Tavakasutaja jaoks tähistavad internet ja veeb sama nähtust. Tehniliselt pole see just õige, aga ebatäpsuse peale ei juhtu midagi, jättes kõrvale mõne ärritunud IT-inseneri. Sõnavormist sõltumata on lõppkasutajale kasulik teada veerandsajandi vanuse veebi ajastuid. Praeguseks võib eristada kolme epohhi, kuigi viimase osas pole asi selge ja see pole veel alanud. Tekkimas on aga veebi neljas versioon, mis võib osutuda kõige revolutsioonilisemaks.

Kõik algab Veeb 1.0-st. See oli lihtne, veebilehtedel põhinev internet: staatiline, loetav ja ühesuunalise infovooga, sinna ei saanud midagi kirjutada ega üles laadida. Arvutiomanik avas oma veebisirviku, külastas veebisaiti ja tarbis selle sisu. Olustik meenutas raamatukogu. Organiseeritud teabeallikate keskkonna igal lehel oli millekski kasulikku teksti, mida tarbiti kulges vaikuses. Kasutaja oli sõna otseses mõttes lugeja.

Kusagil 2000. aastate keskel tärkas Veeb 2.0. Raamatukogu külastamisele sarnanev vaikus asendus valju suhtlusega. Korraga sai igaüks luua, jagada ja valjuhäälselt suheldes teha koostööd või seda segada. Sisu polnud enam väheste pakutud ja paljude tarbitud. Edaspidi võis kasutaja olla nii autor kui ka publik.

Sündis tänaäevani tuntuim inimesi ühendav tehniline, meediarikast suhtlust kultiveeriv keskkond, mis asus kujundama lisaks inimeste vahelisele suhtlusele ka poliitikat ning kultuuri. Facebook, YouTube ja Vikipeedia kujunesid keskkonnaks, kus lugesid, kirjutasid, rääkisid ja tarbisid visuaalset sisu miljardid inimesed.

Interaktiivsusel oli oma hind. Teenused tsentraliseerisid enneolematu ning riigipiire ületava võimu väikese arvu IT-ettevõtete ja nende juhtide kätte. Loetud arv ettevõtteid kontrollisid andmete liikumist, kujundasid avalikku meelsust ja majandust ning kaaperdasid kasutaja privaatsuse. Sestap oodati veel midagi paremat.

Veeb 3.0 lubaski detsentraliseerimist. Krüptoraha ja selle alustehnoloogia abil lubati luua detsentraliseeritud, personaalne ja totaalsel digitaalsel raamatupidamisel põhinev veebikeskkond, kus kasutajatel on võim oma andmete ja tehingute üle. Lubati tõelist omandiõigust, sõnavabadust ja tsenseerimiskindlust ning tõhusat, riikide rahanduspoliitikast vaba majandust. Vaatamata tohututele investeeringutele ja reklaamile ei suutnud Web 3.0 materialiseeruda. Ürituse eest teeniti välja aga versiooninumber "3".

Ebaõnnestumisest hoolimata väärib kolmanda põlvkonnaga arvestada, kuna mõte võib veel realiseeruda. Ühtlasi aitab see eristada järgmist versiooni, mis lubab midagi hoopiski teistsugust. Veebi järgmine versioon ei hõlma veebilehti ega isegi inimesi. See puudutab agente. Sõna "agent" on sama lõtv tähenduste konteiner nagu internet ja veeb. Samas pole kohatu mõelda tuleviku veebiruumile, milles tegutsevad "agent 007", ajakirjandusagent, ettevõtteagent, kindlustusagent, talendiagent jne. Üheski ei voola veri, sest need on n-ö tehtud tehisintellektist.

Digitaalsest materjalist TI-agendid on justkui kõige loomulikumad veebiruumi algasukad. Praegu otsivad, klõpsivad, võrdlevad ja otsustavad lugematutes teenustes inimesed. eskkond on inimestele sobivaks loodud teksti ja piltidega kasutajaliideste tõttu ebatõhus. Arvudekeelses keskkonnas oleks targem delegeerida ülesanded hea mälu, suure lugemuse, kiire ja väsimatu analüüsivõime ning suurte infokogumite haldamise oskusega ratsionaalseid otsuseid tegevale agendile.

Inimene selleks ei sobi, küll aga tema huvide eest seisev TI-agent. Uuel veebiajastul asuvad agendid tööle digitaalsete teenuste platvormide vahelises teaberuumis, kus nad hindavad, peavad läbirääkimisi ja suhtlevad neid tööle saatnud inimeste nimel.

Arenguhüpe ei eelda isegi erilist hüppamist. Agentide rakendamiseks pole vaja internetitehnoloogiaid ümber kujundada. Sellele tuleb lisada arvudekeelse suhtluse tõhusust parandavaid digitaalseid protokolle. Näiteks arendab Microsoft juba mõnda aega teabe vahetu sisu loojate ja TI-agentide vahelise suhtluse protokolli.

Praegune olukord on võrdlemisi metsik, kus TI-arendajaid süüdistatakse teabeallikate loata kasutamises. Edaspidi peaks vormuma loomulikum väärtuste vahetusel põhinev digitaalne turg. Turust rääkides tutvustas Google koos mitmete partneritega universaalset kaubandusprotokolli. Kõigile avatud raamistiku eesmärk on luua TI-agentide tõhusust soosiv kauplemise keskkond. Piisab juba sellest, kui mõelda inimeste sotsiaalsetele ja bioloogilistele vajadustele, et hakata silmadega otsima, kus on minu harrastuste, treenimise, koduhoolde, poliitika, riigiga suhtlemise ja ravi agent.

TI-agentide levikuga kaasnevalt hakkavad nemadki omavahel suhtlema. Võimalik, et hakkame veebiruumis harvemini kohtama inimesi, kuna seal toimetavad nende nimel agendid. Inimesed on oma nutiseadmetes, kus tarbivad sinna agentide tarnitud digitaalset kraami.

Nii mõeldes kulgeb kõik plaanipäraselt. Iga eelnev etapp suurendas kasulikkust ja vähendas vaeva. Veeb 1.0 muutis teabe kättesaadavaks, Veeb 2.0 muutis osalemise vaevatuks ja Veeb 3.0 püüab inimesi eristada. Agentide veeb kaotab vajaduse otseste tegude järele. Küsimus pole selles, kas Veeb 4.0 tekib. Protsess juba leiab aset. Küsimus on meie endi agentsuses. Kas teame, mida tahame, kas tahame vastutada ja kas viitsime?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".