Kanderakett SLS asus Eesti aja järgi teele neljapäeva öösel kell 1.35.

Kosmoselaev Orion alustas teekonda Florida osariigist, Kennedy kosmosekeskuses asuvalt stardiplatvormilt. Stardihetkel oli kanderaketi SLS-i tõukejõud võrreldav enam kui 31 Boeing 747 reisilennuki koguvõimsusega. Rakett oli seega võimsam, kui isegi omal ajal astronaudid Kuule toimetanud Saturn V.

Varasemaid stardikatseid nurjanud probleeme, nagu vesiniku- ja heeliumilekkeid, seekord ei esinenud. Küll ilmnes muid muresid. NASA inseneridel tuli lahendada probleem raketi lennu katkestamise süsteemiga – turvamehhanism oleks hävitanud kanderaketi juhul, kui kosmoselaev oleks pidanud ohu tõttu lennu ajal eralduma. Umbes 00.30 paiku Eesti aja järgi teatas NASA, et insenerid tegelevad kosmoselaeva eraldumissüsteemi kimbutanud akuprobleemiga.

Missiooni juhib seekord Reid Wiseman ja piloodi koha võtab Victor Glover. Missioonispetsialistidena lendavad kaasa Christina Koch ja Jeremy Hansen. Kõik astronaudid on oma ala kogenud tippspetsialistid. Esimest korda ajaloos suundub Kuu lähedusse naine ja mustanahaline. Lisaks on kuuraketi pardal esmakordselt välisriigi kodanik, Jeremy Hansen esindab Kanada kosmoseagentuuri. Varasemalt on sarnastel missioonidel osalenud vaid ameeriklased.

Teaduslik missioon

Orioni lennuplaan koosneb mitmest etapist. Enne süvakosmosesse suundumist tiirlevad astronaudid paar päeva ümber Maa. Selle aja jooksul kontrollivad spetsialistid põhjalikult kosmoselaeva süsteeme. Pärast edukat kontrolli käivitab meeskond raketimootorid, mis suunavad kapsli otsejoones Kuu poole.

Kolmepäevase lennu järel jõuab kosmoselaev oma sihtmärgini, lennates kaarega ümber Kuu tagakülje. Seal avaneb meeskonnale vaatepilt piirkondadele, kuhu inimsilm pole kunagi varem ulatunud.

Lisaks silmaga nähtavale tähistab kosmosereis olulist verstaposti meditsiinis. Pärast 1972. aastal lõppenud Apollo lende pole viibinud süvakosmoses ükski inimene. Kapsel lahkub planeeti kaitsvast Van Alleni magnetväljast. Meeskond puutub kokku kosmilise kiirgusega, mis ületab madalal orbiidil kogetavat sadu kordi.

Kosmosega seotud terviseriskid pole teadlastele täiesti tundmatud. Rahvusvahelises kosmosejaamas töötavad astronaudid kannatavad tihti nägemisprobleemide all. Samuti suurendab pikaajaline viibimine madalal orbiidil riski haigestuda vähki.

Nende ohtude täpsemaks hindamiseks tahavad uurimisrühmad teada, kuidas reageerib inimkeha lühikesele, ent intensiivsele kiirgusdoosile. Andmete kogumiseks paigaldasid insenerid kapsli kabiini spetsiaalsed kiirgusandurid. Missiooni vältel mõõdavad andurid pidevalt meeskonna saadavat doosi.

Pelgalt välisest mõõtmisest bioloogidele ei piisa. Täiendavalt annavad astronaudid enne ja pärast missiooni sülje- ning vereproove. Täpsema pildi saamiseks kasutab uurimisrühm ka märksa eesrindlikumat meditsiinitehnoloogiat. Eksperimendi keskmes on mälupulgasuurused seadmed, mida teadlased nimetavad elundiks kiibil. Seade võimaldab spetsialistidel jälgida inimrakkude käitumist väljaspool keha.

