"Kliimasoojenemine puudutab kogu maailma ja ka Eesti rahvast. Meie ökoloogidel on kõrge rahvusvaheline tase, mis on aidanud väga palju kaasa kliimasoojenemise uurimisele ja selle võimalike tagajärgede ennustamisele. Küll aga peaksime oluliselt rohkem tähelepanu pöörama uutele tehnoloogiatele, mis aitaksid luua uusi keskkonnasõbralikke lahendusi ja vähendada soojenemise mõju," ütles Mart Saarma. 

Akadeemia globaalmuutuste komisjoni esimees Ülo Mander avab oma ettekandes kliimasoojenemise põhjusi ja võimalusi selle peatamiseks. Kliimasoojenemise olulisimaks põhjuseks on kujunemas inimmõjulised looduslikud ökosüsteemid, millest süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside lendumine suureneb kliimasoojenemise tõttu. Seega võib öelda, et tegemist on nn lumepalliefektiga ehk kliimasoojenemine kütab kliimasoojenemist. 

Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas teeb sissevaate globaalsesse ja Euroopa Liidu kliimapoliitikasse. Seejuures tuleb juttu Eesti võimalustest kliimamuutusi leevendada ning toimuvate muutustega kohaneda, tuues esile valikute laiema mõju meie riigile tervikuna.

Akadeemik Heikki Junninen käsitleb kliimasüsteemi toimimist ja inimtegevuse mõju atmosfääri keemilisele koostisele, mis on peamine globaalsete kliimamuutuste põhjustaja. Ta keskendub puhtfüüsikalisele vaatele, analüüsides energiabilanssi, kasvuhoonegaaside molekulaarseid omadusi ning süsinikuringe tasakaaluhäireid. Ettekandja piirdub kliimasüsteemi kui loodusteadusliku nähtuse selgitamisega, jättes kõrvale sotsiaalmajanduslikud aspektid.

Kaugseire ja kosmosetehnoloogia ettevõtte Kappazeta OÜ tegevjuht Kaupo Voormansik tutvustab, kuidas kaugseire aitab kliimasoojenemise põhjusi selgitada läbi täpse metsa süsinikuvaru mõõtmise. Kappazeta arendatav 3DSARi missioon pakub suhteliselt odava ja lihtsa lahenduse täpseks globaalse metsa tagavara ja seotud süsiniku nutikaks mõõtmiseks, kasutades olemasolevat Euroopa Sentinel-1 satelliiti ja seda toetavaid väikesi kaassatelliite.

Ettekannetele järgneb arutelu, kus keskendutakse kliimamuutuse mõjule Eestile ning arutletakse, kuidas nendeks muutusteks valmistuda. Samuti vaadeldakse kliimasoojenemise leevendamise võimalusi, vajalikke tehnoloogiaid ja peamisi kohanemismeetmeid. Lisaks käsitletakse Eesti rolli kliimaprobleemide lahendamisel ning seda, millist panust ja lahendusi saaksime pakkuda rahvusvahelisel tasandil.

Lühikonverents kestab orienteeruvalt kella 14.00-ni.

Lisaks anti aastakoosolekul akadeemik Jaan Einastole ja viimased viis aastat Eesti Teadusagentuuri juhtinud Anu Noormale üle Eesti Teaduste Akadeemia medalid. Edgar Kanti medali sotsiaalteaduste valdkonnas pälvis poliitikateadlane Rein Taagepera ning Nikolai Alumäe medali informaatika ja tehnikateaduste alal automaatikateadlane Ülle Kotta.