23.04.26 PSÜÜHIKA ... Inimeste keeleoskuseks hädavajalik geneetiline vundament kujunes välja ammu enne neandertallaste ja nüüdisinimeste lahknemist. Aju suuruse ja emade vaagna laiuse vaheline kompromiss tõmbas aga selle edasisele arengule piiri, osutab hiljutine uuring.

21.04.26 PSÜÜHIKA ... Ida-Euroopa eakate vaimne võimekus jääb Kesk- ja Põhja-Euroopas elavatest eakaaslastest maha osaliselt varasemate elutingimuste ning sügavama sotsiaalse eraldatuse tõttu. Hiljutine uuring osutab, et kuigi Ida-Euroopa vanemaealiste mälu on seetõttu juba eos kehvem, ei kiirenda need tegurid hilisemat kognitiivset allakäiku.

20.04.26 PSÜÜHIKA ... Inimesed kipuvad keskendumist nõudvaid helisid kuulates tihti silmi sulgema, lootes vähendada niimoodi visuaalseid segajaid. Shanghai Jiao Tongi Ülikooli teadlased aga tõestasid, et mürarikkas keskkonnas teevad kinnised silmad hoopis karuteene ja halvendavad oluliselt kuulmistundlikkust.

20.04.26 PSÜÜHIKA ... Papagoid on tuntud selle poolest, et suudavad meisterlikult jäljendada mitmesuguseid hääli ja häälitsusi, mida kuulevad, sealhulgas inimkeele sõnu ja lauseid.

10.04.26 PSÜÜHIKA ... Inimahvidele meeldib üksteise näoilmeid järele aimata, ja nad valdavad seda kunsti üllatavalt täpselt.

07.04.26 TERVIS ... Kuigi psühhiaatrid hellitavad lootusi, et psühhedeelikumid aitavad leevendada raskekujulisemaid vaimse tervise probleeme, on jäänud nende võimalik toimemehhanism katsetes segaseks. Varasemaid tulemusi koondav metaanalüüs vihjab nüüd, et tavapäratute teadvuselamuste taga on eri ajuosade tihedam ristsuhtlus.

06.04.26 PSÜÜHIKA ... Inimestele on ikka laulda ja tantsida meeldinud. See on seotud muu hulgas sellega, et inimestel on enamasti päris hea rütmitunnetus. Pole ju haruldane, kui tunneme laulu ära puhtalt rütmikoputuse pinnalt.

02.04.26 ÜHISKOND ... Iga lapse otsustamisvõime areneb omas tempos ja 18 kui täiskasvanuks saamise piir on ühiskondlik kokkulepe. Sestap on Eesti ekspertide sõnul oluline, et lapsed saaksid otsustamist piisavalt harjutada juba enne 18. sünnipäeva: olgu siis valides sukkpükste värvi, huviringi või gümnaasiumi.

25.03.26 PSÜÜHIKA ... Informatsiooni on meie ajal külluses ja üha enam ka ülekülluses. Üha enam hakkab informatsiooni üleküllus kahjustama ka inimeste heaolu.

23.03.26 TERVIS ... Paljudel inimestel süvendab igapäevane stress kroonilisi nahahaigusi ja tekitab piinavat sügelust. Nüüd kaardistas rühm Hiina teadlasi esimest korda ära närvirakkude võrgustiku, mis muundab psühholoogilise pinge tuntavaks füüsiliseks põletikuks.

23.03.26 PSÜÜHIKA ... Tehisaru vestlusrobotitest on paljudele inimestele saanud igapäevane vestluskaaslane. Nende käest küsitakse nõu, nendega minnakse isiklikuks. Mõned ütlevad, et tehisaru tekste ei saagi enam inimese tekstidest eristada.

19.03.26 PSÜÜHIKA ... Kuigi nn tubli tüdruku sündroom võib kõlada paljudele tuttavlikult, pole seda varem teaduslikult uuritud. Tartu Ülikooli tudengi küsitlusel põhinev analüüs näitas, et tegemist võib olla eristatava psühholoogilise mustriga. Selle keskmes on tingimuslik eneseväärtustamine ja tugev seos perfektsionismiga, mis võib mõjutada ka naiste heaolu.

