IT-hiidude juhid loovad endast agaralt digikaksikuid
Mitme suure IT-valdkonna ettevõtte juhid kasutavad juba enda digitaalseid kloone, keda enda asemel koosolekutele saadavad. Ehkki see võib muuta tööd mugavamaks ja tõhusamaks, ähvardab hajutada see vastutust, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Filmi "Matrix" alguses on kriitilise tähtsusega déjà-vu stseen, milles tühisena näiv asjaolu reedab seni varju hoidnud karmi reaalsuse. Filmis juhtunust võib saada õige pea osa meie reaalsusest. Tulevikus sama äratundmiseks kujutelgem mõttelist stseeni kell üheksa algavast veebikoosolekust. Kell 9.01 liitub keskkonnaga sinu ülemus. Kell 9.02 liitub sinu ülemus uuesti. Peast käib läbi, et näe - déjà-vu!
Tegelikkuses on sul kaks ülemust. Üks peamiselt kuulab, noogutab viisakalt ja reageerib aeg-ajalt, vahel veidi viivitades. Teine räägib selgelt, enesekindlalt, lühidalt ning esitab eelmise nädala kokkuvõtte, pakub välja järgmised sammud ja vastab küsimustele. Tihti asub ta enne vastama, kui küsimus on jõudnud lõppeda. Keegi ei sega vahele. Keegi ei tee nalja. Keegi ei küsi, kumb kahest ülemusest on tõeline.
See ei oma tähtsust. Mõlemad on sinu ülemused.
Kirjeldus pole pelgalt ulme. Juhtide tehisintellekti kaksikute arendamine on jõudnud esimestest eksperimentidest kaugemale. IT-valdkonnas maailma tipus asuva kahe ülikooli, USA Carnegie Melloni ja Emory, teadlased avaldasid valdkonna arengu potentsiaali käsitleva uuringu.
Mõned tippjuhid on akadeemilisest tähelepanust ette jõudnud. Nvidia juht Jensen Huang ja LinkedIni kaasasutaja Reid Hoffman on saatnud oma digitaalseid kaksikuid koosolekutele, kui neil endal polnud võimalik osaleda. Koosolekul osalevate kloonide tehnoloogiat arendavad ka veebikoosolekute platvormid, sealhulgas Zoom. Hiljuti levis kuuldus, et ka Mark Zuckerberg vormib Meta juhtimise tõhustamiseks endast mittebioloogilist versiooni.
Ilmselt levivad digitaalsetest kloonidest kiiremini personaalsed TI-agendid. Mõnes ettevõttes ajavadki omavahel töiseid asju bioloogiliste töötajate TI-agendid. Ekraanide taguses algoritmilises ruumis eksisteerivad aktiivsed intellektipilved arutavad jooksvatel teemadel, koostavad kokkuvõtteid ja peavad kolleegide nimel läbirääkimisi.
Meie mõttelise stseeni koosolek jätkub. Keegi ei küsi, kes vastutab. Kas sel on tähtsust, kui töö saab tehtud? Miks kõige sellega pead vaevata, kui nii on lihtsam? Pealegi tundus inimesest juht nagunii juba pikemat aega külma robotina.
Probleem pole töise mugavuse ega tõhususe kasvus. Midagi juhtub vastutusega. Vastutus on nähtamatu liim, mis hoiab organisatsiooni koos. Muutus võib paista väheoluline. Inimene kasutab tööks TI-d ja hiljem töötab TI tema heaks. Pilt muutub selgemaks, kui TI teeb tööd organisatsiooni juhile.
See pole sama, kui TI kirjutab tema eest e-kirju, koostab dokumentidest kokkuvõtteid või pakub lahendusteks ideid. TI paistab pelga töövahendina. Kui vaid juhi kohale valitud inimeses ei kulmineeruks vastutus, lõplik otsus ja esindus.
Lugu ei räägi tehnoloogiast ega efektiivsusest. Arenevas loos nihkub vastutus märkamatult inimeselt tema esindajale. Kui seni kasutas inimene TI-d töö tegemiseks, siis nüüd hakkab tehisintellekt esindama inimest rollides, kus asuvad otsustusõigus ja vastutus.
Saates koosolekule avatari, ei suhtle organisatsioon enam inimesega, vaid tema esindajaga. See võib olla suurepäraselt koolitatud ning vastata täpselt tema varasemale olemusele ja käitumisele. Vahest selle erinevusega, et kloon suudab töötada väsimatult ja ehk isegi natuke enesekindlamalt. Küsimus pole töö abistamises. Probleem on vastutuse esindamises.
Idee juhti kloonida võib tunduda ahvatlevana. Kloonid juhivad korraga mitut koosolekut, nad ei väsi kordamast juhiseid, suudavad kohe vastata ja olukordi jooksvalt lahendada. Mida suurem organisatsioon, seda kasulikum paistab juhi bioloogiliste piirangute leevendamine. Sellele pöörati tähelepanu ka osutatud uuringus. Juhid ja töötajad nõustusid, et süsteem töötab paremini, kui inimesed on osaliselt asendatud nende abstraktsioonidega.
Ohtudena toodi esile autoriteedi hajumist ning küsimust vastutusest ja vigade hinnast. Viimasele osutab värske näide ühest Lõuna-Korea ettevõtte juhist. Ta kasutas ChatGPT abi sepitsemaks kavalat juriidilist plaani, et vältida teise ettevõtte omandamise järel selle omanikele tuleviku käibest 250 miljoni dollari maksmist.
Kogenud juhile tundus nõuanne igati loogiline, tõhus ja suure äri vastaspoole inimeste intellekti trumpavalt nutikas. Kohtunik nägi aga juhistes seaduse rikkumist. Ta ei süüdistanud algoritmi, sest praegu ei usuta veel selle vastutusse. Süüdi jäi inimene. Vastutus ei kadunud, aga see muutus korraks nähtamatuks. Mis saab edasi?
Praegu rajavad ettevõtted töötajaid nõustavate ja esindavate TI-agentide ümber terveid ökosüsteeme. Nähtuse haardele osutab maailma ettevõtluse koorekihis tegutseva Meta otsus investeerida töötajate isiklikesse TI-agentidesse. Väidetavalt tegutsevad nad juba mõnes Meta valdkonnas, st suhtlevad ja otsustavad inimeste nimel. Kui igal töötajal ja juhil on oma agent, muutuvad organisatsioonid agentide võrgustikeks, mis suhtlevad teiste sarnaste agentidega.
"Matrixi" filmi déjà-vu episoodis paistis korraks, et must kass ilmus uuesti. Selgus, et tegemist oli pisikese vääratusega suuremas illusioonis. Filmist sai alguse kuulsaks saanud fraas glitch in the matrix. Selgus, et reaalsus oli illusioon, mida vormisid inimesesarnased TI-kloonid.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"



















