22.04.26 ARVAMUS ... Kui Eesti ülikoolidel ei teki võimekust reageerida ühiskonnas toimuvate kiiretele tehnoloogilistele muudatustele, ei suuda me rahvusvahelisse tippkonkurentsi tõusta. Kiireim lahendus on ülikoolide sihtkapitalide loomine, kirjutavad Hendrik Voll ja Ants Vill.

20.04.26 ARVAMUS ... Eesti valitsuse otsus jätta üle võtmata Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv eirab teaduspõhist teadmist selle mõjust soolise palgalõhe vähendamisele. Pelgalt vabatahtlikud meetmed ei pruugi aga soovitud muutust tuua, kirjutab Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent Kadri Aavik.

16.04.26 ARVAMUS ... Hooletu suhtumine teadusjulgeolekusse võib ohtu seada nii Eesti e-riigi turvalisuse kui maine liitlaste silmis, mistõttu peab julgeolekuline mõtlemine muutuma teadlaskonnas igapäevaseks ning kohandada tuleb rahvusvahelistumise ja teadusrahastuse reegleid, kirjutab Sisekaitseakadeemia teadusprorektor Riin Tamm.

24.03.26 ARVAMUS ... Kui me tahame 20 aastat tagasi sündinud arvukama põlvkonna potentsiaali ära kasutada, peaksid Eesti ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid alates 2026. aastast alates senisest oluliselt rohkem õppekohti looma, kirjutab Tõnu Viik.

19.03.26 ARVAMUS ... Muutused teismeliste unerütmis on tõstnud vajaduse koolipäeva algusaja nihutamiseks ühiskonnas taas teravalt päevakorda. Unenõustaja Kene Vernik selgitab, miks on tundide hilisem algus noorte tervise ja arengu seisukohalt hädavajalik.

18.03.26 ARVAMUS ... Katastroofid võivad maailma muuta, kuid inimesed saavad otsustada, kas nad vastavad neile konkurentsi ja hirmuga – või koostöö ja hoolimisega, leiab Tallinna Ülikooli anglistika professor Julia Kuznetski.

14.03.26 ARVAMUS ... Emakeelepäeval räägitakse ikka keele ilust, püsimajäämisest ja müstilistest käänetest. Kuid sel aastal ei saa me mööda tehisarust, mis on meie keeleruumi vaikselt, ent järjekindlalt ümber voolimas, kirjutab Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke vanemspetsialist, eesti-inglise vandetõlk Siret Laasner.

08.03.26 ARVAMUS ... Kui me ei jäta jälgi, siis ei tea teised, et me oleme olemas olnud. Kirjutamine on valgus, mittekirjutamine pimedus. Ülikoolidel on läbi ajaloo olnud rahvusvahelises diplomaatias palju suurem roll kui osatakse teadvustada, nad on väikeriigi intellektuaalse kohalolu, nähtavuse ja julgeoleku kandjad, kirjutab Meelis Friedenthal.

27.02.26 ARVAMUS ... Eesti tugevusest räägitakse kaitsevõime, majanduse või digiriigi kontekstis, kuid sama oluline on tagada meie inimestele tugev tervis. Sealjuures võiks vabastada tehisaru meile aega selleks, mis on päriselt oluline, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi direktor Pirjo Spuul.

26.02.26 ARVAMUS ... Kui soovime, et eesti keel püsiks täisväärtusliku teadus- ja kõrghariduskeelena, peab selle arendamine muutuma riiklikult süsteemseks ja akadeemiliselt väärtustatud tegevuseks, kirjutab Jakob Kübarsepp.

20.02.26 ARVAMUS ... Mõnele riigile on relvastatud jõu kasutamine muutunud taas riikliku poliitika elluviimise vahendiks, mida looritatakse juriidiliste finessidega. Vastutuse vältimiseks peitutakse ametikoha, immuniteedi või amnestia taha. Just sellisel keerulisel ajal on vaja rahvusvahelist õigust, mis pakub kindla nurgakivi ja ühise keele, kirjutab René Värk.

20.02.26 ARVAMUS ... Eestis astub doktorantuuri enam naisi kui mehi, ent professorikohani jõuab neist vähemik. Naisteadlaste karjääri pidurdavad nii projektipõhine rahastus kui ka ootus pühenduda järjepidevalt teadustööle, kirjutab Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent Kadri Aavik.

13.02.26 ARVAMUS ... Naisautorite ilukirjandus aitab tuua teadusajaloos esile assistente ja illustraatoreid, kelle panus suurmeeste avastustesse on seni sageli märkamatuks jäänud, leiab Tallinna Ülikooli anglistika professor Julia Kuznetski rahvusvahelisel "Naised ja tüdrukud teaduses" nädalal.

