Rangeistki linnamürapiiranguist ei tarvitse laululindudele piisata
Paljud linnud saavad linnaeluga hästi hakkama, aga on ka murekohti. Näiteks on laululinnud suure liiklusmüraga linnades sunnitud laulma kõrgematel toonidel, et teised neid madalatoonilise müra taustal paremini kuuleksid.
Kuigi mõnedes linnades on tänu meetmete kasutuselevõtule liiklusmüra vähenenud, ei tarvitse sellest veel päriselt piisata.
Enam kui paarkümmend aastat tagasi tuvastasid teadlased, et Pariisis, Eiffeli torni lähedases pargis häälitsesid linnud tervelt 400 hertsi võrra kõrgemail sagedusil kui nende liigikaaslased Pariisist väljas metsas.
Värskest teadusuuringust aga paistab, et hoolimata suurest edust, mida Pariis on mürasaaste vähendamise alal tänaseks saavutanud, ei ole sealsed linnud siiski veel looduslike helikõrguste juurde naasnud.
Daniel Mennill Kanadast Windsori Ülikoolist ja Hans Slabbekoorn Madalmailt Leideni Ülikoolist annavad oma uuringu põhjal ajakirjas Ornithological Applications teada, et Pariisi rasvatihased säutsuvad jätkuvalt heledama häälega kui Prantsusmaa maapiirkondade rasvatihased.
Autorid tõdevad üldistavalt, et küllap tuleb kogu maailma linnades mürataset veelgi tublisti alla saada, et linnalinnud võiksid taas kasutusele võtta oma loomupärased registrid.
Mürasaaste mõju linnulaulu helikõrgusele on täheldatud üleilmselt. Muu hulgas on nähtust kirjeldatud väljasidrikutel Kanada naftapuurtornide lähistel ja punarindadel Euroopa tuuleparkide territooriumil.
Keskkonnakaitsjad muretsevad, sest kuigi linnud näivad olevat leidnud teatava lahenduse, on olukord kaugel optimaalsest ning lindude pesitsusedukus võib kannatada.
Pariisis on müra vähendamiseks muu hulgas paigaldatud teedele müra summutavaid katteid, automaatsüsteemid tuvastavad liiga mürarikkaid sõidukeid, mille juhte võib oodata trahv, ja sisse on seatud ka autovabu alasid.
Nii et lähenemine on küll süsteemne, kuid tulemused, nagu selgub, laululindude jaoks paraku ikka veel ebapiisavad.




























