27.04.26 KESKKOND ... Lääne kultuuriruumis on püütud aastaid loodust ja inimest teineteisest eraldada. Saaremaal kohtunud Eesti teadlaste hinnangul on selline lähenemine iganenud ja aeg on hakata rääkida poollooduslike koosluste asemel kooslooduslikest ökosüsteemidest.

24.04.26 LOODUS ... Linna elurikkus sõltub mitmekesisest taimestikust, toidurohkusest, temperatuurist, tehisvalgusest ja hoonestusest. Näiteks kaldub kõrghoonete piirkonnas olema linnurikkus väiksem, osutab Hispaania teadlaste uuring.

22.04.26 KESKKOND ... Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) energiatrendide analüüs näitab, et maailma nõudlus elektri järele kasvas möödunud aastal kaks korda kiiremini kui energianälg tervikuna. Seejuures tootsid riigid tarbitud lisaelektri suuresti päikesepaneelidega.

22.04.26 KESKKOND ... Teaduste Akadeemia üldkogu aastakoosoleku avalikus osas toimuval teaduskonverentsil lahatakse seekord kliimamuutuse erinevaid külgi.

21.04.26 KESKKOND ... Aastakümneid ohtlikuks jäätmeks loetud põlevkivituhk võib olla laialdaselt kasutust leidvast biomassituhast kohati ohutum. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö osutab ühtaegu, et põlevkivituhale võiks otsida ehitussektoris aktiivsemalt rakendusi, biomassi lendtuhka aga tõhusamalt puhastada.

17.04.26 KESKKOND ... Elevantide looduslikud asualad Aafrikas on ohtlukult killustunud ja see paistab juba välja ka nende toredate loomade geenidest.

16.04.26 KESKKOND ... Plastiosakesi tuleb keskkonda üha juurde ja juurde. Õnneks elab maailmas rohkesti pisikuid, kes suudavad plasti ka lagundada.

15.04.26 KESKKOND ... Soontaga looduskaitsealal tehtud mõõtmised näitavad, et vana palumets sidus aastatel 2016–2023 süsinikku seitsmel aastal kaheksast. Erandlikul aastal suurendas soe sügis metsa ökosüsteemi hingamist nii palju, nii et mets andis aasta jooksul atmosfääri tagasi peaaegu sama palju süsinikku, kui see seda sidus, kirjutab Tartu Ülikooli loodusgeograafia nooremteadur Svyatoslav Rogozin.

13.04.26 KESKKOND ... Eesti linnades leidub eriilmelist rohelust trendikatest kogukonnaaedadest isetekkeliste tühermaa-peenardeni. Linnas võikski rohkem soosida erinevate rohealadega katsetamist, tõdesid maastikuarhitekt Kadri Maikov ja keskkonnasotsioloog Bianka Plüschke-Altof Vikerraadio saates "Teise mätta otsast".

08.04.26 KESKKOND ... Jaapani lõunaosas puhkevad kirsipuud pehmemate talvede tõttu järjest harvemini õide, mis ohustab teadlaste hinnangul riigi sajanditevanust kultuuritraditsiooni ja kohalikku turismi. Lähikümnenditel ähvardab sama saatus ka Jaapani põhjapoolsemaid piirkondi ja teisi riike.

06.04.26 KESKKOND ... Eesti geoloogide uuring osutab, et Põhja-Eesti maapõu peidab endas märkimisväärses koguses kriitilise tähtsusega metalle. Alutaguse piirkonnas on värskelt kaardistatud tsingi, vase ja plii kontsentratsioonid võrreldavad Rootsi ja Soome tuntud maardlate geokeemiliste näitajatega.

31.03.26 LOODUS ... Eesti rannikuid kujundavate tuulte suunad püsivad paigal, kuid eri suundadest puhuvate tuulte osakaal on muutunud. Varasemast oluliselt vähem esineb loode- ja põhjaloode tuuli, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased värskes uuringus.

30.03.26 KESKKOND ... Venemaa Ust-Luga sadamas puhkenud põlengu suits oli nädalavahetusel nähtav ka Ida-Virumaal. Kuigi teisipäeval võib tuule suuna muutudes suits ka Eestisse kanduda, ei pea eksperdid seda siinsetele elanikele tõsiseks terviseohuks.