Teadlased palusid astronautidel mõnda aega enne lennu algust verd loovutada. Bioloogid eraldasid ja kiirkülmutasid saadud proovidest inimese vereringes loomulikult esinevad ebaküpsed luuüdirakud. Vahetult enne raketi õhkutõusmist sulatasid teadlased proovid uuesti üles.

Tehnikud paigutasid sulanud materjali kahele eraldi kiibile. Üks seade lendas Artemis II pardal orbiidile. Teine kiip jääb kogu missiooni ajaks Maale laborisse kontrolliks. Kapsli maandumise järel võrdlevad laboritöötajad meeskonnaliikmete kiipe. Mikroskoobi all selgub, kas kosmoses käinud rakkudel esineb rohkem DNA-kahjustusi või muid anomaaliaid.

Lisaks tervist puudutavatele katsetele ootab meeskonda ees intensiivne töö Kuu orbiidil. Vaatlusperiood kestab täpselt kuus tundi. Selle aja jooksul pildistavad astronaudid läbi kosmoselaeva illuminaatorite Kuu pinna seni nägemata alasid.

Inimsilm suudab märgata detaile, mis jäävad masinatele tabamatuks. Näiteks märkas Apollo 17 missioonil osalenud geoloog Harrison Schmitt Kuu pinnal oranži varjundiga pinnast. Hiljem selgus, et tegemist oli iidsetest vulkaanipursetest pärit klaashelmestega. Tegu oli olulise teadusliku avastusega.

Lisaks Kuu pinnale suunavad astronaudid objektiivid tagasi koduplaneedi poole. Meeskond pildistab Kuu horisondi tagant tõusvat Maad, korrates aastakümnete tagust fotot. Uued kaadrid aitavad teadlastel hinnata planeedil viimase 53 aasta jooksul toimunud muutusi, näiteks uute põllumajandusmaade teket. Samuti joonistub fotodelt välja öiste linnatulede ulatuslik kasv. Kogutud andmed annavad teadlastele väärtuslikku teavet inimmõju ulatuse kohta.

Uus ajastu

Artemis II näol on tegu esimese mehitatud lennuga Kuu lähedale pärast 1972. aastat. Tollal astusid inimesed ka Kuu pinnale. Seekordne meeskond kaaslasele ei lasku. Selle asemel lendab kosmoselaev Orion Kuu taha trajektooril, mis aitab laeva tagasi Maa poole suunata kaaslase enda gravitatsiooni toel. Lennu kestel panevad astronaudid proovile aluse navigatsiooni-, side- ja elutagamissüsteemid.

Astronaudid veetsid viimased stardieelsed päevad stardiplatvormil ja selle ümbruses. Neljaliikmeline meeskond puhkas koos oma peredega legendaarses astronautide rannamajas, kus peatusid stardi eel ka mitmed Apollo kuuprogrammi veteranid. Lisaks käisid nad stardiplatvormil, et kõik viimased üksikasjad paika panna. Taolised tavapärased kontrollid aitavad vältida ootamatuid viivitusi stardihetkel.

Ühtlasi kordas meeskond lennujuhtidega üle kõikvõimalikud ohutusreeglid. Juhul kui stardihetkel peaks midagi valesti minema, peavad astronaudid sekunditega evakueeruma. Lennujuhtide kinnitusel kulgesid ettevalmistused plaanipäraselt.

Ettevalmistuste viimast faasi märkis Kennedy kosmosekeskuses tiksuv stardikell. Ametlik stardiloendus algas juba mitu päeva varem ja lennujuhtimiskeskus teeb praegu lennusüsteemidele viimaseid kontrolle. Stardidirektori Charlie Blackwell-Thompsoni sõnul läksid need valdavalt sujuvalt ja inseneridel tegeleda vaid paari väikese maapealseid seadmeid kimbutanud murega. Sünoptikud hindasid ilma halvenemise tõenäosuse kümnele protsendile.

Missiooni tervikuna on järgnevate kuuambitsioonide teoks tegemisel määrava tähtsusega ja sillutab teed kaaslase pinnale laskumisele. Pikemas vaates võiks kuumissioonid NASA kava järgi valada vundamendi mehitatud reisiks Marsile.