Aprilli keskel sündis Luunja tallis Eesti Maaülikooli veterinaarteadlaste kloonitud varss. Sellega sai Eesti teiseks riigis Euroopas, millel on võimekus hobuseid kloonida.

Katkiste esemete kordategemine on Eestis muutunud nõukogude-aegsest majanduslikust paratamatusest teadlikuks vastupanuks tänapäevasele masstarbimisele. Eesti Rahva Muuseumi teaduri Tenno Teidearu värske uurimus näitab, et varasem vajaduspõhine strateegia on leidnud uue hingamise keskkonnahoidlikus mõtteviisis ja liikumises.

Möödunud nädalal tegi Artemis II missiooni meeskond edukalt tiiru ümber Kuu ja inimjalg võiks NASA plaanide järgi Kuule astuda aga 2028. aasta alguses. Eesti ekspertide hinnangul on ootus üleliia optimistlik, sest alles arendatavaid maandumismooduleid ootavad esmalt tuleristsed Maa orbiidil ja USA heitlik poliitika toob ajakavasse katkestusi.

Kui lugemis- ja kirjutamisraskustest räägitakse sageli juba algklassides, siis matemaatika õpiraskus jääb tihtipeale varju. Seejuures ei kao raskused laste vanemaks saades – nendele pööratakse lihtsalt vähem tähelepanu, kirjutab eripedagoog ja Tallinna Ülikooli eripedagoogika lektor Liina Malva.

Hooletu suhtumine teadusjulgeolekusse võib ohtu seada nii Eesti e-riigi turvalisuse kui maine liitlaste silmis, mistõttu peab julgeolekuline mõtlemine muutuma teadlaskonnas igapäevaseks ning kohandada tuleb rahvusvahelistumise ja teadusrahastuse reegleid, kirjutab Sisekaitseakadeemia teadusprorektor Riin Tamm.

Terviseameti värske uuring näitab, et puukidega levivate haigustekitajate levimus erineb Eesti piirkonniti märkimisväärselt: kõrgeim puukborrelioosi levimus tuvastati Lääne-Virumaal, samas kui puukentsefaliidi viirust leiti enim Saaremaal.

Tartu rahuleping kindlustas küll Eesti iseseisvuse, ent vihastas Poolat sedavõrd, et riigis olevat hellitatud isegi mõtteid "kartulivabariigiks" tituleeritud riigi okupeerimisest, kirjutab Tartu Ülikooli uusima aja professor Eero Medijainen ajalookultuuri ajakirjas Tuna.

Tartu Ülikooli teadlaste värske analüüs näitab, et toidukaupade käibemaksu alandusega ei kaasne enamasti oodatud hinnalangust ja see ei paranda oluliselt inimeste toimetulekut.

Kui puukentsefaliit ja borrelioos on juba enamikele Eesti inimestele tuttav, siis viimastel aastatel diagnoositakse siinmail ka üha sagedamini alfa-gali ehk AGS-sündroomi. Puukide levitatav haigus tekitab inimesel ägedat loomsete toiduainete talumatust.

Tartu Ülikooli rahvatervise nooremteadur Laura Lõo töötas koos rahvusvahelise teadlasrühmaga välja uudsed mudelid, mis aitavad tuvastada südamepuudulikkuse riski märgatavalt varem.

Artemis 2 missiooni neli astronauti möödusid Eesti aja järgi teisipäeva öösel Kuu tagaküljest ja jõudsid selle käigus Maast enam kui 406 000 kilomeetri kaugusele. Meeskond purustas sellega enam kui poole sajandi eest Apollo 13 astronautide püstitatud rekordi.

Kuigi 19. sajandil polnud naistel võimalik Tartu Ülikoolis ametlikult õppida, ei tähendanud see nende puudumist akadeemilisest ruumist.

Iga lapse otsustamisvõime areneb omas tempos ja 18 kui täiskasvanuks saamise piir on ühiskondlik kokkulepe. Sestap on Eesti ekspertide sõnul oluline, et lapsed saaksid otsustamist piisavalt harjutada juba enne 18. sünnipäeva: olgu siis valides sukapükste värvi, huviringi või gümnaasiumi.

