Eksperdid: kuni kaheaastased lapsed ei peaks nutiseadet kasutama
Väikelaste igapäevaelu on üha enam seotud nutiseadmetega, aga uuringud näitavad, et liigne ekraaniaeg võib mõjutada laste kõne arengut ning vähendada nende võimalusi päriselus suhtlemist harjutada.
Logopeed Keiu Barndõk rääkis, et lapsevanemad pöörduvad logopeedi poole tavaliselt siis, kui lapse kõne areng tundub eakaaslastega võrreldes aeglasem. Enamasti ei seostata seda kohe nutiseadmetega. "Kui aga vaadata keskkonda ja seda, millist sõnavara ning kogemusi laps igapäevaselt saab, selgub mõnikord, et nii laps kui ka vanemad veedavad nutiseadmetes palju aega," selgitas Barndõk Vikerraadio saates "Huvitaja".
Tervise Arengu Instituudi laste ja noortevaldkonna juhi Tiia Perteli sõnul näitavad uuringud, et vanemate ekraanikasutus mõjutab otseselt ka laste harjumusi. Eesti teadlaste uuringus, kus vaadeldi 2,5–4-aastaste laste peresid, selgus, et kui vanemad kasutavad rohkem nutiseadmeid, on ka laste ekraaniaeg pikem.
Eksperdid soovitavad, et kuni kaheaastased lapsed ei veedaks ekraanide ees aega üldse või väga minimaalselt. Kolme- kuni kuueaastaste puhul peetakse mõistlikuks kuni ühte tundi päevas.
Uuringust selgus, et vaid umbes 30 protsendil lastest jäi ekraaniaeg alla tunni. Ülejäänutel ületas see soovituslikku piiri. "Seal, kus ekraaniaeg oli suurem, olid laste sõnavara ja grammatiline väljendus kehvemad," märkis Pertel.
Väikelapsed õpivad Barndõki sõnul kõige paremini otsese suhtlemise kaudu: mängides, raamatuid vaadates ja igapäevategevustes kaasa lüües.
Kuigi turul on palju rakendusi ja videoid, mis lubavad laste arengut toetada, veedavad lapsed nutiseadmetes enamasti aega meelelahutuse eesmärgil. Barndõki sõnul võib ekraanide mõju märgata ka keelekasutuses. "Näeme lapsi, kes tahavad suhelda, aga kasutavad peamiselt ingliskeelseid fraase või arvutimängudest pärit hüüatusi," ütles ta.
Tema sõnul ei arenda ükski rakendus lapse suhtlemisoskust samal viisil nagu päris suhtlus. "Kõige parem on päris mäng ja päris inimesed," ütles logopeed.
Kui laps on harjunud nutiseadmega, võib sellest loobumine alguses tekitada vastuseisu. Barndõki sõnul ei tasu seda karta. "Kui lapsel hakkab igav, käivitub loovus ja fantaasia. Ta leiab lõpuks ise tegevuse," lausus ta.
Vanemad saavad last suunata lihtsate tegevuste juurde: minna koos õue, mängida lauamänge, lugeda raamatuid või kaasata laps igapäevastesse kodustesse toimetustesse.
Tiia Perteli hinnangul on oluline, et eeskuju annaksid just täiskasvanud. "Kui lapsevanem räägib lapsega, võiks ta panna telefoni käest. Need on väikesed sammud, aga muutused algavadki väikestest kokkulepetest," rääkis ta.
Näiteks võib peres kokku leppida nutivabad ajad ja kohad: söögilaud, jalutuskäigud või magamistuba. Kui laps siiski nutiseadet kasutab, võiks see toimuda koos vanemaga. Nii saab täiskasvanu selgitada, mis ekraanil toimub ja muuta kogemuse õppimiseks.
Eksperdid rõhutavad, et eelkooliealine laps nutiseadet tegelikult ei vaja. Kõne ja suhtlemisoskuse arenguks on kõige olulisemad päris vestlused, ühised tegevused ja mäng.
Tervise Arengu Instituut koostöös Eesti Logopeedide Ühinguga on loonud lapsevanematele juhendmaterjalid, mis selgitavad nutiseadmete mõju väikelaste arengule ja annavad soovitusi, kuidas ekraaniaega piirata.
Toimetaja: Sandra Saar
Allikas: Vikerraadio "Huvitaja"; küsis Krista Taim























