https://test-novaator.err.ee/258959/filmi-emajoe-veemaailm-rezissoor-rohkem-voiks-olla-seestpoolt-valjapoole-vaatamisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/04/200801h68cft2.jpgFilmi ''Emajõe veemaailm'' režissöör: rohkem võiks olla seestpoolt väljapoole vaatamistKuigi looduse pildile või filmile püüdmine viib inimest loodusele lähemale, ei saa võtta seda iseenesest mõistetavana. Pildi ilu ja looduse nautimine kujutab endast midagi palju sügavamat, leiab keskkonnakuu raames ETV-2s linastuva filmi ''Emajõe veemaailm'' režissöör Remek Meel.https://services.err.ee/media/embed/5906062016-05-04T00:00:00+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258962/zooloog-liikide-kadumisaja-ennustamises-on-tunnetuslikku-komponentihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/17/199577hec39t2.jpgZooloog: liikide kadumisaja ennustamises on tunnetuslikku komponentiSaate ''Terevisioon'' palvel viie Eestis kadumise äärel või hääbuva liigi saatust lahanud loodusmuuseumi zooloogia osakonna juhataja Lennart Lennuk nentis, et hävimisohus liikide võimaliku väljasuremisaja ennustused on looduse keerukuse tõttu osaliselt tunnetuslikud, mõnikord jääb tabamatuks isegi allakäigu põhjus.https://services.err.ee/media/embed/5905632016-05-04T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258943/euroopa-sotsiaaluuring-eesti-elanik-on-sisserandaja-suhtes-euroopa-keskmisest-skeptilisemhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/03/200790h2ceet2.jpgEuroopa Sotsiaaluuring: Eesti elanik on sisserändaja suhtes Euroopa keskmisest skeptilisem33% eestimaalastest tajub sisserännet Eestile pigem kasulikuna, 29% kahjulikuna ning 38% jääb kuhugi vahepeale. Eestis on Euroopa suurimad erinevused suhtumises sisserändajatesse nende päritolu, rassi ja etnilise rühma põhjal, selgub Euroopa Sotsiaaluuringu värskest raportist.https://services.err.ee/media/embed/5903192016-05-03T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258945/valdur-mikita-inimesed-peaksid-leidma-lapselikkuse-votmehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/02/200788hd752t2.jpgValdur Mikita: inimesed peaksid leidma lapselikkuse võtmeKeskkonnakuu raames linastuvat filmi ''Võidujooks väljasuremisega'' kommenteerinud semiootik Valdur Mikita nentis, et tänapäeval nähtava looduse laastamise taga laiuv loogika ei erine paarisaja aasta eest suures ahnuses toimunud ebapärlikarpide püügist. Maailmale annaks uut lootust lapselikkuse (taas)leidmine.https://services.err.ee/media/embed/5903282016-05-03T00:00:00+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258936/uhe-minuti-loeng-kuhu-kaovad-vanamehedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/05/02/200781ha0det2.pngÜhe Minuti Loeng: kuhu kaovad vanamehed?Tööelus paistavad mehed naistest rohkem välja, pensionile jäädes kaovad aga mehed pildilt. Päevakeskustes, seltsimajades, ringides ja klubides on vanemaid mehi näha väga vähe. Miks see nii on, küsib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse nooremteadur Tiina Tambaum retooriliselt.https://services.err.ee/media/embed/5896192016-04-29T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258930/100-sekundi-video-meie-tugev-voi-nork-immuunsusteemhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/04/28/200769h8527t2.jpg100 sekundi video: Meie tugev või nõrk immuunsüsteemKuidas käib haiguste ravimine immuunsüsteemi mõjutamise kaudu ja mida kujutavad endast autoimmuunhaigused? Nendel teemadel räägib lähemalt Tartu ülikooli immunoloogia vanemteadur Kalle Kisand.https://services.err.ee/media/embed/5893002016-04-28T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258910/immunoloog-on-valearusaam-et-immuunsust-on-vaja-toidulisanditega-tugevdadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/04/25/200757h0613t2.jpgImmunoloog: on valearusaam, et immuunsust on vaja toidulisanditega tugevdadaImmuunsüsteemi saab tugevdada küll, kuid enamasti mitte toitude või toidulisanditega, mis lubavad tugevdada immuunsust. Seda saab teha mitmekülgselt toitudes, regulaarselt head ööund magades ning sportides, soovitab allergoloog Krista Ress.https://services.err.ee/media/embed/5885272016-04-25T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258908/uhe-minuti-loeng-kuidas-on-vasimus-seotud-eluviisi-ja-tervisegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/04/25/200755he63et2.jpgÜhe Minuti Loeng: kuidas on väsimus seotud eluviisi ja tervisega?Uuring teismeliste kooliõpilaste hulgas on näidanud, et neist kaks kolmandikku läheb hommikul kooli väsinuna sageli või lausa iga päev ning ainult iga kümnes alustab koolipäeva puhanuna. Kas tegemist on väsimuse epideemiaga, küsib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisakhttps://services.err.ee/media/embed/5877142016-04-21T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258898/100-sekundi-video-positiivne-psuhholoogiahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/04/21/200746hb735t2.jpg100 sekundi video: Positiivne psühholoogiaMida kujutab endast positiivne psühholoogia ja kuidas oma õnne ise sepistada? Nendel teemadel arutleb 100 sekundi videos Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia vanemteadur Toivo Aavik.https://services.err.ee/media/embed/5875462016-04-20T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258895/seismoloog-peatselt-saabuvast-hiidmaavarinast-hakkas-raakima-komuajakirihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/27/200744h1551t2.jpgSeismoloog: peatselt saabuvast hiidmaavärinast hakkas rääkima kõmuajakiriViimasel ajal toimunud suurte maavärinate hulk annab teadlaste arvates alust oodata eriti ränka hiidmaavärinat, kuulutas Delfis ilmunud briti kõmuajakirjast inspireeritud artikli juhtlõik. Eesti geoloogiakeskuse juhtivseismoloogi Heidi Elisabet Soosalu hinnangul on tõenäoliselt tegu kontekstist välja rebitud arutluse omavolilise tõlgendamisega.https://services.err.ee/media/embed/5877172016-04-21T00:00:00+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258886/uhe-minuti-loeng-kassi-nurrust-vibroakustilise-teraapianihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/04/20/200737hc9cet2.jpgÜhe Minuti Loeng: kassi nurrust vibroakustilise teraapianiMiks kaslased nurruvad? Ühe võimaliku evolutsioonilise põhjusena kasutavad nad nurru rahulolu väljendamise kõrval ka enda ravimiseks. Eestis on madalsageduslike siinushelide rakendusvõimalusi uuritud 1988. aastast, mis päädis hiljuti seeriatootmisesse läinud vibroakustilise teraapiaseadme loomisega, märgib Tallinna ülikooli Haapsalu tervisedenduse ja taastusravi kompetentsikeskuse vibroakustika ekspert Ivar Vinkel.https://services.err.ee/media/embed/5864622016-04-14T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258866/100-sekundi-video-naine-eesti-folklooris-ja-uhiskonnashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/04/14/200708hcf97t2.jpg100 sekundi video: Naine eesti folklooris ja ühiskonnas  Ajalooallikad pajatavad, et muistses Eestis pidi naisevõtu plaani pidanud mees arvestama asjaoluga, et tema vara läheb pärast pulmi abikaasale üle. Ja mis põhjusel salliti siinkandis vallaslapsi rohkem, kui mujal Euroopas? Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule vanemteadur Merili Metsvahi toob välja mõned tähelepanekud sellest, kuidas peegeldab naist siinne folkloor ja ühiskond.https://services.err.ee/media/embed/5864582016-04-14T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258863/video-millised-mikroorganismid-elavad-urmas-vaino-kehas-ja-kehapinnalhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/04/14/200706h9adbt2.jpgVideo: millised mikroorganismid elavad Urmas Vaino kehas ja kehapinnalKuidas mõjutavad meie nähtamatud ja paratamatud kaaslased meie elu ja kas mõjutavad ka meie käitumist ning alateadlike valikuid? Miks on inimese kehas ja kehal kordades rohkem mikroorganisme, kui on kokku inimese enda keha rakke? Neile küsimustele andsid vastuse Eerik Jõgi, Tartu tervishoiu kõrgkooli õppejõud ja Triin Aasmäe, Tartu tervishoiu kõrgkooli laborant.https://services.err.ee/media/embed/5864262016-04-14T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258844/uhe-minuti-loeng-mis-on-okosusteemiteenusedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/26/200652hc443t2.jpgÜhe Minuti Loeng: mis on ökosüsteemiteenused?Euroopa Liidus tuleb 2020. aastaks hinnata kõikide ökosüsteemiteenuste väärtused ning arvestada nendega riiklikes ja kohalikes otsustusprotsessides ning aruandlussüsteemides. Mis end mõiste taga peidab ja kuidas eluslooduse väärtus majandusinimestele selgeks teha, sellest räägib TLÜ ökoloogia keskuse vanemteadur Jaanus Terasmaahttps://services.err.ee/media/embed/5848862016-04-07T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258822/masinoppe-insener-autojuhtimise-voiks-usaldada-tehisintellekti-hooldehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/03/199510h580at2.jpgMasinõppe insener: autojuhtimise võiks usaldada tehisintellekti hooldeViimased kuud pakuvad nii märkimisväärsete edusammude kui ebaõnnestumiste näol tõestust, et tehisintellekti ja masinõppesüsteemide arendamise vallas tehtav töö on kibedam kui kunagi varem. Masinõppe insener Kristjan Korjus märgib, et näiteks isesõitvaid autosid võib pidada juba praegu inimjuhtidest ohutumateks.https://services.err.ee/media/embed/5842082016-04-05T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258819/kuidas-tuvastati-varvara-arvatav-tapjahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/24/200600h91det2.jpgKuidas tuvastati Varvara arvatav tapja?  Politsei teatas esmaspäeval toimunud pressikonverentsil, et on leidnud 2012. aasta märtsis mõrvatud üheksa-aastase Varvara arvatava tapja. Kui reeglina on isiku DNA profiili määramine sirgjooneline, siis seekord oli ründaja pärilikkusaine kogus selleks liiga väike. Arvatava tapja tuvastamiseks tuli kasutada veel kahte analüüsimeetodit.https://services.err.ee/media/embed/5840402016-04-04T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258815/uhe-minuti-loeng-mida-peaks-opetaja-teadma-psuuhikast-ja-muutunud-opikasitusesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/04/04/200631h852dt2.pngÜhe Minuti Loeng: mida peaks õpetaja teadma psüühikast ja muutunud õpikäsitusest?Õppimine ja mis tahes pädevuste areng on ennekõike psüühiline protsess, mis on küll sügavalt individuaalne, ent allub siiski teatud üldistele seaduspäradele. Nende tundmine ei kuulu enam valitud teadlaste salalaborisse, vaid otsib teed igapäevaellu ja klassiruumi, leiab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse õpetajahariduse projektijuht Kati Aus.https://services.err.ee/media/embed/5831802016-03-31T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258809/eesti-meremuuseumis-toimus-seminar-eesti-mereteadus-ja-merekultuurhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/04/200627h4191t2.jpgEesti meremuuseumis toimus seminar "Eesti mereteadus ja merekultuur"Miks diagnoosida mere seisundit? Mida teeb meteoroloog Antarktikas? Kuidas paistab Eesti iseseisvus merelt vaadatuna? Neile ja teistele küsimustele võib vastuse saada Eesti meremuuseumi Lennusadamas reedel toimunud seminaril "Eesti mereteadus ja merekultuur".https://services.err.ee/media/embed/5843502016-04-05T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258805/100-sekundi-video-kas-ikka-koigi-puude-taga-voib-naha-metsahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/31/200623he6c2t2.jpg100 sekundi video: Kas ikka kõigi puude taga võib näha metsa?Tartu ülikooli teadlased on hakanud uurima vanade mõisaparkide ökoloogilist väärtust. Ülavaate nendes peituvast elurikkusest teeb TÜ taimeökoloogia vanemteadur Jaan Liira.https://services.err.ee/media/embed/5831742016-03-31T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258808/tartu-tamme-gumnaasium-hakkab-sisseastumiskatsetel-kasutama-dna-testehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/22/200626h4446t2.jpgTartu Tamme Gümnaasium hakkab sisseastumiskatsetel kasutama DNA-testeTänavu tehakse esimest korda koolide sisseastumiskatsetel valikuid peale tavapärase testi ja vestlusvooru ka DNA-testi alusel. Kuigi seni on kindlalt sellise otsuse teinud üks kool, näeb ministeerium vajadust, et seda tehtaks edaspidi kõikides koolides ja alates põhikoolist.https://services.err.ee/media/embed/5834462016-04-01T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258796/anu-realo-kes-on-oige-eestlanehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/07/19/200615h0e60t2.jpgAnu Realo: Kes on õige eestlane?Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor Anu Realo pidas ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kes on õige eestlane?“.https://services.err.ee/media/embed/5829522016-03-30T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258780/uhe-minuti-loeng-kas-eesti-rahvastikuprobleemid-lahendab-suurem-sisserannehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/28/200605h6b00t2.jpgÜhe Minuti Loeng: kas Eesti rahvastikuprobleemid lahendab suurem sisseränne?Kõigile on hästi teada, et Eesti rahvastik kahaneb ja vananeb. Viimasel ajal on hakatud ühe rohkem rääkima sellest, et nende probleemide leevendamiseks tuleks hakata soodustama sisserännet. Kuidas siis on – kas uued inimesed väljastpoolt oleks lahendus Eesti rahvastiku- ja tööjõuprobleemidele, küsib Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse juhtivteadur Allan Puur.https://services.err.ee/media/embed/5822822016-03-28T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258779/video-metsakaamera-salvestas-kassi-ja-magra-kohtumisehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/11/200604h3d79t2.jpgVideo: Metsakaamera salvestas kassi ja mägra kohtumiseKaks aastat tagasi krõbeda külmaga alanud, kuid sulaks ja sombuseks keeranud veebruarikuus, sattus Tartu ülikooli zooloogia tudeng Peeter Anijalg värsketele mägra jälgedele. Need aitasid mööda õhukest lumekihti jõuda nende linnakuni. “Suhteliselt väike, üksnes kolm urusuuet,” mõtiskles Anijalg. “Miks mägrad just sellise koha on valinud?”https://services.err.ee/media/embed/5818002016-03-24T00:00:00+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258770/energia-avastuskeskuses-saab-teada-mis-juhtub-kui-inimest-tabab-korgepingehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/23/200596h722ft2.jpgEnergia avastuskeskuses saab teada, mis juhtub, kui inimest tabab kõrgepinge ''Ringvaate'' saatejuht Hannes Hermaküla käis Tallinnas energia avastuskeskuses uurimas, mis juhtub siis, kui inimest tabab kõrgepinge.https://services.err.ee/media/embed/5815472016-03-23T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258763/kristjan-vassil-eesti-e-riigil-on-kiiresti-muutuvas-maailmas-eelis-mida-peab-kasutamahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/22/200593hc085t2.jpgKristjan Vassil: Eesti e-riigil on kiiresti muutuvas maailmas eelis, mida peab kasutamaAmeerika Ühendriikide presidendivalimised kütavad kirgi nii seal- kui siinpool ookeani. Teiste hulgas aitavad valijatel kandidaatide lubadustes orienteeruda ka Tartu ülikooli teadlased, kes on selleks välja töötanud elektroonilise valijakompassi Societly.com. Rakenduse arhitektuur valmis Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteaduri Kristjan Vassili juhtimisel, eduka arenduse taga on tema töö seniste Eesti ja Euroopa Liidu valimiste tarbeks loodud kompassidegahttps://services.err.ee/media/embed/5815482016-03-23T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258750/uhe-minuti-loeng-mis-on-gravitatsioonilainedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/12/200427hc335t2.jpgÜhe Minuti Loeng: mis on gravitatsioonilained?Möödunud kuul lõi teadusmaailmas ja ka mujal laineid teade, et teadlased on registreerinud esimest korda gravitatsioonilaineid. Kuidas ühte viimase aja kõige tähtsamat teadustulemust ette kujutada, sellest räägib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi rakendusfüüsika professor Tõnu Laas.https://services.err.ee/media/embed/5800832016-03-17T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258743/100-sekundi-video-arengud-noorte-tooturul-euroopashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/17/200579hd2fet2.jpg100 sekundi video: Arengud noorte tööturul EuroopasMillised on tänased ja homsed peamised strateegilised arengud noorte tööturul Euroopas ning millele võiks üks tööturule siirduv noor tähelepanu pöörata? Nende küsimuste üle arutleb hiljuti Tartu ülikooli sihtasutuselt Ernst Jaaksoni stipendiumi pälvinud TÜ majanduse modelleerimise õppetooli juhataja Jaan Masso.https://services.err.ee/media/embed/5800542016-03-17T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258741/terevisioonis-tutvustati-ohku-puhastavaid-taimihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/17/200578h430at2.jpg''Terevisioonis'' tutvustati õhku puhastavaid taimiAmeerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA on aastakümnete vältel uurinud kümnete erinevate taimede võimet püüda õhust erinevaid kergesti lenduvaid ühendeid, et kasutada neid õhu puhastamiseks.https://services.err.ee/media/embed/5800422016-03-17T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258724/video-kaitsemaagia-ja-psuhholoogia-kohtuvad-folkloristi-rehetares-ja-toolaualhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/16/200565hf30ct2.pngVideo: Kaitsemaagia ja psühholoogia kohtuvad folkloristi rehetares ja töölaualMiks me käitume nii, nagu me käitume, ja räägime just täpselt nii, nagu me räägime? Need on küsimused, millele otsivad vastuseid nii rahvaluule kui ka psühholoogia uurijad, kes kõik analüüsivad inimese mõtlemist, hinge ja käitumist.https://services.err.ee/media/embed/5794572016-03-15T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258729/londoni-hiidrott-annab-pohjust-teritada-elutervet-kriitikameelthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/15/200570h3d3ft2.jpgLondoni ''hiidrott'' annab põhjust teritada elutervet kriitikameeltInternetis leidub kõike – fakte, tarkuseteri, nunnusid kassipilte ning lausvalet ja liialdusi. Viimaste sekka saab arvata ka nädalavahetusel sotsiaalmeedias õõva ja kahinat tekitanud kuuldused Londoni pargis tabatud 1,2 meetri pikkusest rotist, mille võimendamisel mängis olulist rolli (kuri)kuulus tabloid Daily Mail.https://services.err.ee/media/embed/5794962016-03-15T00:00:00+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258720/alguse-sai-euroopa-ja-venemaa-uhine-marsi-uurimise-projekthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/14/200562h1fd9t2.jpgAlguse sai Euroopa ja Venemaa ühine Marsi-uurimise projektKasahstani Bajkongõri kosmodroomilt startis Vene kanderaketiga kaks uurimisjaama, et otsida elu Marsil.https://services.err.ee/media/embed/5791822016-03-14T00:00:00+02:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258713/uhe-minuti-loeng-kas-toesti-sunnivad-eestis-olulisemad-tooelu-puudutavad-otsused-saunalavalhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/14/179556hc5abt2.jpgÜhe minuti loeng: kas tõesti sünnivad Eestis olulisemad tööelu puudutavad otsused saunalaval?Eesti tööturul valitsevad Euroopa Liidu ühed suurimad soolised ja etnilised lõhed. Edukamaks grupiks on tõusnud eestlastest mehed, ebasoodsamasse positsiooni aga sattunud venekeelsed naised. Kuidas mõtestavad need grupid enda olukorda ja edukust tänasel tööturul, küsib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia lektor Kadri Aavik.https://services.err.ee/media/embed/5786542016-03-11T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258708/100-sekundi-video-universum-meie-umberhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/11/200553h3546t2.png100 sekundi video: Universum meie ümberMilline näeb välja universum meie ümber ja kui palju on sellest tänaseks teada? Kosmose kaardistamisest rääkis Teadlase 100 sekundi videos lähemalt Tartu observatooriumi vanemteadur Elmo Tempel.https://services.err.ee/media/embed/5785012016-03-10T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258699/tartu-ulikoolis-avati-varkvorgu-laborhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/09/89606h100et2.jpgTartu ülikoolis avati värkvõrgu labor  Situatsioon, kus töölt koju sõites annab auto küttesüsteemile teada, et oled peatselt kodus ja küte lülitub sisse või olukord, kus külmkapp tunneb ära puuduoleva toiduaine ja lisab selle poe ostunimekirja, on vaid mõned näited, kuidas lähitulevikus omavahel suhtlevad asjad inimese elu mugavamaks muudavad. Asjade oskus omavahel suhelda on tehnoloogia tulevikusuund, mille arendamiseks avasid Tartu ülikool ja Telia Eesti värkvõrgu labori.https://services.err.ee/media/embed/5782662016-03-09T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258695/arst-arge-kartke-dementset-lahedast-hooldades-abi-otsidahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/09/200543h03a4t2.jpgArst: ärge kartke dementset lähedast hooldades abi otsidaRahvastiku vananemisega seonduvalt leiavad üha rohkemad inimesed end ühel hetkel olukorrast, kus peavad hoolitsema mäluhäiretega lähedase eest. Tallinna Diakooniahaigla juhataja Jelena Leibur rõhutab, et mäluhäirete märkamisel tuleks kiiremas korras haiguse arengu pidurdamiseks arsti poole pöörduda. Muutuma peaks ka riigi ja ühiskonna suhtumine.https://services.err.ee/media/embed/5782192016-03-09T00:00:00+02:00yespsüühikapsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258687/cambridge-i-ulikooli-esindajad-kaisid-tartus-arvutipohise-statistika-projektiga-tutvumashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/07/200530h7652t2.jpgCambridge'i ülikooli esindajad käisid Tartus arvutipõhise statistika projektiga tutvumasTartut külastasid Cambridge'i Ülikooli matemaatikaõppe keskuse esindajad, et tutvuda siinse arvutipõhise statistika projektiga. Tegu on uuendusliku õppekavaga, kus arvutamisega tegeleb arvuti, samas kui õpilaste ülesandeks on õigete küsimuste püstitamine ja järelduste tegemine.https://services.err.ee/media/embed/5777972016-03-07T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258680/uhe-minuti-loeng-kuidas-peletada-homo-computeruse-sundroomihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/06/200526h52bft2.jpgÜhe minuti loeng: kuidas peletada Homo computeruse sündroomi?Rohkem kui kaks miljardit digiseadmeid regulaarselt kasutavat inimest üle maailma põeb epideemilist haigust, mille peale veel paarikümne aasta eest mõeldagi ei osatud. Homo computeruse sündroomi sümptomite leevendamiseks jagab näpunäiteid Tallinna ülikooli erikehakultuuri lektor Kirsti Pedak.https://services.err.ee/media/embed/5772492016-03-04T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258679/teadlane-fosforiidiuuringutega-oleks-voinud-alustada-juba-kumne-aasta-eesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/16/200525h39e5t2.jpgTeadlane: fosforiidiuuringutega oleks võinud alustada juba kümne aasta eestKüsimus fosforiidi uurimise vajalikkusest on muutumaks üha olulisemaks teemaks Eesti teadlaste, poliitikute ja ettevõtjate seas. Tallinna Tehnikaülikooli geoloogiaprofessori Alvar Soesoo sõnul tuleks Eestil hakata tegelema meie maavarade ja sealhulgas fosforiidi uurimisega.https://services.err.ee/media/embed/5776712016-03-06T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258678/ulevaateraamat-kus-sees-koige-pustam-eesti-kiil-ei-ole-ustegi-kianet-ega-vianet-sidenhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/06/200524h4773t2.jpgÜlevaateraamat, kus sees "kõige pustam eesti kiil, ei ole üstegi kiänet ega viänet siden"Murdeuurijatele ütlevad idamurde kõnelejad: "Mede kiil on esie kõige pustam eesti kiil, ei ole üstegi kiänet ega viänet siden." Selles on iseloomulikult rohkelt õ-tähte ning mõjusid, mida mujal ei leidu.https://services.err.ee/media/embed/5776292016-03-06T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258673/kosmoseteleskoop-puudis-kinni-pildi-kaugeimast-teadaolevast-objektist-universumishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/04/200522h6385t2.jpgKosmoseteleskoop püüdis kinni pildi kaugeimast teadaolevast objektist universumisHubble'i kosmoseteleskoop on kinni püüdnud pildi kõige kaugemast teadaolevast objektist kogu universumis - galaktikast, mis jääb meist 13,4 miljardi valgusaasta kaugusele.https://services.err.ee/media/embed/5772432016-03-04T00:00:00+02:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258668/100-sekundi-video-ainulaadsed-ja-ponevad-tarnadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/03/200518h933bt2.jpg100 sekundi video: Ainulaadsed ja põnevad tarnadMida kujutavad endast rahva seas ka pokudena tuntud tarnad ja mis muudab selle ääretult liigirikka taimeperekonna ainulaadseks? Neil teemadel räägib Tartu ülikooli botaanika osakonna vanemlaborant Mare Toom.https://services.err.ee/media/embed/5770582016-03-03T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258667/ekspert-aravisatud-puder-voiks-jouda-ringiga-mobiiltelefonihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/03/03/200517h85cbt2.jpgEkspert: äravisatud puder võiks jõuda ringiga mobiiltelefoni  Toidujäätmete kasutusvõimalusi lahanud Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Harri Moora märgib, et ringmajanduse arenedes nendest eraldatavaid ühendeid saaks kasutada näiteks mobiiltelefonide ümbriste tootmiseks. Samas sõltub selleks tarvilik arendustöö suuresti fossiilkütuste hinnast.https://services.err.ee/media/embed/5769472016-03-03T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258644/uhe-minuti-loeng-kas-armastus-on-ohustatud-tunnete-liikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/29/200497hf27at2.jpgÜhe minuti loeng: kas armastus on ohustatud tunnete liik?Kuidas vormivad ilukirjandus ja teised kunstid tunded ja kired lugudesse, seda uurib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) Itaalia uuringute ja semiootika professor Daniele Monticelli.https://services.err.ee/media/embed/5758482016-02-26T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258639/100-sekundi-video-mida-aju-naebhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/25/200476ha00dt2.png100 sekundi video: Mida aju näeb?Mida näeb inimese aju ja kuidas töötleb see erinevaid sisendsignaale? Tajusüsteemi uuringutest rääkis lähemalt TÜ eksperimentaalpsühholooiga vanemteadur Kairi Kreegipuu.https://services.err.ee/media/embed/5753262016-02-25T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258637/tanasel-korgharidusmessil-saab-oppide-jaatisetegu-ja-mangida-robotitega-jalgpallihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/25/200303h7c26t2.jpgTänasel kõrgharidusmessil saab õppide jäätisetegu ja mängida robotitega jalgpalliViis Tartu kõrgkooli avasid täna Tallinna lauluväljakul uksed noortele, keda huvitab edasiõppimine Tartus. Lisaks karjäärinõustamisele ja lühiloengutele saavad õpilased proovida tõelist tudengielu, mängida robotitega jalgpalli, teha jäätist ja osaleda kiirkohtingus tudengitega.https://services.err.ee/media/embed/5756712016-02-25T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258634/tarmo-soomere-eesti-teadus-seisab-anomaalselt-hastihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/24/200473h89b2t2.jpgTarmo Soomere: Eesti teadus seisab anomaalselt hästiTeaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere hinnangul läheb Eesti teadusel hästi.https://services.err.ee/media/embed/5752422016-02-24T00:00:00+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258619/uhe-minuti-loeng-mis-maailmas-muutuks-kui-eesti-riiki-polekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/07/01/200462ha921t2.jpgÜhe minuti loeng: mis maailmas muutuks, kui Eesti riiki poleks?Kas maailmas oleks midagi teisiti, kui poleks Eesti riiki ning milline on Eesti roll maailmas kultuurilise mitmekesisuse hoidmisel, sellest räägib Tallinna ülikooli humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur, folklorist ja filoloog Marju Kõivupuu.https://services.err.ee/media/embed/5743422016-02-19T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258617/vorumaal-esitleti-4000-aasta-vanust-kivikirvesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/20/200460h7354t2.jpgVõrumaal esitleti 4000 aasta vanust kivikirvestVõrumaal Navi külas esitleti sealtsamast leitud kivikirvest. Mitme aasta taguse kartulivõtu ajast pärinev hinnaline leid tiirles enne arheoloogide kätte jõudmist Navi külameeste garaažist garaaži.https://services.err.ee/media/embed/5746022016-02-20T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258612/100-sekundi-video-ideelabor-kasvatab-ettevotlusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/19/200456hc35ft2.jpg100 sekundi video: ideelabor kasvatab ettevõtlustMillega tegeleb Tartu ülikooli Ideelabor? Miks on oluline, et teadmistemahuka majanduse poole pürgivas Eestis saaksid ettevõtteid asutavad tudengid praktilise “käed-külge” kogemuse? Teemat avas lähemalt TÜ Ideelabori juht Maret Ahonen.https://services.err.ee/media/embed/5744052016-02-19T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258599/astrofuusik-mihkel-kama-raagib-tallinna-teletornis-elukolbulikest-planeetidesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/19/198103hcb67t2.jpgAstrofüüsik Mihkel Kama räägib Tallinna Teletornis elukõlbulikest planeetidestAstrofüüsik Mihkel Kama jagab kolmapäeval, 17. jaanuaril Tallinna Teletornis näituse ''Elus universum'' raames viimase aja kosmoseuudiseid ning jutustab eksoplaneetidest ja elu otsingutest universumis.https://services.err.ee/media/embed/5735892016-02-16T00:00:00+02:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258587/tartu-ulikool-suurendab-ingliskeelsete-oppekavade-arvuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/19/90052h707ft2.jpgTartu ülikool suurendab ingliskeelsete õppekavade arvuTäna alanud vastuvõtt ingliskeelsetele õppekavadele pakub tudengitele võimalust õppida 19 erialal inglise keeles, seejuures nende seas on erialasid, mida rahvusülikoolis eesti keeles õppida ei saagi.https://services.err.ee/media/embed/5733252016-02-15T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258583/fuusikud-gravitatsioonilainete-registreerimine-on-vorreldav-uue-meele-avanemisegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/15/200436h97ebt2.jpgFüüsikud: gravitatsioonilainete registreerimine on võrreldav uue meele avanemisegaMöödunud neljapäeval teatasid füüsikud, et on viimaks pildile püüdnud esimese gravitatsioonilaine. Avastust kommenteerinud Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Andi Hektor leiab, et kui hetkel võib pidada saavutust riiulisse pandavaks iluasjaks, siis tulevikus on gravitatsioonilainete tuvastamine inimeste jaoks võrreldav uue meele avastamisega.https://services.err.ee/media/embed/5732582016-02-15T00:00:00+02:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258579/uhe-minuti-loeng-rattaassaks-saamiseks-tuleb-sadulast-astudahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/14/200432h0f9ct2.jpgÜhe minuti loeng: rattaässaks saamiseks tuleb sadulast astudaTallinna ülikooli spordipedagoogika teadur Indrek Rannama nendib seekordses ''Ühe Minuti Loengus'', et mugavamaks rattasõiduks ja sooritusvõime parandamiseks ei piisa vaid intensiivsest treeningust, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka ratta õigele seadistusele ja täiendavatele harjutustele.https://services.err.ee/media/embed/5728752016-02-12T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258569/100-sekundi-video-digitaalne-jalajalg-ja-privaatsushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/11/200424he3bbt2.png100 sekundi video: Digitaalne jalajälg ja privaatsusIga internetti kasutav inimene jätab endast võrku maha suurel hulgal teavet, mida nimetatakse digitaalseks jalajäljeks. Miks on kasulik enda poolt väljapaisataval infovool silm peal hoida ja kas nüüdsel ajastul saab üldse rääkida privaatsusest? Nende küsimuste üle arutleb Tartu ülikooli krüptograafia juhtivteadur Helger Lipmaa.https://services.err.ee/media/embed/5725392016-02-11T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258552/noore-teadlase-preemia-laureaate-volub-maailma-seenerikkus-ja-privaatsustunne-sotsiaalmeediashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/08/200404hd9dft2.jpgNoore teadlase preemia laureaate võlub maailma seenerikkus ja privaatsustunne sotsiaalmeediasErandkorras pälvisid sel aastal noore teadlase preemia kaks tõusvat tähte: meedia ja kommunikatsiooni uurija Andra Siibak ning mükoloog ja botaanik Leho Tedersoo.https://services.err.ee/media/embed/5721932016-02-09T00:00:00+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258544/andres-merits-ja-mart-ustav-loome-zika-vaktsiini-kandidaadid-kahe-kuugahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/08/200410h8cect2.jpgAndres Merits ja Mart Ustav: loome Zika vaktsiini kandidaadid kahe kuugaEnamasti sümptomivaba nakkus võib põhjustada halvatust ning naistel alaarenenud ajuga laste sündimist. Süüdi on Zika viirus, mis suure tõenäosusega kandub edasi ka sugulisel teel, ent mille levikut osatakse praegu ohjata ainult sääskede eest hoiatava ja turvaseksi kampaaniatega. Kas Tartu ülikooli viroloogid suudavad ülemaailmsest hädaolukorrast mõistliku väljapääsu leida?https://services.err.ee/media/embed/5720402016-02-08T00:00:00+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258545/innovatsioonitalgud-voitis-nutikas-seade-geenide-testimisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/08/200411h30e0t2.jpgInnovatsioonitalgud võitis nutikas seade geenide testimiseksTartus aset leidnud arendusnädalavahetusel Garage48 Hardware&Arts vormus 40 väljapakutud ideest töötavaks prototüübiks tervelt 19. Žürii tunnistas võitjaks tiimi Genosity, mis arendab lihtsat ning soodsat aparaati geenide testimiseks.https://services.err.ee/media/embed/5720242016-02-08T00:00:00+02:00yesarhiivarhiivnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258537/noore-teadlase-preemia-palvivad-leho-tedersoo-ja-andra-siibakhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/08/200404hd9dft2.jpgNoore