18.03.26 PSÜÜHIKA ... Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on paljusid inimesi kimbutav seisund, millele on viimastel aastatel üsna aktiivselt, mõnede arvates isegi häirivalt aktiivselt tähelepanu juhitud.

17.03.26 PSÜÜHIKA ... Ravikanepit kasutatakse kogu maailmas vaimse tervise häirete raviks üha sagedamini. Austraalia teadlaste mahukas ülevaateuuring osutab aga nüüd, et korraga rohkemaid uurimisaluseid vaadates on kanepi vaimu turgutav toime on olematu või nullilähedane.

16.03.26 PSÜÜHIKA ... Ehkki beebid ei oska veel kõndida ega rääkida, valdavad nad pettuse põhitõdesid juba enne esimest sünnipäeva, leiavad Inglismaa ja Kanada teadlased värskes uuringus.

04.03.26 PSÜÜHIKA ... Vasakukäelised inimesed ei erine paremakäelistest ainult selle poolest, et kirjutavad eelistatult vasaku käega, kui keegi peaks veel käsitsi kirjutama. Värske teadusuuringu järgi on vasakukäelised ka paremakäelistest võistluslikumad.

02.03.26 PSÜÜHIKA ... Kiired muutused ühiskonnas jätavad otsese jälje ka noorte ainevahetusele. Tartu Ülikooli teadlased uurisid kahe muidu sarnase põlvkonna tervist ja avastasid ootamatult, et noorema põlvkonna saledamatel noortel kujunes kõrgem veresuhkru tase.

26.02.26 PSÜÜHIKA ... Kõrge eani suurepärase mäluga nn supervanurite aju toodab nende eakaaslastest edukamalt uusi närvirakke, selgub USA teadlaste hiljutisest uuringust. Tähelepanek võib pakkuda pikas vaates uusi lähepunkte dementsuse seljatamiseks.

25.02.26 PSÜÜHIKA ... Piisab juba mõnest klaasist märjukesest, et inimese aju hakkaks teistmoodi tööle. Iga ajupiirkond töötleb sel juhul infot piltlikult öeldes oma nurgas ega jaga seda teiste piirkondadega, osutab USA teadlaste uuring.

25.02.26 PSÜÜHIKA ... Sotsiaalmeedia ja digikultuur kujundavad Eesti koolipoiste iluideaale oodatust tugevamini. Internetist pärit kuvandid seavad noormeestele sageli kättesaamatuid ja kohati absurdseid ootusi, selgub EBS-i nooremteaduri uurimistööst.

21.02.26 PSÜÜHIKA ... Üksildus painab kogu maailmas üha enamaid inimesi. Nüüd selgub, et inimese enda isikuomadused mängivad üksilduse tekkel võrreldes muude teguritega suurematki rolli kui seni arvatud.

19.02.26 PSÜÜHIKA ... Meeste ja naiste aju piirkonnad on ühendatud veidi isemoodi. Mõned neist erinevustest aju ühendusmustrites tulevad vanusega rohkem esile, osutab USA teadlaste uuring. Tegu on siiski alles uuringu esmaversiooniga, mille järelduste paikapidavust pole hinnanud teised teadlased.

19.02.26 PSÜÜHIKA ... Juba vanad roomlased tõdesid, et kordamine on tarkuse ema: mida enam midagi korrata, seda paremini see meelde jääb. Värske teadusuuring aga täpsustab, et tähtis pole mitte ainult korduste arv, vaid ka korduste vahele jääv ajavahe.

18.02.26 PSÜÜHIKA ... Inimeste isikuomadused on ühest küljest üsna püsivad, teisest küljest märgatavalt muudetavad. Nüüd on Saksa ja Šveitsi teadlased saanud tõendust, et isikuomadusi saab meelepärases suunas edukalt muuta veel vanemaski eas.

