^{Toimetaja Piret Ehrenpreis}

Jõuluvana põhjapõdra Rudolfi kohta räägivad jutud, et tal olla punane nina. Palju vähem räägitakse aga sellest, et just jõulude paiku muutuvad Rudolfi liigikaaslaste silmad kuldsest tumesiniseks. Tegemist on ainulaadse kohastumusega, mis võimaldab põhjapõtradel saada hakkama keeruliste valgusoludega, vahendabPhys.org Norra teadlaste tähelepanekuid.

Põhja polaarjoonel langevad jõulud kümnenädalasele täielikule pimedusperioodile, mil päikest kunagi ei paista ja kogu ümbritsev maailm paistab üksnes sinakais varjundeis. Samas jälle mai keskpaigast juuli teise pooleni ei lähe päike seal kunagi looja.

Norra ülikooli teadlastele pakkus huvi, kuidas põhjapõdrad nii ekstreemsete valgusoludega kohanevad. Kuid vältavale ööle ja päevale lisab vürtsi veel asjaolu, et kui kevadpäike hakkab veel sulamata lumelt vastu peegeldama, võib see suisa pimestavana mõjuda.

Selguse saamiseks kogusid teadlased saamidelt põhjapõtrade silmi. Nimelt tegelevad saamid põdrakasvatusega ja tapavad loomi sageli just pööripäevade paiku. 10 suvise kui talvise pööripäeva ajal kogutud silma saadeti Londoni ülikooli neuroloogidele lähemaks uurimiseks. Seejuures olid talvised silmad selgelt sinised, suvised aga kuldsed.

Selline värvimuutus ei toimu silmaiirisel, vaid võrkkesta taga valgust peegeldaval pinnal, mida tuntakse tapetum luciduminime all. Inimestel sellist struktuuri pole. Küll aga esineb see veel mõnel öise eluviisiga loomaliigil, võimaldades peegeldada valgust silma seest tagasi, et võrkkesta retseptoreid veel stimuleerida. Sama mehhanism on vastutav ka näiteks pimeduses valgusevihku sattunud kassi helendavate silmade eest.

Seni arvasid teadlased, et sellest tulenev silmavärv on muutumatu. Põhjapõtradel tehtud tähelepanek on aga esimene, mida imetajatel on täheldatud.

Teadlaste sõnul peegeldab sinise värvusega tapetum lucidumpoole vähem valgust tagasi kui kuldse värvuse puhul. Nii näeb sinisilmne põhjapõder halvemini, kui kuldsete silmadega liigikaaslane. Ometi on tema silmad 1000 korda valgustundlikumad, kui kuldse värvuse puhul. Seega kaotab põhjapõder talvel tublisti oma nägemisteravuses, küll aga võimaldab valgustundlikkuse paranemine märgata neil vaenlase liikumist ka täielikus pimeduses.

Värvimuutus põhjapõdra silmas toimub teadlaste sõnul silmas oleva vedeliku surve muutuse mõjul. Pimedatel talvekuudel laienevad looma pupillid viimse piirini, et lasta silma nii palju valgust, kui vähegi võimalik. See takistab aga silma tagaseina toimimist, kust liigne vedelik muidu välja imbub. Kuna vedelik ei saa silmast välja, kasvab ka silma sees rõhk. See surub aga kollageeni kiud tapetum lucidumi membraanis kokku, muutes nende kuldse värvi siniseks.

Kuldne ja sinine pole aga ainsad värvivarjundid, mis põhjapõtrade silmas võivad esineda. Nii muutusid näiteks Norra Tromso ülikooli juures peetud põhjapõdrakarja silmad talvel roheliseks, sest loomad olid pidevalt kunstlikus linnavalguses.

Norra teadlastel võttis avastuseni jõudmine pea kümme aastat. Vastavad uurimistulemused avaldati ajakirjas Proceedings of the Royal Society B.