teadlase preemia pälvivad Leho Tedersoo ja Andra SiibakPresident Toomas Hendrik Ilves annab täna Kadriorus üle noore teadlase preemia, mille saavad sel aastal erandkorras kaks teadlast: botaanik ja mükoloog Leho Tedersoo ning meedia ja kommunikatsiooni uurija Andra Siibak. Esimest korda annab president Ilves üle ka IT-teadlase eripreemia, mille saab andmetöötlussüsteemi Sharemind looja, arendaja ja rakendaja Dan Bogdanov.https://services.err.ee/media/embed/5719152016-02-08T00:00:00+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258531/uhe-minuti-loeng-uhisvaratragoodiahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/21/200398h8e0et2.jpgÜhe minuti loeng: ühisvaratragöödiaKelle omad on loodusvarad? Selgub, et kõik loodusvarad on mingil kujul seotud ühisvaraga. Kuidas ja mida see endaga kaasa toob, räägib Tallinna ülikooli ökoloogia keskuse juhataja, jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangurhttps://services.err.ee/media/embed/5714852016-02-05T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258528/100-sekundi-video-kuidas-sunnib-teadusfotohttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/04/200395hefdft2.jpg100 sekundi video: Kuidas sünnib teadusfoto?Mismoodi sünnib üks hea teadusfoto ning milliseid seadmeid selleks kasutatakse? Neil teemadel räägib Eesti Aasta teadusfotograafiks 2015 valitud Tavo Romann, kes töötab Tartu ülikooli füüsikalise keemia teadurina.https://services.err.ee/media/embed/5710072016-02-04T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258517/video-tallinna-ulikooli-rektorikandidaatide-viimases-debatis-ei-eristunud-kandidaadid-uksteisesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/11/412317h04a5t2.pngVideo: Tallinna ülikooli rektorikandidaatide viimases debatis ei eristunud kandidaadid üksteisestTallinna ülikooli rektoriks kandideerivad Hannes Palang ja Tiit Land diskuteerisid viimast korda enne valimiskogu poolt 8. veebruaril tehtavat otsust ülikooli tuleviku üle ning vastasid akadeemilise pere küsimustele.https://services.err.ee/media/embed/5708002016-02-03T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258511/ainulaadsed-savianumad-jatsid-arheoloogid-noutukshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/02/180241h453bt2.jpgAinulaadsed savianumad jätsid arheoloogid nõutuksMöödunud aastal leiti Naissaare lähistel ainulaadsed savianumad, mis on sedavõrd kummalise välimusega, et otstarvet ei oska täpselt kindlaks määrata ei kodu- ega välismaised eksperdid. Eesti Meremuuseumi merearheoloogia teadur Vello Mäss käis saates ''Terevisioon'' tutvustamas erinevaid tänaseks välja käidud hüpoteese.https://services.err.ee/media/embed/5706012016-02-02T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258508/ligi-erakooliseadusest-see-oli-uks-mustemaid-seadusi-mille-riigikogu-on-aegade-jooksul-vastu-votnudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/19/199818h965bt2.jpgLigi erakooliseadusest: see oli üks mustemaid seadusi, mille riigikogu on aegade jooksul vastu võtnudErakoolide eelisrahastamine mõjuvad haridussüsteemile kahjulikult, leiab haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi. Kogu praeguse teravaks kujunenud arutelu põhjus peitub ministri hinnangul ebaõnnestunud erakooliseaduses, mille tema erakonna juhitud koalitsioon viie aasta eest vastu võttis.https://services.err.ee/media/embed/5705882016-02-02T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258495/uhe-minuti-loeng-inimtegevuse-moju-eesti-jarvedelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/02/01/200358h5b11t2.jpgÜhe minuti loeng: inimtegevuse mõju Eesti järvedeleEesti järved on valdavalt üle 10 000 aasta vanad. Peamiselt on nende arengut mõjutanud seni kliima muutumine. Viimasel ajal on üha suurem roll aga ka inimesel, nendib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogia eriala doktorant Annika Mikomägi.https://services.err.ee/media/embed/5695262016-01-28T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258494/aktuaalne-kaamera-nadal-kais-uheksandat-planeeti-otsimashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/31/200357hce74t2.jpg"Aktuaalne kaamera. Nädal" käis üheksandat planeeti otsimasAmeerika teadlased on avastanud, esialgu küll paberil, et meie päikesesüsteemis on veel üks planeet. Esialgu kannab planeet lihtsat nime: Planeet 9 ja nüüd käib võidujooks selle nimel, kes planeeti esimesena näeb. Planeeti käis otsimas ka "Aktuaalne kaamera. Nädal".https://services.err.ee/media/embed/5702222016-01-31T00:00:00+02:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258488/video-kas-neuroturundus-votab-tarbija-aju-ulehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/29/200351heec8t2.jpgVIDEO: Kas neuroturundus võtab tarbija aju üle?Tänases reklaamist ning turundusest tiines ühiskonnas püüavad turundajad leida üha efektiivsemaid meetodeid, kuidas tarbijateni jõuda ning nende rahulolu mõõta. Millega täpsemalt tegeleb neuroturundus ja kas see tähendab tulevikus zombistunud tarbijaskonda? Põhjaliku ülevaate neuroturundusega seotud küsimustest, selle plussidest ja miinustest tegi ERR Novaatori palvel TÜ turunduse õppetooli juhataja Andres Kuusik.https://services.err.ee/media/embed/5699102016-01-29T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258489/nooropetajate-nappuse-pohjuste-otsimisel-tuleb-vaadata-palgast-kaugemalehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/29/200352h968bt2.jpgNoorõpetajate nappuse põhjuste otsimisel tuleb vaadata palgast kaugemaleProgrammi Noored Kooli vilistlane ja kommunikatsioonijuht Helen Sabrak leiab, et õpetajate palk pole enam ammu kehva järelkasvu peapõhjus ja tegu on süsteemsema probleemiga. Abi võiks olla näiteks juba eriala õppinud noorte kooli meelitamisest.https://services.err.ee/media/embed/5699082016-01-29T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258486/100-sekundi-video-mida-neuroturundus-meiega-teebhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/28/200349h7367t2.jpg100 sekundi video: Mida neuroturundus meiega teeb?Kas neuroturundus tähendab seda, et turundajad otsivad oma sõnumitega kohta meie ajus? Mida neuroturundus endast üldse kujutab, mida meiega teeb ja kuidas seda uuritakse? Vastuseid annab TÜ turunduse õppetooli juhataja Andres Kuusik.https://services.err.ee/media/embed/5695292016-01-28T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258484/mis-toimub-geeniuse-sudames-raagib-hans-lougashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/28/200347h64eet2.jpgMis toimub Geeniuse südames? Räägib Hans LõugasTehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas räägib, kuidas sünnivad Eesti sisukaima digiportaali Geenius.ee lood ning millised valikud mõjutavad portaali sisu.https://services.err.ee/media/embed/5695162016-01-28T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258473/milliseid-imevigureid-teeb-17000-eurone-eesti-idufirma-ravivannhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/26/200340h35bbt2.jpgMilliseid imevigureid teeb 17000-eurone Eesti idufirma ravivann?Eestis välja töötatud füsioteraapiline vann Swimitation lubab muuta taastusravi meeldivamaks ja pakkuda privaatsust hindavale inimesele üksi treenimise võimalust. Vanni seljatoe ja istme ergonoomika väljatöötamisel andsid nõu füsioterapeudid.https://services.err.ee/media/embed/5692612016-01-27T00:00:00+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258465/kuidas-eesti-ekvaatori-lembusest-pogenes-ja-teised-geoloogia-pohitoedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/26/200335h4db7t2.jpgKuidas Eesti ekvaatori lembusest põgenes ja teised geoloogia põhitõedMiks Eesti ekvaatori äärde paigale ei jäänud, millised ürgelukaid elas meie lähiümbruses miljonite aastate eest ja mitu meteoriiti tabas Eestit möödunud sajand? Vastuseid teab äsja taasavatud Tartu ülikooli geoloogiamuuseumi peavarahoidja Mare Isakar.https://services.err.ee/media/embed/5684732016-01-22T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258469/graafikud-ja-faktid-eesti-koolide-kohta-koige-vahem-opilasi-opetaja-kohta-koige-kiirem-palgakasv-koige-rohkem-langenud-hariduskuludhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/30/180959h3123t2.jpgGraafikud ja faktid Eesti koolide kohta: kõige vähem õpilasi õpetaja kohta, kõige kiirem palgakasv, kõige rohkem langenud hariduskuludEestis on ühe õpetaja kohta vähem õpilasi paljude teiste riikidega võrreldes. Samuti torkab Eesti silma õpetajate kiire palgatõusu, kuid meil on ka kõige suurema languse läbi teinud hariduskulutuste suhtarv SKTsse.https://services.err.ee/media/embed/5693192016-01-27T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258467/kuberturbe-ekspert-internetis-varitsevad-ohud-pole-inimestele-ikka-veel-piisavalt-selgedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/26/200336h7c3ct2.jpgKüberturbe ekspert: internetis varitsevad ohud pole inimestele ikka veel piisavalt selgedSotsiaalvõrgustikud võiksid inimestele selgemalt ohtudest hoidumise näpunäiteid anda ja inimesed peaksid küberturvalisust tõsisemalt võtma, leiab küberturbe ekspert Joseph Carson.https://services.err.ee/media/embed/5690872016-01-26T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258463/hariduspsuhholoog-opilase-uldpadevuste-toetamine-annab-ka-parema-ainealase-arenguhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/12/08/197877h7b53t2.jpgHariduspsühholoog: õpilase üldpädevuste toetamine annab ka parema ainealase arenguKuigi Eesti õpilaste ainealased teadmised on testide põhjal head, on tilk tõrva meepotis see, et lapsed pole koolis õnnelikud. Hariduspsühholoog Grete Arro julgustab pöörama varakus õpieas rohkem tähelepanu üldpädevustele, sest nii on hiljem hõlpsam ka õpetajate töö.https://services.err.ee/media/embed/5690362016-01-26T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258457/hakker-andis-soovitusi-turvalise-salasona-loomisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/03/03/92412h12d8t2.jpgHäkker andis soovitusi turvalise salasõna loomiseksEnd eetiliseks häkkeriks kutsuv küberturbe ekspert Joseph Carson andis soovitusi, kuidas luua võimalikult turvaline salasõna ja kuidas seda erinevate kontode juures kasutada.https://services.err.ee/media/embed/5689002016-01-25T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258456/ttu-astronoom-planeedi-x-olemasolu-kinnitamine-nouab-paremaid-toendeidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/25/200307hecb0t2.jpgTTÜ astronoom: ''planeedi X'' olemasolu kinnitamine nõuab paremaid tõendeidTallinna tähetorni astronoom Mario Mars märkis Päikesesüsteemi võimaliku üheksanda planeedi võimalikkust kommenteerides, et hüpotees on huvitav ja tõsiseltvõetav. Objekti olemasolu tõestamine nõuab aga otseseid ja käegakatsutavamaid tõendeid.https://services.err.ee/media/embed/5688912016-01-25T00:00:00+02:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258447/uhe-minuti-loeng-kapaliste-kaunidus-voib-meelitada-tolmeldaja-seksuaalse-pettuse-vorkuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/22/200299h3ed0t2.jpgÜhe minuti loeng: käpaliste kaunidus võib meelitada tolmeldaja seksuaalse pettuse võrkuTaimede kaunid õied ei ole loodud ainult inimsilma iluks. Nende eesmärk on meelitada ligi putukatest tolmeldajaid. Kuidas täpselt, sellest räägib Tallinna ülikooli analüütilise biokeemia doktorant Kristi Sootla.https://services.err.ee/media/embed/5684482016-01-22T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258450/hanna-stella-haaristo-hariduspoliitikat-ei-saa-teha-ainult-pisa-testide-pohjalhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/01/200301h9707t2.jpgHanna-Stella Haaristo: hariduspoliitikat ei saa teha ainult PISA testide põhjalMõttekoja Praxis hariduspoliitika programmijuhi kohusetäitja Hanna-Stella Haaristo ütles, et kuigi varasemad PISA-testid näidanud, et võrreldes rahvusvahelise tasemega Eesti õpilased on väga targad, siis on testi tulemused viidanud ka meie haridussüsteemi kitsaskohtadele. Samas möönis Haaristo, et PISA uuringud mõõdavad vaid väga piiratud arvul oskusi, mistõttu ei saa põhineda Eesti hariduspoliitika ainult PISA numbritel.https://services.err.ee/media/embed/5688862016-01-25T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258445/keskhariduseta-ulikooli-suundumise-voimalus-voib-maksumaksjale-vaga-kalliks-kujunedahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/19/90052h707ft2.jpgKeskhariduseta ülikooli suundumise võimalus võib maksumaksjale väga kalliks kujunedaHiljuti päevakorda kerkinud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) muudatus peaks töökogemuse baasilt lubama ülikooli ka gümnaasiumihariduseta inimesi. Ülikoolid aga leiavad, et enne muudatuste tegemist peaks läbi mõtlema, kas pole liiga kulukas teha mõne üksiku juhtumi pärast kallist süsteemimuudatust.https://services.err.ee/media/embed/5685642016-01-22T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258436/100-sekundi-video-oigeusu-ajaloost-eestishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/21/200279hf435t2.jpg100 sekundi video: Õigeusu ajaloost EestisKas teie teadsite, et üldiselt end usuleigeks pidavas Eestis kuulub kõige suurem hulk inimesi õigeusku? Aga kuidas on see meieni jõudnud ning milliseid põnevaid asjaolusid õigeusu kohta veel leidub? Sellest räägib äsja ilmunud õigeusuteemalise teaduskogumiku üks autoreid, Tartu ülikooli usuteaduskonna doktorant Toomas Schvak.https://services.err.ee/media/embed/5681912016-01-21T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258435/eesti-tehnoloogiaajakirjanikud-valisid-aasta-parima-nutitelefonihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/21/200278hfd4bt2.jpgEesti tehnoloogiaajakirjanikud valisid aasta parima nutitelefoniEesti tehnoloogiaajakirjanikud valisid pärast vihast vaidlust eelmise aasta parima nutitelefoni. Üllatuslikult oli kõigi finaali jõudnud telefonide taga erinev tootja, esikoha pälvinud telefoni võib hankida aga vaid internetist.  https://services.err.ee/media/embed/5680912016-01-20T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258427/ekspert-ebola-maailmast-ei-kaohttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/19/200258h3302t2.jpgEkspert: Ebola maailmast ei kaoMöödunud nädalal teatas Maailma Terviseorganisatsioon, et 2013. aasta detsembrist peamiselt kolmes Lääne-Aafrika riigis kaost külvanud Ebola puhang on viimaks läbi. Ainult selleks, et anda 15. jaanuaril teada uuest juhtumist. Sotsiaalameti rahvatervise osakonna nõunik Martin Kadai nentis, et täielikult Ebola vabaks ei saa maailm ilmselt kunagi.https://services.err.ee/media/embed/5679012016-01-19T00:00:00+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258424/video-loodusmuuseumist-leiab-nii-tibatillukesi-kui-ka-hiiglaslikke-putukaidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/19/200256h172dt2.jpgVIDEO: Loodusmuuseumist leiab nii tibatillukesi kui ka hiiglaslikke putukaidTartu ülikooli loodusmuuseumis värskelt avatud püsinäitus "Maa. Elu. Lugu" ühendab nii geoloogia, botaanika, mükoloogia kui ka zooloogia. Omaette põnev tuba avaneb putukahuvilistele, kus leiduvaid isendeid ja liike tutvustas ERR Novaatorile loodusmuuseumi zoosüstemaatika peaspetsialist Mati Martin.  https://services.err.ee/media/embed/5678422016-01-19T00:00:00+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258418/otepaal-avati-teadusigluhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/18/200245h918dt2.jpgOtepääl avati teadusigluTalvepealinnas Otepääl on nüüdsest avatud teadusiglu.https://services.err.ee/media/embed/5675352016-01-18T00:00:00+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258410/spacex-ei-suutnud-kanderaketti-edukalt-maandadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/15/198739h7114t2.jpgSpaceX ei suutnud kanderaketti edukalt maandadaEttevõte SpaceX lootis eile järjekordselt maandada kanderaketti mehitamata pargasele. Kuigi ettevõte täitis edukalt oma peamise ülesande, milleks oli sidesatellidi Jason-3 orbiidile saatmine, ei suutnud see maandada kanderaketi esimest astet, kirjutab väljaanne TechCrunch.https://services.err.ee/media/embed/5674582016-01-18T00:00:00+02:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258403/uhe-minuti-loeng-umbritsev-ruum-mojutab-meie-enesetunnethttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/03/31/200215h513dt2.jpgÜhe minuti loeng: ümbritsev ruum mõjutab meie enesetunnetKuidas seinavärv meie emotsioone mõjutab? Milline on hea proportsiooniga ruum? Milline valgus ergutab, milline uinutab? Kuidas mõjutab ümbritsev ruum meie enesetunnet, sellest räägib Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi dotsent, sisearhitekt Krista Aren.https://services.err.ee/media/embed/5670202016-01-15T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258400/eestlased-ces-il-lahitulevik-laiendab-virtuaalreaalsust-ning-toob-hiiddroonid-ja-modulaarautodhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/15/200213h6c79t2.jpgEestlased CES'il: lähitulevik laiendab virtuaalreaalsust ning toob hiiddroonid ja modulaarautodMöödunud nädalal meelitas Las Vegas tarbijaelektroonika messiga CES linna enam kui 170 000 tehnika- ja elektroonikahuvilist. Kohal olid ka eesti ajakirjanikud Eeva Esse ja Ronald Liive, kes tõid saates ''Ringvaade'' välja kolm peamist tehnoloogiatrendi.https://services.err.ee/media/embed/5670852016-01-15T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258398/keemia-professor-noorteadlastele-eesti-teadus-on-nahtavhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/15/200211ha28ft2.jpgKeemia professor noorteadlastele: Eesti teadus on nähtavEesti noorteadlaste konverentsi raames astusid üles ka mitte enam niivõrd noored teadlased, teiste seas Tallinna tehnikaülikooli keemiainstituudi keemia õppetooli juhataja Margus Lopp, kes jagas näpunäiteid Eesti teadussüsteemis hakkama saamiseks.https://services.err.ee/media/embed/5658632016-01-08T00:00:00+02:00yesnoorteadlasednoorteadlasednoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258396/vikipeedia-tahistab-15-tegevusaastathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/15/200209he956t2.jpgVikipeedia tähistab 15. tegevusaastat15. jaanuaril 2001 sai maailmas avalikuks Wikipedia projekt, mille raames sündinud veebientsüklopeedia on saanud igapäevaseks tööriistaks ilmselt paljudele arvutikasutajatele. Wikimedia Eesti juhatuse liige Kaarel Vaidla märkis, et entsüklopeedia eestikeelne versioon paistab maailmas silma eeskätt selle toimetajate suhtarvu poolest.https://services.err.ee/media/embed/5671562016-01-15T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258392/100-sekundi-video-onnelik-lopp-ja-muinasjutureklaamidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/15/200207h0f5dt2.png100 sekundi video: Õnnelik lõpp ja muinasjutureklaamidMil moel sarnanevad omavahel muinasjutud ja reklaamid? Milliseid muinasjuttudele iseloomulikke elemente võime kohata reklaamimaastikul ringi vaadates? Nende küsimuste üle arutleb TÜ dotsent ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järv.https://services.err.ee/media/embed/5669172016-01-14T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258379/eesti-noor-teadus-valismaal-kuidas-inimese-sisemusest-kiiresti-pilti-tehahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2011/07/01/192051h4ee8t2.jpgEesti noor teadus välismaal: kuidas inimese sisemusest kiiresti pilti tehaMagnetresonantstomograafia uuring võimaldab meil inimkehast teha pildi, kuid see võtab aega ning seda aega tihtilugu pole. Kuidas saada MRT pilt kiiresti ja kvaliteetselt, sellele on võimalik lahendus matemaatikute ja füüsikute kätes.https://services.err.ee/media/embed/5659442016-01-08T00:00:00+02:00yesnoorteadlasednoorteadlasednoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258385/perearst-kulmetusravimid-leevendavad-vaid-sumptomeidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/13/200202hc9a7t2.jpgPerearst: külmetusravimid leevendavad vaid sümptomeidLoodusravis kasutatavad ravimteed ja marjad-seemned sobivad küll külmetushaiguste ennetamiseks, kuid mitte nende raviks, leidis Confido arstikeskuse perearst Anneli Talvik. Sarnaselt ei mõjuta haiguse kulgu tavameditsiinis tuntud külmetusravimid.https://services.err.ee/media/embed/5666202016-01-13T00:00:00+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258380/eesti-noor-teadus-valismaal-ulijuhtidest-kvantarvuti-ja-nelja-kvantbiti-poimolekudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/12/200198h80a8t2.jpgEesti noor teadus välismaal: ülijuhtidest kvantarvuti ja nelja kvantbiti põimolekudETH Zurichi doktorant Johannes Heinsoo pidas konverentsil „Eesti noorteadlased välismaal“ ettekande pealkirjaga „Ülijuhtidest kvantarvuti ja nelja kvantbiti põimolekud”.https://services.err.ee/media/embed/5666212016-01-13T00:00:00+02:00yesnoorteadlasednoorteadlasednoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258381/eesti-noor-teadus-valismaal-ja-panus-kaasaegsesse-tuumafuusikassehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/10/21/200199haaf7t2.jpgEesti noor teadus välismaal ja panus kaasaegsesse tuumafüüsikasseKuidas tehakse kaasaegset tuumafüüsikat ning milliseid eksperimentaalseid võtteid selle uurimisel kasutatakse, rääkis Glasgow ülikooli doktorant Bruno Strandberg.https://services.err.ee/media/embed/5659472016-01-08T00:00:00+02:00yesnoorteadlasednoorteadlasednoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258364/eesti-noor-teadus-valismaal-kuidas-luua-eestisse-teadusmahukad-tookohadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/10/200190h4dcet2.jpgEesti noor teadus välismaal: kuidas luua Eestisse teadusmahukad töökohad?Mida peaks tegema, et teadusmahukad töökohad tekiksid ka Eestis ning värsked doktorid ei näeks karjäärivõimalusi üksnes ülikoolide juures, sellest rääkis oma kogemusele tuginedes dr Rainer Küngas, kes oma teadmisi rakendab Taani tööstussektoris.https://services.err.ee/media/embed/5664952016-01-12T00:00:00+02:00yesnoorteadlasednoorteadlasednoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258377/eesti-noor-teadus-valismaal-uusimad-meetodid-biotehnoloogiashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/11/200193hba95t2.jpgEesti noor teadus välismaal: uusimad meetodid biotehnoloogiasKadi Liis Saar on oma doktorantuuri raames välja töötamas microfluidics platvormi, mis võimaldaks kiiret, efektiivset ja hästi-kontrollivat biomakromolekulideuurimist nende naturaalses vesikeskkonnas.https://services.err.ee/media/embed/5659422016-01-08T00:00:00+02:00yesnoorteadlasednoorteadlasednoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258373/err-ee-video-keemiadotsent-selgitab-miks-sool-autod-roostetama-ajabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/11/200195h62f5t2.jpgERR.ee video | keemiadotsent selgitab, miks sool autod roostetama ajabSee k***di keemia mädandab autosid kui k***t. Sarnaseid arvamusavaldusi leiab Eesti suuremate netiportaalide kommentaariumitest pärast esimest suuremat libedat igal aastal. Teele puistatava soola mõju teaduslikumalt lahkamiseks pöördus ERR Novaator Tallinna tehnikaülikooli keemiainstituudi dotsendi Meeme Põldme poole.https://services.err.ee/media/embed/5662922016-01-11T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258370/eesti-noor-teadus-valismaal-higgsi-bosoni-muutev-joud-fuusikashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/11/27/187388h7b4at2.jpgEesti noor teadus välismaal: Higgsi bosoni muutev jõud füüsikasKui 2012. aastal saadi kinnitus, et Higgsi boson tõepoolest eksisteerib, siis viimased kolm aastat osakestefüüsikas on möödunud selle osakese tundmaõppimisele.https://services.err.ee/media/embed/5659402016-01-08T00:00:00+02:00yesnoorteadlasednoorteadlasednoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258365/eesti-noor-teadus-valismaal-maa-koostis-paljastab-planeedi-tekkeloohttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/31/200191hea2at2.jpgEesti noor teadus välismaal: Maa koostis paljastab planeedi tekkelooSelle, kas planeet on elukõlbulik, määrab osaliselt selle koostis. Samuti annab planeedi koostis teavet planeedi tekkeprotsesside kohta. Millest koosneb Maa? Sellele küsimusele püüab vastata astrofüüsik Mihkel Kama.https://services.err.ee/media/embed/5659432016-01-08T00:00:00+02:00yesnoorteadlasednoorteadlasednoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258361/uhe-minuti-loeng-vene-keele-opetamine-aitab-ka-opetajal-tsehhovit-paremini-moistahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/25/199963h29b3t2.jpgÜhe minuti loeng: vene keele õpetamine aitab ka õpetajal Tšehhovit paremini mõista„Miks ma õpetan vene keelt?“ küsib ajakirja Slavica Revalensia peatoimetaja ja Tallinna ülikooli vene kirjanduse ja kirjandusteooria lektor Grigori Utgof värskes Ühe Minuti Loengu videoklipis.https://services.err.ee/media/embed/5670192016-01-15T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258359/rakett-69-startis-pardal-rekordarv-voistlejaidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/09/200186h75b6t2.jpg"Rakett 69" startis pardal rekordarv võistlejaidAhhaa keskus avas taas uksed kõigile, kel soov pääseda "Rakett69" pardale. Kuuendat korda startinud teadussõusse pürgis sel korral rekordarv noori.https://services.err.ee/media/embed/5661092016-01-09T00:00:00+02:00yesarhiivarhiivnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258353/tallinna-ulikooli-rektoriks-kandideerivad-tiit-land-ja-hannes-palanghttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/08/165495h512ct2.jpgTallinna ülikooli rektoriks kandideerivad Tiit Land ja Hannes Palang8. veebruaril toimuvad Tallinna ülikooli rektori valimised ning täna lõppes kandidaatide esitamine. Kandidatuuri on üles seadnud praegune rektor Tiit Land ja Tallinna ülikooli professor Hannes Palang.https://services.err.ee/media/embed/5658932016-01-08T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258356/eesti-noor-teadus-valismaal-punktkirjalugejad-tootlevad-informatsiooni-sarnaselt-kuuldud-kone-tootlemiselehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/08/200183hb005t2.jpgEesti noor teadus välismaal: punktkirjalugejad töötlevad informatsiooni sarnaselt kuuldud kõne töötlemiselePimedad punktkirjalugejad sarnaselt nägijatele loevad kogemuse suurenedes kiiremini ja teevad vähem vigu. Miks see nii on, seda uurib Anneli Veispak, kes on järeldoktorant KU Leuvenis.https://services.err.ee/media/embed/5657322016-01-07T00:00:00+02:00yesnoorteadlasednoorteadlasednoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258355/eesti-noor-teadus-valismaal-kuidas-mojutab-veise-soot-metaani-emissioonihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/04/200182he42at2.jpgEesti noor teadus välismaal: kuidas mõjutab veise sööt metaani emissiooni?Toitained, mis on sööda sees, mõjutavad seda, kui palju metaani loom eritab. Selleks, et leida viis, kuidas loom eritaks võimalikult vähe metaani, kuid saaks sealjuures ka söönuks, uurib Rootsi põllumajanduskooli järeldoktorant Marko Kass.https://services.err.ee/media/embed/5657242016-01-07T00:00:00+02:00yesnoorteadlasednoorteadlasednoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258354/ttu-teadur-soome-laht-on-vahem-saastatud-kui-laanemeri-gotlandi-saare-umbruseshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/08/200181h93fat2.jpgTTÜ teadur: Soome laht on vähem saastatud kui Läänemeri Gotlandi saare ümbrusesKuigi nõukogude ajast võib olla jäänud inimestel arvamus, et Läänemeres elavad kalad on küllastunud erinevatest saasteainetest, ei toetu see faktidele, leiab TTÜ meresüsteemide instituudi teadur Kai Künnis-Beres. Ohtlikke aineid, mis ka kaladesse ja karpidesse kogunevad, on praegu rohkem Läänemere keskosas Gotlandi saare ümbruses.https://services.err.ee/media/embed/5658682016-01-08T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258352/tarbijaelektroonika-messi-vallutasid-droonidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/08/200180h456dt2.jpgTarbijaelektroonika messi vallutasid droonidViimastel aastatel on droonid saanud tehnoloogiamaailmas teemaks number üks ja jõudnud peaaegu igasse eluvaldkonda. Mehitamata õhusõidukid on kinnitanud selgelt kanda ka USA-s Las Vegases toimuval tarbeelektroonika messil.https://services.err.ee/media/embed/5659352016-01-08T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258322/err-ee-video-taimi-paljak-tali-eestist-ei-kao-aastaajad-on-nihkeshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/31/200158h8636t2.jpgERR.ee video | Taimi Paljak: tali Eestist ei kao, aastaajad on nihkesSünoptik Taimi Paljak nendib, et lumevaesed talved ei ole haruldased, kuid samavõrd on märgata mustrit, et mustadele jõuludele järgneb lumerikas sõbrapäev. Kliimamuutused ei ole radikaalsed, kuid nihkunud siiski nii palju, et vanarahva tarkus enam paika ei pea.https://services.err.ee/media/embed/5647732015-12-31T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258348/100-sekundi-video-mis-on-religioonhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/07/200177ha926t2.png100 sekundi video: Mis on religioon?Millest me õieti kõneleme, kui jutuks tuleb religioon? Kuidas me argitoimingutes eneselegi märkamatult usulise taustaga rituaale kasutame ning kas religioon ja teadus pigem täiendavad või välistavad üksteist? Nende küsimuste üle arutleb Tartu ülikooli võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak.https://services.err.ee/media/embed/5656292016-01-07T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258347/eesti-noor-teadus-valismaal-genoomi-programmeerimine-bakterite-immuunsusteemi-abilhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/07/200176h2851t2.jpgEesti noor teadus välismaal: genoomi programmeerimine bakterite immuunsüsteemi abilEesti Teaduste Akadeemias toimus konverents „Eesti noorteadlased välismaal“, kus üle maailma teadust tegevad eesti noored teadlased tutvustasid oma uurimistööd.https://services.err.ee/media/embed/5656332016-01-07T00:00:00+02:00yesnoorteadlasednoorteadlasednoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258328/rakett-69-produtsent-edu-voti-peitub-rahulikuks-jaamises-ja-kaeosavuseshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/07/200163hcc79t2.jpg"Rakett 69" produtsent: edu võti peitub rahulikuks jäämises ja käeosavusesEesti Televisioonis jõuab jaanuaris taas ekraanile noorte teaduvõistlus ''Rakett 69''. Saate produtsent Kaspar Kaljas leidis, et saates tagab edu mitte niivõrd tugev teoreetiline aluspõhi kui oskus midagi enda kätega valmis teha.https://services.err.ee/media/embed/5656242016-01-07T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258346/opetajate-miinimumpalk-kasvab-58-eurot-keskmine-tootasu-touseb-vahemalt-1149-euronihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/07/27/199349h2883t2.jpgÕpetajate miinimumpalk kasvab 58 eurot, keskmine töötasu tõuseb vähemalt 1149 euroniTäiskohaga töötava põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja miinimumpalk tõusis 58 euro võrra ning on 2016. aastal 958 eurot. Õpetajate keskmine palk kasvab sel aastal vähemalt 1149 euroni kuus.https://services.err.ee/media/embed/5657502016-01-07T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258343/tehnoloogiaajakirjanik-tarbijaelektroonika-mess-ullatab-autodegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/07/200173hd693t2.jpgTehnoloogiaajakirjanik: tarbijaelektroonika mess üllatab autodegaTehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas tõi USA tarbijaelektroonika messi tutvustades välja, et kui telefonide, arvutite ja sülearvutite vallas on inimesi juba raske üllatada, annavad aastale värsket hingamist autonduse vallas nähtavad innovatsioonid.https://services.err.ee/media/embed/5656222016-01-07T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258331/lahikuudel-uha-tugevnev-el-ni-o-tekitab-soojades-maades-tormi-ja-kulmades-piirkondades-sooja-talvehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/06/200166heae0t2.pngLähikuudel üha tugevnev El Niño tekitab soojades maades tormi ja külmades piirkondades sooja talveTänavuse talve El Niño fenomen arvatakse ekspertide hinnangul olevat läbi aegade üks tugevamaid, mis suuresti ilmaolusid muudab. Vaikse ookeani idakaldal, USA ja Lõuna-Ameerika läänerannikul on juba mitmeid märke El Niño tegevusest.https://services.err.ee/media/embed/5654732016-01-06T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258329/teadusajakirjanik-priit-ennet-tegi-kokkuvotte-aasta-tippsundmustesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/05/200164hb4b4t2.jpgTeadusajakirjanik Priit Ennet tegi kokkuvõtte aasta tippsündmustestERRi teadustoimetaja Priit Ennet leidis möödunud aasta teadusaavutusi meenutades, et silmapaistvaid sündmusi jätkus. Eriliselt väärivad aga tema sõnul tähelepanu Pluuto ja selle kuudesüsteemi külastamine, revolutsiooniline geenimuutmistehnika CRISPR ning uus Lõuna-Aafrika koopast ilmavalgele tulnud väljasurnud inimliik.https://services.err.ee/media/embed/5652872016-01-05T00:00:00+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258320/metsik-teadusvideo-teadlased-uurivad-seente-suhteid-kurja-metsakahjurigahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/09/199879h4f52t2.jpgMetsik teadusvideo: teadlased uurivad seente suhteid kurja metsakahjurigaPuud võivad metsas või koduaias haigestuda erinevatel põhjustel: taimed võivad juba enne istutamist olla nakatunud haigusetekitajaga, puud haigestuvad eluea jooksul, puudele on tekitatud mehaanilised vigastused, neid kahjustavad putukad jne. Selle kõige tulemusena võivad puud kiratseda, haigestuda või hukkuda. Eesti maaülikooli metsanduse doktorant Tiia Drenkhan uurib seente ja olulise metsakahjuri, hariliku männikärsaka, vahelisi seoseid.https://services.err.ee/media/embed/5651712016-01-04T00:00:00+02:00yesmetsik teadusmetsik teadusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258312/uhe-minuti-loeng-kuidas-soos-susinikku-kinni-hoitaksehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/22/199945h4baet2.jpgÜhe minuti loeng: kuidas soos süsinikku kinni hoitakseMis saab soodest, kus varem on kaevandatud turvast, kuidas neis hoida kinni süsinikku ning kuidas võiks need panna tööle keskkonna hea tervise nimel, sellest räägib Tallinna ülikooli ökoloogia doktorant Anna-Helena Purre.https://services.err.ee/media/embed/5643382015-12-29T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258311/tu-teadlased-loid-ulitohusa-soojustagastusega-ventilatsiooniaparaadi-mida-saab-juhtida-nutitelefonisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2016/01/02/200151hd925t2.jpgTÜ teadlased lõid ülitõhusa soojustagastusega ventilatsiooniaparaadi, mida saab juhtida nutitelefonistTartu ülikooli teadlased on välja töötanud ventilatsiooniaparaadi, mis on üliefektiivse soojustagastusega ja reageerib ruumi ventileerimisel ise vastavalt ruumis oleva õhu tingimustele. