Ajalooline teetähis sündis ajal, mil kosmoselaeva meeskond oli kaotanud planeediga raadioside. Ühendus katkes ligikaudu 40 minutiks, sest Kuu jäi füüsiliselt kosmoselaeva ja Maal asuva juhtimiskeskuse vahele. Erinevalt Hiinast puudub Ameerika Ühendriikidel praegu Kuu orbiidil taristu, mis võimaldaks raadiosignaale Kuu tagaküljelt edasi saata. Plaanipärase sidekatkestuse ajal asusid astronaudid tegema põhjalikke teaduslikke vaatlusi.

Kosmoselaev liikus vaba tagasipöördumise trajektooril, mis võimaldas Orioni kapslil teha Kuu ümber tiiru, ilma kaaslase orbiidile sisenemata. Lahendus säästis kütust, sest suunas kosmoselaeva pärast lähikontakti Maa poole tagasi, ilma et selleks oleks pidanud käivitama peamootoreid. Lähimas punktis lahutas kosmoselaeva Integrity Kuu pinnast vaid 6545 kilomeetrit.

Veidi pärast Kuust möödumist nihutas Eesti aja järgi kella 2 paiku öösel meeskond inimkonna kaugusrekordi 406 771 kilomeetrini. Apollo 13 astronaudid püstitasid eelmise rekordi 1970. aasta aprillis. Missioonil osaleva Kanada Kosmoseagentuuri astronaudi Jeremy Hanseni hinnangul ei püsi aga rekord ilmselt kuigi kaua.

Missiooni juhib seekord Reid Wiseman ja piloodi rolli täidab Victor Glover. Missioonispetsialistidena lendavad kaasa Christina Koch ja Jeremy Hansen. Esimest korda ajaloos jõudis Kuu lähistele naine ja mustanahaline. Lisaks on Hanseni näol kuuraketi pardal esmakordselt välisriigi kodanik.

Teaduslik tähtsus

Mehitatud lend andis teadlastele ainulaadse võimaluse koguda andmeid kosmoselaeva illuminaatorite kaudu. Möödalennu käigus kaardistasid astronaudid palja silmaga varem nägemata geoloogilisi pinnavorme ja vaatlesid 53 minutit kestnud päikesevarjutust.

Kuigi viimastel kümnenditel on mänginud Päikesesüsteemi hõlmanud uuringutes kandvat rolli automaatjaamad, pakub inimsilm masinatele teatud olukordades tugevat konkurentsi. Teadlased hindavad inimsilma võimet eristada peeneid värvi- ja tekstuurivariatsioone robotkaamerate sensoritest paremaks. Seetõttu saavad astronaudid märgata detaile, mis aitavad geoloogidel paremini mõista planeedi loodusliku kaaslase arengut ja planeerida tulevasi missioone. Vaatlusi tehes toetus meeskond teadlaste koostatud detailsele kontrollnimekirjale.

Üks olulisemaid vaatlusobjekte oli Orientale nõgu, mida teadlased kutsuvad Kuu suureks kanjoniks. Tegu on 965 kilomeetri laiuse kokkupõrkekraatriga, mis asub kaaslase Maa-poolse ja planeedist eemale osutava külje piiril. Kuni Artemis 2 lennuni polnud inimkond seda pinnavormi päikesevalguses kordagi näinud.

Reid Wiseman selgitas, et kraatri põhjaosa paistis laiem ja tumedam, samas kui lõunaosa jättis tunduvalt heledama mulje: "See on väga selgepiiriline ning palju ringikujulisem, kui ma meie treeningutest mäletan."

Lisaks pinnavormide uurimisele otsisid astronaudid Kuu varjuküljelt valgussähvatusi. Kuna Kuul puudub kaitsev atmosfäär, jõuavad pisemadki kosmosekivid takistamatult pinnale. Sähvatused tekivad, kui mikrometeoriidid tabavad Kuu pinda ja vabaneb hulk kineetilist energiat. Vaatluste käigus silmas meeskond vähemalt nelja kuni viit taolist kokkupõrget.

Varem on inimesed selliseid mikrometeoriitide tabamusi kosmosest vaadelnud vaid Apollo missioonide ajal 1960. ja 1970. aastatel. Sündmuste paremaks tabamiseks jälgisid Kuu tumedat osa lennu ajal ka Maal asuvad harrastusastronoomid ja harrastusteadlased.

Möödalennu kuuendal tunnil algas missiooni teine suursündmus ehk täielik päikesevarjutus. Kuna Kuu paistis kapsli akendest erakordselt suurena, varjas taevakeha Päikese 53 minutiks. Maapealsete vaatlejate jaoks kestab analoogne sündmus maksimaalselt umbes seitse ja pool minutit.

Tavatult pikk vaatlusaken andis võimaluse uurida päikesekrooni ehk tähe välimist atmosfääri. Maalt vaadates varjutab Päikese eredus õrna krooni sageli ära, kuid Kuu tagant avanenud vaatenurk pakub uurijatele uut perspektiivi. Krooni käitumist ja sealseid struktuure mõistes on teadlastel võimalik paremini prognoosida kosmilist ilma ning potentsiaalseid ohte Maa taristule.

Uute andmete saamiseks palusid teadlased meeskonnal kirjeldada kroonis nähtavaid jooni ja struktuure. Kuna päikesekroon muutub pidevalt, vajavad teadlased andmeid kõikvõimalike nurkade alt. Silmade kaitsmiseks kandsid astronaudid akendest välja vaadates varjutusprille.

