorooli istumine on ohtlikMagamatus ja unepuudus võib lisaks halvale enesetundele põhjustada ka tööõnnetusi ja eluohtlikke liiklusavariisid. Hea Une Keskuse peaarst Heisl Vaher nentis, et enda lühiajaline ergutamine on pigem meelepettus.https://services.err.ee/media/embed/8201302018-01-25T09:45:08+02:00yestervisunepuudustervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/677080/pealtnagija-achilleus-oli-eesti-kangelanehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/25/263964h3bf0t2.jpg"Pealtnägija": Achilleus oli Eesti kangelane?Felice Vinci on kirjanik, kes väidab oma raamatus “Homerose eeposte Läänemere päritolu”, et Homerose eepose üks peakangelastest Achilleus oli hoopis eestlane, täpsemini seto ja Trooja asus hoopis Soomes. Felice Vinci selgitas oma pöörase teooria põhjusi Anna Gavronskile.https://services.err.ee/media/embed/8198172018-01-24T17:46:08+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/676993/eesti-esitab-peagi-ametliku-taotluse-cern-iga-uhinemisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/24/443112had03t2.jpgEesti esitab peagi ametliku taotluse CERN-iga ühinemiseksPeaminister Jüri Ratas kinnitas täna Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) juhtkonnaliikmetega kohtudes, et Eesti annab peagi sisse taotluse organisatsiooni täisliikmeks saamiseks.https://services.err.ee/media/embed/8198082018-01-24T17:16:40+02:00yestehnikacernlhctehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/676974/ekspert-toidujaatmetest-oleme-endiselt-kehvad-planeerijadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/24/443091h80b5t2.pngEkspert toidujäätmetest: oleme endiselt kehvad planeerijadKeskmine Eesti inimene tekitab aastas 54 kilogrammi toidujäätmeid. Sellest 20 kilogrammi moodustab toit, mis jääb täielikult tarbimata või visatakse ära. Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Harri Moora nentis, et suuresti on asi kehvas planeerimises.https://services.err.ee/media/embed/8196472018-01-24T10:34:18+02:00yeskeskkondtoidujäätmedkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/676916/ahhaa-keskus-puuab-sutitada-eakamate-inimeste-huvi-teaduse-vastuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/23/443070h4de1t2.jpgAhhaa keskus püüab sütitada eakamate inimeste huvi teaduse vastuTeaduse populariseerimisel keskendutakse tihti lastele ja noortele, kuid Ahhaa teaduskeskus püüab huvi teaduse vastu sütitada ka eakamates inimestes.https://services.err.ee/media/embed/8194932018-01-23T22:00:09+02:00yesteaduseluahhaa teaduskeskusteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/676904/nutiseadmete-liigkasutamine-kahjustab-inimestevahelist-suhtlusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/12/12/430410hfbaat2.jpgNutiseadmete liigkasutamine kahjustab inimestevahelist suhtlustKuigi nutiseadmed hoiavad meid pidevalt ühenduses sotsiaalmeedia voogude ja lähedastega, näitavad uuringud, et seadmete liigkasutamine põhjustab keskendumisvõime kadu ja pealiskaudset info tarbimist.https://services.err.ee/media/embed/8194912018-01-23T21:53:12+02:00yespsüühikapsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/676881/osoon-tutvustab-kanakullhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/07/03/250370h1f12t2.jpgOsoon tutvustab: kanakullLooduses on alati nii, et elu ja surm käivad käsikäes, see on vankumatu seadus. Kellegi surm võib karmil talvekuul aga tähendada väga paljudele elu. Selleks, et loodusjäädvustaja saaks näha liike, eriti haruldasemaid ja pelglikke, tuleb leida koht, kus on toitu. Ja siit tulebki mängu surm.https://services.err.ee/media/embed/8245582018-02-08T12:34:01+02:00yeslooduslinnudosoonkanakullloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/676870/hiiumaa-plastitootjad-toodavad-prugikilest-uusi-kottehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/21/353933hcb9ft2.jpgHiiumaa plastitootjad toodavad prügikilest uusi kotteHiiumaad saab nimetada Eesti plastisaareks, sest seal paiknevad Eesti juhtivad plastitootjad. Üks neist on Käinas asuv Biobag Dagöplast. Et plastitootmine ei tundu esialgu kõige keskkonnasõbralikum tööstusharu, siis kuivõrd suur mõju on Hiiumaal asuval ettevõttel meie loodusele?https://services.err.ee/media/embed/8191882018-01-22T20:38:31+02:00yesosoonkeskkonnasäästlikkuskilekotidtaaskasutusosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/676758/mait-klaassen-maaulikool-on-ka-edaspidi-saja-esimese-ulikooli-seashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/23/443048h135bt2.jpgMait Klaassen: maaülikool on ka edaspidi saja esimese ülikooli seasMaaülikoolil on potentsiaali saada juhtivaks biomajanduse ülikooliks maailmas, leiab teisipäeval taas maaülikooli rektori ametisse nimetatav Mait Klaassen.https://services.err.ee/media/embed/8194322018-01-23T19:20:48+02:00yeshariduskõrghariduseesti maaülikoolmait klaassenharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/655683/reportaaz-lihalaborist-mis-on-vorsti-seeshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/22/439357he546t2.pngReportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.https://services.err.ee/media/embed/8192212018-01-22T21:52:55+02:00yesteaduselueesti maaülikooltoiduohutustoidulaborteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/655098/kuidas-mojusalt-esineda-seisa-sirgelt-raagi-selgelt-ja-ole-vaithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/12/19/432097h6b3ft2.jpgKuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vaitKuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.https://services.err.ee/media/embed/8188242018-01-21T18:46:33+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/654878/geeniteadlane-kohumikroobid-mojutavad-ka-vaimset-tervisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/18/438513hd8bbt2.pngGeeniteadlane: kõhumikroobid mõjutavad ka vaimset tervistSoolestikus elavate mikroobide toitmist ei tohiks unarusse jätta, leiab Eesti geenivaramu mikrobioomika vanemteadur Elin Org. Üha rohkem tõendeid viitab, et terve mikroobikooslus on oluline ka vaimse tervise tagamiseks.https://services.err.ee/media/embed/8178952018-01-18T10:49:08+02:00yestervismikrobioomgeenivaramukõhumikroobidtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/654795/kotkakutid-reportaaz-1000-aastasest-kaduvast-kunstisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/17/438456h2089t2.pngKotkakütid - reportaaž 1000-aastasest kaduvast kunstistBeken Ermyekbai on üks maailma viimastest umbes kuuekümnest kotkakütist. Kotkajahipidajad on kasahhid. Nende iidne kultuur on säilinud Mongoolia kaugetes piirkondades. Naaberriigis Kasahstanis hävis see traditsioon Nõukogude võimu ajal. Kütid jälgivad künka tipus ümbritsevaid mägesid ja orge tundide kaupa.https://services.err.ee/media/embed/8177362018-01-17T21:02:21+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/654810/gripihooaja-kuum-teema-paratsetamool-ei-ravi-grippi-vaid-peidab-sumptomidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/17/438468hd530t2.pngGripihooaja kuum teema: paratsetamool ei ravi grippi, vaid peidab sümptomidGripihooaeg kogub tuure ning inimesed on ERR Novaatorilt küsinud kas külm ilm pidurdab viiruste levikut, kas paratsetamooli võtmine aitab haigusest kiiremini üle saada ning millal ja kui kaua on inimene nakkusohtlik.https://services.err.ee/media/embed/8176892018-01-17T19:11:20+02:00yestervisgrippirja lutsarkuulo kutsartervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/654429/henrik-roonemaa-facebooki-uuendustest-inimesed-ei-taha-oma-hommikusoogist-raakidahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/16/438155h946at2.jpgHenrik Roonemaa Facebooki uuendustest: inimesed ei taha oma hommikusöögist rääkidaPaar päeva tagasi teatas Facebooki tegevjuht Mark Zuckerberg kavast teha olulisi muudatusi keskkonna uudisvoos. Selle tagajärjel kasvab selles kasutajate endi tehtud postituste osakaal. Tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa ei usu aga, et katse juurte juurde tagasipöörduda sujub ladusalt.https://services.err.ee/media/embed/8170782018-01-16T09:43:37+02:00yestehnikafacebookhenrik roonemaatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/654139/tehnoloogia-vaarkasutamine-voib-viia-inimkonna-taandarengunihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/15/437977h7445t2.jpgTehnoloogia väärkasutamine võib viia inimkonna taandarenguniKas tehnoloogia võib viia inimkonna taandarenguni? "Ei," vastab Tallinna ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur Kairit Tammets, kuid lisab, et tehnoloogia väärkasutamine võib viia taandarenguni.https://services.err.ee/media/embed/8160792018-01-12T15:28:59+02:00yesÜhe minuti loengtlütehnikainnovatsioontehnoloogiateadlane teabÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/653752/toksikoloog-mikroplastiprobleem-ulatub-kosmeetikast-kaugemalehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/12/437607hca3ft2.jpgToksikoloog: mikroplastiprobleem ulatub kosmeetikast kaugemaleSuurbritannias kavatsetatakse keelustada juulist mitmete kosmeetika- ja kehahooldustoodete tootmise ja müümise, mis sisaldavad keskkonnale ohtlikke mikroosakesi. Merre jõudva plastprügiga seonduv probleem aga suurem, leidis keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Angela Ivask.https://services.err.ee/media/embed/8159752018-01-12T11:02:33+02:00yeskeskkondkosmeetikananoosakesedmikroplastkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/653685/tallinna-botaanikaaias-saab-ka-jaanuaris-nautida-lilleiluhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/11/437530hba34t2.jpgTallinna botaanikaaias saab ka jaanuaris nautida lilleiluTallinna botaanikaaias on jaanuaris suvine meeleolu ja saab nautida lilleilu.https://services.err.ee/media/embed/8157922018-01-11T22:12:07+02:00yesloodusbotaanikaaedloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/653243/tartu-ulikooli-ajalootudengid-tegid-saja-aastasest-eestist-52-videothttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/10/437055hf7e9t2.jpgTartu ülikooli ajalootudengid tegid saja-aastasest Eestist 52 videotAlates selle aasta jaanuarikuust ilmub Eesti rahvusringhäälingu kodulehel igal kolmapäeval üks lühivideo, mis toob vaatajateni huvitavaid fakte ja arhiivikaadreid Eesti ajaloost. Nende lugude autoreiks on Tartu ülikooli ajalooringi tudengid, kel kulus kogu möödunud suvi Eestile väärtusliku sünnipäevakingi tegemiseks.https://services.err.ee/media/embed/8157042018-01-11T18:25:57+02:00yesnovaatornovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/653177/ab0-susteemi-korval-on-olemas-enam-kui-kolmsada-teist-veregruppihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/09/436998h81e5t2.jpgAB0-süsteemi kõrval on olemas enam kui kolmsada teist veregruppiKui me oleme harjunud, et meil on olemas A-, B- ja 0-veregrupp, selgub, et lisaks neile on Eestis veel üle kolmesaja erineva veregrupi. See ei tähenda, et AB0-süsteem muutuks nüüd üleliigseks, vaid verd saab tänu sellele ka selle võrra peenemalt uurida.https://services.err.ee/media/embed/8148732018-01-09T20:21:50+02:00yestervisveregrupisüsteemiveregruppab0-süsteemverepanktervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/653046/soomere-jaanuaritormi-mojust-teadlastele-ei-jaa-enam-ukski-mere-eripara-markamatukshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/09/436896h1596t2.pngSoomere jaanuaritormi mõjust: teadlastele ei jää enam ükski mere eripära märkamatuks2005. aasta jaanuaritormist saadud õppetund oli Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul piisavalt mõjus, et enam ei tohiks teadlastele märkamatuks jääda ükski mere eripära ega suurem õnnetus.https://services.err.ee/media/embed/8146962018-01-09T10:18:03+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/652493/kolm-soovitust-talvises-metsas-ellu-jaamisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/05/436324h2c66t2.pngKolm soovitust talvises metsas ellu jäämiseksKas tänapäeva inimene suudaks mugavusteta metsas hakkama saada ja mida teha siis kui tulebki päriselt metsa jääda. “Osoon” tegi puust ja punaseks soovitused, kuidas talvises metsas ellu jääda.https://services.err.ee/media/embed/8144912018-01-08T18:49:38+02:00yesloodusosoonloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/652489/valga-suurusel-kongo-kulal-ghanas-usna-palju-sarnast-eestigahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/29/270054h9736t2.jpgValga-suurusel Kongo külal Ghanas üsna palju sarnast EestigaPõhja-Ghanas asuv Kongo küla on oma suuruselt võrreldav Valgaga: 16 ruutkilomeetril elab 12 350 inimest. Kuid seda linna ühendab Eestiga veel midagi - mis täpselt, uuris “Osooni” võttemeeskond.https://services.err.ee/media/embed/8145482018-01-08T21:12:05+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/652373/maaulikooli-uuring-kahjurid-panevad-tammelehed-unikaalselt-lohnamahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/05/436233h6e5dt2.jpgMaaülikooli uuring: kahjurid panevad tammelehed unikaalselt lõhnamaHariliku tamme (Quercus robur) lehtedel parasiteerib nii Eestis kui ka mujal Põhja-Euroopas hulk erinevaid pahkvaablasi (Hymenoptera, Symphyta). Pahkvaablaste munemine lehekoesse põhjustab lehepinnal omapäraste kasvajate – pahkade – teket.https://services.err.ee/media/embed/8142472018-01-07T19:22:15+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/652087/tu-loodusmuuseumis-said-lastest-mone-tunniga-haruldaste-liikide-spetsialistidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/03/435999h2d45t2.jpgTÜ loodusmuuseumis said lastest mõne tunniga haruldaste liikide spetsialistidKui lumi maha tuleb, võib nii metsas kui ka linnas parkides märgata loomade jälgi. Kolmapäeval Tartu ülikooli loodusmuuseumi looduspäeval osalenud lastel nende eristamisega probleeme polnud ja seetõttu võeti ette veel kaugemadki maad ning väikestest loodusesõpradest said mõne tunniga spetsialistid ka haruldaste liikide osas.https://services.err.ee/media/embed/8131972018-01-03T21:38:51+02:00yesloodusloomadloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/651872/uusaasta-saluut-viis-paariks-tunniks-pealinna-ohukvaliteedi-allahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/01/435304h3e28t2.jpgUusaasta saluut viis paariks tunniks pealinna õhukvaliteedi allaUusaasta ilutulestikud kinnitavad vanasõna, et ilu nõuab ohvreid, sest aastavahetusel langes tuntavalt pealinna õhu kvaliteet.https://services.err.ee/media/embed/8129142018-01-02T21:36:29+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/651611/teadlane-teab-kuidas-mojutab-vaike-eesti-suurt-ilmahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/01/01/435321hc984t2.jpgTeadlane teab: kuidas mõjutab väike Eesti suurt ilma?Eesti on selgelt väga väike riik, territooriumilt umbes 125s ja rahvaarvult 150s. Maailmas teevad otsuseid suured ja tähtsad, meie väikese Eesti tegemised pole olulised. Sellel on plussid ja miinused, nendib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvaheliste suhete lektor Catlyn Kirna.https://services.err.ee/media/embed/8120802017-12-29T16:00:43+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/651057/rakett-69-voitja-elus-tagab-edu-oskus-sailitada-lapselik-avastusroomhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/12/15/431242h9a4bt2.jpg"Rakett 69" võitja: elus tagab edu oskus säilitada lapselik avastusrõõmMõtlemist ja küsimist vähe sallivas ühiskonnas on kõige olulisem säilitada lapselik avastusrõõm, leiab saate "Rakett 69" seni kõige noorem võitja Karl Vilhelm Valter ETV aastalõpuintervjuus Katrin Viirpalule.https://services.err.ee/media/embed/8115882018-01-02T12:54:05+02:00yesharidusetv aastalõpuintervjuukarl wilhelm walterharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/650427/kuidas-tahistavad-joule-eesti-kirjanduslikud-kangelasedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/12/22/433224h1bb6t2.jpgKuidas tähistavad jõule eesti kirjanduslikud kangelased?Vargamäe Andrese ja Mari esimene ühine sõit kirikusse, romaanis „Ristideta hauad“ metsavennad pühade ajal punkris sülti söömas, Väikese Illimari elevus jõulukuuske nähes – ka kõige erinevamad jõulukirjeldused sisaldavad tuttavlikke märksõnu, mis haakuvad meie, lugejate jõulumälestustega.https://services.err.ee/media/embed/8104012017-12-22T17:30:51+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/650568/portree-rektor-volli-kalm-sihikindel-jaameeshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/12/23/433340h4999t2.jpgPortree: rektor Volli Kalm, sihikindel JäämeesTema kompromissitu juhtimisstiil ei pruukinud sugugi kõigile meeldida. Seda aga põhjusel, et nii mõnigi kriitik pidi tagantjärgi tõdema, et selle juhtimise taga oli eesmärk raputada üles stagnatsioonist, olles sealjuures mõnel puhul kümnendi jagu oma ajast ees. See iseloomustab Volli Kalmu juhi ja teadlasena.https://services.err.ee/media/embed/8108392017-12-23T21:31:48+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/650379/teadlased-leidsid-alternatiivid-rail-balticu-tarastamiselehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/12/22/433189hd478t2.pngTeadlased leidsid alternatiivid Rail Balticu tarastamiseleLigi kolmandik Rail Balticu trassist on võimalik rajada ilma piirdeaedadeta, tagades endiselt ohutuse inimestele ja raudteeliiklusele, selgus äsja valminud uuringust. Kaasaegsed hoiatusmehhanismid hoiavad loomad raudteelt eemal ning suurulukite asurkondasid ei killustata kardetud määral.https://services.err.ee/media/embed/8104412017-12-22T19:19:41+02:00yeskeskkondrail baltickeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/649463/aastas-satub-kehva-jaatmekaitluse-tottu-ookeani-13-miljonit-tonni-plastihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/13/200556h7dc0t2.jpgAastas satub kehva jäätmekäitluse tõttu ookeani 13 miljonit tonni plastiVeelinnu kõhust võib leida pool ämbrit plasti. Lähis-Idas sureb reostuse tõttu rohkem inimesi kui sõdade ja terrorismi tõttu. Need on vaid mõned faktid, mis panid mõtlema tänavuse üleilmse keskkonna parlamendi teemade üle.https://services.err.ee/media/embed/8087712017-12-18T20:38:26+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/649339/teadlane-teab-milline-on-hea-kriitikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/05/152751h2bfet2.jpgTeadlane teab, milline on hea kriitikKultuuritooteid ilmub tohutu palju. Kui rääkida kirjandusest, siis Eestis avaldatakse aastas umbes 70 algupärast romaani ja üle 100 luulekogu. Lisaks sama palju tõlkeid. Mitte keegi ei jõua kõike läbi lugeda, nendib Tallinna ülikooli kirjandusteooria lektor Märt Väljataga.https://services.err.ee/media/embed/8085022017-12-18T09:02:04+02:00yesÜhiskondmärt väljatagaÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/648816/president-andis-neljale-noorele-ule-hariduspreemiahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/12/14/431060h2dbdt2.jpgPresident andis neljale noorele üle hariduspreemiaPresident Kersti Kaljulaid andis neljapäeval neljale noorele hariduspreemia.https://services.err.ee/media/embed/8074382017-12-14T21:59:22+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/648585/lasteaiad-saavad-kala-aabitsadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/12/13/430808hcbect2.jpgLasteaiad saavad kala-aabitsadValmis on saanud lasteaia viimaste rühmade lastele mõeldud "Meie pere kala-aabits". Autorid loodavad, et veel selle aasta jooksul jõuab aabits igasse lasteaeda ning selle abil hakkavad lapsed tähtede ja numbrite õppimise kõrval ka kalu armastama.https://services.err.ee/media/embed/8069992017-12-13T22:06:22+02:00yeshariduskala-aabitsharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/648170/uuring-eesti-ja-vene-noorte-vahel-laiutab-kodanikuhariduses-suur-lohehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/08/11/395519h1b73t2.jpgUuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõheEesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.https://services.err.ee/media/embed/8066292017-12-12T22:09:54+02:00yesharidusiccsharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/648071/omapai-diagnoositud-gluteenitalumatusega-ei-tasu-leivast-saiast-loobudahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/12/11/430332hb400t2.pngOmapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobudaLaktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.https://services.err.ee/media/embed/8061552017-12-11T16:00:08+02:00yestervistoidupüramiidgluteenitalumatustsöliaakiatervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/647910/teadlane-teab-mis-teeb-saiast-saia-ja-ollest-ollehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/12/11/430147h32ddt2.jpgTeadlane teab: mis teeb saiast saia ja õllest õlle?Kuigi nii saia kui õlut kergitab pärmiseen, teeb saiast saia ja õllest õlle pisut erinev seen, selgitab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi süsteemibioloogia külalislektor Kairi Koort.https://services.err.ee/media/embed/8060612017-12-11T10:21:46+02:00yesloodusminutiloengkairi koortloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/647533/rektor-teadlaste-hirmust-on-hakatud-tonti-kartma-ja-siis-ta-suureks-tehtudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2012/11/22/300171h3f72t2.jpgRektor teadlaste hirmust: on hakatud tonti kartma ja siis ta suureks tehtudTartu Ülikooli rektori Volli Kalmu hinnangul pole omavahelise kokkuleppe teinud kolmel rektoril mitte mingit soovi ühegi teadlase mõttevabadust või ka teaduslike positsioonide üksteisele vastandamist piirata.https://services.err.ee/media/embed/8052962017-12-08T19:06:09+02:00yesteaduselurektorvolli kalmteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/647313/tartu-teadlased-kardavad-valjendusvabaduse-piiramisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/12/07/429184h133et2.jpgTartu teadlased kardavad väljendusvabaduse piiramistKolm suurt ülikooli hakkavad tegema koostööd tselluloositehase võimalike mõjude hindamisel. Mitmed teadlased aga kardavad, et ühise kommunikatsiooni kõrval hakatakse piirama teiste teadlaste eriarvamusi ja väljendusvabadust.https://services.err.ee/media/embed/8049782017-12-07T22:12:06+02:00yesteaduselutartu ülikoolrektoridtselluloositehasteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/647136/kohveri-juhtumi-analuus-ajakirjanike-soometumist-pohjustab-kiire-tootempohttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/26/88243h93fat2.jpgKohveri juhtumi analüüs: ajakirjanike soometumist põhjustab kiire töötempo?2014. aasta suve lõpul pidi Eesti ajakirjandus esmakordselt kajastama kodumaist luureskandaali, mille keskmes oli piirilt röövitud kaitsepolitseinik Eston Kohver. Briti meediauurijad avaldasid nüüd teadusartikli, kus võrdlesid Eston Kohveri kaasuse kajastust Soomes, Eestis ja Suurbritannias ning tõdesid, et Eesti ja Soome meediakajastus oli soometunud.https://services.err.ee/media/embed/8045172017-12-06T21:53:13+02:00yesÜhiskondajakirjanduseestisuurbritanniasoomeeston kohvermeediakriitikaÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/646795/kuidas-tootab-linnujaamhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/12/05/428460h47f2t2.jpgKuidas töötab linnujaam?Osoon käis Ölandi saare lõunatipus, kus asub Rootsi kõige kuulsam linnuala, Ottenby. Seal asub ka linnujaam, mis on tegutsenud juba 1946. aastast. Nemad saavad uhkeldada maailma vanima järjestikuse püügiseeriaga.https://services.err.ee/media/embed/8037712017-12-04T20:27:14+02:00yesloodusottenbyloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/646790/eesti-liigirikkaim-koht-pakub-teadlastele-head-uurimismaterjalihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/27/198816h8108t2.jpgEesti liigirikkaim koht pakub teadlastele head uurimismaterjaliPuhtu-Laelatu kaitseala on koht, kus on kõige enam erinevaid taimeliike ning ohtralt erinevaid linnuliike. "Osoon" käis vaatamas, mida teadlased seal teevad.https://services.err.ee/media/embed/8037712017-12-04T20:27:14+02:00yesloodusosoonloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/646632/eesti-suurusele-alale-paistev-paike-kataks-kogu-maailma-energiavajadusehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/12/04/428358h762et2.pngEesti suurusele alale paistev päike kataks kogu maailma energiavajadusePäikeseenergial on tohutu potentsiaal, mida osatakse tänapäeval päris hästi rakendada. Tuleb välja, et Eesti asub päikeseenergia kasutamiseks vägagi soodsa koha peal.https://services.err.ee/media/embed/8037392017-12-04T19:15:22+02:00yeskeskkondheurekapäikeseenergiakeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/646610/inimene-annab-sonadega-edasi-vaid-7-infost-ulejaanu-on-kehakeelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/12/04/428350ha617t2.pngInimene annab sõnadega edasi vaid 7% infost, ülejäänu on kehakeelKehakeel on universaalne keel, mida inimesed mõistavad juba sündides. Kuid kas naeratav inimene on ikka alati õnnelik ja rõõmus? Kas käsi ristav inimene tahab meid rünnata? Kehakeel on äärmiselt nüansirohke ja sõltub palju ka kultuurist.https://services.err.ee/media/embed/8036552017-12-04T16:08:26+02:00yesÜhiskondheurekaÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/646442/teadlane-teab-kas-maitse-ule-tasub-vaieldahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/12/03/428120h2de6t2.jpgTeadlane teab, kas maitse üle tasub vaieldaOn ütlus, et maitse üle ei vaielda.  Aga miks peaks sellega üldse nõustuma? Miks ei peaks maitse üle vaidlema? Seda selgitab Tallinna ülikooli filosoofia lektor Margus Vihalem. https://services.err.ee/media/embed/8023972017-11-30T15:58:10+02:00yesÜhiskondminutiloengtallinna ülikoolteadlane teabmargus vihalemÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/646208/professor-sageli-ei-saa-tookiusamist-kannatav-inimene-tookohta-vahetadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/12/01/427628h3abat2.jpgProfessor: sageli ei saa töökiusamist kannatav inimene töökohta vahetadaMaaülikooli professor, tööstresssi ja -kiusamist uurinud Eda Merisalu ütles "Aktuaalses kaameras", et sageli ei ole töökiusamise all kannatavatel inimestel võimalik erinevatel põhjustel töölt lahkuda.https://services.err.ee/media/embed/8029452017-12-01T22:00:29+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/645432/eesti-teadlased-kasvaja-iseloomu-ja-ravivoimaluse-reedab-energiatarbiminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/28/426778h3590t2.jpgEesti teadlased: kasvaja iseloomu ja ravivõimaluse reedab energiatarbimineTavaliselt koosneb kasvaja erinevat tüüpi rakkudest. Enamik rakkudest, mis vähki moodustavad, on organismile üsna ohutud. Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) doktorant Ljudmila Õunpuu uurib aga kasvaja tüvirakke, täpsemalt seda, kuidas need rakud kasutavad energiat võrreldes tervete keharakkudega.https://services.err.ee/media/embed/8017452017-11-28T21:54:36+02:00yesterviskbfituuli käämbreandre koitljudmila õunpuutervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/645101/teadlane-teab-mida-konelevad-inimsailmed-ammustest-aegadesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/29/202153h4ee6t2.jpgTeadlane teab: mida kõnelevad inimsäilmed ammustest aegadest?Tänaseks teame, et Eestis, nagu mujal Euroopas, olid inimesed 14.-18. sajandil ehk Väikesel Jääajal lühemad. Siis oli aasta keskmine temperatuur oli 1–2 kraadi võrra madalam võrreldes sellele eelnenud ja järgnenud perioodiga. Kuidas teadlased seda teavad?https://services.err.ee/media/embed/8011342017-11-27T10:18:31+02:00yesÜhiskondteadlane teabraili allmäeÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/644483/tu-doktorant-puuab-ajuliidest-panna-enda-motteid-lugemahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/23/425415h6203t2.jpgTÜ doktorant püüab ajuliidest panna enda mõtteid lugemaMõttejõul sõitvad ratastoolid. Mõttejõul avanevad haiglauksed. Arvutimängud, mida juhib ainuüksi mõttejõud. See on lahe tulevik, milles me peaaegu elame juba praegu. Kuid samas näivad ideaalselt toimivad ja tõeliselt kasulikud lahendused olevat veel oi-oi kui kaugel.https://services.err.ee/media/embed/7998992017-11-23T10:17:36+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/644578/ttu-magistrandid-ehitasid-superkondensaatorite-joul-soitva-rattahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/23/425503h3b4ft2.jpgTTÜ magistrandid ehitasid superkondensaatorite jõul sõitva rattaTallinna tehnikaülikooli (TTÜ) tootearenduse magistrandid valmistasid superkondensaatorite jõul sõitva ratta, millega tahavad sõita algaval Robotexi messil. Neljapäeval proovisid nad oma ratast TTÜ koridorides.https://services.err.ee/media/embed/8001892017-11-23T22:04:53+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/644297/err-i-teadusuudised-palvisid-aasta-teaduse-populariseerimise-auhinnahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/30/253641hc796t2.jpgERR-i teadusuudised pälvisid aasta teaduse populariseerimise auhinnaKolmapäeval anti üle 2017. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad ning aasta parimaks teaduse ja tehnoloogia populariseerijaks audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil tunnistati ETV-s ekraanil olnud teadusuudiste saade "Novaator".https://services.err.ee/media/embed/7997822017-11-22T22:17:33+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/644320/arstid-pealtnagijale-inimlikult-on-vaktsiinivastaste-mure-moistetavhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/22/354322h55e9t2.jpgArstid "Pealtnägijale": inimlikult on vaktsiinivastaste mure mõistetavViimase kümne aastaga on vaktsiinivastaste liikumine Eestis üha jõudu kogunud. Teemat käsitletakse juba avalikult ja oma nime all rääkides. Arstide sõnul on inimeste mure mõistetav, kuid endiselt ei leidu teaduskirjanduses tõendeid, et laste vaktsineerimine kutsub esile arenguhäireid ja teisi raskeid haigusi.https://services.err.ee/media/embed/7996612017-11-22T18:24:05+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/644094/pisa-koordinaator-ootame-koolidelt-eeltoodhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/21/425023hd790t2.jpgPISA koordinaator: ootame koolidelt eeltöödPISA koordinaator Gunda Tire tõdes, et osad õpilased võivad PISA testi selle vastu huvi tundmata lihtsalt läbi klõpsutada, kuid korraldajad ootavad koolidelt ikkagi eeltööd, et suunata lapsi sellele rohkem pühenduma.https://services.err.ee/media/embed/7992362017-11-21T21:50:58+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/644089/opilaste-sonul-oli-pisa-testis-meeskonnatoo-ulesanne-oodatust-lihtsamhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/21/425021h8f42t2.jpgÕpilaste sõnul oli PISA testis meeskonnatöö ülesanne oodatust lihtsamEesti 15-aastased noored saavutasid kaks aastat tagasi läbi viidud PISA uuringu meeskondliku probleemilahendamise oskuses Euroopa parima tulemuse. Õpilaste hinnangul oli meeskondliku koostöö ülesanne oodatust lihtsam, samuti on mitmeid võimalusi meeskonnatööd harjutada.https://services.err.ee/media/embed/7992352017-11-21T21:49:49+02:00yeshariduspisaharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/644040/ettevotjad-saavad-tootmise-tohustamiseks-abi-ttu-laboristhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/21/424932h25f9t2.jpgEttevõtjad saavad tootmise tõhustamiseks abi TTÜ laboristTehastel on sageli probleem – tootmisliini ümberseadistamine võtab kaua aega ning on kulukas. Täna Tallinna tehnikaülikoolis avatud nutika tootmine labor aitab analüüsida ja välja töötada tootmislahenduse, mis on kõige tõhusam. Tegu on Eesti ühe esimese teaduslikel alustel tugineva laboriga, mis astub sammu lähemale mõistele tööstus 4.0.https://services.err.ee/media/embed/7992342017-11-21T21:44:50+02:00yestehnikattütaltechdigitaltehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/644021/orhideede-hingeelu-uuriv-teadlane-see-on-aarmiselt-uhepoolne-suhehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/06/30/87192ha9b5t2.jpgOrhideede hingeelu uuriv teadlane: see on äärmiselt ühepoolne suheÖlandi paepealsed Alvarid on ideaalne elupaik käpalistele ehk orhideedele, mida väikesaarel leidub koguni 32 liiki. Varasuvine õitemeri on küll lummav, kuid välitöid tegevad Uppsala ülikooli teadlased vaatavad neid taimi hoopis teise pilguga.https://services.err.ee/media/embed/7987032017-11-20T18:00:44+02:00yesosoonölandkäpaliseduppsala ülikoolosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/644023/kalaseire-parnu-lahel-ahven-on-endiselt-tegija-kohavarud-teevad-murethttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/09/349300h6a09t2.jpgKalaseire Pärnu lahel: ahven on endiselt tegija, kohavarud teevad muretKalavarusid jälgivad ihtüoloogide sõnul võib Pärnu lahest võib kõige enam kohata ahvenat ja ümarmudilaid. Teisalt teeb endiselt muret koha väike populatsioon, mistõttu peavad teadlaste hinnangul kalurid selle kalaliigi esindajad tagasi vette laskma.https://services.err.ee/media/embed/7986982017-11-20T17:54:06+02:00yesosoonkalanduspärnu lahtkeskkonnakaitseliigirikkusosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/644037/osoon-tutvustab-vesineitsikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/21/424925h3dd6t2.jpgOsoon tutvustab: vesineitsikVarasuvel ilmuvad välja erinevad kiilid, kuid oma sinakasrohelise värviga hakkavad eriti silma vesineitsikud. Kuna need kiilid elavad gruppidena koos, siis võib korraga näha mitmeid isendeid.https://services.err.ee/media/embed/7986922017-11-20T17:45:15+02:00yesosoonosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/643919/pisa-uuring-eesti-ja-soome-15-aastased-on-euroopa-parimad-meeskonnatooshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/04/23/305325h8eb2t2.jpgPISA uuring: Eesti ja Soome 15-aastased on Euroopa parimad meeskonnatöösEesti ja Soome troonivad hariduse kvaliteeti hindava PISA uuringu kõige värskemate tulemuste Euroopa pingerea eesotsas. Uuringuga mõõdeti 15-aastaste meeskonnatöö-, interaktiivsus- ja probleemilahendusoskusi.https://services.err.ee/media/embed/7992352017-11-21T21:49:49+02:00yeshariduspisameeskonnatööharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/643776/uuring-mida-sisaldab-kadrioru-roosiaia-mesihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/09/05/402358hb1abt2.jpgUuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.https://services.err.ee/media/embed/7988322017-11-20T22:15:39+02:00yesloodusliisa puusepplinnamesilasedloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/643698/teadlane-teab-teadlikkuse-tehnikad-mis-aitavad-igapaevaeluga-toime-tullahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/05/272357h7818t2.pngTeadlane teab: teadlikkuse tehnikad, mis aitavad igapäevaeluga toime tullaKuidas suudab näitleja kehastuda rollile laval, seda ka siis kui teda segavad päeva jooksul saadud mõtted ja tunded? Taoliste keskendumist nõudvate ülesannete jaoks soovitab Tallinna ülikooli tervisekäitumise ja heaolu eriala doktorant Loore Martma teadveloleku praktikaid.https://services.err.ee/media/embed/7985382017-11-20T10:02:28+02:00yestervisminutiloengloore martmateadlane teabmindfulnesstervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/642845/reportaaz-kuidas-me-muumiaid-uurisimehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/15/423690ha80ct2.jpgReportaaž: kuidas me muumiaid uurisimeTartu ülikooli kunstimuuseumi muumiakambris on klaasist kastide sees kaks pesueht Egiptuse muumiat. "Poissideks" kutsutavad rariteedid jõudsid Tartusse 1819. aastal orientalisti ja rännumehe Otto von Richteri kaudu. Viimane poolaasta on Tartu ülikooli teadlased veetnud neid muumiapoisse uurides, sest tõtt-öelda ei olnud tänaseni kindlalt teada isegi nende täpne vanus. Kuulame seminaril kohapeal, mis tehtud analüüsidest selgus.https://services.err.ee/media/embed/7967302017-12-22T09:35:39+02:00yesajalugumuumiadajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/641825/tu-vahibioloogid-aitasid-teha-alzheimeri-tove-kohta-tahtsa-avastusehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/13/423036hee10t2.jpgTÜ vähibioloogid aitasid teha Alzheimeri tõve kohta tähtsa avastuseUSA ja Eesti teadlaste koostöö aitab avastada ajukoe muutusi, mis on seotud väga varajases staadiumis dementsusega.https://services.err.ee/media/embed/7958142017-11-13T19:13:06+02:00yestervisalzheimertambet teesalupablo scodellertervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/642354/kompostikastis-voib-leiduda-sadu-seniavastamata-saaseliikehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/13/423114h4017t2.jpgKompostikastis