27.04.26 ÜHISKOND ... Eesti meedikud õpivad praegu mitmes valdkonnas servamisi, kuidas raskelt haigete inimeste vaevusi leevendada ja elukvaliteeti toetada. Samas jääb riik naabritest üha enam maha. Olukorra parandamiseks sõnastas Eesti antropoloog koos rahvusvahelise töörühmaga 36 kvaliteedikriteeriumi, milline peaks olema tugev palliatiivse ravi alane haridus.

17.04.26 KULTUUR ... Katkiste esemete kordategemine on Eestis muutunud nõukogude-aegsest majanduslikust paratamatusest teadlikuks vastupanuks tänapäevasele masstarbimisele. Eesti Rahva Muuseumi teaduri Tenno Teidearu värske uurimus näitab, et varasem vajaduspõhine strateegia on leidnud uue hingamise keskkonnahoidlikus mõtteviisis ja liikumises.

17.04.26 ÜHISKOND ... Eesti e-riigi tugevus on ametnike oskus kriisidest kärmelt õppida. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst selgub, et viimaste kümnendite ohuolukorrad andsid riigi kaitsevõime arengule varjatud hoo.

13.04.26 KESKKOND ... Eesti linnades leidub eriilmelist rohelust trendikatest kogukonnaaedadest isetekkeliste tühermaa-peenardeni. Linnas võikski rohkem soosida erinevate rohealadega katsetamist, tõdesid maastikuarhitekt Kadri Maikov ja keskkonnasotsioloog Bianka Plüschke-Altof Vikerraadio saates "Teise mätta otsast".

09.04.26 ÜHISKOND ... Tartu Ülikooli teadlaste värske analüüs näitab, et toidukaupade käibemaksu alandusega ei kaasne enamasti oodatud hinnalangust ja see ei paranda oluliselt inimeste toimetulekut.

08.04.26 KESKKOND ... Jaapani lõunaosas puhkevad kirsipuud pehmemate talvede tõttu järjest harvemini õide, mis ohustab teadlaste hinnangul riigi sajanditevanust kultuuritraditsiooni ja kohalikku turismi. Lähikümnenditel ähvardab sama saatus ka Jaapani põhjapoolsemaid piirkondi ja teisi riike.

02.04.26 ÜHISKOND ... Iga lapse otsustamisvõime areneb omas tempos ja 18 kui täiskasvanuks saamise piir on ühiskondlik kokkulepe. Sestap on Eesti ekspertide sõnul oluline, et lapsed saaksid otsustamist piisavalt harjutada juba enne 18. sünnipäeva: olgu siis valides sukkpükste värvi, huviringi või gümnaasiumi.

30.03.26 TEADUSELU ... Pärast esimese lapse sündi lahkub akadeemilisest maailmast iga kolmas naine, samas kui mehi puudutab see probleem märgatavalt vähem. See tekitab teadlaste karjäärirajal sügava soolise lõhe, millest on väga raske taastuda.

30.03.26 ÜHISKOND ... Ühismeedias laineid löövad spekulatsioonid tuntud inimeste surmalainest on alusetud ning järjestikusi surmasid Eestis ja välismaal aitab seletada tõenäosusteooria, osutab statistik.

27.03.26 AJALUGU ... Kesk-Türgist leitud iidsed kutsikaluud nihutavad koerte teadaoleva ajaloo ligi 5000 aastat varasemaks. Värske geeniuuring kinnitas, et tegu on seni teadaolevalt vanimate koertesäilmetega.

26.03.26 TERVIS ... Tartu Ülikooli teadlaste uuringust selgub, et eestlaste pärilikku rinna- ja munasarjavähki soodustavate geenivariantide spekter on oodatust märksa mitmekesisem. Autorite hinnangul tuleks seeläbi vähiriskide hindamiseks kaardistada senisest palju rohkemate geenide mõju.

26.03.26 ÜHISKOND ... Nagu inimene viib olulise, ent tülika kraami keldrisse, võib ka ühiskond kohelda mõnda piirkonda ebamugava kolikambrina. Ramón y Cajal vanemteadur Francisco Martinezi välitööd näitavad, et kuigi Ida-Virumaa inimesed tunnevad oma kodukohaga tugevat seost, otsivad nad laiema ühiskondliku hoiaku eest peidupaika keldritest, datšadest ja teistest varjatud kohtadest.

24.03.26 ÜHISKOND ... Euroopat ei ohusta enim mitte Venemaa ja Hiina, vaid lõhenev ühiskond ja tugevnev paremäärmuslus. Demokraatia elushoidmiseks ei piisa pelgalt sõjalisest heidutusest, vaid luua tuleb ka tugev heaoluriik, rääkis Novaatorile Genti Ülikooli riigiteaduste professor ja Egmonti instituudi direktor Sven Biscop.

