Teadlased küsitlesid 750 lapsevanemat ning leidsid, et umbes veerand kümnekuustest lastest kasutab algelisi pettuse või teeskluse võtteid. Näiteks teesklevad beebid, et ei kuule vanemaid, peidavad mänguasju või söövad keelatud toitu siis, kui keegi ei vaata. Vanemad täheldasid, et kolmandaks eluaastaks muutuvad lapsed veelgi osavamateks ja loovamateks valetajateks, vahendab The Guardian.

Bristoli ülikooli haridusprofessor Elena Hoicka sõnul hakkavad lapsed pettuste olemust mõistma üllatavalt varakult ja arusaam kinnistub juba esimestel eluaastatel. Sellegipoolest on teadlased seni väikelaste petlikku käitumist vähe uurinud. Hoicka hinnangul pidasid varem asjatundjad petmist keeruliseks oskuseks, mis eeldab head keeleoskust ja võimet teiste mõtteid mõista.

Uus uuring oli inspireeritud osaliselt loomariigis tehtud vaatlustest, mis näitasid, kuidas loomad üksteist sõnadeta petavad. Näiteks peidavad šimpansid end sageli selleks, et karjajuhtide teadmata kõhtu täita. Teadlased on märganud ka linde, kes toovad teistelt paremate palade napsamiseks kuuldavale petlikke hoiatushüüdeid.

Hoicka rõhutas, et petmisoskus ei teki järsult, kui lapsed saavad kolme või nelja aastaseks, vaid areneb aegamööda ja oluliselt varem. Varajased pettusevormid ei pruugi tähendada lausvalesid, vaid pigem püüdu karistusest pääseda või saada lisamaiustusi. Kolme lapse emana kinnitas professor, et lapsed on väga kavalad, peites ennast näiteks laua alla või vannituppa, et seal salaja maiustada.

Normaalne osa lapse arengust

Teadlased palusid Ühendkuningriigi, USA, Austraalia ja Kanada vanematelt kirjeldada oma kuni nelja-aastaste laste arengut. Mõned lapsed tegid vanemate sõnul esimesi petmiskatseid juba kaheksakuuselt. Kui laps kord pettuse avastab, kasutab ta seda tihti: pooltel juhtudel olid lapsed midagi kavalat korda saatnud viimase ööpäeva jooksul.

Kaheaastaste laste petmiskatsed on peamiselt praktilised või piirduvad lihtsate valevastustega. Samuti eiravad nad palveid enda järelt koristada, peidavad asju või eitavad šokolaadi söömist isegi siis, kui nende terve suu on magusaga koos. Kolmandaks eluaastaks hakkavad lapsed mõistma keerukamaid petmisviise, mis nõuavad paremat keeleoskust ja sügavamat arusaama teiste inimeste mõttemaailmast.

Hoicka selgitab, et selles vanuses hakkavad lapsed asjadega liialdama või lugusid täielikult välja mõtlema. Nad võivad süüdistada šokolaadi söömises kummitust või jätta rääkimata olulisi üksikasju: näiteks kaevata teda löönud õe või venna peale, kuid vaikida sellest, et nad ise tüli alustasid.

Teadlase sõnul kinnitavad uuringu tulemused vanematele, et selline käitumismall on väikelapse arengu normaalne osa. Ühtlasi aitab uuring aimata, milliseid krutskeid lapsed plaanivad, et täiskasvanud saaksid neist sammu võrra ees olla.

Teadlased kirjutavad enda avastustest lähemalt ajakirjas Cognitive Development.