16.02.26 TERVIS ... Mida rohkem trenni teha, seda rohkem tekib ajus teatud rakkude vahel ühendusi, osutab USA teadlaste hiiruuring. Just need rakud tagavad, et regulaarsest trennist ka mingit kasu tõuseks.

11.02.26 PSÜÜHIKA ... Dementsusriski vähendab märgatavalt vaid kindlat tüüpi infotöötluse kiirust arendav ajugümnastika, leidis rühm USA teadlasi 20 aastat kestnud mahuka uuringu põhjal. Väga oluline oli seejuures järjepidevus: ühekordsest treeningkursusest jääb dementsuse peletamisel väheks.

10.02.26 PSÜÜHIKA ... Kuidas õpivad lapsed koostööd tegema? Selgub, et üsna palju sõltub siin lapsi ümbritsevast kultuuriruumist.

09.02.26 ÜHE MINUTI LOENG ... Kuigi sotsiaalmeedias võib olla sadu kontakte, kinnitavad uuringud, et heaolu ja pika ea tagab juba üks usaldusväärne inimsuhe, kirjutab Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu uurimisrühma doktorant-nooremteadur Stella Täht-Vaik.

06.02.26 PSÜÜHIKA ... Kui inimene midagi vaatab, siis ei ole ta silmad sugugi paigal, isegi kui ta ise seda võib-olla arvab.

03.02.26 HARIDUS ... Vahepeal mitme riigi kooliprogrammist välja roogitud nõue kirjutada käsitsi on saanud uue elu. Uuringud osutavad, et muudatus soosib laste arengut. Käsitsi kirjutades hakkavad lastel ajus tööle õppimise ja mäluga seotud piirkonnad, mis klaviatuuril tippides samavõrd ei aktiveeru.

02.02.26 PSÜÜHIKA ... Levinud arvamused upsakatest mulkidest või naljatlevatest hiidlastest ei leia teaduses kinnitust. Tartu Ülikooli teadlaste mahukas analüüs näitab, et eestlaste iseloom on piirkonniti üllatavalt ühetaoline ja erinevused tulevad välja alles neid piltlikult öeldes statistilise mikroskoobiga vaadates.

02.02.26 PSÜÜHIKA ... Mõnikord on nii, et kui on midagi vaja teha, ja me saame aru, et on vaja, siis me ikkagi ei tee seda, vaid lükkame edasi.

30.01.26 PSÜÜHIKA ... Minneapolise sündmused kinnitavad taas, et vanasõna "oma silm on kuningas" on petlik. Miks välistavad aju filtrid objektiivse pealtnägija olemasolu ja kuidas varasemad kogemused videopilti moonutavad, selgitas õiguspsühholoog Kristjan Kask.

20.01.26 ÜHISKOND ... Toksilisest maskuliinsusest on küll palju juttu, ent millest see täpselt koosneb? Rühm Uus-Meremaa teadlasi kaardistas nüüd kaheksa heteroseksuaalsete meeste toksilise maskuliinsuse tunnust. Seejuures ilmnes, et vaenulikult toksilised on vaid väike hulk mehi ning sagedamini näeb seda majandusliku kitsikuse või sotsiaalse tõrjutuse korral.

19.01.26 PSÜÜHIKA ... Hobused tunnevad inimesi kohati ehk isegi paremini kui inimesed hobuseid.

13.01.26 PSÜÜHIKA ... Kalendrid, kilekotid, margid ja õllepurgid – need on vaid mõned näited asjadest, mida Eesti inimesed koguvad. Mõne jaoks on esemed mälestuste kandjad, teise jaoks aga hoopis koormaks. Kogumise ja minimalismi vahel näib olevat sügav vastandus, kuid tegelikult põimuvad need elu- ja mõtteviisid paljudel tasanditel.

13.01.26 PSÜÜHIKA ... Valgus aitab maailma näha, aga kasu on tast muudki.

12.01.26 PSÜÜHIKA ... Vahel on raskeim osa teekonnast esimene samm ja keerulisim osa kirjandist esimene lause. Tegu pole tingimata huvipuudusega. Pigem osutab üks osa ajust vastupanu, kui tuleb alustada uue ja potentsiaalselt ebameeldiva ülesandega, selgus Jaapani teadlaste uuringust.