11.02.26 ARVAMUS ... Järgnevatel aastatel jõuab kõrgkoolidesse Eesti lähiajaloo ja lähituleviku suurim õppijate põlvkond. See on haruldane, kuid ajaliselt piiratud võimalus, mille puhul tehtud otsused määravad, kas suudame leevendada üha teravamat tippspetsialistide puudust või kinnistame selle pikaks ajaks, kirjutab Aune Valk.

11.02.26 ARVAMUS ... Teadust peetakse tihti objektiivseks ja neutraalseks tegevuseks, kuid tegu on sügavalt sotsiaalse protsessiga, leiab Tallinna Ülikooli vanemteadur Maaris Raudsepp. Kui selles domineerib üks vaatenurk, jäävad olulised teemad varju ehk probleem pole pelgalt esindatuses, vaid teaduse kvaliteedis.

09.02.26 ÜHISKOND ... Paljudelt Ida-Virumaal elavatest inimestelt oodatakse praegu ühtaegu uue eriala omandamist ja üleminekut eestikeelsele õppele. Värskest uuringust selgub, et topeltsurve muudab kutsehariduse ja ümberõppe paljudele kättesaamatuks ning võib jätta osa kohalikke elanikke tööturult ja haridusest sootuks kõrvale.

06.02.26 ARVAMUS ... Doktorandid, kes töötamise ajal ka ülikoolis õpivad, saavad vahetult panustada nii riigi majandusse, ülikoolide laiema rolli täitmisse kui ka iseenda edukasse karjääri, kirjutab Jarek Kurnitski.

20.01.26 ARVAMUS ... Vene Õigeusu Kirik on alates 1980. aastate lõpust propageerinud ja püüdnud võimalikult laialt kehtestada enda loodud arusaamu kirikuõigusest ja kiriku ajaloost, et alal hoida Vene impeeriumi ja Nõukogude Liidu ajast pärit kiriku struktuuri. Nende vaadete aktsepteerimine või tagasilükkamine mängib olulist rolli ka Vene Õigeusu Kirikut puudutavas praeguses vaidluses, kirjutavad kirikuloolane Priit Rohtmets ja õigeusu kirikuõiguse spetsialist David Heith-Stade.

02.01.26 ARVAMUS ... Veidi enam kui viis aastat tagasi algas Euroopas koroonavaktsineerimine. Piret Rospu annab ülevaate olulisematest teemadest, mis on COVID-19 ja vaktsineerimise teemal teaduskirjanduses käsitlemist leidnud.

04.12.25 ARVAMUS ... Inimene häirib looduslikku tasakaalu erinevate liikide arvukuse "reguleerimisega". Looduses õnnestub lihtsate lahendustega väga harva probleeme lahendada ja leida tasakaalu elurikkuse, inimese eluviisi ja majanduslike huvide vahel, kirjutavad Tartu Ülikooli terioloogid Maris Hindrikson, Kirke Raidmets ja Egle Tammeleht.

02.12.25 ARVAMUS ... Ülikoolide väljund ei ole ainult lühiajaline sisend majandusesse, vaid pikaajaline kultuuriline kapital. Ülikoolide roll on hoida elus ühiskonna teadmisotsingute masinat ning tagada ühiskonna muutumisvõime valmidus, kirjutab Indrek Ibrus.

26.11.25 ARVAMUS ... Loodav õpetajate karjäärimudel jagab õpetajapuuduse leevendamise asemel olemasolevad õpetajad väärtuslikeks ja vähem väärtuslikeks ning kasvatab bürokraatiat, kirjutab Tartu Ülikooli kaasprofessor Eneli Kindsiko.

25.11.25 ARVAMUS ... Maa- ja ruumiameti ortofotodel põhinevatest analüüsist selgub, et aastatel 2013–2021 taastatud soometsades on tugevalt kahjustunud 400 hektari jagu puistuid ehk 3,95 protsenti kõigist sel ajal taastatud soometsadest, kirjutab Tartu Ülikooli seirespetsialist Indrek Hiiesalu.

21.11.25 ARVAMUS ... Kuigi uussisserändajad hindavad Tallinnat turvaliseks ja oma kohanemist heaks, on neil kohalikega sõbruneda keeruline. Tööandja saaks siin appi tulla, korraldades keeleõpet toetavaid ühisüritusi ja koolitusi, kirjutab Pariisi Poliitikauuringute Instituudi magistrant ja Balti uuringute instituudi praktikant Siim Tamme.

11.11.25 ARVAMUS ... Ülikoolide demokraatlik juhtimine ja kompromisside leidmine võivad Eestis edaspidi jääda minevikku, kui haridus- ja teadusminister Kristina Kallasel õnnestub tõepoolest suurendada oluliselt ministeeriumi jõuõlga, reserveerides viis protsenti ülikoolide tegevustoetusest ministri käsutusse, kirjutab Tõnu Viik.