võib leiduda sadu seniavastamata sääseliikeAastasadu on inimesed üritanud meie ümber olevaid eluslooduse liike kokku lugeda ja süstematiseerida. Seni pole see veel õnnestunud. Kas te usute, et ühes kompostikastis võib olla kümneid kui mitte sadu seniavastamata liike?https://services.err.ee/media/embed/7958742017-11-13T20:50:59+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/642348/merikotkale-piisab-murgistuse-saamiseks-pliipurusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/08/255558h6639t2.jpgMerikotkale piisab mürgistuse saamiseks pliipurustLoomaarstini jõuavad röövlinnud, kes vaaguvad hingejahipraagi tõttu saadud pliimürgistusega. Samasuguses seisus jõudis jaanipäeva paiku maaülikooli loomaarstide juurde ka merikotkas, keda terve suvi turgutati ning kes nüüd oma kodukanti tagasi lasti.https://services.err.ee/media/embed/7957722017-11-13T17:41:44+02:00yesloodusosoonkotkasloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/641906/teadlane-teab-geenid-utlevad-millised-mikroobid-inimeses-elavadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/13/423027hcca6t2.jpgTeadlane teab: geenid ütlevad, millised mikroobid inimeses elavadMeile tuntud bakteritest enamus ei põhjusta haigusi. Vastupidi, mikroobid toetavad oma elutegevusega inimese organismi, normaalset funktsioneerimist. Mis on mikrobioota, mis mikrobioom ja kuidas seda uuritakse, räägib Tallinna ülikooli süsteemibioloogia lektor Kairi Koort.https://services.err.ee/media/embed/7956582017-11-13T12:11:04+02:00yestervismikrobioommikrobiootakairi koorttervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/642218/aafrika-sportlaste-uurimine-aitab-ka-eesti-sportlasihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/08/29/400504h7f5ft2.jpgAafrika sportlaste uurimine aitab ka Eesti sportlasiKui Eesti sportlased saavad iga kell näiteks Tartu ülikooli kliinikumi laborites oma töövõimet testimas käia, siis Aafrikas seni sellist võimalust ei olnud. Tartu ülikooli õppejõud Martin Mooses on Etioopas sisse seadnud omamoodi spordiuuringute labori ja kavatseb sama asja viia lähiajal ka Keeniasse. Uurimistulemustest võiks Moosese sõnul kasu olla ka Eesti sportlastele.https://services.err.ee/media/embed/7954832017-11-12T19:57:59+02:00yestervisenergiajooksminetreeningkeenialaboretioopiatü kliinikumtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/641566/lasteaednike-palgad-tousevad-85-protsendini-opetajate-palkadesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/05/182933h0814t2.jpgLasteaednike palgad tõusevad 85 protsendini õpetajate palkadestLasteaiaõpetaja miinimumpalk jõuab järgmisel aastal 85 protsendini üldhariduskooli õpetaja miinimumpalgast ja ületuleval aastal 90 protsendini. Magistrikraadiga lasteaedniku miinimumpalk aga võrdsustub selleks ajaks kooliõpetaja omaga.https://services.err.ee/media/embed/7943912017-11-08T21:54:14+02:00yeshariduslasteaedpalkõpetajadharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/641533/opetajate-miinimumpalk-touseb-1150-euronihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/01/160005h309bt2.jpgÕpetajate miinimumpalk tõuseb 1150 euroniÕpetajate miinimumpalk tõuseb jaanuarist praegusega võrreldes sada eurot 1150 euroni kuus. Koos lisatasudega küündib õpetajate keskmine palk sellega umbes 1400 euroni. Samas on paljudes väiksemates omavalitsuses endiselt probleem selles, et õpetajatel ei ole võimalik töötada täiskoormusel.https://services.err.ee/media/embed/7942952017-11-08T19:15:02+02:00yesharidusmailis repspalkõpetajadharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/641499/kosmosetoostuse-idufirmad-suudavad-eesti-metsast-anda-ulevaate-kohe-praeguhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/08/421813h9792t2.jpgKosmosetööstuse idufirmad suudavad Eesti metsast anda ülevaate kohe praeguKaugseire abil on võimalik vaadata, kuidas kasvab vili, kus on õlireostus, kus liiguvad laevad või ületavad piiri paadipõgenikud. Samuti võiks väga täpse ülevaate anda Eestis kasvava metsa hulgast mõne tunni taguse seisuga – nii lubas maailma suurim kosmosetööstuse idufirma Planet ERR Novaatorile.https://services.err.ee/media/embed/7942612017-11-08T17:35:45+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/640989/esa-juht-kosmos-ei-ole-enam-prestiizi-kusimushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/06/421173hb9a9t2.jpgESA juht: kosmos ei ole enam prestiiži küsimusKosmos otsib täna väärtusi, mida saab kasutada ning ei ole enam prestiiži küsimus, ütles Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) direktor Jan Woerner. ESA-l ei ole endal inimese kosmosesse lennutamise võimekust, kuid Woerneri sõnul saab selles küsimuses loota Venemaale või USA-le.https://services.err.ee/media/embed/7934892017-11-06T22:32:41+02:00yesuniversumissesaeuroopa kosmoseagentuurrahvusvaheline kosmosejaamjan woernerkosmosenädaluniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/640902/kehavalise-viljastamine-ebaonnestumise-pohjus-voib-peituda-geenimuutusteshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/15/199565h191bt2.jpgKehavälise viljastamine ebaõnnestumise põhjus võib peituda geenimuutustesVaid iga kolmas kehavälise viljastamise protseduurist õnnestub. Selle protseduuri ebatõhususe põhjusi otsivad maailmas paljud teadlased, Tartu teadlased on ühe võimaliku põhjuse kohta tulnud välja oma selgitusega, mis maailma viljatusuurijate hulgas kõneainet pakub.https://services.err.ee/media/embed/7934732017-11-06T21:58:40+02:00yestervisandres salumetsivfkehaväline viljastaminetervisetehnoloogiate arenduskeskusants kurgtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/640886/ornitoloog-jahiturism-eesti-linde-ei-ohusta-kuid-naha-tuleb-suurt-piltihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/06/420987h2fb5t2.jpgOrnitoloog: jahiturism Eesti linde ei ohusta, kuid näha tuleb suurt piltiÜhismeedias levivad fotod jahituristide saavutustest on pannud üldsuse kurja pilguga vaatama ka kõiki teisi jahimehi. Kuigi lindude küttimisel ebaeetiliste jahivõtete kasutamine ei kujuta Eesti linnustikule praegu vahetut ohtu, peaks rändlindude kaitseks jahiturismi paratamatult paremini reguleerima, leiab Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke.https://services.err.ee/media/embed/7965842017-11-15T16:31:12+02:00yesosoonjahiturismlinnujahtosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/640841/teadlane-teab-kas-noorus-on-hukashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/06/420948h9df6t2.jpgTeadlane teab: kas noorus on hukas?Noorus on olnud hukas juba aegade algusest saati, teab rahvasuu. Päris maailmas saab aga väita, et noored on huvitavas kasvueas ehk akronüümina hu-kas, aga mitte hukas selle otseses tähenduses leiab Tallinna ülikooli noorsootöö- ja mitteformaalõppe õpetaja Lianne Teder.https://services.err.ee/media/embed/7931292017-11-05T20:28:47+02:00yesÜhe minuti loengnooredteismelisedÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/640819/80-miljonit-ja-tuleb-juurde-olandi-saar-peidab-maailma-suurimat-putukakoguhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/06/420940he0c9t2.jpg80 miljonit ja tuleb juurde: Ölandi saar peidab maailma suurimat putukakoguLäänemere suuruselt kolmandal saarel asuvas teaduskeskuses on hoiul peaaegu 80 miljonit putukat, muutes selle üheks kõige suuremaks putukakoguks terves maailmas. Unikaalne kollektsioon aitab tulevikus muu hulgas paremini mõista, kuidas mõjutavad putukate asurkondi kliimamuutused.https://services.err.ee/media/embed/7936662017-11-07T10:17:26+02:00yesosoonputukadölandosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/640735/kosmosealasel-arendusmaratonil-valmisid-kasulikud-lahendusedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/05/420830hca6ct2.jpgKosmosealasel arendusmaratonil valmisid kasulikud lahendusedEuroopa Kosmosenädala avas Tartu ülikooli Physicumis toimuv kosmosealane tark- ja riistvara arendusnädalavahetus. ERR Novaator näitas 48 tundi kestnud programmeerimismaratoni lõpetamisest otseülekannet.https://services.err.ee/media/embed/7931222017-11-05T19:25:49+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/640237/cheopsi-puramiidist-leiti-salaparane-tuhimikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/02/419950h9bcet2.pngCheopsi püramiidist leiti salapärane tühimikGizas asuval Cheopsi püramiidil on maailmale veel nii mõndagi pakkuda. Kolm sõltumatut töörühma teatavad, et avastasid püramiidi sisemusest veel ühe peidetud tühimiku. Selle otstarbe üle teadlased spekuleerida veel ei tihanud.https://services.err.ee/media/embed/7922202017-11-02T19:20:05+02:00yesajalugupüramiidvana-egiptusgiza püramiididajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/640040/eesti-teadlane-aitab-muuta-roboteid-uha-inimlikumakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/11/01/419862h67aat2.jpgEesti teadlane aitab muuta roboteid üha inimlikumaksRobotid vallutavad maailma – kõlab kui Isaac Asimovi raamat või ulmefilmi lööklause, aga see on üha rohkem tegelikkus. Inimkujulised robotid pole tulevikuteadus, vaid neid arendatakse paljudes maailma paigus. Selles võidujooksus osaleb ka eestlane Joan Kangro, selgub "Pealtnägija" androididele pühendatud loost.https://services.err.ee/media/embed/7916422017-11-01T22:02:47+02:00yestehnikatehisintellektrobotidhumanoidrobotidtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/640024/analuus-tartu-ulikooli-muumiapoisid-on-ehtsad-surmapohjus-jaab-segasekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/31/419502ha951t2.jpgAnalüüs: Tartu ülikooli muumiapoisid on ehtsad, surmapõhjus jääb segaseksEgiptuse muumiad ja nendega väidetavalt kaasas käiv needus on kütnud fantaasiat ning uudishimu aastasadu ja andnud ainest mitmetele kassahittidele. Vähem tuntud faktina on lebanud kaks muumiat koos hauapanustega juba 200 aastat Tartu ülikooli varasalves. Hiljuti lasksid Eesti arheoloogid kaugete külaliste mineviku uurimiseks käiku pea terve kaasaegse teaduse käsutuses oleva arsenali. "Pealtnägija" jälgis uurimisprojekti algusest pealehttps://services.err.ee/media/embed/7916502017-11-01T22:13:00+02:00yesajalugumuumiadajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/639772/geoloogiatudengid-leidsid-kaali-kraatrist-rekordilise-meteoriiditukihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/31/419382h997at2.jpgGeoloogiatudengid leidsid Kaali kraatrist rekordilise meteoriiditükiSuvise geoloogiakursuse proovikaevamise käigus leidsid tudengid ja teadlased Kaalist seni suurima meteoorset päritolu kivimitüki. 396 grammi kaaluv ja Poola tudengist leidja Mateusz Szyszka auks Mateusz’i nime kandev meteoriidikild on teadlaste sõnul harukordne leid.https://services.err.ee/media/embed/7912792017-10-31T22:16:30+02:00yesuniversumkaaliuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/641386/hea-urukoer-aitab-veretult-kopraprobleemi-leevendadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/05/18/371010h599bt2.jpgHea urukoer aitab veretult kopraprobleemi leevendadaVahepeal Eestist liigse küttimise tõttu kadunud kobras on pärast selle uuesti loodusesse laskmist 1957. aastal riigis jõudsalt paljunenud. Üleujutatud metsad ja põllulapid on tõstnud uuesti päevakorda küsimuse, kas ja millal on õige hetk loomade arvukuse piiramiseks. Alati ei pea lõppema koprajaht aga veriselt.https://services.err.ee/media/embed/7907202017-10-30T17:59:40+02:00yesosoonkopradosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/639522/co2-hulk-atmosfaaris-kasvas-moodunud-aastal-rekordilise-kiirusegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/30/418849h81c6t2.jpgCO2 hulk atmosfääris kasvas möödunud aastal rekordilise kiirusegaSüsinikdioksiidi tase Maa atmosfääris kasvas 2016. aastal poole kiiremini kui viimase kümnendi jooksul keskmiselt. Planeeti soojendava gaasi suhteline sisaldus pole olnud nii kõrge vähemalt viimased 800 000 aastat, teatas Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO).https://services.err.ee/media/embed/7907482017-10-30T19:12:09+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/643455/video-eesti-suurima-narilise-arvukus-on-joudsalt-tousnudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/01/08/195729h98f6t2.jpgVideo: Eesti suurima närilise arvukus on jõudsalt tõusnudKoprad on täielikult taimtoidulised ja ühtlasi Eesti looduse suurimad närilised. 19. sajandi keskpaigaks oli kobras praeguse Eesti maa-aladelt sisuliselt välja kütitud.https://services.err.ee/media/embed/7907262017-10-30T18:10:00+02:00yesosoonosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/639485/teadlane-teab-kui-palju-on-uhist-eesti-ja-vene-kultuurilhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/30/418782h68b2t2.jpgTeadlane teab: kui palju on ühist eesti ja vene kultuuril?Kas eesti ja vene kultuur kusagil tänapäeval kattuvad ka, küsis nõutu televaataja. Sellele küsimusele saab vastata Tallinna ülikooli kirjandusteadlase Mihhail Trunini sõnul ainult jaatavalt. Baltimaad üldse ja Eesti nende hulgas on üks neist paigust maailmas, kus on eri keeled ja kultuurid koos toiminud ja üksteist mõjutanud juba aastasadu.https://services.err.ee/media/embed/7906082017-10-30T11:39:02+02:00yesÜhe minuti loengeesti kultuurvene kultuurÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/639104/loopealsete-kaitsest-touseb-tulu-nii-inimestele-kui-ka-looduselehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/28/418114hc2b5t2.jpgLoopealsete kaitsest tõuseb tulu nii inimestele kui ka looduseleRootsi suuruselt teisel saarel – Ölandil – asub maailma kõige suurem alvar. Väliselt meenutab Stora Alvaret suuresti Saaremaa kadakasi karjamaid ehk loopealseid. Maailmas leidubki sarnaseid paiku vaid Rootsis, Eestis ning tinglikult mõnel pool Põhja-Ameerikas. Nende kaitsmine on oluline nii looduskaitselisest kui ka majanduslikust vaatenurgast.https://services.err.ee/media/embed/7936642017-11-07T10:09:06+02:00yesosoonloopealsedalvaridölandosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/638087/teadlane-teab-kas-tarretise-saab-sauna-kaasa-vottahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/23/416516hac46t2.jpgTeadlane teab: kas tarretise saab sauna kaasa võtta?Miks mõni tarretis toasoojas üles sulab, mõni aga mitte? Kas mõne tarretise saab sauna kaasa võtta? Uudishimuliku lugeja küsimusele vastab TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi keemia dotsent, keemia vanemteadur Rando Tuvikene.https://services.err.ee/media/embed/7175372017-10-23T09:25:46+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/637786/kindral-kurvits-tottab-laanemerele-reostust-torjumahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/20/416114hcd9ft2.jpgKindral Kurvits tõttab Läänemerele reostust tõrjumaKindral Kurvits kihutab esimesena sündmuskohale. Alanud on merereostustõrjealane rahvusvaheline ühisõppus „Puhas Meri”.https://services.err.ee/media/embed/7178412017-10-23T21:03:15+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/637795/fliis-muutub-mereprugiks-iga-kord-kui-teda-pesetehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/20/416119h5052t2.jpgFliis muutub mereprügiks iga kord kui teda peseteMerre satub iga päev materjale ja aineid, mis pole looduslikku päritolu. Kaasaja tõsine probleem on mereprügi,  näiteks tavaline kilekott. See laguneb järjest pisemateks osadeks ning selle sünteetiline materjal muutub sisuliselt märkamatuks. Kuid just sellised võõrkehad kujutavad mereorganismidele tõsist ohtu.https://services.err.ee/media/embed/7178572017-10-23T21:27:06+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/637771/ttu-paneb-doktorandid-lahendama-toostusettevotete-probleemehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/20/416107hb593t2.jpgTTÜ paneb doktorandid lahendama tööstusettevõtete probleemeDoktorantidel puudub sageli pärast kraadi kaitsmist töö ülikoolides, kuid ka ettevõtetes. Ettevõtjate jaoks aga ei uuri doktorandid just neile spetsiifiliselt vaja minevat. Sellele probleemile on Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) pakkunud nüüd lahenduse: ülikool hakkab vastu võtma tööstusdoktorante ehk noored teadlased on korraga tööl ettevõttes ning teevad ülikoolis just sellele ettevõttele vajalikku teadus- ja arendustööd.https://services.err.ee/media/embed/7168262017-10-20T19:26:11+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/637759/rikutud-ohk-ja-saastatud-vesi-tapab-rohkem-inimesi-kui-soda-ja-vagivaldhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/03/14/196226had45t2.jpgRikutud õhk ja saastatud vesi tapab rohkem inimesi kui sõda ja vägivaldKeskkonna saastamine, alustades rikutud õhust ja lõpetades saastatud veega, tapab maailmas ühe aasta jooksul rohkem inimesi kui sõda ja vägivald.https://services.err.ee/media/embed/7167742017-10-20T17:49:15+03:00yesnovaatorsaastenovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/637372/tahmapilvede-eestisse-joudmine-pole-valistatud-edaspidigihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/17/415339h35e2t2.jpgTahmapilvede Eestisse jõudmine pole välistatud edaspidigiTeisipäeval Eestisse jõudnud Portugali metsapõlengute tahm ja Sahara tolm kajastusid ka keskkonnauuringute keskuse seirejaamade andmetes.https://services.err.ee/media/embed/7161202017-10-18T21:54:47+03:00yeskeskkondtahmapilvedkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/636413/teadlane-teab-miks-eesti-suvi-laheb-aina-kulmemaks-ja-kas-nii-jaabkihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/08/14/281917h2234t2.jpgTeadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.https://services.err.ee/media/embed/7139292017-10-13T14:32:01+03:00yesÜhe minuti loengsaaremaateadlane teabÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/635421/ajakirjaniku-labipolemise-juhtum-vastutuse-peab-votma-tooandjahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/31/252391hdc6bt2.jpgAjakirjaniku läbipõlemise juhtum: vastutuse peab võtma tööandjaAjakirjanik Mart Niineste rääkis „Terevisioonis“ enda läbipõlemise kogemusest, kus karmimatel hetkedel viis kiirabi teda haiglasse.https://services.err.ee/media/embed/7125872017-10-10T10:32:47+03:00yespsüühikamart niinestepsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/635435/suure-osa-labipolemisest-pohjustab-pikaajaline-positiivne-stresshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/10/412032hb518t2.jpgSuure osa läbipõlemisest põhjustab pikaajaline positiivne stressStressi on kaht liiki: positiivne ja negatiivne stress. Enamik inimesi on kuulnud negatiivsest stressist, aga mitte positiivsest. Kuid just positiivse stressi tõttu läbipõlemist esineb tänapäeval üha rohkem.https://services.err.ee/media/embed/7125922017-10-10T10:43:58+03:00yestervisstresstööstressvaimse tervise päevannika kuusikhelena lasstervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/635230/virtuaalreaalsus-aitab-vabaneda-esinemisarevusesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/20/363226h6093t2.jpgVirtuaalreaalsus aitab vabaneda esinemisärevusestTartu ülikooli psühholoogia instituudis kaitstud magistritöö näitas, kuidas virtuaalreaalsuses harjutamine aitab esinemishirmu vähendada.https://services.err.ee/media/embed/7125602017-10-10T09:27:25+03:00yespsüühikavirtuaalreaalsusesinemishirmpsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/635155/nobeli-majandusauhind-anti-majandusteaduse-inimlikuks-muutmise-eesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/09/411782h0ea0t2.jpgNobeli majandusauhind anti majandusteaduse inimlikuks muutmise eestRootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks anti sellel aastal Richard H. Thalerile käitumisökonoomika arendamise eest. Tema teadustöö aitab paremini mõista, millist mõju avaldavad inimlikud eripärad ratsionaalsete otsuste tegemisele.https://services.err.ee/media/embed/7123672017-10-09T19:21:56+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/635132/teadlane-teab-kas-maailma-voiksid-valitseda-ainult-teadlasedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/02/201775h761ft2.jpgTeadlane teab: kas maailma võiksid valitseda ainult teadlased?Vajadusest elada elu teadmisepõhiselt ja langetada otsuseid teadusele tuginedes räägitakse tänapäeval üha enam. Ulmes maalitakse lugejate silmade ette ühiskondi, mida juhivadki teadlased. Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk nendib aga, et lõplikku tõde ei paku isegi teadus.https://services.err.ee/media/embed/7114402017-10-06T16:51:33+03:00yesÜhe minuti loengteadusteadmistepõhine ühiskondÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/634918/24-kilomeetril-koitel-elab-soodav-merepuhastusjaamhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/07/411492he50ct2.jpg24 kilomeetril köitel elab söödav merepuhastusjaamKas teadsite, et Läänemeres kasvatatakse söödavat rannakarpi ehk sinimerekarpi? “Osoon” käis seda uurimas Rootsi kaguosa skäärides Sankt Anna piirkonnas. Selgub, et lisaks toiduks tarvitamisele on rannakarpidel väga oluline roll merevee puhastajana.https://services.err.ee/media/embed/7123252017-10-09T17:34:43+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/634950/reps-fuusika-ja-keemiaopetajatest-on-tosine-puudushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/07/411534h8ea5t2.jpgReps: füüsika- ja keemiaõpetajatest on tõsine puudusPärnu kontserdimajas toimunud aasta õpetaja auhinnagalal oli nominentide hulgas palju noori õpetajaid ning ise tõdesid noored, et õpetajaamet on vahva ja pakub iga päev positiivseid emotsioone. Siiski on õppeaineid, mille õpetajatest on puudus käes ja kuhu just noori oodatakse.https://services.err.ee/media/embed/7118422017-10-07T21:38:02+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/634935/virumaal-leiti-1000-aastased-rauast-kaubatoorikudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/07/411506h80e4t2.jpgVirumaal leiti 1000-aastased rauast kaubatoorikudVirumaal leitud 1000-aastased rauast kaubatoorikud annavad teadlastele võimaluse uurida Eestiga seotud rauatöö ajalugu ja lahti mõtestada tolleaegset kaubandust.https://services.err.ee/media/embed/7118022017-10-07T19:03:13+03:00yesajaluguajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/634309/eestlaste-leiutis-lennutatakse-rahvusvahelisse-kosmosejaamahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/07/23/199332h6f2ft2.jpgEestlaste leiutis lennutatakse rahvusvahelisse kosmosejaamaVäikeriigis leiutatud ja välja töötatud seade on pidanud läbi tegema terve rea katseid, teiste hulgas ka inimkatsed, et tõestada oma sobivust kosmoselennuks. See leiutis kannab nime Myoton ning hakkab mõõtma kosmoses viibivate inimeste lihastoonust.https://services.err.ee/media/embed/7107792017-10-04T22:06:40+03:00yesuniversummyotonmüomeeteruniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/634181/nobeli-keemiapreemia-laks-elu-molekulide-pildistajatelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/04/410375h60bft2.jpgNobeli keemiapreemia läks elu molekulide pildistajateleNobeli keemiapreemia said sellel aastal Jacques Dubochet, Joachim Frank ja Richard Henderson. Preemia anti krüoelektronmikroskoopia arendamise eest, et tehnikat saaks kasutada lahuses ülikõrge lahutusvõimega biomolekulide pildile püüdmiseks.https://services.err.ee/media/embed/7106482017-10-04T17:17:27+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/633731/nobeli-fuusikapreemia-palvisid-gravitatsioonilainete-uurijadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/03/410149h5195t2.jpgNobeli füüsikapreemia pälvisid gravitatsioonilainete uurijadNobeli füüsikapreemia pälvisid sellel aastal Rainer Weiss, Barry C. Barish ja Kip S. Thorne gravitatsioonilainete avastamiseks kasutatud LIGO detektori loomisse antud panuse ja gravitatsioonilainete vaatlemise eest.https://services.err.ee/media/embed/7102062017-10-03T21:54:59+03:00yestehnikanobeli preemiafüüsikaauhindtehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/633926/video-vaata-kes-sul-heinamaal-pikutades-kulje-all-sebivadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/03/410116habebt2.pngVideo: vaata kes sul heinamaal pikutades külje all sebivadSuvine õiterikas niit koosneb teatavasti lilleilust, lendlevatest kirjudest liblikatest ja sumisevatest mesilastest. Suurem osa niitude loomsest elustikust ei paista aga niidunautlejale esmapilgul silma, vaid toimetab oma tegemisi rohukõrtel, lehtedel, mullapinnal ja selle all. Ökoloogid Mart Meriste ja Aveliina Helm korjasid suvel Karula rahvuspargis Tatimetsas niidutaimede seemneid ja salvestasid veidi selle tulemusena avanenud mitmekesisust.https://services.err.ee/media/embed/7099532017-10-03T10:28:15+03:00yesloodusigaühe looduskaitsezooloogiablogiloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/633854/video-hiiglaslik-amblik-eesti-kraavipervedelthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/02/410075h8ccet2.jpgVideo: hiiglaslik ämblik Eesti kraavipervedeltJõgede ääres ja niisketes paikades võib kohata Eesti kõige suuremat ämblikku – hiidämblikku, kelle täiskasvanud isendi jalgade siruulatus on kuni 7 sentimeetrit. Ämbliku iseloomulikuks tunnuseks on hele vööt mõlemal küljel. "Osoon" vaatas seda hiiglaslikku ämblikku ülisuures plaanis.https://services.err.ee/media/embed/7097752017-10-02T17:54:08+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/633861/putukamurkidele-tundlike-kimalastega-on-midagi-vaga-valestihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/08/15/396248hbc82t2.jpgPutukamürkidele tundlike kimalastega on midagi väga valestiInimsõbralikud ja armsa välimusega kimalased on taimede olulised tolmeldajad ja seetõttu paneb nende käekäik muretsema ka loodusuurijad.https://services.err.ee/media/embed/7097702017-10-02T17:47:48+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/633546/virumaa-korgeim-paevalill-on-kasvanud-4-70-meetrisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/09/30/409583hc176t2.jpgVirumaa kõrgeim päevalill on kasvanud 4,70-meetriseksEesti selle aastakõrgeim päevalill on kasvanud juba nelja meetri ja 70 sentimeetri kõrguseks. https://services.err.ee/media/embed/7093442017-09-30T21:35:46+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/633693/teadlane-teab-kas-meie-emakeel-mojutab-meie-intellektuaalseid-voimeidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/02/409802h6cfdt2.pngTeadlane teab: kas meie emakeel mõjutab meie intellektuaalseid võimeid?Uudishimuliku televaataja Madis Hurda küsimusele, kas inimese emakeel mõjutab tema intellektuaalseid võimeid ja maailmapilti, vastab Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi itaalia uuringute ja semiootika professor Daniele Monticelli.https://services.err.ee/media/embed/7089932017-09-29T15:19:03+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/633461/veebidokk-iseravitud-song-loppes-kooma-ja-8-kuuse-haiglaravigahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/09/30/409378h1d54t2.pngVeebidokk: iseravitud song lõppes kooma ja 8-kuuse haiglaravigaKeerulised hetked elus ja ootamatud terviserikked koosluses valede ravivõtetega õpetasid Jõgevamaalt pärit Anželikale valusa, kuid väärt õppetunni. "Ärge küsige ravimeid, mis antakse ilma retseptita, veel parem oleks pöörduda spetsialisti poole. See on minu jaoks oluline,“ põhjendab ta ERR.ee-ga oma lugu jagades.https://services.err.ee/media/embed/7096012017-10-02T09:59:51+03:00yestervissongveebidokkhaigekassa 25tervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/633323/maaulikooli-rektorina-jatkab-mait-klaassenhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/09/02/286476h53a9t2.jpgMaaülikooli rektorina jätkab Mait KlaassenEesti Maaülikooli rektoriks valiti uueks ametiajaks senine rektor Mait Klaassen, kes ainsana üles seatud rektorikandidaadina kogus 129 valimiskogu liikme poolthääle.https://services.err.ee/media/embed/7090262017-09-29T17:32:40+03:00yesharidusmaaülikoolmait klaassenharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/632612/neuroteadlane-hariduses-on-ees-ootamas-aju-uuringutel-tuginev-revolutsioonhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/19/201375h7f36t2.jpgNeuroteadlane: hariduses on ees ootamas aju-uuringutel tuginev revolutsioonNutiseadmed mõjutavad meie aju – lastel, kes väiksest peale on kasutanud nutiseadmeid, on teatud ajuosad arenenud teisiti kui neil, kes on nutiseadmeid kasutanud vähem või üldse mitte. Tegelikult mõjutab igasugune õppimine meie aju, nendib neuroteadlane Michael Thomas, kes usub, et järgmine revolutsioon koolis tuleb kaasa mõistega hariduslik neuroteadus.https://services.err.ee/media/embed/7080582017-09-26T22:18:55+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/632747/kured-sativad-end-juba-louna-poole-teele-veelindude-rande-korghetk-on-oktoobrishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/09/26/408103h8d5bt2.jpgKured sätivad end juba lõuna poole teele, veelindude rände kõrghetk on oktoobrisKäes on lindude sügisränne. Tavapärasest soojem septembri lõpp on veidi edasi lükanud putuktoiduliste lindude lahkumist, kuid loodushuvilisele jätkub uudistamist ka oktoobrisse, sest paljud veelindude liigid liiguvad üle Eesti lõuna poole just viinakuul.https://services.err.ee/media/embed/7080652017-09-26T22:22:58+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/632672/taani-koolitudrukud-leiutasid-veealuse-helireostuse-vastu-murapolitseihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/09/26/408026h2c71t2.jpgTaani koolitüdrukud leiutasid veealuse helireostuse vastu "mürapolitsei"USA idarannikul elutseb Biskaia lõunavaal (Eubalaena glacialis), kes on ohustatud liik ning üks põhjus, miks need vaalad surevad on üha kasvav veealune helireostus. Taani koolitüdrukud aga töötasid välja veealuse helireostuse seireks anduritesüsteemi, millega loodavad mõjutada regulatsioone helireostuse vähendamiseks.https://services.err.ee/media/embed/7078602017-09-26T15:26:53+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/632323/teadlane-teab-kui-palju-on-eestis-maa-aluseid-salajogesidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/09/25/407708h0760t2.jpgTeadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.https://services.err.ee/media/embed/7073542017-09-25T09:25:20+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/631980/12-tundi-merel-tormine-sugisraime-puuk-liivi-lahelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/08/319062h17f3t2.jpg12 tundi merel: tormine sügisräime püük Liivi lahelKuidas käivad Saaremaa kalurid tormisest merest sügisel kudevat räime ehk sügisräime välja toomas? Kogu öö kestva mereretke, mis algab Lõuna-Saaremaa Turja sadamast ja viib mehed 11 kilomeetri kaugusele Liivi lahele, teeb kaasa “Osooni” reporter Sander Loite.https://services.err.ee/media/embed/7076492017-09-25T23:15:28+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/631895/veebidokk-vorumaa-tudruk-sai-viirusest-laastatud-sudame-asemele-uuehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/08/17/396959hb53bt2.jpgVeebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uueKuigi Eestis siirdatakse juba erinevaid elundeid, on südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.https://services.err.ee/media/embed/7066042017-09-22T11:57:30+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/631965/iidse-kurese-kula-maapoues-peitub-3000-aasta-jagu-eesti-ajaluguhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/07/26/391136h0d80t2.jpgIidse Kurese küla maapõues peitub 3000 aasta jagu Eesti ajaluguPärnumaa iidse Kurese küla maapõuest võib leida hulga üllatusi, sest asum on vähemalt 2500 aastat vana. Kuigi praeguseks on küla mahajäetud, loodab küla taastaja Urmas Vahur, et see muudetakse muinsuskaitsealaks, mis aitaks unikaalset loopealset säilitada tulevastele põlvedele.https://services.err.ee/media/embed/7075892017-09-25T20:14:31+03:00yesosoonosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/631946/neandertallaste-lapsepolv-sarnanes-inimeste-omalehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/09/22/407146h6fcft2.jpgNeandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omaleLigikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.https://services.err.ee/media/embed/7066792017-09-22T16:08:58+03:00yesajaluguajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/631814/teadlased-otsivad-100-aastaste-eestlaste-mikroobidest-ravivoimalusihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2011/04/27/325593he89dt2.jpgTeadlased otsivad 100-aastaste eestlaste mikroobidest ravivõimalusiTartu ülikooli teadlased hakkavad uurima, kuidas pärast taasiseseisvumist sündinud inimeste mikrobiokooslused erinevad 100 aastat tagasi sündinud eestlaste omadest.https://services.err.ee/media/embed/7064092017-09-21T22:03:33+03:00yestervismikrobiootamarika mikelsaarreet mändartervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/619691/analuus-venia-legendi-loeng-eesti-voi-inglise-keeleshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/03/201455h53a3t2.jpgAnalüüs: venia legendi loeng eesti või inglise keeles?Viimastel päevadel on tõusnud küsimus, miks peavad Tartu ülikoolis mõtteloo professoriks kandideerijad oma kandideerimise eelduseks oleva venia legendi loengu inglise keeles. On ju tegu siiski rahvusülikooliga, mis peaks seisma hea eesti keele ja kultuuri säilimise eest.https://services.err.ee/media/embed/7058982017-09-20T19:23:12+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/619204/mainekas-grant-aitab-eesti-teadlaste-tarka-vahiravimit-tuua-apteegiletilehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/01/21/327359h4dc0t2.jpgMainekas grant aitab Eesti teadlaste tarka vähiravimit tuua apteegiletileTartu ülikooli teadlased on välja töötanud targa vähiravimi - uudse kullerpeptiidi, mis veresoontesse süstituna otsib üles vähirakud ja jätab kahjustamata terved koed.https://services.err.ee/media/embed/7054602017-09-19T21:45:36+03:00yestervistambet teesalutervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/619371/intervjuu-kuidas-kaib-munasarjakoe-kulmutaminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/04/17/356071h6bf0t2.jpgIntervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamineEestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.https://services.err.ee/media/embed/7054622017-09-19T21:46:57+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/619297/ttu-votab-kasutusele-ainulaadse-digiulikooli-pohimottehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/09/18/405972he750t2.jpgTTÜ võtab kasutusele ainulaadse digiülikooli põhimõtteDigiülikool tähendab murranguliste tehnoloogiate loomist ja kasutamist õppetöös, teaduses ning ülikooli toimimises.https://services.err.ee/media/embed/7048422017-09-18T19:27:34+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/619137/teadlane-teab-miks-on-muru-rohelinehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/09/18/405775h4387t2.jpgTeadlane teab: miks on muru roheline?Miks muru on roheline või kas ikka on? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi lingvistika ja tõlketeaduse dotsent Mari Uusküla.https://services.err.ee/media/embed/7040252017-09-15T15:58:20+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/618867/inimkatse-linnainimene-metsas-olematute-vahenditega-ellu-jaamashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/09/15/405471h1662t2.jpgInimkatse: linnainimene metsas olematute vahenditega ellu jäämas“Osooni” toimetaja Kristo Elias proovis ellujäämiskursusel õpitut praktikasse panna ja veeta öö rabas väheste vahenditega.https://services.err.ee/media/embed/7047992017-09-18T17:52:52+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/618845/veebidokk-siiratud-neer-peab-vastu-vaid-piiratud-ajahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/08/17/396956h28det2.jpgVeebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud ajaNeerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.https://services.err.ee/media/embed/6990162017-08-28T15:55:34+03:00yestervisravikindlustusravikindlustus25veebidokkneerupuudulikkusneerusiirdaminetervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/618866/vahipuuk-eesti-moodi-saatana-loomakese-soomine-heinateolhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/09/15/405459h6620t2.jpgVähipüük eesti moodi: saatana loomakese söömine heinateolKas teadsite, et vähki peeti saatana loomaks, keda enne 15. sajandit keegi süüa ei tihanud? Kuni tuli üks lesknaine…https://services.err.ee/media/embed/7048012017-09-18T17:58:16+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/618868/erinevad-putukad-naksivad-voilillest-pea-koiki-voimalikke-osihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2011/05/18/325647hb77ft2.pngErinevad putukad näksivad võilillest pea kõiki võimalikke osiInimesed on võililli söönud aegade algusest. Kuid mida söövad erinevad putukad võilillede küljest?https://services.err.ee/media/embed/7048022017-09-18T18:00:14+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/618581/lugeja-kusib-miks-on-samas-kontoris-monel-inimesel-kulm-teisel-palavhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/04/199850h9231t2.jpgLugeja küsib: miks on samas kontoris mõnel inimesel külm, teisel palav?Lugeja ja televaataja Mait küsis meilt juba kevadel, miks tajuvad inimesed samas ruumis temperatuuri erinevalt ehk miks on mõnel kontoris pidevalt külm, teisel palav?https://services.err.ee/media/embed/7036102017-09-14T11:17:28+03:00yestervistallinna tehnikaülikooluudishimu tippkeskus#tipukashendrik volltervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/618389/pealtnagija-otsis-ules-valgutabamuse-saanud-eestlasedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/09/13/404989he396t2.jpg"Pealtnägija" otsis üles välgutabamuse saanud eestlasedVälk on hirmutanud ja lummanud inimesi aegade algusest. Vanarahvas uskus, et välgu läbi kõneleb jumal või siis hoopis vanapagan. Teadlaste sõnul sünnitas välk elu maal, kui lõi ürgpuljongisse, ja andis inimesele tule. Eestit suve lõpus tabanud äikesetormide valguses otsustas "Pealtnägija" üles otsida need harukordsed inimesed, kes said välgutabamuse ja jäid ellu.https://services.err.ee/media/embed/7033912017-09-13T18:12:16+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/618098/nobelist-kurt-wuthrich-pidas-loengu-endel-lippmaa-malestusekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2011/03/17/72336haf99t2.jpgNobelist Kurt Wüthrich pidas loengu Endel Lippmaa mälestuseks"Poliitikud ei peaks küsima teaduse kasulikkuse kohta kohe praegu," ütles Nobeli preemia laureaat Kurt Wüthrich, kes meenutas akadeemik Endel Lippmaa aastakümnete eest alustatud teadustööd, mis jõuab igapäevaelu rakendustesse alles praegu.https://services.err.ee/media/embed/7032402017-09-13T11:12:54+03:00yesteaduseluendel lippmaakurt würthrichteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/618089/oecd-raport-hariduse-raha-kipub-opetajate-rahakoti-asemel-joudma-betoonihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/10/172530h4434t2.jpgOECD raport: hariduse raha kipub õpetajate rahakoti asemel jõudma betooniEesti investeerib riigieelarvest haridusse OECD riikide võrdluses tubli keskmiku jagu raha, kuid kui vaadata, kuhu raha kulub, siis näib, et see jõuab betooni, kuid mitte otse õpilaste harimisse.https://services.err.ee/media/embed/7032332017-09-13T10:58:10+03:00yesharidusoecdharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/617865/teadlane-teab-miks-on-vaja-opetada-muusikat-andetule-inimeselehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/09/11/404188h0b7at2.jpgTeadlane teab: miks on vaja õpetada muusikat "andetule" inimesele?Kas ja kuidas on mõtet inimestele muusikat õpetada, teades, et mõnel inimesel lihtsalt pole annet, tundis Tallinna ülikoolile saadetud küsimuses huvi televaataja Ele. Tallinna ülikooli muusikaõpetuse metoodika professor Tiina Selke sõnul on muusikalised alged peidus igaühes. Need lihtsalt vajavad avamist.https://services.err.ee/media/embed/7025452017-09-11T09:16:03+03:00yesÜhe minuti loengmuusikateadlane vastabÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/615270/veebidokk-suur-hulk-eestimaalasi-ei-tea-et-on-c-hepatiidihaigedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/08/17/396958h4bcct2.jpgVeebidokk: suur hulk eestimaalasi ei tea, et on C-hepatiidihaigedPärast üht rutiinset tervisekontrolli kutsus infektsionist Elle enda juurde jutuajamisele ning teatas, et tal on C-hepatiit. "See oli tõeline kirvelöök," kirjeldab Elle ehmatust, mis teda diagnoosi kuuldes tabas. See on hea näide reaalsusest: Eestis on suur hulk täiesti tavalisi inimesi, kes ei teagi, et nad C-hepatiiti põevad.https://services.err.ee/media/embed/7019702017-09-08T10:29:24+03:00yestervishaigekassac-hepatiittervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/617509/eestis-valjatootatud-oppemetoodika-voib-jouda-vene-koolidessehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/09/08/403526h6941t2.jpgEestis väljatöötatud õppemetoodika võib jõuda Vene koolidesseVenemaa koolides võivad lapsed tulevikus hakata õppima Eestis väljatöötatud metoodika alusel.https://services.err.ee/media/embed/7021482017-09-08T19:35:26+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/617330/kehavalist-viljastamist-saab-teha-tapsemaks-ja-odavamakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2011/03/17/325454he77ct2.jpgKehavälist viljastamist saab teha täpsemaks ja odavamaksTänapäeval sünnib Eestis kuni viis protsenti kõikidest lastest viisil, kus munarakk ja sperm on viidud kokku väljaspool emaüsa. Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse teadlased on aga välja töötanud testi, mis aitab seda keerukat ja kurnavat protseduuri teha täpsemaks ja maksumaksjale odavamaks.https://services.err.ee/media/embed/7019822017-09-08T11:23:34+03:00yestervisuudishimu tippkeskus#tipukastervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/617332/geenid-maaravad-selle-kui-hasti-ravim-meile-mojubhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/03/180832h351ct2.jpgGeenid määravad selle, kui hästi ravim meile mõjubFarmakogeneetika on keerulise nimega valdkond, mis aga lahtiseletatult tähendab seda, kuidas meie geenid mõjutavad ravimite imendumist.https://services.err.ee/media/embed/7019822017-09-08T11:23:34+03:00yestervisuudishimu tippkeskus#tipukastervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/617331/menopausi-saab-geenitestiga-ette-ennustadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/08/201880h4444t2.jpgMenopausi saab geenitestiga ette ennustadaTriin Laisk-Podar on Tartu ülikooli arstiteaduskonna geneetika teadur, kes on koos Eesti Geenivaramu teadlastega välja töötanud testi, mille abil saab prognoosida, millal algab naisel menopaus.https://services.err.ee/media/embed/7019822017-09-08T11:23:34+03:00yestervisuudishimu tippkeskus#tipukastervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/617327/personaalmeditsiin-ei-kaota-ravijarjekordi-vaid-ennetab-haigestumisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/06/09/229595h732at2.jpgPersonaalmeditsiin ei kaota ravijärjekordi, vaid ennetab haigestumistMõiste personaalmeditsiin võtsid Eestis ametlikult kasutusele poliitikakujundajad, ehkki mujal maailmas on kasutusel pigem personaalne meditsiin (personal medicine), uuema mõistena ka täppismeditsiin (precision medicine). Milline teadus peitub nende mõistete taga, uuris ETV teadussaade “Uudishimu tippkeskus”.https://services.err.ee/media/embed/7019822017-09-08T11:23:34+03:00yestervisuudishimu tippkeskus#tipukastervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/617303/eesti-teadus-on-heal-tasemel-arenguruumi-on-koostoos-ja-rahastuseshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/09/06/402726he4f0t2.jpgEesti teadus on heal tasemel, arenguruumi on koostöös ja rahastusesEesti teaduse olukorda hindavad iga seitsme aasta järel väliseksperdid. Täna andsid välishindajad ülevaate, kus tõdeti, et teaduse olukord üldiselt on hea, kuid on ka üksjagu puudusi.https://services.err.ee/media/embed/7017962017-09-07T19:13:11+03:00yesteaduselueesti teadusagentuurvälishindamineteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/617035/esitleti-eesti-teaduse-oluliseima-hindamisraporti-tulemusihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/09/06/402726he4f0t2.jpgEsitleti Eesti teaduse oluliseima hindamisraporti tulemusiSelleks, et ülikoolil või teadusasutusel oleks õigus saada riigieelarvest raha teadustöö ja doktoriõppe jaoks, peab see iga seitsme aasta järel läbima välishindamise. Värskelt on valmis saanud 20 Eesti teadus- ja arendusasutust käsitlev hindamisraport, mille tulemustest rääkisid täna rahvusvahelised hindajad.https://services.err.ee/media/embed/7017962017-09-07T19:13:11+03:00yesteaduselueesti teadusagentuurteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/616438/teadlane-teab-mis-andis-perioodilisustabelile-selle-tanase-ilmehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/09/04/401825h6659t2.jpgTeadlane teab: mis andis perioodilisustabelile selle tänase ilme?Miks on perioodilisustabel just sellise kujuga, nagu kõik teavad? Kas on olemas veel mingeid eriilmelisi tabeleid? Just sellise küsimuse saatis Tallinna ülikoolile televaataja Mart. Vastuse annab TLÜ rektor, professor Tiit Land.https://services.err.ee/media/embed/7006992017-09-04T08:58:07+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/615275/veebidokk-korgvererohktobi-pole-normaalsus-kuid-on-eluga-kohandatavhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/08/17/396962he6fet2.jpgVeebidokk: kõrgvererõhktõbi pole normaalsus, kuid on eluga kohandatavVale toitumine, vale elustiil, aga ka loomulik kulumine ja vananemine – Läänemaal, Palivere alevikus elav pensionär Reet Kaar usub, et need asjad võivad olla kõrgvererõhutõve põhjused. Haigus esineb tihti vanadel, üha sagedamini ka noortel, kuid arstid rõhutavad, et see ei ole "normaalne" vananemise juurde kuuluv osa.https://services.err.ee/media/embed/7002442017-09-01T15:48:45+03:00yestervishaigekassakõrgvererõhutõbitervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/614826/veebidokk-taisvaartuslik-elu-rinnavahigahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/08/17/396960h5370t2.jpgVeebidokk: täisväärtuslik elu rinnavähigaIgal aastal diagnoositakse Eestis rinnavähk rohkem kui 700 naisel. Tugeva vähisoodumusega suguvõsast pärit Merike Värikul eemaldati rinnavähi tõttu osa lümfisõlmedest, rinnad ning munasarjad ning ta läbis ülirängaks osutunud keemiaravi.https://services.err.ee/media/embed/7007952017-09-04T14:20:54+03:00yestervishaigekassarinnavähkravikindlustus25merike väriktervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/614417/graafik-korgharidus-tagab-parema-palga-poolik-magistriope-aga-veel-paremahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/08/23/398955he746t2.pngGraafik: kõrgharidus tagab parema palga, poolik magistriõpe aga veel paremaHaridus- ja teadusministeerium avaldas täna Eesti hariduse ja teaduse ülevaate, milles muu hulgas analüüsiti kõrharitute edukust tööturul. Lõpetatud kõrgharidus tagab tõesti kõrgema palga kui pooleli jäetud kõrgharidus, kuid erandiks on magistriõpe, mille katkestajate palk on lõpetanute omast mõnevõrra suurem.https://services.err.ee/media/embed/6981662017-08-24T10:39:01+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/613953/videod-taielik-paikesevarjutus-usa-shttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/08/21/398197h5215t2.jpgVideod: täielik päikesevarjutus USA-sEesti aja järgi täna õhtul nägi Põhja-Ameerikas üle hulga aja täielikku päikesevarjutust. ERR Novaator ja "Aktuaalne kaamera" vahendasid erinevaid otseülekandeid päikesevarjutusest.https://services.err.ee/media/embed/6976292017-08-21T22:03:54+03:00yesuniversumpäikesevarjutusuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/613631/veebidokk-elu-eluaegse-narvihaigusegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/08/18/397264h4f04t2.jpgVeebidokk: elu eluaegse närvihaigusegaVäikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.https://services.err.ee/media/embed/7007862017-09-04T13:50:41+03:00yestervishaigekassaravikindlustus25martin kuusksclerosis multiplextervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/612612/ulikoolid-pole-suutnud-oma-teadmisi-ministeeriumiteni-viiahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/08/03/393433h98a5t2.pngÜlikoolid pole suutnud oma teadmisi ministeeriumiteni viiaTeadusuuringute rakendamine poliitikas on natuke nagu muna ja kana küsimus. Nii sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski kui ka mõttekoja Praxis analüütik Jane Matt tõdesid, et teadlased pole palju teinud selleks, et nende uuringutulemused oleksid sisendiks loodavatele poliitikatele. Samas märkis kultuuri- ja teadusajaloolane Aro Velmet, et akadeemia peab alati säilitama oma sõltumatuse.https://services.err.ee/media/embed/6957072017-08-14T15:39:08+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/612607/teadusdoktorid-tunneme-et-uhiskond-ei-vaartusta-meid-piisavalthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/05/201615hfc3bt2.jpgTeadusdoktorid: tunneme, et ühiskond ei väärtusta meid piisavaltKui muus maailmas on doktorikraad ühiskonnas austatud ja tähtsal kohal, siis Eestis paistab, et avalikkus isegi ei märka, millist kasu selle kraadiga inimesed ühiskonnale anda võiks, märgiti Arvamusfestivali teadusalal toimunud ingliskeelses arutelus.https://services.err.ee/media/embed/6957212017-08-12T18:36:48+03:00yesteaduseluühiskondarvamusfestival 2017af17doktorikraadteadlikkusteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/611920/soovitused-kuidas-valtida-koolides-valimiskampaaniathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/07/04/385436hb023t2.jpgSoovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniatSel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.https://services.err.ee/media/embed/6951152017-08-10T10:12:59+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/610465/600-eesti-eaka-veri-aitab-arendada-vananemist-pidurdavat-ravimithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/08/11/89689h7a6at2.jpg600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimitMeie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.https://services.err.ee/media/embed/6930842017-08-01T18:51:26+03:00yestervisvananeminetartu ülikooli eesti geenivaramutervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/610349/teadlased-loid-haruldaste-leidude-abil-poneva-pildi-kiviaegsest-tallinnasthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/07/31/392689h86cet2.pngTeadlased lõid haruldaste leidude abil põneva pildi kiviaegsest TallinnastVeel enne kui inimesed õppisid kasutama pronksi ja rauda, vahutas Tallinna Raekoja platsi kohal meri. Praegune vanalinn ja suur osa kogu kesklinnast oli vee all. Toompea ja Tõnismägi moodustasid aga kitsa poolsaare. Vabaduse väljakul askeldasid inimesed.https://services.err.ee/media/embed/6928562017-07-31T14:52:44+03:00yesajaluguarheoloogiageograafiakiviaegajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/609367/rahastusest-olulisem-on-eestis-paindliku-teadlaskarjaarimudeli-loominehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/03/31/196357h1710t2.jpgRahastusest olulisem on Eestis paindliku teadlaskarjäärimudeli loomineTeaduse rahastamise kõrval on Eesti teadussüsteemi jaoks isegi olulisem paindliku karjäärisüsteemi loomine, leiavad teadlased. Euroopa Liidu teadusrahastuse programmi Horisont 2020 suhtuvad teadlased aga pigem skeptiliselt.https://services.err.ee/media/embed/6918172017-07-25T21:52:52+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/609128/ttu-teadlased-alustavad-koostood-kuberturbeettevottega-cybexer-technologieshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/17/362749h23b3t2.jpgTTÜ teadlased alustavad koostööd küberturbeettevõttega CybExer TechnologiesTallinna tehnikaülikool (TTÜ) alustas koostööd Eesti küberturbe ettevõttega CybExer Technologies, kes tõi TTÜ-le 300 000 eurose teadusstipendiumi, et järgneva kolme aasta jooksul uurida võimalusi, kuidas tõhusama küberhügieeniga seista vastu maailmas järjest sagenevatele küberünnakutelehttps://services.err.ee/media/embed/6915742017-07-24T21:51:11+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/608545/reportaaz-ja-videoreis-sukeldumine-600-miljoni-aasta-tagusesse-urgmerrehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/07/20/389880hf5b1t2.jpgReportaaž ja videoreis: sukeldumine 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerreVirtuaalreaalsuse prillid ette ja kõrvaklapid pähe. Olen valmis sukelduma 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre, et ujuda koos ürgsete elukate, merikiskjate ja dinosaurustega.https://services.err.ee/media/embed/6907112017-07-20T16:24:07+03:00yesnovaatornovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/608515/video-ja-fotod-inimesed-joudsid-austraaliasse-seniarvatust-palju-varemhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/07/20/389864hd4eat2.jpgVideo ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varemLugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.https://services.err.ee/media/embed/6907052017-07-20T16:19:17+03:00yesÜhiskondmait metspaluaustraaliaarheoloogiaaborigeenideesti biokeskusÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/607276/video-kui-suur-on-varske-plekk-paikesel-vorreldes-maagahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/07/13/388133h84abt2.jpgVideo: kui suur on värske plekk Päikesel võrreldes Maaga?NASA avaldas video, milles on näha Päikese pinnal päikeseplekk ning sinine täpike selle kõrval kujutab Maa ligikaudset suurust.https://services.err.ee/media/embed/6891362017-07-13T13:17:14+03:00yesuniversumpäikepäikeseplekkuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/606307/haiguste-geneetilise-riski-hindamisel-mangib-tahtsat-rolli-paritoluhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/07/07/386768h66d5t2.jpgHaiguste geneetilise riski hindamisel mängib tähtsat rolli päritoluJuba täna on olemas palju mudeleid ja geeniteste, mille abil on igaühel võimalik teada saada, kui suur on tema geneetiliste haiguste risk. Tartu teadlaste töö näitas, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib väga olulist rolli inimese päritolu.https://services.err.ee/media/embed/6881952017-07-07T19:17:35+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/606135/teadlased-paigaldasid-saastatud-pirita-jokke-ja-mustjokke-prugipuunisedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/07/06/386427h03e8t2.jpgTeadlased paigaldasid saastatud Pirita jõkke ja Mustjõkke prügipüünisedEestis on esmakordselt asutud teaduslikult uurima, kui palju jõuab jõgedest Läänemerre prügi ja mida olukorra parandamiseks ette võtta. Neljapäeval panid Stockholmi Keskkonnainstituudi Eesti keskuse töötajad Pirita jõkke ja Mustjõkke spetsiaalsed prügipüünised.https://services.err.ee/media/embed/6879542017-07-06T19:18:07+03:00yeskeskkondprügipüünisedkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/605106/volli-kalm-vannutati-teistkordselt-tartu-ulikooli-rektorikshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/06/30/384148h1fb7t2.jpgVolli Kalm vannutati teistkordselt Tartu ülikooli rektoriksTartu ülikooli rektor Volli Kalm andis reedel ametivande teiseks ametiajaks.https://services.err.ee/media/embed/6866822017-06-30T19:34:51+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/604915/mitmes-korgkoolis-lopeb-sisseastumisavalduste-esitaminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/03/201455h53a3t2.jpgMitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamineNeljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.https://services.err.ee/media/embed/6864342017-06-29T21:40:40+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/603730/voidupuha-ilm-interaktiivsel-kaardil-jahedavoitu-pilvine-kuid-vihmatahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/25/332687h5031t2.jpgVõidupüha ilm interaktiivsel kaardil: jahedavõitu, pilvine, kuid vihmataÜkski lõke ei jää võidupüha õhtul vihmast märgade puude tõttu süütamata. Küll aga tasuks hilisemateks õhtutundideks varuda soojemaid riideid, sest õhutemperatuur jääb üle Eesti vaid kümmekonna kraadi juurde. Alati võib muidugi lõkkele lähemale pugeda, aga sealjuures tulevad päästjad meelde, et viimane kustutab tule - nii jääb õnnetus tulemata.https://services.err.ee/media/embed/6851082017-06-22T21:47:05+03:00yeskeskkondilmkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/603498/eesti-teadlase-tooruhm-voib-tuua-labimurde-parkinsoni-haiguse-ravimiselhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/06/21/381610h07a2t2.jpgEesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimiselRahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.https://services.err.ee/media/embed/6848622017-06-21T21:39:46+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/603329/ttu-teadussekundid-kuidas-satelliiti-energiaga-varustadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/06/21/381415ha0b1t2.pngTTÜ teadussekundid: kuidas satelliiti energiaga varustada?TTÜ küberneetika dotsent Raavo Josepson selgitab, mida peab silmas pidama orbiidile saadetaid kuupsatelliite töös hoidvate päikesepatareide disainimisel.https://services.err.ee/media/embed/6841722017-06-19T16:06:38+03:00yesttÜ teadussekundidttütudengisatelliitttÜ teadussekundidnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/603263/ulikoolid-vahendavad-vastuvottu-bakalaureuseoppeshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/07/09/340625hb549t2.jpgÜlikoolid vähendavad vastuvõttu bakalaureuseõppesNii maaülikool kui ka Tallinna ülikool vähendavad vastuvõttu bakalaureuseõppes, sest vähenenud on ka keskkoolilõpetajate hulk.https://services.err.ee/media/embed/6845472017-06-20T19:00:58+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/603011/uhe-minuti-loeng-milleks-meile-malestusedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/06/19/381042hca48t2.pngÜhe minuti loeng: milleks meile mälestused?Meie peamised ajalooteadmised pärinevad ajalooraamatutest, filmidest ja muuseumidest, mis kõik tunduvad palju usaldusväärsemad kui näiteks vanaema mälestused. Kes ikka viitsib neid päevast päeva kuulata? Neist mööda vaatamine oleks aga lühinägelik, leiab Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi ajaloo magistrant Elmar Gamshttps://services.err.ee/media/embed/6841822017-06-19T16:39:00+03:00yesÜhe minuti loengajalugumälestusedÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/602877/uhe-minuti-loeng-mis-muudab-jalakaija-liiklushuligaanikshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/06/19/380795hdebct2.pngÜhe minuti loeng: mis muudab jalakäija liiklushuligaaniks?Jalakäijad on sagedased reeglite rikkujad. Kas minnakse punasega või vales kohas üle sõidutee või ületatakse teinekord tee diagonaalselt ja mitte otsemat teed pidi, nagu nõuab liiklusseadus. Või kõnnitakse lihtsalt sõiduteel. Isegi kui jalakäijad on muidu seaduskuulekad, patustatakse mitmete reeglite vastu. Kuidas sellist käitumist mõista?https://services.err.ee/media/embed/6840762017-06-19T08:44:22+03:00yesÜhe minuti loengliiklusjalakäijadÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/602601/brian-cox-tahab-noori-teadusega-inspireeridahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/06/16/380228hf06dt2.jpgBrian Cox tahab noori teadusega inspireeridaTeaduse populariseerimise imemees, Briti füüsik ja saatejuht, professor Brian Cox, on Suurbritannias toonud teadusteemalisi kõnekoosolekuid kuulama tuhandeid inimesi ning Tallinna tuli ta sama eesmärgiga - panna ka siinsed inimesed füüsikast huvituma ja seda armastama.https://services.err.ee/media/embed/6836432017-06-16T19:30:39+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/602597/geenivaramule-on-geeniproovi-andnud-52-000-inimesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/06/16/380222h156at2.jpgGeenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimestLigi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.https://services.err.ee/media/embed/6836352017-06-16T19:06:28+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/602237/video-brian-cox-idiootsusel-on-loomulik-piirhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/06/15/379810h7db2t2.jpgVideo | Brian Cox: idiootsusel on loomulik piirKolmapäeval astus Vene kultuurikeskuses üles briti osakestefüüsika professor ja saatejuht Brian Cox. ERR Novaator uuris enne esinemist, mida arvab Cox elust, universumist ja teadusest.https://services.err.ee/media/embed/6833062017-06-15T16:23:51+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/601552/uhe-minuti-loeng-kuidas-uletada-poliitiline-seisakhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/05/17/370967hf5cdt2.jpgÜhe minuti loeng: kuidas ületada poliitiline seisak?Viimasel kümnendil on Euroopa põhivoolupoliitikat iseloomustanud seisak ja populistlike alternatiivide tugevnemine. Olukorra muutmiseks tuleb lahti saada praegusest tehingupõhise poliitilise juhtimise ja uusliberaalse valitsemise kombinatsiooni segust, leiab Tallinna ülikooli riigiteooria professor Leif Kalev.https://services.err.ee/media/embed/6819962017-06-10T16:09:10+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/600808/professor-uutest-fossiilidest-seekord-tuleb-toesti-opikud-ringi-kirjutadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/06/07/377279h1b64t2.jpgProfessor uutest fossiilidest: seekord tuleb tõesti õpikud ringi kirjutadaPraegu elavate inimestega vähemalt osaliselt äravahetamiseni sarnanevaid inimlasi võis näha Maal juba 300 000 aasta eest, vihjavad Marokost päevavalgele tulnud kolbad ja kondid. Leiud lükkavad nüüdisinimeste planeedile ilmumise seniarvatust 100 000 aasta võrra kaugemasse minevikku.https://services.err.ee/media/embed/6813322017-06-07T19:27:22+03:00yesajaluguevolutsiooninimlasednüüdisinimesedajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/600570/katsealadel-selgitatakse-valja-eesti-parimate-puude-kasvuomadusedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/06/06/376912hcdaet2.jpgKatsealadel selgitatakse välja Eesti parimate puude kasvuomadusedEt saada vastust küsimusele, milline on meie tuleviku mets, alustati juba 2012. aastal katsealade rajamisega, kuhu on viie aasta jooksul istutatud ligi 50 tuhat hariliku männi plusspuude järglast. Viimastena jõudsid katsealal mulda ka maailma kõrgeima hariliku männi, Ootsipalu hiiglase järglased.https://services.err.ee/media/embed/6811392017-06-06T22:17:31+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/600326/teadlased-hindavad-soode-taastamise-edukust-droonide-abilhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/06/05/376473h8258t2.jpgTeadlased hindavad soode taastamise edukust droonide abilEesti teadlased kavatsevad 2020. aastaks taastada ligikaudu 5800 hektarit Eesti soid ning selleks kasutatakse nüüd muuhulgas ka droone. "Aktuaalne kaamera" käis uurimas, milline roll on droonidel juba ligi kaks aastat väldanud soode taastamisel.https://services.err.ee/media/embed/6808852017-06-05T22:13:52+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/600174/taispikk-intervjuu-kosmoseteadlane-matt-taylorhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/05/24/372597h1638t2.jpgTäispikk intervjuu: kosmoseteadlane Matt TaylorAlles paar aastat tagasi jälgis kogu maailm põnevusega, kuidas Rosetta kosmosemissiooni käigus maanduti esimest korda ajaloos liikuvale, vaid 5 km läbimõõduga komeedile. Tartu ülikoolis külalisloengut andnud Matt Taylor vastutas sellel missioonil tehtava teaduse eest:https://services.err.ee/media/embed/6806832017-06-05T09:49:04+03:00yesuniversumrosettakosmosmatt tayloruniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/599226/doktorantidele-makstav-toetus-kasvab-oodatust-vahemhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2009/10/08/194482h5db8t2.jpgDoktorantidele makstav toetus kasvab oodatust vähemEelmise aasta lõpus lubas valitsus kahekordistada 2018. aastast Eestis õppivatele doktorantidele makstavat toetust ehk praeguse 422 euro asemel kuus 844 eurot.https://services.err.ee/media/embed/6796972017-05-31T19:00:15+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/599088/endel-talvik-mehed-elavad-naiste-maailmas-naised-ei-vaja-enam-kaitsmisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/02/28/213561h783et2.jpgEndel Talvik: mehed elavad naiste maailmas, naised ei vaja enam kaitsmist„Me elame kogu aeg matriarhaadis – see maailm on naiste tahtmise järgi, kujundatud naiste järgi, mis on tehtud meeste poolt, kuid naiste jaoks. Kui elaksime meeste maailmas, kukuks see üsna kiiresti kokku,“ tõi välja psühhoanalüütik Endel Talvik. Sealt tulenevad ka paljud probleemid.https://services.err.ee/media/embed/6794472017-05-30T22:49:05+03:00yespsüühikameeste tervispsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/598700/ttu-teadussekundid-kuidas-satelliidile-koht-katte-naidatahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/06/198313h5fb9t2.jpgTTÜ teadussekundid: kuidas satelliidile koht kätte näidata?Kui soovime uurida inimtegevuse mõju meie koduplaneedile, on vahel otstarbekas vaadata seda veidi kaugemalt – näiteks kosmosest, leiab TTÜ100 satelliidi arendaja ja TTÜ tarkvaratehnika lektor Martin Rebane. Esmalt tuleb aga teadlastel satelliidile selgeks teha, kus ja kuidas see üleüldse see ise paikneb.https://services.err.ee/media/embed/6788622017-05-28T19:10:30+03:00yesttÜ teadussekundidmektory satelliittudengisatelliitttÜ teadussekundidnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/599076/psuhholoog-abi-jouab-enesehinnaguprobleemiga-poisteni-sageli-liiga-hiljahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/06/20/201041h7987t2.jpgPsühholoog: abi jõuab enesehinnaguprobleemiga poisteni sageli liiga hiljaSvein Øverland, Norra kliiniline laste- ja kohtupsühholoog, rääkis meeste vaimse tervise konverentsil "Mis toimub kangelase peas?" teemal, millal tuleks poiste puhul märgata ja avastada enesehinnanguprobleeme, mis sageli viivad edasi enesevigastamise ja ka enesetapuni.https://services.err.ee/media/embed/6794402017-05-30T22:03:57+03:00yespsüühikapsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/598756/nahaarst-paikesekreemide-peale-lootma-jaada-ei-saahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/02/200819h5f2dt2.jpgNahaarst: päikesekreemide peale lootma jääda ei saaSoojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno sõnul loota ei tohiks.https://services.err.ee/media/embed/6789592017-05-29T09:52:33+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/596808/uhe-minuti-loeng-kuidas-sunnib-riikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/05/19/371276h3eb7t2.pngÜhe minuti loeng: kuidas sünnib riik?Koos Eestiga tähistavad sel ja tuleval aastal oma 100. sünnipäeva veel mitmed Euroopa riigid. Kuigi Euroopa Liidus pole plaanitud neid veel kuidagi ühiselt tähistada, oleks Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õigusajaloolase Peeter Järvelaiu hinnangul selleks küllaga põhjust.https://services.err.ee/media/embed/6764562017-05-19T09:13:57+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/598680/uhe-minuti-loeng-mida-teha-riskinoortegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/05/28/373944h8509t2.pngÜhe minuti loeng: mida teha riskinoortega?Riskinoorte probleemide põhjustegurite taust ei ole must-valge, nendib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltöö doktorant Koidu Saia. Õigel ajal abita jäänud noort on hiljem raske ja kallis aidata aga nii riigil kui ka perekonnal.https://services.err.ee/media/embed/6788642017-05-28T19:20:26+03:00yesÜhe minuti loenglastekaitseriskinooredriskikäitumineÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/597962/selgusid-energiasaastu-konkursi-negavatt-voitjadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/05/24/372862h4e22t2.jpgSelgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjadTartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.https://services.err.ee/media/embed/6779942017-05-24T22:08:02+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/597624/vaataja-kusib-kas-suurem-mari-on-paremhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/05/04/367429h663ft2.jpgVaataja küsib: kas suurem mari on parem?Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.https://services.err.ee/media/embed/6779312017-05-24T19:00:57+03:00yesloodusmaasikadloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/597930/tartu-nopib-uha-suuremaid-vilju-kosmoseagentuuri-liikmesusesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/30/201424hdd12t2.jpgTartu nopib üha suuremaid vilju kosmoseagentuuri liikmesusestPea kaks aastat on Eesti olnud Euroopa Kosmoseagentuuri liige. Tartust on lühikese ajaga saanud piirkonna kosmosekeskus: ehitatakse uusi satelliite, Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) saadab orbiidile siin ehitatud kaameratega satelliite ning kosmose hackathonidel võrsuvad uued idufirmad.https://services.err.ee/media/embed/6779322017-05-24T19:02:15+03:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/597719/teadlased-suurem-liigirikkus-lounas-tahendab-suuremat-ohtu-kiskluse-labi-hukkudahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/05/23/372582hb99bt2.jpgTeadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkudaBioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.https://services.err.ee/media/embed/6776682017-05-23T21:59:26+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/597207/tartu-ulikool-korraldas-esimese-euroopa-fuusikaolumpiaadihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/05/21/372042h5354t2.jpgTartu ülikool korraldas esimese Euroopa füüsikaolümpiaadiTartu ülikoolis toimus pühapäeval esimene Euroopa füüsikaolümpiaad, millest võttis osa ligi 90 õpilast enam kui 20 riigist. Tartu ülikooli teaduskooli direktori Mihkel Kree sõnul läheneb olümpiaad füüsikale loomingulisemalt, kui ollakse olümpiaadidel seni harjutud, loomingulisem mõtlemine füüsikas on tema sõnul ka uue võistluse eesmärk.https://services.err.ee/media/embed/6770112017-05-21T19:18:18+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/596565/puulehed-muudab-punaseks-stresshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/17/278987hdeb3t2.jpgPuulehed muudab punaseks stress9-aastane Eva saatis ERR Novaatorile küsimuse, miks lähevad osade puude lehed sügiseti punaseks, osad aga kollaseks või pruuniks. Palusime sellele küsimusele vastata Tallinna ülikooli botaanika lektoril Tõnu Ploompuul.https://services.err.ee/media/embed/6758962017-05-17T17:09:17+03:00yesloodussügisilm park puud põlispuud kadriorg sügisilm kollane sügisloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/596168/ule-eestilise-liblikaprojekti-kaigus-maaratakse-sadu-tuhandeid-liblikaidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/29/202152hc8b7t2.jpgÜle-eestilise liblikaprojekti käigus määratakse sadu tuhandeid liblikaidEelmisel ja käesoleval aastal võib suve jooksul üle Eesti näha tavapärasest rohkem liblikavõrguga loodusteadlasi – sest käimas on üle-eestiline päevaliblikate kaardistamine. Kahe aasta jooksul määratakse enam kui 1200 proovipunktis sadu tuhandeid liblikaid.https://services.err.ee/media/embed/6758932017-05-17T17:05:41+03:00yesloodus"liblikas"anu tiitsaartiit tederloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/596428/lunavara-jaljendab-kovaketta-purunemist-taastada-ei-saa-suurt-midagihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/05/15/370252h2834t2.jpgLunavara jäljendab kõvaketta purunemist - taastada ei saa suurt midagiPraegune lunavarakampaania on "võtnud pantvangi" enam kui 200 000 inimese andmed üle maailma. Kuigi taolisi lunavarasid on liikvel olnud varemgi, erineb praegune kampaania varasematest märkimisväärselt, nendib Tallinna tehnikaülikooli võrgutarkvara õppetooli juhataja Tanel Tammet.https://services.err.ee/media/embed/6758942017-05-17T17:07:43+03:00yesÜhiskondküberrünnakküberrünnak arvutiwannacrylunavaraÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/596327/ttu-teadussekundid-kuidas-muuta-e-riik-kodanikusobralikumakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/05/17/370612h7526t2.pngTTÜ teadussekundid: kuidas muuta e-riik kodanikusõbralikumaks?Eesti võib olla oma e-riigi üle õigustatult uhke. Just talle vajalike teenuste leidmist saaks teha aga oluliselt lihtsamaks, leiab Tallinna tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor Kuldar Taveter.https://services.err.ee/media/embed/6757622017-05-17T09:18:28+03:00yesttÜ teadussekundidtehisintellekte-riikttÜ teadussekundidnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/595922/lohede-seiklusrikas-teekond-joest-merrehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/07/199525h3bb7t2.jpgLõhede seiklusrikas teekond jõest merreKevadel liiguvad noored lõhed Pirita jõest mere poole, et alustada mereelu. Tartu ülikooli mereinstituudi teadlased panid Pirita jõe suudmeossa mõrra, et vaadata, kui palju noori lõhesid on mere poole teel. „Osoon“ uuris, mis lõhejõgedes toimub.https://services.err.ee/media/embed/6752452017-05-15T18:10:51+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/595913/mesilaste-elu-putukamurgi-ja-kahjuritegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/22/200826hf146t2.jpgMesilaste elu putukamürgi ja kahjuritegaKui panna stetoskoobi ots tarusse on kuulda suminat. Koputamise peale läheb sumin kõvemaks. Nii tuleb mesitarude „tervist“ kontrollida mitu korda talve jooksul. Kui heli meenutab kuivanud lehtede kahinat, on mesilastel nälg. Kui on vaikus, pole enam midagi teha. „Osoon“ uuris, kuidas on mesilased talve üle elanud ja mis ootab ees kevadiste põllutööde ajal.https://services.err.ee/media/embed/6752412017-05-15T18:04:29+03:00yesloodusmesilasedloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/595825/uhe-minuti-loeng-mis-on-uhist-algustelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/05/15/370085he1c1t2.pngÜhe minuti loeng: mis on ühist algustel?Tallinna ülikooli emeriitprofessor Voldemar Kolga selgitab seekordses ühe minuti loengus, mis ühendab erinevaid algusi.https://services.err.ee/media/embed/6750982017-05-15T08:52:09+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/595008/teadusuuringute-kokkuvote-suhkrumaksu-on-uuritud-enam-kui-3000-artiklishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/07/346353h2bc5t2.jpgTeadusuuringute kokkuvõte: suhkrumaksu on uuritud enam kui 3000 artiklisEelmisel nädalal kirjutas Eesti Päevaleht suhkrumaksust. Muu hulgas mainiti, et sotsiaalministeerium tellis eelnõu suhkrumaksu mõjude kaardistamiseks, kuid ei ole nõus selle tulemusi avaldama. Kuna ERR Novaatori toimetajatele tundus taoline info kinni hoidmine veider, otsustasime teha oma ülevaate teadusuuringutest, mis on maailmas suhkrumaksu kohta tehtud.https://services.err.ee/media/embed/6741702017-05-11T15:38:35+03:00yestervissuhkrumakstervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/594996/novaator-etvs-kui-palju-suhkrut-sisaldab-ketsuphttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/05/10/368846h58b7t2.jpgNovaator ETVs: kui palju suhkrut sisaldab ketšup?10. mai „Novaator“ oli õige magus. Kas teadsite, et näiteks ketšup on üks magusamaid toiduaineid ning et suhkrut leidub ohtrasti ka leivas? ERRi teadustoimetajad tundsid huvi, kui palju on maailmas uuritud suhkrumaksu mõju ning ühtlasi rahuldasid oma uudishimu – kui palju lisasuhkrut sisaldavad toiduained, mida me tavaliselt soolase toiduna sööme?https://services.err.ee/media/embed/6739102017-05-10T18:32:57+03:00yesnovaatorsuhkrumaksulmeketšupnovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/594960/doktoritoo-ulmest-ilmsi-ja-ulmsihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2011/12/07/191327h59fet2.jpgDoktoritöö ulmest ilmsi ja ulmsiTartu ülikooli kirjandusteadlane on kirjutanud doktoritöö, mis uurib Eesti ulmekirjanduse žanreid ja nende poeetikat. Töö peamine eesmärk ongi analüüsida vastava kirjanduse nii põhi- kui ka alamžanreid.https://services.err.ee/media/embed/6739062017-05-10T18:24:34+03:00yesnovaatortartu ülikoolulmekirjandusteadusnovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/594981/vaataja-kusib-rakett-69-voitja-vastabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/11/64607he4c8t2.jpgVaataja küsib, "Rakett 69" võitja vastabTelevaataja Rene küsis ERR Novaatorilt, kui joosta maratoni maakera pöörlemisele vastupidises suunas, kas siis jõuab finišisse kiiremini kui joosta pöörlemisega samas suunas?https://services.err.ee/media/embed/6739072017-05-10T18:25:40+03:00yeslugeja küsiblugeja küsibnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/595018/geenivaramu-hakkab-17-aastat-parast-sundi-tagasisidet-andmahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/05/10/368858h5d79t2.jpgGeenivaramu hakkab 17 aastat pärast sündi tagasisidet andmaEesti geenivaramu on rahvuslik superteadusprojekt, kuhu koguti üle 52 000 inimese ehk viie protsendi Eesti elanikkonna geeniproovid. Nüüd – 17 aastat pärast idee sündi ja kohati okkalist teekonda – hakkab Eesti geenivaramu esimesena maailmas andma enda vere ja infoga panustanud inimestele andma personaalset tagasisidet.https://services.err.ee/media/embed/6739512017-05-10T19:53:49+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/594388/uhe-minuti-loeng-kuidas-kasutab-kunst-massimeediathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/05/08/368037h65ebt2.pngÜhe minuti loeng: kuidas kasutab kunst massimeediat?20. sajandi kunstnikest ja filmitegijatest visionäärid uskusid tuleviku meediumitest väga palju. Kui hästi kaasaegne kunst massimeedia demokraatlikkust ära kasutada oskab, selle üle mõtiskleb kuraator ja kunstnik Sandra Jõgeva.https://services.err.ee/media/embed/6812792017-06-07T15:17:12+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/594269/teraslinnud-ja-paris-linnud-amari-lennuvaebaasishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/05/03/367178he716t2.jpgTeraslinnud ja päris linnud Ämari lennuväebaasis„Osooni“ võttemeeskond käis uurimas Ämari lennubaasi turvakaamera fotosid, et näha, millised linnud on lisaks suurtele teraslindudele kaitseväe territooriumil sisse seadnud.https://services.err.ee/media/embed/6737662017-05-10T09:46:39+03:00yeskeskkondämarikeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/593909/ponev-animatsioon-naitab-kus-kakerdavad-kaelustega-podradhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/16/349561h6adat2.jpgPõnev animatsioon näitab, kus kakerdavad kaelustega põdradSügisel ja talvel jagasid Tartu ülikooli zooloogid ja geograafid uudiseid põtrade varustamisest GPS-kaelustega. Nüüd on kõik kümme looma piisavalt kaua andmeid kogunud, et näidata esimesi tulemusi.https://services.err.ee/media/embed/6723492017-05-05T09:21:39+03:00yesnovaatorpõdernovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/592573/100-sekundi-video-milline-on-hea-opetaminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/27/365397hb746t2.jpg100 sekundi video: milline on hea õpetamine?Kas on olemas üldiseid hea õpetamise põhimõtteid, mida kõik õpetajad rakendada võiksid, küsib Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia huvihariduse lektor Külli Salumäe.https://services.err.ee/media/embed/6723472017-05-05T09:15:21+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/593582/sautsurobotid-moonutavad-reaalsust-ja-kallutavad-valimistulemusihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/05/358477h0d3et2.jpgSäutsurobotid moonutavad reaalsust ja kallutavad valimistulemusiSüüria sõjavideod on lavastus. Jõukad pankurid Rotschildid elavad kaua, sest saavad Iisraelist salajast ravimit. Need on vaid mõned näited narratiividest, millesse on üritatud põimida Prantsusmaa presidendikandidaate. Kuigi libauudiste osakaal on olnud seni Euroopas valimiste eel võrdlemisi tagasihoidlik, ei tohiks ühiskond valvsust kaotada, hoiatavad Oxfordi ülikooli teadlased.https://services.err.ee/media/embed/6718372017-05-03T18:27:17+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/593600/eestlased-loodavad-asenduslihaga-planeeti-paastahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/05/03/367196h0492t2.jpgEestlased loodavad asenduslihaga planeeti päästaTaimetoitlus pole moeröögatus, vaid paratamatus. Aastaks 2050 elab maailmas üheksa miljardit inimest. Liha tootmine sellisele hulgale praeguses tempos mõjuks planeedi ressurssidele laastavalt. Seetõttu on hulk nutikaid eestlasi ja siinseid ettevõtteid haaranud tulevikku ennetades ärivõimalusest ja loovad asendusliha.https://services.err.ee/media/embed/6718522017-05-03T18:44:44+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/593466/elroni-rongirataste-moistatus-mis-neid-siis-tegelikult-kulutabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/15/154909hd669t2.jpgElroni rongirataste mõistatus: mis neid siis tegelikult kulutab?"Kõik, mis liigub, kulub," kinnitavad nii raudteespetsialistid kui teadlased. Aga millegi pärast kuluvad samast materjalist diiselrongide rattad kiiremini kui elektrirongide omad. ERR Novaator uuris, kas põhjuseks on Eesti muutlik ilmastik, raudteerööbaste kuju või hoopis asjaolu, et materjal ei vasta lubatud nõuetele.https://services.err.ee/media/embed/6718382017-05-03T18:27:22+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/593606/vaataja-soovib-teada-kas-roheliste-laikudega-kartuli-soomine-on-ohtlikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/05/21/204932hfc5ct2.jpgVaataja soovib teada: kas roheliste laikudega kartuli söömine on ohtlikMiks on kartulil mõnikord rohelised laigud? Kas need on tervisele kahjulikud? Kas piisab laigu ära lõikamisest võib tuleb kogu kartul minema visata?https://services.err.ee/media/embed/6718362017-05-03T18:27:04+03:00yeslugeja küsibpõllumajanduskartulidkartulmaaülikoolvaatajaküsimustoksilisuslugeja küsibnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/593267/keskkonnafilm-korgklassi-jahiturism-oigustamas-looduse-havitamisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/27/365293h4b37t2.jpgKeskkonnafilm: kõrgklassi jahiturism õigustamas looduse hävitamist"Kõige ebameeldivam on näha, kuidas inimene laseb looma maha ja tunneb sellest tohutu suurt rõõmu," ütleb zooloog Lennart Lennuk kommenteerides keskkonnakuu dokumentaalfilmi "Safari".https://services.err.ee/media/embed/6713602017-05-02T12:34:38+03:00yeskeskkonnakuukeskkonnakuunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/593218/uhe-minuti-loeng-kuidas-sunnib-piltidest-dokumentaalfilmhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/05/02/366683h3fabt2.jpgÜhe minuti loeng: kuidas sünnib piltidest dokumentaalfilm?Mis teeb ühest pildireast ekraanil dokumentaalfilmi? See ei olegi nii lihtne küsimus, kui esialgu tundub. Dokumentaalfilmiks kiputakse nimetama igasugust liikuvat pilti, millel on näha reaalset maailma ja päriselt eksisteerivaid tegelasi, nendib Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi dokumentaalfilmi dotsent Riho Västrik.https://services.err.ee/media/embed/6710692017-04-30T19:44:11+03:00yesÜhe minuti loengminutiloengdokumentaalfilmÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/592387/kemikaalikokteil-muudab-kondid-labipaistvakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/27/365154h98b7t2.jpgKemikaalikokteil muudab kondid läbipaistvaksMõne aasta eest muutsid teadlased oskuslikult valitud kemikaalidega läbipaistvaks hiirte ajud ja neerud. Värske töö kohaselt saab samalaadse tehnikaga piiluda aga ka kontide sisemusse. Meetod võiks kiirendada luuhaiguste raviks kasutatavate ravimite väljatöötamist.https://services.err.ee/media/embed/6702272017-04-27T11:38:40+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/592030/ttu-teadlased-votavad-laulukaarel-naha-mahahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/25/364792hbfc8t2.jpgTTÜ teadlased võtavad laulukaarel "naha" mahaTallinna laulukaar on suure suvise peo ootuses, ehkki kaare tervis jätab soovida. Õnneks on Tallinna tehnikaülikooli teadlased pidevalt hoidnud laulukaarel kätt pulsil ning teadusuuringute tulemusena on laulukaarel õige pea oodata noorenduskuuri.https://services.err.ee/media/embed/6699792017-04-26T17:19:57+03:00yestehnikalaulukaartehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/592299/opilasteadlane-draculast-on-kadunud-algne-koletishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/26/365097hc097t2.pngÕpilasteadlane: Draculast on kadunud algne koletisNeljapäeval algab Tallinna lauluväljakul taas õpilaste teadusfestival. Dracula kujutamisest filmides läbi ajaloo käis saates "Ringvaade" rääkimas XII õpilane Rasmus Rammo.https://services.err.ee/media/embed/6700582017-04-26T20:25:46+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/592247/uuringud-naised-on-vaartuslikud-juhid-just-kriisihetkedelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/10/198724hc555t2.jpgUuringud: naised on väärtuslikud juhid just kriisihetkedelHiljutistest Estonian Business Schooli (EBS) magistritööst välja kasvanud uuringust selgub, et kuigi Eesti ettevõtete juhtkondades ei hinnata mitmekesisust, peetakse naisjuhte ometi väga headeks otsustajateks just kriisihetkedel. Eesti ettevõtete juhtkondades on vaid 14 protsenti naisi, mis jääb oluliselt alla Euroopa keskmisele. Miks see nii on?https://services.err.ee/media/embed/6699802017-04-26T17:17:52+03:00yesÜhiskondvõrdõiguslikkuspalgalõheebsÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/591858/liblikaroovikud-aitavad-plastsaastet-havitadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/25/364428h2722t2.jpgLiblikaröövikud aitavad plastsaastet hävitadaInimkond toodab rohkesti plasti ja saastab sellega keskkonda. Nüüd loodavad hispaania teadlased, et inim- ja keskkonnale võivad appi tulla väikesed hallid ja pruunid liblikad, vahaleedikud, õigemini vahaleedikute väikesed röövikud, kes elavad tavaliselt mesitarus ja söövad seal kärjevaha.  https://services.err.ee/media/embed/6697382017-04-25T21:46:34+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/591500/uhe-minuti-loeng-kuidas-on-seotud-keel-kultuur-ja-varvidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/23/364146h2673t2.pngÜhe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.https://services.err.ee/media/embed/6691732017-04-23T16:56:46+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/591276/laanemeri-huljeste-poegimisturismi-sihtkohthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/08/06/217856hb873t2.jpgLäänemeri – hüljeste poegimisturismi sihtkohtVarakevadine Saaremaa. “Osooni” teekond viib Nasvalt Liivi lahes asuva väikese Kerju saare poole. Soov on teada saada, kuidas on läinud sellel aastal hallhüljeste poegimine.https://services.err.ee/media/embed/6693812017-04-24T18:56:55+03:00yesloodusosoonhüljesloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/590781/teadlased-meeleavaldusel-pole-selgust-kes-mida-ja-miks-nouabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/29/201971hf471t2.jpgTeadlased meeleavaldusel: pole selgust, kes, mida ja miks nõuabLaupäeval tulevad enam kui 500 linnas üle maailma tänavatele sajad tuhanded teadussõbrad ja teadlased, et näidata oma toetust teadusele ja teaduspõhistele otsustele. Kuigi marsi korraldajate sõnul on tegu rangelt toetusmeeleavaldusega, kumab paljude osalejate kommentaaridest soov tõrjuda teadusvastast maailmavaadet.https://services.err.ee/media/embed/6679092017-04-19T18:35:38+03:00yesteaduseluteadlaste marssteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/591167/kokkuvotvalt-paastust-kirjutab-allan-mida-oppisinhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/22/363885hebebt2.pngKokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.  https://services.err.ee/media/embed/6559812017-04-22T13:06:50+03:00yespaastuprojektpaastpaastupäevikpaastuprojektnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/591269/reportaaz-linnurallilt-laulust-ja-lindudest-kihav-tallinnhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/03/279771h8366t2.jpgReportaaž linnurallilt: laulust ja lindudest kihav TallinnKell on 5 hommikul ja “Osoon” on Kadrioru pargis. On linnade linnuvaatluse võistlus ja eesmärk on järgmise kaheksa tunni jooksul märgata ja kirja panna võimalikult palju linnuliike. Linnuralli on alanud.https://services.err.ee/media/embed/6693802017-04-24T18:55:39+03:00yesloodusosoonlinnuvaatlusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/590700/videod-maa-lahedalt-moodus-hiidasteroidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/08/360074ha1d6t2.jpgVideod: Maa lähedalt möödus hiidasteroidÖöl vastu neljapäeva möödus Maa lähedalt 1300-meetrise läbimõõduga asteroid 2014 JO25. Viimati nähti võrreldava suurusega kosmosekivi sedavõrd lähedal 2004. aastal. Möödumist saab järele vaadata allolevatest videotest.https://services.err.ee/media/embed/6679072017-04-19T18:35:35+03:00yesuniversumasteroid2014 jo25universumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/590713/vaataja-kusib-millal-inimesed-uksteist-nimepidi-kutsuma-hakkasidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/19/363083h2e40t2.jpgVaataja küsib: Millal inimesed üksteist nimepidi kutsuma hakkasid?Eesti keele instituudi peakeelekorraldaja Peeter Pällu sõnul sellele küsimusele vist täpselt vastata ei saagi, kuna me ei tea ka seda, millal täpselt inimesed omavahel kõnelema hakkasid.https://services.err.ee/media/embed/6679082017-04-19T18:35:38+03:00yesnovaatorniminimednimetaminenovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/590717/ttu-teadussekundid-kuidas-rajada-ohutumaid-kalapaasehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/19/363078h69bdt2.jpgTTÜ teadussekundid: kuidas rajada ohutumaid kalapääse?Tallinna tehnikaülikooli teadlaste loodud kaladest inspireeritud mõõteseadmed võiksid aidata rajada senisest ohutumaid kalapääse ja kanaleid.https://services.err.ee/media/embed/6677282017-04-19T10:22:55+03:00yesttÜ teadussekundidttÜ teadussekundidnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/590551/5-osa-kuulsatest-rootsi-suntesaatoritest-leiab-tukikese-eesti-loodusesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/18/362960h93b9t2.jpg5. osa: kuulsatest Rootsi süntesaatoritest leiab tükikese Eesti loodusestOsaühing Turba puukoda on juba kümme aastat väärindanud Eesti kaske ning teinud sellest elemente süntesaatorile Nord. “Osoon” käis vaatamas, milliseid osasid klahvpillidele Turbas toodetakse. https://services.err.ee/media/embed/6674602017-04-18T14:39:58+03:00yesosoonpuitpuidutööstuspuidu väärindamineosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/590571/4-osa-eesti-puitmajad-mis-panevad-skandinaavia-kulamehed-imestamahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/18/362959h46e9t2.jpg4. osa: Eesti puitmajad, mis panevad Skandinaavia külamehed imestamaPuit on olnud aastasadu eelkõige ehitusmaterjal ja see traditsioon pole Eestis kadunud. Siit võib otsida ka põhjust, miks on Eesti Euroopa suurim puitmajade tootja - meie metsades on veel palju ürgseid puid, mis metsamajanduslikust vaatenurgast on küll ülekasvanud, kuid neist vanadest puudest saab luua ehitusmaterjali, mida ei leia ühestki teisest Euroopa riigist.https://services.err.ee/media/embed/6674572017-04-18T14:34:11+03:00yesosoonpuidutööstuspuidu väärindaminepalkmajadosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/590550/3-osa-ahjusoe-puitgraanul-valmib-koigest-poole-tunnigahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/18/362958h6538t2.jpg3. osa: ahjusoe puitgraanul valmib kõigest poole tunnigaEesti puit pole ainult oluline tooraine erinevatele tööstustele, vaid sellest saab energia tootmiseks vajalikku kütust. Sestap toodab Eesti tervelt 1,3 miljonit tonni puidugraanulit ja sellest 90 protsenti turustatakse välisriikidesse.https://services.err.ee/media/embed/6674562017-04-18T14:31:25+03:00yesosoonpuitpuit puidutööstusosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/590548/2-osa-vineeritehas-mis-tootleb-kumme-veokitait-puitu-paevashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/18/362957hecd3t2.jpg2. osa: vineeritehas, mis töötleb kümme veokitäit puitu päevasEesti puuliikide esikolmikus asuv kask ei ole saetööstuse ega paberitootmise lemmik tooraine, kuid kaske väärindavad peaasjalikult vineeritehased. Nii kasutab Latvijas Finiersi gruppi kuuluv Kohila Vineer umbes 130 000 tihumeetrit kaske aastas, mis on kolmandik kogu Eestis mahavõetavatest kasepuudest.https://services.err.ee/media/embed/6674552017-04-18T14:28:03+03:00yesosoonpuitpuidutööstus tööstus tootminepuidutööstusosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/590546/1-osa-okaspuu-tagab-eesti-saetoostuse-jatkusuutlikkusehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/18/362956h7284t2.jpg1. osa: okaspuu tagab Eesti saetööstuse jätkusuutlikkuseEesti saetööstuste populaarseim tooraine on praeguseni kuusk, millele järgneb mänd ning lehtpuu kask jääb saetööstuse tooraine eelistuste pingereas kolmandaks. Osaühing Combimill Sakala tegevjuht Aimar Kreevald tõdeb saates “Osoon”, et just okaspuidu töötlemine laseb Eesti ettevõtetel teha investeeringuid.https://services.err.ee/media/embed/6674542017-04-18T14:22:57+03:00yesosoonpuit puidutööstustootminepuidutööstusosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/590261/uhe-minuti-loeng-mis-on-armastushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/17/362542h8816t2.jpgÜhe minuti loeng: mis on armastus?Vaatamata müüdile, et pühendumuslik armastus kasvab esialgsest kirest välja iseeneseslikult, nõuab mina-keskse armastuse ületamine püsivust ja teadmisi, leiab Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi direktor Tõnu Viik.https://services.err.ee/media/embed/6669122017-04-16T21:38:22+03:00yesÜhe minuti loengarmastusÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/590041/sotsioloog-uheksa-tehnikat-eksitamiseks-ja-uheksa-toe-aratundmisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/08/153207hc770t2.jpgSotsioloog: üheksa tehnikat eksitamiseks ja üheksa tõe äratundmiseksTõejärgses ühiskonnas on teatud taktikad, kuidas eksitada. Kuid on ka tehnikad, kuidas kontrollida info tõeväärtust, mille Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar tõi välja sotsioloogiakonverentsil tõejärgsest ajastust.https://services.err.ee/media/embed/666711yesÜhiskondtõejärgne ajastuveendumusmeediaÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/589489/teadlased-imiteerivad-jarvselja-katsemetsas-kliimamuutuseidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2012/05/17/326908h1803t2.jpgTeadlased imiteerivad Järvselja katsemetsas kliimamuutuseidTeadlased usuvad, et kliimamuutuste tulemusena on Eesti alade ilm tulevikus soojem, niiskem ning võimalike ekstreemsete põudade ja sadudega. Tartu ülikooli keskkonnateadlased uurisidki suurenenud sademetega stsenaariumi mõju meie metsadele ja mullastikule.https://services.err.ee/media/embed/6659522017-04-12T18:30:00+03:00yeslooduskliimamuutusedmuldloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/589659/ttu-uues-laboris-loodetakse-polevkivist-valja-pigistada-kasulikke-kemikaalehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/12/04/314039h656et2.jpgTTÜ uues laboris loodetakse põlevkivist välja pigistada kasulikke kemikaaleSiiani pole suudetud põlevkivist välja imeda kuigi palju rohkemat kui põlevkiviõli. Tööstus aga soovib enamat. Siin tuleb appi Tallinna tehnikaülikooli uus tööstuskeemia labor. Nad proovivad, kas oskavad haisvast kraamist võluda välja kasulikke kemikaale, näiteks teha banaanilõhna.https://services.err.ee/media/embed/6659502017-04-12T18:29:04+03:00yestehnikapõlevkivikerogentehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/589671/novaator-etvs-12-aprillil-tomatite-ja-uriini-muut-kingapaelte-moistatushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/31/202164h6823t2.jpgNovaator ETVs 12. aprillil: tomatite ja uriini müüt, kingapaelte mõistatusSel nädalal alustame tele-ekraanil mutanttomati eksperimendiga, viime vaatajad mõttes Eesti tulevikumetsa ja uurime, kas põlevkivist saaks toota banaani lõhna.https://services.err.ee/media/embed/6659592017-04-12T18:37:44+03:00yesnovaatornovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/589663/vaataja-kusib-kas-uriini-sustimine-teeb-tomatid-punasekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/12/361487h9d95t2.jpgVaataja küsib: kas uriini süstimine teeb tomatid punaseks?Nõukogude ajal levis kuulujutt, et kui tomatitesse süstida uriini, siis lähevad need punaseks. Teadussaate "Novaator" vaataja küsis meie käest, kas see ka päriselus toimib. Küsisime seda akadeemiku ja Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professori Ülo Niinemetsa käest.https://services.err.ee/media/embed/6659492017-04-12T18:28:13+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/589529/miks-kingapaelad-lahti-tulevadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/12/361473h262et2.jpgMiks kingapaelad lahti tulevad?Kuidas neid ka siduda, on kingapaeltel komme lahti tulla kõige ebasobivamatel hetkedel. Nähtust kiirkaamerate ja mehaanilise pendliga uurinud füüsikud nendivad nüüd, et kõik sõlmed lähevad lahti samadel põhjustel. Tüüpiliselt paelte sidumiseks kasutatavad sõlmed sobivad nende pideva liikumise talumiseks aga lihtsalt erakordselt halvasti.https://services.err.ee/media/embed/6659512017-04-12T18:29:32+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/589082/video-aastanaitusel-rullub-lahti-kuldkangaste-saladushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/10/360857hc6a7t2.jpgVideo: aastanäitusel rullub lahti kuldkangaste saladusKeskaegse Tartu elanikele polnud edevus ja luksusejanu võõras. Siidist kootud ja väärismetallist niitidega kaunistatud brokaatesemed olid tekstiiliturul kahtlemata kõige hinnalisemad ja ihaldusväärseimad tooted. Nii kirjalike kui ka pildiliste allikate põhjal otsustades polnud need igaühele lubatud.https://services.err.ee/media/embed/6650472017-04-10T10:14:09+03:00yesajaluguarheoloogiakuldkangasajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/589102/uhe-minuti-loeng-kuidas-ennetada-infovasimusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/10/360871h7614t2.jpgÜhe minuti loeng: kuidas ennetada infoväsimust?Inimkond loonud nüüdseks maailma, kus on 300 eksabaiti inimtekkelist informatsiooni. See on 300 000 000 000 000 000 000 baiti. Nii pole ime, et paljusid kimbutab juba infoväsimuse sündroom.https://services.err.ee/media/embed/6649862017-04-09T20:59:55+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/588711/paastupaevik-kirjutab-allan-piirangud-mis-avardavad-silmaringihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/07/359947h55fet2.jpgPaastupäevik | kirjutab Allan: piirangud, mis avardavad silmaringiSaabuvat kevadet on tunda nii õhus kui ka inimeste käitumises. Üha soojenevad päevad tekitavad dilemmasid, kas astuda toast välja salliga või sallita, kas päikeseprillid on juba sobiv aksessuaar tänaval käimiseks? Ka minuni on jõudnud kevadsoojus, kuid see avaldub eelkõige teadmises, et varsti on paast läbi ja grillhooaeg võib alata.https://services.err.ee/media/embed/6644282017-04-07T11:44:04+03:00yespaastuprojektpaastpaastupäevikpaastuprojektnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/588310/teadlased-pere-peaks-opetama-eakale-digiuhiskonnas-pensionil-olemisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/05/358497hb247t2.jpgTeadlased: pere peaks õpetama eakale digiühiskonnas pensionil olemistIga kahe aasta tagant küsitlevad Tallinna ülikooli (TLÜ) rahvastikuteadlased enam kui 6000 üle 50-aastast eesti elanikku. SHARE nime kandev eakateuuring tunneb praegu käimas olevas küsitluslaines huvi inimese lapsepõlve, töö ja lähisuhete vastu. Koos teiste riikide teadlastega otsitakse vastust küsimusele, miks pole Eestis kasvanud tervena elatud aastate arv. Kuid lahendamist vajab ka hoolduse ja digitehnoloogiatega toimet tulemise küsimus.https://services.err.ee/media/embed/663823yestervisshareeakadtervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/588270/tu-teadlaste-meetod-voimaldab-meetrite-kaupa-lihasroboteid-tootahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/10/15/84570h9dd8t2.jpgTÜ teadlaste meetod võimaldab meetrite kaupa lihasroboteid tootaLihasroboti loomise üks probleeme oli siiani selle tootmise ebastabiilsus – kord sai materjal liiga paks, kord liiga õhuke, kord pressiti see liiga kokku, nii et tekkis lühis. Tartu ülikooli teadlased mõtlesid aga välja lahenduse, kuidas vajalikud koostisosad tikkimisraamile pingutatud klaasriidele pihustada.https://services.err.ee/media/embed/663824yesnovaatortartu ülikoolteadlane lihasrobot tehislihasnovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/588293/novaator-teles-tugevad-vanainimesed-ja-pehmed-robotidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/05/358494h75b6t2.jpgNovaator teles: tugevad vanainimesed ja pehmed robotid„Novaatori“ selle nädala saates on juttu rahvusvahelisest vananemise uuringust SHARE ja lihasrobotist, mida võiks tulevikus kasutada näiteks päästetöödel või spioonirobotitena.https://services.err.ee/media/embed/663843yesnovaatornovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/588084/marju-lauristin-eestikeelse-teaduseta-muutub-eesti-keel-koogikeelekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/14/179599h60b5t2.jpgMarju Lauristin: eestikeelse teaduseta muutub eesti keel köögikeeleksLoomerahva aprillipleenumil kõneles professor Marju Lauristin eesti keeles teaduse tegemisest. Tema sõnum on, et praegune publitseerimisnõue teaduses soosib eesti keele muutumist köögikeelekshttps://services.err.ee/media/embed/663443yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/587983/saksamaa-maa-alusest-joest-leiti-esimene-euroopa-koopakalahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/04/358123hd1det2.jpgSaksamaa maa-alusest jõest leiti esimene Euroopa koopakalaSukeldujad on tabanud Saksamaa maa-alusest jõest esimesed Euroopa koopakalad. Leid vihjab, et karpkalalised kohastuvad alalise päikesevalguse puudumisega juba loetud aastatuhandete jooksul.https://services.err.ee/media/embed/6633132017-04-04T09:57:39+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/587746/uhe-minuti-loeng-kuidas-isesoitev-auto-umbrust-tajubhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/03/357696ha5a5t2.pngÜhe minuti loeng: kuidas isesõitev auto ümbrust tajub?Autonoomseks autoks nimetatakse sõidukit, mis täidab tavapärase sõiduki funktsionaalsusi, jälgides ümbritsevat keskkonda ning navigeerides ilma juhi abita. Isesõitev ehk robotjuhitav sõiduk reageerib mistahes olukorras inimesest kiiremini ja suudab olla täpsem ning tähelepanelikum, märgib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi rakendusfüüsika professor Tõnu Laas.https://services.err.ee/media/embed/6622812017-03-31T16:47:37+03:00yesÜhe minuti loengisesõitvad autodÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/587534/video-mager-mattis-mustadeks-paevadeks-vasikahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/01/357387h9437t2.jpgVideo: mäger mattis mustadeks päevadeks vasikaLiha mustadeks päevadeks maa sisse matmine ei pruugi tunduda inimestele kõige mõistlikuma ideena. Looduses elavatele kiskjatele võib see olla aga kohati ainus võimalus. Ameerika bioloogid on nüüd jäädvustanud esimest korda filmilindile endast kaks korda suurema korjuse matnud mägra.https://services.err.ee/media/embed/6626652017-04-01T15:12:51+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/587364/mustad-augud-sunnitavad-kumneid-uusi-tahtihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/31/357157h9f58t2.jpgMustad augud sünnitavad kümneid uusi tähtiGalaktikate keskmes asuvaid supermassiivseid musti auke ei tohiks näha enam pelgalt valimatult nende lähistele sattuvat ainet hävitavate õgarditena. Rühm astronoome leiab, et ülisuure massiga kehade mõjul ilmaruumi paiskuvast gaasist võib tekkida igivanades galaktikates aastas kümneid uusi tähti.https://services.err.ee/media/embed/6615182017-03-29T19:50:17+03:00yesuniversummust aukgalaktikadtähtuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/587314/ttu-teadussekundid-raadiosideta-poleks-ka-kosmosemissioonehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/31/357076h957bt2.pngTTÜ teadussekundid: raadiosideta poleks ka kosmosemissiooneTallinna tehnikaülikooli Seebecki elektroonikainstituudi dotsent Ivo Müürsepp kinnitab, et igasuguse kosmosesatelliidi tööks on hädavajalik side baasjaamaga ehk siis raadioside on õnnestumiseks eluliselt oluline.https://services.err.ee/media/embed/6618392017-03-30T16:14:58+03:00yesttÜ teadussekundidsatelliitsidettÜ teadussekundidnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/587021/vaataja-kusib-kas-liftis-huppamine-paastab-kukkumissurmasthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/29/356475hd759t2.jpgVaataja küsib: kas liftis hüppamine päästab kukkumissurmast?Liftid pole inimajaloo mõistes kuigi uus nähtus, inimesed on lifte kasutanud aastatuhandeid. Küll aga on üsna uus see seade, mis takistab lifti kontrollimatult sügavikku langemist ja hiljuti oli selle seadme tähtpäev: 160 aastat tagasi võeti kasutusele Ameerika leiduri Elisha Otise mehhanism, mis ei lase liftil näiteks trosside katkemise korral alla kukkuda.https://services.err.ee/media/embed/6615192017-03-29T19:50:40+03:00yesnovaatorfüüsikarelatiivsusvaatajaküsimusnovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/586001/ttu-keemikud-panustavad-labimurdesse-orgaanilises-keemiashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/24/354980h2c72t2.jpgTTÜ keemikud panustavad läbimurdesse orgaanilises keemiasTallinna tehnikaülikooli orgaanilise keemia laboris käivad katsed, milles uuritakse halogeensidet. Just selle abil loodetakse tulevikus luua kõrgtehnoloogilisi materjale ja ravimeid.https://services.err.ee/media/embed/6615162017-03-29T19:49:34+03:00yeslooduskeemialoodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/586513/grafeeni-abil-nutiseadmega-ohureostust-mootmahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/28/355635ha2a2t2.jpgGrafeeni abil nutiseadmega õhureostust mõõtmaTartu ülikooli füüsikud avaldasid järjekordse töö õhukese süsinikukihi ehk grafeeni tulevaste kasutusvõimaluste kohta. Ei pruugi minna rohkem kui mõni aasta, mil meist igaühe mobiiltelefonis on sensor, mis aitab välisõhu reostatust mõõta ning puhtama õhuga liiklemisteid valida. https://services.err.ee/media/embed/6615172017-03-29T19:49:49+03:00yesnovaatorgrafeentehnikaülikool materjaliteadusmargus koduraivo jaanisonovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/586566/rajakaamera-puudis-pilti-hullavad-metsseadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/02/51327hfc39t2.jpgRajakaamera püüdis pilti hullavad metsseadTartu ülikooli taustaga zooloog, Ants Tull, püüdis rajakaamera abil filmilindile metssigade lõbusad tegemised. Ajaveebi Zooloogid 2.0 vahendusel kirjutab mees, kuidas loomadele niivõrd lähedale pääseda.https://services.err.ee/media/embed/6610662017-03-28T15:44:56+03:00yesloodusmetssigarajakaameraants tullloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/585952/uhe-minuti-loeng-mis-muudab-koolilapsed-onnetukshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/24/354954hf9f6t2.pngÜhe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.https://services.err.ee/media/embed/6605192017-03-26T21:30:18+03:00yesÜhe minuti loengõppiminekoolkooliväsimusÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/585483/jarsk-uleminek-suveajale-hairib-koduloomihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/22/354303h6d28t2.jpgJärsk üleminek suveajale häirib koduloomiEesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsendi Piret Kalmuse sõnul mõjutab kellaaja muutmine eelkõige neid loomi, kelle argirutiin sõltub inimesest enim.https://services.err.ee/media/embed/6593712017-03-22T17:43:03+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/585583/tartu-teadlastel-onnestus-mojutada-valetamise-tuvastamisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/22/354463h2d15t2.pngTartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.https://services.err.ee/media/embed/6593682017-03-22T17:41:34+02:00yespsüühikapsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/585577/muutused-eestis-ja-maailmas-on-jatnud-jalje-inimeste-vaartustessehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/22/354461h058at2.jpgMuutused Eestis ja maailmas on jätnud jälje inimeste väärtustesseEesti elanike väärtused on viimase 12 aasta jooksul jäänud üldjoontes samaks, kuid just viimastel aastatel on märgata mitut olulist muutust, mis seotud riigi julgeoleku ja rahuga maailmas.https://services.err.ee/media/embed/6593672017-03-22T17:40:06+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/584630/paastupaevik-kirjutab-allan-patuga-pooleks-paastudeshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/04/22/363889hffd1t2.pngPaastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudesNovaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.https://services.err.ee/media/embed/6569952017-04-22T13:10:43+03:00yestervispaastpaastupäeviktervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/585024/uhe-minuti-loeng-mis-mojutab-kuriteo-pealtnagija-maluhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/20/353748h52cct2.jpgÜhe