Lauatenniserobot suutis alistada eliitmängijad

Sony AI arendatud lauatenniserobot Ace seljatas eliitmängijaid haaranud katses viiest matšist kolm. Kuigi robot jäi mitmele profimängijale veel alla, näitab tulemus, et tehisaru suudab üha paremini hakkama saada ka füüsilises maailmas ja tõlkida sekundi murdosa jooksul otsused täpseteks liigutusteks.
Lauatennis on üks robootika suuremaid proovikive. Pall liigub kiiresti, pöörleb ning kaht löögi lahutab tihti vähem kui pool sekundit. Robot peab selle ajaga määrama palli asukoha, kiiruse ja vindi, valima sobiva vastulöögi ning selle ka füüsilise reketiga sooritama, vahendab Guardian.
Teadlaste sõnul on Ace esimene autonoomne süsteem, mis suudab rinda pista lauatennise eliitmängijatega. Robot võitis 2025. aasta aprillis peetud võistlusel viiest matšist kolm. Kahele profimängijale jäi Ace alla, võites seitsmest geimist vaid ühe. Sony AI kinnitusel on robotit pärast uuringus kirjeldatud katseid veelgi edasi arenendatud.
Samas pole Ace inimkujuline. Robotsüsteem koosneb liikuvale alusele kinnitatud kaheksa vabadusastmega robotkäest, mille otsas on reket. Teadlaste sõnul on kaheksa liigest vähim, et robot saaks võistluslikus mängus kõik vajalikud löögid tehtud.
Roboti nn silmad paiknevad laua ümber. Üheksa sünkroonitud kaamerat määratlevad palli asukoha kolmemõõtmelises ruumis 200 korda sekundis. Lisaks kasutab Ace eraldi jälgimissüsteeme, mis teravdavad palli kujutist ning hindavad palli pinnal oleva logo liikumise järgi selle vinti ja pöörlemistelge.
Õigeid lööke aitab valida süvaõpe. Pallivahetuse ajal hindab süsteem olukorda uuesti iga 32 millisekundi järel. Eri kiiruse, asukoha ja vindiga palle õppis robot tagasi lööma arvutisimulatsioonides. Serve kavandades võtsid teadlased eeskujuks päris inimeste liigutused ning täiustasid neid simulatsioonide ja ekspertmängijate tagasiside põhjal.
Uurijad panid Ace'i mängima võimalikult elulähedases võistlusolukorras. Teadlased lugesid eliitmängijateks sportlasi, kes olid treeninud tõsiselt üle kümne aasta ning osalenud riiklikel või piirkondlikel meistrivõistlustel. Profimängijatest kohtusid robotiga Jaapani T.League'i sportlased Minami Ando ja Kakeru Sone. Mänge hindasid kaks Jaapani lauatenniseliidu litsentsiga kohtunikku.
Ace'i ei viinud võidule niivõrd jõulised löögid, kuivõrd järjekindel ja vaheldusrikas tagasimäng. Robot lõi eksimatult tagasi kuni 14 meetrit sekundis liikunud palle ning sai hästi hakkama ka tugeva vindiga. Masina enda kiiremate löökide kiirus ulatus 16,4 meetrini sekundis.
Ace reageeris edukalt ka ootamatutele olukordadele. Näiteks kui pall puudutas pallivahetuses võrku, suutis robot liikumistrajektoori muuta 49 millisekundi jooksul ja palli tagasi lüüa. Robootika jaoks on taolisi olukordi oluline lahendada, kuna simulatsioonis on neid raske ette näha.
Ace'il oli siiski ka nõrku külgi. Mängijate tagasiside järgi saatis neid roboti vastu edu siis, kui nad suutsid lõhkuda selle mängurütmi. Eliitmängija Rui Takenaka sõnul vastas Ace näiteks keerulise vindiga servidele samamoodi keeruliste pallidega, mis tegi mängu raskeks. Samas lihtsale ja nõrga vindiga servile vastas masin kergemini tabatava palliga.
Mängijate elu tegi keeruliseks ka see, et robotit on raske lugeda. Inimvastase puhul saavad vastased jälgida tema silmi, kehahoiakut ja reaktsioone. Robot ei ilmuta seevastu väsimust, närvilisust ega kõhklust. Projekti eestvedaja Peter Dürri sõnul asuvad Ace'i "silmad" sisuliselt kogu väljaku ümber ega reeda oma kavatsusi ega tundeid.
Endine olümpialauatennisist Kinjiro Nakamura tunnistas ühe Ace'i ebatavalise löögi kohta, et oli pidanud seda varem füüsiliselt võimatuks. Uuringu autorite hinnangul võib roboti erinev mängustiil pakkuda seetõttu õpikohti ka inimestele. Kui masin leiab uue toimiva löögitehnika, saavad sportlased katsetada, kas ka inimkeha suudab midagi sarnast teha.
Teadlased ise näevad aga Ace's enamat kui lauatenniserobotit. Sama tehnoloogia võib aidata luua roboteid, mis kohanevad kiiresti muutuva keskkonnaga ja töötavad koos inimestega, näiteks tööstuses või teeninduses.
Darmstadti tehnikaülikooli autonoomsete süsteemide professor Jan Peters nimetas projekti küll muljetavaldavaks, kuid rõhutas, et lauatennis ei lahenda robootika suuremaid probleeme, näiteks tavaesemete osavat käsitsemist.
Teadlaste hinnangul viitab Ace'i edu, et tehisaru võib teha järgmised läbimurded just füüsilises maailmas. Seetõttu tähistab saavutus teadlaste silmis olulist verstaposti tehisaru arengus laiemalt.
Toimetaja: Andres Reimann



