24.03.26 TEHNIKA ... Möödunud aasta lõpus lakkasid paljud veebilehed ja platvormid töötamast: selle taga oli tõrge Cloudflare'i sisu turvalise edastamise rahvusvahelise teenuse töös. Väiksema ulatusega rikkeid on tekkinud hiljemgi. Küberturvalisuse ekspertide hinnangul ilmestavad vahejuhtumid interneti jätkuva tsentraliseerumisega seotud riske.

24.03.26 KULTUURISAATED ... Teaduse ja tehnoloogia arengu tuules tuleb rohkem ennetavalt mõelda sellele, mis on nende võimalikud kahjud, rääkis Tartu Ülikooli kestlike siirete professor Laur Kanger vestlussaates "Plekktrumm". Ta nentis, et meie praegune kestlikkuse debatt põhineb suuresti eeldustel, mis pärinevad 19. sajandi tööstusühiskonnast.

20.03.26 TEADUSELU ... Kuigi teadlased üritavad konverentsil ettekandes nalja teha, jätavad need enamasti publiku külmaks, osutab rahvusvaheline uuring. Mõõdetav eelis on meessoost ja inglise keelt emakeelena kõnelevatel esinejatel.

19.03.26 ÜHISKOND ... Intensiivne sotsiaalmeedia kasutus näib vähendavat noorte, eriti tüdrukute heaolu nii mõneski ingliskeelses riigis, selgub neljapäeval avaldatud maailma õnnelikkuse raportist.

19.03.26 PSÜÜHIKA ... Kuigi nn tubli tüdruku sündroom võib kõlada paljudele tuttavlikult, pole seda varem teaduslikult uuritud. Tartu Ülikooli tudengi küsitlusel põhinev analüüs näitas, et tegemist võib olla eristatava psühholoogilise mustriga. Selle keskmes on tingimuslik eneseväärtustamine ja tugev seos perfektsionismiga, mis võib mõjutada ka naiste heaolu.

17.03.26 ÜHISKOND ... Kuigi Iraanist räägitakse sageli kui ühtsest islamiriigist, on tegelikkus märksa mitmekesisem. Riigis elab eri rahvusi ja usurühmi, kelle roll ja positsioon mõjutavad nii ühiskonda kui ka poliitilist arengut.

16.03.26 ÜHISKOND ... Teadlased koostasid Eesti esimese regionaalse tööjõuprognoosi, kust selgub, et järgmise kümne aasta jooksul vajab Ida-Virumaa üle 13 000 uue töötaja.

16.03.26 KULTUUR ... Eesti inimesed on surmast kaugenenud ja matused kujunenud tarbimisühiskonnas üheks teenuseks paljudest. Samas näeb üha enam isikupäraseid ärasaatmisi, kus võib näha tantsivat baleriini või kuulda "Rekkamehe argipäeva", tõdesid folklorist Marju Kõivupuu ja matusekorraldaja Tarko Tuisk.

14.03.26 ÜHISKOND ... Möödunud nädalal külastas Eestit USAs asuva mõjuka mõttekoja Stimsoni keskuse Venemaa uurimisprogrammi juht Peter Slezkine. Novaator istus temaga maha, et rääkida vaba maailma saatusest, sõdadest ja USA-Euroopa suhete tulevikust.

11.03.26 ÜHISKOND ... Väikelaste igapäevaelu on üha enam seotud nutiseadmetega, aga uuringud näitavad, et liigne ekraaniaeg võib mõjutada laste kõne arengut ning vähendada nende võimalusi päriselus suhtlemist harjutada.

10.03.26 TERVIS ... Eestis läbivad inimesed esmaabikoolitusi autokoolis ja mõnel juhul tööl, mis muudab elanikkonna oskused lünklikuks. See tähendab, et paljude inimeste teadmised abivajaja elustamisest on vananenud. Samuti ei julge ega oska inimesed avalikus kohas leiduvat elustamisaparaati kasutada, osutab Eesti nooremteadur.

10.03.26 TEHNIKA ... Tehisaru kiire areng vallandab peagi uue tööstusrevolutsiooni. Kuna masinad võtavad rutiinsed ülesanded üle, ohustab see Euroopas ja Ameerika Ühendriikides sadu miljoneid töökohti. Küberjulgeoleku ekspert Lauri Almanni sõnul põhjalike teadmistega inimesed oma töö kadumist kartma ei pea.