Paljude südamehaiguste taga on ateroskleroos ehk arteriseinte paksenemine. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö osutab, et veresoonte seisukorrale tasub tähelepanu pöörata juba lapseeas. Ilmnes, et Eesti ja Soome hilisteismeliste arterite seisund peegeldab nende elustiilivalikuid alates üheksandast eluaastast.

Nagu inimene viib olulise, ent tülika kraami keldrisse, võib ka ühiskond kohelda mõnda piirkonda ebamugava kolikambrina. Ramón y Cajal vanemteadur Francisco Martinezi välitööd näitavad, et kuigi Ida-Virumaa inimesed tunnevad oma kodukohaga tugevat seost, otsivad nad laiema ühiskondliku hoiaku eest peidupaika keldritest, datšadest ja teistest varjatud kohtadest.

Atlandi ookeani hoovuste süsteemi ehk AMOC-i võimalikku kokkukukkumist peetakse üheks suuremaks kliimaohuks, ähvardades muuta Põhja-Euroopa drastiliselt külmemaks. Eesti teadlaste osalusel valminud uuring näitab nüüd, et viimati päädis hoovuste nõrgenemine krõbedamate talvedega jättes Eestisse suvesooja.

Eestis on südame-veresoonkonnahaigused endiselt peamine surmapõhjus ning selles on sageli süüdi kõrge kolesteroolinäit, mis on ligi 60 protsendil Eesti inimestest normist väljas. Kolesteroolihäireid esineb üha enam ka noortel ja naistel ning seda eriti pärast üleminekuiga, mil suureneb märkimisväärselt südamehaiguste risk.

Maailmas leidub terve hulk asju, mis võivad vussi minna ja millega isegi parim juht midagi ette võtta ei saa. Seetõttu on vale rääkida nii riskide maandamisest kui ka nulli viimisest, kirjutavad akadeemik ja Cybernetica teadusdirektor Dan Bogdanov ning vanemteadur Liina Kamm keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

Muutused teismeliste unerütmis on tõstnud vajaduse koolipäeva algusaja nihutamiseks ühiskonnas taas teravalt päevakorda. Unenõustaja Kene Vernik selgitab, miks on tundide hilisem algus noorte tervise ja arengu seisukohalt hädavajalik.

Katastroofid võivad maailma muuta, kuid inimesed saavad otsustada, kas nad vastavad neile konkurentsi ja hirmuga – või koostöö ja hoolimisega, leiab Tallinna Ülikooli anglistika professor Julia Kuznetski.

Praegu disainitakse kodusid, aga ka neis leiduvaid esemeid lõplike toodetena ja inimkeskselt. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö autor pakub aga välja tööriista, millega luua kodude asemel tähendusrikkamaid eluruume. Taolised ruumid teeksid elanikust aktiivse ja loomingulise kaaskujundaja.

Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström ütles, et ropendamine annab inimestele tihti vajaliku vabanemise tunde ning samuti toimib see grupisisese identiteedi loomise vahendina.

Eesti inimesed on surmast kaugenenud ja matusted kujunenud tarbimisühiskonnas üheks teenuseks paljudest. Samas näeb üha enam isikupäraseid ärasaatmisi, kus võib näha tantsivat baleriini või kuulda "Rekkamehe argipäeva", tõdesid folklorist Marju Kõivupuu ja matusekorraldaja Tarko Tuisk.

Möödunud nädalal külastas Eestit USAs asuva mõjuka mõttekoja Stimsoni keskuse Venemaa uurimisprogrammi juht Peter Slezkine. Novaator istus temaga maha, et rääkida vaba maailma saatusest, sõdadest ja USA-Euroopa suhete tulevikust.

Haridusministeeriumi loodud Inseneriakadeemia kulutas 37 miljonit euroraha, et viia inseneeriaerialade lõpetajate arv vastavusse tööturu vajadusega. Riigikontrolli värske auditi hinnangul aga ei päästa euromiljonid Eestit inseneride nappusest, kui reaalainete baas põhikoolis jääb nõrgaks.

ERR-i teadusuudiste portaali Novaatori eksperiment näitas, et suurkorporatsioonide keelemudelid ei ole eesti keele nüanssidega kursis. Juturobotitele eestikeelsete andmete jagamine tõstatab aga hulga kriitilisi küsimusi autoriõiguste ning andmekaitse kohta.