Teate ju küll, kui jääte mõnikord pikemaks ajaks ühismeedia või netisuhtluse lummusse, siis tunnete lõpuks võib-olla juba kerget uimasust, väsimust, ajuudu ja kahetsust, et jälle nii palju aega on ära raisatud.

Soome teadlased on nüüd asja lähemalt uurinud ja jõudnud mõnevõrra üllatavale järeldusele.

Tuleb välja, et ekraani vaadates veedetud aja kogupikkus ei olegi nii oluline kui hoopis see, mitu korda inimene ekraani on vaadanud.

Kaua ja katkematult ekraani põrnitsejad ei tarvitsegi olla kõige ülekoormatumad. Kõige ülekoormatumad on tõenäoliselt need, kes haaravad telefoni järele korraga vaid suhteliselt lühikeseks ajaks, kuid mõne minuti pärast jälle, ja nii korduvalt ja korduvalt.

Henrik Lassila ja ta kolleegid Aalto Ülikoolist Espoos jälgisid ligi kolmesaja täiskasvanud inimese digitegemisi seitsme kuu vältel.

Katseosalised vastasid selle aja jooksul mitu korda ka küsimustikule ülekoormustunde kohta, mida nad mobiiltelefoni või arvutiga tegelemisega seondasid.

Teadlased märkisid parema analüüsi huvides üles ka kõik veebisaidid, mida inimesed külastasid, ja kõik rakendused, mille nad avasid.

Analüüsist ilmnes, et kasutusaeg kipub fragmenteeruma just telefoni kasutamise puhul, arvuti juures vähem. Inimene vaatab ära mõne videolõigu, paneb siis telefoni kõrvale, peab mõne minuti vahet ja vaatab siis ära veel mõne video.

Just selline puhanguline digitarbimine tekitab teadlaste järeldamisi ülekoormustunnet eriti tõhusalt.

Teadlaste sõnul tekib ülekoormustunne siis, kui inimene ei jõua kogu saabuvat informatsiooni ära töödelda. Siis tekib kergesti stress, tekivad negatiivsed emotsioonid, ja nende leevendamiseks sirutub käsi jälle meeliköitvat meediasisu pakkuva nutiseadme järele.

On varasemaistki uuringuist teada, et sage ümberlülitumine ühelt tegevuselt teisele võib vaimset väsimust suurendada.

Lassila kavatseb uurimistööd tutvustada aprilli keskel Barcelonas toimuval erialakonverentsil.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.