06.03.26 TEHNIKA ... Ehkki tehisaru teeb üha rohkem inimeste elu mõjutavaid otsuseid, ei suuda see neid alati inimesele arusaadavalt põhjendada. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö osutab, et inimesed ootavad masinalt realistlikke ja usaldusväärselt mõjuvaid seletusi.

05.03.26 ÜHISKOND ... Kuigi Eesti elanike argitoimingud on üha digitaalsemad, pole kiire kaabelinternet jõudnud kõigi õuele. Seejuures eristuvad ülejäänud Eestist Tallinn, Tartu ja nende lähivallad. Samuti on neis kiire internetiga asustusüksustes keskmine sissetulek inimese kohta suurem kui mujal, osutab Eesti geograafide uuring.

03.03.26 ÜHISKOND ... Eesti noored peavad LGBTIQ+ kogukonda poliitilise vägivalla kontekstis kõige vihatumaks sihtmärgiks ning nende hinnangul on seksuaalvähemuste vastane vaen muutumas osaliselt tavapäraseks, selgub hiljutisest uuringust.

02.03.26 TERVIS ... Ehkki e-sigarette peetakse sageli tavasuitsust ohutumaks, mürgitab selle aur siiski kopsurakke ning tektab kudedes epigeneetilisi muutusi ja täiesti uusi haigusi. Arstide hinnangul kasvatab noorte massiline veipimine koos teiste elustiilifaktoritega lähikümnenditel plahvatuslikult ühiskonna vähikoormust.

28.02.26 LOODUS ... Kui kohalikul tasandil kipuvad inimesed suure sooviga linde ja loomi aidata hoopis loodusele kahju tegema, siis üleriigiliselt võib näha eri huvirühmade katseid kallutada häälekate arvamusliidritega keskkonnadebatte endale soodsas suunas ja summutada teaduspõhist kriitikat, nentis Vikerraadio "Reedeses intervjuus" linnuökoloog Marko Mägi.

27.02.26 ÜHISKOND ... Taksoäpid suurendavad konservatiivsemates ühiskondades, nagu Kongos või Indias, naiste liikumisvabadust, osutab Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö. Autori sõnul aitab lõunamaades nähtu mõista inimeste turvalisuse otsinguid ja hirmukäitumist ka lääneriikides.

23.02.26 ÜHE MINUTI LOENG ... Kuna 1918. aastal puudus Eestil armee, riigipiir ja valitsus, sai vabariik alguse performatiivsest kõneteost: 500-sõnaline manifest asendas reaalset võimu ja lõi iseseisva poliitilise subjekti, leiab Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo juhtivprofessor Marek Tamm minutiloengus.

20.02.26 ÜHISKOND ... Tipptunnil kollase tulega ristmikule sõitvad juhid takistavad sageli teisi liiklejaid ja rikuvad fooritsükli rütmi. Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur transpordi alal Dago Antov nentis, et juhtide käitumist suunab lisaks vildakale ajatajule tugevalt ka fooritulede ajalugu ja rohelise tule vilkumise pikkus.

18.02.26 TERVIS ... Poeriiulid on lookas proteiinibatoonidest ja -jookidest, mida tarbivad agaralt nii kontoritöötajad kui ka pühapäevasportlased. Tartu Ülikooli spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik selgitab, et kui terved täiskasvanud saavad vajaliku kätte tavatoidust, siis tegelik valguvaegus ja lihaskadu ähvardab hoopis eakaid, kes võiksid toidulisandite poole vaadata julgemalt.

16.02.26 ÜHISKOND ... Ühendkuningriigi, Rootsi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Hollandi valitsuste ühisuurimine leidis, et Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi surma põhjuseks oli epibatidiin ehk Lõuna-Ameerika päritolu noolekonnade mürk, mida Venemaa looduses ei leidu.

15.02.26 ÜHISKOND ... Venemaa lähtub Ukraina ründamisel aastasadade vanusest imperiaalsest loogikast, leiab Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Ühtlasi saadab agressioon karmi hoiatuse Venemaa koosseisu haaratud väikerahvastele. Lähemalt saab värske Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaleri mõtetega tutvuda Novaatori intervjuus.

14.02.26 ÜHISKOND ... Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute kaasprofessor Sten Hansson pälvis hiljuti koos Kati Orruga teaduspreemia elanikkonnakaitset toetava triaažisüsteemi loomise eest, mis võiks leevendada hädaolukordade laastavat mõju. Novaator püüdis teadlase kinni Tartus, ühiskonnateaduste instituudi kollases õppehoones, et rääkida elanikkonnakaitsest ja ohuteavitusest.

