24.04.26 AJALUGU ... Läänemere piirkonna iidsete kanaluude ja tänapäevani säilinud eesti maakana sulgede DNA analüüs näitab, et eesti maakana on säilitanud sadu aastaid püsinud kohaliku pärilikkuse. Soome suguvendadesse on aga aja jooksul segatud märkimisväärselt palju võõraid geenivariant.

23.04.26 AJALUGU ... Eesti rannikualade 13. sajandi külakalmistutele maetuid on seni peetud paganateks, sest neil on kaasas hauapanused. Hiljutised analüüsid aga osutavad, et tegu on siiski kristlastega. Eesti oli toona kaetud ilmselt väikeste erakirikute võrgustikuga, mis viitab kohalikule ristisõja-eelsele kristlaskonnale.

21.04.26 AJALUGU ... Kuigi Henriku Liivimaa kroonika kujutab Saaremaa vallutamist 1227. aastal ristisõja pöördepunktina, jäid võimusuhted saarel sajandi lõpuni heitlikuks. Allikad osutavad, et 13. sajandi saarlased olid rahvusvahelises suhtluses vilunud ja säilitasid suure otsustusõiguse ka uute isandate all.

16.04.26 TERVIS ... Lääne-Euraasia asukate genoomist leitud sajad evolutsioonilised nihked paljastavad, et paiksemaks muutunud inimesi surmavate nakkuste eest kaitsnud mutatsioonid teevad meid nüüd haavatavaks tsöliaakiale ja hulgiskleroosile.

11.04.26 AJALUGU ... Tartu rahuleping kindlustas küll Eesti iseseisvuse, ent vihastas Poolat sedavõrd, et riigis olevat hellitatud isegi mõtteid "kartulivabariigiks" tituleeritud riigi okupeerimisest, kirjutab Tartu Ülikooli uusima aja professor Eero Medijainen ajalookultuuri ajakirjas Tuna.

08.04.26 AJALUGU ... Muistse DNA põhjal saab uurida rahvaste kujunemist, kuid meeste isaliini määramine on seni olnud keeruline, sest proovid on sageli väikesed ja lagunenud. Tartu teadlased töötasid välja uue meetodi, mis võimaldab saada usaldusväärseid tulemusi ka väga vähese DNA põhjal.

08.04.26 TEADUSELU ... Tartu Ülikooli arheokeemia professor Ester Oras lahkab Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi plenaarettekandes biomolekulaarhumanitaaria kasvuraskusi. Loeng otsib vastust küsimusele, kas loodusteaduste ja humanitaaria piire lõhkudes teadusidentiteet pigem kaob või rikastub.

08.04.26 AJALUGU ... Kui tahta tööd teha korralikult, siis peavad ka tööriistad korralikud olema. Ja et tööriistad oleksid korralikud, peavad nad olema korralikust materjalist. Selline asjalik mõtteviis paistab olevat omane olnud juba kauge mineviku inimestele.

03.04.26 AJALUGU ... Kuigi 19. sajandil polnud naistel võimalik Tartu Ülikoolis ametlikult õppida, ei tähendanud see nende puudumist akadeemilisest ruumist.

02.04.26 AJALUGU ... Uus arheoloogiline leid näitab, et Põhja-Ameerika põliselanikud uurisid tõenäosusteooriat mängude kaudu märksa varem kui Vana Maailma rahvad.

01.04.26 LOODUS ... Teadlased seostasid aastakümneid karboni ajastu hiidputukate kopsakaid mõõtmeid toonase suure atmosfääri hapnikusisaldusega. Nüüd lükkas rahvusvaheline teadlasrühm tänapäeva putukatega tehtud katses senise dogma ümber.

31.03.26 AJALUGU ... Neandetrallased ei olnud mitte mingi suur ja ühtlane mass. Teadlased on saanud tõendeid, et see mitmeid Euraasia paiku asustanud inimliik jagunes piirkondlikesse rühmadesse, mille vahel olid vägagi suured geneetilised erinevused.

27.03.26 AJALUGU ... Tartumaal Kambja vallas asuv Köstrimäe linnamägi sai kultuurimälestise staatuse. Arheoloogide sõnul on tegemist esimese omataolise leiuga Eestis.

