Ülikuum Jupiter tõestas planeeditekke põhiteooriat
Teadlased on saanud tõendust, et tähe ümber tiirutavatel planeetidel on keemiliste elementide suhe enam-vähem samasugune nagu tähel endal.
Selline avastus pakub uut vaatluslikku tuge kõige tunnustatumale planeeditekke teooriale.
Jorge Sanchez Ameerika Ühendriikidest Arizona Osariigiülikoolist ja ta kolleegid jälgisid Tšiilis asuva Gemini Lõunateleskoobiga meist umbes 320 valgusaasta kaugusel Kaalude tähtkujus asuvat eksoplaneeti WASP-189b.
See planeet kuulub niinimetatud ülikuumade Jupiteride hulka. Niisugustel planeetidel on nii kuum, et keemilised elemendid, millest külmematel planeetidel koosnevad kivid — näiteks magneesium, räni ja raud — hõljuvad seal aurustunud olekus.
Aurustunud olek planeedi atmosfääris võimaldab aga nende olemasolu teleskoobiga palju hõlpsamini tuvastada kui tahke olek kivimi koosseisus. Kui planeet oma tähe eest läbi liigub, siis läbib väike osa tähe valgust planeedi atmosfääri.
Atmosfääris asuvad ained jätavad tähevalgusse oma väikese jälje, mida teadlased suudavad tänapäevaste tundlike seadmetega tuvastada.
Sanchez ja ta kaaslased tuvastasidki, et magneesiumi, räni ja rauda leidub planeedi atmosfääris enam-vähem samasugustes proportsioonides nagu neid leidub ka tähes eneses.
Siit võib järeldada, et kui täht ja ta planeedid suure gaasipilve kokkutõmbumisel tekkisid, sattus kivimeid moodustada võivaid elemente nii tähte kui ka planeetidesse enam-vähem ühesugustes suhetes.
Seni on sellist nähtust vaatluslikult täheldatud küll meie Päikesesüsteemis, kuid eksoplaneetide puhul vaid teoreetiliselt eeldatud ja oletatud. Nüüd on vaatlustulemused lõpuks olemas ka ühe eksosüsteemi kohta.
Põnev on see, et nüüd on võimalik tähtede keemilise koostise põhjal, mida on palju lihtsam mõõta kui kaugete planeetide oma, teha põhistatumaid oletusi muu hulgas elu võimalikkusest eksoplaneetidel.
Need kivimilised elemendid mõjutavad planeetidel selliseid omadusi nagu magnetväli, laamade triiv ja eluks vajalike ainete olemasolu.
Nüüd tuleb samasuguseid vaatlusi ka teiste eksoplaneetide kohta muudkui edasi teha.
Praegusest uuringust kirjutavad Sanchez ja kaasautorid ajakirjas Nature Communications.