25.03.26 KESKKOND ... Tallinna Tehnikaülikoolis käib teadustöö, mille eesmärk on luua biopakendid, mis suudaksid salmonellat ja muid ohtlikke baktereid tõrjuda. Kui projekt õnnestub, võib see pakkuda alternatiivi nii tavaplastikule kui ka aidata parandada toiduohutust.

25.03.26 KESKKOND ... USA teadlased avastasid, et südamemädaniku käes kannatavatest suhkruvahtratest immitseb võrreldes tervete liigikaaslastega atmosfääri rohkem metaani. Leid avab uue vaatenurga metsade süsiniku sidumisele ja heitele.

24.03.26 KESKKOND ... Mikrobioloogiliste näitajate põhjal kuulub Eesti supluskohtade vesi Euroopa Liidu kõige saastunumate hulka, edestades 2024. aasta pingereas vaid üht liikmesriiki. Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tensoni sõnul nähtamatu reostus meie veekogudes on ohtlik nii loodusele kui ka inimesele.

23.03.26 KESKKOND ... Atlandi ookeani hoovuste süsteemi ehk AMOC-i võimalikku kokkukukkumist peetakse üheks suuremaks kliimaohuks, ähvardades muuta Põhja-Euroopa drastiliselt külmemaks. Eesti teadlaste osalusel valminud uuring näitab nüüd, et viimati päädis hoovuste nõrgenemine krõbedamate talvedega, jättes Eestisse suvesooja.

23.03.26 KESKKOND ... Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) värske raport näitab, et viimased 11 aastat on olnud mõõtmisajaloo kõige kuumemad. Lõviosa kliimasüsteemi jäänud lisaenergiast talletas aga maailmameri, aeglustades sellega õhutemperatuuri tõusu.

17.03.26 TEHNIKA ... Praegu disainitakse kodusid, aga ka neis leiduvaid esemeid lõplike toodetena ja inimkeskselt. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö autor pakub aga välja tööriista, millega luua kodude asemel tähendusrikkamaid eluruume. Taolised ruumid teeksid elanikust aktiivse ja loomingulise kaaskujundaja.

16.03.26 KESKKOND ... Igapäevastes vahtplastist asjades — nõudepesušvammis, toidukarbis, põlvematis — leidub lisaained, mis on loomadele, taimedele ja bakteritele mürgised. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloog Margit Heinlaan tõdeb, et pooltel juhuslikult valitud plastesemetel oli hiljutises uuringus üllatavalt kole toime.

16.03.26 KESKKOND ... Ravimitest, mida inimesed võtavad, läbib mingi osa tihtipeale nii inimese keha kui seejärel ka reoveepuhastussüsteemi, jõuab põllumajandussaaduste koostises uuesti inimeste kehasse.

11.03.26 KESKKOND ... Looduskaitses levinud arusaama järgi vähendab inimtegevus reeglina elurikkust. Nüüd osutab Yorki Ülikooli teadlaste värske uuring risti vastupidisele. Nad leidsid, et kui Euroopa elanikkond keskajal katku tõttu vähenes, kuivas samas taktis kokku ka kohalik liigirikkus.

10.03.26 KESKKOND ... Kauges minevikus, umbes 700 miljonit aastat tagasi oli peaaegu kogu maakera kaetud jää ja lumega. Polaarjäämütsikesed said peaaegu ekvaatoril kokku.

09.03.26 KESKKOND ... Nisu on üks tähtsamaid toiduteravilju Euroopas, ent selle saagikust pärsivad mitmed seenhaigused. Uue uuringu tulemused näitavad, et neist enim levinuva nisu-helelaiksuse tekitaja on pestitsiidide suhtes vähem tundlikum kui taimele eluliselt tähtsad pärmikooslused.

09.03.26 KESKKOND ... Kliimasoojenemine on viimase kümnendi jooksul oluliselt kiirenenud, osutab USA ja Saksa teadlaste värske uuring. Praeguse tempo jätkudes ületab maamuna keskmine temperatuur Pariisi kliimakokkuleppes seatud 1,5 kraadi piiri juba lähiaastatel.

09.03.26 KESKKOND ... Kevadine lume sulamine toob linnatänavatele sageli nähtavale koerte väljaheited, kuid probleem ei piirdu vaid ebameeldiva ja haisva vaatepildiga. Sulavesi võib juba levitada väljaheidetes olevaid parasiidimune pinnasesse ja ümbritsevasse keskkonda.

06.03.26 KESKKOND ... Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste juhitud rahvusvaheline uurimisrühm uuris Lääne-Siberis asuva Mukhrino soo viimase 10 000 aasta pikkust ajalugu, leides muu hulgas jälgi enam kui 6500 aasta tagusest laiaulatuslikust üleujutusest.

04.03.26 KESKKOND ... Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) meresüsteemide instituudi teadlased leidsid kinnitust, et Soome lahe näiliselt rahuliku pinna all rulluvad kevad-suvisel ajal omasoodu lahti lühiajalised, kui olulised veeliikumised. Need mõjutavad merevees soojuse, süsiniku ja toitainete liikumist ning seekaudu terve mere tervist.

04.03.26 HARIDUS ... Kevadine õietolmuhooaeg halvendab märgatavalt abiturientide riigieksamitulemusi, vihjab Soome teadlaste uuring. Eriti tugevasti saavad pihta reaalainete eksamitulemused, misläbi võib rohke õietolmuga eksamipäev mõjutada noore edasist haridusteed ja tööelu.

02.03.26 LOODUS ... Kesk- ja Põhja-Euroopas pesitsevad linnud üha varem. Rändlinnud nagu tänavune aasta lind piiritaja, on samuti sunnitud pesitsemist aina varasemaks nihutama, täheldasid Itaalia teadlased.

28.02.26 KESKKOND ... Läänemere jääolud on kiiresti muutunud ning 180 000 ruutkilomeetri suurune jääkate on tänaseks kahanenud 140 000 ruutkilomeetri juurde, selgitas Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi professor Rivo Uiboupin.

26.02.26 KESKKOND ... Eestit nädalaid haardes hoidnud pakane ja lumesajud on hakanud taanduma. Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak kinnitab, et tõsine talv saab läbi ning ees ootab vesine ja heitlik märts.

23.02.26 KESKKOND ... Muutuv kliima ja uued haigused panevad proovile puude vastupanuvõime. Eesti Maaülikooli teadlaste värske uuring paljastab, et männiokastel elavate ja puud kaitsvate seenekoosluste liigiline koosseis sõltub peamiselt peremeespuu pärilikkusest, kuid ka puude kasvukohast.

23.02.26 KESKKOND ... Kevadise paadihoolduse käigus lenduv värvitolm muudab hooldusplatside pinnase merepõhjast üle kahe korra mürgisemaks, osutab Tartu Ülikooli teadlaste uuring. Kuigi raskmetalle sisaldava tolmu mõju osutus oodatust leebemaks, kahjustas see siiski kalade haistmismeelt.

23.02.26 KESKKOND ... Tartu plaan muuta parkide ja rohealade hooldust tegi murelikuks nii teadlased kui ka noored. Uurijate hinnangul riskitakse uue hoolduskavaga nullida aastatepikkune töö elurikkuse taastamisel. Linnavalitsus kinnitab aga, et looduse arvelt sammu tagasi ei astuta ja teadlaste arvamust kuulatakse edaspidigi.

20.02.26 LUGEJA KÜSIB ... Aasta on alanud krõbedate miinuskraadidega. Seejuures võib tajutav temperatuur olla tegelikust veel külmem. Kuidas mõõdetakse ilmaäppidest tuttavat tajutavat temperatuuri, selgitab keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak.

20.02.26 KESKKOND ... Ehkki ilmaolud hakkavad selle nädala lõpust pöörduma, pole Eestis juba enam kui 50 päeva sula olnud. Tartu Ülikooli loodusgeograafia teadur Mait Sepp rõhutas, et anomaalia ei tähenda kliimasoojenemise peatumist ega lükka ümber kasvavat üleujutuste ohtu Eesti rannikul.

20.02.26 KESKKOND ... Milano Cortina olümpiamängude jaoks toodeti rekordiline kogus kunstlund: vähemalt 2,4 miljonit kuupmeetrit. Kunstlumi on aga kõvem kui looduslik, mistõttu võivad kukkumised olla valusamad.

20.02.26 KESKKOND ... Aafrikas, Aasias ja Ameerikas elavad linnud on värske teadusuuringu järgi keskmiselt märksa väiksemad kui veel vähem kui sada aastat tagasi.

17.02.26 TERVIS ... Aasta on alanud kõrbedate miinuskraadidega ja õues võib tekkida tunne, nagu külm poeks naha alla või kontidesse. Uuringud osutavad, et inimese külmataju sõltub nii soost, vanusest kui ka D-vitamiini tasemest. Samuti tajub inimene rõsket külma kargest külmast krõbedama ja kontidesse pugevana.

17.02.26 KESKKOND ... Läänemere laineid puudutavatele küsimustele võib aidata vastuse leida lainetuse pilt mõnes teises veekogus, näiteks Kaspia meres, mis on Läänemerega mõneti sarnane, aga siiski mitte meie mere kaksik.

16.02.26 KESKKOND ... Igal aastal jõuab prügikasti suur hulk söögikõlblikku toitu. Osa raiskamisest on seotud sellega, et inimesed ei mõista säilimisaja märgistusi õigesti.

13.02.26 KESKKOND ... Maailma ühel suuremal, Hiinas asuval Jangtsel jõel kehtestatud range kalapüügikeelu toel on sealsete kalade kogukaal enam kui kahekordistunud. Looduse kiirel taastumisel oli aga ränk sotsiaalmajanduslik hind, osutab ajakirjas Science ilmunud uuring.

08.02.26 EESTI ... Erakordselt külm talv ja ulatuslik jääkate merel ei tähenda automaatselt, et suvine sinivetikate vohamine sel aastal ära võiks jääda. Küll aga mõjutavad praegused meretingimused teisi suuremaid vetikaliike.

05.02.26 KESKKOND ... Sood on ühed kõige tõhusamad süsinikusidujad maailmas. Kui nende veetase langeb, muutuvad need kiiresti süsiniku sidujaist selle allikaks. Poolas asuva soo turbakihte uurinud teadlased leidsid nüüd vastuse küsimusele, milline nägi välja ühe soo veerežiim enne inimtegevust.

04.02.26 KESKKOND ... Ehkki möödunud kümnendi talved on olnud pigem jäävaesed, näitavad aastani 2050 tehtud kliimaprognoosid, et kriitilise infrastruktuuri rajamisel ja talvises navigatsioonis tuleb endiselt arvestada karmidest jääoludest tingitud ohtudega, rõhutab Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi professor Rivo Uiboupin.

04.02.26 KESKKOND ... Akadeemik Tarmo Soomere sõnul tuleks Eesti olulisematele soodele ja jõgedele anda juriidilise isiku staatus, mis tagaks looduskaitse sõltuma poliitilistest tõmbetuultest ja muutuvatest inimväärtustest.

04.02.26 KESKKOND ... Kui sipelgas naaseb pikalt ja väsitavalt korjeretkelt kodupessa, siis viimane asi, mida ta sooviks, on see, et kaassipelgad teda enam pessa sisse ei laseks — nagu oleks ta rohutirts, kes on suvi läbi ainult trallitanud ja mitte tööd teinud.

03.02.26 KESKKOND ... Ehkki tänavune jaanuar oli Eestis viimase veerandsajandi üks külmemaid, soojeneb kliima omasoodu edasi. Tartu Ülikooli kliimafüüsika professor Velle Toll selgitab, miks ilm pärast sooja detsembrit järsult jahenes ning milliseks kujunevad Eesti talved tulevikus.

02.02.26 KESKKOND ... Äsja lõppenud jaanuar oli pikaajalisest keskmisest tunduvalt jahedam, kuivem ja päikeselisem. Viimase 25 aasta lõikes oli jaanuar külmem vaid 2010. aastal.