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis jõuab see aparaat turule alanud aasta teises pooles ja on täielikult Eesti toodang.https://services.err.ee/media/embed/5649942016-01-02T00:00:00+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258306/pommtsuklon-viis-pohjapoolusele-ootamatult-sooja-ilmahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/30/200148h952bt2.jpgPommtsüklon viis põhjapoolusele ootamatult sooja ilmaPõhjapoolusel tõusis temperatuur viimase ööpäeva jooksul 38 kraadi võrra, jõudes ühe miinuskraadini. Mõningail andmeil oli Põhjanabal koguni sula.https://services.err.ee/media/embed/5645422015-12-30T00:00:00+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258298/metsik-teadusvideo-kui-palju-susinikku-hoiavad-kinni-meie-metsadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/29/200140ha4eet2.jpgMetsik teadusvideo: kui palju süsinikku hoiavad kinni meie metsadMetsadest ja metsandusest rääkides pööratakse viimasel ajal üha suuremat tähelepanu sellele, kui palju seovad metsad süsinikku. Põhjuseks muidugi kliimamuutus, eeskätt selle soojenemine, mida võib osaliselt põhjustada suurenenud süsinikdioksiidi (CO2) hulk atmosfääris. Kui palju aga peavad süsinikku kinni Eesti metsad, selgitab Eesti maaülikooli metsaökosüsteemide professor Veiko Uri.https://services.err.ee/media/embed/5643502015-12-29T00:00:00+02:00yesmetsik teadusmetsik teadusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258293/video-aasta-2016-tootab-tuua-virtuaalreaalsuse-ja-muuta-interneti-naguhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/29/200136h0bf9t2.jpgVideo: aasta 2016 tõotab tuua virtuaalreaalsuse ja muuta interneti näguKuidas saada järgmine miljard inimest internetti kasutama? Kas aastal 2016 suhtlevad inimesed omavahel rohkem, kuid kuidas? Milline on tõhus ajakasutus tehnoloogiarikkas maailmas? Mida muudab virtuaalreaalsuse tehnoloogia pealetung? Nende küsimuste üle arutas tehnoloogiaportaali Geenius.ee peatoimetaja Henrik Roonemaa.https://services.err.ee/media/embed/5643342015-12-29T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258280/100-sekundi-video-kristluse-sonum-tanasele-laane-inimeselehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/24/200128h1ae7t2.jpg100 sekundi video: Kristluse sõnum tänasele lääne inimeseleAjal, mil maailmas võib kohata ühtsuse asemel üha enam vastandusi, olgu siis religioonide, rahvuste, riikide või rühmade põhiselt, võib küsida, kas me järgime ikka noid kristlikke väärtusi, millele meie kultuur näikse olevat üles ehitatud? Milline võiks olla kristluse sõnum kaasajal? Selle üle arutleb Tartu ülikooli süstemaatilise usuteaduse professor Anne Kull.https://services.err.ee/media/embed/5637142015-12-24T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258275/uuring-linn-paneb-linnud-pikemalt-laulmahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2017/10/11/412317h04a5t2.pngUuring: linn paneb linnud pikemalt laulmaKeskaja põhimõtte järgi tegi linnaõhk sinna pagenud inimese vabaks. Üle-euroopalisest uuringust selgub, et elu linnas paneb linnud kevadeti varem laulma ning toob kaasa ka nende sigimisperioodi pikenemise. ERR Novaatorile tutvustas uuringu tulemusi Tartu ülikooli loomaökoloogia professor ja uuringu üks autoritest Raivo Mänd.https://services.err.ee/media/embed/5636482015-12-23T00:00:00+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258260/video-kuidas-tehismargala-aitab-vahendada-pollumajanduslikku-hajureostusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/21/200111ha6cdt2.pngVIDEO: Kuidas tehismärgala aitab vähendada põllumajanduslikku hajureostustTartumaal Ülenurme vallas Uhti külas asub Vända kraavil Eesti esimene avaveeline tehismärgala, mis on mõeldud põllumajandusliku hajureostuse leevendamiseks ning võib pärast teadusuuringuid saada sarnaste tehissoode loomisel eeskujuks. ERR Novaator uuris kohapeal asja lähemalt.https://services.err.ee/media/embed/5632512015-12-21T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258245/metsik-teadusvideo-laseriga-metsa-katsumashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/18/168919h74f2t2.jpgMetsik teadusvideo: laseriga metsa katsumasMetsa saab mõõta mitmel viisil. Kui tavaliselt käib metsas inimene, siis saab ta puid ja maapinda katsuda. Kasutades aga metsa mõõtmiseks kaugseiret, siis metsa ei katsuta, vaid infot kannab mõõtmisseadmeteni valgus.https://services.err.ee/media/embed/5626242015-12-18T00:00:00+02:00yesmetsik teadusmetsik teadusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258246/uhe-minuti-loeng-taimed-kasvavad-ka-talvelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/18/200085hd2act2.jpgÜhe minuti loeng: taimed kasvavad ka talvelTalv on taimede jaoks oluline aastaaeg, kuid seni on sellele võrdlemisi vähe tähelepanu pööratud. Levinud arvamuse kohaselt on taimed talvel suikeolekus ja nende elutegevus taastub alles kevadel. Päris nii see siiski pole, sest paljud igi- või talihaljaste lehtedega taimed kasvavad ja fotosünteesivad ka talveperioodil, teab rääkida Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogia nooremteadur Martin Küttim.https://services.err.ee/media/embed/5626212015-12-18T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258249/akadeemik-kui-riik-taitnuks-oma-lubadust-parandanuks-see-teadlaste-olukorda-tuntavalthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/20/200088h0c93t2.jpgAkadeemik: kui riik täitnuks oma lubadust, parandanuks see teadlaste olukorda tuntavaltKuigi juba aastate eest on teadlased ja riigijuhid kokku leppinud ning arengustrateegiasse kirjutanud, et juba tänavusel aastal eraldab riik teadusele eelarvest ühe protsendi SKP-st, pole nii aga juhtunud. Akadeemik Ülo Niinemetsa sõnul oleks see raha aga parandanud teadlaste olukorda märkimisväärselt.https://services.err.ee/media/embed/5631062015-12-20T00:00:00+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258242/100-sekundi-video-budismi-ule-aegade-kestev-sonum-on-moistmine-ja-kaastunnehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/17/200082ha86et2.jpg100 sekundi video: Budismi üle aegade kestev sõnum on mõistmine ja kaastunneAasta lõpu eel küsib TÜ orientalistikakeskuse vanemteadur Märt Läänemets, milline on õieti budismi üle aegade kestev sõnum ning leiab, et selleks on mõistmine ja kaastunne.https://services.err.ee/media/embed/5624912015-12-17T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258230/eksperimentaalne-tuumasunteesireaktor-peibutab-helgema-tulevikugahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/16/200074hd05at2.jpgEksperimentaalne tuumasünteesireaktor peibutab helgema tulevikugaLõuna-Prantsusmaal Cadarache'i teaduslinnakusse ehitatakse katselist tuumasünteesireaktorit ITER, mille on potentsiaali vabastada inimkond fossiilkütuste ikkest. Oma roll on seejuures mängida ka eesti teadlastel.https://services.err.ee/media/embed/5622452015-12-16T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258231/eestlaste-abil-valminud-marsi-maja-on-omasuguste-seas-mugavaimhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/14/164507he412t2.jpgEestlaste abil valminud Marsi-maja on omasuguste seas mugavaimTartu ülikooli tehnoloogiainstituudis ehitatud Marsi-maja on möbleeritud ja seega lõplikult valmis. Ekstreemseteks elutingimusteks loodud iselahtipakkivat maja esitleti rahvusvahelises kosmoseülikoolis Strasbourgis.https://services.err.ee/media/embed/5622052015-12-16T00:00:00+02:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258222/soomere-teaduse-rahastamine-ei-meenuta-arenenud-riigi-sihiparast-toimimisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/10/15/146565he4d8t2.jpgSoomere: teaduse rahastamine ei meenuta arenenud riigi sihipärast toimimistEesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles, et Eesti teaduse rahastus ei meenuta hetkel arenenud riigi sihipärast toimimist. Tema sõnul peaks see olema stabiilne ning kergelt kasvavas suunas.https://services.err.ee/media/embed/5622982015-12-16T00:00:00+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258216/riigikogus-arutati-teaduse-valupunktide-ulehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/15/200065h273et2.jpgRiigikogus arutati teaduse valupunktide üleEesti teaduse arengu üks suurim takistus on projektipõhine rahastus, mis takistab teadlaste järelkasvu. Riiklik rahastus, mis erinevate strateegiate ja arengukavade kohaselt peaks aastaks 2020 jõudma 2 protsendini SKTst on jätkuvalt 1,8 protsendi juures ning pigem kahaneb. Teaduse rahastus ja jätkusuutlikkus oli täna riigikogus arutelul ning otseülekannet ettekannetest ja mõttevahetusest vahendas ERR Novaator.https://services.err.ee/media/embed/5620732015-12-15T00:00:00+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258209/uks-leetritesse-nakatunutest-oli-ammaemandhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/14/88988h08d3t2.jpgÜks leetritesse nakatunutest oli ämmaemandKui leetreid on harjutud pidama lastehaiguseks, siis hiljaaegu Eestis esinenud kolm haigusjuhtumit on seotud täiskasvanutega, kes haigestusid välismaal. See osutab asjaolule, et Eestis ei ole piisavalt palju vaktsineerituid või liiga palju neid, kes puudulikult vaktsineeritud. Inimesed võiksid lasta määrata leetrite antikehade taset ning vajadusel vaktsineerida.https://services.err.ee/media/embed/5619472015-12-14T00:00:00+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258210/metsik-teadusvideo-miks-ei-tasu-metsast-koristada-kande-ja-oksarisuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/14/89791hf76dt2.jpgMetsik teadusvideo: miks ei tasu metsast koristada kände ja oksarisuMetsas ja raiesmikel olevad kännud ja oskarisu võib olla hea küttematerjal, kuid see on ka hea elupaik putukatele. Tartu ülikooli zooloogia nooremteadur Ann Kraut selgitab, miks ei ole hea mõte metsadest ja raiesmikelt täielikult koristada surnud puitu.https://services.err.ee/media/embed/5619192015-12-14T00:00:00+02:00yesmetsik teadusmetsik teadusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258203/uhe-minuti-loeng-roti-kaitumise-uurimine-aitab-arendada-uusi-ravimeidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/09/21/177337h836bt2.jpgÜhe minuti loeng: roti käitumise uurimine aitab arendada uusi ravimeidUudsusest tingitud ärevus ja uudishimu – need on kaks sarnasust inimeste ja rottide aju talitluses. Uurides neurokeemiat rottide aju talitluses on võimalik välja töötada uudseid ravimeid. Kuidas seda tehakse, sellest räägib Tallinna ülikooli käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse doktorant Marianna Školnaja.https://services.err.ee/media/embed/5618832015-12-14T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258194/100-sekundi-video-tehissood-vahendavad-pollumajanduslikku-veereostusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/10/200046h5c54t2.jpg100 sekundi video: Tehissood vähendavad põllumajanduslikku veereostustSuurpõllumajandus ei saa läbi ilma väetiste ja pestitsiidideta, ent nende jäägid kahjustavad veekogusid ja jõuavad läbi põhjavee ka inimeste organismi. Üks võimalusi veereostuse vähendamiseks on kunstlike soode ehk tehismärgalade rajamine. Kogemustest nende alade rajamisel Prantsusmaal räägib TÜ loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander.https://services.err.ee/media/embed/5611572015-12-10T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258190/opilasleiutajate-riiklikul-konkursil-voidutsesid-pepulauaga-jope-ja-tark-toovihikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/10/200042ha8ect2.jpgÕpilasleiutajate riiklikul konkursil võidutsesid pepulauaga jope ja tark töövihikÕpilasleiutajate riikliku konkursi eesmärk on toetada noortes loovust ja innovaatilist mõtlemist, suunata neid märkama enda ümber probleeme ja otsima neile innovaatilisi lahendusi, tunnustada silmapaistvaid noori, nende juhendajaid ning koolile.https://services.err.ee/media/embed/5611402015-12-10T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258182/teadus-kolme-minutiga-andres-toode-ja-manipuleeritud-martsipommitaminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/10/200037h7739t2.jpgTeadus kolme minutiga: Andres Toode ja manipuleeritud märtsipommitamineKolme minuti teadusvideote sari tutvustab Eesti noorteadlaste uurimusi. Sarja viiendas osas räägib Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise doktorant Andres Toode märtsipommitamisest, mida tänapäevaselt võiks käistleda terrorirünnakuna, sest otsest vajadust Narvat või Tallinnat pommitada ei olnud.https://services.err.ee/media/embed/5595442015-12-02T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258140/teadus-kolme-minutiga-uku-lember-ja-vaikus-noukogude-eestishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/02/200005h57dat2.jpgTeadus kolme minutiga: Uku Lember ja vaikus Nõukogude EestisKolme minuti teadusvideote sari tutvustab Eesti noorteadlaste uurimusi. Sarja neljandas osas räägib Tallinna ülikooli ajaloo teadur Uku Lember konstruktiivsest vaikusest Nõukogude Eesti segaperedes.https://services.err.ee/media/embed/5596532015-12-02T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258168/video-mida-peaks-teadma-hiv-sthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/07/200026h8c05t2.jpgVideo: mida peaks teadma HIV-st?HI-viirus on nagu õunauss, mis askeldab vaikselt meie organismis tükk aega ja annab endast märku alles siis, kui õun juba pealtpoolt inetuks muutub ja mädanema hakkab, leiab rakubioloog Rein Sikut viiruse levikut ja HIV-i ohjavate ravimite toimet tutvustavas õppevideos.https://services.err.ee/media/embed/5604842015-12-07T00:00:00+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258139/teadus-kolme-minutiga-maria-fomitsenko-ja-tunn-molekulhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/02/200004h620at2.jpgTeadus kolme minutiga: Maria Fomitšenko ja tünn-molekulKolme minuti teadusvideote sari tutvustab Eesti noorteadlaste uurimusi. Sarja kolmandas osas räägib Tallinna tehnikaülikooli keemia ja geenitehnoloogia doktorant Maria Fomitšenko tünn-molekulist.https://services.err.ee/media/embed/5596522015-12-02T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258160/uhe-minuti-loeng-laste-loovuse-arendamisel-on-esikohal-opilaste-ja-opetajate-koostoohttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/07/200020hba62t2.jpgÜhe minuti loeng: laste loovuse arendamisel on esikohal õpilaste ja õpetajate koostööVajadusest muuta kool loovamaks – s.t uuenduslikumaks ja huvitavamaks õpilase jaoks – on räägitud palju. Uurijatena kipume me lähtuma täiskasvanute vaatenurgast ehk sellest, kuidas näeme meie probleemi ja selle lahendust, nendib TLÜ Haridusinnovatsiooni keskuse juhtivdidaktik Stanislav Nemeržitski.https://services.err.ee/media/embed/5596562015-12-02T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258158/metsik-teadusvideo-kuidas-ennustada-metsa-kasvuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/26/200015hd989t2.jpgMetsik teadusvideo: kuidas ennustada metsa kasvu?Metsa tulemuslikult majandamiseks peab metsaomanik oskama ennustada metsa kasvu ja muutumist vastavalt metsas läbiviidud töödele, näiteks kui metsa raiutakse või kuivendatakse. Selleks, et prognoosida metsa kasvu, on aga vaja metsamudeleid.https://services.err.ee/media/embed/5601322015-12-04T00:00:00+02:00yesmetsik teadusmetsik teadusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258159/korraldajad-robotex-tostab-teadus-ja-toostusinvestorite-silmis-eesti-usaldusvaarsusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/10/24/197660h0ad7t2.jpgKorraldajad: Robotex tõstab teadus- ja tööstusinvestorite silmis Eesti usaldusväärsustTallinnas algas taas robotite rammukatsumine Robotex, mis eri mõõduvõtmistele registreeritud robotite arvu järgi konkureerib Euroopa suurimate omataolistega. Korraldajad usuvad, et mida tugevam robootikahuviliste kogukond Eestisse kujuneb, seda usaldusväärsem näib riik nii teadus- kui ka tööstusinvesteeringute jaoks.https://services.err.ee/media/embed/5601522015-12-04T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258150/100-sekundi-video-psuhholoogia-ja-rikkushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/04/200009he460t2.png100 sekundi video: Psühholoogia ja rikkusRikkus on inimest alati köitnud, kuid selle tähendus on teadusvaldkondades erinev. Milles avaldub rikkus psühholoogiast nähtuna? Teema üle juurdleb TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik.https://services.err.ee/media/embed/5598772015-12-03T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258138/teadus-kolme-minutiga-elisabeth-hobesalu-ja-estonia-klaverhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/02/200003h1df2t2.jpgTeadus kolme minutiga: Elisabeth Hõbesalu ja Estonia klaverKolme minuti teadusvideote sari tutvustab Eesti noorteadlaste uurimusi. Sarja teises klipis räägib Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikateaduse magistrant Elisabeth Hõbesalu Ernst Hiisist, Estonia klaveri isast.https://services.err.ee/media/embed/5595422015-12-02T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258143/baeri-medali-sai-richard-villemshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/02/164004h25d8t2.jpgBaeri medali sai Richard VillemsTeaduste akadeemia kõrgeima autasu, Karl Ernst von Baeri nimelise medali, sai akadeemik Richard Villems.https://services.err.ee/media/embed/5595652015-12-02T00:00:00+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258136/teadus-kolme-minutiga-hanna-moor-ja-biofilmhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/12/02/200001hb367t2.jpgTeadus kolme minutiga: Hanna Moor ja biofilmKolme minuti teadusvideote sari tutvustab Eesti noorteadlaste uurimusi. Esimeses videos räägib Tartu ülikooli geneetika doktorant Hanna Moor, kuidas mõjutab regulaatorvalk Fis Pseudomonas putida biofilmi moodustumist.https://services.err.ee/media/embed/5595412015-12-02T00:00:00+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258116/metsik-teadusvideo-kuidas-raiuda-metsahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/30/199985h98c2t2.jpgMetsik teadusvideo: kuidas raiuda metsa?Tavaliselt lõpeb metsa raiering Põhjamaades lageraiega. Sel juhul raiutakse pea kõik puud, jäetakse mõni säilikpuu elurikkuse jaoks ja mõni puu seemet andma seemnepuuna. Maastik aga jääb mõneks ajaks lagedaks.https://services.err.ee/media/embed/5591152015-11-30T00:00:00+02:00yesmetsik teadusmetsik teadusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258115/nutisensorite-sarja-loonud-start-upi-juht-eesti-nokia-voiks-olla-iga-inimese-taskushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/25/199984h0950t2.jpgNutisensorite sarja loonud start-upi juht: Eesti Nokia võiks olla iga inimese taskusNutikaid personaalsensoreid tootev start-up ettevõtte Decto eesmärk on luua uus Eesti Nokia, mille üle saaksid eestlased uhked olla. Selleks on osaliselt koostöös TTÜ-ga välja töötatud igaühele teaduspõhisel innovatsioonil põhineva toote, mis võiks igal inimesel taskus olla, et vajadusel mõõta näiteks enda ümber olevat valgust, õhutemperatuuri ja -niiskust ning varsti ka alkoholi sisaldust hingeõhus.https://services.err.ee/media/embed/5585112015-11-26T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258114/uhe-minuti-loeng-filtrimull-ehk-kui-internetigigandid-otsustavad-mida-naeme-ja-kuidas-motlemehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/30/199983hb535t2.pngÜhe minuti loeng: filtrimull ehk kui internetigigandid otsustavad, mida näeme ja kuidas mõtlemeInfoülekülluses vajame filtreid, mis sõeluvad ebaolulisest välja olulise. Paraku on internetigigandid filtreid luues tekitanud mulli, mis kitsendab meie valikuid ja maailma nägemist, selgitab Tallinna ülikooli professor Tobias Ley.https://services.err.ee/media/embed/5587452015-11-27T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258106/tartu-ulikool-aitab-tartu-linna-targaks-tehahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/27/199975hef44t2.jpgTartu ülikool aitab Tartu linna targaks tehaTartu ülikooli geograafia osakonna mobiilsusuuringute labor osaleb Euroopa Liidu suurprojektis SmartEnCity, mille üks oluline eesmärk on arendada Tartu kesklinna hruštšovka planeeringuga piirkond targaks linnaks.https://services.err.ee/media/embed/5585512015-11-26T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258103/100-sekundi-video-kas-varsti-elame-maatriksishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/27/199973h8be7t2.jpg100 sekundi video: „Kas varsti elame maatriksis?”  Virtuaalreaalsus ehk tehistõelisus on moel või teisel üha enam jõudmas meie igapäevaellu. Milliseid võimalusi aga pakub see tehnoloogia näiteks inimaju saladuste mõistmiseks? Sellest kõneleb lähemalt Virtuaalse Neuroteaduse Labori teadlane ja Psühhobussi eestvedaja Madis Vasser.https://services.err.ee/media/embed/5587292015-11-27T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258077/valisilm-pariisi-kliimakonverentsil-vaadatakse-otsustamisel-usa-ja-hiina-poolehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/25/199952h42b3t2.jpgVälisilm: Pariisi kliimakonverentsil vaadatakse otsustamisel USA ja Hiina pooleTäpselt nädala pärast on oodata, et Pariis satub taaskord maailma tähelepanu keskpunkti, kuid seekord ehk lootusrikka sõnumi ootuses. Novembri lõpus algab nimelt Pariisi kliimakonverents, mille osalised loodavad ülemaailmset kokkulepet, et võidelda kliimamuutuse tagajärgedega. Kokkuleppe pooldajad vaatavad järjekordselt USA ja Hiina suunas, kes võiksid olla selle eestvedajad.https://services.err.ee/media/embed/5579692015-11-23T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258076/eesti-kuberturvalisuse-uurijad-valiti-usa-teadusuuringute-programmihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/23/199951hd4d9t2.jpgEesti küberturvalisuse uurijad valiti USA teadusuuringute programmiUSA kaitseministeeriumi teadusuuringute agentuur DARPA valis taas Eesti ettevõtte Cybernetica oma programmi, mis uurib privaatsust ja andmekaitset infosüsteemides. Eesti firma ülesanne on arvuti-süsteemidest üles leida need kohad, kust andmed lekivad.https://services.err.ee/media/embed/5578412015-11-23T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258064/metsik-teadusvideo-kuidas-mojutab-kodusoo-kuivendamine-susihappegaasi-eraldumisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/22/199945h4baet2.jpgMetsik teadusvideo: kuidas mõjutab kõdusoo kuivendamine süsihappegaasi eraldumist?Metsad on üleilmselt olulised kliima reguleerijad, kuna seovad süsihappegaasi ja vabastavad hapnikku. Tartu ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professori Ülo Manderi eestvedamisel uuritakse, kuidas metsamajanduslikult oluline võte kuivendus mõjutab kõdusoometsade gaasi- ja toitaineterežiimi.https://services.err.ee/media/embed/5578762015-11-23T00:00:00+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258063/uhe-minuti-loeng-kuidas-hoida-eesti-kultuurihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/22/199944he740t2.jpgÜhe minuti loeng: kuidas hoida eesti kultuuri?Eesti Vabariigi põhiseadus käsib kaitsta ja hoida eesti kultuuri. Aga mida me siis täpsemalt tegema peame kui me ühte kultuuri hoida tahame? Ja mida me üldse kultuuri all silmas peame? Nende küsimuste üle arutleb Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi direktor Tõnu Viik.https://services.err.ee/media/embed/5574222015-11-20T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258062/haapsalus-katsetati-kilpkonnalaadset-allveerobotithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/21/199943h475dt2.jpgHaapsalus katsetati kilpkonnalaadset allveerobotitHaapsalu veekeskuse basseinis sai näha, milline on allveearheoloogia tulevik - Eesti ja Prantsuse teadlaste koostöös valminud roboti U-Cat disainis on eeskuju võetud merekilpkonnast.https://services.err.ee/media/embed/5576242015-11-21T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258045/100-sekundi-video-eesti-kultuuriajakirjanduse-hetkeseishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/20/199930h4a3at2.jpg100 sekundi video: Eesti kultuuriajakirjanduse hetkeseis  Kuidas täidab Eesti kultuuriajakirjandus oma rolli kultuuri ja ühiskonna sidustajana? Sellele küsimusele leidis vastuseid kultuuriministeeriumi poolt mullu tellitud uuring, mida valgustab lähemalt üks selle läbiviijaid, Tartu ülikooli ajakirjandussotsioloogia lektor Ragne Kõuts-Klemm.https://services.err.ee/media/embed/5573112015-11-19T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258043/teaduskohvik-neurokuvamine-ehk-miks-teadlased-enda-aju-valja-prindivadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/19/199929hadact2.jpgTeaduskohvik: neurokuvamine ehk miks teadlased enda aju välja prindivadInimest võib vaadata väljast, kuid ka seest. Seespidisel mõõtmisel vaadatakse biomarkereid. Üks selliseks sisemise vaatluse võimaluseks on neurokuvamine. Mis asi see on? Kristiina Kompus, Bergeni ülikooli dotsent selgitas seda Tallinna ülikooli teaduskohvikus.https://services.err.ee/media/embed/5567972015-11-17T00:00:00+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258033/teaduskohvik-kuidas-kodustada-aega-ajal-mil-aega-on-vahehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/30/198834hfe38t2.jpgTeaduskohvik: kuidas kodustada aega ajal, mil aega on vähe21. sajandil on meie ajamudelites toimunud olulised muutused: aeg eksisteerib olevikus, me käsitleme aega oleviku-kesksena. Mis on aeg praegu? Kas see kiirem kui varem? Mis teeb aja kiireks või aeglaseks – on need inimesed, tehnoloogia või kultuur nende kahe ümber? Nendele küsimustele püüdis vastata Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.https://services.err.ee/media/embed/5567902015-11-17T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258019/metsik-teadusvideo-uhelt-hektarilt-juuritud-kannud-kutaksid-aastas-ara-4-6-elamuthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/16/199912he6c1t2.jpgMetsik teadusvideo: ühelt hektarilt juuritud kännud kütaksid aastas ära 4 – 6 elamutEnamasti jäävad raielankidel kännud välja juurimata. Kuid kännudki on puit ning neis peitub suur kütteväärtus, suurem kui nende väljajuurimiseks ja transpordiks kulutatav energia. Miks kännud maasse jäetakse ja kuidas see mõjub keskkonnale, uuris Eesti maaülikooli metsaökosüsteemide professor Veiko Uri.https://services.err.ee/media/embed/5560682015-11-13T00:00:00+02:00yesmetsik teadusmetsik teadusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258020/uhe-minuti-loeng-kuidas-kasvab-hariduslik-ebavordsushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/08/14/164565hb994t2.jpgÜhe minuti loeng: kuidas kasvab hariduslik ebavõrdsus?Olete kuulnud väljendit rikkad saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks ehk lihtsalt öeldes ebavõrdsus kasvab. Kas ja kuidas kehtib see laste koolihariduse puhul ja kas sealgi tähendab see, et rikkamad saavad vaimult rikkamaks ning vaesed jäävad vaesemaks, sellest räägib tänases ühe minuti loengus Tallinna ülikooli sotsioloogia professor Ellu Saar.https://services.err.ee/media/embed/5559462015-11-13T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/258012/100-sekundi-video-kuidas-maaratleda-kuberkiusamisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/12/199906ha6bbt2.jpg100 sekundi video: Kuidas määratleda küberkiusamist?Mida kujutab endast internetis toimuv küberkiusamine ja kuidas määratleb seda nii meie kui ka teiste riikide noorsugu? Mis saab siis, kui kiusaja jääb anonüümseks, ent ohvri nimi ja nägu levivad avalikkuses kulutulena? Nende küsimuste üle arutleb hiljutise küberkiusamise fenomeni tajumise uuringu üks autoreid, Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia dotsent ja kutseõpetaja programmijuht Piret Luik. https://services.err.ee/media/embed/5557622015-11-12T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257983/video-lapsena-rootsi-pagenud-iraaklanna-kummutab-pagulashirmehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/06/199880h9627t2.jpgVideo: lapsena Rootsi pagenud iraaklanna kummutab pagulashirmeNoras Shante on Iraagi sõjapõgenik, kelle vanemad saatsid toona 8-aastase tüdruku ihuüksi Rootsis elava tädi juurde. Seejuures polnud veel lapseeas Noras varem Rootsis oleva sugulasega kohtunud. Praegu, kümme aastat hiljem on neiu selle kogemuse võtnud aluseks, et luua rahvusvaheline õpilasfirma.https://services.err.ee/media/embed/5396982015-11-06T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257981/teadusvideo-putukas-kelle-isu-tekitab-igal-aastal-140-miljoni-euro-jagu-kahjuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/09/199879h4f52t2.jpgTeadusvideo: Putukas, kelle isu tekitab igal aastal 140 miljoni euro jagu kahjuTeda meelitab värskete männiraiesmike vaigulõhn. Talle meeldib noore okaspuu koor. Korraga võib ühe puu kallal isu rahuldada mitukümmend isendit, ühel hektaril koguni 150 000 putukat. See putukas on männikärsakas ning aastas teeb ta Euroopa metsades kahju ligi 140 miljoni euro eest. Eesti maaülikool koos RMKga otsivad sellele probleemile aga lahendust.https://services.err.ee/media/embed/5458972015-11-09T00:00:00+02:00yesmetsik teadusmetsik teadusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257971/uhe-minuti-loeng-miks-maletavad-ja-vaartustavad-inimesed-eesti-ajaloos-samu-sundmusihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/08/199869hec4ct2.jpgÜhe minuti loeng: Miks mäletavad ja väärtustavad inimesed Eesti ajaloos samu sündmusi?Eestlased toovad ajaloo seisukohast oluliste sündmustena esile sarnaseid sündmusi. Selle põhjus võib olla ühelt poolt nende sündmuste pöördelises iseloomus, teisalt asjaolus, et jagame ühist mälu, mis aitab koos hoida lugu eestlaste aegadeülesest vabadusvõitlusest, selgitab Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.https://services.err.ee/media/embed/5458422015-11-09T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257964/jaanus-harro-sada-sekundit-soltuvusesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/05/199864h886at2.jpgJaanus Harro: sada sekundit sõltuvusestKuidas ja miks tekib sõltuvus ning kuidas sõltuvus aegamisi inimese aju üle võimust võtab? Nende küsimuste üle arutleb Tartu ülikooli neuropsühhofarmakoloogia osakonna juhataja, psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro.https://services.err.ee/media/embed/5394562015-11-05T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257954/mercedes-benz-kasutab-tartu-ulikooli-psuhholoogide-liiklusraevu-ohjeldamise-meetodithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/04/199852h04a7t2.jpgMercedes-Benz kasutab Tartu ülikooli psühholoogide liiklusraevu ohjeldamise meetoditInimesed kes on pahas tujus või ärritunud, võivad näiteks autoroolis käituda ootamatult – keerata rooli liiga äkiliselt või sõita kuhugi ette. Kõik käituvad aegajalt impulsiivselt, kuid osale inimestest on impulsiivsus palju omasem. Kuidas aga vähendada impulsiivsusest tulevat riski, mis mõni kord põhjustab autoõnnetusi? Tartu ülikooli psühholoogid ja autotootja Mercedes-Benz on leidnud lahenduse.https://services.err.ee/media/embed/5393962015-11-04T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257948/skype-i-kaasasutajad-loodavad-postirobotiga-taas-maailma-muutahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/03/90363h7928t2.jpgSkype'i kaasasutajad loodavad postirobotiga taas maailma muutaAastaid tagasi telekommunikatsioonimaailma pöördeliselt muutnud ettevõtte Skype kaasasutajad loodavad tuua uusi tuuli pakkide ja kaupade kojukandesse. Lendavate droonide asemel võiks see toimuda iseliikuvate pakikanderobotite abil, mida ümbritsev õiguslik raamistik on oluliselt selgem.  