27.03.26 AJALUGU ... Kesk-Türgist leitud iidsed kutsikaluud nihutavad koerte teadaoleva ajaloo ligi 5000 aastat varasemaks. Värske geeniuuring kinnitas, et tegu on seni teadaolevalt vanimate koertesäilmetega.

26.03.26 AJALUGU ... Ligi kolm aastakümmet Prantsuse musketäri d'Artagnani hauda otsinud arheoloogidele naeratas viimaks õnn, kui Maastrichti kirikus sisse vajunud põrand paljastas legendaarse sõduri võimalikud säilmed.

24.03.26 ÜHISKOND ... Euroopat ei ohusta enim mitte Venemaa ja Hiina, vaid lõhenev ühiskond ja tugevnev paremäärmuslus. Demokraatia elushoidmiseks ei piisa pelgalt sõjalisest heidutusest, vaid luua tuleb ka tugev heaoluriik, rääkis Novaatorile Genti Ülikooli riigiteaduste professor ja Egmonti instituudi direktor Sven Biscop.

14.03.26 ÜHISKOND ... Möödunud nädalal külastas Eestit USAs asuva mõjuka mõttekoja Stimsoni keskuse Venemaa uurimisprogrammi juht Peter Slezkine. Novaator istus temaga maha, et rääkida vaba maailma saatusest, sõdadest ja USA-Euroopa suhete tulevikust.

13.03.26 AJALUGU ... Muusika, öeldakse mõnikord, ühendab rahvaid ja inimesi kõikjal maailmas, sest ta ei tunne piire. Tegelikult aga alati päris nii ei ole.

11.03.26 KESKKOND ... Looduskaitses levinud arusaama järgi vähendab inimtegevus reeglina elurikkust. Nüüd osutab Yorki Ülikooli teadlaste värske uuring risti vastupidisele. Nad leidsid, et kui Euroopa elanikkond keskajal katku tõttu vähenes, kuivas samas taktis kokku ka kohalik liigirikkus.

09.03.26 AJALUGU ... Pronksiaja Eesti elanikud sõid kõik üllatavalt ühtemoodi toitu, sõltumata üldisest elujärjest — putru, piima ja liha.

05.03.26 AJALUGU ... Inimene eristub oma lähematest sugulastest šimpansitest, gorilladest ja orangutanidest selgesti muu hulgas selle poolest, et käib kogu aeg kahel jalal.

03.03.26 AJALUGU ... Kagu-Aasia sääskede DNA analüüsist selgus, et vereimejad hakkasid nüüdisinimeste esivanemaid ründama ligi kaks miljonit aastat tagasi. Avastus aitab arheoloogidel tuua selgust varajaste inimeellaste rändeteede üle peetavatesse vaidlustesse.

27.02.26 AJALUGU ... DNA-analüüs osutab, et neandertallasest meeste ja nüüdisinimestest naiste vahelisi suhteid esines sagedamini kui vastupidist varianti. Teadlased oletavad, et sooline asümmeetria ei piirdunud vaid juhusuhetega.

25.02.26 AJALUGU ... Tänapäeva Serbias asuvat ligi kolme tuhande aasta vanust massihauda uurinud arheoloogid avastasid, et ründajad hukkasid võimaliku kultuurikonflikti käigus peamiselt just naisi ja lapsi. Samas jääb veel selgusetuks, kes täpselt ligi 2800 aasta eest 77 inimest tappis.

16.02.26 AJALUGU ... Iidsete põllukultuuride nagu nisu, rukki ja odra metsikud esivanemad kasvasid omal ajal palju väiksemal maa-alal kui seni arvatud. Niisugusele järeldusele on jõudnud teadlased Taanist ja Hispaaniast, toetudes masinõppele ja kliimamudelitele.

15.02.26 ÜHISKOND ... Venemaa lähtub Ukraina ründamisel aastasadade vanusest imperiaalsest loogikast, leiab Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Ühtlasi saadab agressioon karmi hoiatuse Venemaa koosseisu haaratud väikerahvastele. Lähemalt saab värske Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaleri mõtetega tutvuda Novaatori intervjuus.

