Seni on valjult kõlama jäänud tõdemus, et aju saab energiat eelkõige glükoosist ehk teatavast suhkrust. Aga asjaolu, et aju võib energiat ammutada ka lipiididest ehk rasvalaadsetest ainetest on jäänud pigem teadmatuse varju.

Nüüd on Kanada teadlased tulnud välja uuringuga, mis osutab närvirakkudes sisalduvatele pisikestle lipiiditilkadele, mis, nagu selgub, täidavad närvirakus ka tähtsaid ülesandeid.

Varem on teadlased arvanud, et lipiidid hoiavad närvirakkudes peamiselt struktuuri ja moodustavad membraane.

Ka lipiiditilgakesi, mis sisaldavad peamiselt just triglütseriide ehk laias laastus rasvu, on varem närvirakkudes märgatud, kuid tähelepanu on neile rohkem pööratud haiguste kontekstis. Mida nad tervetes rakkudes teevad, ei ole hästi teada olnudki.

Thierry Alquier Montréali Ülikoolist, Elizabeth Rideout Briti Columbia Ülikoolist ja nende kolleegid uurisid hiirte ja äädikakärbeste närvirakke, valides välja just sellised rakud, mis tegelevad keha energeetika reguleerimisega.

Nad leidsid rakkudest üles ensüümid, mis tegelevad lipiiditilgakeste moodustamise ja talitlusega. Siis muundasid nad hiirte ja kärbeste geene nii, et need ensüümid enam korralikult ei toiminud.

Selle peale oli katseloomade ainevahetuses ja energiakasutuses märgata selgeid muutusi: hiirtel muutusid muu hulgas toidueelistused, äädikakärbestel hakkas kehasse kogunema rasva.

Alquier, Rideout ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Metabolism, et lipiiditilgad varustavad närvirakkude mitokondreid rasvhapetega, millest mitokondrid närvirakkude tööks energiat ammutavad.

Kuid neist tilkadest võetakse materjali ka membraanide parandamiseks.

Autorid kirjutavad, et lipiiditilkade tähtsus närvirakkude varustamisel energiaga on aju korraliku toimimise jaoks kriitiline. Ehk päris ilma rasvata ei saagi aju hakkama.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.