11.11.25 ARVAMUS ... Me ei saa oma tulevikku väljast sisse osta. Kui oleme passiivsed, neelavad teised talendi alla ja lõikavad sellest kasu. Kui me tegutseme, ei tugevda me mitte ainult oma ülikooli, vaid kiirendame kogu Eesti teaduslikku, kultuurilist ja majanduslikku metabolismi, nendib Toomas Hendrik Ilves.

11.11.25 ARVAMUS ... Eesti õnnetus on teaduse suur sõltuvus Euroopa Liidu toetustest, mida eraldatakse üksnes lühikeste või heal juhul keskmise pikkusega projektide elluviimiseks, märgib Kristina Kallas.

05.11.25 ARVAMUS ... Huvihariduse rahastamisel kasutatakse maailmas eri mudeleid: koolikeskne korraldus, lapsepõhine toetus ja sihitud abimeetmed riskirühmadele. Mis on nende mudelite plussid-miinused ning milline neist sobiks kõige paremini Eestisse, kirjutab Tartu Ülikooli kaasprofessor Eneli Kindsiko algselt ajakirjas MIHUS ilmunud ülevaates.

09.10.25 ARVAMUS ... Ehkki inimesed võivad peljata, et soode taastamine kergitab nende ümbruskonnas üleujutusriski, ühtlustavad sood vee läbivoolu maastikust, leevendades nõnda põudu ja ka üleujutuste ulatust, kirjutab Tartu Ülikooli rakendusgeoloogia teadur Marko Kohv.

03.10.25 ARVAMUS ... Auto sümboliseerib vabaduse asemel majanduslikku ja kultuurilist sõltuvust ning privileegi, jättes liikumisvõimaluseta need, kes autot omada või juhtida ei saa, kirjutab ökoloog Jaanika Altraja vastusena Amservi tegevjuhi Rene Vareki esseele.

01.10.25 ARVAMUS ... Digiajastul hõlmab kirjaoskus muuhulgas arusaamist masintõlke puudustest ja voorustest. Tallinna Ülikooli haridusteadlaste uuringu esialgsed tulemused osutavad, et mittetõlkijatest kasutajad vajaksid masintõlke kirjaoskuses rohkem tuge, kirjutab Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke lektor Triin van Doorslaer.

19.09.25 ARVAMUS ... Tehisintellektist sõltuv ühiskond on tehnoloogiapakkujate poolt sügavamalt mõjutatav, kui seda seni nägime sotsiaalmeedia või interneti puhul laiemalt. Peame vaatlema tehnoloogiasõltuvust kui ohtu Eesti pikaajalisele suveräänsusele, kirjutab Dan Bogdanov.

15.09.25 ARVAMUS ... Hinnatõusu, toidujulgeoleku ja sigade Aafrika katku valguses tõusevad taas üles kodumaist toitu ja Eesti tootjate püsima jäämist puudutavad küsimused. Eestlaste keskmine lihatarbimine ületab hetkel soovituslikku kogust pea kahekordselt. Lahendus võib olla osa liha asendamine kodumaiste köögi- ja kaunviljadega.

09.09.25 ARVAMUS ... Õiguskantsleri otsus Aruküla kooli tasemerühmade kohta toob esile sügavama murekoha – haridussüsteemi keskendumise vormilisele kaasamisele. Haridusfilosoof Igor Ahmedov hoiatab, et õpetajate rolli mõtestatakse liiga kitsalt ja tõeline kaasamine eeldab võimupõhise õpikäsituse hülgamist.

03.09.25 ARVAMUS ... Läänemere kalavaru on pikaajalise tegevusetuse tõttu halvenenud, eriti Pärnu lahes, kus ahvena- ja kohasaagid on drastiliselt vähenenud, samal ajal kui kormoranide ja hallhüljeste arv on takistamatult kasvanud. Kuigi kutselise kalapüügi õigus on omand, võimaldab seadus püüniste piirarvude reguleerimist, mis on hädavajalik säästlikuks kalavarude majandamiseks, kirjutab Markus Vetemaa.

02.09.25 ARVAMUS ... Tehisaru ajastul on õpetajate kohus luua ülesandeid, mis nõuavad seoste loomist, suure pildi nägemist ja uute lahenduste pakkumist. Just seal särab inimlik mõtlemine kõige eredamalt, kirjutab Tartu ülikooli eetikakeskuse teadur Anu Tammeleht.

29.08.25 ARVAMUS ... Reedel andis ametivande Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land, kes tõi oma inauguratsioonikõnes välja, et TTÜ kandev telg on inseneeria ja ühes sellega tõdemus, et tehniline suutlikkus on osa riigi iseseisvusest, edukusest ja jätkusuutlikkusest. Kui Eestis ei ole tehnilist võimekust, muutub riik sõltuvaks ja haavatavaks — seda ka poliitiliselt ja kultuuriliselt.