12.02.26 AJALUGU ... Üks inimkonna kõige suuremaid saavutusi läbi aegade on edukas levik peaaegu kogu meie planeedi maismaapinnale. Üks silmapaistvamaid teetähiseid sel levikul on inimeste tähelepanuväärselt varajane jõudmine Austraaliasse, mitukümmend tuhat aastat tagasi.

08.02.26 AJALUGU ... Ajaloolane Tõnu-Andrus Tannberg avab ajakirjas "Looming" ilmunud värskes uurimuses, kuidas 1940. aasta juunipöörde üks peamisi korraldajaid Johannes Semper muutus vaid kümmekond aastat hiljem sama võimu silmis ohtlikuks rahvavaenlaseks. Paradoksaalsel kombel päädis see stalinistliku suurteose kirjutamisega.

08.02.26 AJALUGU ... Tartu Ülikooli geograafia kaasprofessor Taavi Pae tegi ajaloolise kalmistuplaani abil kindlaks, et Timotheus von Bock ei ole maetud eraldatuna kalmistumüüri äärde, nagu on kirjutanud Jaan Kross, vaid puhkab Võisiku mõisa kalmistul oma perekonna keskel.

30.01.26 AJALUGU ... Tartu Ülikooli eksperimentaalarheoloogide värsked katsed tõestavad, et 12. sajandi benediktiini munga Theophiluse kummalisel soovitusel töödelda rauda searasvaga oli tõsiteaduslik alus. Hapnikule suletud keskkonnas muutis nipp odava raudseibi väliselt sama kõvaks kui kalli terase.

28.01.26 AJALUGU ... Lidar-kaardi ja välitööde tulemusena oli 2025. aasta septembriks* avastatud 83 uut kääbast 33 kohast, näidates, et Eesti maastike pärandirikkus pakub veel palju avastamisrõõmu. Paraku on paljud kääpad hävimisohus, kirjutab Tartu Ülikooli arheoloogia teadur Pikne Kama ajalooajakirjas Tutulus.

22.01.26 AJALUGU ... Indoneesia koopast avastatud käekujutis on vanim teadaolev koopamaaling. Uus leid aitab heita valgust sellele, millal jõudsid esimesed inimesed Austraaliasse.

19.01.26 AJALUGU ... Rootsi kuninga Gustav V 1929. aasta visiit vallandas Tallinnas terava infosõja, kus riiklik "vana hea Rootsi aja" nostalgia põrkus kommunistide süüdistustega, et kuninglik külaskäik on vaid kattevari sõjalisele vandenõule Nõukogude Liidu vastu, kirjutab Londoni Ülikooli kolledži Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor Mart Kuldkepp ajakirjas Tuna.

16.01.26 AJALUGU ... Jääajal elas Euraasias suuri ja karvaseid loomi. Üks neist oli karvane ninasarvik.

15.01.26 AJALUGU ... Kui seni peeti Eesti vanimaks ukseks ligi 630-aastast Bremeni tornis asuvat ust, siis hiljutine uurimistöö selgitas välja, et Toomkiriku uks on sellest veel 16 aastat vanem.

12.01.26 AJALUGU ... Ligi 4000 skeletist eraldatud DNA analüüs viitab, et osa laialt levinud herpesviirustest nakatasid Euroopas elanud inimesi juba vähemalt rauaajast saadik ja suutsid jätta oma pärilikkusainet ka nende genoomi. Vana DNA aitab mõista seeläbi paremini viiruste ja pikemas vaates ka inimeste evolutsiooni.

09.01.26 AJALUGU ... Lõuna-Aafrikast leitud umbes 60 000 aasta vanused nooleotsad on seni vanimad teadaolevad tõendid mürgirelvade kasutamisest inimajaloos. Teadlaste hinnangul kasutasid sealsed kütt-korilased mürgiseid taimi, mis aitasid saaklooma uimastada.

