Vela superparve uurimist raskendas aastakümneid selle asukoht taevalaotusel. Struktuur asub pimealas, kus Linnutee tolm ja tähed varjavad ligi viiendiku taevast. Rahvusvaheline uurimisrühm osutab nüüd, et selle struktuuri kogumass on võrreldav ligikaudu 30 kvadriljoni Päikese massiga. Piltlikult öeldes võiks samahästi kõrvuti panna liivatera ja viis Cheopsi püramiidi, vahendab Live Science.

Kohalikust Laniakea superparvest, kuhu kuulub ka Linnutee galaktika, on Vela umbes poole suurem. Uuringu kaasautori Renée Kraan-Kortewegi sõnul on Vela terviklik suuremõõtmeline struktuuriga, mis sarnaneb kohaliku universumi suurimate teadaolevate galaktikaparvedega. Astronoomi sõnul kinnitasid uued andmed Vela suuruse ja massi lõplikult: superparve raadius ulatub ligi 70 megaparsekini.

Kaks tuuma

Töörühm sai struktuurist parema ülevaate tänu uut tüüpi hübriidsele rekonstrueerimismeetodile, kus teadlased vaatavad korraga galaktikate kaugusi ja nende punanihkeid. Töörühm analüüsis enam kui 65 000 galaktika liikumist ja lisas sellele üle 8000 uue mõõtmise Linnutee pimealast. Uus tehnika võimaldas esimest korda näha, kuidas teleskoopidele muidu peaaegu läbipaistmatud piirkonnad liiguvad.

Teadlased kogusid suure osa andmetest Lõuna-Aafrikas asuva MeerKAT raadioteleskoobiga, mis registreerib neutraalse vesiniku kiiratavaid raadiolaineid. Seadme tundlikkus ja kasutatud sagedusvahemik võimaldas astronoomidel  piiluda läbi pimeala keskosa, kus tähtede tihedus on kõige suurem. Uue uuringu juhi A. M. Hollingeri sõnul on säärast integreeritud analüüsisüsteemi vaja selleks, et tulla toime uue põlvkonna kosmoloogiliste uuringute andmemahuga.

Mõõtmised näitasid, et Vela superparv koosneb kahest suurest gravitatsioonilisest tuumast, mis asuvad Maast umbes 189 megaparseki kaugusel. Kuigi raskuskeskmed asuvad teineteisest ligikaudu 75 megaparseki kaugusel, moodustavad need ühtse süsteemi. Hollingeri sõnul on Vela struktuur piisavalt tihe, et püsida vaatamata universumi üldisele paisumisele gravitatsiooniliselt seotuna.

Dünaamiline analüüs näitas, et galaktikaparve gravitatsiooniline mõju ulatub Linnutee tasandist kaugele väljapoole. See tähendab, et Vela mängib olulist kohaliku universumi galaktikate liikumist. Kraan-Kortewegi sõnul aitab leid selgitada galaktikate suuremastaabilisi liikumisi, mille põhjuseid seniajani vaid osaliselt mõistetakse.

Suur samm edasi

Lisaks hindas töörühm  piirkonna üldist liikumiskiirust ehk galaktikate hoovust, mille liikumiskiirus on ligikaudu 400 kilomeetrit sekundis. Mõõdetud kiirus ületab standardmudeli põhjal ennustatud väärtust kolm korda, viidates võimalikele lünkadele praegustes arusaamades. A. M. Hollingeri sõnul uued andmed seda vastuolu ei lahendanud, vaid pigem kinnitasid seda.

Uuringul on siiski omad puudujäägid. Autorid nendivad, et kõik galaktikad ei sisalda neutraalset vesinikku piisavalt palju, et neid raadioteleskoopidega tuvastatada saaks. Seetõttu jääb osa superparvest ilmselt alati osaliselt varjatuks. Renée Kraan-Kortewegi sõnul plaanivad nad edaspidi rakendada sama meetodit veelgi suuremate andmehulkade peal.

Vela superparve uus ametlik nimi Vela-Banzi tähendab xhosa keeles 'laiaulatuslikku paljastust'. Nimi viitab asjaolule, et uurimisrühmal õnnestus tuua nähtavale massiivne ja astronoomide eest seni peitu jäänud struktuur. Kraan-Korteweg rõhutas, et Linnutee pimeala varasemast terviklikum kaardistamine astronoomias jaoks suur samm edasi.

Uuringu esmaversioon on leitav võrguvaramust arXiv.