Teadlased on nimelt lähemalt uurinud, kuidas lagunevad 27 kilomeetri pikkuses tunnelis toimuvail osakestepõrkeil tekkivad B-mesonid, kvargist ja antikvargist koosnevad osakesed.

B-mesoni lagunemisel võib tekkida väga mitmesuguseid osakesi, igat komplekti mingi tõenäosusega.

Teadlased on nüüd aga tähele pannud, et niisugust B-mesoni laguosakeste komplekti, mis koosneb ühest kaaonist, ühest piionist ja kahest müüonist, tekib natuke harvem kui standardmudelist peaks tulenema. Seda osakeste komplekti peakski tekkima väga harva, aga katses selgub, et seda tekib mudeli ennustatust harvemgi veel.

Peale selle erinevad standardmudeli põhjal prognoositust ka suunad, milles selle komplekti laguosakesed sündmuspaigalt pagevad, mis samuti viitab, et midagi võib asjakohaseis füüsikaseadusis olla teisiti kui arvatud.

Teadlased kirjutavad ajakirjas Physical Review Letters, et B-kvargi ehk põhjakvargi ja müüoni vaheline vastastikmõju tundub katse põhjal olevat päris palju väikesem kui teooria ette näeb — isegi peaaegu nii palju väiksem, aga mitte ka päris nii palju, et standardmudelit saaks ametlikult kõigutama hakata.

Tulemus viib teadlasi mõttele, et maailmas võib olemas olla mingeid ebatavaliselt suure massiga osakesi, mis aitaksid tuvastatud kõrvalekallet seletada, aga CERN-is neid osakesi paraku otseselt luua ei saa.

Teadlased loodavad, et midagi selgemat võib ilmsiks tulla, kui Suurt Tuumaosakeste Põrgutit tulevikus täiustatakse.

Praegu aga jääb standardmudel püsima, sest seni näha olevad ebakõla märgid võivad edasistes katesetes osutuda statistiliseks kõrvalekaldeks, mis suuremates andmemahtudes lahtub.

Standardmudel on kasutusel olnud üle poole sajandi. Ta kirjeldab elementaarosakeste maailma ülihästi, kuid on ebatäielik, sest maailmas on muis valdkonnis veel mõndagi, mida ta kirjeldada ei suuda. Seetõttu on füüsikud kindlad, et kunagi tuleb standardmudel millegi veel parema vastu välja vahetada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.