minuti loeng: mis mõjutab kuriteo pealtnägija mälu?Mõnikord võib juhtuda, et oleme pealtnägijaks kuriteole. See tähendab, et meil tuleb anda juhtunu kohta ütlusi ning vajadusel tuvastada nähtud isik. See ei pruugi aga olla nii sirgjooneline, kui esmapilgul paistab, nendib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi üldpsühholoogia dotsent Kristjan Kask.https://services.err.ee/media/embed/6585202017-03-20T10:08:35+02:00yesÜhe minuti loengrelvÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/584780/kuidas-nugis-kalamajas-vannituppa-sai-osoon-ajas-linnaloomade-jalgihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/18/353165hfa96t2.jpgKuidas nugis Kalamajas vannituppa sai? "Osoon" ajas linnaloomade jälgiPaljud linnud on kohastunud eluks inimese läheduses. Mis saab olla meeldivam, kui ärgata linnakorteris linnulauluga? Aga kuidas reageerite, kui teid võtab hommikul vannitoas vastu nugis? “Osoon” uuris, miks metsloomad kolivad linna.https://services.err.ee/media/embed/6586362017-03-20T17:43:23+02:00yeslooduslinnaloomadkalamajaloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/584774/reisijad-jatavad-laanemere-laevadele-maha-tohutu-hulga-jaatmeidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/06/17/183259hde77t2.jpgReisijad jätavad Läänemere laevadele maha tohutu hulga jäätmeidLäänemerel seilavad reisilaevad on tohutud ujuvad linnad, oma autoparkla, kaubanduskeskuste, restoranide ja hotelliga. Tallinki laev Baltic Queen mahutab 2800 reisijat, kes kõik siin pidutsevad, söövad, joovad ja veedavad oma öö. “Osoon” uurib aga kuhu liiguvad laeval tekitatud jäätmed.https://services.err.ee/media/embed/6586352017-03-20T17:42:00+02:00yeskeskkondprügijäätmedkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/584313/pealtnagija-platseebo-parandab-sporditulemusi-ja-tervisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/16/352209he744t2.jpg"Pealtnägija": platseebo parandab sporditulemusi ja tervistIdee valuvaigistamiseks suhkrutableti neelamisest pole uus. Arstide ja teadlaste hoole all tehtud katsed näitavad nüüd, et platseebo parandab muu hulgas ka sporditulemusi ja leevendab Parkinsoni tõve sümptomeid.https://services.err.ee/media/embed/6575792017-03-16T11:20:12+02:00yestervisplatseeboefekttervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/584230/vaataja-kusib-miks-eakamatel-inimestel-uni-varem-ara-lahebhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/15/351453h3559t2.jpgVaataja küsib: miks eakamatel inimestel uni varem ära läheb?Novaatori teleuudiste vaatajat huvitas, miks on nii, et eakamad inimesed kipuvad hommikuti varem ärkama. Uurisime seda ajuteadlaselt Jaan Arult, kes selgitas, et lihtsalt öeldes ei ole meie aju mõeldud nii vanaks elama ja seetõttu on tal raskusi une hoidmisega.https://services.err.ee/media/embed/6573452017-03-15T17:59:45+02:00yeslugeja küsibajuvaataja küsibjaan aruunilugeja küsibnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/584302/novaatori-teadusuudised-etvs-naftareostuse-erihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/15/352157hf11ct2.jpgNovaatori teadusuudised ETVs: naftareostuse eriMärtsi keskpaiga „Novaatori“ teadusuudiste saates tutvustasime Tartu ülikooli meediauurijate töö viljana valminud tarbijakäitumise raamatut. Saate põhifookus langes sel korral aga naftareostuse seirele ja koristamisele.https://services.err.ee/media/embed/6573312017-03-15T17:26:45+02:00yesnovaatornaftareostusttünovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/584243/digitaliseerumine-sunnib-nutikamaks-nii-tarbija-kui-turundajahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/15/351457h28ebt2.jpgDigitaliseerumine sunnib nutikamaks nii tarbija kui turundajaInfo vabam liikumine on tarbijatele andnud suurema võimu, kuid teisalt aitab ka turundajatel ja tootjatel tarbijate eraellu tungida.https://services.err.ee/media/embed/6573432017-03-15T17:58:24+02:00yesnovaatortarbimineühiskondsotsioloogianovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/584290/ttu-teadlased-kasutavad-liinilaeva-abi-reostuse-tuvastamisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/15/352134h059et2.jpgTTÜ teadlased kasutavad liinilaeva abi reostuse tuvastamiseksKui naftareostus tekib, siis suurema tõenäosusega laevateedel ning just talvistes oludes. Suuri naftalaike seiratakse praegu satelliitidelt ja lennukitelt, kuid kuna need andmed jõuavad kohale pika ajalõtkuga, ei pruugi naftareostust piisavalt kiiresti avastada. Lisaks pole jääaluseid või väiksemaid reostusi nõnda üldse näha.https://services.err.ee/media/embed/6573462017-03-15T18:00:17+02:00yeskeskkondreostusnaftareostuskeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/584065/taaskasutatav-kasn-holbustab-naftareostuste-likvideerimisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/14/351017h9449t2.jpgTaaskasutatav käsn hõlbustab naftareostuste likvideerimistTavalisest diivanipadjast leitav vaht võib pärast naftalembese ainega katmist imada endasse selle enda massist kuni 90 korda rohkem naftat. Sama käsna saab kasutada sadu kordi, mis võiks muuta naftareostuste tõrjumist senisest odavamaks ja lihtsamaks.https://services.err.ee/media/embed/6569552017-03-14T15:20:13+02:00yestehnikanaftareostusargonnetehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/545875/video-kahest-ponevast-populaarteaduslikust-raamatusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/07/21/201130h1cdct2.pngVideo: kahest põnevast populaarteaduslikust raamatustMida tähendab uni meie aju jaoks? Kuidas on loomade ajud kohandunud evolutsiooni käigus maailmaga toime tulema? Kuidas aju kõige tõhusamalt ära kasutada? Sellest tehti juttu eile kahe põneva populaarteadusliku raamatu esitlusel.https://services.err.ee/media/embed/6572582017-03-15T12:58:14+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/320556/uhe-minuti-loeng-kuidas-arvutada-peast-nagu-mustkunstnikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/13/282813hd172t2.jpgÜhe minuti loeng: kuidas arvutada peast nagu mustkunstnik?Ilmselt enamik koolilapsi arvavad, et matemaatika on igav, keeruline ja kui on vaja teha arvutusi vihikus või jumal hoidku, tahvlil, on see tüütu, võtab palju aega ja viib tihti valele vastusele. Osutub, et pole vaja näha nii palju vaeva, kinnitab Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi matemaatika dotsent Maria Zeltser.https://services.err.ee/media/embed/6559842017-03-10T15:18:17+02:00yesÜhe minuti loengmatemaatikaminutiloengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/320376/paastupaevik-kirjutab-rain-uni-sugavam-katsumused-uletatud-peaaeguhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/11/282178hcca0t2.jpgPaastupäevik | kirjutab Rain: uni sügavam, katsumused ületatud… peaaeguPoolteist nädalat paastu on selja taga. Esimese kümne päeva kokkuvõtteks võib tõdeda, et tänapäeval on paastumine vähemalt mitmekesise toidu kättesaadavuse poolest tõeliselt lihtne ja maitsev, kuid mitte kõige odavam tegevus.https://services.err.ee/media/embed/6564942017-03-13T09:12:50+02:00yestervispaastpaastupäevikrain koolitervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/316290/oksudatiivse-stressi-mootmine-voib-aidata-pikendada-eluigahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/10/280554h160bt2.jpgOksüdatiivse stressi mõõtmine võib aidata pikendada eluigaKui inimesed mõtlevad hapnikust tavaliselt kui millestki, mis on eluks vajalik, siis tegelikult on hapnik ka mürgine gaas, kuna see reageerib hõlpsasti mitmesuguste ainetega. Richard Meitern uuris Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös, kas mõningate praegu kasutatavate vahenditega on üldse võimalik õigesti oksüdatiivset stressi mõõta. https://services.err.ee/media/embed/4443752014-06-15T00:00:00+03:00yesloodusrichard meiternloomaökoloogloomaökoloogiarohevintoksüdatiivne stressloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/304042/kokkuvote-tartu-ulikooli-rektorikandidaatide-debatisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/09/259893h6186t2.jpgKokkuvõte Tartu ülikooli rektorikandidaatide debatistTartu ülikooli rektoriks kandideerivad professorid Volli Kalm ja Margit Sutrop debateerisid avalikul väitluskoosolekul ülikooli järgmise viie aasta üle. Laual olid teemad akadeemilisest karjäärist rahastuseni, strukturuurireformist juhtimiseni.https://services.err.ee/media/embed/6557692017-03-09T21:45:44+02:00yesteaduselutartu ülikoolrektorivalimisedmargit sutropvolli kalmteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/294715/novaatori-teadusuudised-etvshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/08/259867h057bt2.jpgNovaatori teadusuudised ETVsNaistepäeval eetris olnud "Novaatori" teadusuudistes jätsime soouuringud kõrvale ning piilusime hoopis fundamentaalfüüsika maailma, saime üllatusliku teadmise Kunda tsemenditolmu mõju kohta samblikele ning saate lõpus ka vastuse küsimusele, miks mõne keedumuna koor tuleb kergesti lahti, teise oma aga üldse mitte.https://services.err.ee/media/embed/6553672017-03-08T18:34:27+02:00yesnovaatornovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/294704/vaataja-kusib-kuidas-keedumuna-koor-paremini-lahti-saadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/08/259850h58cbt2.jpgVaataja küsib: kuidas keedumuna koor paremini lahti saada?Eesti maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna dotsendi Ivi Jõudu sõnul saab munade koorimist hõlbustada mitmel viisil.https://services.err.ee/media/embed/6553462017-03-08T17:30:29+02:00yesnovaatormunalihavõttednovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/286006/kunda-tsemenditehase-tolmu-moju-samblikele-ullatas-teadlasihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2009/11/04/194387hd26bt2.jpgKunda tsemenditehase tolmu mõju samblikele üllatas teadlasiTartu ülikooli ökoloogid Ave Suija ja Jaan Liira uurisid seda, kuidas sambliku populatsioonid Kunda metsades vahelduvad. Just aluseline tsemenditolm on stressoriks, mis mõjutab lokaalset liikide dünaamikat. Sarnaseid mustreid leidub mujalgi.  https://services.err.ee/media/embed/6553452017-03-08T17:29:21+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/294708/fuusikud-uurivad-jalgpalli-sees-ainete-uusi-omadusihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/08/259861h8b6ct2.pngFüüsikud uurivad "jalgpalli" sees ainete uusi omadusiKeemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) füüsikud panevad kerakujulise süsinikumolekuli sisse lõksu teiste ainete molekule, et siis täpsemalt uurida ainete omadusi, mis võiksid kunagi jõuda näiteks materjaliteaduse kaudu meie igapäevakasutusse.https://services.err.ee/media/embed/6553442017-03-08T17:29:16+02:00yeslooduskeemiamolekulfüüsikaloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260780/paastupaevik-kirjutab-allan-iga-algus-on-raske-ja-konarlikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/07/202824hc91ft2.jpgPaastupäevik | kirjutab Allan: iga algus on raske ja konarlikEelmisel nädalal algas paastuaeg, mille puhul korraldab ERRi teadusportaal Novaator eksperimendi, kuidas kaks ERRi ajakirjanikku Rain Kooli ja Allan Rajavee 40-päevase katsumusega hakkama saavad. Oma esimeste päevade kohanemislugu jagab teiega katsealune Allan Rajavee, kelle jaoks on paast alanud üpris keerukalt.https://services.err.ee/media/embed/6548982017-03-07T13:06:42+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260781/kuidas-sundisid-haruldased-rajakaamera-kaadrid-ilvestesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/07/202825h4e97t2.jpgKuidas sündisid haruldased rajakaamera kaadrid ilvestest?Hoolikalt valitud rajakaamera asukoht tõi Tartu ülikooli doktorandile Ants Tullile preemiaks haruldased kaadrid ilveste paaritumisest ja järelmängust.https://services.err.ee/media/embed/6548882017-03-07T12:41:46+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260772/uhe-minuti-loeng-milleks-meile-fuusikahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/05/202817h217et2.pngÜhe minuti loeng: milleks meile füüsika?Matemaatika ja füüsika – sageli lausutakse neid sõnu kohatu ning hirmunud aupaklikkusega. Justkui oleks tegu millegi ebamaise ja üliraskega. See "hirm" on aga kohutav õnnetus, mille väärilised viimased sugugi pole, kinnitab Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.https://services.err.ee/media/embed/6544552017-03-05T21:03:51+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260340/vaataja-kusib-kuidas-on-tekkinud-rahahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/28/202278h6fcft2.jpgVaataja küsib: kuidas on tekkinud raha?"Novaatori" vaataja saatis meile küsimuse, kuidas on tekkinud raha. Palusime sellele vastata Tallinna ülikooli numismaatikakogu fondihoidjal Mauri Kiudsool. Lisaks uurisime selle kohta, kuidas rahapajad maasse on saanud.https://services.err.ee/media/embed/6532582017-03-01T17:45:48+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260352/tartu-ulikooli-kunstimuuseumis-saab-naha-teisest-sajandist-parit-rooma-muntehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/01/202288h89a2t2.jpgTartu ülikooli kunstimuuseumis saab näha teisest sajandist pärit Rooma münteKaks aastat tagasi leidsid arheoloogid Lääne-Virumaalt Varudi-Vanakülast kokku 51 Rooma münti. Sedavõrd palju Rooma münte pole Eestis kunagi varem leitud ja nii hindavad arheoloogid seda Eesti üheks viimase aja olulisimaks arheoloogiliseks leiuks. Täna avati Tartu ülikooli kunstimuuseumis seda sama leidu tutvustav näitus, kus muuhulgas saab oma silmaga näha juba teisest sajandist pärinevaid münte.https://services.err.ee/media/embed/6533652017-03-01T22:04:48+02:00yesajaluguajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260346/metsanduse-innovatsiooni-kannustavad-piirangudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/01/202284h3fe6t2.jpgMetsanduse innovatsiooni kannustavad piirangudHiljuti Eesti maaülikoolis doktoritööd kaitsnud Meelis Tederi sõnul pole metsandus eriti innovatiivne ehk uuenduslik valdkond. Pigem toimub uuendus puidutöötlemises või nendes valdkondades, mis valmistavad seadmeid, olgu need siis metsanduse või puidutöötlemise tarbeks.https://services.err.ee/media/embed/6532542017-03-01T17:42:11+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260349/flemingi-hallituse-eest-kaidi-valja-15-000-dollarithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/03/01/202285h3ccdt2.jpgFlemingi hallituse eest käidi välja 15 000 dollaritBonhami oksjonimajas Londonis pandi müüki hallitus, millest sünteesis Alexander Fleming maailma esimese antibiootikumi – penitsilliini. Oksjonimaja teatel maksis uus omanik proovi eest 14 597 dollarit.https://services.err.ee/media/embed/6532992017-03-01T19:14:04+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260341/100-sekundi-video-miks-on-vaja-kasitooteadusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/28/202279hbcf0t2.jpg100 sekundi video: miks on vaja käsitööteadust?Eestis toodetavast lambavillast peaaegu 90% hävitatakse, samas kui mõned käsitöötehnikad vaevlevad materjalipuuduses. Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin usub, et teadusliku lähenemise abil saab olukorda muuta.https://services.err.ee/media/embed/6522752017-02-26T21:46:26+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260337/kaks-kosmoseturisti-valmistuvad-tegema-tiiru-umber-kuuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/14/201665hb248t2.jpgKaks kosmoseturisti valmistuvad tegema tiiru ümber KuuUSA kosmosefirma SpaceX teatas, et saadab tuleval aastal kaks kosmoseturisti tegema tiiru ümber Kuu.https://services.err.ee/media/embed/6528822017-02-28T17:15:24+02:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260333/liblikas-kes-talvitub-lumekihi-seeshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/21/202272h897ct2.jpgLiblikas, kes talvitub lumekihi seesRohukedrik on liblikas, keda võib lendamas näha suveöödel. „Osoon“ uuris, mis temaga talvel toimub?https://services.err.ee/media/embed/6525292017-02-27T20:31:28+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260329/teaduspuuk-osutab-kalade-bioloogiline-kell-naitab-kevadethttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/26/202270he71dt2.jpgTeaduspüük osutab: kalade bioloogiline kell näitab kevadet“Osoon” sõitis üle Peipsi järve jää Emajõe suudmesse Praaga külla, et kontrollida traditsioonilist kalapüügivahendit, jõemõrda, ning heita pilk teaduspüügi olemusse.https://services.err.ee/media/embed/6525262017-02-27T20:22:01+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260330/nutikas-tehas-sorteerib-prugi-optilise-seadmegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/02/91151h50fft2.jpgNutikas tehas sorteerib prügi optilise seadmegaJäätmekäitlus muutub tänu tehnoloogiale üha nutikamaks ning oskab prügi liigiti sorteerida optilise seadme abil. “Osoon” käis uuenduslikku tehast uurimas ning tuvastas, et kõrgtehnoloogiline tehas ei vabasta siiski prügi liigiti sorteerimisest kodudes.https://services.err.ee/media/embed/6525372017-02-27T21:03:21+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260328/uhe-minuti-loeng-kuidas-tekivad-hallutsinatsioonidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/26/202269h991ft2.jpgÜhe minuti loeng: kuidas tekivad hallutsinatsioonid?Olgu tajujaks arvuti või inimene – üks võimalik selgitus meelepetete tekkeks võib olla üllatuslikult sarnane, leiab Bergeni ülikooli bioloogilise psühholoogia dotsent ja Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi kognitiivse neuropsühholoogia dotsent Kristiina Kompus.https://services.err.ee/media/embed/6522742017-02-26T21:45:15+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260324/kardioloog-eesti-inimesed-on-tervemad-kui-99-aastat-tagasihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/24/202265hdad0t2.jpgKardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasiEesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.https://services.err.ee/media/embed/6519762017-02-24T22:10:19+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260317/eesti-lapsed-istuvad-koolis-ulemaara-palju-teadlased-pakuvad-lahendusehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/22/202261h477ct2.jpgEesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduseKümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.https://services.err.ee/media/embed/6514142017-02-22T19:38:06+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260318/uhe-minuti-loeng-kui-vana-on-eestihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/19/200457h4afft2.jpgÜhe minuti loeng: kui vana on Eesti?See esmapilgul lihtne küsimus tekitab tihti suurt kimbatust. Tudengite peal testituna annab see enamasti vastuoksliku tulemuse: Eesti on küll põline maa, kus me oleme elanud aastatuhandeid, kuid siiski riigina väga noor, märgib Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.https://services.err.ee/media/embed/6512842017-02-22T09:59:23+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260313/mimikri-kulvab-segadusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/22/202257h6deft2.jpgMimikri külvab segadustMimikri on midagi enamat kui lihtsalt mõne liigi sarnanemine teisele liigile ja tekitab mõnikord segadust ka liigikaaslaste endi vahel. Semiootik Timo Maran avaldas kirjastuses Springer raamatu “Mimicry and meaning”, kus vaatleb mimikrit muuhulgas nii erinevate liikide vahelise ökoloogilise suhtena, kui ka märgisuhet jäljendaja, jäljendatava ja eksitatud looma vahel.https://services.err.ee/media/embed/6514152017-02-22T19:38:41+02:00yesnovaatornovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260315/jaheda-tahe-umbrus-kubiseb-maa-sarnastest-planeetidesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/22/202259h8c4at2.jpgJaheda tähe ümbrus kubiseb Maa-sarnastest planeetidestMaast kosmilises mõttes vaid kiviviske kaugusel asuvas planeedisüsteemis tiirleb kahvatu tähe ümber seitse suuruselt Maaga võrreldavat planeeti, teatavad astronoomid. Neist kuuel võib leiduda vedelas olekus vett, mida peetakse elu tekkimise eelduseks.https://services.err.ee/media/embed/6513912017-02-22T18:19:24+02:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260316/ttu-teaduskondade-juhid-loodavad-oppekavadest-laiapohjalisusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/07/03/202260hcda4t2.jpgTTÜ teaduskondade juhid loodavad õppekavadest laiapõhjalisustSelle aasta algusest toimub õppetöö Tallinna Tehnikaülikoolis varasema kaheksa teaduskonna asemel neljas teaduskonnas, kolmapäeval ametisse astunud uued teaduskondade juhid loodavad, et läbiviidud struktuurireform aitab Tehnikaülikoolil luua paremat sidet ühiskonnaga ja muuta õppekavu laiapõhjalisemaks.https://services.err.ee/media/embed/6514042017-02-22T19:09:47+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260303/amblikud-peavad-jahti-ja-paarituvad-ka-lumelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/21/202249h23e5t2.jpgÄmblikud peavad jahti ja paarituvad ka lumelTuleb välja, et ka osa ämblikest on talvel aktiivsed ja nad käivad lume peal umbes nagu tavalised lume peal käivad putukad ehk tulevad kas tuulutama või uudishimust, selgitas loodusfotograaf Urmas Tartes "Osoonile".https://services.err.ee/media/embed/6508002017-02-20T17:37:27+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260302/osoon-uuris-kuiva-maa-ja-suvavee-vahele-jaavaid-alasidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/20/202248h250ct2.jpg"Osoon" uuris kuiva maa ja süvavee vahele jäävaid alasidMärgalad on kooslused ja maastikud, mis hoiavad ja koguvad vett. Sellepärast ongi nad märgalad. Need on ökosüsteemid, mis on kuiva maa ja süvavee vahel. See, et nad hoiavad vett, ongi see võtmekoht, mille pärast "Osoon" käis Endla looduskaitsealal Kaasikjärve rabas rahvusvahelisel märgalade päeval.https://services.err.ee/media/embed/6508022017-02-20T17:40:25+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260301/moobli-plasti-ja-roivajaagid-vormuvad-soojaks-ja-uuteks-toodetekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/20/202247h568ft2.jpgMööbli-, plasti- ja rõivajäägid vormuvad soojaks ja uuteks toodeteksTööstuses tekib paratamatult jääke, olgu need tekstiilist või puidust – kõike saab teatud määral ära kasutada tootmise tõhustamiseks või kulude vähendamiseks. "Osoon" uuris, kuidas seda tehakse.https://services.err.ee/media/embed/6507992017-02-20T17:37:12+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260297/oecd-ekspert-koolid-on-kukkunud-labi-inimestele-eluks-puudluse-andmiselhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/19/202243h094at2.jpgOECD ekspert: koolid on kukkunud läbi inimestele eluks püüdluse andmiselEesti laste teadmised loodusainetes on väga head. Ometi ei näe õpilased end tulevikus töötamas teadlase või insenerina. Miks see nii on ja mida siin teha annaks selgitas sel nädalal Eestit külastanud OECD hariduse ja oskuste osakonna juht Andreas Schleicher.https://services.err.ee/media/embed/6506292017-02-19T19:00:04+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260283/numbrimang-higgsi-boson-voib-kuulutada-maailmaloppuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/15/202231h2036t2.pngNumbrimäng: Higgsi boson võib kuulutada maailmalõppuUniversum on olemuslikult ebastabiilne ja lõpliku elueaga, järeldavad teistele elementaarosakestele massi andva Higgsi bosoni omadusi uurinud füüsikud. Selle asemele tekkivas maailmakõiksuses kehtivad füüsikaseadused tõenäoliselt mõistuslikku elu ei toeta.https://services.err.ee/media/embed/6497542017-02-15T17:52:17+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260282/fuusika-uurimise-praktilised-tulemused-puutetundlik-ekraan-ja-wwwhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/09/22/197485hd204t2.jpgFüüsika uurimise praktilised tulemused: puutetundlik ekraan ja WWWKuigi pole selge kas ja kuidas maailm lõpu saab, siis meie universumi uurimise käigus töötatakse välja tehnoloogiaid, millest on kasu ühiskonnale laiemalt – sõna otseses mõttes käega katsutavaim tulemus on meie nutitelefonide puutetundlikud ekraanid.https://services.err.ee/media/embed/6497562017-02-15T18:00:36+02:00yesnovaatornovaatornoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260267/millised-tuuled-puhuvad-hiiumaa-hiigeltuulepargi-ehitamiselhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/10/202219h235at2.jpgMillised tuuled puhuvad Hiiumaa hiigeltuulepargi ehitamisel?Merele tuulepargi planeerimine on Eestis erakordne ettevõtmine. Mujal maailmas on meretuulepargid aina populaarsemad, sest maismaal jääb sobivat ruumi üha vähemaks ja merel on ka tuult rohkem. Ettevõte 4Energia on meretuulepargi äriprojekti arendanud juba 10 aastat, kuid miks plaanitakse seda just Hiiumaa rannikule? „Osoon“ uuris lähemalt.https://services.err.ee/media/embed/6492982017-02-13T20:53:55+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260271/uhe-minuti-loeng-kuidas-turism-rahu-tagabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/13/202222h89det2.jpgÜhe minuti loeng: kuidas turism rahu tagab?Turism on üks parimaid purustatud majanduse taastajaid, sest seda on võimalik ergutada ilma igasuguste investeeringuteta st näidata turistele seda, mis sõda on teinud, leiab loodus- ja terviseteaduste instituudi rekreatsioonikorralduse dotsent Mart Reimann.https://services.err.ee/media/embed/6490592017-02-12T19:01:46+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260266/lumeilvesed-kaisid-eesti-magesid-ule-mootmashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/05/202218hf7e4t2.jpgLumeilvesed käisid Eesti mägesid üle mõõtmas2013. aastal ei teadnud keegi, et Kukumägi on Eesti 20 kõrgema mäe hulgas. Seda sellepärast, et keegi polnud piisavalt täpsete riistadega seda üle mõõtnud. „Osoon“ käis kaasas Tartu üliõpilaste looduskaitse ringi algatatud matkaga Lumeilves, millel mõõdetakse üle Eesti mäetippe.https://services.err.ee/media/embed/6493012017-02-13T20:55:53+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260269/loodusfotograaf-leidis-talvelumelt-uue-putukaliigihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/04/16/202220hb12ct2.jpgLoodusfotograaf leidis talvelumelt uue putukaliigiVõiks arvata, et talvises metsas putukaelu ei eksisteeri, aga tegelikult see nii ei ole, selgitab bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes „Osoonis“. Ühtlasi räägib ta loo, kuidas ta endalegi ootamatult püüdis fotole uue taliputuka liigi.https://services.err.ee/media/embed/6492972017-02-13T20:53:44+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260262/100-sekundi-video-inkade-kuld-ja-muistse-peruu-loojanghttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/10/202215hf963t2.jpg100 sekundi video: inkade kuld ja muistse Peruu loojangTartu ülikooli võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar räägib eurooplaste vallutusretkedest 16. sajandil, mis viidsid Peruu inkade riigi langemiseni.https://services.err.ee/media/embed/6486012017-02-10T10:40:40+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260258/lastejaam-tervishoiumuuseumis-kas-muuseumiskaik-teeb-tervemakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/09/202212h5af1t2.jpgLastejaam tervishoiumuuseumis: kas muuseumiskäik teeb tervemaks?Millised on need loomad, kellega inimestel on ühised eellased? Mis juhtub pärast surma, mis on elu lahutamatu osa? Kuidas inimesed eristavad lõhnu?https://services.err.ee/media/embed/6477152017-02-07T17:51:38+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260250/arheoloog-savinoude-valmistamine-tegi-inimesed-paiksemakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/08/202205hfe0at2.jpgArheoloog: savinõude valmistamine tegi inimesed paiksemaksEster Oras lisab tavapärasele arheoloogitööle keemilise lisamõõtme – ta kasutab Tartu ülikooli keemialaborites erinevaid masinaid, mis võimaldavad lugeda sajanditevanustest potikildudest või metallanumatest välja nende pika loo.https://services.err.ee/media/embed/6480232017-02-08T16:47:11+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260241/kunstimuuseumi-lapsmuumiad-konelevad-3200-aasta-tagusest-ajasthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/07/202197h5dbct2.jpgKunstimuuseumi lapsmuumiad kõnelevad 3200 aasta tagusest ajastTartu ülikooli kunstimuuseum avab Egiptuse hauakambrist inspireeritud mängulise näituse, kus esitleb kõiki kunstimuuseumi ehtsaid Egiptuse muumiaid.https://services.err.ee/media/embed/6480212017-02-08T16:43:14+02:00yesajaluguajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260249/ttu-teadussekundid-kuidas-valtida-elektriseadmete-kummalist-kaitumisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/08/202204h026ct2.pngTTÜ teadussekundid: kuidas vältida elektriseadmete kummalist käitumist?Kui Popov ja Marconi aastal 1895 oma esimesi raadioside katseid tegid, võisid nad olla suhteliselt rahulikud, sest maailmas polnud just palju erinevaid elektriseadmeid, mis oleks võinud segada nende raadioside seansse. Tänapäeval on olukord kordi keerulisem, nendib Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi teadur Heigo Mõlderhttps://services.err.ee/media/embed/6476982017-02-07T16:45:50+02:00yesttÜ teadussekundidttÜ teadussekundidnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260237/president-andis-ule-noore-teadlase-preemiadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/06/202190ha95ft2.jpgPresident andis üle noore teadlase preemiadPresidendi noore teadlase preemia pälvis sel aastal geenitehnoloog Tõnu Esko, eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest Heli Lukner ja noore IT-teadlase eripreemia Maksim Jenihhin.https://services.err.ee/media/embed/6474752017-02-06T19:01:01+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260232/kuidas-loetakse-kokku-hunte-ja-kui-tapsed-on-need-andmedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/03/202187he69ft2.jpgKuidas loetakse kokku hunte ja kui täpsed on need andmed?Kui Soomaal mööda Valgeraba liikuda ja laukajääle vaadata, on selgelt näha, et see on hundi jälgi tihkelt täis. Selle jäljerägastiku järgi on peaaegu võimatu määrata huntide arvu. Ometi peab kuidagi huntide arvu teada saama ja seda käiski "Osooni" võttegrupp uurimas.https://services.err.ee/media/embed/6475072017-02-06T20:49:24+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260229/uhe-minuti-loeng-mis-on-lopmatushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/03/202184h7071t2.pngÜhe minuti loeng: mis on lõpmatus?Lõpmatus on abstraktne mõiste, mis filosoofias kirjeldab midagi, mis "ei oma piire", on "saavutamatu" või on "ammendamatu". Matemaatiku seisukohalt ei ole lõpmatus arv, vaid pigem lisasümbol, väljendamaks kogust, mis on suurem kui mistahes arv suudaks kirjeldada," selgitab Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi matemaatika professor Mart Abel.https://services.err.ee/media/embed/6468422017-02-03T14:31:51+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260231/ringkaik-eesti-brandirahnude-kivises-maailmashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/03/202186had49t2.jpgRingkäik Eesti brändirahnude kivises maailmasRändkivides pole iseenesest midagi erilist, sest ainuüksi sentimeetrise läbimõõduga kristalset veerist, mis meie aluspõhjas ei paljandu, võib juba nimetada rändkiviks. Hiidrahnud on aga tõelised looduse imed ja Kunda lähedal Letipeal asuv Ehalkivi võiks vabalt olla Eesti "brändrahn". "Osoon" teeb põhjaliku sissevaate ränd- või hiidrahnude maailma ja tõestab, miks rahn tõesti ongi Eesti bränd. https://services.err.ee/media/embed/6475042017-02-06T20:46:05+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260230/seks-lumel-ehk-toelised-talveputukadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/03/202185h8677t2.jpgSeks lumel ehk tõelised talveputukadKevadine ja suvine mets piniseb, sumiseb putukaelust. Kuid on olemas ka tõelised talveputukad, kes ongi aktiivsed just talvel ja ka paarituvad talvel. „Osoonile“ tegi loo talvel paarituvatest putukatest bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes.https://services.err.ee/media/embed/6475092017-02-06T20:51:21+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260217/ttu-teadlaste-nutikas-vork-puuab-kinni-vahirakud-ja-keskkonnasaastehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/02/01/202174h5005t2.jpgTTÜ teadlaste nutikas võrk püüab kinni vähirakud ja keskkonnasaasteTallinna tehnikaülikooli teadlased töötavad välja nutikat polümeerset võrku molekulide püüdmiseks. Selline võrk peab kinni ainult kindlaid molekule, näiteks viiruseid ja ravimeid. Ning just seetõttu sobib see näiteks ravimite õigesse kohta toimetamiseks või keskkonnasaaste määramiseks.https://services.err.ee/media/embed/6461732017-02-01T13:27:08+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260208/geenivaramu-saab-valmishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/29/202166h9ca9t2.jpgGeenivaramu saab valmis  Euroopa ühe edukama, Eesti geenivaramu tuhandete doonorite DNA saab tänu lisandunud rahastusinstrumentidele viimaks järjendatud.https://services.err.ee/media/embed/6461752017-02-01T13:28:26+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260212/ttu-teadussekundid-liginullenergiamajad-toovad-hea-une-ja-madalad-kuttearvedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/31/202171h06d2t2.jpgTTÜ teadussekundid: liginullenergiamajad toovad hea une ja madalad küttearvedAlates 2021. aastast tohib ehitada Eestis vaid liginullenergiamaju, mille vähene energiavajadus kaetakse peamiselt taastuvenergia allikatest. Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski hinnangul tõotavad uut tüüpi majad muuta ühiskonda laiemalt.https://services.err.ee/media/embed/6459242017-01-31T14:14:42+02:00yesttÜ teadussekundidttÜ teadussekundidnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260188/osoon-veealuste-ohtude-ja-ohumarkide-jahilhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/08/18/90851h3946t2.jpg"Osoon" veealuste ohtude ja ohumärkide jahilPunane, roheline, kollane, punane-valge, must-kollane – need värvilised jonnipunnisarnased suured tünnid ja kiitsakad silindrid pole muud kui mere suvised "liiklusmärgid", mis on talveks Rohuküla sadama kai äärde puhkama toodud. "Osoon" käis veeteede ametiga mere ohumärke välja korjamas.https://services.err.ee/media/embed/6457222017-01-30T17:45:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260190/paevaliblikad-mida-nad-soovad-ja-kas-neid-tasub-suuahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/29/202152hc8b7t2.jpgPäevaliblikad – mida nad söövad ja kas neid tasub süüa?Liblikalised jagunevad ööliblikateks ja päevaliblikateks. Päevaliblikaid leidub maailmas umbes 28 tuhat liiki, Eestis leidub neid üle 110 liigi. Sarnaselt ööliblikatele, koosneb ka päevaliblikate elutsükkel neljast staadiumist: muna, röövik, nukk ja valmik.
 Mis on mis, sellest annab ülevaate "Osooni" autor Karl Adami.