29.08.25 ARVAMUS ... Reedel ametivande andnud Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Landi inaugureerimisel võrdles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ülikooli juhtimist autosõiduga. Kui esimene ametiaeg oli proovisõit, siis teine meenutab pigem laevasõitu, mis ootab läbi tormide navigeerivat kaptenit.

29.08.25 ARVAMUS ... Reedel ametivande andnud Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Landi inaugureerimisel rõhutas president Alar Karis TTÜ olulisust tehnikaspetsialiste ja inseneride koolitamisel. Seejuures tõi ta välja valdkondadeülese koostöö tähtsuse, et tehnoloogia saaks teenida inimest ja ühiskonda.

28.08.25 ARVAMUS ... Heas seisus Läänemereta kaob Eesti rannakalandus. Soovin, et elujõulisest merest räägitaks veel olevikus, mitte mälestustes. Püügikoormuse vähendamist saab vaadata kui investeeringut merre, kalurisse ja tulevikku, kirjutab Joonas Plaan.

24.08.25 ARVAMUS ... Tehisintellekti kasutamisel on mitmeid võimalusi tegutseda loodust säästvamalt ja koostada vähema sõnade mahuga materjale, sest inimlikustamine ei pruugi igas olukorras lisaväärtust anda, kirjutavad Robert Israel, Maaja Vadi ja Priit Vahter algselt Sirbis ilmunud analüüsis.

13.08.25 ARVAMUS ... Üha sagedasemad ja intensiivsemad kuumalained Euroopas nõuavad linnade ajakohastamist, et inimesed saaksid end seal suviti endiselt hästi tunda. See kehtib ka Eesti puhul, kus kuuma tõttu sureb igal aastal enneaegselt keskmiselt 36 inimest, kirjutab Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna keskuse klimatoloog Andreas Hoy.

12.08.25 ARVAMUS ... Hiljuti kirjutas Eesti Maaülikooli põllumajanduse doktor Alo Tänavots sigade Aafrika katku laastavast mõjust seakasvatajatele. Sigu tapetakse Eestis aga iga päev ja rääkima peaks hoopis loomatööstuse kui sellise tagajärgedest, osutab vaimse vastupidavuse koolitaja Liisi Toom.

07.08.25 ARVAMUS ... Eesti ministeeriumid tellivad teadlastelt üsna ohtralt uuringuid toetamaks tõenduspõhist poliitikakujundust. Kuigi neist suurem osa leiavad ka töös päriselt kasutust, viidatakse neile vähe, mistõttu võib jääda inimestele mulje, nagu poleks poliitikakujundus Eestis fakti- ega teaduspõhine, osutab hiljutine analüüs.

06.08.25 ARVAMUS ... Uudseid tuumatehnoloogiaid tasub uurida, kuid kuna nende tööstuslikul skaalal kasutuselevõtt võib jääda aastakümnete kaugusele, tasub Eestis tuumajaama ehitusel käiku lasta end juba tõestanud lahendused, leiab Fermi Energia tehnoloogiajuht Marti Jeltsov.

05.08.25 ARVAMUS ... Sigade Aafrika katk on äärmiselt nakkav ja surmav viirushaigus, mis tabab ainult sigu. Inimestele see ohtu ei kujuta, kuid selle majanduslik ja psühholoogiline mõju on laastav. Haiguse leviku tõkestamiseks tuleb sageli hukata kõik farmi sead, sh terved loomad, kirjutab Eesti Maaülikooli põllumajanduse doktor Alo Tänavots.

03.08.25 ARVAMUS ... Tasub valvsaks muutuda, kui mingid kõrvalekalded ühiskondlike protsesside tavapärasest käigust või arvamuste spektri harjumuspärasest kujust kasvavad ja püsivad pikka aega, kirjutab Tarmo Soomere algselt Sirbis ilmunud kommentaaris, mis on järg kirjutisele "Mõrad globaalse teaduse kaunis tulevikus".

01.08.25 ARVAMUS ... Üha uuesti ja uuesti annab riik signaali, et mõndagi küsimust parem me ei küsi, sest vastused ei pruugi meile meeldida. Valitsejad on hakanud keskkonnatõde kartma. Teadlasi kohtab keskkonnadebatis viimasel ajal harva ja mulle tundub oluline panna kirja vaikimise põhjused, kirjutab Asko Lõhmus.

26.07.25 ARVAMUS ... Millises ühiskondlikus faasis me parajasti asume – kas murrang, katkestus, aeglane üleminek, seisak või midagi muud, küsib Tarmo Soomere algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

02.07.25 ARVAMUS ... On iga rahva valik, kas jääda mõne muu vana ja laialt levinud keele juurde või kujundada oma keele vastavaid registreid, kirjutab keeleteadlane ja tõlkija Anna Verschik ukraina keele näitel.