Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimese aju tukastab vaimse pinge ajal
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on paljusid inimesi kimbutav seisund, millele on viimastel aastatel üsna aktiivselt, mõnede arvates isegi häirivalt aktiivselt tähelepanu juhitud.
Austraalia teadlased on nüüd avastanud üllatava põhjuse, miks aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk ATH käes kannatavatel inimestel on mõnikord raske pikemalt keskenduda.
Elaine Pinggal Melbourne'ist Monashi Ülikoolist ja ta kolleegid on lähemalt uurinud ärkvel olevate inimeste ajus aeg-ajalt ajutiselt ilmnevaid ajuaktiivsuse mustreid, mis muidu iseloomustavad magavaid inimesi.
Teadlastel oli sugenenud kahtlus, et see eriskummaline nähtus võiks aidata seletada aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimestel esinevaid tähelepanu hoidmise raskusi.
Teadlased kutsusid katseid tegema üle 60 täiskasvanud vabatahtliku, kellest pool olid ATH-ga, kuid ravimeid siiski ei tarvitanud, ja pool olid ATH-ta ehk neurotüüpilised inimesed.
Katseisikutele anti ülesandeid, mille täitmine nõudis püsivat tähelepanu. Samal ajal jälgisid teadlased katseisikute ajuaktiivsust.
Nad tuvastasid, et ATH-ga katseisikutel oli unetaolise ajuaktiivsuse ettetuleku juhtumeid ülesande täitmise ajal rohkem kui ATH-ta isikutel.
Selgus ka, et just nende aktiivsusmustrite ilmnemise hetkedel kippus inimeste tähelepanu hajuma.
Pinggal ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Journal of Neuroscience, et unemustri puhangud võivad aidata seletada, miks tuleb ATH puhul ülesandeid lahendades ette tähelepanu hajumisega seonduvaid raskusi nagu vigade tegemine, aeglasem reageering ja unisus.
Teadlased tõdevad, et niisugused muidu uneaega iseloomustavad ajuaktiivsusmustrite episoodid on tegelikult aju normaalne vastus vaimselt nõudlikule olukorrale. Vaimne pingutus väsitab ja aju vajab pisut puhkust, nii nagu keha vajab puhkust füüsilise pingutuse vahele.
Unemustri puhanguid tuleb ette kõigil, aga ATH-ga inimestel märksa sagedamini kui teistel. Siin võibki siis peituda põhjus, miks ATH-inimesel tähelepanu teistest rohkem hajub.
Pinggal ja ta kolleegid tahavad nüüd edasi uurida, kas neil õnnestub tähelepanu hajumist mingite võtetega vähendada. On näiteks teada, et helide abil saab une ajal ajulaineid muuta. Võib-olla saab õigesti valitud helidest abi ka aju toetamiseks ärkvelolekuaja puhkehetkil.