08.01.26 AJALUGU ... Põhja-Aafrikast Marokost leitud inimeellaste säilmed osutusid oodatust märksa vanemaks, paigutudes 773 000 aasta tagusesse aega. Avastus täidab inimevolutsiooni ajajoonel suure tühimiku ning viitab, et mandri põhjaosa võis mängida nüüdisinimeste ja nende hõimlaste kujunemisel arvatust tähtsamat rolli.

08.01.26 AJALUGU ... Aastakümneid muuseumihoidlas luuripatsina arvel olnud väike leid osutus nüüdisaegsete uuringute põhjal kiviaegseks loomakujukeseks. Arheoloogide hinnangul on tegemist seni ainsa teadaoleva omataolise kasetökatist voolitud figuuriga maailmas.

05.01.26 AJALUGU ... Enne sünteetiliste värvainete tulekut värviti tekstiile kohalike taimede, koorte ja juurte abil. Paljud neist oskustest on tänaseks unustusehõlma vajunud, kuid rahvusvaheline teadusprojekt püüab vanu värvimismeetodeid taasavastada ja hinnata nende potentsiaali nüüdisaegses tekstiilitööstuses.

05.01.26 AJALUGU ... Kahejalgsus on üks silmapaistev tunnus, mis inimesi imetajate seas eripäraseks teeb.

30.12.25 AJALUGU ... Umbes 5000 aasta eest hukkus ja külmus Alpides eelnevalt noolehaava saanud muinasinimene, keda tänapäeval tuntakse jäämees Ötzina. Nüüd osutab Brasiilia teadlaste uuring, et murtud luude, sooleparasiitide ja tahmast mustade kopsude kõrval kannatas mees inimese papilloomviiruse HPV16 all.

30.12.25 AJALUGU ... Inimene arvatakse pärit olevat Aafrikast. Gruusiast leitud fossiilide põhjal väidab nüüd rühm teadlasi, et inimese liike, keda kaugetel aegadel Aafrikast välja rändas, võis olla rohkem kui seni arvatud.

23.12.25 AJALUGU ... Sõjajärgses Nõukogude Eestis oli inimeste argielu tugevalt politiseeritud. Oludes, kus igast külast otsiti kulakuid, võis ühest lausest või kuulujutust välja kasvada aastaid kestev ülekuulamiste jada. Protsess lõhkus ka Eesti külaühiskonna, osutab Tartu Ülikooli ajaloolane.

16.12.25 AJALUGU ... Aastal 1994 tuli Lõuna-Aafrikast välja mõistatuslik ja väga hästi säilinud muistne inimluustik. Nüüd osutab Austraalia teadlaste uuring, et Pätajala nime kandva inimlase näol võib olla teadusele seni tundmatu liigiga.

14.12.25 ÜHISKOND ... Lõppeval nädalal väisas Eestit maailmakuulus genotsiidiuurija ja ideede ajaloolane Dirk Moses. Novaator istus sel puhul professor Mosesega maha, et rääkida Gazast, Ukrainast ja sellest, miks on rahvusvahelised normid süsteemse vägivalla ees nõnda jõuetud.

11.12.25 AJALUGU ... Inglismaalt Suffolki krahvkonnast Barnhami küla lähedal tuli maapõuest välja umbes 415 000 aasta vanune tulekolle. Tegu on teadaolevalt vanima sihilikule tule tegemisele viitava leiuga. Teadlased oletavad, et kolde valmistasid neandertallased.

10.12.25 AJALUGU ... Põhjus, miks kääbikud välja surid, on pakkunud teadlastele omajagu nuputamist. Hiljutine teadusuuring viitab nüüd võimalusele, et neile sai saatuslikuks pikk põuaperiood.

09.12.25 AJALUGU ... Võrumaal Kirikumäe järvest leiti umbes 2000 aasta vanune männipuidust ühepuupaadi katkend, arheoloogide sõnul on tegemist Eesti vanima puupaadi leiuga.

01.12.25 AJALUGU ... Esmaspäeval kell 12.00 toimub Tartu Ülikooli aulas rahvusülikooli 106. aastapäeva aktus, kus peab TÜ audoktor professor Svante Pääbo inglise keeles akadeemilise loengu "About Neandertals, and how they live on in many of us" ("Neandertallastest ja kuidas nad paljudes meis edasi elavad").