https://services.err.ee/media/embed/5392052015-11-03T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257937/rahvusvaheline-kosmosejaam-iss-tahistas-15-aastast-tegutsemisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2011/04/19/192376h13fat2.jpgRahvusvaheline kosmosejaam ISS tähistas 15 aastast tegutsemistRahvusvahelise kosmosejaama kuus meeskonnaliiget andsid pressikonverentsi, et sel moel tähistada inimeste 15 aastast kohalviibimist jaamas.https://services.err.ee/media/embed/5390892015-11-03T00:00:00+02:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257933/eesnaarmevahki-aitab-varakult-avastada-lihtne-test-mida-praegu-saab-eestis-teha-tasutahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/02/199838h323ct2.jpgEesnäärmevähki aitab varakult avastada lihtne test, mida praegu saab Eestis teha tasutaIgal aastal diagnoositakse Eestis rohkem kui 1000 uut eesnäärmevähi juhtu, mida aga saab avastada juba varases staadiumis tehes PSA testi.https://services.err.ee/media/embed/5389292015-11-02T00:00:00+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257929/teadusvideo-metsise-kadumise-saladust-uurimashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/11/02/199834ha9fat2.jpgTeadusvideo: metsise kadumise saladust uurimasMetsis on Euroopa suurim kanaline, keda praegu kohtab Eesti männikutes viis korda harvemini kui poolesaja aasta eest. Selle põhjust teadlased otsivad jätkuvalt.https://services.err.ee/media/embed/5384852015-10-30T00:00:00+02:00yesmetsik teadusmetsik teadusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257923/uhe-minuti-loeng-sissejuhatus-digitaalse-uhisturu-eelistesse-ja-ohtudessehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/30/199829habf6t2.jpgÜhe minuti loeng: sissejuhatus digitaalse ühisturu eelistesse ja ohtudesseÜhtse Euroopa digitaalse meediaturu puhul oleks internetiteenuseid tarbida üle riigipiiride. See teeb aga murelikuks meediauurijad. Miks, seda selgitab Tallinna ülikooli meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskuse juht Indrek Ibrus.https://services.err.ee/media/embed/5388842015-11-02T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257925/err-ee-video-eesti-tudengivormeli-meeskond-mahutas-2015-aasta-voistlusautosse-neli-elektrimootorithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/22/199831hc56dt2.jpgERR.ee video: Eesti tudengivormeli meeskond mahutas 2015. aasta võistlusautosse neli elektrimootoritFormula Student (FS) Team Tallinna käesoleva hooaja kapten Sander Tomsoni sõnul kasvavad tudengivormeli meeskonnast välja insenerid, kellel on innovatiivne meel ja julgus vastu võtta väljakutseid. Seetõttu on vormeliprojekti teol sündinud mitu kodumaist idufirmat ning näiteks kolm Eesti inseneri on täna Rootsis töötamas superautosid tootvas Koeniggseggis.https://services.err.ee/media/embed/5372192015-10-23T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257926/homme-moodub-maast-halloweeni-asteroidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/30/199832h5b08t2.jpgHomme möödub Maast Halloweeni asteroidHomme möödub Maast 480 tuhande kilomeetri kauguselt 400-meetrise läbimõõduga taevakeha.https://services.err.ee/media/embed/5385722015-10-30T00:00:00+02:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257924/sarghaua-maateaduste-keskuses-sailitatakse-puursudamikke-ja-geoloogilisi-etalonehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/30/199830he2a9t2.jpgSärghaua maateaduste keskuses säilitatakse puursüdamikke ja geoloogilisi etalonePärnumaal Vändra vallas avati Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) Särghaua maateaduste keskuse uus puursüdamike hoidla, kus säilitatakse Eestist, Lätist, Leedust ja Venemaalt pärit, peamiselt nõukogude perioodil puuritud puursüdamikke ja geoloogilisi etalone.https://services.err.ee/media/embed/5385132015-10-30T00:00:00+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257912/ttu-vanemteadur-bakteritega-inimesi-hirmutada-ei-tasukshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/29/199820hbe97t2.jpgTTÜ vanemteadur: bakteritega inimesi hirmutada ei tasuksKui eelmistel kümnenditel levis popkultuuris tänu reklaamidele mõtteviis, et baktereid tuleks igal võimalusel hävitada, siis reaalsuses aitavad need inimestel toitu seedida ja kaitsta organismi haigustekitajate eest, mistõttu tuleks kehas ja kehal elutsevate mikroobikoosluste eest sobivalt hoolt kanda.https://services.err.ee/media/embed/5382112015-10-29T00:00:00+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257875/akadeemik-annab-nou-kuidas-saada-rikkakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/27/199797haf66t2.pngAkadeemik annab nõu, kuidas saada rikkaksRikkus on inimest alati köitnud, kuid selle tähendus on teadusvaldkondades erinev. Kuidas võiks rikkus avalduda reaalteadustes, sellest rääkis TÜ rikkuse loengusarja sügissemestri kolmandas loengus laineoptika professor Peeter Saari.https://services.err.ee/media/embed/5377322015-10-26T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257908/peeter-tulviste-auks-rajati-toomemaele-pinkhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/28/199819hfa31t2.jpgPeeter Tulviste auks rajati Toomemäele pinkTartus Toomemäel avati täna 70. sünnipäeva tähistava Peeter Tulviste auks heade mõtete pink. Tunnustatud teadlane ja poliitik sai ka kaitseliidu kõrgeima autasu.https://services.err.ee/media/embed/5381162015-10-28T00:00:00+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257900/eesti-teadlased-who-raportist-risk-liha-soomise-tottu-vahki-haigestuda-on-vaga-vaikehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/27/199814hb540t2.jpgEesti teadlased WHO raportist: risk liha söömise tõttu vähki haigestuda on väga väikeMaailma terviseorganisatsioon (WHO) raporti hinnangul on töödeldud liha söömine tervisele kahjulik ja võib tekitada soolevähki. Kuigi ka Eesti teadlased ütlevad, et seos on tõesti olemas, siis risk sellest haigestumisega on väga väike ning liha võrdlemine suitsetamise kahjulikkusega on kohatu.https://services.err.ee/media/embed/5379292015-10-27T00:00:00+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257885/uuringud-60-protsenti-it-tudengitest-katkestab-opingud-too-tottu-enamik-neist-ei-toota-it-ettevoteteshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/12/16/151624h119bt2.jpgUuringud: 60 protsenti IT-tudengitest katkestab õpingud töö tõttu, enamik neist ei tööta IT ettevõtetes60 protsenti viie aasta eest info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) erialadele sisse astunutest on praeguseks õpingud katkestanud. Pooleli jäänud haridus teeb keerulisemaks tööturul hakkama saamise ning on riigile kulukas. Kuid miks siis on IT-erialadelt väljalangevus nii suur?https://services.err.ee/media/embed/5376522015-10-26T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257881/uhe-minuti-loeng-pisa-suureparased-tulemused-kas-terve-tort-voi-ainult-poolhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/20/198759h23b4t2.jpgÜhe minuti loeng: PISA suurepärased tulemused – kas terve tort või ainult pool?Suures plaanis on PISA-testi tulemused Eesti jaoks positiivsed. Siiski on sileda pealispinna all peidus murekohti, mille lahendamisele tuleks Eesti hariduspoliitikat lähiaastatel suunata, leiab Tallinna ülikooli haridusuuenduse tippkeskuse juht, professor Mati Heidmets.https://services.err.ee/media/embed/5372522015-10-23T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257878/vormsi-saar-on-metskurvitsate-uurimiseks-uks-paremaid-paiku-euroopashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/23/199800h8847t2.jpgVormsi saar on metskurvitsate uurimiseks üks paremaid paiku EuroopasSee, et Vormsi saar on metskurvitsate uurimiseks üks paremaid paiku Euroopas, on saarele meelitanud arvukalt välisriikide linnuhuvilisi, kes sõidavad igal sügisel maha tuhandeid kilomeetreid, et neid pelglikke linde koerte abiga otsida.https://services.err.ee/media/embed/5373652015-10-23T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257871/err-ee-video-tudengivormel-testib-eesti-noorte-inseneride-loomingut-tippkonkurentsishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/22/199794h1a5et2.jpgERR.ee video: tudengivormel testib Eesti noorte inseneride loomingut tippkonkurentsisFormula student Team Tallinn ehk Tallinna Tehnikaülikooli ja Tehnikakõrgkooli üliõpilastest koosnev vormelimeeskond sai alguse 2006. aastal ning pea kümne aastase tegutsemise jooksul on meeskonnast läbi käinud inseneeria, masinaehituse ja tootearenduse tudengid on suutnud kokku panna kaheksa vormel-tüüpi sõiduvahendit.https://services.err.ee/media/embed/5370612015-10-22T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257872/100-sekundi-video-vooraviha-evolutsiooniline-tausthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/23/199795ha598t2.jpg100 sekundi video: Võõraviha evolutsiooniline taustKsenofoobiale ehk võõrapelgusele võib leida täiesti ratsionaalseid ning inimkonna arengust tulenevaid põhjendusi. Neil teemadel mõtiskleb Tartu ülikooli zooloogia osakonna loomaökoloogia teadur Tuul Sepp.https://services.err.ee/media/embed/5371062015-10-22T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257866/eesti-kaitsetoostus-on-tuule-tiibadesse-saanudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/22/199790hed13t2.jpgEesti kaitsetööstus on tuule tiibadesse saanudEesti kaitsetööstus on viimastel aastatel jõuliselt arenenud ja valminud on mitmeid ekspordikõlbulikke tooteid.https://services.err.ee/media/embed/5370372015-10-22T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257862/tulevik-on-tana-millised-filmi-tagasi-tulevikku-leiutised-on-tanaseks-reaalsuseks-saanudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/21/199786h25b8t2.jpgTulevik on täna: millised filmi „Tagasi tulevikku“ leiutised on tänaseks reaalsuseks saanud?Lendav auto, hõljuv rula, dehüdreeritud toit, hologrammfilmid, videoprillid, kandja kehaga kohanduvad riided – need on vaid mõned näited leiutistest, mis pidanuksid olema leiutatud ja kasutuses tänaseks, 21. oktoobriks aastal 2015, nagu võime näha filmist „Tagasi tulevikku“. ERR Novaator uuris, milline on tegelikult tulevik ehk käesolev aeg, mida filmitriloogias näidatakse.https://services.err.ee/media/embed/5346582015-10-21T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257852/teadusvideo-kuidas-taimel-suu-kinni-pannahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/20/199780h2ebet2.pngTeadusvideo: Kuidas taimel suu kinni panna?Miks peaks taimed meid huvitama? Taimed on elu aluseks Maal – nende elutegevuseks vajaliku fotosünteesi käigus vabaneb hapnik, mida hingame.https://services.err.ee/media/embed/5343022015-10-20T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257855/astrofuusik-tulnukate-megastruktuurist-eriskummaliste-seletusteni-joutakse-viimasenahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2010/10/30/193209he5f5t2.jpgAstrofüüsik "tulnukate megastruktuurist": eriskummaliste seletusteni jõutakse viimasenaAeg-ajalt leiavad teadlased vaatlustel kogutud andmeid analüüsides, et nad ei oskagi kõike nähtut seletada. Ka hiljuti levisid kuuldused, et inimesed on leidnud midagi maaväliste olendite ehitatut. On tõenäoline, et ühel päeval kuuleme maavälisest ehitisest kosmoses. Seni aga on sama tõenäoline ka see, et Maale ei jõuagi selle kohta infot.https://services.err.ee/media/embed/5341742015-10-20T00:00:00+03:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257840/hudroloog-tanavune-madal-veetase-pole-midagi-erakordsethttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/19/199771h020at2.jpgHüdroloog: tänavune madal veetase pole midagi erakordsetSelles, et praegu pääseb Aegna saarelt Kräsulile peaaegu kuiva jalaga ning Emajões on veetase madal, pole midagi erilist, ütles keskkonnaagentuuri hüdroloog Ene Randpuu.https://services.err.ee/media/embed/5341162015-10-19T00:00:00+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257838/uhe-minuti-loeng-kutsehariduse-edenemine-vajab-ettevotete-suuremat-panusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/10/14/198341h670et2.jpgÜhe minuti loeng: kutsehariduse edenemine vajab ettevõtete suuremat panustTLÜ Haridusteaduste instituudi teadur Meril Ümarik, kes kaitses äsja ka oma doktoritöö teemal „Kutseharidusreformi poliitikate omaksvõtt postsovetlikus Eestis“.https://services.err.ee/media/embed/5341372015-10-19T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257829/100-sekundi-video-kuberturvalisus-ja-julgeolekhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/16/199763ha703t2.jpg100 sekundi video: Küberturvalisus ja julgeolekTartu ülikooli IT-õiguse programmi külalislektor Chris Spirito töötab küberjulgeoleku valdkonnas ja üheks tema teadustöö teemaks on küberjulgeoleku ja tuumajulgeoleku kokkupuutepunktid. Spirito räägib lähemalt, kuidas võivad häkkerite rünnakud mõjutada inimeste igapäevaelu ning miks on oluline, et tuumaenergiaga kokkupuutuvad organisatsioonid teeks koostööd.https://services.err.ee/media/embed/5334512015-10-15T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257820/teadusvideo-naatrium-uustulnuk-energeetikashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/15/199756h23f4t2.pngTeadusvideo: Naatrium – uustulnuk energeetikas?Maailma energeetika meenutab justkui korvita korilast. Süüa saab kohapeal ja kaasa saab võtta vaid niipalju kui peopesadesse mahub. Niimoodi on väga keeruline kogukonda üleval pidada ja põuaperioodi üle elada. Nii aga toodetakse meil elektrit - koheseks kasutamiseks.https://services.err.ee/media/embed/5332442015-10-14T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257804/ehitusteadlane-nutikate-ja-energiasaastlike-majade-ehitamine-nouab-projekteerimiskultuuri-muutusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/13/199744he71ft2.jpgEhitusteadlane: nutikate ja energiasäästlike majade ehitamine nõuab projekteerimiskultuuri muutustOn üks valdkond, kus see, mida teadlased laboris välja uurivad, jõuab ministeeriumi määrustesse ja ettevõtjate tegevusse aasta-paariga. Nende teadusuuringute vallas ei saa Eesti end võrrelda Läti või Leeduga, vaid ainult Põhjamaadega, kellega ollakse samal tasemel.https://services.err.ee/media/embed/5330372015-10-13T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257803/nobeli-majanduspreemia-palvis-suureneva-ebavordsuse-ja-tarbimise-uuriminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/13/199743h8572t2.jpgNobeli majanduspreemia pälvis suureneva ebavõrdsuse ja tarbimise uurimineTänavuse Nobeli majanduspreemia pälvis šoti päritolu majandusteadlane Angus Deaton, kes on oma uuringutes vaadanud, miks on viimaste sajandite jooksul osa maailmast muutunud üha jõukamaks ning miks teatud rühmad sellest edust siiski osa ei saa. Ehk lühidalt: uurinud majandusarengu, vaesuse ja suureneva ebavõrdsuse seoseid.https://services.err.ee/media/embed/5327442015-10-12T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257787/uhe-minuti-loeng-kuidas-tehakse-fakte-ehk-mis-on-faktiloomehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/12/199732h512ct2.jpgÜhe minuti loeng: Kuidas tehakse fakte ehk mis on faktiloome?  Ajakirjandus näikse olevat valdkond, mida igaüks arvab tundvat, miski mida võib valimatult kiita või kiruda. Mõneti on see õigustatud, sest igaühest võib kergesti saada ajakirjanik, ilma, et ta töötaks mõnes toimetuses. Ta sõnumid võivad ilmavõrgus tõhusalt levida ja neid võiks ehk isegi ajakirjanduseks pidada. Kuid ajakirjandusväljaannete staatus on vaid üks tegur, mis määrab sõnumite tõepärasust, leiab Tallinna ülikooli teleajakirjanduse dotsent Indrek Treufeldt.https://services.err.ee/media/embed/5322092015-10-08T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257790/100-sekundi-video-mikroobide-maailmashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/09/199734h6a52t2.png100 sekundi video: Mikroobide maailmasTartu ülikooli bioloogiliste interaktsioonide ökoloogia vanemteadur Leho Tedersoo räägib sellest, kuidas käib kaasajal mullas elavate seente ja mikroorganismite vaheliste suhete uurimine. Seda nii millimeeter-skaalal kuni maastiku ja globaalse tasemeni välja.https://services.err.ee/media/embed/5322082015-10-08T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257775/nobeli-keemiapreemia-said-dna-parandusmehhanismi-uurijadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/07/161527hf8bbt2.jpgNobeli keemiapreemia said DNA parandusmehhanismi uurijadNobeli preemia keemia alal pälvisid sellel aastal rootslane Tomas Lindahl, ameeriklane Paul Modrich ja türgi-ameerika päritolu Aziz Sancar pärilikkusaine parandamise mehhanismi uurimise eest.https://services.err.ee/media/embed/5317702015-10-07T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257767/nobeli-fuusikapreemia-laks-neutriino-ostsillatsioonide-avastajatelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/06/161478h19d7t2.jpgNobeli füüsikapreemia läks neutriino-ostsillatsioonide avastajateleNobeli preemia füüsikas pälvisid sellel aastal jaapanlaneTakaaki Kajita ja kanadalane Arthur B. McDonald neutriino-ostsillatsioonide avastamise eest, millega tõestati, et "universumi kummitusosakestel" neutriinodel on mass.https://services.err.ee/media/embed/5317422015-10-06T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257761/nobeli-meditsiinipreemia-palvisid-parasiithaiguste-torjujadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/05/199721h65aft2.jpgNobeli meditsiinipreemia pälvisid parasiithaiguste tõrjujadNobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind läks sel aastal artemisiniini ning avermektiinid avastanud teadlastele. Ühendid tõrjuvad vastavalt malaariat tekitavaid algloomi ning jõepimesust ja lümfisoonte filariaasi põhjustavaid parasiite.https://services.err.ee/media/embed/5314602015-10-05T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257748/uhe-minuti-loeng-lapsed-opivad-joonistama-pealesurutud-juhendamiseta-ja-piiramisetahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/02/199712h864ft2.jpgÜhe minuti loeng: Lapsed õpivad joonistama pealesurutud juhendamiseta ja piiramisetaOn see värvilehed ja šabloonid, A4 paber ja värvipliiatsid või käbi külge kleebitud plastmass-silmad? Näitusele väljapandult on kõigi laste tööd tihtipeale äravahetamiseni sarnased. Sel viisil valminud n-ö ilusad laste tööd on küll arusaadavad igale täiskasvanule ning kujutavad üheselt mõistetavaid esemeid ja olendeid, kuid mida pakub selline looming lastele, küsib Tallinna ülikooli kunstididaktika lektor kunstiõpetaja Edna Vahter.https://services.err.ee/media/embed/5309672015-10-01T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257754/vanemuises-tunnustati-parimaid-opetajaidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/03/199717hbd18t2.jpgVanemuises tunnustati parimaid õpetajaidTartus Vanemuise kontserdimajas toimunud üleriigilisel Aasta Õpetaja auhinnagalal "Eestimaa õpib ja tänab" kuulutati aasta haridusteoks Räpina aianduskooli projekt "1000 sõpra".https://services.err.ee/media/embed/5313062015-10-03T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257750/teadus-tagasivaates-oigusajaloo-lektor-maie-ruus-tanapaeva-tudeng-opib-vaga-valikuliselthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/02/199713h64d0t2.jpgTeadus tagasivaates | Õigusajaloo lektor Maie Ruus: tänapäeva tudeng õpib väga valikuliseltTartu ülikooli õigusteaduskonna lektor Maie Ruus on ülikoolis õpetanud 54 aastat. Tema sõnul on õpetamine andnud talle võimaluse olla noorte keskel ja seega ka iseennast pidevalt edasi arendada.https://services.err.ee/media/embed/5311162015-10-02T00:00:00+03:00yesteadus tagasivaatesteadus tagasivaatesnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257749/vaata-mida-tutvustab-expol-tartu-ulikoolhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/14/198070hd280t2.jpgVaata, mida tutvustab Expol Tartu ülikoolEXPO Eesti paviljoni teaduse pesakastis on möödunud nädalast võimaliks vaadata Tallinna ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli teadusprojektide tutvustusi. ERR Novaator avaldab multimeediaprojektid, mis jutustavad Eestis tehtavast teadusest.https://services.err.ee/media/embed/5311192015-10-02T00:00:00+03:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257746/100-sekundi-video-digipolvkonna-hariminehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/10/01/199711h78cct2.png100 sekundi video: Digipõlvkonna harimineMilliseid muutusi on tänasesse kooliharidusse toonud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning mil moel tagada see, et pealekasvav põlvkond omandaks digitaalse kirjaoskuse? Nende küsimuste üle mõtiskleb Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute õppetooli juhataja, meediauuringute vanemteadur Andra Siibak.https://services.err.ee/media/embed/5309662015-10-01T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257729/merlis-nogene-kloordioksiidist-see-ei-ole-debati-kohthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/29/199701hf6a4t2.jpgMerlis Nõgene kloordioksiidist: see ei ole debati kohtFacebooki lehekülje "MMS tapab tervist" algataja, suhtekorraldaja Merlis Nõgene leidis, et kloordioksiidi propageerimine ei ole debati koht, kus hakata meditsiiniliselt ebapädevate inimestega arutama selle tarvitamise üle, kuna see on selge fakt, et kemikaal on tervist kahjustav.https://services.err.ee/media/embed/5273612015-09-29T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257707/vaata-mida-naitavad-eesti-ulikoolid-expolhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/28/199667h9a85t2.pngVaata, mida näitavad Eesti ülikoolid ExpolEXPO Eesti paviljoni teaduse pesakastis on möödunud nädala lõpust väljas Tallinna ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli teadusprojekte tutvustav väljapanek. ERR Novaator avaldab multimeediaprojektid, mis jutustavad Eestis tehtavast teadusest.https://services.err.ee/media/embed/5266232015-09-24T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257706/uhe-minuti-loeng-miks-on-vaja-riiki-ja-oigusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/22/161707hf929t2.jpgÜhe minuti loeng: Miks on vaja riiki ja õigust?Kui poleks riiki ja õigust, kehtiks kord, mida nimetatakse kõikide sõjaks kõikide vastu, selgitab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Grauberg.https://services.err.ee/media/embed/5266522015-09-24T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257695/teadlaste-oo-osa-vi-valgus-kaablissehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/25/199657h973ft2.jpgTeadlaste Öö: osa VI – Valgus kaablisseMeteoriidile antakse ülesandeks leida viis valgussignaalide sadade kilomeetrite kaugusele saatmiseks. Füüsikalise optika labori spetsialistil Andreas Valdmannil on lahendus olemas.https://services.err.ee/media/embed/5269352015-09-25T00:00:00+03:00yesteadlaste ööteadlaste öönoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257694/teadlaste-oo-osa-v-paike-purkihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/25/199656h5170t2.jpgTeadlaste Öö: osa V - Päike purkiKuldkang loodab lisaraha teenimiseks hakata oma maailma kuhtuvat päikest purki panema. Meteoriit saadetakse Tartusse uurima, kui reaalseks tähtede pakendamiseks pidada võib.https://services.err.ee/media/embed/5269392015-09-25T00:00:00+03:00yesteadlaste ööteadlaste öönoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257699/teadlaste-oo-osa-iv-ohtu-tahthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/25/199661he6cdt2.jpgTeadlaste Öö: osa IV – Õhtu tähtKuldkang soovib peatselt saabuva juubeli puhul ilmuda rahva ette helenduvas ülikonnas. Meteoriit saadetakse Tartusse uurima, mida Kuldkangi soovide täitmiseks tarvis läheb. Appi tuleb helenduvate materjalide spetsialist Laurits Puust.https://services.err.ee/media/embed/5269382015-09-25T00:00:00+03:00yesteadlaste ööteadlaste öönoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257698/teadlaste-oo-osa-iii-kuu-juusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/25/199660h3059t2.jpgTeadlaste öö: osa III – Kuu juustKas Kuu on juustust? Kuidas selle koostist määrata saab? Urmas Kuldkangi kapriisid sunnivad Tiit Meteoriiti võtma taas ette teed Tartu Füüsikumi. Instituudi gaaslahenduslaboris kuuleb detektiiv, et vastus peitub salapärase akronüümi LIBS taga.https://services.err.ee/media/embed/5269312015-09-25T00:00:00+03:00yesteadlaste ööteadlaste öönoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257700/parimad-noorteadlased-vormisid-teaduse-kolme-minuti-loengukshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/25/199662h765et2.jpgParimad noorteadlased vormisid teaduse kolme minuti loenguksERR Novaator tegi üle-euroopalisel Teadlaste Ööl otseülekande Eesti Teaduste Akadeemias toimunud kolme minuti loengute konkursi finaalist.https://services.err.ee/media/embed/5267842015-09-25T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257697/teadlaste-oo-osa-ii-laserrelvhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/25/199659h7a8at2.jpgTeadlaste Öö: osa II – LaserrelvKuldkangi konkurendid plaanivad turule tulla mehe monopoli ähvardava õlilambiga. Tiit Meteoriit saadetakse Tartusse otsima stiilset hävitusrelva, ent leiab, et lasereid selleks veel kasutada ei saa.https://services.err.ee/media/embed/5269302015-09-25T00:00:00+03:00yesteadlaste ööteadlaste öönoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257704/teadlaste-oo-joudis-esimest-korda-rapinassehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/25/199665h88dct2.jpgTeadlaste Öö jõudis esimest korda RäpinasseTänane Teadlaste Öö programm jõudis esmakordselt ka Põlvamaale Räpinasse, kui seal avati kogu maakonnas ainulaadne teadusklass. Kuigi teadusringiga alustatakse alles oktoobris, on juba täna 20 last järjekorras ootmas. Teadusklassi tegijatel on ka plaan minna oma ringiga maakonda rändama.https://services.err.ee/media/embed/5267802015-09-25T00:00:00+03:00yesteadlaste ööteadlaste öönoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257696/teadlaste-oo-osa-i-pimedusest-valgusessehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/25/199658ha9f2t2.jpgTeadlaste Öö: osa I – Pimedusest valgusesseParalleelmaailmas kustuva päikesega planeedil elav küünlatööstur Urmas Kuldkang teeb oma ustavale abilisele Tiit Meteoriidile ülesandeks šamaanilt hangitud portaali abil Tartu füüsikumi külastades välja selgitada, mis on valgus. Meteoriit jõuab üllatavale järeldusele.https://services.err.ee/media/embed/5269242015-09-25T00:00:00+03:00yesteadlaste ööteadlaste öönoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257645/100-sekundi-video-aja-kiirenemine-infouhiskonnashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/17/199578hff08t2.png100 sekundi video: Aja kiirenemine infoühiskonnasKaasaegsed võrguühendatud kommunikatsioonivahendid annavad küll võimaluse olla pidevalt kõigega kursis, ent nende tarvitamine kaotab samal ajal seniseid piire. Nende teemade üle arutleb Tartu ülikooli sotsioloogia õppetooli juhataja professor Veronika Kalmus.https://services.err.ee/media/embed/5259132015-09-18T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257656/kalle-kirsimae-loeng-ei-hobedat-ei-kuldahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/19/199587h0beft2.pngKalle Kirsimäe loeng: "Ei hõbedat ei kulda…?"Täna toimus ERR Novaatori sügissemestri teine otseülekanne Tartu ülikooli geoloogia ja mineraloogia professori Kalle Kirsimäe loengust “Ei hõbedat ei kulda…?”. Loengus rääkis professor Kirsimäe maavaradega seotud rikkusest.https://services.err.ee/media/embed/5253702015-09-14T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257679/eestis-margati-haruldast-hiireviudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/22/199603h73act2.jpgEestis märgati haruldast hiireviudRöövlinnu-uurija Ülo Väli märkas ja filmis üles valge hiireviu, kes on haruldane mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma jaoks. Viu ka tänavuse aasta lind.https://services.err.ee/media/embed/5263632015-09-22T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257678/teaduseksperdid-era-ja-avalikus-sektoris-on-teaduskraadiga-spetsialiste-habematult-vahehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/05/28/86858heb00t2.jpgTeaduseksperdid: era- ja avalikus sektoris on teaduskraadiga spetsialiste häbematult väheEesti teaduse tervis on rahvusvaheliselt hea, kuid miks ei paista see välja Eesti majanduses? Selle üle arutati saates „Vabariigi kodanikud“ ning teema võetakse üles taas kolmapäeval Eesti Teaduste Akadeemias toimuval konverentsil.https://services.err.ee/media/embed/5263582015-09-22T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257677/tof-toob-eestisse-euroopa-teadusteatrite-koorekihihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/22/199602h121dt2.jpgTÖF toob Eestisse Euroopa teadusteatrite koorekihiKolmapäevast reedeni annavad Tallinnas, Pärnus ja Tartus rahvusvahelise teadusteatrite konkursi „Science Show International Cup 2015“ raames etenduse kaheksa eri riikidest pärinevat võistkonda. Rahvusvaheline võistlus on esimene omataoline ettevõtmine Skandinaavia ja Baltikumi piirkonnas.https://services.err.ee/media/embed/5263392015-09-22T00:00:00+03:00yesteadlaste ööteadlaste öönoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257661/teadlased-soojem-kliima-nouab-eestis-strateegilist-ettevalmistust-muutustekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2010/03/23/193923hd61at2.jpgTeadlased: soojem kliima nõuab Eestis strateegilist ettevalmistust muutusteksEesti teadlased on uuringute alusel välja selgitanud kliimamuutuste mõju elutähtsatele valdkondadele nagu majandus ja inimese tervis, ning on koostamas kohanemisabinõusid, mida võtta ette lühikeses perspektiivis ehk aastani 2030 ja pikas perspektiivis, kuni aastani 2100.https://services.err.ee/media/embed/5261582015-09-21T00:00:00+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257653/eero-vasara-loeng-kas-rikkus-on-meelepete-voi-meelepete-on-rikkushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/18/199585h9acdt2.pngEero Vasara loeng: Kas rikkus on meelepete või meelepete on rikkus?Täna toimus ERR Novaatori sügissemestri esimene otseülekanne Tartu ülikooli rikkuse loengusarjast. Tartu ülikooli inimese füsioloogia professor Eero Vasar arutles loengus selle üle, kas rikkus on meelepete või meelepete on rikkus.https://services.err.ee/media/embed/5259222015-09-18T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257655/uhe-minuti-loeng-arvutimangud-arendavad-ja-opetavadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/04/199586hb231t2.jpgÜhe minuti loeng: arvutimängud arendavad ja õpetavadÕpimängudes on omavahel kombineeritud õpieesmärgid või hariv sisu ning mängulised tegevused. Ei ole vahet, kas tegemist on laua-, rolli- või arvutimänguga, kuid kaasaegses infoühiskonnas on just digitaalsed õpimängud populaarsust kogumas, sest nende abil on lihtne suurendada õpilaste õpimotivatsiooni, ütleb Tallinna ülikooli tõsimängude lektor Martin Sillaots.https://services.err.ee/media/embed/5259232015-09-18T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257635/teadus-tagasivaates-jaan-korgesaare-akadeemiline-karjaar-algas-juhusesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/16/199574h614at2.pngTeadus tagasivaates: Jaan Kõrgesaare akadeemiline karjäär algas juhusestEripedagoogi Jaan Kõrgesaare pikk akadeemiline karjäär nõudis talt mitmete huvide ohverdamist, kuid paljuski tänu lähedaste toele ja abile pälvis ta käesoleva aasta alguses emeriitprofessori aunimetuse.https://services.err.ee/media/embed/5257862015-09-17T00:00:00+03:00yesteadus tagasivaatesteadus tagasivaatesnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257651/teadus-tagasivaates-emeriitprofessor-arvo-tikk-arstieetikast-ja-lastehalvatusepideemiast-eestishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/18/199583h71a2t2.jpgTeadus tagasivaates: emeriitprofessor Arvo Tikk arstieetikast ja lastehalvatusepideemiast EestisProfessor emeritus Arvo Tikk (85) on terve oma professionaalse ning akadeemilise karjääri pühendanud Tartu Ülikooli närvikliiniku edendamisele. Professor Tiku juhtimisel loodi 1958. aasta lastehalvatusepideemia ajal intensiivravisüsteem hingamishalvatusega haigete raviks. Hiljem kujunes sellest välja Tartu närvikliiniku hingamiskeskus, mida hiljem täiendati ka väljasõidubrigaadiga, mis oli oluline edasiarendus intensiivravi põhimõtete juurutamisel Eesti raviasutustes.https://services.err.ee/media/embed/5259042015-09-18T00:00:00+03:00yesteadus tagasivaatesteadus tagasivaatesnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257647/riigieksamite-edukuse-asemel-hakatakse-mootma-koolide-reaalset-panust-laste-opetamissehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/06/19/156406h1da6t2.jpgRiigieksamite edukuse asemel hakatakse mõõtma koolide reaalset panust laste õpetamisseRiigieksamite eesmärk oli algselt peegeldada õppuri taset ühtsetel alustel teiste koolilõpetajatega. Ühel hetkel sai sellest aga viis panna koole n-ö paremusjärjestusse. Kuid seda, kui hea on kool õpetamises, tuleks analüüsida mitte õpilaste tulemuste, vaid kooli panuse alusel, leiavad haridusametnikud, kes on nüüd välja töötanud alternatiivse viisi koolide hindamiseks.https://services.err.ee/media/embed/5258142015-09-18T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257630/teadlane-annab-nou-kuidas-tervisejooksul-ennast-treenida-ja-motivatsiooni-hoidahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/16/199570h4ab4t2.jpgTeadlane annab nõu, kuidas tervisejooksul ennast treenida ja motivatsiooni hoida„Kui elu oleks hinnaks, jaksaks inimene joosta päris tükk aega,“ ütleb Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor Kristjan Port. Maratoni võtavad aga inimesed ette vabatahtlikult ning siis tekib küsimus, kuidas leida endas jõudu lõpuni joosta, sest maratonil hakkab motivatsioon tavaliselt ära kaduma umbes 6.