Euroopa Liit loodab madalama väärtusega põllumaade metsastamisega leevendada kliimamuutust ja hoida bioloogilist mitmekesisust. Selleks on kavas istutada kokku täiendavalt kolm miljardit puud, sealhulgas on võimalik kasvatada ka kiirekasvulisi lehtpuid. Kuna kaitstava metsa pindala üha suureneb, näevad mitmed teadlased lühikese raieringiga istandikes paljulubavat lahendust, et rahuldada kasvavat puidu vajadust, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse kaasprofessor Jürgen Aosaar. 

Ühe puuliigina sobib istandike rajamiseks hariliku haava ja ameerika haava ristand hübriidhaab (Populus tremula × P. tremuloides), mis on Põhjamaade tingimustes külmakindel ja tootlik.

Eestis on hübriidhaavikuid rajatud alates eelmise sajandi lõpust ja pea sama kaua on nende arengut uurinud ka Maaülikooli metsateadlased. Värskelt avaldatud ühises uuringus leiavad nad koos Tartu Ülikooli teadlastega, et paarikümne aastaga on hübriidhaavikute mullas tõusnud orgaanilise süsiniku, lämmastiku ja mitme teise toitaine sisaldus. Samal ajal on muld muutunud veidi happelisemaks.

Maaülikooli metsanduse nooremteaduri Natalia Vysotska esiautorluses ilmunud artikkel täidab olulise lünga, kuna seni teati kiirekasvuliste lehtpuude istandike mõjust mullale küllaltki vähe. Tulemused on seda väärtuslikumad, et mullas toimunud muutusi uuriti küllalt pika perioodi vältel.

Teadlased kogusid samadest istandikest proove siis, kui need olid 5-, 15- ja 25-aastased. Sellises aegreas kogutud proovid näitasid, et suuremad muutused toimusid mullas 5–15-aasta vanuses. Sealt edasi, vahemikus 15–25 aastat, jäid mulla süsiniku ja lämmastiku sisaldus ning happesus sarnasele tasemele. Varasemad kodumaised uuringud on näidanud sarnaseid tulemusi põllumaadele rajatud arukase istandikes.

Vysotska ja tema kolleegide kirjeldatud pikaajaline katsealade võrgustik hõlmab endistele põllumaadele rajatud 24 hübriidhaavikut üle Eesti. Süsiniku sisalduse tõusu mullas selgitavad teadlased asjaoluga, et ühes istutatud puude kasvuga suureneb ka nendelt maapinnale langeva lehe- ja oksavarise ning mullas surevate puude juurte hulk. Just see surnud orgaaniline aine talletubki mullas süsinikuna. Peamiselt toimuvad muutused mulla ülemistes kihtides, sügavamal maa sees on protsessid aeglasemad.

Kahekümne aastaga on mulda on lisandunud keskeltläbi ligi seitse tonni süsinikku hektari kohta. See on küll tubli tulemus, kuid kordades rohkem süsinikku salvestub hübriidhaavikutes puudesse.

Hübriidhaava istandike raiering on 25 aastat. Kuna raiutava puiduga viiakse kasvukohalt ära ka toitaineid, tuleb mulla seisundit hoolikalt jälgida. Uuringust nähtub, et endistele põllumaadele rajatud hübriidhaavaistandike esimese raieringi järel pole mulla kvaliteet langenud. Muld on järk-järguliselt kujunenud metsamaale omaseks kasvukohatüübiks.

Uuring ilmus ajakirjas Forest Ecology and Management ja seda toetasid Eesti Teadusagentuuri projektid ja arendusprogramm "Kvaliteetse puidu kasvatamine majandusmetsades ja istandikes" ning Euroopa Komisjoni Horizon programmi projekt ECOLOOP.