12.01.26 PSÜÜHIKA ... Igapäevaelus maailmas talitades tuleb pidevalt ümberringi toimuvat jälgida ja olla erksalt valmis selleks, mis võib kohe juhtuma hakata.

09.01.26 LOODUS ... Osa koeri on piltlikult öeldes andekad keeleõppijad. Rühm Ungari teadlasi leidis nüüd, et sellised koerad võivad pelgalt inimeste juttu pealt kuulates ära õppida nii mõnegi eseme, näiteks mänguasja nime.

07.01.26 PSÜÜHIKA ... Eesti Ekspressis ilmunud loos esitatud tervisekassa andmete põhjal on vaimse tervisega seotud haiguslehtede arv kasvanud aastaga 20 protsenti. Seejuures on diagnooside saajate seas valdavalt noored ja naised. Kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on see märk pikalt lahendamata kriisist, mis on nüüdseks jõudnud kriitilise piirini.

31.12.25 PSÜÜHIKA ... Ligi 6000 last hõlmanud aju-uuring viitab, et sageli aktiivsus- ja tähelepanuhäire leevendamiseks kasutatavad ravimid, nagu ritaliin ja amfetamiinid, ei paranda aju keskendumisvõimet otseselt, vaid mõjutavad hoopis ärkveloleku ja preemiasüsteemiga seotud ajupiirkondade tööd.

29.12.25 PSÜÜHIKA ... Koer on koduloom olnud juba tuhandeid aastaid, kuid meie suhetes nende neljajalgsete sabaliputavate sõpradega esineb seniajani väikesi enamasti märkamatuks jäävaid arusaamatusi. Me ei mõista koeri nii hästi, kui arvame end neid mõistvat.

22.12.25 PSÜÜHIKA ... Positiivse psühholoogia eksperdid ei tee ise seda, mida teistele soovitavad. Just see võib olla püsiva ja pikaajalise heaolu võti.

15.12.25 PSÜÜHIKA ... Inimkond on jõudnud teelahkmele, kus tuleb valida tehnoloogia teadliku kasutamise ja vaimse allakäigu vahel, leiab Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Jaan Aru. Mugavusest tingituna valivad inimesed praegu valdavalt tee, kus loovutavad oma vabaduse märkamatult suurkorporatsioonidele.

15.12.25 PSÜÜHIKA ... Inimesed, kes suhtuvad teistesse osavõtlikult, tunnevad ka ennast paremini.

10.12.25 PSÜÜHIKA ... Skisofreenia spektrihäirega inimestele on võimalik leida paremaid ravi ja diagnoosi võimalusi, kasutades patsientide vereproove, kõneles Tartu Ülikooli neurofüsioloogia nooremteadur Carolin Kuuskmäe lühiloengus.

05.12.25 PSÜÜHIKA ... Kui kõneleja kasutab oma jutuainese ilmestamiseks käeliigutusi, väljendub ta kuulajate meelest selgemalt, pädevamalt ja veenvamalt, osutab USA teadlaste uus uuring. Mõistmist toetavad aga üksnes jutu sisuga seotud žestid.

04.12.25 PSÜÜHIKA ... Üksiolek toimib emotsioonidest pakatavas ja tähelepanunõudlikus maailmas tõhusa jahutussüsteemina, mis aitab taastuda nii stressist kui ka liigsest elevusest, leiab Durhami Ülikooli psühholoogia kaasprofessor Thuy-vy Thi Nguyen. Kasulik mõju avaldub aga vaid juhul, kui eraldatus on vabatahtlik, mitte inimesele peale sunnitud.

03.12.25 TÄHELEPANU! TEGEMIST ON TEADUSEGA ... Sageli seostub sõna "impulsiivsus" meile hetkeajel tehtud halbade otsustega – olgu selleks poeriiulilt haaratu või järsk manööver liikluses. Tartu Ülikooli teadlaste sõnul on ga tegemist püsiva isikuomadusega, millel on oma bioloogiline otstarve ja mida on võimalik targalt suunata.