https://services.err.ee/media/embed/6457232017-01-30T17:45:31+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260189/reportaaz-duell-inimese-ja-hundi-vahelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/29/202151hfcd2t2.jpgReportaaž: duell inimese ja hundi vahelKeset töönädalat on õnnestunud mõne tunniga kokku kutsuda 67 jahimeest Järva- ja Harjumaa jahiseltsidest. Põhjuseks on Kõrvemaalt varahommikul avastatud hundikarja jäljed. “Osoon” läheb kaasa hallivatimehe küttimisega.https://services.err.ee/media/embed/6457242017-01-30T17:47:41+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260191/uhe-minuti-loeng-miks-on-vorkpall-intelligentide-manghttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/29/66727h1dadt2.jpgÜhe minuti loeng: miks on võrkpall intelligentide mäng?William Morgani 1895. aastal leiutatud võrkpallimäng nõuab sportlaselt head tehnikaoskust, kiiret reageerimist, kehalist võimekust, eelkõige kiirust ja plahvatuslikku jõudu, koordinatsiooni ja võrkpalluritele sobivat kehaehitust, leiab Tallinna ülikool loodus- ja terviseteaduste instituudi võrkpalli dotsent Raini Stamm.https://services.err.ee/media/embed/6455702017-01-29T19:25:59+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260176/ttu-majandusteadlased-opetavad-euroopale-burokraatia-vahendamisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/25/202142h1ecet2.jpgTTÜ majandusteadlased õpetavad Euroopale bürokraatia vähendamistÄriettevõtted on pika aja jooksul välja töötanud viise, kuidas vähendada kulukat bürokraatiat, mis on rahaliselt kallis aga ka ajamahukas. Nüüd otsitakse Tallinna tehnikaülikooli teadlaste abil lahendusi bürokraatia vähendamiseks Euroopa riikide avalikus sektoris.https://services.err.ee/media/embed/6447982017-01-25T19:08:38+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260163/vaike-karbsenapp-karbseid-nappamashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/23/202134hc200t2.jpgVäike-kärbsenäpp kärbseid näppamasMai keskpaigas saabuvad meile Kagu-Aasiast väike-kärbsenäpid. Nii nagu nimigi ütleb, on nad meie kärbsenäppidest väiksemad. „Osooni“ toimetaja Karl Adami kirjeldab oma kohtumisi nende väikeste kärbseid näppavate lindudega.https://services.err.ee/media/embed/6442962017-01-23T18:28:34+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260162/osoon-uuris-lahemalt-aasta-loomahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/02/17/202133h6097t2.jpg"Osoon" uuris lähemalt aasta loomaKuid meie aasta loom pole mitte lihtsalt huvitav modell loodusfotograafidele vaid ka jahiloom, mis tähendab seda, et küllap teavad just jahimehed kõige paremini, kuidas metskitsel läheb.https://services.err.ee/media/embed/6442822017-01-23T17:56:14+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260157/osooni-reportaaz-olmeprugi-jutustab-luguhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/23/202087h2d0et2.jpg"Osooni" reportaaž: olmeprügi jutustab luguKui palju mõtlevad inimesed prügi ära visates, kuhu need lõpuks jõuavad ja mis neist edasi saab? "Osoon" uuris lähemalt prügi lugu ehk kuidas me praegu ja kuidas varem on prügiga majandatud ning kas me oleme oma esivanematega võrreldes targemad prügikäitlejad.https://services.err.ee/media/embed/6442802017-01-23T17:53:14+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260159/uhe-minuti-loeng-kas-lapse-kooli-peaks-valima-perekondhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/20/202081h8ac5t2.jpgÜhe minuti loeng: kas lapse kooli peaks valima perekond?Kas lapse kooli peaks valima perekond või tuleks määrata koolikoht keskselt? Uuringud on näidanud, et see, kuidas algkoolikohti jagatakse, mõjutab oluliselt laste haridustulemusi – laiemalt vaadates on see lausa haridusliku õigluse võtmeline küsimus, leiab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi avaliku poliitika lektor Triin Lauri.https://services.err.ee/media/embed/6437512017-01-20T16:14:54+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260148/100-sekundi-video-mis-on-kogumeediasundmushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/19/202068hcef6t2.jpg100 sekundi video: mis on kogumeediasündmus?Erinevate meediumite ja meediakanalite rohkus on mõju avaldanud ka kultuuritekstide ülesehitusele. Kui traditsiooniliselt oli sündmuseks ühe teose ilmumine või sündmuse toimumine ning teisi meediume kasutati eelnevalt informatsiooni levitamiseks ja reklaamimiseks ning seejärel arvustuse ja järelkaja avaldamiseks, siis täna planeeritakse juba teosed ja sündmused endid erinevaid meediume ja kanaleid kaasavate kogumeediasündmustena.https://services.err.ee/media/embed/6434822017-01-19T14:15:35+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260131/uhe-minuti-loeng-kas-inimoiguste-ajastu-on-loppemashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/16/202050hcb5ct2.pngÜhe minuti loeng: kas inimõiguste ajastu on lõppemas?Uuel aastatuhandel on räägitakse üha enam ja enam inimõigustest kui ainsast võimalikust universaalsest väärtussüsteemist. Seejuures tõusevad esile aga kaks peaaegu vastandlikku narratiivi, leiab TLÜ Ühiskonnateaduste instituudi inimõiguste professor Mart Susi.https://services.err.ee/media/embed/6426802017-01-16T12:45:40+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260130/mis-haalt-teeb-mets-lehelindhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/16/202051h5497t2.jpgMis häält teeb mets-lehelind?"Osooni" toimetaja Karl Adami näitab ja kirjeldab oma kohtumisi metsades siristava mets-lehelinnuga.https://services.err.ee/media/embed/6427402017-01-16T17:54:11+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260122/osoon-milleks-on-tarvis-sailitada-muuseumis-putukaid-voi-luidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/28/201753h452ft2.jpg"Osoon": milleks on tarvis säilitada muuseumis putukaid või luid?„Osoon“ käis Tartu loodusmuuseumi tagatubades ja vaatas aastakümnete jooksul bioloogide kogutud putukaid, loomi ja taimi. Aga kui kõik seesugune info on tänapäeval digitaalselt olemas, siis miks seda kõike veel muuseumikogudes hoida?https://services.err.ee/media/embed/6427412017-01-16T17:55:46+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260121/reportaaz-peeter-suure-merekindluse-katakombide-liblikatesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/16/202049hf473t2.jpgReportaaž Peeter Suure merekindluse katakombide liblikatestPeeter Suure nimelise merekindluse käikude süsteem rajati 20. sajandi alguses. Sellest on Laagris säilinud umbes kolm kilomeetrit, mis on looduskaitse all. Inimesed on selle koha hüljanud, kuid siin liblikad on selle võtnud kasutusele talvitumiseks. „Osoon“ uuris, millised liblikaliigid katakombides talvituvad ja kui sügavale nad on läinud.https://services.err.ee/media/embed/6427422017-01-16T17:56:08+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260108/haapsalus-saab-naitusel-naha-40-liiki-okaspuude-kabisidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/13/202043h40cft2.jpgHaapsalus saab näitusel näha 40 liiki okaspuude käbisidHaapsalu raamatukogus avati näitus, kus on väljas 40 liiki okaspuu käbid kogu maailmas.https://services.err.ee/media/embed/6423232017-01-13T21:44:11+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260114/100-sekundi-video-mis-on-ookeanide-hapestuminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/13/202040hc1a7t2.jpg100 sekundi video: mis on ookeanide hapestumine?Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadur Georg Martin selgitab, mis on Läänemerd ähvardav uus hädaoht ehk merevee hapestumine, mida seni peeti peamiselt maailmamerede probleemiks.https://services.err.ee/media/embed/6419022017-01-12T17:25:07+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260113/uhe-minuti-loeng-mida-teeb-kriis-sotsiaalmeediagahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/11/202037h833dt2.jpgÜhe minuti loeng: mida teeb kriis sotsiaalmeediaga?Katastroofide ja ühiskondlike kriiside ajal killustub sotsiaalmeedia kasutajaskond viieks, muutes organisatsioonide ja inimeste vahelise suhtluse keerukamaks kui kunagi varem, nendib TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi doktor Päivi Tampere.https://services.err.ee/media/embed/6415302017-01-11T09:33:54+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260105/kukeseen-kuulutati-aasta-seenekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/10/202036hb65ct2.jpgKukeseen kuulutati aasta seeneksLisaks aasta loomale ja linnule on alates esmaspäevast Eestil ka aasta seen. Eesti mükoloogiaühingu välja antav tiitel kuulub sedapuhku kukeseenele.https://services.err.ee/media/embed/6413612017-01-10T21:39:16+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260103/osoon-esitleb-kaaksuva-haalega-pikaealised-mardikadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/09/202014h4fbct2.jpg"Osoon" esitleb: kääksuva häälega pikaealised mardikadSuvisel ajal võib niitudel, metsades ja suisa koduaedades kohata sadu erinevaid liike putukaid. Peale kõrvaharkide ja lepatriinude jäävad silma pikkade tundlatega putukad – siklased, keda Eestis on üle 100 liigi. “Osoon” tutvustab neid ebamaise välimuse ja häälega mardiklasi lähemalt.https://services.err.ee/media/embed/6410322017-01-09T17:41:27+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260093/maanteeamet-palus-teadlaste-abi-potrade-liikumise-jalgimisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/09/202013he1abt2.jpgMaanteeamet palus teadlaste abi põtrade liikumise jälgimiseksTallinna-Tartu maantee Kose ja Mäo vaheline lõik ehitatakse 4-realiseks. Selle jaoks on aga oluline teada, kus ja kuidas liiguvad nendel aladel loomad. Nii paluski maanteeamet kümne põdra jälgimiseks abi Tartu ülikooli zooloogidelt.https://services.err.ee/media/embed/6410332017-01-09T17:42:36+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260090/100-sekundi-video-uusaastalubaduse-abil-joukamakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/08/202010hd522t2.jpg100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaksTartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.https://services.err.ee/media/embed/6408912017-01-08T22:28:49+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260082/agenda-ces-il-nutihall-aitab-vanematel-magadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/07/202005h366dt2.jpg"Agenda" CES-il: nutihäll aitab vanematel magadaTehnoloogiamessil CES esitletud nutikas häll Snoo võtab unest ärganud imikute uuesti uinutamiseks appi automaatselt mitmeid trikke, mis peaks vähendama vanemate kurnatust ja tuua õnnelikuma pereelu.https://services.err.ee/media/embed/6405812017-01-06T17:24:17+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260086/agenda-ces-il-robotid-tulevadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/07/202004h9a6ft2.jpg"Agenda" CES-il: robotid tulevad!Paljude inimeste sooviks on ilmelt leida oma ellu kaaslane, kes aitaks neil kodus paremini hakkama saada. Maailma suurimal tehnoloogimessil CES võis näha mitmeid roboteid, mis üritavad täita just seda tühimikku.https://services.err.ee/media/embed/6405832017-01-06T17:38:37+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260079/agenda-ces-il-kaasaskantav-paikesepaneel-uhendab-kodu-elektrivorgust-lahtihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/06/201999h7578t2.png"Agenda" CES-il: kaasaskantav päikesepaneel ühendab kodu elektrivõrgust lahtiMaailma suurimal tehnoloogiamessil CES tutvustatakse esimest päikesepatareid, mis oskab energiat salvestada ja seda jagada ning suhelda energiat tarbivate asjadega.https://services.err.ee/media/embed/6405102017-01-06T10:23:50+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260078/agenda-ces-il-nutikas-juuksehari-kuulab-kui-katki-on-kiharadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/05/201997h9a9bt2.png"Agenda" CES-il: nutikas juuksehari kuulab, kui katki on kiharadKas kammid juukseid õigesti? Maailma esimene nutikas juuksehari annab sellele vastuse, analüüsides seda, kui tugevasti, millise nurga alt ja kui mitu korda kiharaid harjad.https://services.err.ee/media/embed/6403122017-01-05T13:26:55+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260071/video-noorte-teaduste-akadeemia-asutamiskoosolek-alustas-tegevusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/01/04/201990h8713t2.jpgVideo: Noorte Teaduste Akadeemia asutamiskoosolek alustas tegevustTäna kell 14 kogunes Eesti Teaduste Akadeemiasse üle 20 silmapaistva noore teadlase, kellest saavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.https://services.err.ee/media/embed/6401132017-01-04T16:28:40+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260062/matemaatika-riigieksamilt-kaob-uhisosahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/07/17/165580h52fat2.jpgMatemaatika riigieksamilt kaob ühisosaSel kevadel koostatakse lai ja kitsas matemaatikaeksam teistmoodi, ilma ühisosata.https://services.err.ee/media/embed/6396492017-01-02T18:52:46+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260058/masinoppe-uurija-tehisintellekt-pole-enam-ulmehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/30/201975hacd9t2.jpgMasinõppe uurija: tehisintellekt pole enam ulmeTartu ülikooli masinõppe ja neuroteaduse doktorant Ilja Kuzovkin leiab ''Aktuaalsele kaamera'' 2016. aastat kokkuvõtvale erisaatele antud intervjuus, et tehisintellekti ja selle arengut ei tohiks vaadata enam kui killukest ulmefilmist, vaid midagi, mis on lõimitud tihedalt tavamaailmaga.https://services.err.ee/media/embed/6392902016-12-30T20:25:39+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260049/ttu-teadussekundid-tehismoistus-tuleb-tasapisihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/28/201964h22a1t2.jpgTTÜ teadussekundid: tehismõistus tuleb tasapisiIsesõitvatest autodest ja maailma üle võtta ähvardavast tehismõistusest rääkivad uudised on muutunud juba tavapäraseks. Kuigi see kõik on veidi isegi tõsi, ei juhtu see väga ruttu, vaid sammhaaval ning inimestel kasulikul viisil, leiab Tallinna tehnikaülikooli võrgutarkvara professor Tanel Tammethttps://services.err.ee/media/embed/6388082016-12-28T12:31:51+02:00yesttÜ teadussekundidttÜ teadussekundidnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260037/ajakiri-science-nimetas-eesti-teadlaste-uuringu-aasta-teaduslabimurdekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/14/201535hbab4t2.jpgAjakiri Science nimetas Eesti teadlaste uuringu aasta teadusläbimurdeks2016. aasta andis inimkonna ajaloo mõistmisse juurde ühe peatüki ning selle kirjutamises oli oluline osa Eesti Biokeskuse arheogeneetikute teadustööl. Maailma üks hinnatum teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis just selle, ajakirjas Nature ilmunud uuringu tänavuse aasta kümne olulisema teadusläbimurde hulka.https://services.err.ee/media/embed/6381302016-12-23T17:20:42+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260036/100-sekundi-video-kus-tahistavad-joule-rahvusvahemusedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/23/201955heab8t2.jpg100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.https://services.err.ee/media/embed/6378682016-12-22T16:12:48+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260030/ttu-teadussekundid-nutikas-meditsiinitehnika-hoiab-inimesi-haiguste-eesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/22/201950h225bt2.pngTTÜ teadussekundid: nutikas meditsiinitehnika hoiab inimesi haiguste eestTerve olemine on suur õnn. Paraku kaasnevad inimesks olemisega paratamatult haigused. Õnneks on arstide käsutuses nende ennetamiseks ja tõrjumiseks üha rohkem nutikat meditsiinitehnikat. Valdkonna viimaseid arenguid tutvustab TTÜ meditsiinifüüsika professor Ivo Fridolin.https://services.err.ee/media/embed/6377932016-12-22T08:51:16+02:00yesttÜ teadussekundidttÜ teadussekundidnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260014/video-kui-akadeemikutega-teeks-toointervjuu-8-aastanehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/19/201943h0762t2.jpgVideo: kui akadeemikutega teeks tööintervjuu 8-aastaneLastejaama reporter Otto Samuel Kahar tuli ERR Novaatorile appi ja intervjueeris värskelt Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonda valitud teadlasi. Tuleb välja, et lihtsatele küsimustele on teine kord kõige keerulisem vastata. Saime teada, et kardioloog südames armastust ei näe ja päriskalad robotkalu nähes südamerabandust ei saa.https://services.err.ee/media/embed/6360272016-12-14T16:28:22+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260015/bistroo-restoran-loeb-toidusaastmise-nimel-oma-klientide-suutaisihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/03/19/201941h2784t2.jpgBistroo-restoran loeb toidusäästmise nimel oma klientide suutäisiKuigi suured restoranide ketid on ka suured toiduraiskajad, astuvad vähemalt mõned neist samme ka probleemi lahendamiseks. Näiteks bistroo-restoran Lido tellib oma tooraine vastavalt klientide arvule ja lähtub tellimuste tegemisel just nimelt sellest, et järele jääks võimalikult vähe ja toidukasutus oleks võimalikult efektiivne.https://services.err.ee/media/embed/6371542016-12-19T17:32:05+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260012/graafikud-koige-rohkem-toitu-jouab-prugikasti-kodudeshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/19/201940h81f1t2.jpgGraafikud: kõige rohkem toitu jõuab prügikasti kodudesEesti toidupoodides jääb igal aastal müümata 12 000 tonni toidukaupu, mis tähendab rahas mõõdetuna 22 miljonit eurot. Suur osa sellest toidust leiab tee prügikasti, kuid see on vaid murdosa kogu äravisatavast toidu hulgast – toiduraiskamise suurim süüdlane on hoopis ostja.https://services.err.ee/media/embed/6371622016-12-19T18:11:09+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260016/toidusaastmine-vajab-planeerimist-ja-nutikust-kuus-nippi-kuidas-toitu-vahem-raisatahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/18/201939h4eb5t2.jpgToidusäästmine vajab planeerimist ja nutikust: kuus nippi, kuidas toitu vähem raisataKuigi vanu harjumusi on keeruline muuta, on inimeste käitumine toidu tarbimisel kriitilise tähtsusega, sest toidu raiskamine ja kliimamuutused on otseselt seotud. Teadmine, et eestlased viskavad oma kodudes aastas ära ligi 63 miljoni euro väärtuses toitu ja sellest tekkinud keskkonnakahju võrdub 50 000 sõiduauto tekitatud süsihappegaasiga, tähendab, et on viimane aeg hakata toitu mõistlikumalt tarbima. "Osoon" annab kuus lihtsat nippi, kuidas seda teha.https://services.err.ee/media/embed/6371552016-12-19T17:33:06+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259992/toidupanga-tegelikkus-prugivedu-on-odavam-kui-annetaminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/16/161824h0c2at2.jpgToidupanga tegelikkus: prügivedu on odavam kui annetamineLisaks erinevatest kauplustest päästetud kaubale jõuab Toidupanka toit vahel ka otse tootmisliinilt – põhjuseks müügikõlbmatu välimus või vale värv. Kuid mitte alati ei tooda toitu abivajajatele ning ühe sellise põhjuse toob vaatajate ette „Osooni“ erisaade toiduraiskamisest.https://services.err.ee/media/embed/6371642016-12-19T18:13:54+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260018/uhe-minuti-loeng-kuidas-uskumus-meie-voimeid-mojutabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/18/201937ha144t2.jpgÜhe minuti loeng: kuidas uskumus meie võimeid mõjutab?Uskumustel oma võimekuse kohta on tulemustele suurem mõju kui meie tegelikel võimetel. Õpetajatel ja lastevanematel tasub tunnustada aga tulemuste asemel eelkõige pingutust ja tööd, mida nende saavutamise nimel tehti, leiab TLÜ Haridusteaduste instituudi ülddidaktika dotsent Katrin Poom-Valickis.https://services.err.ee/media/embed/6365542016-12-16T10:24:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260008/ttu-katusel-ligunevad-lipid-aitavad-euroopa-puitehitust-edendadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/16/201933h79a2t2.jpgTTÜ katusel ligunevad lipid aitavad Euroopa puitehitust edendadaPraegu kogub aina suuremat hoogu vaidlus Eesti metsade raiemahtude üle. Üks “hundid söönud, lambad terved” lahendus oleks puidu parem ärakasutamine, mitte lihtsalt selle eksportimine palgi või paberipuuna. Tallinna tehnikaülikooli ja Eesti maaülikooli teadlased uurivad erinevate puiduliikide vastupidavust välitingimustes. Parem ilmastikutaluvus võimaldab puitu paremini ja rohkem ehituses kasutada.https://services.err.ee/media/embed/6367282016-12-16T21:47:50+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/260005/100-sekundi-video-kliimamuutus-toob-eestisse-talvepori-suvekuuma-ja-uleujutusedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/16/201930h3885t2.jpg100 sekundi video: kliimamuutus toob Eestisse talvepori, suvekuuma ja üleujutusedTartu ülikooli loodusgeograafia teadur Mait Sepp selgitab, mis on kliimamuutus ja kuidas see Eestis meie igapäevast elu mõjutama hakkab.https://services.err.ee/media/embed/6362152016-12-15T10:16:05+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259988/ttu-teadussekundid-huperspektraalkaamera-voludhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/14/201911hd779t2.pngTTÜ teadussekundid: hüperspektraalkaamera võludTTÜ mehhatroonikasüsteemide õppetooli nooremteadur Märt Juurma räägib erilistest kaameratest, mis jäädvustavad kõik nähtava valguse värvitoonid. Kaameraga saab uurida kõikvõimalikke materjale ja vedelikke ning avastada hõlpsamalt veereostusi ja leida metsa kadunud inimesi.https://services.err.ee/media/embed/6356182016-12-13T11:01:35+02:00yesttÜ teadussekundidttÜ teadussekundidnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259986/estcube-i-meeskond-solmis-esimese-lepingu-kosmosekaamerate-ehitamisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/08/05/79408hf989t2.jpgESTCube-i meeskond sõlmis esimese lepingu kosmosekaamerate ehitamiseksTartu ülikooli, Tartu Observatooriumi ja teiste teadusasutustega koostöös Maa orbiidile saadetud Eesti esimene satelliit ESTCube-1 tegi asjatundjate sõnul nii hea kvaliteediga pilte, et kosmosetööstuselt hakkavad Tartu teadlastele laekuma esimesed tellimustööd. 2017. aasta jaanuaris monteeritakse esimene tellimusena tehtud kosmosekaamera Euroopa Kosmoseagentuuri tudengisatelliidile.https://services.err.ee/media/embed/6357652016-12-13T21:48:14+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259979/toitumisteave-pakendil-kuidas-teadlikult-valtida-tervist-kahjustavathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/12/201905hae22t2.jpgToitumisteave pakendil: kuidas teadlikult vältida tervist kahjustavatTeisipäevast on Euroopas kohustuslik esitada toidupakenditel toitumisalast teavet. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine.https://services.err.ee/media/embed/6357212016-12-13T19:08:21+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259969/uhe-minuti-loeng-milleks-meile-tuhermaadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/12/201889hb673t2.jpgÜhe minuti loeng: milleks meile tühermaad?Kuigi linnades laiuvad tühermaad ei pruugi olla alati kõige kenam vaatepilt, pakuvad need elusorganismidele mitmekesiseid elupaiku ning kannavad teavet ökoloogilisest, kultuurilisest, ja sotsiaalsest minevikust, leiab TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi geoökoloogia professor Tiiu Koff.https://services.err.ee/media/embed/6353332016-12-12T08:32:26+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259966/arvutuskeskus-votab-teadlastelt-vajaduse-ratast-leiutadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/09/201888h9a7ft2.jpgArvutuskeskus võtab teadlastelt vajaduse ratast leiutadaAina uuenev tehnoloogia võimaldab järjest rohkem ja täpsemaid andmeid hankida. Andmetest pole aga suurt kasu, kui inimmõistus neile peale ei hakka ja infoks töödelda ei suuda. Eesti ja välismaa teadlastel aitab andmeid töödelda Eesti teadusarvutuste infrastruktuur ehk ETAIS.https://services.err.ee/media/embed/6352672016-12-11T18:57:33+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259967/100-sekundi-video-kuidas-konnadele-paremaid-tingimusi-luuahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/09/201885hd888t2.jpg100 sekundi video: kuidas konnadele paremaid tingimusi luuaTartu ülikooli loomaökoloogia doktorant Elin Soomets räägib, kuidas vanade kuivenduskraavide kinniajamine ning kallastelt puude raiumine konnade sigimisele kaasa aitab.https://services.err.ee/media/embed/3069812016-12-08T16:03:12+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259964/agentuur-praegune-teaduse-rahastussusteem-takistab-pikaajaliste-eesmarkide-seadmisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/08/201882hd2cct2.jpgAgentuur: praegune teaduse rahastussüsteem takistab pikaajaliste eesmärkide seadmistTulevikus võiksid olla uurimistoetused mahult suuremad, teaduse rahastamine stabiilsem ja uurimistoetuste taotlemine lihtsam, seisab Eesti teadusagentuuri välja töötatud uurimis- ja teadusasutuste tegevustoetuste uues kontseptsioonis, mida tutvustati Tartus teadusfoorumil.https://services.err.ee/media/embed/3070392016-12-08T19:19:48+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259968/tarmo-soomere-akadeemikute-valimisest-ootame-selget-mastimandihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/19/201371h496ct2.jpgTarmo Soomere akadeemikute valimisest: ootame selget mastimändiEile toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul õnnestus viiest vabast kohast täita kolm. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on akadeemial aega ning võrdselt heade kandidaatide puhul on tavaks oodata, kuni keegi neist järgmise 2—3 aastaga selgelt esile tõuseb.https://services.err.ee/media/embed/3069072016-12-08T09:52:55+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259958/teaduste-akadeemia-valis-kolm-uut-liigethttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/07/201879h7020t2.jpgTeaduste Akadeemia valis kolm uut liigetEesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.https://services.err.ee/media/embed/3067542016-12-07T17:17:32+02:00yesteaduste akadeemiateaduste akadeemianoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259955/teadus-kolme-minutiga-rain-kuldjarv-ja-kultuurparmi-kultuursushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/14/201877ha643t2.jpgTeadus kolme minutiga: Rain Kuldjärv ja kultuurpärmi kultuursus Kumb on siidri ja õlle valmistamiseks parem – metsik või kultuurpärm? Võimatu öelda. Küll aga näitlikustab Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Rain Kuldjärve teadustöö, et teaduspõhise lähenemisega on võimalik tuua rahvusvahelistelt siidrikonkursitelt koju auhindu.https://services.err.ee/media/embed/6326592016-12-07T00:00:00+02:00yesnoorteadlasednoorteadlasednoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259942/eesti-pisa-testis-maailma-riikide-vordluses-kuuendalt-kohalt-kolmandalehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/06/91693h5ccet2.jpgEesti PISA testis: maailma riikide võrdluses kuuendalt kohalt kolmandaleOECD 2015. aastal tehtud õpitulemuste uuringust selgub, et Eesti on kolme aastaga parandanud tulemusi nii funktsionaalses lugemisoskuses, matemaatikas kui ka loodusteadustes. Seega tõusis Eesti maailma arvestuses kuuendalt kohalt kolmandale kohale. ERR Novaator tegi värskelt esitatud andmetest kokkuvõtte.https://services.err.ee/media/embed/3064822016-12-06T19:11:35+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259945/mahukas-ulevaade-eesti-teadusest-joudis-kaante-vahelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/05/201791h4465t2.jpgMahukas ülevaade Eesti teadusest jõudis kaante vaheleEesti teadusagentuuri eestvõttel ilmus esimene ülevaatlik kogumik Eesti teadusest, mis vastab muu hulgas küsimustele, kuidas läheb meie teadusel ja teadlastel ning kuhu see paigutub rahvusvahelisel võrdlusskaalal.https://services.err.ee/media/embed/3061542016-12-05T17:21:35+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259929/uhe-minuti-loeng-kuidas-lahendada-nurjatuid-probleemehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/05/201776h9494t2.jpgÜhe minuti loeng: kuidas lahendada nurjatuid probleeme?Kuigi nurjatutel probleemidel, nagu rändekriis ja vaesuse leevendamine, puuduvad sirgjoonelised lahendused, on need siiski valitsetavad. Vaja on aga juhti, kes ei paku ise vastuseid, vaid sunnib alluvaid küsima õigeid küsimusi, leiab TLÜ ühiskonnateaduste instituudi poliitikateaduste metodoloogia dotsent Peeter Selg.https://services.err.ee/media/embed/3056032016-12-02T13:26:06+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259924/100-sekundi-video-sooline-vordoiguslikkus-rumal-reaalsus-voi-reaalne-rumalushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/12/02/201772h06aat2.jpg100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.https://services.err.ee/media/embed/3053192016-12-01T09:55:47+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259908/teadus-kolme-minutiga-kristi-krebs-ja-geneetikaga-allkirjastatud-ravimiretsepthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/30/201762h5824t2.jpgTeadus kolme minutiga: Kristi Krebs ja geneetikaga allkirjastatud ravimiretseptRavimeid tehakse hetkel keskmisele inimesele. Inimeste ainulaadsuse tõttu ei tea seetõttu ka arst ravimit välja kirjutades, kas ja kuidas see patsiendile üldse mõjub. Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs uurib, miks reageerivad inimesed ravimitele erinevalt ja kuidas kasutada neid teadmisi edaspidi ravimisel.https://services.err.ee/media/embed/6325422016-11-30T00:00:00+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259909/ttu-teadussekundid-ajutised-makseraskused-roovivad-tarbimisisu-pikemaks-ajakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/30/201758h2a40t2.jpgTTÜ teadussekundid: ajutised makseraskused röövivad tarbimisisu pikemaks ajaksLaenu teenindamisel makseraskuste kogemine vähendab inimeste tarbimist ka peale probleemide lahenemist, nendib Tallinna tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsent Merike Kukk.https://services.err.ee/media/embed/3046552016-11-29T12:05:50+02:00yesttÜ teadussekundidttÜ teadussekundidnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259905/ttu-akustikateadlased-uurivad-voimalusi-automura-summutamisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/29/201757h4ac0t2.jpgTTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseksPidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.https://services.err.ee/media/embed/3048032016-11-29T21:38:33+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259891/uhe-minuti-loeng-kuidas-valtida-aasias-tolkes-kaduma-minemisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/25/201734had0ct2.jpgÜhe minuti loeng: kuidas vältida Aasias tõlkes kaduma minemist?21. sajandil on Aasiast saanud paljudele väljakutseid esitav uudne õpi-, töö- või ärikeskkond, millel on eriomane kontekst. Konteksti tundmata on kerge sattuda vastastikuse vääritimõistmise lõksu, nendib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi jaapani uuringute lektor Maret Nukke.https://services.err.ee/media/embed/3037602016-11-25T13:02:37+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259886/100-sekundi-video-kuidas-kiiremini-lugedahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/25/201729hc73dt2.jpg100 sekundi video: kuidas kiiremini lugeda?Tartu ülikooli emeriitprofessor Jaan Mikk tutvustab arvutiprogrammi, mis aitab tudengitel kiiremini lugeda ning annab paar soovitust, kuidas igaüks oma lugemiskiirust tõsta saaks.https://services.err.ee/media/embed/6320772016-11-24T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259872/teadus-kolme-minutiga-katre-juganson-ja-nanomaterjalide-nahtamatu-ohthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/22/201717h736dt2.jpgTeadus kolme minutiga: Katre Juganson ja nanomaterjalide nähtamatu ohtViimastel aastatel on leiutatud mitmeid nanomaterjale, mida leiab juba erinevatest toodetest ja millele pannakse suuri lootusi meditsiinis ja elektroonikas. Kui esmapilgul võib tunduda, et nanomaterjalidest saabki vaid kasu, võivad head omadused muuta need elusloodusele samas ka ohtlikuks, märgib keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi nooremteadur Katre Juganson.https://services.err.ee/media/embed/6318572016-11-23T00:00:00+02:00yesnoorteadlasednoorteadlasednoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259865/ttu-teadussekundid-lained-toovad-taastuvenergeetikasse-uusi-tuulihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/22/201716ha306t2.jpgTTÜ teadussekundid: lained toovad taastuvenergeetikasse uusi tuuliTallinna tehnikaülikoolis valmiv laineenergial töötav elektrigeneraator võiks varustada energiaga muu hulgas laevu ja väikesaari ning kaitsta meres asuvaid tuuleparke lainete kahjustava mõju eest.https://services.err.ee/media/embed/6315822016-11-22T00:00:00+02:00yesttÜ teadussekundidttÜ teadussekundidnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259860/tartu-teadlased-muutsid-staatilise-elektri-paljale-silmale-nahtavakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/21/201708hf25at2.pngTartu teadlased muutsid staatilise elektri paljale silmale nähtavaksTartu ülikooli teadlased arendasid välja materjali, mida on võimalik kasutada staatilise elektrilaengu tuvastamiseks nähtava värvimuutuse abil. Uudne materjal on nanotraate sisaldav odava hinnaga vedelik, täpsemalt suspensioon ehk heljum, mis võib pakkuda tohutut rahasäästu elektroonikatööstusele.https://services.err.ee/media/embed/6312622016-11-21T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259855/uhe-minuti-loeng-mis-on-disainimustridhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2018/03/29/471368ha8e5t2.pngÜhe minuti loeng: mis on disainimustrid?Erinevate digiseadmete kasutamine – alates tarkadest kelladest ja nutitelefonidest, lõpetades suurte interaktiivsete ekraanideni – on muutunud tavapäraseks. Samamoodi on üha rohkem saadaval rakendusi, mis on mõeldud töötamiseks samaaegselt just mitmetel seadmetel, märgib Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi interaktsioonidisaini lektor Ilja Šmorgun.https://services.err.ee/media/embed/6302972018-03-29T10:32:07+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259853/tallinna-botaanikaaia-naitusel-tutvustatakse-noiataimihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/20/201700h17dat2.jpgTallinna botaanikaaia näitusel tutvustatakse "nõiataimi"Tallinna botaanikaaed tutvustab praegu looduse sellised flooraesindajaid, millele inimesed on omistanud müstilisi või nõiduslikke omadusi. Väljas on nii kodumaised kui ka eksootilised taimed. Mõned neist on mürgised, mõned ravivate omadustega ja mõned lihtsalt ilusad silmale vaadata.https://services.err.ee/media/embed/6311072016-11-20T00:00:00+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259843/100-sekundi-video-meedialood-kallutavad-netiperverdi-kuvandi-aarmusessehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/17/201696h4e39t2.jpg100 sekundi video: meedialood kallutavad netiperverdi kuvandi äärmusesseTartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel uuris, kuidas gümnaasiumiõpilased netiperverte ette kujutavad ning leidis, et tegelikkuses ei pruugi ahistaja karikatuursele kuvandile vastata.https://services.err.ee/media/embed/6303982016-11-17T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259845/teadlikkus-enneagsetest-sundidest-on-jatkuvalt-madalhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/26/198171h621et2.jpgTeadlikkus enneagsetest sündidest on jätkuvalt madalÜlemaailmselt sünnib iga kümnes laps enneaegselt. Vaatamata aga enneaegsete sündide suurele osakaalule on ühiskonna teadlikus enneaegsesusest jätkuvalt madal.https://services.err.ee/media/embed/6304142016-11-17T00:00:00+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259830/video-kuidas-piirata-liigset-suhkrutarvitamisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/16/201689h502ct2.jpgVideo: kuidas piirata liigset suhkrutarvitamistÜlekaalulisusega seonduvate terviseprobleemide vähendamiseks tuleb pöörata muu hulgas pilk magustatud jookide vähendamise poole. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud analüüsi kohaselt annaks parimaid tulemusi mitmekülgne meetmete pakett. Eesti Toiduliidu hinnangul pole magustatud jookide täiendav maksustamine õigustatud. https://services.err.ee/media/embed/6301252016-11-16T00:00:00+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259833/ttu-teadussekundid-milleks-kasutada-toostusroboteidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/16/201688h765ft2.jpgTTÜ teadussekundid: milleks kasutada tööstusroboteid?Inimesed ei peaks tööstusrobotite pealetungi kartma, kuna need asuvad tegema valdavalt inimestele tüütuid või ohtlikuid töid, leiab Tallinna tehnikaülikooli mehhatroonikasüsteemide õppetooli teadur Maido Hiiemaa.https://services.err.ee/media/embed/6297042016-11-15T00:00:00+02:00yesttÜ teadussekundidttÜ teadussekundidnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259818/100-sekundi-video-mis-on-kahjuroomhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/15/201681hcdebt2.jpg100 sekundi video: mis on kahjurõõm?Kas kahjurõõm on ikka nii halb kui esialgu paistab? Tartu ülikooli doktorant Heidy Meriste otsib vastuseid filosoofiast.https://services.err.ee/media/embed/6287252016-11-10T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259827/diabeediliidu-juhataja-paljud-eesti-diabeetikud-pole-oma-haigusest-teadlikudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/01/11/195189h05a0t2.jpgDiabeediliidu juhataja: paljud Eesti diabeetikud pole oma haigusest teadlikudEsmaspäeval, 14. novembril tähistatakse rahvusvahelist diabeedipäeva. Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes nentis, et umbes pooled Eesti diabeetikud ja eeldiabeediga inimesed pole oma haigusest teadlikud.https://services.err.ee/media/embed/6296282016-11-14T00:00:00+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259809/uhe-minuti-loeng-milline-oli-kool-ja-koolmeister-tsaariaja-lopushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/14/201661h1e7dt2.jpgÜhe minuti loeng: milline oli kool ja koolmeister tsaariaja lõpus?Tsaariaeg ei hellitanud õpilast ega õpetajat. Suuresti vene keeles toimunud õppetöö tõttu polnud kolme koolitalve jooksul omandatud teadmised teab mis laiad, nendib Tallinna ülikooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik.https://services.err.ee/media/embed/6288952016-11-11T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259808/mektorys-avatud-kuttelabor-naitab-toasooja-teekonda-tootmisest-radiaatorinihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/11/201654hf687t2.jpgMektorys avatud küttelabor näitab toasooja teekonda tootmisest radiaatoriniTTÜ Mektory kompleksis avatud unikaalses küttelaboris on võimalik jälgida kaugkütte miniatuurset mudelit.https://services.err.ee/media/embed/6289702016-11-11T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259785/ttu-teadussekundid-virtuaalreaalsus-muudab-toostusrobotid-ohutumakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/09/201640hb1e2t2.jpgTTÜ teadussekundid: virtuaalreaalsus muudab tööstusrobotid ohutumaksViimastel aastatel on kasvavaks trendiks erinevate tootmisliinide ja tootmisseadmete simulatsioonitarkvara kasutuselevõtt. TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituudi insener Vladimir Kuts kinnitab, et on olemas erinevad tarkvaralised vahendid ning kõik vajalikud instrumendid selleks, et simuleerida oma tootmist virtuaalselt.https://services.err.ee/media/embed/6280732016-11-08T00:00:00+02:00yesttÜ teadussekundidttÜ teadussekundidnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259776/seismoloog-kesk-itaalia-maavarinate-laine-algas-juba-2009-aastalhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/08/25/201624h4751t2.jpgSeismoloog: Kesk-Itaalia maavärinate laine algas juba 2009. aastalSeismoloog Heidi Soosalu sõnul on Kesk-Itaaliat räsinud maavärinad osa suuremast seismilisest protsessist, mis sai alguse juba 2009. aastal ning mille lõppu on hetkel väga raske prognoosida.https://services.err.ee/media/embed/6277112016-11-07T00:00:00+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259774/uhe-minuti-loeng-kuidas-mojutavad-usa-valimised-eestithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/27/201618hdba3t2.jpgÜhe minuti loeng: kuidas mõjutavad USA valimised Eestit?USA presidendivalimisi jälgitakse suure huviga üle maailma. USA-l on ülisuur mõju tervele maailmale nii majanduslikult, julgeoleku mõttes kui ka kultuuriliselt, kinnitab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvaheliste suhete dotsent Matthew Crandall.https://services.err.ee/media/embed/6267892016-11-03T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259765/antropoloogid-aitavad-isesoitvaid-autosid-liikluses-kaituma-opetadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/05/18/201614h8521t2.jpgAntropoloogid aitavad isesõitvaid autosid liikluses käituma õpetadaIsejuhtivad autod peaksid osaliselt jõudma linnaliiklusesse järgmise viie aasta jooksul ja selleks, et autod oskaksid võimalikult turvaliselt ja sujuvalt liigelda, ei tee tööd üksnes tarkvaraarendajad, vaid ka antropoloogid, kes jälgivad, kuidas autojuhid ja jalakäijad praeguses liikluses omavahel suhtlevad.https://services.err.ee/media/embed/6270792016-11-04T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259754/100-sekundi-video-tuvirakuteraapia-ja-uued-ravivoimalusedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/03/201612hcfcft2.jpg100 sekundi video: tüvirakuteraapia ja uued ravivõimalusedTartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Valmar Kasuk usub, et seljaajuvigastusega ratastooli aheldatud inimesi võiks tulevikus aidata tüvirakuteraapia.https://services.err.ee/media/embed/6271172016-11-04T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259636/teadusvideo-kuidas-malupulgad-nanotehnoloogiaga-paremaks-tehahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/11/201514h97b0t2.pngTeadusvideo: Kuidas mälupulgad nanotehnoloogiaga paremaks teha?Tartu ülikooli materjaliteaduse doktorant Kristjan Kalam selgitab kolme minuti videos, kuidas töötab mälupulk ja kuidas nanotehnoloogia abil uudne mälutüüp välja arendada.https://services.err.ee/media/embed/6227472016-10-17T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259747/ttu-teadussekundid-naised-on-meestest-paremad-investoridhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/11/01/201603h3853t2.jpgTTÜ teadussekundid: naised on meestest paremad investoridInvesteerimisega puutuvad oma elu jooksul kokku paljud inimesed, investeerides näiteks aktsiatesse või kinnisvarasse. Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) majandusteaduskonnas uuritakse, millised on need faktorid, mis mõjutavad investeerimisotsuseid ning milline on erinevate tegurite efekt.https://services.err.ee/media/embed/6262972016-11-01T00:00:00+02:00yesttÜ teadussekundidttÜ teadussekundidnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259751/kohalikud-elanikud-votsid-enda-hoole-alla-parvest-maha-jaanud-kurepojadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/31/201599hd424t2.jpgKohalikud elanikud võtsid enda hoole alla parvest maha jäänud kurepojadTallinna lähedal võtsid kohalikud elanikud varju alla kolm toonekure poega, kes olid oma parvest maha jäänud. Loodusteadlased ja loomasõbrad aga vaidlevad, kas inimene peaks metsloomi päästma või paneb loodus ise asjad paika.https://services.err.ee/media/embed/6259912016-10-31T00:00:00+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259733/uhe-minuti-loeng-kuhu-kaovad-soomeugrilasedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/31/201593hf2a0t2.jpgÜhe Minuti Loeng: kuhu kaovad soomeugrilased?Rahvaloenduse järgi elab eestlaste kõrval Eesti Vabariigis ligi 9 614 muud soomeugrilast: ersad, mokshad, udmurdid, komid, karjalased, marilased, ungarlased, soomlased, ingerisoomalsed ja paljud teised. Üleüldse on maailmas soomeugrilasi umbes 25 miljonit. Soome-ugri keelte kõnelejate hulk väheneb aga jäkuvalt, nendib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste doktor Natalia Abrosimova.https://services.err.ee/media/embed/6259222016-10-31T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259732/unearst-keha-tuleb-juba-praegu-kellakeeramisega-harjutadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/31/200951h42edt2.jpgUnearst: keha tuleb juba praegu kellakeeramisega harjutadaOktoobri viimasel nädalavahetusel keeratakse taas kella, mis pakub seekord inimestele võimalust magada tunni kauem. Hommikuinimestel soovitab aga Unimedi unekeskuse peaarst Heisl Vaher kellakeeramisega seonduva ebamugavustunde vähendamiseks hakata oma sisemist kella keerama juba tänahttps://services.err.ee/media/embed/6255672016-10-28T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259740/video-ulukiteadlased-raadiokaelustavad-uinutatud-potrahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/06/15/201591h2addt2.jpgVideo: ulukiteadlased raadiokaelustavad uinutatud põtraTartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia ja zooloogia osakondade ühine töörühm uurib koos maanteeametiga raadiokaelustega põtrade liikumist Tallinn-Tartu maantee Kose-Mäo teelõigul. Teadlased on praeguseks GPS/GSM kaelustega varustanud juba neli põtra, kokku on plaanis kaelustada kümme looma.https://services.err.ee/media/embed/6255742016-10-28T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259730/100-sekundi-video-mis-juhtub-ajuga-vananedeshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/27/201589ha0cct2.jpg100 sekundi video: mis juhtub ajuga vananedes?Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba räägib vananemisega kaasneda võivatest ajuhaigustest.https://services.err.ee/media/embed/6251272016-10-27T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259703/teadusvideo-kuidas-on-rahvamajad-kujundanud-eesti-kultuuri-ja-uhiskondahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/31/201567h6e09t2.jpgTeadusvideo: kuidas on rahvamajad kujundanud eesti kultuuri ja ühiskonda?Tartu ülikooli eesti mõtteloo teadur Egge Kulbok-Lattik annab teadusvideos lühiülevaate, kuidas on rahvamajad kujundanud eesti kultuuri ja ühiskonda.https://services.err.ee/media/embed/6239852016-10-21T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259724/ttu-teadussekundid-satelliitpildid-merekeskkonna-seireshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/26/201582hadf9t2.pngTTÜ teadussekundid: satelliitpildid merekeskkonna seiresMaast tehtud satelliitpilte näeb kõige sagedamini ilmateates. Satelliitseire või kaugseire laiemalt on aga enamat, kui lihtsalt ilusad pildid ja nende visuaalne interpreteerimine. Satelliitpiltidel leiduvale infole võib rajada väga erinevaid operatiivseid merekeskkonna seire teenuseid.https://services.err.ee/media/embed/6250242016-10-26T00:00:00+03:00yesttÜ teadussekundidttÜ teadussekundidnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259706/uhe-minuti-loeng-mis-annab-oudusfilmidele-hingehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/22/201569hc7abt2.jpgÜhe minuti loeng: mis annab õudusfilmidele hinge?Õudusfilm, see on filmikunsti kõige hapram ja kaduvam osa. Õudusfilm on nagu neitsi, mida saab nautida ainult ühe korra, leiab Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi televisioonimagistrant Mart Sander.https://services.err.ee/media/embed/6236152016-10-20T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259702/eesti-peab-aarmuslikeks-ilmaoludeks-senisest-paremini-valmis-olemahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/22/201571h91b8t2.jpgEesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olemaEesti teadlased on kirja pannud tulevikustsenaariumid, mis meid lähema saja aasta jooksul seoses kliimamuutustega ees ootavad. Põhisõnum on see, et Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema.https://services.err.ee/media/embed/6242302016-10-22T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259704/100-sekundi-video-mis-on-fotoonikahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/21/201565he045t2.jpg100 sekundi video: mis on fotoonika?Täna 33 aastat tagasi kiideti heaks valguse kiiruse väärtus 299 792 458 m/s ning sellest ajast peale tähistatakse 21. oktoobril rahvusvahelist fotoonikapäeva. Mis fotoonika on, sellest räägib Tartu ülikooli füüsikalise optika doktorant Sandhra-Mirella Valdma.https://services.err.ee/media/embed/6236252016-10-20T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259637/teadusvideo-mis-kasu-on-haigele-valge-ja-musta-kitli-koostoosthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/17/201513hda03t2.pngTeadusvideo: mis kasu on haigele valge ja musta kitli koostööst?Selleks, et arstidel ning teadlastel järjest laialdasematest meditsiinilistest ja bioloogilistest andmetest võimalikult palju kasu oleks, on vaja bioinformaatikuid, kes aitavad andmeid tõlgendada ja analüüsida, kasutades tõhusaid matemaatilisi meetodeid.https://services.err.ee/media/embed/6227462016-10-17T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259684/teadlased-vaidlevad-kas-langenud-puulehed-tuleks-kokku-riisuda-voi-maha-jattahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/12/201550hbc27t2.jpgTeadlased vaidlevad, kas langenud puulehed tuleks kokku riisuda või maha jättaTeadlased vaidlevad selle üle, kas puudelt langenud lehed oleks mõistlik kokku riisuda või oleks keskkonnale kasulik see, kui langenud lehed jääksidki maha. Vaidlustest hoolimata käib linnades agar lehtede kokkuriisumine, mis läheb meile ka raha maksma.https://services.err.ee/media/embed/6230792016-10-18T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259674/haridusministeerium-hindas-riigieksamite-korval-koolide-panust-opilasessehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/04/25/201543h8da4t2.jpgHaridusministeerium hindas riigieksamite kõrval koolide panust õpilasesseTeisipäeval tutvustas sihtasutus Innove tänavusi riigieksamite tulemusi ja ka uut näitajat gümnaasiumi panust õpilase edasijõudmisesse. Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo sõnul hakati gümnaasiumi panust mõõtma, et saada terviklikum pilt Eesti gümnaasiumihariduse kvaliteedist.https://services.err.ee/media/embed/6231672016-10-18T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259658/uhe-minuti-loeng-mis-on-populismhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/05/06/169344h17ddt2.jpgÜhe minuti loeng: mis on populism?Palju lihtsam on öelda, mida populism ei ole. Populism ei ole populaarsete, kuid muidu probleemsete poliitiliste otsuste tegemine. Kiiret pensionitõusu või tasuta ühistransporti lubav poliitik ei ole veel populist, leiab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi politoloogia lektor Tõnis Saarts.https://services.err.ee/media/embed/6219792016-10-13T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259656/teaduspoliitika-arutelu-soomere-teadlaste-ja-ettevotjate-vahele-on-vaja-maaklereidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/14/201532h8391t2.jpgTeaduspoliitika arutelu | Soomere: teadlaste ja ettevõtjate vahele on vaja maaklereidTäna toimus riigikogu konverentsisaalis kolmas teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor III – Ühisosa otsides“. Seekord keskendus arutelu teaduse ja ettevõtluse ühisosa suurendamisele, mis annaks tõuke meie majanduse arengule kallimate töökohtade ja suurema lisandväärtuse suunas.https://services.err.ee/media/embed/6223062016-10-14T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259654/100-sekundi-video-miks-on-vaja-religioonialast-padevusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/13/201529hb16bt2.jpg100 sekundi video: miks on vaja religioonialast pädevust?Globaliseerunud maailmas on kokkupuuted erinevate religioonidega vältimatud ning vältimatud on ka sellega kaasnevad konfliktid. Tartu ülikooli usuteaduskonna juures tegutsev religioonide kompetentsikeskus püüab probleeme ennetada ning pakkuda ühiskonnale abi religioonialaste küsimuste lahendamisel. Keskuse juhataja Roland Karo hinnangul muutub religioonialane pädevus lähiajal ka sekulaarses Eestis väga vajalikuks.https://services.err.ee/media/embed/6219412016-10-13T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259641/ttu-teadlane-samsung-laks-telefoni-akut-arendades-veidi-liiga-kaugelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/11/179514h9ef2t2.jpgTTÜ teadlane: Samsung läks telefoni akut arendades veidi liiga kaugeleTallinna tehnikaülikooli füüsikainstituudi dotsendi Arvo Mere sõnul on liitiumioonakude puhul on tihti probleemiks sisemise lühise tekkimine ning see pole ainult Samsungi mure.https://services.err.ee/media/embed/6215012016-10-11T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259635/video-lastejaama-reporter-otto-uuris-mida-ponevat-pakub-uus-saatesari-heurekahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/11/201515h390et2.jpgVideo: Lastejaama reporter Otto uuris, mida põnevat pakub uus saatesari "Heureka"Lastejaama reporter Otto käis uurimas, mida põnevat näidatakse uues teadussaates "Heureka". Saatejuht Sander Loite räägib, mida naljakat juhtus võtetel ja samuti saame teada, mida arvavad uuest sarjast karmid kriitikud Tallinna erinevatest koolidest.https://services.err.ee/media/embed/6216062016-10-11T00:00:00+03:00yesheurekaheurekanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259613/botaanik-opetab-osoonis-loodust-kaitsmahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/07/15/201467hed5ct2.jpgBotaanik õpetab Osoonis loodust kaitsmaMis on igaühe looduskaitse ning kuidas me enda igapäevase tegevusega saame kaasa aidata liikide mitmekesisusele? Osooni võttegrupile rääkis sellest Tartu ülikooli vanemteadur Aveliina Helm oma kodus Vooremaal Soitsjärve kaldal, kus noor teadlane ja looduskaitsja on ise eeskujuks pärandkoosluste taastamisel.https://services.err.ee/media/embed/6213872016-10-10T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259629/nobeli-majanduspreemia-palvisid-kokkuleppeteooria-arendajadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/10/201509hc90dt2.jpgNobeli majanduspreemia pälvisid kokkuleppeteooria arendajadRootsi riigipanga poolt Alfred Nobeli mälestuseks välja antava majandusauhinnaga tunnustati sel aasta Oliver Harti ja Bengt Holmströmi kokkuleppeteooria arendamise eest.https://services.err.ee/media/embed/6214092016-10-10T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259625/uhe-minuti-loeng-kust-sai-alguse-euroopa-kultuurhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/07/05/157871hbc54t2.jpgÜhe minuti loeng: kust sai alguse Euroopa kultuur?Kust sai alguse Euroopa kultuur? Esmapilgul tundub, et sellele küsimusele ei ole raske vastata – Euroopa kultuuri juured peituvad antiikkultuuris ja kristluses, märgib Jaan Lahe, Tallinna ülikooli teoloogiadoktor. Ent ükski kultuur ega religioon ei teki isolatsioonis, vaid vajab laiemat konteksti.https://services.err.ee/media/embed/6205282016-10-06T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259621/100-sekundi-video-kas-tookeskkond-mojutab-kasumlikkusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/06/201466h5f2bt2.jpg100 sekundi video: kas töökeskkond mõjutab kasumlikkust?Tartu ülikooli töökeskkonnalabori juhataja Margit Oja sõnul näitavad uuringud, et kehv sisekliima võib töötajate produktiivsust kuni 20% vähendada.https://services.err.ee/media/embed/6207872016-10-07T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259597/teadusvideo-arheometallurg-uurib-rauaaja-metallikunsti-saladusihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/03/201450h163ft2.pngTeadusvideo: Arheometallurg uurib rauaaja metallikunsti saladusiKus ja kuidas Eesti aladel rauaajal ehteid valmistati? Sellele küsimusele oskab kõige paremini vastata arheometallurg Ragnar Saage. Ta on Eestis esimene, kes paneb muidu vagurad ja vaiksed tiigli killud kõnelema.https://services.err.ee/media/embed/6200742016-10-04T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259619/nobeli-keemiapreemia-palvisid-molekulaarmasina-loojadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/05/201461h8f88t2.jpgNobeli keemiapreemia pälvisid molekulaarmasina loojadTänavuse Nobeli keemiapreemia pälvisid kolmapäeval Prantsuse teadlane Jean-Pierre Sauvage, britt J Fraser Stoddart ja hollandlane Bernard Feringa maailma väikseimate masinate, molekulaarmasinate väljatöötamise eest.https://services.err.ee/media/embed/6203272016-10-05T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259610/video-ttu-ehitusteadlased-lahendavad-vananeva-mustamae-probleemehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/04/92930hb650t2.jpgVideo: TTÜ ehitusteadlased lahendavad vananeva Mustamäe probleemePaljude Mustamäe hoonete planeeritud eluiga ehk poolsada aastat on ümber saamas. Seetõttu uurivad Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) teadlased nende renoveerimisvõimalusi. TTÜ teadlane Simo Ilomets tutvustab lahendusena uudset ideed: krohvitud soojustuse asemel kasutada hoopis puitu.https://services.err.ee/media/embed/6199502016-10-04T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259601/nobeli-meditsiinipreemia-palvis-rakkude-iseogimise-avastaja-ja-selgitajahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/03/201447h4478t2.jpgNobeli meditsiinipreemia pälvis rakkude "iseõgimise" avastaja ja selgitajaTäna avalikustati tänavustest Nobeli preemiatest esimene, füsioloogia- või meditsiiniauhind. Preemia läks sel korral rakufüsioloogia valdkonda ja selle pälvis rakubioloog Yoshinori Ohsumi.https://services.err.ee/media/embed/6198182016-10-03T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259594/uhe-minuti-loeng-mis-tagab-luustiku-tervisehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/10/01/201425h8209t2.jpgÜhe minuti loeng: mis tagab luustiku tervise?Esmapilgul inimskeletti vaadates tundub, et näeme erinevatest pulkadest kokkumonteeritud tugikonstruktsiooni. Ja see on täiesti õige! Skelett moodustab meie toese, mille seisund määrab suuresti inimese elu kvaliteedi, kinnitab Tallinna ülikooli käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse anatoomia lektor Meeli Roosalu.https://services.err.ee/media/embed/6195432016-10-01T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259592/uurimissond-rosetta-kukutati-komeedilehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/30/201424hdd12t2.jpgUurimissond Rosetta kukutati komeedileTosina aasta eest Maalt teele saadetud Euroopa Kosmoseagentuuri sond Rosetta leidis reede pärastlõunal komeedil 67P/Tšurjumov-Grassimenko oma viimse rahupaiga. Kahe aasta jooksul keha kogutud andmed avardasid oluliselt inimkonna silmaringi ja pakuvad teadlastele uurimisainest veel aastateks.https://services.err.ee/media/embed/6193142016-09-30T00:00:00+03:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259588/mart-ustav-kirjeldava-teadusega-tulu-ei-teenihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/14/201421h6908t2.jpgMart Ustav: kirjeldava teadusega tulu ei teeniTartu ülikooli biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav leiab, et tulu teenivate patentide vähesus tuleneb osaliselt Eesti teaduse struktuurist. Kirjeldavast teadusest seletava teaduse jõudmine võtab aga aega.https://services.err.ee/media/embed/6191862016-09-30T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259581/100-sekundi-video-miniatuurne-palveraamat-hoiab-salaparahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/30/201420hda1ft2.jpg100 sekundi video: miniatuurne palveraamat hoiab salapäraTartu ülikooli islamistika lektor Elo Süld tutvustab haruldast miniatuurset araabiakeelset palveraamatut, millesarnaseid on maailmas teada vaid 50.https://services.err.ee/media/embed/6188302016-09-28T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259572/usa-astronaut-kutsus-noori-ules-uskuma-et-neistki-voivad-saada-kosmoselenduridhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/27/201408hedb6t2.jpgUSA astronaut kutsus noori üles uskuma, et neistki võivad saada kosmoselenduridUSA astronaut Douglas Wheelock pidas ettekande Tallinna tehnikaülikooli innovatsioonikeskuses Mektory, kirjeldades elu rahvusvahelises kosmosejaamas (ISS) ning kutsudes noori üles uskuma, et neistki võivad saada kosmoselendurid. Üheks läbivaks teemaks oli ka hirm, millega astronautidel tuleb toime tulla.https://services.err.ee/media/embed/6184412016-09-27T00:00:00+03:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259563/uhe-minuti-loeng-kuidas-me-tookohal-opimehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/26/201397h4166t2.jpgÜhe minuti loeng: kuidas me töökohal õpime?  Uuringute käigus on selgunud, et uusi teadmisi ja oskusi ei omandata töökohal enamastimitte niivõrd ametlike koolituste käigus, vaid igapäevaste tööprobleemide lahendamisel ja juhuslikul kogemuste vahetamisel kolleegidega, leiab Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi analüütik Jaanika Hirv.https://services.err.ee/media/embed/6174202016-09-22T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259564/kablis-rongastatud-linde-on-leitud-tuhandete-kilomeetrite-kauguselthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/24/201396h66f9t2.jpgKablis rõngastatud linde on leitud tuhandete kilomeetrite kauguseltPärnumaal Kabli linnujaamas on augustist novembrini üleval 17 meetri kõrgune mõrdpüünis, kuhu sattunud linnud rõngastatakse. Lindude rännet on Kablis uuritud 1969. aastast.https://services.err.ee/media/embed/6180122016-09-24T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259557/loodusmuuseumis-saab-naha-140-seeneliikihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/16/178272h59cct2.jpgLoodusmuuseumis saab näha 140 seeneliikiLoodusmuuseum tutvustab kõikvõimalikke seeni ja seente hoiustamisviise ning nädala lõpuni on seal korraga väljas 140 seeneliiki.https://services.err.ee/media/embed/6177472016-09-23T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259544/teaduste-akadeemias-selgusid-kolme-minuti-loengute-konkursi-voitjadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/06/200523h39c8t2.jpgTeaduste akadeemias selgusid kolme minuti loengute konkursi võitjadEesti Teaduste Akadeemia korraldatud kolme minuti pikkuste loengute konkurss kulmineerus reedel õhtul toimuva galaõhtuga. Eelkonkursside sõelale jäänud 17 noorteadlaselt oodati peaaegu võimatut. Kolme minuti jooksul tuli neil avada oma teadusvaldkonna suured sihid ja mahutada sellesse oma teadustöö kvintessents.https://services.err.ee/media/embed/6182562016-09-26T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259545/100-sekundi-video-milleks-vaikeriigile-presidenthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/23/201391he7cet2.jpg100 sekundi video: Milleks väikeriigile president?  Küllap on paljud end aeg-ajalt tabanud mõttelt presidendi vajalikkusest Eestis. Ühe vaatenurga teemale esitab Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi politoloogia lektor Rein Toomla.https://services.err.ee/media/embed/6175222016-09-22T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259540/tartu-teadlased-arendavad-uudset-hiv-i-testihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/03/04/127300h4dd3t2.jpgTartu teadlased arendavad uudset HIV-i testiEestis jätkub endiselt HI-viirusesse nakatumine. Hea uudis on aga see, et Tartu ülikooli teadlased on kindlaks teinud selle ühiskonna osa, kus viirus praegu aktiivselt levib. Samas on nad ka välja töötamas uudset testi, mis võimaldaks viirust ja nakatumise aega senisest täpsemalt määrata.https://services.err.ee/media/embed/6175262016-09-22T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259543/inimkond-parineb-kahest-erinevast-aafrika-valjarandesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/21/201389ha116t2.pngInimkond pärineb kahest erinevast Aafrika väljarändestEesti teadlaste juhtimisel avaldati täna maailma ühes prestiižikamas teadusajakirjas Nature uuring, mis näitab, et tänapäeva inimkond on pärit kahest erinevast Aafrika-väljarändest. Uurimisrühma sõnul on meil nüüd täiesti uus kvalitatiivne arusaam sellest, milline on inimeste evolutsiooniline ajalugu.https://services.err.ee/media/embed/6172322016-09-21T00:00:00+03:00yesajaluguajalugunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259538/uhe-minuti-loeng-mis-on-kultuurilised-suurandmed-ja-kuidas-need-publiku-huviga-mangivadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/19/201377h8247t2.jpgÜhe minuti loeng: mis on kultuurilised suurandmed ja kuidas need publiku huviga mängivad?Kultuuriliste suurandmete all mõeldakse erinevaid andmeliike. Toore kultuuriandmestiku all mõeldakse neid hiiglaslikke koguseid digitaalset sisu, mida tänapäeval kõikjalt leida võib. Siia kuulub miljardeid tunde video- ja helisalvestisi ning miljardeid lehekülgi tekstide, piltide ja fotodega, mida on kas digitaalselt töödeldud või mis ''sündisid'' juba digitaalsena.https://services.err.ee/media/embed/6169662016-09-20T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259523/kristjan-port-sulearvuti-kaamerasilma-ootab-turbonupu-saatushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/19/201369h7f87t2.jpgKristjan Port: sülearvuti kaamerasilma ootab turbonupu saatusPersonaalarvutite võidukäigu alguse kiiresti areneval ja uueneval ajastul leidis enamuselt lauaarvutite korpustelt nupu nimega ''Turbo''. Disainerite kasutajasõbralikkuse grammatika reeglite järgi peab sümbol vastama sisule ja turbonupu vajutus peaks muutma arvuti kiiremaks.https://services.err.ee/media/embed/6167562016-09-19T00:00:00+03:00yesr2 portaalr2 portaalnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259510/100-sekundi-video-tarkvara-turvalisemaks-tee-ehitusekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/16/201363hfee4t2.jpg100 sekundi video: tarkvara turvalisemaks tee-ehituseksTartu ülikooli kõrvalfirma Rewild loodud veebiplatvorm WildAr aitab maanteede rajamisel vajalikku keskkonnamõjude hindamise protsessi oluliselt kiirendada ning ehitada loodussõbralikumaid teid.https://services.err.ee/media/embed/6159822016-09-15T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259514/tartu-ulikooli-teadlased-voitsid-harvardi-ulikooli-ees-mikroskoopiatarkvara-voistlusehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/16/201362h389et2.pngTartu ülikooli teadlased võitsid Harvardi ülikooli ees mikroskoopiatarkvara võistluse  Tartu ülikooli füüsika instituudi teadlased võitsid 36 teadusgrupi konkurentsis ülemaailmsel kõrglahutus-mikroskoopia tarkvara loomise võistlusel 3D mikroskoopia kategoorias esikoha. Teise ja kolmanda koha selles kategoorias said Harvardi ülikooli meeskonnad.https://services.err.ee/media/embed/6162482016-09-16T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259508/praktikaprogramm-voimaldab-doktorantidel-minna-euroopa-kosmoseagentuuri-asutustesse-toolehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/15/201360h7386t2.jpgPraktikaprogramm võimaldab doktorantidel minna Euroopa Kosmoseagentuuri asutustesse tööleEesti doktorandid saavad tulevikus vähemalt aastaks minna Euroopa Kosmoseagentuuri asutustesse tööle. Vastava praktikaprogrammi lepingu allkirjastas täna Tallinnas kosmoseagentuuri juht Johann-Dietrich Wörner.https://services.err.ee/media/embed/6158922016-09-15T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259501/video-soome-tudeng-uuris-tartus-roovikute-maitse-eelistusihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/14/201348h3032t2.jpgVideo: Soome tudeng uuris Tartus röövikute maitse-eelistusi  Turu ülikooli magistrant Miika Laihonen tegi sel suvel katseid Tartu ülikooli entomoloogia töörühma laboris. Eredalt valgustatud kappides kasvab siin roog-aruhein ja punane aruhein, millele Laihonen vareskaera-aasasilmikute röövikuid ja valmikuid külge poetab. Eesmärk on uurida, kas liblikad ja röövikud eelistavad endofüütidega või endofüütideta taimi.https://services.err.ee/media/embed/6156982016-09-14T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259495/uhe-minuti-loeng-miks-tuhala-noiakaev-ule-voolabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/15/201344h0c94t2.jpgÜhe minuti loeng: miks Tuhala nõiakaev üle voolab?Sellekordses ühe minuti loengus annab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi magistrant Oliver Koit teadusliku selgituse sellele, miks Tuhala nõiakaev üle keeb.https://services.err.ee/media/embed/6142112016-09-08T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259496/etnobotaanik-looduslike-taimede-kasutus-tuleb-n-o-emapiimaga-katte-saadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/11/201343h6b63t2.jpgEtnobotaanik: looduslike taimede kasutus tuleb n-ö emapiimaga kätte saadaRenata Sõukand on Eesti Kirjandusmuuseumi teadur ja ta on etnobotaanik ehk uurib, kuidas inimesed taimi kasutavad. See uurimisteema on aga niivõrd eriline, et Euroopa teadusnõukogu (ERC) on otsustanud seda toetada ligi 1,5 miljoni euroga.https://services.err.ee/media/embed/6149692016-09-11T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259488/eestis-avatav-varkvork-voib-aidata-takistada-metsavargusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/08/200178h498et2.pngEestis avatav värkvõrk võib aidata takistada metsavargustErinevad seadmed ja rakendused suudavad andurite abil omavahel suhelda, et jälgida ning juhtida protsesse ja koguda andmeid. Seda nimetatakse asjade internetiks ehk värkvõrguks. Nii on näiteks võimalik anda märku, kui kuskil varastab keegi metsa.https://services.err.ee/media/embed/6144622016-09-09T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259484/100-sekundi-video-kainem-ja-tervem-eestihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/08/201337hf8cbt2.jpg100 sekundi video: kainem ja tervem EestiTartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadur Kadri Suija räägib alkoholi tarvitamisest ja liigtarvitamisest. Kui palju on liiga palju ja mille poolest paistab silma alkoholitarbimine Eestis?https://services.err.ee/media/embed/6145382016-09-09T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259468/tartu-ulikool-avas-aasia-ekspertiisi-uhendava-keskusehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/06/201329hc1cft2.jpgTartu ülikool avas Aasia ekspertiisi ühendava keskuseKohalikku keelt ja kultuuri tundmata on Aasias äärmiselt keeruline hakkama saada. Täna avatud Tartu ülikooli Aasia keskus koondab seni Eestis pigem hajutatud Aasia ekspertiisi, jagab oma kogemusi ja kasutab rahvusvaheliste koostöövõrgustike kontakte, et aidata era- ja avalikku sektorit, organisatsioone või eraisikuid Aasiaga seotud küsimustes.https://services.err.ee/media/embed/6141242016-09-08T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259452/uhe-minuti-loeng-kas-eesti-rannad-on-radioaktiivsedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/16/201304hb251t2.jpgÜhe minuti loeng: kas Eesti rannad on radioaktiivsed?Radioaktiivsusega seostuvad meile enamasti inimtekkelised kiirgusallikad näiteks röntgen või erinevad katastroofid nagu Tšernobõlis toimunu. Tegelikkuses ümbritseb meid kogu aeg looduslik radioaktiivne foon, nimetades mitmetest näiteks kosmosest tuleva kiirguse või maapõuest lenduva radooni. Radioaktiivne võib olla ka liiv mererannas, räägib Tallinna ülikooli doktorant Johanna-Iisebel Järvelill.https://services.err.ee/media/embed/6128562016-09-02T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259442/100-sekundi-video-keskaegsete-helide-jalil-luust-vilepillidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/09/02/201298h3d54t2.jpg100 sekundi video: keskaegsete helide jälil – luust vilepillidTartu ülikooli tudeng Madli Oras tegi oma bakalaureusetöö raames kaks koopiat ja ühe rekonstruktsiooni keskaegsetest luust vilepillidest. Vaata videost, kuidas pillid kõlavad ja loe lähemalt pillide valmimisloost ja eksperimendi tulemustest.https://services.err.ee/media/embed/6125672016-09-01T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259423/uhe-minuti-loeng-lapse-arvamusega-arvestaminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/08/28/201237h365et2.jpgÜhe minuti loeng: lapse arvamusega arvestamineLast puudutavaid otsuseid peaks tegema tema arvamust küsides ja sellega arvestades, leiab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lastekaitse dotsent Karmen Toros.https://services.err.ee/media/embed/6123612016-08-31T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259439/graafikud-esimesse-klassi-astuvate-opilaste-arv-kasvab-eelkoige-tallinnas-ja-selle-umbruseshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/08/29/168826hd75dt2.jpgGraafikud: esimesse klassi astuvate õpilaste arv kasvab eelkõige Tallinnas ja selle ümbrusesERR Novaator tegi ülevaate mullusest õppeaastast ja vaatas otsa eelseisvale. Statistikast selgub, et sel aastal läheb prognooside kohasel esimesse klassi 3000 last rohkem kui mullu ja taoline trend jätkub tõenäoliselt kuni 2023. aastani. Samas puudutab kasv eelkõige Tallinnat ja pealinna ümber asuvaid "kuldse ringi" omavalitsusi.https://services.err.ee/media/embed/6124322016-08-31T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259437/video-opilased-ja-tudengid-veetsid-suve-estcube-2-satelliiti-arendadeshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/08/31/201246h4001t2.jpgVideo: Õpilased ja tudengid veetsid suve ESTCube-2 satelliiti arendadesTartu Observatooriumi Suveakadeemia 2016 tõi Tõraverre kokku üle 40 õpilase ja tudengi nii Eestist kui välismaalt.https://services.err.ee/media/embed/6123322016-08-31T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259427/pirital-levivas-vetikahaisus-on-suudi-ka-inimesedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/08/27/201234h12b6t2.jpgPirital levivas vetikahaisus on süüdi ka inimesedTallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli teadlased uurivad Tallinna lahe keskkonnaseisundit ja juba projekti algfaasis on selgunud, et Kadrioru ja Merviälja vahelise rannaala vetikate tugev hais on seotud inimliku faktoriga.https://services.err.ee/media/embed/6115842016-08-27T00:00:00+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259418/riidest-kotti-peab-keskkonnakahju-oigustamiseks-kasutama-plastkotist-ule-100-korra-rohkemhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/08/26/180039h11f0t2.jpgRiidest kotti peab keskkonnakahju õigustamiseks kasutama plastkotist üle 100 korra rohkemSeoses keskkonnaministeeriumi sooviga keelustada eurodirektiivile tugines järgmisest aastast kauplustes tasuta kilekottide jagamine on tõusnud taas päevakorrale küsimus, milliseid poekotti võib pidada kõige keskkonnasõbralikumaks. Briti keskkonnaagentuuri mõne aasta tagune analüüs viitab, et kõik sõltub sellest, mitu korda seda taaskasutatakse.https://services.err.ee/media/embed/6115002016-08-26T00:00:00+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259408/koolid-lahevad-viiele-vaheajale-ule-2017-aasta-sugisesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/08/24/90728h1204t2.jpgKoolid lähevad viiele vaheajale üle 2017. aasta sügisestHaridusminister allkirjastas määruse, mis lisab ülejärgmisest 2017/2018. õppeaastast kevadsemestrisse viienda vaheaja, et jaotada õppekoormust tervise- ja õppimissõbralikumalt.https://services.err.ee/media/embed/6110902016-08-24T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259377/tartu-teadlaste-uus-meetod-lihtsustab-vereproovide-analuusihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/08/15/201199h76cft2.pngTartu teadlaste uus meetod lihtsustab vereproovide analüüsiTervisetehnoloogiate arenduskeskuse teadlased koostöös Rootsi Karolinska instituudi ja Tartu ülikooli uurimisrühmaga arendasid geenitehnoloogia meetodi nimega globiinilukk (GlobinLockTM), mis võimaldab analüüsida vereproove senisest oluliselt lihtsamalt ja odavamalt.https://services.err.ee/media/embed/6097942016-08-15T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259371/eesti-lapsed-liiguvad-aina-vahemhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/08/08/201169he257t2.jpgEesti lapsed liiguvad aina vähemArvamusfestivali tervisealal nentisid eksperdid, et uuringud Eesti laste liikumisharjumuste kohta näitavad aina murettekitavamaid trende, mida isegi vanemate eeskuju ei suuda positiivseks pöörata.https://services.err.ee/media/embed/6095462016-08-13T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259373/err-novaatori-arutelu-miks-on-tode-uha-suhtelisemhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/08/13/201197h745ft2.pngERR Novaatori arutelu: miks on tõde üha suhtelisem?Miks teevad inimesed infoühiskonnas, kus tõenduspõhist teavet on üha rohkem ja üha vabamalt kätte saada, valikuid info kasuks, mis ei ole tõendatud? Kas me elame üldse infoühiskonnas või hoopis andmete ühiskonnas? Milline oskus on olulisim sellisel infoväljas ellu jäämiseks?https://services.err.ee/media/embed/6095332016-08-13T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259360/tulevad-ood-toovad-tiheda-tahesajuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/08/09/201173h8142t2.jpgTulevad ööd toovad tiheda tähesajuIga-aastane perseiidide tähesadu saavutab järgnevatel päevadel haripunkti. Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri ennustuste kohaselt võib käesoleval aastal olla sadu tavapärasest kuni kaks korda tihedam.https://services.err.ee/media/embed/6093372016-08-12T00:00:00+03:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259375/teadus-voiks-ettevotlust-toetada-kui-artiklite-kirjutamine-poleks-nii-tulushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/08/12/201195h3086t2.jpgTeadus võiks ettevõtlust toetada, kui artiklite kirjutamine poleks nii tulusTeadlastel on valik: kas publitseerida teadusartikleid, mis on aluseks teadusrahastuse taotlemisel, või tegeleda rakendusuuringutega, mis toetavad küll ettevõtete arengut, kuid ei too piisavalt sisse, et hoida elus teadusrühma. See tõsiasi selgus Arvamusfestivalil arutelust “Mis kasu on ettevõttel teadusest?”.https://services.err.ee/media/embed/6093282016-08-12T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259376/teaduse-majanduse-ja-ettevotluse-rool-ning-mootor-on-tark-inimenehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/08/12/201194hde08t2.jpgTeaduse, majanduse ja ettevõtluse rool ning mootor on tark inimeneMõiste teadmistepõhine Eesti on sedavõrd sageli kasutatud, et selle sisuline sisu on kasutuses kaduma läinud. Samas aga eksisteerivad teadus ja ühiskond justkui paralleelselt ning koostööd ettevõtluse ja teaduse vahel on jätkuvalt vähe. Arvamusfestivalil jõuti üsna lihtsalt kõlavale järeldusele: teaduse, poliitika ja majanduse sidusaine on tark inimene, kuid möödapääsmatu on muuta ka teaduspoliitikat ja -rahastust.https://services.err.ee/media/embed/6094622016-08-12T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259370/maailma-vanima-selgroogse-tiitel-vahetas-omanikkuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/08/12/201193hce0bt2.jpgMaailma vanima selgroogse tiitel vahetas omanikkuPõhja-Jäämere ja Atlandi ookeani põhjaosa sügavustes ujuvat atlandi polaarhaid võib pidada värske analüüsi kohaselt maailma pikima elueaga selgroogseks. Poolpimeda kiskja eluiga on vähemalt 272, võibolla isegi pool tuhat aastat.https://services.err.ee/media/embed/6093072016-08-12T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259341/100-sekundi-video-ravimite-imenduminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/08/04/201160ha4f1t2.png100 sekundi video: ravimite imendumineTartu ülikooli molekulaartehnoloogia doktorant Mare Oja räägib oma tööst ravimite imendumise uurimisel.https://services.err.ee/media/embed/6081692016-08-03T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259345/igikeltsa-sulamine-kuulutab-siberi-katku-ja-iidsete-viiruste-naasmisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/08/03/201155h6419t2.jpgIgikeltsa sulamine kuulutab siberi katku ja iidsete viiruste naasmistEelmisel nädalal haigestus Venemaal Jamali poolsaarel vähemalt kaheksa inimest siberi katku. Seni on antraks nõudnud ühe inimelu. Haiguspuhangu saab ekspertide hinnangul kirjutada tõenäoliselt igikeltsa sulamise arvele.https://services.err.ee/media/embed/6081782016-08-03T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259320/tartu-teadlased-tootasid-valja-ainulaadse-geenitesti-naise-viljakuse-ennustamisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/08/01/201142h9b3ft2.jpgTartu teadlased töötasid välja ainulaadse geenitesti naise viljakuse ennustamiseksNaise viljakus on osaliselt geneetiliselt ette määratud ehk geenitestiga on võimalik öelda, millal naise viljakus langema hakkab ja millal algab menopaus. Just sellise maailmas ainulaadse testi on välja töötanud Tervisetehnoloogiate arenduskeskuse (TerviseTAK) ja Tartu ülikooli teadlased, kes esitlesid testi ka möödunud nädalal Euroopa suurimal teadusfoorumil ESOF.https://services.err.ee/media/embed/6078632016-08-01T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259314/eesti-inimesed-on-pikkuselt-maailmas-kolmandal-kohalhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/07/26/175901hb56at2.jpgEesti inimesed on pikkuselt maailmas kolmandal kohalMillistes riikides elavad keskmiselt kõige pikemad inimesed? Tuleb välja, et kõige pikemad mehed elavad Hollandis ja kõige pikemad naised Lätis. Kuid Eestigi võib end uhkelt tunda, sest keskmise pikkuse poolest oleme maailmas kolmandal kohal.https://services.err.ee/media/embed/6070372016-07-26T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259295/aasta-lind-2017-on-turteltuvihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/07/18/201119hf640t2.jpgAasta lind 2017 on turteltuviEesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel kuulutati välja aasta lind 2017, kelleks on turteltuvi. Eestis pesitseb selle perekonna kaks liiki: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi.https://services.err.ee/media/embed/6057002016-07-18T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259297/ornitoloog-linnud-voiksid-tuua-eestisse-senisest-enam-turistehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/07/14/201117hb6a2t2.jpgOrnitoloog: linnud võiksid tuua Eestisse senisest enam turisteHaapsalut külastanud maailmakuulsa ornitoloogi David Lindo sõnul ei tähenda linnuvaatlus ainult kaugete laante vahel asuvates tornides istumist, vaid avastamist jagub ohtralt ka linnades. Sulelised võiksid Lindo arvates Eestisse tuua senisest enam turiste.https://services.err.ee/media/embed/6049122016-07-14T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259267/teadusmalevlased-tootavad-estcube-2-satelliidi-kallalhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/07/06/201099h5192t2.jpgTeadusmalevlased töötavad ESTCube-2 satelliidi kallalTartu observatooriumis alustanud teadusmalev pakub gümnaasiumiõpilastele kosmosealast praktikat - enam kui kuu aja jooksul töötavad teadushuvilised kooliõpilased ESTCube-2 satelliidi arendamise kallal.https://services.err.ee/media/embed/6035872016-07-06T00:00:00+03:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259259/video-nasa-satelliit-juno-joudis-parast-viieaastast-reisi-jupiteri-orbiidilehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/07/05/201092h53a8t2.jpgVideo: NASA satelliit Juno jõudis pärast viieaastast reisi Jupiteri orbiidileNASA satelliit Juno, mis startis planeedilt Maa viis aastat tagasi, jõudis teisipäeva varahommikul Jupiteri orbiidile ning alustas 20 kuu pikkust uurimismissiooni, mille käigus kogub tehiskaaslane teavet päikesesüsteemi suurima planeedi sünniloo kohta.https://services.err.ee/media/embed/6033212016-07-05T00:00:00+03:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259262/it-kolledzi-uhinemisplaan-ttu-ga-sai-allkirjad-it-kolledzis-ollakse-aga-uhinemise-suhtes-skeptilisedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/06/28/201066hb0cat2.jpgIT-kolledži ühinemisplaan TTÜ-ga sai allkirjad, IT-kolledžis ollakse aga ühinemise suhtes skeptilisedTäna haridus- ja teadusministeeriumis allkirjastatud memorandumiga valmistatakse ette Eesti infotehnoloogia kolledži ühinemist Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) IT-teaduskonnaga. Ühinemise peamine eesmärk on tuua tööturule rohkem praktiliste oskustega spetsialiste. IT-kolledžis aga ollakse ühinemise vastu.https://services.err.ee/media/embed/6031862016-07-04T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259260/aaviksoo-it-kolledzi-petitsiooni-voetakse-arvessehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/07/04/201091h74a4t2.jpgAaviksoo: IT-kolledži petitsiooni võetakse arvesseTallinna tehnikaülikooli (TTÜ) rektor Jaak Aaviksoo ütles, et TTÜ-ga liitumise vastu allkirja andnud IT-kolledži tudengite arvamust võetakse arvesse, sest enamus argumente on sisulised.https://services.err.ee/media/embed/6031872016-07-04T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259244/tehnikaulikoolil-on-uuest-aastast-kaheksa-asemel-neli-teaduskondahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/03/200389hddfft2.jpgTehnikaülikoolil on uuest aastast kaheksa asemel neli teaduskondaTallinna tehnikaülikooli (TTÜ) kuratoorium kinnitas reedel uue struktuuri, mille järgi on alates järgmisest aastast ülikoolil senise kaheksa asemel neli teaduskonda.https://services.err.ee/media/embed/6031582016-07-04T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259251/100-sekundi-video-pehmed-kujusensorid-aitavad-filme-tehahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/07/01/201083h679ct2.png100 sekundi video: pehmed kujusensorid aitavad filme tehaTartu ülikooli materjaliteaduse doktorant Kaur Leemets räägib enda arendatavatest sensoritest, mis aitaksid filmianimatsioone kiiremaks, täpsemaks ja odavamaks muuta.https://services.err.ee/media/embed/6028142016-07-01T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259249/tartu-ulikooli-magistriastmes-on-populaarsust-voitnud-humanitaaraladhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/02/200784hc207t2.jpgTartu ülikooli magistriastmes on populaarsust võitnud humanitaaraladTartu ülikoolis lõppes tudengite vastuvõtt. Ülikooli laekus 11 500 sisseastumisavaldust, mida on 567 võrra enam kui eelmisel aastal. Erinevalt eelnevatest aastatest iseloomustab tänavust humanitaaralade populaarsuse kasv magistriastmes.https://services.err.ee/media/embed/6026912016-07-01T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259231/eesti-vulkanoloog-mingil-juhul-ei-tasuks-hekla-vulkaanile-matkama-minnahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/06/28/201068h5380t2.jpgEesti vulkanoloog: mingil juhul ei tasuks Hekla vulkaanile matkama minnaKui islandlaste eilset võitu jalgpallis Inglismaa üle võrreldi rahvusvahelises meedias Hekla vulkaani purskega, siis ka päris elus võib see tulemägi iga hetk oma jõudu näidata. Hekla viimasest purskest on möödas 16 aastat. Probleem on selles, et vulkaan on populaarne turimisobjekt ning sellest üle kulgeb oluline lennukoridor.https://services.err.ee/media/embed/6021062016-06-28T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259183/uhe-minuti-loeng-mis-pohjustab-tinnitusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/06/20/201038ha9b4t2.jpgÜhe Minuti Loeng: mis põhjustab tinnitust?Miks kõrvas vahel vilistab või kuuleme pidevat kohinat? Meedikud nimetavad seda nähtust tinnituseks. Paraku vaevab kuulmishäda tänapäeval üha sagedamini ka noori, nendib Tallinna ülikooli töö- ja inseneripsühholoogia lektor Avo-Rein Tereping.https://services.err.ee/media/embed/6000782016-06-16T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259198/kolm-rahvusvahelises-kosmosejaamas-viibinud-meest-naasid-maalehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/06/18/201040h20d3t2.jpgKolm rahvusvahelises kosmosejaamas viibinud meest naasid MaaleRahvusvahelisest kosmosejaamast naasis täna Maale kolm kosmoselendurit, sealhulgas Soome päritolu USA astronaut Tim Kopra.https://services.err.ee/media/embed/6004392016-06-18T00:00:00+03:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259187/100-sekundi-video-digituru-valjakutsed-tarbijale-ja-juristilehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/06/17/201033he5f2t2.png100 sekundi video: digituru väljakutsed tarbijale ja juristileTänapäeva tehnoloogilises maailmas sõlmime lepinguid sageli vaid mõne nupuvajutusega arvuti või mobiiltelefoni ekraanil. Tartu ülikooli tsiviilõiguse professor Irene Kull räägib digitaalajastu väljakutsetest tarbijate ning õigusteadlaste jaoks.https://services.err.ee/media/embed/6000162016-06-16T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259188/saaremaal-kadus-kaarmise-jarvest-vesihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/06/16/201032h5b99t2.jpgSaaremaal kadus Kaarmise järvest vesiSaaremaal Kaarmise järvest kadus vesi, kuid mitte põua pärast, vaid järve põhjast leiti auk, mille kaudu enam kui sadakond tuhat kuupmeetrit vett maa sisse kadus ja järve kuivaks jättis.https://services.err.ee/media/embed/5999882016-06-16T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259174/tartu-ja-jogevamaa-looduskeskused-tutvustavad-kulastusmangus-vett-ja-veeringethttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/06/15/201028h548et2.jpgTartu- ja Jõgevamaa looduskeskused tutvustavad külastusmängus vett ja veeringetSel suvel saab Tartu- ja Jõgevamaad uurida loodushariduse ja -teaduse vaatenurgast, sest septembrini kestvas ühises külastusmängus tutvustavad 12 Tartu- ja Jõgevamaa looduskeskust vett ja veeringet.https://services.err.ee/media/embed/5998022016-06-15T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259148/uhe-minuti-loeng-kui-palju-mojutavad-meid-paikesetormidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/25/200926he357t2.jpgÜhe Minuti Loeng: kui palju mõjutavad meid päikesetormid?Kuigi üldiselt pole päikesetormid sedavõrd võimsad, et võiksid meie igapäevaelu märkimisväärselt mõjutada, võtaks ajaloost teada-tuntud supertormidest taastumine tänapäeva interneti ja tehnoloogiaajastul aastaid, nendib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi füüsika lektor Katrin Laas.https://services.err.ee/media/embed/5988202016-06-10T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259146/vormsist-on-saanud-metskurvitsate-soodsaim-elupaik-eestishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/06/12/201012h5b7dt2.jpgVormsist on saanud metskurvitsate soodsaim elupaik EestisMetskurvitsate jahikeeluala on teinud Vormsist nende lindude jaoks soodsaima elupaiga Eestis. Itaalia ja Eesti ornitolooge abistavad seal suleliste uurimisel ka kohaliku kooli õpilased, kelle abita oleks linnuteadlastel väga raske kindlaks teha, kui palju kurvitsaid saarel elab.https://services.err.ee/media/embed/5993002016-06-12T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259143/100-sekundi-video-va-hiravimid-muutuvad-nutikakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/06/10/201006h633ft2.png100 sekundi video: vähiravimid muutuvad nutikaksMürgised vähiravimid tapavad nii vähirakke kui ka terveid rakke, teadlased aga otsivad võimalusi kinnitada ravimile lisamolekulid, mis aitaks viia ravimi patsiendi organismis üksnes vähikoesse. Tartu ülikooli vähibioloogia teadur Tarmo Mölder selgitab, kuidas see võimalik on.https://services.err.ee/media/embed/5987432016-06-10T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259135/uldhariduses-voiks-opiraskuste-ennetamiseks-kasutada-lapse-vaimset-voimekust-mootvat-geenitestihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/10/172530h4434t2.jpgÜldhariduses võiks õpiraskuste ennetamiseks kasutada lapse vaimset võimekust mõõtvat geenitestiLondoni King’s Kolledži käitumisgeneetika professor Robert Plomini uuringud näitavad, et vaimsetest võimetest, näiteks IQ-st, on pärilik ligi pool, mistõttu peaks üldhariduseski lähenema personaalselt – testima laste vaimset võimekust DNA abil.https://services.err.ee/media/embed/5985552016-06-09T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259134/riigikontrolori-hinnangul-on-teadusrahastuse-rakkeruhma-loomine-sisutu-venitaminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/02/164719h4605t2.jpgRiigikontrolöri hinnangul on teadusrahastuse rakkerühma loomine sisutu venitamineRiigikontrolör Alar Karise sõnul on riigikantselei juurde teadusrahastusega tegeleva rakkerühma loomine suhteliselt sisutu, kuna tema hinnangul on haridus- ja teadusministeeriumil piisavalt analüüse ja raporteid, et ülikoolide ja teadusasutuste tegevust konsolideerida.https://services.err.ee/media/embed/5985532016-06-09T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259140/geeniinfo-haigusi-veel-ei-enneta-kull-aga-aitab-leida-oiget-ravihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/06/08/201001h14dbt2.jpgGeeniinfo haigusi veel ei enneta, küll aga aitab leida õiget raviGeeniteaduse viimase aja arenguid tutvustanud Tartu ülikooli Eesti geenivaramu vanemteadur Tõnu Esko leiab, et suurim edasiminek on seotud genoomi uurimise tehnoloogiate arenguga ning pärilikkusaine järjestamise hinnalangusega, mis võimaldab omakorda uurida geene senisest põhjalikumalt ja leida üles need vead DNAs, mis inimesi haigeks teevad.https://services.err.ee/media/embed/5981932016-06-08T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259124/aktuaalne-kaamera-kais-kodumaiseid-nahkhiiri-uurimashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/06/06/200992h08f0t2.jpg"Aktuaalne kaamera" käis kodumaiseid nahkhiiri uurimasEestis elutseb teadaolevalt 12 liiki nahkhiiri ja kõik nad on looduskaitse all. Selleks, et nahkhiirte arvukust ja elupaiku leida, on teadlastele abiks spetsiaalsed nahkhiiredetektorid. "Aktuaalne kaamera" käis ühel uurimisretkel kaasas.https://services.err.ee/media/embed/5978472016-06-06T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259114/uhe-minuti-loeng-mis-on-terrorismhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/05/15/155044h497bt2.jpgÜhe Minuti Loeng: mis on terrorism?Terrorismil on palju definitsioone. Mis ühele inimesele tähendab terrorismi, võib teisele olla vabadusvõitlus. ÜRO-s puudub tänaseni ühtne arusaam terrorismist. Mõiste puudub – küll aga rakendatakse terrorismi-vastast võitlust, nendib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvaheliste suhete lektor Tiiu Pohl:  https://services.err.ee/media/embed/5969342016-06-02T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259104/100-sekundi-video-suvi-on-hea-aeg-oppimisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/06/02/200981ha263t2.jpg100 sekundi video: suvi on hea aeg õppimiseksKui eestlaste jaoks seostub suvi ennekõike puhkusega, siis mujal maailmas on üha populaarsem ka suvel õppimine. Ikka selleks, et 21. sajandi arengutega kaasas käia ning oma elus õnnelikum olla. Suvel õppimisest räägib Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma.https://services.err.ee/media/embed/5969392016-06-02T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259095/igor-kopotin-tsornoboli-tuumakatastroof-oli-totalitaarriigi-kaitumise-musternaidehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/31/200972hafd8t2.pngIgor Kopõtin: Tšornobõli tuumakatastroof oli totalitaarriigi käitumise musternäideKeskkonnakuu raames linastuvat Tšornobõli tuumakatastroofiga seonduvat vandenõuteooriat lahkavat filmi ''DUGA3 – Vene rähn'' kommenteerinud ajaloolane Igor Kopõtin märkis, et film ei käsitle mitte niivõrd konkreetset vandenõuteooriat, vaid uurib, kas Nõukogude impeerium on tõepoolest surnud.https://services.err.ee/media/embed/5965672016-05-31T00:00:00+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259083/uhe-minuti-loeng-kas-korvaklappidega-muusika-kuulamine-kahjustab-tervisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/29/200943ha87bt2.jpgÜhe Minuti Loeng: kas kõrvaklappidega muusika kuulamine kahjustab tervist?Kõrvaklappidega jalutajast või jooksjast on tänaval, sageli metsarajalgi saanud üsna tavapärane vaatepilt. Muusikalembusel on aga omad varjuküljed, nendib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi töö- ja inseneripsühholoogia lektor Avo-Rein Tereping.https://services.err.ee/media/embed/5956882016-05-26T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259073/100-sekundi-video-laserite-abil-turvalisema-tuumaenergia-poolehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/27/200934hd6cat2.jpg100 sekundi video: laserite abil turvalisema tuumaenergia poolePrantsusmaale ehitatav esimene tuumasünteesireaktor ITER võib pakkuda lahenduse inimkonda ohustavale energiakriisile, ent keeruka seadme rajamisel puututakse kokku mitmete probleemidega. Ülikuum plasma võib kahjustada reaktori seinu, mille seisukorda tuleks pidevalt jälgida. Tartu ülikooli füüsika instituudi doktorant Kaarel Piip tutvustab võimalust, kuidas seda teha ilma reaktorit avamata.https://services.err.ee/media/embed/5958522016-05-27T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259076/usa-s-leiti-superbakter-mida-ei-suuda-havitada-ukski-antibiootikumhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/27/200935h3511t2.jpgUSA-s leiti superbakter, mida ei suuda hävitada ükski antibiootikumUSA meedikud on leidnud superbakteri, mida ei suuda hävitada praegu teadaolevaist tugevaim antibiootikum kolistiin.https://services.err.ee/media/embed/5959092016-05-27T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259074/pohjaka-moisa-kokk-toitumisest-vanaema-kainet-moistust-enam-ei-olehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/26/200933h5761t2.jpgPõhjaka mõisa kokk toitumisest: vanaema kainet mõistust enam ei oleETV-2s Keskkonnakuu raames linastuvat filmi kommenteerinud Põhjaka mõisa kokk Märt Metsallik nentis, et noorte täiskasvanute teadlikkus toidu osas on oluliselt madalam kui vaid pool põlvkonda varem. Täiendavat tähelepanu tuleks pöörata ka laste ülekaalulisusele.  https://services.err.ee/media/embed/5956652016-05-26T00:00:00+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259075/siberi-alatuupi-puukentsefaliiti-kannavad-ka-eesti-puugid-ja-narilisedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/11/412317h04a5t2.pngSiberi alatüüpi puukentsefaliiti kannavad ka Eesti puugid ja närilisedSoome meedias levis möödunud nädal uudis, mis võib teha ärevaks ka eestlasi. Riigis on tõendatud 20 Siber alatüüpi puukentsefaliidi juhtumit. Tervisearengu instituudi viroloogia osakonna juhataja Julia Gelleri sõnul ei tohiks siiski paanikasse sattuda – Eestis on sama tüüpi viirust kandnud puugid ja närilised oma veres juba aastaid.https://services.err.ee/media/embed/5956062016-05-26T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259067/paikeselennuk-maandus-edukalt-pennsylvaniashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/04/24/200754h464bt2.jpgPäikeselennuk maandus edukalt PennsylvaniasPäikeseenergial ümber maailma lendav Solar Impulse lennuk läbis oma reisil järgmise etapi ning maandus edukalt Pennsylvanias.https://services.err.ee/media/embed/5956132016-05-26T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259063/karusloomakasvataja-loomadesse-peab-suhtuma-armastusegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/24/200922hba7at2.pngKarusloomakasvataja: loomadesse peab suhtuma armastusegaAS Balti Karusnahk juht Alar Kõre nentis ühte ettevõtte vanimat rebasefarmi tutvustades, et maailmas on nõudlus karusnahkade järele olemas ja tegevusala keelustamisel võivad karusloomakasvandused laieneda kolmandates riikides, kus loomade heaolule erilist tähelepanu ei pöörata.https://services.err.ee/media/embed/5948522016-05-23T00:00:00+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259047/uhe-minuti-loeng-loodusest-on-saanud-kirjanduses-aktiivne-tegutsejahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/23/200904h9e9dt2.jpgÜhe Minuti Loeng: loodusest on saanud kirjanduses aktiivne tegutsejaLoodus ei ole tänapäeval ega ka kirjanduses passiivne taustkeskkond, vaid omaette agentsus – aktiivne tegutseja, kes mõjutab ka inimkultuuri, leiab Tallinna ülikooli humanitaarteaduste doktor Maris Sõrmus Ühe Minuti Loengus.https://services.err.ee/media/embed/5942212016-05-20T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259044/tamme-gumnaasiumi-opilased-said-moodsa-geenilaborihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/20/200902hfabdt2.jpgTamme gümnaasiumi õpilased said moodsa geenilaboriTänasest saavad Tartu Tamme gümnaasiumi õpilased töötada moodsas geenilaboris, mille sisustamiseks koguti raha ühisrahastuplatvormi Hooandja kaudu. Täna said laboritööga kätt proovida nii annetajad kui ka haridusminister Jürgen Ligi, kes eraldas oma süljest DNA-d.https://services.err.ee/media/embed/5943192016-05-20T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259046/100-sekundi-video-hunt-lambakarjas-voi-koerhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/20/200898ha2e6t2.jpg100 sekundi video: hunt lambakarjas! Või koer?Kas teadsid, et umbes kuuendik lammastest murtakse Eestis mitte huntide, vaid hoopis koerte poolt? Kuidas aga murdjat kindlaks teha ning mil moel oma loomi kiskjate eest kaitsta, sellest räägib lähemalt Tartu ülikooli zooloogia doktorant Liivi Plumer.https://services.err.ee/media/embed/5939162016-05-19T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259036/juhtivteadur-me-ei-oska-looduse-vaartust-veel-hasti-hinnatahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/19/200879h1153t2.pngJuhtivteadur: me ei oska looduse väärtust veel hästi hinnataTTÜ meresüsteemide instituudi juhtivteadur Urmas Lips märkis Keskkonnakuu raames ETV2s linastuvat filmi ''Läänemere needus'' kommenteerides, et kuigi rahvusvahelisel tasandil on laevandusega seonduvate keskkonnaprobleemide lahendamiseks kokkulepe saavutatud, sõltub ühiskonna laiem suhtumise muutus eeskätt keskkonnaharidusest.https://services.err.ee/media/embed/5926342016-05-13T00:00:00+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259033/elektriallergia-muudab-tajumatu-reaalsusekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/16/200876hf0adt2.pngElektriallergia muudab tajumatu reaalsuseksÄrevus, peavalu, unehäired, uimasus – nn elektroülitundlikkuse sümptomite nimekiri võiks tehnoloogiast ja elektromagnetväljadest küllastunud maailmas jätkuda mitmel leheküljel. Kuigi kaebuste reaalsuses pole mõtet kahelda, napib teaduskirjanduses elektromagnetväljade ja halva enesetunde sidumiseks tõendeid. Kahtlustada võib tugevat notseeboefekti.https://services.err.ee/media/embed/5936972016-05-18T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259029/parnusse-rajatakse-eesti-esimene-vesinikkutuse-tanklahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/18/200874h21f5t2.pngPärnusse rajatakse Eesti esimene vesinikkütuse tanklaEesti on vesinikkütuseks valmis. Vähemalt usuvad nii Tartu elektrokeemikud ning projekteerimis- ja konsultatsioonifirma NT Bene. Koostööd tehes plaanivad nad avada Euroopa Liidu kaasfinantseerimisel juba 2018. aasta lõpus Pärnus Eesti esimese vesinikkütuse tankla.https://services.err.ee/media/embed/5937902016-05-18T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259010/elu-muutus-silmale-nahtavaks-juba-1-5-miljardi-aasta-eesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/18/200858h5a06t2.jpgElu muutus silmale nähtavaks juba 1,5 miljardi aasta eestHiinast päevavalgele tulnud enam kui kümne sentimeetri pikkused fossiilid viitavad, et Maal võis paljaga silmaga nähtavaid hulkrakseid kohata juba enam kui 1,6 miljardi aasta eest – seniarvatust enam kui kaks korda varem.https://services.err.ee/media/embed/5927172016-05-13T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259015/mari-jussi-poliitiline-tahe-mangib-linnaruumi-kujundamisel-keskset-rollihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/17/200863he212t2.pngMari Jüssi: poliitiline tahe mängib linnaruumi kujundamisel keskset rolliKuigi inimestel on omad tahtmised ja eripärad, on nende tarbimis- ja liikumisharjumuste kujundamisel poliitikal oluline roll, märkis Keskkonnakuu raames linastuvat filmi 'Rattad või autod'' kommenteerinud Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Mari Jüssi.https://services.err.ee/media/embed/5923782016-05-12T00:00:00+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259014/uhe-minuti-loeng-jutlus-kui-hingehoolekandekirjandushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/16/200864h1222t2.jpgÜhe minuti loeng: jutlus kui hingehoolekandekirjandusMe kõik teame, et kirjanduse eelkäijaks on suuline looming – rahvaluule. Ent koos kristluse tulekuga on selleks ka jutlused. Esimesed jutlustajad olid apostlid. Jutlus on üks vanimaid kõnetegusid. Kirja panduna on see ka kirjanduse vanimaid ilmutusi, tõdeb Tallinna ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemannhttps://services.err.ee/media/embed/5933612016-05-16T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259011/video-lammastiku-ja-soojuse-kasutamine-laboriteshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/13/200859hbf9ft2.jpgVideo: lämmastiku ja soojuse kasutamine laboritesTudengitele suunatud ressursi- ja energiasäästukonkursi Negavatt finaali jõudis sel kevadel ka Tartu ülikooli tiim “Lämmastikku ja sooja”. Võistkond püüab tagada laboritele pideva vedela lämmastiku olemasolu ja samas kindlustada ruumide jahutuse, kasutades selleks samuti vedelat lämmastikku.https://services.err.ee/media/embed/5927172016-05-13T00:00:00+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259018/paikeselennuk-jatkab-edukat-teekonda-solar-impulse-2-joudis-oklahomassehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2010/07/01/193530hacf9t2.jpgPäikeselennuk jätkab edukat teekonda: Solar Impulse 2 jõudis OklahomassePäikeselennuk Solar Impulse 2 läbis edukalt oma ümbermaailmareisi järjekordse osa, jõudes 18 tunniga USA Arizona osariigist Oklahomasse.https://services.err.ee/media/embed/5927402016-05-13T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259000/100-sekundi-video-kas-reoveepuhastid-saastavad-keskkondahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/12/200853h2819t2.jpg100 sekundi video: kas reoveepuhastid saastavad keskkonda?Olmereovee ja tööstusreovee puhul kehtivad mitmed erinevused. Nimelt võib tööstusest pärit heitvesi sisaldada ohtlikke saasteaineid ja kujutada nõnda potentsiaalset ohtu reoveepuhastile. Lähemalt räägib Tartu ülikooli keskkonnatehnoloogia doktorant Kati Klein.https://services.err.ee/media/embed/5923752016-05-12T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/259006/inimgeograaf-heaoluuhiskondadesse-on-sisse-kirjutatud-teatav-silmakirjalikkushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/12/200848h0309t2.pngInimgeograaf: heaoluühiskondadesse on sisse kirjutatud teatav silmakirjalikkusTartu ülikooli inimgeograafia vanemteadur Antti Roose nentis Keskkonnakuu raames ETV2-s linastuvat filmi ''Inimese ajastu'' kommenteerides, et heaoluühiskondadesse on sisse kodeeritud teatav silmakirjalikkus – näilise keskkonnahoidlikkuse varjus seatakse esikohale majandukasv ja isiklik mugavus.https://services.err.ee/media/embed/5924222016-05-12T00:00:00+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258995/uus-analuus-paljastas-ligi-1300-taiendavat-eksoplaneetihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/11/200829h5a37t2.jpgUus analüüs paljastas ligi 1300 täiendavat eksoplaneetiAmeerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA teatas teisipäeval, et on suutnud kinnitada ligi 1300 täiendava Päikeseüsteemist väljaspool asuva planeedi olemasolu. Teadaolevate eksoplaneetide arv küündib teadeande järel üle 3400.https://services.err.ee/media/embed/5922462016-05-11T00:00:00+03:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258984/video-karbiketrajad-suunavad-plastiku-uuele-eluringilehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/10/200823hab41t2.jpgVideo: Karbiketrajad suunavad plastiku uuele eluringileTudengite energia- ja ressursisäästukonkursi Negavatt finaali on tänavu teiste seas jõudnud tiim Karbiketrajad, kelle eesmärgiks on ülikoolide laboritest koguda kokku plastikjäätmed ning suunata need taaskasutusse. Pikemas perspektiivis soovib meeskond jõuda toormeotsingul ka inimeste kodudesse.https://services.err.ee/media/embed/5918632016-05-10T00:00:00+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258987/ornitoloog-inimesed-pole-liikide-kadumisest-midagi-oppinudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/10/200822he3e7t2.jpgOrnitoloog: inimesed pole liikide kadumisest midagi õppinudKeskkonnakuu raames linastuvat laululindude ebakindlast saatusest kõnelevat filmi ''Sõnumitooja'' kommenteerinud ornitoloog Riho Kinks nentis, et linnuliikide kadumise taga olevad põhjused pole viimase 150 aastaga oluliselt muutnud. Liigihuku ulatus ja kiirus pole aga inimestele endiselt kohale jõudnud.https://services.err.ee/media/embed/5908352016-05-05T00:00:00+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258986/video-merkuur-liikus-ule-paikesehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/09/200816h0c0ft2.jpgVideo: Merkuur liikus üle PäikeseTäna pärastlõunal võis esimest korda pärast kümmet aastat näha Merkuuri üleminekut Päikesest. Kellel Päikesesüsteemi väikseima planeedi tabamiseks piisavalt võimast teleskoopi polnud või võimalus tööpostilt lahkumiseks puudus, sai jälgida varjutust ERR Novaatori vahendusel.https://services.err.ee/media/embed/5916562016-05-09T00:00:00+03:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258976/uhe-minuti-loeng-miks-kasutada-suhtluses-jah-sonumeidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/09/200812ha10bt2.jpgÜhe Minuti Loeng: miks kasutada suhtluses jah-sõnumeid?Tekstiuurijad on tõestanud, et sõnakasutus mõjutab lugeja meeleolu ja käitumist teksti sisust enam. Kui tuua välja mõjutamise kõige olulisemaid tähendusi, siis selleks on sõnumi jaatav sisu ning tahe kuulajat ülendada. Jaatav sõnum pakub lahendusi, eitav sõnum on suhtlustõke, kuna loob vastasseisu, rõhutab Tallinna ülikooli töö- ja tervisekommunikatsiooni õppejõud Katrin Aavahttps://services.err.ee/media/embed/5910852016-05-06T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258966/100-sekundi-video-piibel-eesti-uhiskonna-kirjanduse-ja-kultuuri-mojutajanahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/05/200805ha0bat2.jpg100 sekundi video: Piibel Eesti ühiskonna, kirjanduse ja kultuuri mõjutajanaPiibel on raamat, mis on ühtaegu kujundanud eeti keelt ning väga oluliselt mõjutanud ka Euroopa kultuuri, tehes seda ka praegusel ajal. Lähemalt räägib piibli tähendusest siinsele kultuurile Tartu ülikooli praktilise usuteaduse lektor Kaido Soomhttps://services.err.ee/media/embed/5908032016-05-05T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRno