Eesti insenerid loodavad Kuupkulguriga Kuul logistikateenust pakkuda
Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) lubab inimesed selle kümnendi lõpuks Kuule tagasi viia, avades ka uusi võimalusi väikesemõõdulisema robottehnika arendusteks. Teiste seas töötavad Eesti insenerid Kuupkulguri kallal, mis aitaks väiksemat teadusaparatuuri Kuu pinnal paindlikumalt ringi sõidutada.
Aprilli alguses tegi neli astronauti Kuu ümber tiiru, valmistades ette pinnast 2028. aastal kaaslase pinnale laskumiseks. "See on väga inspireeriv, et asi päriselt areneb. Artemis kaks tegi äsja inimestega Kuu ümber tiiru ja loodetavasti näeme järgmise paari aasta jooksul ameeriklasi Kuu peal, mis omakorda avab uksed ka meie kuukulguritele," sõnas Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia insener Laur Edvard Lindmaa saates "Terevisioon".
Kuna Eestil endal sedavõrd suurejoonelist kosmoseprogrammi pole, jõuab Eestis arendatud tehnika orbiidile ja kaugemale tänu koostööle suuremate kosmoseagentuuridega. Näiteks on Tartu teadlased on saatnud rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardale bioloogiaeksperimente ja löönud kaasa projektis Life on Venus. Siinset insenerikunsti on lihvinud ka tudengisatelliit ESTCube ning orbiidil tegutsenud tehiskaaslased Koit ja Hämarik.
Kogutud teadmiste toel nüüd valmiv Kuupkulgur järgib kosmosetööstuses levinud kuupsatelliidi standardit. Insenerid disainisid seadme kaheühikulisena, mis seab lasti mõõtmetele selged piirid. "Kuupkulgur on ehitatud kaheühikuliseks, mis tähendab, et masina peale läheb täpselt 10x20x20 sentimeetrit suurune seade," kirjeldas Lindmaa seadme olemust. Seejuures ei kavatse meeskond ise keerulisi teadusseadmeid ehitada, vaid pakub rangelt logistikateenust.
"Meie ise ei arenda lasti, me vaid pakume nii-öelda Kuul taksoteenust. See on meie idee ja sealt tuleb ka üks meie suurem arendus ehk masina autonoomia," lisas Lindmaa. Kulgureid Maalt reaalajas juhtida on ohtlik, sest planeedilt lähtuv signaal jõuab seadmeni kolme sekundilise viivisega.
Selleks peab tarkvara suutma karmis keskkonnas iseseisvalt takistusi vältida. "Kuna meil on plaanis saata palju väikseid laste, siis meie suur fookus on autonoomia. Ei ole seda, et kümnekesi pultide taga juhime masinat ja loodame, et kolmesekundilise viivitusega vastu kivi ei sõida. Selle asemel ütleme kaardi peal, et sina lähed sinna ja teed seda seal," selgitas insener.
Tehisaru otsustusvõimet ja masina mehaanikat testivad eestlased praegu Tõraveres asuvas tehiskeskkonnas ehk Kuupunkris. Liivases ja kivises ruumis aitavad sisesensorid ning esikaamera inseneridel masina liikumist peenhäälestada. Kuigi autonoomia on esmatähtis, saab tehnik vajadusel puldi haarata ja juhtida seadet nagu rallimängu autot.
Katsed on Lindmaa sõnul äratanud ka juba tehnoloogiafirmade tähelepanu. Välispartnerid näevad platvormis võimalust oma tehnoloogia valideerimiseks. "Meie juurde on praeguseks tulnud näiteks Starrobotics, kes tahab oma kaamerat Kuu peal testida. Jutte on olnud ka sellest, et võiksime panna kulgurile seismilisi mõõteseadmeid – masin sõidab kuhugi punkti, jätab anduri maha mõõtma ja vurab ise minema," tõi insener paar näidet.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Terevisioon"; küsis: Martha-Beryl Grauberg


