Astronaut Victor Glover andis juhtimiskeskusele varjutusest üksikasjaliku ülevaate. Ta kinnitas, et kui Päike kadus Kuu taha, jäi kroon endiselt nähtavaks ja tekitas peaaegu ümber kogu Kuu ulatuva halo: "Maa on seal väljas nii ere ja Kuu lihtsalt ripub meie ees, see must kera siin meie ees."

Kuigi Päike kadus kaaslase taha, märkas Wiseman, et Kuu ei mattunudki täielikku pimedusse. Astronaut teatas Maa peale, et märkimisväärne hulk päikesevalgust valgustab taevakeha endiselt tagantpoolt. Wiseman sõnas: "Kogu Kuu on valgustatud, see helendab terve Kuu tagant."

Varjutuse ajal leidis meeskond aega dokumenteerida ka Maa tõusu Kuu ketta tagant. Erinevalt Apollo 8 kuulsast fotost, kus astronaudid pildistasid tervet maakera, paistis planeet vaid õhukese sirbina. Vaatlejad püüdsid planeedi tõustes silmata Kuu serval ka tagantvalgustatud kuutolmu, mida pole võimalik tavatingimustes inimsilmaga märgata.

Tagasitee koju

Nüüd ootab astronaute ees kolmepäevane kodutee. Enne Maale jõudmist teeb meeskond videokõne missiooni teadlastega. Videokohtumisel arutavad astronaudid Kuu varjuküljel tehtud paljasilmavaatlusi ja tutvustavad uurijatele esmaseid leide.

Enne seda jõudsid astronaudid rääkida telefonitsi Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpiga. Riigipea õnnitles neid seni ladusalt sujunud lennu puhul. Ühtlasi uuris ta meeskonnalt, kuidas paistis Kuu varjukülg ja kas ilma sideta töötamine tekitas kõhedust. Vestlusega elustas Trump 1969. aastast pärit traditsiooni, mil Richard Nixon helistas Kuule astunud Apollo 11 meeskonnale. "Te olete kõik tõelised tänapäeva teerajajad," tunnustas Trump.

Koduplaneedile jõuab meeskond reedel. Atmosfääri sisenemise eel heidab Integrity oma küljest lennul energiat tootnud teenindusmooduli. Ülaatmosfääri jõudes hakkab laeva väliskülje, eriti selle kuumuskilbi temperatuur kiiresti tõusma. Samal ajal pidurdavad tihedamad õhukihid ka selle hoogu. Lõpliku kiiruse võtavad maha langevarjud, misjärel plartsatab kapsel California ranniku lähistel Vaiksesse ookeani. Mereväe sukeldujad aitavad astronaudid veest välja ja toovad nad tagasi kuivale maale.

Poliitiline mõõde

Tehnoloogiliste saavutuste kõrval mängib Artemis 2 lend olulist rolli suurriikide poliitikas. Praegu käib uute kosmoseprogrammide arendamisel Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahel tihe võidujooks. Konkurentsis kehtib kirjutamata põhimõte, et esimesena kanda kinnitanud osapool määrab tavaliselt ka tulevased mängureeglid.

Püsiva kohaloleku saavutamiseks plaanib NASA saata 2028. aastal astronaudid Kuu lõunapoolusele ja rajada sinna järgnevate aastate jooksul toimiva baasi. Enne kuupinnale laskumist peab aga 2027. aastaks kavandatud Artemis 3 meeskond testima kosmoselaevade põkkumist Maa orbiidil.

Suurriikide kosmosevõidujooksu varjutavad aga Ameerika Ühendriikide sisepoliitilised pinged ja eelarvevaidlused. Valge Maja värske eelarveettepanek kärbiks NASA kogueelarvet 5,6 miljardi dollari ehk 23 protsendi võrra. Kuigi plaan näeb ette miljardi dollari suurust rahasüsti Kuu-suunalisele Artemise programmile, väheneks agentuuri teaduseelarve pea poole võrra.

Kavandatud kärpeid kritiseerisid teravalt teadusringkonnad. Kosmoseuuringute toetusrühma Planetary Society esindaja Jack Kiraly nimetas CNN-ile antud intervjuus plaani allaandmise eelarveks. Kiraly hoiatas, et teadusrahastuse vähendamine ohustab otseselt mehitatud lennuprogramme, sest viimased toetuvad just fundamentaalteaduse avastustele.

NASA uus juht Jared Isaacman astus presidendi esitatud eelarvekava kaitseks välja. Isaacmani sõnul ületab NASA teaduseelarve endiselt kõikide teiste riikide kosmoseagentuuride teadusrahastuse kogusummat. Isaacmani nägemuses valmiks kuubaas 2036. aastaks ja selle ehituseks kuluks 30 miljardit dollarit.

Lisaks teadusprogrammidele seavad eelarvekärped kahtluse alla rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) tuleviku. NASA plaanis esialgu kaasata erakapitali, et ehitada vananevale jaamale orbiidil asendus. Nüüd nentisid agentuuri juhid, et eraettevõtetel puudub uue labori ehitamiseks rahaline stiimul. Kuna kosmoseturism ei paku piisavat nõudlust, soovib NASA uue iseseisva jaama ehitamise asemel kinnitada olemasoleva kompleksi külge uue mooduli.