13.02.26 ÜHISKOND ... Hiljutine uuring vaatles, kuidas riiklik perelepitus Eestis toimib, keda see aitab ning mida saaks paremini teha. Ühe järeldusena on teenuse nimi eksitav, mistõttu võiks selle ümber nimetada.

12.02.26 TEHNIKA ... Juhita sõitvaid busse näeb Eestis praegu ainult teaduskatsete ajal või ajutistel lühiliinidel. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö osutab, et inimeste hirmu mehitamata sõiduki ees aitab maandada isiklik reisikogemus. Isejuhtivate busside laiemat kasutust toetaksid ka rangem testimine, paremad andurid ja ühtlustatud suhtlusreeglid sõitjatega.

10.02.26 ÜHISKOND ... Eelmisel aastal tehtud uuring näitab, et Eesti noorte digikäitumises on toimunud märkimisväärne nihe: üha enam kasutatakse tehisaru mitte ainult õppimise abivahendina, vaid ka suhtluspartnerina.

09.02.26 ÜHISKOND ... Paljudelt Ida-Virumaal elavatest inimestelt oodatakse praegu ühtaegu uue eriala omandamist ja üleminekut eestikeelsele õppele. Värskest uuringust selgub, et topeltsurve muudab kutsehariduse ja ümberõppe paljudele kättesaamatuks ning võib jätta osa kohalikke elanikke tööturult ja haridusest sootuks kõrvale.

06.02.26 ÜHISKOND ... Tundeid nagu viha või hirmu saab teatud sõnadega väljendada, ent teistega esile kutsuda. Navarra Ülikooli professor Ruth Breeze suudab arvutilingvistikat kasutades sellised sõnad tekstist üles leida ja nende sageduse ära mõõta. Nii tuleb ilmsiks, kes poliitikutest püüab rahva hääli viha õhutades ja kes hirmu külvates.

04.02.26 KESKKOND ... Akadeemik Tarmo Soomere sõnul tuleks Eesti olulisematele soodele ja jõgedele anda juriidilise isiku staatus, mis tagaks looduskaitse sõltuma poliitilistest tõmbetuultest ja muutuvatest inimväärtustest.

04.02.26 TERVIS ... Aastal 2022 oleks pääsenud maailmas ligi seitse miljonit inimest vähidiagnoosist, kui nad oleksid hoidunud tubakast ja alkoholist ning suutnud vältida edukamalt nakkusi, selgub värskest uuringust.

03.02.26 TERVIS ... Geneeid mõjutavad inimeste eluiga arenenud riikides oluliselt rohkem, kui seni arvati – koguni kuni poole ulatuses. Muutuse taga on väliste surmapõhjuste asendumine vananemisega seotud haigustega, kirjutavad teadlased värskes uuringus.

03.02.26 ÜHISKOND ... Kui mõelda protestidele, kerkib sageli silme ette pilt meeleavaldusest, loosungitest ja vihastest hüüdlausetest. Hiljuti kaitstud doktoritöö protestikultuurist näitab aga, et protest ei ole üksnes poliitiline vastuhakk, vaid laiem kultuuriline nähtus ehk viis, kuidas ühiskond ennast mõtestab, väljendab ja muudab.

01.02.26 TEADUSELU ... Ükssarvikute ehk miljardiväärtusega idufirmade tagaajamine on muutunud paljude valitsusasutuste ja bürokraatide kinnisideeks, leiab Singapuri innovatsioonijuht David Toh. Ühiskonna sidusust võiksid paremini toetada reaalseid vajadusi rahuldavad süvatehnoloogia arendused.

30.01.26 PSÜÜHIKA ... Minneapolise sündmused kinnitavad taas, et vanasõna "oma silm on kuningas" on petlik. Miks välistavad aju filtrid objektiivse pealtnägija olemasolu ja kuidas varasemad kogemused videopilti moonutavad, selgitas õiguspsühholoog Kristjan Kask.

29.01.26 KESKKOND ... Ehkki statistika kinnitab kliima vääramatut soojenemist, muudab inimeste lühike mälu ja ilmastiku heitlikkus iga krõbedama külmalaine suureks üllatuseks.

29.01.26 ÜHISKOND ... Metafoorselt väljendudes on inimkond nüüd maailma lõpust 85 sekundi kaugusel, osutab üleilmne ekspertkogu oma iga-aastases raportis. N-ö viimsepäevakella seierit panid neid seekord neli sekundit kesköö suunas nihutama tehisaru, sünteetilised organismid, aga ka suurriikide aetav poliitika.