-7. kilomeetril.https://services.err.ee/media/embed/5255542015-09-16T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257612/uhe-minuti-loeng-miks-on-vaja-filosoofiliselt-moeldahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/12/199552h873at2.pngÜhe minuti loeng: Miks on vaja filosoofiliselt mõelda?Elame ajastul, kus meieni jõuab aina rohkem informatsiooni, kuid informatsiooniküllust on aina raskem teadmisteks muuta. Informatsioon võib alles siis teadmiseks konverteeruda, kui me sellele ühe või teise tähenduse oskame omistada, arutleb Tallinna ülikooli filosoofia professor Tõnu Viik.https://services.err.ee/media/embed/5247412015-09-10T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257609/video-kaheksa-minutit-nouandeid-teadlaselt-maratonijooksjalehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/12/199546hcfdft2.pngVideo: kaheksa minutit nõuandeid teadlaselt maratonijooksjalePühapäeva hommikul stardivad sajad tervisesportlased SEB Tallinna maratonil.https://services.err.ee/media/embed/5250192015-09-11T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257601/100-sekundi-video-kuidas-voib-loomi-koheldahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/11/199540hfff0t2.png100 sekundi video: Kuidas võib loomi kohelda?Hiljutiste sündmuste valguses, kus hukati massiliselt katkukahtlusega sigu ning plaanitakse tappa Viljandis inimestele ette jäävaid linde küsib Tartu ülikooli praktilise filosoofia teadur Küll Keerus, kas inimeste seatud eetilis-moraalsed mõõdupuud kehtivad ka loomade puhul?https://services.err.ee/media/embed/5248972015-09-10T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257236/teadus-tagasivaates-henn-kaarik-meis-oli-rohkem-puhta-teadmise-roomuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/06/22/199187h593ft2.jpgTeadus tagasivaates | Henn Käärik: meis oli rohkem puhta teadmise rõõmu„Mina ei tunne, et mingid režiimid või riigikorrad oleksid sundinud mind midagi väga ümber hindama,“ ütleb Tartu ülikooli emeriitdotsent Henn Käärik oma senisele akadeemilisele karjäärile tagasi vaadates.https://services.err.ee/media/embed/5173112015-06-22T00:00:00+03:00yesteadus tagasivaatesteadus tagasivaatesnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257581/tu-doktorant-lohepojad-randavad-eestis-ka-sugisetihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/07/199525h3bb7t2.jpgTÜ doktorant: lõhepojad rändavad Eestis ka sügisetiKalakasvanduste toel aegamisi taastuvad Eesti lõhepopulatsioonid rändavad lisaks kevadele merre ka sügiseti, avastas Tartu ülikooli kalateadlane Martin Kesler koos kolleegidega.https://services.err.ee/media/embed/5243682015-09-07T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257583/sojamaelt-leiti-kiviaegne-asulakohthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/07/160323h06e0t2.jpgSõjamäelt leiti kiviaegne asulakohtRail Balticu trassi ümbruses läbiviidava arheoloogilise uuringu käigus leiti Sõjamäelt kiviajast pärinev asulakoht. Kaevamistel kogutud leidude järgi otsustades on Sõjamäel elatud juba nn nöörkeraamika kultuuri ajajärgul kiviaja lõpul ehk aastatel 2800-2000 aastat eKr.https://services.err.ee/media/embed/5242752015-09-07T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257580/kuidas-voltsida-kujutletava-tulevikuraha-holograafilisi-turvaelementehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/07/199524h5d0at2.pngKuidas võltsida kujutletava tulevikuraha holograafilisi turvaelemente?Just seda demonstreerib Tartu ülikooli füüsika instituuti püstitatud katseseade. Seadme välja mõelnud Eesti noormehed võitsid fotoonika tehnoloogias rahvusvahelise võistluse.https://services.err.ee/media/embed/5243672015-09-07T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257574/uhe-minuti-loeng-puhta-joogivee-tagamiseks-vajavad-eesti-jarved-kaitsethttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/06/199520hd7fet2.jpgÜhe minuti loeng: puhta joogivee tagamiseks vajavad Eesti järved kaitsetEestis pumbatakse iga päev välja üle 100 000 kuupmeetri põhjavett. Puhta joogivee ja veeringe tagamiseks on oluline kaitsta iga järve, selgitab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogia keskuse vanemteadur Jaanus Terasmaa.https://services.err.ee/media/embed/5239032015-09-03T00:00:00+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257576/maaulikooli-kloonitud-mullikas-sai-aastasekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/06/169225h69fet2.jpgMaaülikooli kloonitud mullikas sai aastaseksAjal kui piimandussektori keeruline olukord on pannud paljud lehmapidajad raske koorma all ägama, on Eesti maaülikoolis saanud aastaseks kloonvasikas Augustiina, keda on varasemate halbade kogemuste tõttu hoitud kiivalt avalikkuse eest peidus. Täna ammus Augustiina esimest korda avalikult.https://services.err.ee/media/embed/5242612015-09-06T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257573/lauristini-hinnangul-peaks-kool-andma-mitte-eestlastele-lisaks-keeleoskusele-ka-soovi-uhiskonnaelus-kaasa-luuahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/05/13/53963hb648t2.jpgLauristini hinnangul peaks kool andma mitte-eestlastele lisaks keeleoskusele ka soovi ühiskonnaelus kaasa lüüaTallinna ülikoolis kaitstud doktoritöö näitas, et vaatamata keeleoskuse paranemisele ja kodakondusega mitte-eestlaste arvu kasvule on nende osakaal riigiametites vähenenud.Tartu ülikooli emeriitprofessori Marju Lauristini hinnangul tuleks koolides lisaks keeleoskusele anda ka oskus poliitikaprotsessides kaasa lüüa.https://services.err.ee/media/embed/5241282015-09-05T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257564/100-sekundi-video-eesti-teatri-ees-seisab-viis-kusimusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/03/199513hed07t2.jpg100 sekundi video: Eesti teatri ees seisab viis küsimustTartu ülikooli teatriteaduse professori Anneli Saro sõnul on siinsel teatrimaastikul vähemalt viis peamist väljakutset, mille suunal edasi mõelda.https://services.err.ee/media/embed/5239012015-09-03T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257556/psuhholoog-muretseval-lapsel-on-muretsevad-vanemadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/03/199508h02a3t2.jpgPsühholoog: muretseval lapsel on muretsevad vanemadKuna kooli või lasteaeda minek on paljudele lastele uus algus, siis see võib kaasa tuua ka hirmu või ärevuse muutuse ees. Muretsemine on aga elu jooksul õpitud asi, tõdes psühholoogiakeskuse Sensus kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus.https://services.err.ee/media/embed/5238642015-09-03T00:00:00+03:00yespsüühikapsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257548/uuring-kaardistas-euroopa-pealinnades-suveneva-ruumilise-eraldatusehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/01/199501h3bfat2.jpgUuring kaardistas Euroopa pealinnades süveneva ruumilise eraldatuse  Suurenev lõhe rikaste ja vaeste vahel viib üha enamates Euroopa linnades segregatsiooni ehk ruumilise eraldatuseni, vähendades linnade sotsiaalset stabiilsust ja konkurentsivõimet. Need järeldused põhinevad esimesel põhjalikul võrdleval uurimusel segregatsioonist Euroopa pealinnades, mis avaldati Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru juhtimisel. ERR Novaator küsis Tammarult uurimuse kohta lähemalt.https://services.err.ee/media/embed/5236822015-09-02T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257545/algav-kooliaasta-interaktiivsel-graafikulhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/01/199499heedbt2.jpgAlgav kooliaasta interaktiivsel graafikul1998. aastaga võrreldes läheb tänavu kooli 40 protsenti vähem õpilasi. Hea on see, et õpilaste arv on viimasel viiel aastal veidi kasvanud, paraku pöördub see aga 2018. aastaks taas langusesse.https://services.err.ee/media/embed/5236362015-09-01T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257543/professori-hinnangul-aitab-moistlikul-maaral-dubleerimine-tagada-korghariduse-kvaliteetihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/03/199498h0fd5t2.jpgProfessori hinnangul aitab mõistlikul määral dubleerimine tagada kõrghariduse kvaliteetiEelmisel nädalal Teadus- ja arendusnõukogus arutluse all olnud Gunnar Oki raport soovitab koondada ühesugused erialad ühte ülikooli ning vältida dubleerimist, et nii tõsta õpetamise kvaliteeti. Mõistlikul määral aga aitab dubleerimine tagada õppekvaliteeti, leiab TTÜ geenitehnoloogia professor Erkki Truve.https://services.err.ee/media/embed/5235892015-09-01T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257540/uutmoodi-klassitundides-ei-ole-konkreetseid-aineidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/09/01/160070hafa1t2.jpgUutmoodi klassitundides ei ole konkreetseid aineidUutmoodi klassitundides ei pruugi lapsel 1.-3. klassini olla tunde, vaid tegeletakse kõige olulisega asjade selgeks saamiseks.https://services.err.ee/media/embed/5235922015-09-01T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257533/uhe-minuti-loeng-opetajahariduse-kitsaskohad-pole-17-sajandist-muutunudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/08/31/199489hbbbft2.jpgÜhe minuti loeng: õpetajahariduse kitsaskohad pole 17. sajandist muutunud17. sajandil tegutses Tallinnas muusikaõpetajana David Gallus, kes on Eesti hariduse ajaloos üks värvikas isiksus. Oma elu lõpupäevil tähendas ta üles Eesti haridusega seotud murekohad: õpetajate madala palga, korralike õppevahendite puudumise ja mitte-motiveeriva tööõhustiku – kas pole küllalt sarnane tänapäevaga?https://services.err.ee/media/embed/5234262015-08-31T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257538/ekspert-vaktsiin-aafrika-sigade-katku-vastu-ei-aitahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/08/18/199494hb8a4t2.jpgEkspert: vaktsiin Aafrika sigade katku vastu ei aitaAinsad praktilised võimalused sigade Aafrika katku vastu võitlemiseks on kodusigade hävitamine taudikolletes ja metssigade arvukuse piiramine, ilmnes täna Tartus peetaval seakatkukonverentsil.https://services.err.ee/media/embed/5234652015-08-31T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257537/soovid-rektor-aaviksoole-ametissenimetamisel-raha-ei-ole-dubleerida-ei-tohi-aga-joudu-toole-muutuste-tegemiselhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/08/31/199493hb202t2.jpgSoovid rektor Aaviksoole ametissenimetamisel: raha ei ole, dubleerida ei tohi, aga jõudu tööle muutuste tegemiselTallinna tehnikaülikooli aulas toimus täna inauguratsioonitseremoonia, kus uus rektor akadeemik Jaak Aaviksoo andis ametivande.TTÜ 16. rektorile andis ametiraha üle president Toomas Hendrik Ilves.https://services.err.ee/media/embed/5234632015-08-31T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257521/100-sekundi-video-vooravimmast-ja-eesti-pagulasdebatisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/08/28/199480h9b4ft2.png100 sekundi video: Võõravimmast ja Eesti pagulasdebatist  Miks mõnisada pagulast Eestis niipalju kirgi kütavad? Tundub, nagu oleks väike Eesti tõeline viha- ja protestipesa. Pagulaste-vastasusel on palju ratsionaalseid põhjusi – näiteks kehvad senised lõimimiskogemused või usuleige rahvana pelg tõsireligioossete inimeste ees, ütleb Tartu ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm.https://services.err.ee/media/embed/5231452015-08-28T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257491/100-sekundi-video-vaim-ja-varahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/08/24/199457ha4c0t2.png100 sekundi video: Vaim ja varaKumb on enne, kas vaim või vara? Kas pole see tuntud muna ja kana küsimus? On küll, kuid oluline on ka nimetada, et selle küsimuse vastusel võib olla palju praktilisi ja pikaajalisi järelmeid, tõdeb Tartu ülikooli majandusteaduskonna juhtimise õppetooli juhataja ning professor Maaja Vadi.https://services.err.ee/media/embed/5227012015-08-24T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257475/teadusmalevlased-ehitasid-ruumi-magnetvalja-kontrolliva-seadmehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/12/10/196636hb03ft2.jpgTeadusmalevlased ehitasid ruumi magnetvälja kontrolliva seadmeTartusse teadusmalevasse kogunenud noored esitlesid täna oma nelja nädala töö tulemust. Peaaegu valmis on saanud Helmholtzi puur, mille abil saab testida tulevasi EstCube'i satelliite enne nende orbiidile saatmist.https://services.err.ee/media/embed/5221742015-08-17T00:00:00+03:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257462/tu-tudengid-said-robotite-mm-il-11-kohahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/08/12/199418h5049t2.jpgTÜ tudengid said robotite MM-il 11. kohaTartu ülikooli tudengid käisid enda programmeeritud robotitega Hiinas, kust tõid koju maailmameistrivõistluste RoboCup 11. koha. Meeskond võistles kategoorias, kus võitja selgitati välja jalgpallis.https://services.err.ee/media/embed/5217402015-08-12T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257461/graafikud-koolihariduse-suurim-probleem-on-endiselt-opetajaskonna-niru-pealekasvhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/11/28/150023h6774t2.jpgGRAAFIKUD: koolihariduse suurim probleem on endiselt õpetajaskonna niru pealekasvEesti koolihariduse suurim probleem on endiselt õpetajaameti vähene atraktiivsus, leiab haridus- ja teadusministeerium oma aastaanalüüsist. Samuti jätab soovida venekeelsete õpilaste eesti keele oskus.https://services.err.ee/media/embed/5217152015-08-12T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257441/kuidas-tuumaloogid-hiroshimale-ja-nagasakile-maailma-muutsidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/07/16/199319h5189t2.jpgKuidas tuumalöögid Hiroshimale ja Nagasakile maailma muutsidSel nädalal möödub 70 aastat Hiroshima ja Nagasaki tuumarelvaga ründamisest. Milline oli selle sammu edasine poliitiline mõju maailmale ning mis seis valitseb hetkel tuumarelvade osas? ERR Novaator ajas neil teemadel juttu Tartu ülikooli riigiteaduste instituudi Balti poliitika professori Andres Kasekampiga.https://services.err.ee/media/embed/5214412015-08-09T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257367/kosmosereis-uuele-maale-joudmiseks-votaks-inimestel-praegu-aega-25-miljonit-aastathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/07/24/199338hceaet2.jpgKosmosereis uuele Maale jõudmiseks võtaks inimestel praegu aega 25 miljonit aastatKui Maad nimetada viisil, nagu praegu on nimetatud uut asustamiskõlbulikku eksoplaneeti Kepler-452b, siis ütleksime meie koduplaneedi kohta Päike-d. Mida õigupoolest tähendab Kepler-452b ja mida selle Maa-sarnase planeedi avastamine meie jaoks tähendab, selgitas saates „Uudis +“ Tartu observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik.https://services.err.ee/media/embed/5200592015-07-24T00:00:00+03:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257351/tippteadlane-anu-realo-olen-tippu-joudmiseks-10-000-tundi-tood-teinudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/07/19/199325hee99t2.jpgTippteadlane Anu Realo: olen tippu jõudmiseks 10 000 tundi tööd teinud“See kõik on tulnud suhteliselt lihtsalt,” ütleb Eesti teaduste akadeemia uurija-professor ning Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor Anu Realo. Ta kuulub oma erialal maailma ühe protsendi enim tsiteeritud teadlase hulka.https://services.err.ee/media/embed/5199062015-07-22T00:00:00+03:00yespsüühikapsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257349/video-ttu-teadlaste-allveerobot-proovis-jarvesuplusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/07/17/158007ha3a3t2.jpgVideo: TTÜ teadlaste allveerobot proovis järvesuplustTegu on esimese robotiga, mis on mõeldud laevavrakkide uurimiseks seest poolt. Tegu on hea tööriistaga näiteks arheoloogidele, kes on samuti olnud osalised roboti väljatöötamise juures.https://services.err.ee/media/embed/5194872015-07-17T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257337/tippteadlane-aveliina-helm-sooge-eesti-parandkooslustel-karjatatud-veiste-ja-lammaste-lihahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/07/15/199316h9b2dt2.jpgTippteadlane Aveliina Helm: sööge Eesti pärandkooslustel karjatatud veiste ja lammaste lihaNeli last, 64 teist hoolt vajavat elushinge ja 204 taimeliiki – nii võib kokku võtta ökoloogide ja elurikkuse uurijate Aveliina Helmi ja Mart Meriste ühiselt loodud majapidamise Eesti kõige linnurikkama siseveekogu Soitsjärve äärsel voorel.https://services.err.ee/media/embed/5193692015-07-15T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257340/tallinnast-leitud-haruldase-laevavraki-eksponeerimiseni-voib-minna-mitu-aastathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/07/15/199318hca7bt2.jpgTallinnast leitud haruldase laevavraki eksponeerimiseni võib minna mitu aastatKadriorust Tivoli elamurajooni ehituse käigus avastatud 14. sajandist pärit kogelaadse laeva vraki säilitamiseks, konserveerimiseks ja eksponeerimiseks otsivad koos võimalusi Eesti Meremuuseum, kultuuriministeerium ja muinsuskaitseamet.https://services.err.ee/media/embed/5193582015-07-15T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257331/varsti-on-voimalik-peavalu-pohjusi-teada-saada-arvuti-abilhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/07/13/199312ha266t2.jpgVarsti on võimalik peavalu põhjusi teada saada arvuti abilJärgmisel aastal võib kätte jõuda aeg, kus peavaluga ei peagi kohe arsti juurde pöörduma, vaid diagnoosi võib panna arvuti. USA-s ja Eestis on praegu testimisel ja arendamisel spetsiaalne algoritm, mis määrab küsimustiku abil levinumad peavalutüübid. Soovi korral saab tulemused saata otse oma raviarstile.https://services.err.ee/media/embed/5191322015-07-13T00:00:00+03:00yesarhiivarhiivnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257313/100-sekundi-video-keskkonnatervis-arusaamine-riskidest-ja-motivatsioon-tervisemojude-vahendamisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/07/10/199279he8d2t2.jpg100 sekundi video: Keskkonnatervis - arusaamine riskidest ja motivatsioon tervisemõjude vähendamiseksEestis läbi viidud uuringud on näidanud, et sellised keskkonnategurid nagu õhusaaste, radoon ja saastunud joogivesi põhjustavad Eesti inimestele olulist tervisekahju. Kuivõrd mures aga inimesed erinevate keskkonnategurite pärast on ja kas nad on valmis ka oma käitumismustreid muutma? ERR Novaator vestles sel teemal keskkonnatervise uuringu tiimi juhtinud Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalpoliitika osakonna teadur Kati Orruga.https://services.err.ee/media/embed/5188212015-07-09T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257296/kuressaare-lossi-lahedal-arvatakse-olevat-maapoues-vedurhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/07/06/199262h16f1t2.jpgKuressaare lossi lähedal arvatakse olevat maapõues vedurNüüd jõutud arvamusele, et enam kui pool sajandit tagasi maeti Kuressaare lossi läheduses maha kitsarööpmelise raudtee vedur ehk susla.https://services.err.ee/media/embed/5185472015-07-06T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257290/uuring-toiduallergia-plahvatuslik-kasv-laste-seas-on-muuthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/07/03/87575hb0e5t2.jpgUuring: toiduallergia plahvatuslik kasv laste seas on müütRahvusvaheline uuring kinnitab, et müüdid Eesti väikelaste toiduallergia kasvust ei vasta tõele. Esimest korda uuriti süsteemselt reaktsiooni enam kui 60 allergeenile ja tulevikus loodetakse selgust saada, kui oluline allergeen on säilitusained.https://services.err.ee/media/embed/5183422015-07-03T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257288/tu-le-ja-ttu-le-esitati-ule-11-000-sisseastumisavaldusehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/07/17/165580h52fat2.jpgTÜ-le ja TTÜ-le esitati üle 11 000 sisseastumisavalduseTänavusel sisseastumisperioodil esitati Tallinna tehnikaülikoolile 11 047 ja Tartu ülikoolile 11 139 sisseastumisavaldust, mida on vastavalt 11 ja 18 protsendi võrra rohkem kui mullu.https://services.err.ee/media/embed/5183262015-07-03T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257266/eesti-naisteadlased-katrin-niglas-ja-korrastatud-pilt-meetoditesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/07/01/199222haeb2t2.jpgEesti naisteadlased: Katrin Niglas ja korrastatud pilt meetoditestSport, käsitöö, matemaatika-informaatika õpetajaks õppimine, statistiline analüüs ning õpingud Cambridge ülikoolis – need valikud on vorminud Tallinna ülikooli teadusprorektori Katrin Niglase teadlaskarjääri.https://services.err.ee/media/embed/5175332015-06-25T00:00:00+03:00yeseesti naisteadlasedeesti naisteadlasednoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257251/100-sekundi-video-toiduallergia-ja-toidutalumatus-vennad-voi-kaks-ise-asjahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/06/29/199200h6ad6t2.jpg100 sekundi video: Toiduallergia ja toidutalumatus – vennad või kaks ise asja?Ülitundlikkus ühe või teise toidu suhtes on väga levinud. Saadaval on lõputult kokaraamatuid toiduallergia ja -talumatuse käes kannatajatele. Millest on allergia ja talumatus toidu suhtes tingitud? ERR Novaator usutles sel teemal Tartu ülikooli kliinikumi lastearst-allergoloogi Maire Vasarat.https://services.err.ee/media/embed/5176782015-06-26T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257233/tudengivideo-semiootika-uheksa-minutigahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/06/22/199184hf43at2.jpgTudengivideo: Semiootika üheksa minutigaTartu ülikooli semiootikatudengid tegid tänavu kevadel lühifilmi, mis oma eriala tippude suu läbi seletatuna annab hea ülevaate sellest, mis on semiootika.https://services.err.ee/media/embed/5172942015-06-22T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257217/paavsti-uleskutse-palvis-keskkonnaorganisatsioonide-heakskiiduhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/06/18/199104h9d5bt2.jpgPaavsti üleskutse pälvis keskkonnaorganisatsioonide heakskiiduKatoliku kiriku pea paavst Franciscus kutsus üles viivitamatult alustama fossiilkütuste asendamist keskkonnasõbraliku taastuvenergiaga, samuti kutsus ta rikkaid riike üles näitama eeskuju elustiili muutmises ning energiatarbimise vähendamises, sest ökosüsteemi lõpliku hävingu ärahoidmisega on tema sõnul kiire.https://services.err.ee/media/embed/5169332015-06-18T00:00:00+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257204/100-sekundi-video-aju-mudeldamise-voimatu-voimalikkushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/06/17/199093hae52t2.jpg100 sekundi video: Aju mudeldamise võimatu võimalikkusInimene on kui organite orkester. Iga organ on harmooniliseks koosmängimiseks ülimalt vajalik. Kui üks elund taktis ei püsi, kannatab kogu orkester. Mõne organi rütmitunnetus on olulisem kui teise oma. Kui kaasa lakkab mängimast aju või süda, ei saa ka ülejäänud orkester enam hakkama. Tegelikult teame oma esiviiuli ja dirigendi, ehk aju ja südame kohta ikka veel võrdlemisi vähe, nendib TÜ arvutusliku neuroteaduse teadur Toomas Kirt.https://services.err.ee/media/embed/5168242015-06-17T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257190/uhe-minuti-loeng-mida-sisaldab-hambapastahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/05/13/196670ha824t2.jpgÜhe minuti loeng: Mida sisaldab hambapasta?Kas tead, mida koos hambapastaga suhu pistad, kreemi ja seepi tarbides oma nahale hõõrud või pea pesemisel juustele kannad? Kas sa tead, milliseid ühendeid oma kontoris või kodus sisse hingad? Tallinna ülikooli loodusõpetuse didaktika-taimeökoloogia dotsent Tiina Elvisto selgitab, kuidas mõjuvad meie tervist meid ümbritsev olmekeemia.https://services.err.ee/media/embed/5166062015-06-15T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257189/raskelt-haige-venelane-valmistub-enneolematuks-peasiirdamise-operatsioonikshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/06/13/199082hd45et2.jpgRaskelt haige venelane valmistub enneolematuks peasiirdamise operatsiooniksVenemaalt pärit mees on minemas operatsioonile, kus Itaalia neurokirurg siirdab tema pea doonorkeha külge. Tegemist on täiesti uue väljakutsega meditsiinis.https://services.err.ee/media/embed/5164402015-06-13T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257173/100-sekundi-video-ilus-matemaatika-loob-kaoses-korrahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/06/10/199055h4df2t2.jpg100 sekundi video: Ilus matemaatika loob kaoses korraSelles artiklis on peidus (vähemalt) kaks matemaatilist ülesannet, mis pakuvad mõttevirgutust ja näitavad, miks matemaatika on ilus. Kui ilus paistab matemaatika matemaatikule, selgitab Tartu ülikooli koolimatemaatika ja -informaatika keskuse juhataja Terje Hõim.https://services.err.ee/media/embed/5160392015-06-10T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257153/doktoritoo-selvepildid-on-identiteeditooriistad-mitte-nartsissistlikud-nahtusedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/06/08/199038hc524t2.jpgDoktoritöö: selvepildid on identiteeditööriistad, mitte nartsissistlikud nähtusedEesti kultuuriruumis ühe esimestest ja tuntumatest selfie'dest tegi Hunt multifilmis „Oota sa!“. See ajas inimesi naerma, sest seadis Hundi totrasse enneolematusse situatsiooni. Mõnikümmend aastat hiljem teeb isegi president selvepilte ja see näib täiesti tavaline, sest paljud teevad seda.https://services.err.ee/media/embed/5159102015-06-09T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257146/uuring-it-oppest-valjalangemise-pohjus-peitub-valesti-valitud-erialashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/27/198939hd813t2.jpgUuring: IT-õppest väljalangemise põhjus peitub valesti valitud erialasViie aasta pärast on Euroopas puudu üle poole miljoni IT-spetsialisti. IT-spetsialistide põud jääb pikaks ajaks kummitama ka Eestit. Probleemi leevendamiseks soovitavad teadlased üldhariduskoolis korraldada arvutiõpet senisest läbimõeldumalt.https://services.err.ee/media/embed/5158222015-06-08T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257140/uhe-minuti-loeng-kuidas-puhkas-vene-korgklass-eestishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/07/16/198997h4dd0t2.jpgÜhe minuti loeng: Kuidas puhkas Vene kõrgklass Eestis?“Kui vaid Tallinn poleks nii moodne ja siin poleks sellist hulka Peterburi kõrgklassi daame,” ohkas vene luuletaja parun Anton Delvigi abikaasa, kes oli tulnud siia oma tervist parandama. Kui populaarne on Tallinn olnud vene kõrgaadli hulgas, selgitab Tallinna ülikooli slaavi keelte ja kultuuride instituudi vanemteadur Aurika Meimre.https://services.err.ee/media/embed/5155212015-06-05T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257129/100-sekundi-video-inimese-vaarikuse-mitu-tahkuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/06/05/198990he925t2.jpg100 sekundi video: Inimese väärikuse mitu tahkuKas inimväärikust on võimalik kaotada? Aga eneseväärikust või sotsiaalset väärikust? Nendele küsimuste üle mõtiskleb Tartu ülikooli religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar.https://services.err.ee/media/embed/5155202015-06-05T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257121/tallinna-ulikool-karbib-instituutide-ja-tootajate-arvuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/25/143273h7687t2.jpgTallinna ülikool kärbib instituutide ja töötajate arvuTallinna ülikool kinnitas struktuurimuutuse järel töötama hakkavate instituutide koosseisud. Senisest 23 instituudist saab kuus. Reform toob kaasa paarikümne töökoha kadumise.https://services.err.ee/media/embed/5153062015-06-03T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257096/uhe-minuti-loeng-analuutiline-biokeemia-mis-see-onhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/06/01/198973h7dc3t2.jpgÜhe minuti loeng: analüütiline biokeemia – mis see on?Keda ei huvitaks inimeses toimuvad protsessid – kuidas elusorganism toimib rakutasandil, mis põhjustab erinevaid haigusi ning kuidas neid ennetada ja ravida. Kuidas see kõik keemiasse puutub selgitab Tallinna ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi teadur, keemia lektor Kert Martma. Keemia on teadus, mis uurib ainete muundumist ja selle seaduspärasusi käsitledes nende koostist, ehitust ja omadusi.https://services.err.ee/media/embed/5150272015-06-01T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257090/100-sekundi-video-kus-on-peidus-teadlaste-ettevotluspisikhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/05/29/198970h03b1t2.jpg100 sekundi video: Kus on peidus teadlaste ettevõtluspisik?Haridus- ja teadusministeerium algatas programmi „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“. See tähendab ülikoolidele muuhulgas seda, et kõrgkoolide üleselt hakatakse juhtima ettevõtluse arendamist ka ülikoolides endis.https://services.err.ee/media/embed/5150742015-06-01T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257079/10-aastat-hiv-uuringuid-eestis-kus-on-hiv-koduhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/05/28/198960h230ft2.jpg10 aastat HIV uuringuid Eestis: Kus on HIV kodu?Selle aasta aprillis täitus 10 aastat, mil Tartu ülikooli mikrobioloogia instituudis alustati HIV uuringutega. Täna räägivad teadlased Tallinnas Meritoni hotellis nii HI-viirusest kui ka HIV-positiivsete isikute populatsioonist Eestis. HIV uurimisrühma teadurid Radko Avi ja Kristi Huik ning infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla, rääkisid ERR Novaatorile, kuidas HIV inimesed haigeks teeb.https://services.err.ee/media/embed/5145822015-05-28T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257083/hi-viiruse-kandjad-voivad-pideva-ravi-abil-elada-taisvaartuslikult-ja-kauahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/05/28/90502ha6c5t2.jpgHI-viiruse kandjad võivad pideva ravi abil elada täisväärtuslikult ja kauaPidevat HIV-positiivsetel inimestel on pidevat ravi saades elada sama täisväärtuslikku elu kui mitte nakatunud. Pidev tervisekontroll aga võib isegi tagada tavapopulatsiooniga võrreldes veidi pikema eluea, märgib Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsarhttps://services.err.ee/media/embed/5146642015-05-28T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257078/eesti-ja-sveitsi-teadurid-tuvastasid-seose-geenide-ja-opiedukuse-vahelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/05/27/162297hb3f2t2.jpgEesti ja Šveitsi teadurid tuvastasid seose geenide ja õpiedukuse vahelTartu Ülikooli ja Šveitsi Lausanne'i Ülikooli teadurid tegid kindlaks seose geenide ja õpiedukuse vahel. Nimelt näitab teatud varieeruvus kromosoomide struktuuris kas lapse arengule peaks rohkem tuge pakkuma ning otsima abi logopeedilt või mõnelt teiselt spetsialistilt.https://services.err.ee/media/embed/5143302015-05-27T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257053/geograafid-loodavad-nutikas-linnas-naha-juhita-ja-omanikuta-autosid-ning-arvuti-korraldatud-prugiveduhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/05/25/198942h449et2.jpgGeograafid loodavad nutikas linnas näha juhita ja omanikuta autosid ning arvuti korraldatud prügiveduSuurtes linnades on üks peamisi väljakutseid inimeste transport. Tulevik võiks inimgeograafide hinnangul kaasa tuua tasuta ärimudelid, juhita ja omanikuta autod, mis hakkavad end kavandama inimese võimaluste järgi.https://services.err.ee/media/embed/5139782015-05-25T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257049/uhe-minuti-loeng-digitaalhugieenhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/27/198939hd813t2.jpgÜhe minuti loeng: digitaalhügieenDigiseadmete kasutamise kultuur hakkab järjest rohkem mõjutama meie igapäevaelu ning muutub järjest olulisemaks üldise kultuuri elemendiks. Selleks, et tänapäeva digimaailmaga sammu pidada, on vaja osata pidada elementaarset digihügieeni, selgitab Tallinna ülikooli informaatika professor Peeter Normak.https://services.err.ee/media/embed/5137132015-05-22T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257031/100-sekundi-video-argilliit-ohtlik-kivim-voi-tulevikumaavarahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/05/20/198918hb484t2.jpg100 sekundi video: Argilliit – ohtlik kivim või tulevikumaavara?Argilliit ehk must kilt on omapärane maavara, mis sisaldab sarnaselt teisele põlevkivile, kukersiidile nii orgaanilist ainet kui ka kõrges koguses raskemetalle. Põhja-Eestis leidub argilliiti ligikaudu 60 miljardit tonni ning sellega võiks teha tulusat äri, musta kilda kasutuselevõtu ümber on aga endiselt õhus mitmeid vastamata küsimusi.https://services.err.ee/media/embed/5131772015-05-19T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/257011/uhe-minuti-loeng-millist-inglise-keelt-raagivad-eestlasedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/05/17/198907hcc54t2.pngÜhe minuti loeng: Millist inglise keelt räägivad eestlased?Tegelikult ei ole olemas üht inglise keelt. Tallinna ülikooli keelekeskuse juhataja Tuuli Oder täpsustab, et tegelikult peaks rääkima inglise keeltest, mis on emakeeleks umbes 380 miljonile inimesele maailmas.https://services.err.ee/media/embed/5125402015-05-14T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256997/100-sekundi-video-onn-on-protsess-mitte-eesmarkhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/05/14/198889hb610t2.jpg100 sekundi video: Õnn on protsess, mitte eesmärkEneseabiraamatud troonivad raamatumüügi edetabelite tipus ning õnne tundmine ja õnnelik olemine näib inimestele üha olulisem, kuid üha raskemini saavutatavam. Miks?https://services.err.ee/media/embed/5124642015-05-14T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256975/uhe-minuti-loeng-ainult-plikad-nutavad-ja-poisid-nukkudega-ei-mangihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/05/10/198874hf696t2.jpgÜhe minuti loeng: "ainult plikad nutavad" ja "poisid nukkudega ei mängi"Kõigis inimestes on jooni, mida ühiskonnas peetakse mehelikeks ja naiselikeks. Kas me saame aga oma mehelikkust ja naiselikkust igapäevaelus vabalt väljendada? Kahjuks mitte, vastab TLÜ kasvatusteaduste doktorant Gertrud Kasemaa.https://services.err.ee/media/embed/5119122015-05-10T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256933/100-sekundi-video-mitut-keelt-raagib-lukasenkahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/05/07/198843h3de9t2.jpg100 sekundi video: Mitut keelt räägib Lukašenka?Eesti ja võrdleva rahvaluule doktorandi Anastasiya Astapova üheks suurimaks uurimisobjektiks on poliitiline huumor. Eriti paelub teda huumor, mida arvatakse pärinevat nõukogude Venemaalt. Oma uurimistöös on ta keskendunud tänapäeva Valgevene suuliselt räägitavatele poliitilistele naljadele, mida ta käis kogumas aastatel 2011 ja 2013.https://services.err.ee/media/embed/5102582015-04-29T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256918/uhe-minuti-loeng-peotaies-mullas-on-rohkem-elu-kui-maal-eales-elanud-inimesihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/29/198831hb600t2.jpgÜhe minuti loeng: peotäies mullas on rohkem elu kui Maal eales elanud inimesiMillest koosneb muld ning miks see elurikkuse seisukohalt oluline on, seda selgitab Tallinna ülikooli ökoloogia doktorant Piret Vacht.https://services.err.ee/media/embed/5102232015-04-29T00:00:00+03:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256917/100-sekundi-video-andekus-ei-ole-raiskamisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/29/198830hc108t2.jpg100 sekundi video: Andekus ei ole raiskamiseksTartu ülikooli teaduskooli direktor Viire Sepp rääkis ERR Novaatorile, millised lapsed on andekad lapsed, kuidas andekust mõõta ja mida andekusega peale hakata.https://services.err.ee/media/embed/5102192015-04-29T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256901/arst-vanemaealiste-emotsionaalsed-vajadused-jaetakse-tihti-tahelepanutahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/27/198818hebect2.jpgArst: vanemaealiste emotsionaalsed vajadused jäetakse tihti tähelepanutaEuroopa vanemaealiste heaolu ja tervisenäitajad luubi alla võtnud uuringust SHARE koorus välja, et Eesti vanemaealised on oma tervisenäitajate poolest Euroopas viimaste hulgas. Arstiteadlane Kai Saks leiab, et kuna tervisel tugev seos enesehinnanguga, aitaks olukorda parandada seeniorite kõrgem väärtustamine.https://services.err.ee/media/embed/5099352015-04-27T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256900/teaduse-populariseerija-teadustoode-koostamine-aitab-opilastel-elukutset-validahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/27/198817hebcat2.jpgTeaduse populariseerija: teadustööde koostamine aitab õpilastel elukutset validaMöödunud reedel kuulutati õpilaste teadusfestivalil välja õpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjad. Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonnajuhataja Terje Tuisk leiab, et teadustööde koostamine annab õpilastele oskusi, mida igapäevane õppetöö ei õpeta ja hõlbustab edasisi karjäärivalikuid.https://services.err.ee/media/embed/5099292015-04-27T00:00:00+03:00yesÕpilaste teadusfestivalÕpilaste teadusfestivalnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256895/uhe-minuti-loeng-miks-on-meesopetajaid-kooli-vajahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/24/198813hcddft2.jpgÜhe minuti loeng: Miks on meesõpetajaid kooli vaja?Eesti üldhariduskoolides on umbes 15 protsenti õpetajaskonnast mehed. See tähendab umbes 15 000 Eesti üldhariduskoolis töötavast õpetajast on mehi umbes 2000. „Kuid miks meesõpetajaid, mehi üldse on kooli vaja?“ küsib Tallinna ülikooli haridusteaduste doktorant ja Keila Kooli õppejuht Ahti Noor.https://services.err.ee/media/embed/5091172015-04-22T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256870/opilasuurimus-kui-palju-valke-ja-suhkruid-sisaldavad-valgupulbrid-tegelikulthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/22/198774h248at2.jpgÕpilasuurimus: kui palju valke ja suhkruid sisaldavad valgupulbrid tegelikult?Tallinna Inglise kolledži abiturient Hendrik Randveer uuris oma riiklikule teadustööde konkursile esitatud uurimistöös, kui palju valke ja suhkruid sisaldavad valgupulbrid võrreldes tootepakendil kireldatuga.https://services.err.ee/media/embed/5095362015-04-24T00:00:00+03:00yesÕpilaste teadusfestivalÕpilaste teadusfestivalnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256892/opilasuurimus-eesti-balletitantsijate-ulipainduvusesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/24/198810h323et2.jpgÕpilasuurimus Eesti balletitantsijate ülipainduvusestTallinna reaalkooli 11. klassi õpilane Greetel Johanna Võrk uuris, kui palju esineb Eesti professionaalsete balletitantsijate hulgas liigeste hüpermobiilsust ehk ülipainduvust, mis küll annab tantsija liigestele suurema liikumisulatuse, parema loomuliku painduvuse ja esteetiliselt ilusad sirutused, aga võib vale treenimise korral olla tüliks eripä.https://services.err.ee/media/embed/5095392015-04-24T00:00:00+03:00yesÕpilaste teadusfestivalÕpilaste teadusfestivalnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256889/opilasuurimus-kinnitas-abituriendi-soovi-hakata-tegelema-vahiuuringutegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/24/198786hcfc8t2.jpgÕpilasuurimus kinnitas abituriendi soovi hakata tegelema vähiuuringutega„M13 faagidisplei süsteemi piirangud järjestikuseid positiivseid aminohappeid sisaldavate peptiidide ekspresseerimisel“ sellist pealkirja kandis Tallinna Inglise kolledži abituriendi Triin Õunapuu uurimus, mille ta esitas riiklikule teadustööde konkursile. Töös püstitas ta hüpoteesi: järjestikuste positiivsete aminohapete või proliini olemasolu mõjutab M13 faagidisplei meetodil saadavaid tulemusi. Aga mida see kõik tähendab?https://services.err.ee/media/embed/5095322015-04-24T00:00:00+03:00yesÕpilaste teadusfestivalÕpilaste teadusfestivalnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256876/100-sekundi-video-onnelik-laps-kasvab-onneliku-vanema-kae-allhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/23/198777h36a0t2.jpg100 sekundi video: Õnnelik laps kasvab õnneliku vanema käe allMärtsi lõpus avaldas ajakiri Time artikli kümne nõuandega õnnelike laste kasvatamisest. ERR Novaatori palvel luges ja kommenteeris artiklit Tartu ülikooli arengupsühholoogia professor Tiia Tulviste.https://services.err.ee/media/embed/5093872015-04-23T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256858/hulgejahi-hooajal-pole-veel-uhtki-saaklooma-kutitudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/21/198765h2959t2.jpgHülgejahi hooajal pole veel ühtki saaklooma kütitud1970. aastate alguses keelati Eestis hülgejaht populatsiooni madalseisu tõttu. Mullu novembri keskel kinnitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus oma viimasel tööpäeval dokumendid, mis tegid hülgerahule lõpu. Alates 15. aprillist on taas lubatud hallhülgeid küttida.https://services.err.ee/media/embed/5089402015-04-21T00:00:00+03:00yesosoonosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256841/uhe-minuti-loeng-noored-ja-igapaevaelu-aktivismhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/17/198750hb804t2.jpgÜhe minuti loeng: Noored ja igapäevaelu aktivismRäägitakse, et noorem põlvkond on passiivne, et palju noori ei soovi tegeleda ühiskondlike teemadega ega osale kodaniku aktiivsusel põhinevates ühingutes või ka sotsiaalpoliitilise orientatsiooniga noorteorganisatsioonides. Seda teemat käsitleva uuringu tulemustest räägib Tallinna ülikooli sotsioloogiaprofessor Airi-Alina Allaste.https://services.err.ee/media/embed/5082222015-04-16T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256831/100-sekundi-video-kahe-ja-uhe-tuhandiku-vanemaga-lapsedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/16/198744h722ct2.jpg100 sekundi video: Kahe ja ühe tuhandiku vanemaga lapsedTänavune kevadtalv möödus aruteludes, kas geneetiline protseduur annab inimesele kolm vanemat ning kui eetiline see on. Kui palju on aga selles protseduuris tegelikult kolmandat vanemat, selgitab TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets, kes muuhulgas tõdeb, et inimeseks olemist ei määra ainult DNA järjestus.https://services.err.ee/media/embed/5078712015-04-14T00:00:00+03:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256822/tooandjate-esindaja-ootab-ttu-tulevaselt-rektorilt-suuremat-fokusseeritusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/14/198738h8c6ft2.jpgTööandjate esindaja ootab TTÜ tulevaselt rektorilt suuremat fokusseeritustTallinna tehnikaülikoolis (TTÜ) toimus eile rektorikandidaatide väitlus. "Terevisioon" kutsus täna hommikul väitlusel tõstatunud teemasid kommenteerima tööandjate ja tudengite esindaja.https://services.err.ee/media/embed/5080172015-04-15T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256816/nadalavahetusel-leiti-rakvere-lahistelt-seni-suurim-hulk-rooma-keisririigi-aegseid-muntehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/14/198734h6fb8t2.jpgNädalavahetusel leiti Rakvere lähistelt seni suurim hulk Rooma keisririigi aegseid münte"Tegemist on sellest perioodist pärineva kõige suurema aardeleiuga Eestis. Konkreetne leid on millalgi pärast 3. sajandit," rääkis Tallinna ülikooli ajaloo instituudi numismaatikakogu hoidja, arheoloog Mauri Kiudsoo "Terevisioonis".https://services.err.ee/media/embed/5078252015-04-14T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256814/teadlane-vastab-miks-on-moned-loomapojad-sundides-pimedadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/14/198733he3a2t2.jpgTeadlane vastab: miks on mõned loomapojad sündides pimedad?Zooloog Tiit Maran rääkis "Osoonis", et loomadel on erinevad elustrateegiad, mistõttu osa loomi on sündides abitumad ja lõimetishooldus ema poolt on pikem kui teistel liikidel, kes peavad kiiresti ise hakkama saama.https://services.err.ee/media/embed/5079422015-04-14T00:00:00+03:00yesosoonosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256813/hiiumaa-all-toepoolest-leidub-naftat-toompea-all-fosforiitihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/14/198732h5fc7t2.jpgHiiumaa all tõepoolest leidub naftat, Toompea all fosforiitiSaates "Osoon" tutvustas TTÜ geoloogia instituudi vanemteadur Olle Hints erinevaid maavarasid. Lisaks tuntud põlevkivile, fosforiidile ja turbale peitub Eesti maapõues ka näiteks naftat. Etteruttavalt tuleb öelda, et seda vähest põlevkivis peidus olevat naftat kaevandada ei oleks ilmselt tasuv.https://services.err.ee/media/embed/5079402015-04-14T00:00:00+03:00yesosoonosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256807/tehnikateadlane-korgrohk-elavhobeda-lampide-kadumine-eestit-ei-mojutahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/13/198729h953at2.jpgTehnikateadlane: kõrgrõhk-elavhõbeda lampide kadumine Eestit ei mõjutaAlates tänasest keelustati Euroopa Liidus kõrgrõhk-elavhõbeda lampide tootmine, et kokku hoida energiat ja vähenda elavhõbeda kasutamisega seonduvaid keskkonnariske. Tallinna tehnikaülikooli valgustehnika laboratooriumi juhataja Arvo Oorni sõnul keeld eestlasi ei mõjuta – valgustitüüp on Eesti jaoks juba läbitud etapp ja LED-lampide pealetung on jõuline.https://services.err.ee/media/embed/5077752015-04-13T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256795/uhe-minuti-loeng-tanapaeva-uhiskonnas-voiksid-noored-uha-enam-opetada-vanemaidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/10/198720he886t2.jpgÜhe minuti loeng: Tänapäeva ühiskonnas võiksid noored üha enam õpetada vanemaidHoolimata sellest, et internetikasutus on laialt levinud ja ligipääsetav paljudele, jäävad täiskasvanute digitaalsed oskused kesiseks. Tallinna ülikooli doktorant ja Eesti Demograafia Instituudi nooremteadur Tiina Tambaum leiab, et tänapäeval võiksid noored üha enam õpetada vanemaid, seda eriti arvutioskuste osas.https://services.err.ee/media/embed/5074222015-04-10T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256778/100-sekundi-video-kas-privaatsus-on-absoluutne-vaartushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/08/198709h6f5et2.jpg100 sekundi video: Kas privaatsus on absoluutne väärtus?Kas üksikisiku õigus privaatsusele kaalub üles kõigi inimeste õiguse turvalisusele ja elule? Germanwingsi piloodi otsus minna vabasurma ja võtta endaga kaasa veel 149 lennukis viibinud inimest tekitab küsimuse, kas me pole üksikisiku õiguste kaitsega lääne ühiskonnas liiale läinud, küsib Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja ja filosoofiateaduskonna dekaan Margit Sutrop.https://services.err.ee/media/embed/5071392015-04-08T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256772/president-toonitas-ttu-tudengitele-tarvidust-olla-valmis-digitaliseerunud-uhiskonna-valjakutsetekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/07/198703ha32ft2.jpgPresident toonitas TTÜ tudengitele tarvidust olla valmis digitaliseerunud ühiskonna väljakutseteksEnamus eluvaldkondadest peaks olema seotud infotehnoloogiaga ja IT-d peaks õpetama erialakeskselt, leiab president Toomas Hendrik Ilves. Tallinna tehnikaülikooli professorite sõnul suudavad aga taolised erialaspetsialistid tööturul tulemusi anda kõige varem viie aasta pärast.https://services.err.ee/media/embed/5070472015-04-07T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256753/uhe-minuti-loeng-kuidas-saada-targaks-ehk-pulsikellaga-voi-ilmahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/04/198692h45cft2.pngÜhe minuti loeng: Kuidas saada targaks ehk pulsikellaga või ilmaTargad liikumisharrastajad kuulavad oma keha rohkem kui pulsikella, leiab Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor, spordibioloog Kristjan Port.https://services.err.ee/media/embed/5064282015-04-02T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256751/tu-teadlastel-on-tehislihase-tootmisega-suured-plaanidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/02/198690h4616t2.jpgTÜ teadlastel on tehislihase tootmisega suured plaanidTartu ülikooli teadlased taotlevad patenti leiutisele, millega saab teha juba varem palju kõneaineks olnud tehislihaseid veelgi suuremas koguses. Tehislihaste tootmiseks kasutatakse käsitöösõpradele tuttavaid tikkimisaluseid.https://services.err.ee/media/embed/5063572015-04-02T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256733/100-sekundi-video-ulestousmispuhade-room-ja-kurbushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/04/01/198675haaabt2.jpg100 sekundi video: Ülestõusmispühade rõõm ja kurbusKirikusse tuleb ülestõusmispühade ajal sama palju inimesi kui jõuludel, teab rääkida Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku pastor, Tartu ülikooli – Jaani koguduse abiõpetaja Triin Käpp. Sealjuures toob ta välja, et kui inimestele on enamasti loogilisem jõulude ajal kirikus käia, siis kirikule endale on ülestõusmispüha kindlasti palju olulisem püha.https://services.err.ee/media/embed/5059582015-03-31T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256727/eestis-tasub-paikeseelektrijaam-ara-hoolikalt-tuleb-aga-valida-asukohtahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/03/31/198670h0de2t2.jpgEestis tasub päikeseelektrijaam ära, hoolikalt tuleb aga valida asukohtaEestis, kus päikest vähe, tuleks päikesepaneelide soetamisel äärmiselt hoolikalt vaadata, kuhu päikesekollektorid paigutada, et neist ka tegelikku kasu tõuseks.https://services.err.ee/media/embed/5060722015-03-31T00:00:00+03:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256713/uhe-minuti-loeng-kas-teadusest-on-kerge-voi-raske-aru-saadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/03/28/198659h9ad4t2.jpgÜhe minuti loeng: Kas teadusest on kerge või raske aru saada?Teadusteksti kohta kuuleb tavainimeste suust tihti ütlust, et selles on võimalik aru saada ainult sidesõnadest. Pole ime, et teadusel on inimeste silmis raske, ligipääsmatu ja võõra kuvand. Teaduskommunikatsioon kui valdkond sai alguse nii teadlaste kui ka ajakirjanike püüdest näidata, et see ei ole sugugi nii. Mille abil teadust paremini avalikkuseni tuua püüatakse, küsib teadusajakirjanik ja Tallinna ülikooli doktorant Arko Olesk?https://services.err.ee/media/embed/5055222015-03-27T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256709/haridusteadlane-haridusinnovatsioonis-panustatakse-koostoo-ja-oppija-aktiivsuse-suurendamiselehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/03/27/198655hc6abt2.jpgHaridusteadlane: haridusinnovatsioonis panustatakse koostöö ja õppija aktiivsuse suurendamiseleEesti koolijuhtidele pakutakse programmi „Toetus Eesti kooliuuendusele“ raames võimalust minna praktikale maailmas tähelepanu ja tunnustust leidnud koolidesse. Sammuga loodetakse ergutada haridusinnovatsiooni, mis võik mõjuda hästi tervele koolisüsteemile.https://services.err.ee/media/embed/5054952015-03-27T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256692/100-sekundi-video-kella-keeramine-rikub-mitme-nadala-elurutmihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/03/25/198618h0916t2.jpg100 sekundi video: Kella keeramine rikub mitme nädala elurütmiSuveaeg on kasutusel põhjendusega hoida kokku energiat. Samal ajal aga tähendab see tunniajane ajaga mängimine olulist kadu inimeste töö tõhususes. Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadur Maris Teder-Laving selgitab, miks mõned elavad kellakeeramise üle kergemalt, teised raskemalt.https://services.err.ee/media/embed/5049672015-03-25T00:00:00+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256697/narvikliiniku-dotsent-teraapiaga-saab-taastada-mitmeid-ajufunktsioonehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/03/26/198623hdba0t2.jpgNärvikliiniku dotsent: teraapiaga saab taastada mitmeid ajufunktsiooneInimese olemus peitub tema ajus ja ajuaktiivsuses. Nõnda võib ajutrauma muuta tema käitumist, kahjustada mälu ja langetada üldist vaimset võimekust. Tartu ülikooli närvikliiniku dotsent Sulev Haldre rõhutab, et organi plastilisuse tõttu tasub taastusravis anda iga patsiendi juures tema olukorra parandamiseks maksimum.https://services.err.ee/media/embed/5053272015-03-26T00:00:00+02:00yespsüühikapsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256682/uuring-eestlased-peavad-end-hoolivaks-latlasi-ja-leedukaid-aga-domineerivakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/01/08/198612h98fat2.jpgUuring: eestlased peavad end hoolivaks, lätlasi ja leedukaid aga domineerivaksUuringufirmas EMOR valminud eestlaste, lätlaste ja leedulaste arhetüüpe võrdleva uuringu kohaselt peame me üksteist erinevamaks kui tegelikult oleme.https://services.err.ee/media/embed/5048742015-03-24T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256669/ilmateadlane-pilved-on-atmosfaari-seisundi-peeglidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/03/23/198604hbdc7t2.jpgIlmateadlane: pilved on atmosfääri seisundi peeglidEesti taevasse vaadates võib näha enamasti pea kohal ning horisondil suuremaid ja väiksemaid pilvi. Nii võib unistades taevasse vaatamisest hiljuti „Eesti pilveatlase“ ilmutanud ilmauurija Jüri Kameniku sõnul olla ka praktiline kasu. Pilvede liigitamine õppimine võimaldab küllaltki täpselt ennustada lähiaja ilma.https://services.err.ee/media/embed/5046682015-03-23T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256635/uhe-minuti-loeng-taiskuu-mojutab-inimese-kaitumist-kas-toestihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/03/18/198579hdfe8t2.jpgÜhe minuti loeng: Täiskuu mõjutab inimese käitumist – kas tõesti?Läbi sajandite on arvatud, et täiskuu mõjutab inimese käitumist. Arvatakse, et siis teevad inimesed rohkem liikluses vigu, esineb enam kriminaalset tegevust, helistatakse rohkem hädaabisse ning eks ka kuutõbe ehk unes kõndimist ole ju algselt seostatud täiskuuga. Kuidas aga on: kas täiskuu mõjutab tõesti meie käitumist?https://services.err.ee/media/embed/5037032015-03-17T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256664/rahvusraamatukogus-koguneti-paikesevarjutust-vaatamahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/03/20/198599hbd59t2.jpgRahvusraamatukogus koguneti päikesevarjutust vaatamaEestis võis täna näha osalist päikesevarjutust. Tallinnas oli varjutuse kõrgpunkt veidi pärast keskpäeva, mil Kuu kattis 73 protsenti Päikese pinnast.https://services.err.ee/media/embed/5043132015-03-20T00:00:00+02:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256658/fotod-ja-err-video-kuu-varjutas-paikesehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/03/20/152506h0f7at2.jpgFotod ja ERR video: Kuu varjutas PäikeseMitmel pool põhjapoolkeral sai täna keskpäeva paiku näha, kuidas Kuu Päikese varjutas. Kuigi Eestis oli taevas pilvine, võis siiski märgata, kuidas taevas tumedamaks tõmbus ja Päikesest jäi alles vaid õhuke sirp.https://services.err.ee/media/embed/5042312015-03-20T00:00:00+02:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256657/katse-veega-veeautomaadi-vesi-sisaldab-ootamatult-palju-baktereidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/03/20/198596hb5e1t2.jpgKatse veega: veeautomaadi vesi sisaldab ootamatult palju baktereidKuigi veeautomaatide mahuteid vahetatakse sageli, vajaks väga sagedast puhastamist ka veeautomaat ise, sest selle torud, on suurpärane bakterite paljunemise koht.https://services.err.ee/media/embed/5040982015-03-19T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256638/100-sekundi-video-head-lapsed-tulevad-heast-koolisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/03/19/198581ha9c1t2.jpg100 sekundi video: head lapsed tulevad heast koolistTartu ülikooli hariduskorralduse dotsent Hasso Kukemelk leiab, et hea kool on see, kus keskendutakse lapse arengule. Ta rõhutab, et tänased kriimustatud põlvedega poisikesed ja patsidega tüdrukud on homsed Tammsaared, Lauristinid, Merid, Kostabid ja Talid. Tema sõnul peaks kool tegema kõik endast oleneva, et tuua igas õpilases võimalikult vara välja nende tugevused, et edaspidi neile tugevustele toetuda ning põhjalikult areneda.https://services.err.ee/media/embed/5038482015-03-18T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256626/tallinna-ohusaaste-uletab-lubatud-maarahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/03/17/198571hbd39t2.jpgTallinna õhusaaste ületab lubatud määraÕhusaastet on harjutud pidama maailma suurlinnade probleemiks. Uuring näitab aga, et statistiliselt elab iga Tallinna elanik 7,7 kuud vähem, kuna tema elukvaliteet on halvem kui keskmisel eestlasel.https://services.err.ee/media/embed/5036622015-03-17T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256625/uuring-naaberrahvad-tajuvad-eesti-keeles-olevaid-tundeid-sootuks-erinevalthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/03/17/198570h8e27t2.jpgUuring: Naaberrahvad tajuvad eesti keeles olevaid tundeid sootuks erinevaltÜldjuhul mõistavad sama keelt kõnelevad inimesed vestluspartneri emotsioone kõne toonist ning kehakeelest. Kuidas aga mõistavad meie keeles peegelduvaid emotsioone teisest rahvusest inimesed? Tuleb välja, et kõige kehvemini mõistavad meie kõnes olevaid emotsioone meile üsna lähedal elavad naaberrahvad.https://services.err.ee/media/embed/5036612015-03-17T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256594/uhe-minuti-loeng-kas-eesti-keelt-on-keeruline-oppidahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/10/30/85589h6906t2.jpgÜhe minuti loeng: Kas eesti keelt on keeruline õppida?Keeleomandamine ei sõltu sellest, kui raskeks või keeruliseks keelt peetakse. Näiteks omandavad lapsed ka kõige keerukama grammatika varases eas ja vaevata. Tuleb välja, et rikkalikuma grammatikaga keele omandavad lapsed hoopis varem.https://services.err.ee/media/embed/5027562015-03-11T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256581/100-sekundi-video-kui-kaovad-murded-kaob-ka-eesti-keelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/03/11/198536h727ft2.jpg100 sekundi video: kui kaovad murded, kaob ka eesti keelTartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professorilt Karl Pajusalult on mitu korda küsitud, miks on murdeid vaja. "Olen vastanud, et murdeid on vaja selleks, et meil oleks eesti keel."https://services.err.ee/media/embed/5027642015-03-11T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256549/uhe-minuti-loeng-millal-on-lapsed-kooliks-valmishttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/03/09/198476hd9f4t2.jpgÜhe minuti loeng: Millal on lapsed kooliks valmis?Laste arengus on kooliminekut peetut üheks oluliseks verstapostiks teatud küpsuse saavutamise teel. Võiks ju mõtelda, et lapsed on kooliks valmis siis, kui nad jõuavad teatud vanuseni, on kindla pikkusega, loevad soravalt, korrutavad kolme neljaga või hoopis siis kui käituvad kuulekalt. Siit tulenev mõttelaad küsiks justkui retsepti laste kasvatamiseks teatud tüüpi koolidele.https://services.err.ee/media/embed/5016152015-03-05T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256550/100-sekundi-video-libatiigrid-kes-kaitsevad-kulahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/03/05/198475h98a7t2.jpg100 sekundi video: Libatiigrid, kes kaitsevad külaMiks on libatiigriks muutumine väga oluline ühele rahvakillule keset Indiat ning kuidas selline pärimus sajandeid vastu pidades ka kaasaegsete kommete ja väärtustega suudab võistelda?https://services.err.ee/media/embed/5018722015-03-06T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256502/uhe-minuti-loeng-kas-euroopa-peab-rahvastiku-vananemisele-vastuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/03/01/198423hd274t2.jpgÜhe minuti loeng: kas Euroopa peab rahvastiku vananemisele vastu?Täna on Euroopas vanemaealist rahvastikku ligi 15 protsenti. See osakaal on viimase viiekümne aasta jooksul pea kahekordistunud. Järgmise poole sajandi pärast läheneb 65-aastaste ja vanemate osakaal kogu rahvastikust juba hinnanguliselt 29 protsendile.https://services.err.ee/media/embed/5005142015-02-27T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256504/video-ttu-ventilatsioonilabor-naitab-ohkuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/27/198422h65ebt2.jpgVideo: TTÜ ventilatsioonilabor näitab õhku2020. aastal kehtivad kõigile uusehitistele liginullenergia nõuded. See tähendab, et majade kütte- ning ventilatsioonisüsteemide projekteerimisel läheb tarvis väga häid spetsialiste. Neid paraku praegu napib.https://services.err.ee/media/embed/5003412015-02-26T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256500/oecd-eesti-saaks-it-teenuseid-tohustada-digiandmete-pohjalikuma-analuusigahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/05/198420hf1dat2.jpgOECD: Eesti saaks IT-teenuseid tõhustada digiandmete põhjalikuma analüüsigaEesti on eesrinnas IKT vallas maailmas vedurite hulgas, kuid seal püsimiseks on vaja teaduspõhist lähenemist ning senisest oluliselt enam tuleb kaasata teadlasi, leiab Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. OECD raportis nähakse teadlaste osalust pelgalt andmete analüüsis, millele soovitatakse senisest oluliselt rohkem tähelepanu pöörata.https://services.err.ee/media/embed/5005392015-02-27T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256497/100-sekundi-video-nanoosakesed-jahivad-ja-ravivad-tobede-algeidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/26/198418h7241t2.jpg100 sekundi video: Nanoosakesed jahivad ja ravivad tõbede algeidÜle maailma uuritakse ja arendatakse laborites nanoosakesi, mis võiksid aidata arste tõsiste haiguste ravis. Seda eriti meditsiini tulevikusuunal point of care diagnostikas ja ravis, kus ravim viiakse vaid ja spetsiifiliselt haigestunud rakkudeni. Kuidas täpsemalt toimub nanoosakeste sidumine haiguste raviga?https://services.err.ee/media/embed/5003432015-02-26T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256476/uhe-minuti-loeng-kuidas-eristada-keskmist-eestlasthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/20/198399h054et2.jpgÜhe minuti loeng: kuidas eristada keskmist eestlast?ERR Novaatoris ilmuvad auhinnatud, uued "Ühe minuti loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. TLÜ Ajaloo Instituudi vanemteadur Leiu Heapost seletab täna, kuidas erinevad eestlased teistest soomeugrilastest.https://services.err.ee/media/embed/4991402015-02-19T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256475/viljandi-laupaevakool-toestab-opilastele-et-reaalained-polegi-rasked-ja-igavadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/21/198400h9443t2.jpgViljandi laupäevakool tõestab õpilastele, et reaalained polegi rasked ja igavadViljandis tegutseb üks laupäevakool, milles kord kuus õppimine on auasi igale Viljandi maakonna põhikooliõpilasele. Teenekas Viljandi füüsikaõpetaja Lilian Tambek kutsus Taibukate Teaduskooli aasta tagasi ellu selleks, et endale ja õpilastele tõestada - reaalained polegi nii rasked ja igavad, kui arvatakse.https://services.err.ee/media/embed/4995192015-02-21T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254928/100-sekundi-video-lihtne-susi-lahendab-energiaprobleemehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/18/196975h91c1t2.jpg100 sekundi video: Lihtne süsi lahendab energiaprobleemeRohelise energia tootmise arendamiseks, tuleb kasutada tehnoloogiat, mis on võimalikult kättesaadav ja odav. Siin võetaksegi appi elementaarne keemia. Tartu ülikooli keemia doktorant Indrek Tallo (29) tegeleb lihtsa keemia abil tuleviku energeetika probleemidele lahenduste otsimisega. https://services.err.ee/media/embed/4448012014-06-18T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256455/veronika-kalmus-uued-tehnoloogiad-voivad-mojuda-ka-piiravate-kohustustenahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/07/08/198385hc9a4t2.jpgVeronika Kalmus: uued tehnoloogiad võivad mõjuda ka piiravate kohustustenaTelefonist ja internetist või koguni püsivast elektriühendusest loobumine võib olla teadlik valik võrguühiskonna võrgust pääsemiseks, selgitab Tartu ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus.https://services.err.ee/media/embed/4987922015-02-18T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256454/video-anto-raukas-80-raagivad-kolleegidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/17/198378h3b05t2.jpgVideo: Anto Raukas 80 – räägivad kolleegidTäna tähistab 80. sünnipäeva akadeemik Anto Raukas. ERR Novaator palus kolleegidel Tallinna ülikoolist (TLÜ) iseloomustada sünnipäevalast. Akadeemik Anto Raukasest räägivad TLÜ ökoloogia instituudi direktor Mihkel Kangur ning vanemteadur Mati Ilomets.https://services.err.ee/media/embed/4983552015-02-16T00:00:00+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256432/noorma-estcube-1-saadetakse-tana-pensionilehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/05/85865h2371t2.jpgNoorma: Estcube-1 saadetakse täna pensionileTõravere observatooriumis jäeti hüvasti Eesti esimese tudengisatelliidiga. EstCube-1 on olnud orbiidil aasta ja kümme kuud ning kätte on jõudmas aeg kui päikesepaneelid ei suuda enam toota piisavalt elektrit ja ühendus satelliidiga katkeb. EstCube-2 loodetakse välja saata paari aasta pärast.https://services.err.ee/media/embed/4985702015-02-17T00:00:00+02:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256421/uhe-minuti-loeng-mida-me-peaksime-teadma-islamiriigi-kohtahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/14/151032h84f0t2.jpgÜhe minuti loeng: mida me peaksime teadma Islamiriigi kohta?ERR Novaatoris ilmuvad auhinnatud, uued "Ühe minuti loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. TLÜ araabia keele ja kultuuri professor Otto Jastrow seletab seekord, kuidas rahumeelsest islamiusust lahus hoida tahetud Islamiriik on tegelikkuses kõige ehedam islamiusu väljendus.https://services.err.ee/media/embed/4985682015-02-17T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256424/100-sekundi-video-armumistunne-narkootikum-mis-lopuks-ohvri-ara-kurnabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/13/198365h298bt2.jpg100 sekundi video: Armumistunne – narkootikum, mis lõpuks ohvri ära kurnabArmumise eelduseks on see, et on kellesse armuda. Enamik lähisuhteid algab armumisest. See kätkeb endas tugevat soovi olla partneriga koos ning sellega kaasneb tugev seksuaalne iha. Armumistunne võib olla äärmiselt erutav ja õnnelikuks tegev, aga samas ka piina valmistav – eriti kui partnerilt ei tule vastuarmastust.https://services.err.ee/media/embed/4978752015-02-13T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256391/uuring-keskmine-eesti-mees-on-riskialdis-pereinimenehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/10/153619h6f8at2.jpgUuring: keskmine Eesti mees on riskialdis pereinimeneEesti mees leiab püsipartneri 34. eluaastaks ja eelistab paljulapselist perekonda. Vaatamata pere väärtustamisele varjutab Eesti mehe elu ülekaal, riskantne käitumine, meelemürkide tarvitamine ja tervisemured, selgus värskest Tartu ülikooli teadlaste ja rakendusuuringute keskuse RAKE poolt läbiviidud Eesti meeste uuringust.https://services.err.ee/media/embed/4973792015-02-11T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256390/praxis-erakonnad-ei-poora-tahelepanu-taiendoppe-uksikasjadelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/10/198334h80e5t2.jpgPraxis: erakonnad ei pööra tähelepanu täiendõppe üksikasjadelePraxise hariduspoliitika analüütik Hanna-Stella Haaristo sõnul keskenduvad erakondade valimisprogrammid elukestvale õppele rohkem kui varasematel aastatel. Programmide fookus ei vasta aga täielikult inimeste ja tööturu vajadustele.https://services.err.ee/media/embed/4972682015-02-10T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256395/osoon-uudistas-esa-kosmoseprojektehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/10/198331h9c40t2.jpg"Osoon" uudistas ESA kosmoseprojekte“Osooni” võttegrupp külastas hiljuti Hollandis Noordwijkis asuvat Euroopa kosmoseteaduse ja -tehnoloogiakeskust, kus toimub suur osa Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) satelliitide ja kosmoselaevade konstrueerimisest ja arendamisest, et heita pilk sellele, millistes projektides võiksid eestlased tulevikus kaasa lüüa.https://services.err.ee/media/embed/4971862015-02-10T00:00:00+02:00yesosoonosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256382/estcube-1-meeskond-saadab-sobrapaevasoovid-kosmosessehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/05/85865h2371t2.jpgESTCube-1 meeskond saadab sõbrapäevasoovid kosmosesse"Üllata oma armsamat või sõpra ainulaadsel moel saates oma selle aasta sõbrapäevasoov kosmosesse!" pöördub ESTCube-1 meeskond oma kodulehe külastajate poole.https://services.err.ee/media/embed/4970172015-02-09T00:00:00+02:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256370/uhe-minuti-loeng-mis-pohjustab-pohmellihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/06/198316h24b4t2.jpgÜhe minuti loeng: mis põhjustab pohmelli?ERR Novaatoris ilmuvad auhinnatud, uued "Ühe minuti loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. Tallinna ülikooli rektor, biokeemik Tiit Land seletab täna, kust tuleb kassiahastus.https://services.err.ee/media/embed/4966842015-02-06T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256372/100-sekundi-video-miks-aeg-vahepeal-kiiremini-kaibhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/06/198315h7c87t2.jpg100 sekundi video: miks aeg vahepeal kiiremini käib?Tartu ülikooli eksperimentaalpsühholoogia doktorant Maria Tamm (32) uuris oma doktoritöös inimeste subjektiivset ajataju, see tähendab - meie sisemist kella. Kas te teadsite näiteks, et kõrgem temperatuur paneb aja kiiremini liikuma?https://services.err.ee/media/embed/4966832015-02-06T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256367/loodusmuuseumile-parandati-suurejooneline-liblikakoguhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/06/198318ha6dct2.jpgLoodusmuuseumile pärandati suurejooneline liblikakoguEesti Loodusmuuseumi hea sõber ja harrastusliblikateadlane Tiit Marnot pärandas muuseumile oma liblikakogu. Kogus on üle 12 000 liblika ning lisaks Eesti liblikatele sisaldab kogu rohkesti eksootilisi isendeid, eelkõige Kaug-Idast ja Kesk-Aasiast.https://services.err.ee/media/embed/4965592015-02-06T00:00:00+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256338/molekulaarbioloog-mtdna-asendamine-pole-katseklaasiviljastamisest-oluliselt-erinevhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/03/198229hdea9t2.jpgMolekulaarbioloog: mtDNA asendamine pole katseklaasiviljastamisest oluliselt erinevSuurbritanniast sai teisipäeval esimene riik maailmas, mis lubab muteerunud mtDNA-ga emadel kasutada kunstlikul viljastamisel doonorilt pärinevat mitokondriaalset pärilikkusainet. TTÜ teadusprorektor Erkki Truve leiab, et meetod ei asu eetilises mõttes kunstlikust viljastamisest väga kaugel, misläbi ei nihutatud lubatava ja lubamatu piire väga paljuhttps://services.err.ee/media/embed/4957282015-02-03T00:00:00+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256334/supermarketite-toit-reisib-nadalaid-ja-tuhandeid-kilomeetreid-enne-eestlase-toidukorvi-joudmisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/05/07/31744h5032t2.jpgSupermarketite toit reisib nädalaid ja tuhandeid kilomeetreid enne eestlase toidukorvi jõudmistTarbijate nõudlus erinevate eksootiliste ja juba tavapäraseks saanud võõramaiste toidukaupade järele toob meie poelettidele kirju valiku. Kaubad jõuavad meieni nii lähemalt ehk näiteks Euroopa riikidest aga ka teiselt poolt maakera.https://services.err.ee/media/embed/4955502015-02-02T00:00:00+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256327/arheoloogiamalestiste-peainspektor-hobiarheoloogide-panus-kasvabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/03/198222hbc4ct2.jpgArheoloogiamälestiste peainspektor: hobiarheoloogide panus kasvabMuinsuskaitse arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas märgib möödunud aastale tagasi vaadates, et hobiuurijate panus on viimastel aastatel järjest kasvanud. Näiteks viis harrastusarheoloogide töö aasta leiuks kuulutatud Kivijärve peitleiu päevavalgele tulekuni.https://services.err.ee/media/embed/4958602015-02-03T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256313/uhe-minuti-loeng-selfie-d-nartsissism-voi-enesevaljendushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/02/01/198213h6755t2.jpgÜhe Minuti Loeng: Selfie'd - nartsissism või eneseväljendus?ERR Novaatoris ilmuvad auhinnatud, uued "Ühe Minuti Loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi sotsioloogia lektor Katrin Tiidenberg küsib täna, kas selfie'd on nõme nartsissism või normaalne eneseväljandus.https://services.err.ee/media/embed/4952972015-01-31T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256292/100-sekundi-video-keda-varitseb-diabeethttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/28/198199h6733t2.jpg100 sekundi video: Keda varitseb diabeet?Tartu ülikooli matemaatilise statistika doktorant Kristi Läll kuulub TÜ Eesti Geenivaramu (TÜEGV) uurimisrühma, mis tegeleb levinumate krooniliste haiguste nagu teist tüüpi diabeedi ja südame isheemiatõve geneetilise riski hindamisega. Geneetilise riski hindamise võimalikkus viib ühiskonna sammu võrra lähemale personaalsele meditsiinile.https://services.err.ee/media/embed/4944492015-01-28T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256312/tehnikaulikooli-teadlased-tootasid-valja-unikaalse-meetodi-nanokiu-tootmisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/30/198212h6179t2.jpgTehnikaülikooli teadlased töötasid välja unikaalse meetodi nanokiu tootmiseksTallinna tehnikaülikool (TTÜ) on välja töötanud unikaalse elektroketruse meetodi, mille abil saab tulevikus toota suurel hulgal ülipeenikest lõnga ehk nanokiudu.https://services.err.ee/media/embed/4951112015-01-30T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256301/video-tallinna-ulikooli-okoloogid-kasvatavad-koogis-vihmaussehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/29/198204h3afct2.jpgVideo: Tallinna ülikooli ökoloogid kasvatavad köögis vihmausse"Kõige ökoloogilisem on oma jäätmed võimalikult suures osas ise ära kasutada," arvab keskkonnaõpetuse õpetaja ja Tallinna ülikooli (TLÜ) ökoloogia doktorant Piret Vacht. Nimelt karjatab ta juba detsembrist saati ökoloogia matemaatika- ja loodusteaduste instituudi köögis vihmausse.https://services.err.ee/media/embed/4946372015-01-29T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256281/tarmo-soomere-vordles-teaduste-akadeemiat-noustava-narvivorgustikugahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/28/198190hf968t2.jpgTarmo Soomere võrdles teaduste akadeemiat nõustava närvivõrgustikuga"Ühiskonnas toimuva taustal on meeldiv tõdeda usaldust teadlaste vastu," ütles akadeemik Tarmo Soomere oma tänases inauguratsioonikõnes. Nii tema kui teistes tseremoonial kõlanud kõnedes rõhutati Eesti Teaduste Akadeemia kui institutsiooni olulisust parlamendi ja valitsuse nõustamisel Eesti kujunemisteel teadmistepõhiseks ühiskonnaks.https://services.err.ee/media/embed/4944442015-01-28T00:00:00+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256286/intervjuu-teaduste-akadeemia-presidendiga-teadusrahast-jarelkasvust-ja-teaduse-populariseerimisesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/28/198193hd6f9t2.jpgIntervjuu teaduste akadeemia presidendiga: teadusrahast, järelkasvust ja teaduse populariseerimisestTeadus, riigi pidamine ja ettevõtlus räägivad erinevat keelt ning selles vallas vajab Eesti radikaalset muutust. Praegune Eesti Teaduste Akadeemia peaks täitma parlamendi ja valitsuse jaoks sõltumatu nõustaja rolli, et teadussaavutused ka reaalselt majanduse ning ühiskonna heaks tööle hakkaksid, leiab akadeemia president Tarmo Soomere.https://services.err.ee/media/embed/4945862015-01-28T00:00:00+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256282/rektorid-eesti-fosforiidivarud-ei-pea-olema-tabuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/27/198189h3cact2.jpgRektorid: Eesti fosforiidivarud ei pea olema tabuTartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli rektorite sõnul on kaevandamist väärt maavarade nimekiri oluliselt pikem kui üksnes põlevkivi.https://services.err.ee/media/embed/4942602015-01-27T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256274/maaulikoolis-tehti-esmakordselt-vereulekanne-uhelt-kotkalt-teiselehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/26/198181h734dt2.jpgMaaülikoolis tehti esmakordselt vereülekanne ühelt kotkalt teiseleEesti Maaülikooli loomakliinikus tehti kaks nädalat tagasi esimene vereülekanne kotkalt kotkale. Tänaseks on raskelt haige lind paranemas ja ta on üle läinud tahkele toidule. Kuna eriti kriitiline aeg on möödas, võib loota, et merikotkas saab kunagi tagasi vabasse loodusesse.https://services.err.ee/media/embed/4941222015-01-26T00:00:00+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256259/uhe-minuti-loeng-millal-ilmus-eesti-esimene-piibelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/26/198167he266t2.jpgÜhe Minuti Loeng: Millal ilmus Eesti esimene Piibel?ERR Novaatoris ilmuvad auhinnatud, uued "Ühe Minuti Loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. TLÜ Akadeemilise Raamatukogu Baltika ja vanaraamatu säilitamise osakonna teadur Katre Kaju räägib täna sellest, kuidas Uue Testamendi trükkimine 300 aastat tagasi andis hoogu eesti kirjakeele arengule.https://services.err.ee/media/embed/4938902015-01-25T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256258/100-sekundi-video-droonide-mang-ehk-kuidas-kaaperdada-droonihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/23/198168h74b2t2.jpg100 sekundi video: Droonide mäng ehk kuidas kaaperdada drooni?Tartu ülikoolis näitasid arvutiteaduse instituudi tudengid Manuel Kramer ja Martin Schmeisser, et turul vabalt kättesaadavate avatud WiFi võrkude kaudu juhitavate droonide juhtimise saab täielikult üle võtta.https://services.err.ee/media/embed/4936922015-01-23T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256257/nadalalopp-moodub-taas-talvise-linnuvaatluse-tahe-allhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/23/198169hcbc5t2.jpgNädalalõpp möödub taas talvise linnuvaatluse tähe allTänasest pühapäevani ootavad Eesti linnu-uurijad kõikide abi lindude loendamisel. Talvine aialindude kokkulugemine on Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus.https://services.err.ee/media/embed/4935172015-01-23T00:00:00+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256252/dotsent-valetamise-tuvastamise-meetodid-pole-usaldusvaarsedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/23/198164h981at2.jpgDotsent: valetamise tuvastamise meetodid pole usaldusväärsedValetamist ja petukäitumist kohtab iga päev. Sellel nädalal petukäitumise alusmehhanisme käsitlenud doktoritööd kaitsnud psühholoogia dotsent Inga Karton nendib, et kõik senised valetamise tuvastamise meetodid pole täielikult usaldusväärsed.https://services.err.ee/media/embed/4935932015-01-23T00:00:00+02:00yespsüühikapsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256242/kumne-aastaga-on-e-haaletus-massidesse-lainudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/22/198136he39ft2.jpgKümne aastaga on e-hääletus massidesse läinudE-valimas "käivad" ka maalt ja hobusega inimesed, nii võib kõige üldisemalt ja piltlikult kokku võtta Tartu ülikooli politoloogide uuringud Eesti e-valimiste kohta. Uuringud näitavad, et need, kes on sotsiaalselt justkui kehvemas positsioonis e-valivad sama suure tõenäosusega, kui paremal elujärjel inimesed.https://services.err.ee/media/embed/4933422015-01-22T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256225/poliitikud-peavad-motlema-kuidas-halvasti-lagunevast-reklaamplakatist-vabanedahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/20/198117hb858t2.jpgPoliitikud peavad mõtlema, kuidas halvasti lagunevast reklaamplakatist vabanedaHomsest kaovad tänavapildist poliitikute suured reklaamplakatid ja nüüd peavad poliitikud mõtlema, mis halvasti lagunevast materjalist plakatitega peale hakata.https://services.err.ee/media/embed/4927172015-01-20T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256217/ak-video-mida-naeb-keemik-valimisplakatiteshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/20/198110h825et2.jpgAK video: mida näeb keemik valimisplakatitesTartu ülikooli keemiainstituudi vanemteadur Uno Mäeorg uuris "Aktuaalse kaamera" ja ERR Novaatori palvel, millest koosnevad ilmastikukindlad valimisplakatid ning kuidas sellest lähtuvalt tuleks nendega ümber käia.https://services.err.ee/media/embed/4928172015-01-20T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256215/eesti-ulikoolide-tudengid-venemaale-vahetusuliopilaseks-eriti-ei-kipuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/19/198107hae05t2.jpgEesti ülikoolide tudengid Venemaale vahetusüliõpilaseks eriti ei kipuKui Eesti noored lähevad meelsasti läände õppima, siis Venemaa jätab noored pigem ükskõikseks.https://services.err.ee/media/embed/4926382015-01-19T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256202/err-ee-video-skype-puuab-translaatoriga-keelebarjaare-murdahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/19/198101h0f2at2.jpgERR.ee video: Skype püüab translaatoriga keelebarjääre murdaSkype töötab välja tõlkelahendust, mis võimaldab kahel inimesel, kes muidu omavahel keelebarjääri tõttu suhelda ei saa, üksteisest aru saada. Praegu eelvaates olev Skype Translaator hakkab esialgu kirjalikku teksti tõlkima 40 keeles ning suulist kõnet inglise keelest hispaania keelde ja vastupidi.https://services.err.ee/media/embed/4915452015-01-14T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256196/uhe-minuti-loeng-inimsoomine-kui-armastuse-akthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/16/198095h1a43t2.jpgÜhe Minuti Loeng: Inimsöömine kui armastuse aktERR Novaatoris ilmuvad auhinnatud, uued "Ühe Minuti Loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. TLÜ kultuuride uuringu doktor Mele Pesti küsib, kas inimsöömisest saaks mõelda kui armastuse aktist? Ning kumb on barbaarsem - kas inimsöömine või sõda? https://services.err.ee/media/embed/4921432015-01-16T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256161/err-ee-video-muhinal-kasvavale-transferwise-ile-jai-uus-kontor-mone-kuuga-kitsakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/13/198054h1577t2.jpgERR.ee video: mühinal kasvavale Transferwise'ile jäi uus kontor mõne kuuga kitsaksEestlaste idufirma Transferwise avas möödunud aasta septembris Baltika kvartalis uue kontori. Kuigi sinna mahtus töötama palju rohkem inimesi kui nende eelmisse kontorisse Tehnopoli teaduspargis, jäid needki ruumid peagi ettevõtte jaoks kitsaks ning nüüd laienevad nad oma ruume ka korrus allapoole.https://services.err.ee/media/embed/4906382015-01-09T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256201/energia-avastuskeskuses-leidis-aset-suur-robotivoistlushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/17/198097h4f12t2.jpgEnergia avastuskeskuses leidis aset suur robotivõistlusTäna hommikul kogunes Tallinnas energia avastuskeskusse 500 noort, et omavahel isetehtud robotitega võistelda ning esitada projekt, milles otsitakse uudset lahendust mõnele õppimisega seotud probleemile.https://services.err.ee/media/embed/4922892015-01-17T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256191/100-sekundi-video-mehed-on-madalalaubalised-ja-naised-kantpeadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/16/198091h1bd7t2.jpg100 sekundi video: "mehed on madalalaubalised ja naised kantpead"Martin Malve (30) on Tartu ülikooli arheoloogia doktorant. Täpsemalt on ta osteoarheoloog. Osteoarheoloogia tegeleb arheoloogilistel kaevamistel leitavate inim- ja loomaluude identifitseerimise ja analüüsimisega. Näiteks kolju järgi meestel ja naistel vahet tegemisel saab öelda, et mehed madalalaubalised ja naised kantpead.https://services.err.ee/media/embed/4920862015-01-16T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256194/turule-tuli-esimene-eesti-alguparane-3d-printerhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/16/149884hecf2t2.jpgTurule tuli esimene Eesti algupärane 3D printerTurule on ilmunud esimene Eestis disainitud ja ehitatud 3D printer. Tartu Ülikoolist välja kasvanud ettevõte EDM Machinery on üks esimesi, kes värskele tootele ka garantii annab.https://services.err.ee/media/embed/4920002015-01-16T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256111/err-ee-video-milline-naeb-valja-laste-programmeerimistund-ja-vanurite-facebooki-koolitushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/06/197994ha88ct2.jpgERR.ee video: Milline näeb välja laste programmeerimistund ja vanurite Facebooki koolitus?Portaal ERR.ee vaatleb viiest erinevast küljest eestlastele maailmas nime tegevat e-Eestit. Sarja kolmandas videos uurime, kuidas Pelgulinna gümnaasiumi 3. klassi õpilased Kodu Game Lab'iga programmeerima õpivad ning räägime Tallinna keskraamatukogu töötaja Kristiin Meosega, kes annab huvilistele Facebook'i ja nutiseadmete kasutamise koolitusi.https://services.err.ee/media/embed/4896212015-01-05T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256182/teadusprorektor-usub-marsi-maja-joudmist-tulevikus-neljandale-planeedilehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/15/198083hf8f3t2.jpgTeadusprorektor usub Marsi-maja jõudmist tulevikus neljandale planeedileTartus saadeti täna teele Marsi-maja. Tõsi, esialgu mitte küll Marsi poole, vaid Prantsusmaale täiendusteks, kuid tulevikus ehk tõesti ka kaugele planeedile.https://services.err.ee/media/embed/4918542015-01-15T00:00:00+02:00yesarhiivarhiivnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256181/ulevaade-eka-rektorikandidaadid-vaitlesid-ulikooli-tuleviku-ulehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/15/198076h59c2t2.jpgÜlevaade: EKA rektorikandidaadid väitlesid ülikooli tuleviku üleTäna keskpäeval toimus Rüütelkonna hoone suures saalis rektorikandidaatide väitluskoosolek, kus arutlesid kõik kolm Eesti Kunstiakadeemia (EKA) rektori ametikohale kandideerijat ning vastasid kuulajate küsimustele.https://services.err.ee/media/embed/4917502015-01-15T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256170/marsi-maja-saadetakse-reedel-prantsusmaalehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/14/198074h6b53t2.jpgMarsi-maja saadetakse reedel PrantsusmaaleKolme aasta eest tegid eesti teadlased koos rahvusvaheliste partneriga algust end ise lahti pakkida suutva autonoomse elumaja ehitamisega, mida saaks kasutada katastroofipiirkondades, Maa ekstreemsemates keskkondades ja isegi Marsil. Eestlaste panus marsimaja ehitusse on suuresti antud, sellel reedel saadetakse prototüüp teele Marseille suunas.https://services.err.ee/media/embed/4914512015-01-14T00:00:00+02:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256159/video-ttu-teadlased-otsivad-saastlikke-viise-energiatohusa-maja-ehitamisekshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/14/198055h10e2t2.jpgVideo: TTÜ teadlased otsivad säästlikke viise energiatõhusa maja ehitamiseksPoolteist aastat tagasi rajatud TTÜ liginullenergia testmaja on mõeldud erinevate energiatõhusust tõstvate tehnoloogiate katsetamiseks. Teadlaste soov on saada teada, kui palju on võimalik säästa, kuidas ehitada energiatõhus maja võimalikult väikeste lisakuludega ning mida toovad kaasa ehitusvead ökomajas.https://services.err.ee/media/embed/4912832015-01-13T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256148/osoon-lundi-rajatav-eesti-kiirtekanal-pakub-teadlastele-uusi-voimalusihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/13/198050h9e9at2.jpgOsoon: Lundi rajatav Eesti kiirtekanal pakub teadlastele uusi võimalusiRootsis asuvasse Lundi ülikoolilinna rajatakse uut teaduskeskust, mille selgrooks on MAX-kiirendikeskus. Keskuse uuest pehme röntgenkiirguse allikast saab eredaim omataoline maailmas. Selle üks kiirekanalitest on üks Eesti riigi viimaste aastate suurimatest teadusinvesteeringutest.https://services.err.ee/media/embed/4911392015-01-12T00:00:00+02:00yesosoonosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256147/laste-omapai-jatmisel-on-nii-halbu-kui-haid-kulgihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/13/198049hb79ct2.jpgLaste omapäi jätmisel on nii halbu kui häid külgiTartu Ülikoolis valminud uuringust selgub, et enam kui 650 peres elavad lapsed üksi Eestis, sest vanemad on läinud välismaale. Omapäi hakkamasaamisel on nii halbu kui ka häid külgi.https://services.err.ee/media/embed/4912212015-01-13T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256139/uhe-minuti-loeng-kuidas-nutitelefoniga-logisevaid-kruvisid-keeratahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/12/198025h1550t2.jpgÜhe Minuti Loeng: Kuidas nutitelefoniga logisevaid kruvisid keerataERR Novaatoris ilmuvad auhinnatud, uued "Ühe Minuti Loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. TLÜ Haridustehnoloogia keskuse vanemteadur Mart Laanpere väidab, et õpikud on tänapäeva õppetöös muutunud "Maslow haamriteks".https://services.err.ee/media/embed/4910232015-01-12T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256141/100-sekundi-video-miks-dieedi-pidamine-nii-tihti-nurjubhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/11/198023h19f4t2.jpg100 sekundi video: Miks dieedi pidamine nii tihti nurjub?Lubasid endale, et uuel aastal hakkad kaalust alla võtma. Käes on 11. jaanuar ja lubadust on üha raskem pidada. Võib-olla oled isegi alla andnud. Miks? Võimalik, et alustasid liiga suure hooga ja proovisid end näljutamisega kiiremini tulemusteni viia.https://services.err.ee/media/embed/4908142015-01-10T00:00:00+02:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256119/miks-kaituvad-eesti-lapsed-teadlikult-riskeerivalthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/07/198005ha8c1t2.jpgMiks käituvad Eesti lapsed teadlikult riskeerivalt?Eesti koolilaste tervise- ja riskikäitumine torkab silma Euroopa riikide hulgas: kuigi lapsed on ohtudest teadlikud, käitutakse siiski riskeerivalt. Miks see nii on?https://services.err.ee/media/embed/4901942015-01-07T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256099/andres-koppel-teaduse-rahastamisest-vaesuse-umberjagamisega-ei-ole-kunagi-voimalik-rikkaks-saadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/05/197985h574dt2.jpgAndres Koppel teaduse rahastamisest: vaesuse ümberjagamisega ei ole kunagi võimalik rikkaks saadaTäna tegi teaduse rahastamise töörühm haridus- ja teadusministeeriumile mitu ettepanekut, mille seas on ka soovitus muuta teaduse rahastamine stabiilsemaks ja vähem projektipõhiseks. Selleks, et uus mudel jõustuda saaks, on lisaks tarvis umbest 30 miljonit eurot.https://services.err.ee/media/embed/4896662015-01-05T00:00:00+02:00yesarhiivarhiivnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256088/uhe-minuti-loeng-viie-grammi-lubadushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2015/01/02/55926h26b1t2.jpgÜhe Minuti Loeng: viie grammi lubadusERR Novaatoris ilmuvad auhinnatud, uued "Ühe Minuti Loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor Kristjan Port annab nõu, kuidas eelkõige keha ja kaaluga seotud uueaastalubadustest kinni pidada.https://services.err.ee/media/embed/4893672015-01-02T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256050/uhe-minuti-loeng-pohjapoder-rudolf-on-hoopis-emanehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/12/22/197942h5fb8t2.jpgÜhe Minuti Loeng: põhjapõder Rudolf on hoopis emane?ERR.ee teadusportaalis ilmuvad auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. Loengusarja jõuluvideos räägib folklorist, Eesti pärandiaasta saadik ja Aasta Kodanik 2013 Marju Kõivupuu jõulude kui valguspühade kujunemisest Põhjamaades ja Eestis.https://services.err.ee/media/embed/4879422014-12-22T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256040/uuring-tallinnas-eristuvad-uha-enam-joukamad-ja-vaesemad-piirkonnadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/12/21/197938hc440t2.jpgUuring: Tallinnas eristuvad üha enam jõukamad ja vaesemad piirkonnadTallinn muutub piirkonniti üha enam jõukamate või vaesemate elanike piirkondadeks. Segregatsiooni ehk ruumilise ebavõrdsuse kasvu näitavad Tartu ülikooli inimgeograafide uuringu tulemused, mille järgi koonduvad jõukamad kesklinna ja eramutesse linna servas ning vaesemad Koplisse ja Lasnamäele.https://services.err.ee/media/embed/4878352014-12-21T00:00:00+02:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256039/ainult-saaremaal-elav-liblikaliik-sai-eestikeelse-nimehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/12/19/197937h49d9t2.jpgAinult Saaremaal elav liblikaliik sai eestikeelse nimeHaruldane, seni teadaolevalt ainult Saaremaal Koguvas elav liblikas, sai eestikeelse nime - Alpi-tumekoi.https://services.err.ee/media/embed/4875182014-12-19T00:00:00+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/256014/err-ee-video-ulekaaluline-robotkala-homerhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/12/16/197919hbdfat2.jpgERR.ee video: Ülekaaluline robotkala Homer Portaal ERR.ee vaatleb pühade ajal viiest erinevast küljest eestlastele maailmas nime tegevat e-Eestit. Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) infotehnoloogia teaduskonna alla kuuluva biorobootika keskuse teadurid ehitasid robotkala, et selgitada välja, miks kalad mõnda hüdropaisude juurde rajatud kalapääsu kasutavad, teist aga mitte.https://services.err.ee/media/embed/4866822014-12-16T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255987/uhe-minuti-loeng-kuidas-valtida-ulesoomisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/12/12/197896hfde8t2.jpgÜhe Minuti Loeng: kuidas vältida ülesöömist?ERR.ee teadusportaalis ilmuvad auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. TLÜ terviseteaduste lektor Saima Kuu seletab lahti, miks me jõulude ajal üle sööma kipume.https://services.err.ee/media/embed/4856392014-12-10T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255990/usa-presidendi-teadusnounik-eesti-voiks-maailmale-olla-eeskujuks-inimgenoomi-lugemiselhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/12/12/197899h4b20t2.jpgUSA presidendi teadusnõunik: Eesti võiks maailmale olla eeskujuks inimgenoomi lugemiselEesti võiks olla kogu maailmale eeskuju inimgenoomi lugemisel ja selle teabe meditsiinis kasutamisel, märkis täna Tartus loengu pidanud professor Eric Lander.https://services.err.ee/media/embed/4861632014-12-12T00:00:00+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255985/eesti-geenivaramu-andmed-annavad-varsti-arstile-voimaluse-tapsemat-diagnoosi-pannahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/12/12/197894h0d8ft2.jpgEesti Geenivaramu andmed annavad varsti arstile võimaluse täpsemat diagnoosi pannaGeenivaramusse on kogutud 52 000 eestimaalase andmed - ligi viis protsenti Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Üle-eestiline andmekogumine lõppes aastal 2011 ning kogutud andmete põhjal on alanud ulatuslik teadustöö. Selle tulemusena saab edaspidi haigusi senisest täpsemini diagnoosida, ennetada ja ravida ning määrata kindlaks haigestumise oht.https://services.err.ee/media/embed/4860362014-12-12T00:00:00+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255963/uhe-minuti-loeng-milline-linn-toob-inimesed-ouehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/12/08/197877h7b53t2.jpgÜhe Minuti Loeng: Milline linn toob inimesed õue?ERR.ee teadusportaalis ilmuvad auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. Tallinna ülikooli psühholoogiainstituudi teadur Grete Arro tõdeb tänases loengus, et inimesi ei hoia toas mitte halb ilm, vaid halb linnaplaneering. Arro küsib - millist linna me tahame?https://services.err.ee/media/embed/4850182014-12-07T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255917/uhe-minuti-loeng-millal-elas-eesti-viimane-mammuthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/11/28/197836h80det2.jpgÜhe Minuti Loeng: Millal elas Eesti viimane mammut?ERR.ee teadusportaalis ilmuvad auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. Tallinna ülikooli Ajaloo instituudi paleozooloog Lembi Lõugas küsib, kas tõesti elas Euroopa üks viimaseid mammutipopulatsioone Eestis.https://services.err.ee/media/embed/4832352014-11-28T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255906/viigerhulgeid-jaab-jarjest-vahemakshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/11/25/197817h5c0ct2.jpgViigerhülgeid jääb järjest vähemaksEesti aasta loomaks valiti sellel aastal viigerhüljes. Kuigi liigil pole Läänemeres looduslikke vaenlasi, on nende arvukus viimastel aastatel hülgeuurija Mart Jüssi sõnul oluliselt langenud.https://services.err.ee/media/embed/4824552014-11-25T00:00:00+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255893/video-sookurg-ahja4-naudib-talve-taas-etioopiashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/11/24/197811h2b22t2.jpgVideo: sookurg Ahja4 naudib talve taas EtioopiasKui sookurg Ahja4 tänavu kevadel täpselt oma sünnikohta naasis, oli teadlaste rõõm suur. On teada, et kured ei jõua alati oma esimesel rännukevadel sünnikohta tagasi.https://services.err.ee/media/embed/4821922014-11-24T00:00:00+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255887/uhe-minuti-loeng-miks-muda-ravibhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/11/21/197803h7a7ft2.jpgÜhe Minuti Loeng: Miks muda ravib?ERR.ee teadusportaalis ilmuvad auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. TLÜ Haapsalu Kolledži Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse taastusravi arst Varje-Riin Tuulik seletab, kuidas mudaravi ikkagi töötab ja inimesele mõjub.https://services.err.ee/media/embed/4816802014-11-21T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255873/selgusid-parimad-teaduse-populariseerijadhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/11/20/197794h352dt2.jpgSelgusid parimad teaduse populariseerijadNeljapäeval Tallinna laululava klaassaalis toimunud teaduskommunikatsiooni konverentsil „Teadus? Läheb tarvis. Päriselt!“ tunnustati Eesti parimaid teaduse populariseerijaid. Auhindu anti välja üheksandat korda.https://services.err.ee/media/embed/4814372014-11-20T00:00:00+02:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255864/pealtnagija-eesti-juurtega-inseneri-reaktor-tooks-vanaisa-kodumaale-tuumaenergiahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/11/19/197786h29d4t2.jpg"Pealtnägija": Eesti juurtega inseneri reaktor tooks vanaisa kodumaale tuumaenergiaEesti juurtega Ameerika Ühendriikides elav tuumafüüsik Andrew Kadak on juhtinud mitut aatomielektrijaama ja olnud Ameerika tuumaühingu president. Oma karjääri lõpus aitas mees välja töötada väikest modulaarreaktorit, mille sarnast võiks kasutada ka Eesti-suguse väikeriigi energiavajaduste rahuldamiseks.https://services.err.ee/media/embed/4810912014-11-19T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255839/uhe-minuti-loeng-istumine-tapabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2013/03/15/203077h2f5at2.jpgÜhe Minuti Loeng: Istumine tapabERR.ee teadusportaalis ilmuvad auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor Kristjan Port rõhutab tänases loengus, kuivõrd oluline on vähem istuda ja rohkem liikuda.https://services.err.ee/media/embed/4798802014-11-14T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255834/noorma-komeedil-maandumine-annab-lootust-kosmosekatastroofe-ennetadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/08/06/197759h1ee9t2.jpgNoorma: komeedil maandumine annab lootust kosmosekatastroofe ennetadaKolmapäeva õhtul maandus Maast poole miljardi kilomeetri kaugusel asuval komeedil automaatjaam Philae. Tartu ülikooli füüsik Mart Noorma leidis saates „Terevisioon“, et saavutus annab aimu inimkonna võimekusest kosmosest ähvardavatele ohtudele vähemalt teoreetiliselt vastu seista.https://services.err.ee/media/embed/4798532014-11-14T00:00:00+02:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255826/ene-ergma-komeedil-maandumine-on-vorreldav-kuule-astumisegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/11/12/197752h0faft2.jpgEne Ergma: komeedil maandumine on võrreldav Kuule astumisegaKosmosesond Philae langes täna pärast aastaid kestnud teekonda komeedi 67P/Churyumov–Gerasimenko pinnale. Astrofüüsik Ene Ergma leiab, et tegu on sama tähtsa sündmusega, kui inimese Kuule astumine.https://services.err.ee/media/embed/4792662014-11-12T00:00:00+02:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255802/uhe-minuti-loeng-kuidas-erineb-ravimuda-tavalisest-mudasthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/11/09/197732h86fct2.jpgÜhe Minuti Loeng: Kuidas erineb ravimuda tavalisest mudastERR.ee teadusportaalis ilmuvad auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. TLÜ Ökoloogia instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa seletab oma Haapsalus filmitud loengus, kuidas erineb seal kasutatav ravimuda tavalisest mudast.https://services.err.ee/media/embed/4783252014-11-07T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255788/maaulikooli-teadlased-uurivad-automootorite-parameetreidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/11/05/197721hfb6at2.jpgMaaülikooli teadlased uurivad automootorite parameetreidEesti maaülikoolis tegelevad teadlased kiirendamisega ehk uurivad automootorite parameetreid. Lisaks autode tervisekontrollile aitab dünostend, millel katseid läbi viiakse, kontrollida maaülikoolis toodetavate kütuste headust kõrgetel kiirustel.https://services.err.ee/media/embed/4777492014-11-05T00:00:00+02:00yestehnikatehnikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255768/uhe-minuti-loeng-kuidas-radariga-aaret-leidahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/11/01/197702hb08et2.jpgÜhe Minuti Loeng: Kuidas radariga aaret leida?ERR-i teadusportaalis ilmuvad auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. TLÜ geoloogiadoktor Kaarel Orviku räägib sellenädalases loengus, kuidas töötab muruniidukilaadne georadar. Mustamäel georadarit demonstreerides tulevad välja ka maa all peituvad Teise maailmasõjaaegsed kaevikud.https://services.err.ee/media/embed/4767252014-10-31T00:00:00+02:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255717/uhe-minuti-loeng-kuidas-taevast-uurides-targaks-saadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/10/27/197662h2222t2.jpgÜhe Minuti Loeng: Kuidas taevast uurides targaks saada?ERR-i teadusportaalis käib auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sari, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. TLÜ plasmafüüsika magistrant, õpetaja ja astronoomiahuviline Martin Vällik annab lihtsad juhtnöörid, kuidas taevast vaadates targaks saada.https://services.err.ee/media/embed/4752362014-10-24T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255674/uuring-looduslikud-puhapaigad-on-eesti-elanikele-sudamelahedasedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/10/16/197616hf594t2.jpgUuring: looduslikud pühapaigad on Eesti elanikele südamelähedasedHiljuti ilmunud uuringu kohaselt peab valdav enamik Eesti elanikke hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks ning ootab, et riik tagaks nende säilimise. Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik tulemusi väga üllatavaks ei pea ja märgib, et hoiak on rahvusteülene.https://services.err.ee/media/embed/4732782014-10-16T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255636/pealtnagija-astrofuusik-hellitab-lootust-marsi-lennusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/10/08/197577h0201t2.jpg"Pealtnägija": astrofüüsik hellitab lootust Marsi-lennustEelmise aasta aprillis kuulutas vabaühendus Mars One välja konkursi esimesele mehitatud Marsi missioonile kandidaatide otsimiseks. Kutsungile vastanud enam kui 200 000 inimesest naeratas õnn teiste seas ka iiri astrofüüsikule Joseph Rochele. Pealtnägijale antud intervjuus räägib Teadlaste Öö raames Eestit külastanud mees ambitsioonikast missioonist ja sellega seonduvatest raskustest.https://services.err.ee/media/embed/4715942014-10-08T00:00:00+03:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255624/jaapan-saatis-orbiidile-uue-polvkonna-ilmasatelliidihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/10/07/197571h8661t2.jpgJaapan saatis orbiidile uue põlvkonna ilmasatelliidiJaapani meteoroloogiaagentuur saatis täna hommikul edukalt orbiidile uue põlvkonna ilmasatelliidi Himawari-8. Tehiskaaslane on hinnanguliselt võimeline koguma oma eelkäijatest 50 korda rohkem teavet.https://services.err.ee/media/embed/4712602014-10-07T00:00:00+03:00yesuniversumuniversumnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255609/neurokirurg-nobeli-preemia-toonud-avastusele-voib-olla-palju-kasutuskohtihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/10/06/197566heab5t2.jpgNeurokirurg: Nobeli preemia toonud avastusele võib olla palju kasutuskohtiNobeli meditsiinipreemia laureaatide avastus ei tähenda esialgu küll kohest rakendust, kuid sellele võib olla palju kasutuskohti, ütles neurokirurg professor Toomas Asser.https://services.err.ee/media/embed/4711392014-10-06T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255601/uhe-minuti-loeng-uhes-teelusikataies-eestimaises-mees-leidub-50000-oietolmuterahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/10/02/197551h8823t2.jpgÜhe Minuti Loeng: Ühes teelusikatäies eestimaises mees leidub 50000 õietolmuteraERR-i teadusportaalis käib auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sari, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. "Et toota kilogramm mett, peaksid mesilased külastama nelja miljonit lilleõit," rääkis Tallinn Ülikooli Ökoloogia instituudi teadur Liisa Puusepp. https://services.err.ee/media/embed/4702502014-10-02T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255556/uhe-minuti-loeng-miks-on-kiipsaare-tuletorn-vee-seeshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/09/26/197526h8517t2.jpgÜhe Minuti Loeng: Miks on Kiipsaare tuletorn vee sees?ERR-i teadusportaalis käivitus auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sari, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. TLÜ Ökoloogia instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson räägib, miks Saaremaal asuv Kiipsaare majakas, mis oli kunagi keset kuiva ja liivast poolsaart, asub nüüd 50 meetri kaugusel meres.https://services.err.ee/media/embed/4687232014-09-26T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255558/teadlaste-oo-kutsub-koiki-liigutamahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/17/197525h808ct2.jpg"Teadlaste öö" kutsub kõiki liigutamaTäna õhtul kell 21.40 on ETV eetris "Teadlaste öö", mis läheb otse-eetrisse Ahhaa keskusest. Saatejuhid on Rasmus Kagge ja Henrik Kalmet, kelle sõnul on eesmärk panna kõik liigutama.https://services.err.ee/media/embed/4687052014-09-26T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255540/uhe-minuti-loeng-kust-parineb-sona-turismhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/09/24/197509h4f55t2.jpgÜhe Minuti Loeng: Kust pärineb sõna "turism"?ERR-i teadusportaalis käivitus auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sari, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. Seekordses videoklipis räägib Tallinna Ülikooli maalikunsti dotsent Orest Kormašov sõna "turism" päritolust.https://services.err.ee/media/embed/4678332014-09-23T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255526/uhe-minuti-loeng-kas-kiviajal-eesti-aladel-elanud-inimesed-joid-piimahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/09/23/197500he71bt2.jpgÜhe Minuti Loeng: Kas kiviajal Eesti aladel elanud inimesed jõid piima?ERR-i teadusportaalis käivitus auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sari, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. TLÜ Matemaatika ja loodusteaduste instituudi magistrant Heli Illipe-Sootak küsib, kuidas panna 3000 aasta vanused savipotikillud kõnelema, saamaks teada, mida sõid ja jõid inimesed, kes elasid sama palju aastaid tagasi Eesti aladel.https://services.err.ee/media/embed/4678322014-09-23T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255515/uhe-minuti-loeng-kas-aasia-on-olemashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/09/22/197490hbb94t2.jpgÜhe Minuti Loeng: Kas Aasia on olemas?ERR-i teadusportaalis käivitus auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sari, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. Aasia positsiooni tõustes maailmas, küsib Tallinna Ülikooli Aasia uuringute osakonna vanemteadur Karin Dean, kas Aasia, kui selline, on üldse olemas?https://services.err.ee/media/embed/4676172014-09-22T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255522/uhe-minuti-loeng-kuidas-ehitada-ise-30-euroga-teaduslik-mooteagregaathttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/09/21/197484hc959t2.jpgÜhe Minuti Loeng: Kuidas ehitada ise 30 euroga teaduslik mõõteagregaat?ERR-i teadusportaalis käivitus auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sari, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. Alati ei peagi teaduse tegemiseks olema tohutult finantsi, peaasi, et nupp nokib. Seda demonstreerib TLÜ ökoloogia doktorandi Marko Vainu teaduslik aparaat veevahetuse mõõtmiseks järve põhjas.https://services.err.ee/media/embed/4672042014-09-19T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/255509/uhe-minuti-loeng-magad-rohkem-elad-kauemhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/08/26/37217h6c08t2.jpgÜhe Minuti Loeng: Magad rohkem, elad kauemERR-i teadusportaalis käivitus auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sari, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. Terviseteaduste ja spordi instituudi direktor Kristjan Port hoiatab ühe minuti loengus, et valel ajal magama minnes ja unepuudusega võib kaasneda rumalaks jäämine, paksuks minemine ja enneaegne surm.https://services.err.ee/media/embed/4678512014-09-23T00:00:00+03:00yesÜhe minuti loengÜhe minuti loengnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254938/video-kuidas-aretada-uudishimulikke-lehmi-ja-sobralikke-kanuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/19/196985h2266t2.jpgVIDEO: Kuidas aretada uudishimulikke lehmi ja sõbralikke kanu?Portaalis teadus.err.ee on käimas videode- ja artiklitesari, kus eesti noored teadlased tutvustavad oma maailmamuutvaid teadussaavutusi. Tartu ülikooli loomaökoloogia doktorant Killu Timm (25) jälgib linde ja nende käitumist vabas looduses, et markeerida erinevusi käitumistunnustes ning seostada neid isiksuseomadustega. See võimaldab tulevikus teha oletusi sarnaste geenide mõjude kohta ka teistel loomarühmadel ja inimestel ning ennetada seeläbi halbu käitumuslikke olukordi.https://services.err.ee/media/embed/4449772014-06-19T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254937/video-kuidas-kaituda-polenud-metsadegahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/19/196984h5336t2.jpgVIDEO: Kuidas käituda põlenud metsadega?Portaalis teadus.err.ee on käimas videode- ja artiklitesari, kus eesti noored teadlased tutvustavad oma maailmamuutvaid teadussaavutusi. Eesti maaülikooli metsanduse doktorant Kristi Parro (27) uurib, mida teha metsadega, kus on kirenud punane kukk. Teda huvitab, milline käitumine oleks metsa taastumise koha pealt kõige parem. Kas inimene peaks põlenud metsaplatsile kohe appi minema – koristama, istutama ja taastama või peaks laskma metsal ilma sekkumiseta aja jooksul tagasi kasvada. https://services.err.ee/media/embed/4449762014-06-19T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254923/video-kas-angerjad-libisevad-meil-kaesthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/17/196966h6e4at2.jpgVIDEO: Kas angerjad libisevad meil käest?Portaalis teadus.err.ee on käimas videode- ja artiklitesari, kus eesti noored teadlased tutvustavad oma maailmamuutvaid teadussaavutusi. Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi doktorant Priit Bernotas (30) uurib angerjaid. Eesti ja Euroopa rannikumere ametlikud angerjasaagid on kahanenud ajalooliselt madalaimale tasemele. Nii ka Võrtsjärves. Bernotas uurib, mis on saakide kahanemise põhjused ning kuidas täpselt on angerjad meilt käest libisemas. https://services.err.ee/media/embed/4445912014-06-17T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254910/video-kellele-tuleb-kasuks-kui-pingutused-lahevad-luhtahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/16/196953h7b54t2.jpgVIDEO: Kellele tuleb kasuks, kui pingutused lähevad luhta?Portaalis teadus.err.ee on käimas videode- ja artiklitesari, kus eesti noored teadlased tutvustavad oma maailmamuutvaid teadussaavutusi. Tartu ülikooli taimeökoloogia doktorant Jaak-Albert Metsoja (35) uurib luhtade hooldamist ja seda, milline tegutsemine luhtadel on õigustatud ja milline ei ole. Metsoja teab, miks Euroopa kevadel uputab.https://services.err.ee/media/embed/4444832014-06-16T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254889/video-kuidas-stressi-kontrolli-alla-saadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/15/196942h6777t2.jpgVIDEO: Kuidas stressi kontrolli alla saada?Portaalis teadus.err.ee on käimas videode- ja artiklitesari, kus eesti noored teadlased tutvustavad oma maailmamuutvaid teadussaavutusi. Tartu Ülikooli loomaökoloogia doktorant Richard Meiterni (27) huvitab, miks me ei ole evolutsiooni käigus jõudnud haigestumise täieliku vältimiseni. Ning kuidas on omavahel seotud põletik ja stress?https://services.err.ee/media/embed/4443752014-06-15T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254888/video-kuidas-loob-valk-ulevalt-alla-voi-alt-uleshttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/13/196941h0a4ct2.jpgVIDEO: Kuidas lööb välk - ülevalt alla või alt üles?Portaalis teadus.err.ee on käimas videode- ja artiklitesari, kus eesti noored teadlased tutvustavad oma maailmamuutvaid teadussaavutusi. Äikeseuurija Sven-Erik Enno (29) tutvustamist ei vaja – temast on saanud Eesti tuntuim äikeseekspert. Ta kaitses äsja Tartu ülikoolis doktoritööd Baltimaade ja Põhja-Euroopa äikese- ning välgukliimast. Enno selgitab, kuidas välgulöök tegelikult toimub.https://services.err.ee/media/embed/4436292014-06-09T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254876/video-vetikas-kes-luurab-piinab-ja-morvabhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/12/196930hbe39t2.jpgVIDEO: Vetikas, kes luurab, piinab ja mõrvabPortaalis teadus.err.ee on käimas videode- ja artiklitesari, kus eesti noored teadlased tutvustavad oma maailmamuutvaid teadussaavutusi. Tallinna tehnikaülikooli maa-teaduste doktorant Karin Ojamäe (29) uurib mikrovetikaid. Erilist tähelepanu pöörab Ojamäe oma uurimistöös Läänemerele ja kurioossele vaguviburvetikale Dinophysis, kes elutseb nii rannikumeres kui ka avavetes. https://services.err.ee/media/embed/4436262014-06-09T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254854/video-ohulohed-paastavad-maailmahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/11/196918hb4eat2.jpgVIDEO: Õhulõhed päästavad maailmaPortaalis teadus.err.ee on käimas videode- ja artiklitesari, kus eesti noored teadlased tutvustavad oma maailmamuutvaid teadussaavutusi. Tartu ülikooli tehnika ja tehnoloogia doktorant Kristiina Laanemets uurib taimede pinnal peituvaid õhulõhesid, mis reguleerivad vee aurumist taimest. Kui õppida õhulõhede avatust juhtima, oleks tulevikus võimalik vähendada isegi näljahäda.https://services.err.ee/media/embed/4436302014-06-09T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254858/kuidas-korgusehirmust-voitu-saadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/11/196913had52t2.jpgKuidas kõrgusehirmust võitu saada?Psühholoogiakeskuse Sensus kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Kati-Evelin Kalause sõnul on hirmutunne inimeste jaoks hädavajalik. Loogiliselt põhjendamatute hirmude mõju on aga võimalik nende vaidlustamisega järk-järguliselt kärpida.https://services.err.ee/media/embed/4438942014-06-11T00:00:00+03:00yespsüühikapsüühikanoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254841/video-bakterid-paastaksid-paikesepaneelide-tulevikuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/10/196906hffa4t2.jpgVIDEO: Bakterid päästaksid päikesepaneelide tulevikuPortaalis teadus.err.ee on käimas videode- ja artiklitesari, kus eesti noored teadlased tutvustavad oma maailmamuutvaid teadussaavutusi. Tartu ülikooli füüsika doktorant Mihkel Pajusalu (28) uurib purpurbakterite antennikomplekse. Need üliväikesed nanomasinad koguvad päikesevalgust ja muundavad selle energia fotosünteesiks vajalike keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks sobivale kujule. Neid mikroskoopilisi aparaate võib võrrelda päikesepaneelidega, mis suurel hulgal koos töötades varustavad bakterirakkude keemiatehaseid energiaga, võimaldades nii toota kõike nende eluks vajalikku. https://services.err.ee/media/embed/4436322014-06-09T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254838/video-lihasroboti-uheksa-ametithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/09/196895h5db7t2.jpgVIDEO: Lihasroboti üheksa ametitPortaalis teadus.err.ee on käimas videode- ja artiklitesari, kus eesti noored teadlased tutvustavad oma maailmamuutvaid teadussaavutusi. Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis on teadlased välja arendanud maailma esimese lihasroboti, mis suudab oma akut ise kaasas kanda. Lihasrobotit võimaldab ehitada paljude teadlaste laborisisese koostöö tulemusena sündinud materjal – tehislihas.https://services.err.ee/media/embed/4436282014-06-09T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254835/video-zelatiinist-valmistatakse-inimesele-nahka-ja-kilekottehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/06/09/196888hd665t2.jpgVIDEO: Želatiinist valmistatakse inimesele nahka ja kilekotteTeadusportaalis algab täna artiklitesari, kus eesti noored teadlased tutvustavad oma saavutusi. Tartu ülikooli materjaliteaduse doktorant Kaido Siimon tegeleb želatiinist nanokiudkanga valmistamisega.https://services.err.ee/media/embed/4436332014-06-09T00:00:00+03:00yesteadlase 100 sekunditteadlase 100 sekunditnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254720/dermatoloog-ohutut-paevitamist-pole-olemashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/05/26/196784h61c6t2.jpgDermatoloog: ohutut päevitamist pole olemasKuigi Päike on eluks hädavajalik, pole päevitamine ning naha pruunistumine kasuliku toimega seotud, mistõttu tuleks hoolikalt jälgida, kui kaua ilma päikesekaitsevahendita vabas õhus viibitakse.https://services.err.ee/media/embed/4415332014-05-26T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254559/vahi-kiire-avastamine-on-pool-voituhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/05/06/196632hc3d7t2.jpgVähi kiire avastamine on pool võituMai on rinnavähi ennetuskuu. Sellest vabanemise edukus sõltub eeskätt vähivormi avastamise kiirusest. Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloog Maret Talgi sõnul on seeläbi kõrgema vähiriski korral kasulik oma hirmudest võitu saada ja regulaarselt sõeluuringutel käia.https://services.err.ee/media/embed/4381742014-05-06T00:00:00+03:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254503/puuki-tasub-tundahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/04/29/196584ha0fdt2.jpgPuuki tasub tundaPuugid pälviksid Eesti kõige ebameeldivamate loomade edetabeli esikolmikus kindlasti koha. Neid kardetakse õigusega. Putukate levitatud haigused toovad ränki inimlikke tragöödiaid.https://services.err.ee/media/embed/4370302014-04-28T00:00:00+03:00yesosoonosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254443/vihmaussid-toodavad-musta-kuldahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/04/22/196535h27d3t2.jpgVihmaussid toodavad musta kuldaPärnumaal kasvab endises pullilaudas 30 miljonit spetsiaalselt biohuumuse massiliseks tootmiseks aretatud sõnnikuussi. Biohuumus ehk vihmaussisõnnik on aednike seas kõrges hinnas, kuna paneb taimed paremini kasvama.https://services.err.ee/media/embed/4359072014-04-21T00:00:00+03:00yesosoonosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254445/maailmaparandajad-aasiast-jaatmedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/04/22/196537h2f6dt2.jpgMaailmaparandajad Aasiast: JäätmedKõigest, mida me teeme, jääb maha jäätmeid, olgu see kasutatud kraam, pakend või toit, mida me ei taha. Kõige selle tootmiseks on kulunud energiat ja nüüd on vaja sellest vabaneda.https://services.err.ee/media/embed/4348612014-04-15T00:00:00+03:00yesarhiivarhiivnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254391/eesti-esimene-okodukt-on-potrade-kevadise-rande-ootelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/04/15/196489hb24bt2.jpgEesti esimene ökodukt on põtrade kevadise rände ootelEestis on seoses suuremate transpordikoridoride rajamisega kerkimas vajadus loomade teeületuskohtade järgi. Populatsioonide killustumist aitavad vältida nii ökoduktid kui loomatunnelid.https://services.err.ee/media/embed/4348492014-04-14T00:00:00+03:00yesosoonosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254381/aegruum-maailmaparandajad-aasiasthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/04/15/196476h5b28t2.jpgAegRuum: Maailmaparandajad AasiastKui te olete kliimamuutuse pärast meeleheitel ja õpite meretaseme tõusu kartuses ujuma, siis on „Maailmaparandajad Aasiast“ õige saade just teile. Uus kolmeosaline film võtab huumoriga vürtsitatult vaatluse alla veidrad ja imelised projektid Aasia leiutajatelt. Neile pole ükski takistus ületamatu, kui kaalul on planeedi saatus, sest just Aasiat peetakse kõige suuremaks saastajaks.  https://services.err.ee/media/embed/4348612014-04-15T00:00:00+03:00yesarhiivarhiivnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254385/teaduspalavik-dieedideemonidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/04/15/196477h5a45t2.jpgTeaduspalavik: DieedideemonidToit ja tervis on kuum teema. Vajame eluks vajalikku joogivett ja toiduenergiat. Kunagi varem pole olnud nii palju müra erinevate söömistrendide ja valikute ümber kui tänapäeval. Läänemaailmaga seostatud ülekaalulise probleemid on levinud ka Eestisse. Mõtestamata söömisest põhjustatud ülekaalulisus ja muud tervisehädad rikuvad elukvaliteeti ning lühendavad eluiga.  https://services.err.ee/media/embed/4350352014-04-15T00:00:00+03:00yesteaduspalavikteaduspalaviknoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254352/uuring-alkoholi-mittetarbimine-kutsub-uhiskonnas-esile-imestusthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/04/11/196452h12c8t2.jpgUuring: alkoholi mittetarbimine kutsub ühiskonnas esile imestustTallinna Ülikooli teadlased uurisid tosina hiljuti alkoholist täiesti loobunud või tarbimist vähendanud inimest kaasanud uuringus, kuidas nende kaaslased sellele reageerivad. Tulemuste põhjal leiab TLÜ teadusprojektide juht Esta Kaal, et ühiskonna suhtumine võiks antud küsimuses muutuda.https://services.err.ee/media/embed/4344272014-04-11T00:00:00+03:00yesÜhiskondÜhiskondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254337/mereakadeemia-on-tostnud-sisseastumislavendithttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/04/09/196434h8c8et2.jpgMereakadeemia on tõstnud sisseastumislävenditEesti Mereakadeemia on võrreldes eelmise aasta sisseastumistingimustega tõstnud kandideerimiseks nõutavat lävendit. Samuti on vajalik laia matemaatika eksam.https://services.err.ee/media/embed/4339472014-04-09T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254325/rail-baltic-eraldaks-laane-eesti-loomad-muust-eestisthttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/04/08/196422hd3a9t2.jpgRail Baltic eraldaks Lääne-Eesti loomad muust EestistLooduskaitsjad on tõsiselt mures, et Rail Baltic võib tekitada Lääne-Eesti loomade ja ülejäänud mandri vahele Suurt Hiina Müüri meenutava tõkke. Loomapopulatsioonid jääksid isolatsiooni ja vajalik verevahetus oleks takistatud.  https://services.err.ee/media/embed/4336872014-04-07T00:00:00+03:00yesosoonosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254295/meditsiiniteaduse-tulevikus-terendab-voimalus-patsientide-tervist-lihtsalt-ja-pidevalt-jalgidahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/04/04/196395ha054t2.jpgMeditsiiniteaduse tulevikus terendab võimalus patsientide tervist lihtsalt ja pidevalt jälgidaSaade "Kapital" käis vaatamas, kui kaugele on jõudnud eesti teadlased inimkeha ja meditsiiniga seotud leiutiste vallas.https://services.err.ee/media/embed/4330912014-04-03T00:00:00+03:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254288/eesti-kunstiakadeemiasse-kandideerimisel-muutusi-ei-olehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/04/03/196388h2324t2.jpgEesti Kunstiakadeemiasse kandideerimisel muutusi ei oleKuigi Kunstiakadeemial puudub hetkel oma maja, käib õppetöö jõudsalt edasi ning kool ootab alates maikuust uusi sisseastujaid. Erinevalt teistest kõrgkoolidest suuri muutusi sisseastumise juures ei ole.https://services.err.ee/media/embed/4330662014-04-03T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254275/eritingimustel-vastuvott-laieneb-tartu-ulikoolis-xi-klassi-opilastelehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/04/02/196377h4328t2.jpgEritingimustel vastuvõtt laieneb Tartu ülikoolis XI klassi õpilasteleMärkimisväärseima uuendusena saavad Tartu ülikooli endale sellest aastast pääsme lunastada ka võimekamad XI klassi õpilased. Samuti muutuvad tavalisemad vastuvõtutingimused ning tõuseb vastuvõtulävend.https://services.err.ee/media/embed/4328072014-04-02T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254264/eesti-on-euroopas-kilekottide-kasutamise-poolest-esirinnashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/01/31/88838he003t2.jpgEesti on Euroopas kilekottide kasutamise poolest esirinnasPaljud riigid leiavad, et kilekotid on kliima soojenemise järel teine kõige tõsisem keskkonnaprobleem. Eesti on nende elaniku kohta tarbimise poolest maailmas esikohal. Kui kilekotid siin keelustataks, jääks igal aastal kasutamata 700 miljonit kotti.https://services.err.ee/media/embed/4324052014-03-31T00:00:00+03:00yesosoonosoonnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254263/tallinna-ulikoolis-touseb-vastuvotueksamite-tahtsushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/04/01/196367h8ec9t2.jpgTallinna Ülikoolis tõuseb vastuvõtueksamite tähtsus„Terevisioon“ jätkab kõrgkoolide sisseastumistingimuste tutvustamist. Sarnaselt teistele koolidele tõstab Tallinna Ülikool sel aastal sisseastumislävendit, samuti tõuseb oluliselt vastuvõtueksamite osakaal.https://services.err.ee/media/embed/4325992014-04-01T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254252/ttu-sse-voetakse-sel-aastal-vastu-vahem-uliopilasihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/03/31/196359h3e55t2.jpgTTÜ-sse võetakse sel aastal vastu vähem üliõpilasiSaates „Terevisioon“ Tallinna Tehnikaülikooli sisseastumisest ülevaate andnud TTÜ vastuvõtu- ja õppenõustamistalituse juhataja Anne Urbla sõnul on sisseastumine sellel aastal muutuva riigieksamite korra tõttu nii veidi raskem kui kergem.https://services.err.ee/media/embed/4325092014-03-31T00:00:00+03:00yesharidusharidusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254236/mida-kosmeetikatoodete-valimisel-valtidahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/03/28/196344hbfact2.jpgMida kosmeetikatoodete valimisel vältida?Kui harjumus lugeda toiduainete pakendite pealt nende koostist on juba välja kujunenud, siis kosmeetikatoodete puhul pole seda veel sellisel kujul juhtunud. Balti Keskkonnafoorumi tegevjuht Kai Klein jagab näpunäiteid, millele selle tegemisel tähelepanu võiks pöörata.https://services.err.ee/media/embed/4320782014-03-28T00:00:00+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254204/hudrobioloog-kaladele-on-parimad-paisudeta-joedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/03/25/196313h85b2t2.jpgHüdrobioloog: kaladele on parimad paisudeta jõedEestisse on juba mõnda aega Euroopa Liidu rahade toel rajatud kalatreppe ja -lifte. Keskkonnaagentuuri hüdrobioloogi Tauno Jürgensteini sõnul on see juba kalade populatsioonile mõningast mõju avaldanud, kuid olukord ei ole endiselt väga hea.https://services.err.ee/media/embed/4315372014-03-25T00:00:00+02:00yeskeskkondkeskkondnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254202/elu-shannoni-joelhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/03/25/196312ha077t2.jpgElu Shannoni jõelColin Stafford-Johnson istub kanuusse ja viib vaatajad reisile Shannoni jõele: suudmest allikani, koidust ehani ning läbi nelja aastaaja. Kaheaastase filmimisperioodi kestel aerutas ta kümneid kordi 350 km pikkusel jõel, otsides Iirimaa vähetuntud loodusimesid.https://services.err.ee/media/embed/4313252014-03-23T00:00:00+02:00yesarhiivarhiivnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254153/aegruum-mass-ja-moolidhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/03/19/196265h3b14t2.jpgAegRuum: Mass ja moolidSarja teises osas toimub ajarännak massi mõõtühikute maailma, mille keskmes on maailma kõige hinnalisem kilogramm ühes võlvkeldris Pariisi all, kuid kahjuks kipub see kaalu kaotama, mistõttu oleks tarvis kilo millegi stabiilsemaga asendada. Teiseks teemaks on mool, millega mõõdetakse tillukesi aatomeid, kuid ühik ise on üllatavalt suur.https://services.err.ee/media/embed/4294852014-03-11T00:00:00+02:00yesarhiivarhiivnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254075/aegruum-aeg-ja-kaugushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/03/11/196195hc819t2.jpgAegRuum: Aeg ja kaugusMõõtmise lugu on sama vana kui inimkond. Täis anekdootlikke lugusid minevikust, uusimat teadust ja jahmatavaid avastusi moodsast maailmast, on see kolmeosaline film põnev rännak mõõtühikute maailma, nende kasutuselevõtust ja arengust, alates sõrmenukkidel lugemisest kuni avakosmose mõõtmiseni välja.https://services.err.ee/media/embed/4294852014-03-11T00:00:00+02:00yesarhiivarhiivnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254065/mida-teha-kasvuvalude-korralhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/03/10/196177h3197t2.jpgMida teha kasvuvalude korral?Lastel võivad kasvuvalud kõige sagedamini ilmneda öösiti 3-5 ja 8-12 aasta vanusena. Kuigi kaebuste korral piisab tavaliselt laste rahustamisest, peaks ka päeval esinevate ja märgatavate füsioloogiliste muutuste korral siiski arsti külastama.https://services.err.ee/media/embed/4293582014-03-10T00:00:00+02:00yestervistervisnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254039/tu-biomeedikumis-aretatud-piimhappebakter-joudis-prantsusmaalehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/03/06/196153h34bct2.jpgTÜ biomeedikumis aretatud piimhappebakter jõudis PrantsusmaaleTartu ülikooli teadlaste tihe koostöö arenduspartneriga Prantsusmaalt on viinud toidulisandi Reg’Activ Cholesterol kapslite tootmiseni, mis sisaldavad piimhappebakterit ME-3.https://services.err.ee/media/embed/4289082014-03-06T00:00:00+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254002/aegruum-kuidas-olla-loovamhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/03/03/196118h7746t2.jpgAegRuum: Kuidas olla loovam?Loovus on meie liigi eripära. Just sellest sünnivad muusika ja kaunid kunstid, uued tehnoloogiad ning unistused, mis on viinud meid kaugele väljapoole oma planeeti. Seda peeti kaua jumala kingituseks, millel pole teaduslikku seletust, kuid nüüd on hakanud teadlased loovuse mehhanismidele ja heureka-hetkede sünnile tasapisi valgust heitma.https://services.err.ee/media/embed/4284582014-03-04T00:00:00+02:00yesarhiivarhiivnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/254003/teaduspalavik-laborist-valjashttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/03/03/196119h79f8t2.jpgTeaduspalavik: Laborist väljas„Laborist väljas“ murrab müüti, et teadlased on valgete kitlitega kuskil steriilses ruumis ja uurivad midagi mikroskoobiga. Saatejuhid Helen Sürje ja Roald Johannson võtavad kordamööda endale ülesandeks otsida teadust keskkondadest, mis esmapilgul teadusega kuidagi seotud ei ole.https://services.err.ee/media/embed/4284592014-03-04T00:00:00+02:00yesteaduspalavikteaduspalaviknoERRnohttps://test-novaator.err.ee/253960/aegruum-soo-paastu-ja-ela-kauemhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/02/27/196084h7d25t2.jpgAegRuum: Söö, paastu ja ela kauemMichael Mosley'l on auahne plaan: ta on otsustanud elada kauem, jääda nooruslikuks ja võtta kaalus alla ning teha seda kõike korraga, oma elus eriti palju muutusi tegemata. On see võimalik? Vahest kätkeb paastumine endas pikema ja tervislikuma elu saladusi? Michael Mosley asub teele, et avastada muistse paastumise idee taga uusi teaduslikke tõdesid.https://services.err.ee/media/embed/4271372014-02-25T00:00:00+02:00yesarhiivarhiivnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/253762/aegruum-infotulva-ajastuhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/02/04/195902hb6fbt2.jpgAegruum: Infotulva ajastuKuritegude ärahoidmine enne nende toimepanekut, meie soovid ja nende täitmine, vastused inimkonda kaua painanud küsimustele - neid nähtusi ühendavad algoritmid.https://services.err.ee/media/embed/4327652014-04-02T00:00:00+03:00yesarhiivarhiivnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/253735/maive-rute-eesti-teadus-areneb-majandusest-liiga-lahushttps://test-s.err.ee/photo/crop/2012/03/04/190688h8160t2.jpgMaive Rute: Eesti teadus areneb majandusest liiga lahusEesti teadus paistab väljastpoolt veetilgana, kus peegeldub muu maailm, eriti Euroopa tugevused ja nõrkused, arvab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ressursidirektor Maive Rute.  https://services.err.ee/media/embed/4221212014-01-30T00:00:00+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/253668/tempel-puhtalt-faktide-pohjalt-ka-ainult-teadust-ei-teehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/01/21/195816h54bet2.jpgTempel: puhtalt faktide põhjalt ka ainult teadust ei teeSellel aastal Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia pälvinud astrofüüsik Elmo Tempel leiab, et vaatamata maailmapildi arengu aeglustumisele jätkub veel küllaga põnevaid uurimisteemasid.  https://services.err.ee/media/embed/4207582014-01-21T00:00:00+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/253664/aasta-lind-sai-veebilehehttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/01/21/195813h9342t2.jpgAasta lind sai veebileheTänavuse aasta lind on jäälind. Nüüd on valminud ka ametlik veebileht, kust leiab infot aasta plaanidest ja saab lähemat tutvust teha linnu endaga. Samuti on jäälinnusõbrad oodatud lehele lisama oma vaatlusandmeid.https://services.err.ee/media/embed/4208942014-01-22T00:00:00+02:00yesloodusloodusnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/253677/aafrika-kalaharihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/01/22/195824hb07bt2.jpgAafrika: KalahariAafrika edelanurgas asub kõrvuti kaks suurt kõrbe, kuid vähesest vihmast hoolimata kihab siin elu.https://services.err.ee/media/embed/4202982014-01-17T00:00:00+02:00yesarhiivarhiivnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/253638/investorid-ei-riski-tudengite-leiutistesse-raha-paigutadahttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/01/16/195788hbdact2.jpgInvestorid ei riski tudengite leiutistesse raha paigutadaKuigi Eesti tudengid on valmis teinud mitmeid leiutisi, mis võiks kandepinda leida ilmselt ka mujal maailmas, jäävad head ideed tihtipeale ikkagi riiulile tolmu koguma, kuna investorid ei riski tudengite projektidesse raha paigutada.https://services.err.ee/media/embed/4199062014-01-15T00:00:00+02:00yesteaduseluteaduselunoERRnohttps://test-novaator.err.ee/253612/aegruum-meie-aja-laps-iihttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/01/13/195763hbac8t2.jpgAegruum: Meie aja laps IIKolmteist aastat tagasi alustas BBC ambitsioonika projektiga jälgida 25 lapse arengut nende sünnist saadik Briti kodudes, linnades ja maal.https://services.err.ee/media/embed/4461972014-07-01T00:00:00+03:00yesarhiivarhiivnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/253572/pingviinid-varjatud-kaameras-esimesed-sammudhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/01/08/195728hd1e9t2.jpgPingviinid varjatud kaameras: Esimesed sammudSpioonikaamerad jälgivad vastkoorunud pingviinipoegi. Emased keiserpingviinid naasevad merelt ja võtavad uhketelt isadelt valvekorra üle, asudes nüüd ise tibude eest hoolitsema.https://services.err.ee/media/embed/4189512013-12-30T00:00:00+02:00yesarhiivarhiivnoERRnohttps://test-novaator.err.ee/253573/osoon-metsaasukate-talveharjumusedhttps://test-s.err.ee/photo/crop/2014/01/08/195729h98f6t2.jpgOsoon: Metsaasukate talveharjumusedMetsamees Vahur Sepp tutvustas, kuidas metsloomad talvel elavad. Ülevaate saab kobraste, põtrade, kitsede ja mäkrade eluviisidest.  https://services.err.ee/media/embed/4425732014-06-01T00:00:00+03:00yesosoonosoonnoERRno