Stockholmi lähedal asuva Nacka gümnaasiumis lõpuklassi ühe õpilase sõnul prindivad õpetajad juba praegu tihti välja kõik tunnis vajaminevad tekstid. Lisaks jätsid paljud koolid kõrvale varasemad digiplatvormid ja asendasid need traditsiooniliste õpikutega, vahendab BBC.

Muutus vastandub teravalt Rootsi mainele, sest riiki nähakse ühe Euroopa kõige tehnoloogiakesksema ühiskonnana. Sülearvutid jõudsid sealsetesse klassiruumidesse juba kümmekond aastat tagasi. Aastaks 2015 oli ligikaudu 80 protsendil munitsipaalkoolide õpilastel tunnis kasutada isiklik nutiseade. Hoiak peegeldas riigi varasemat eesmärki valmistada eelseisvaks digitaalseks töö- ja eraeluks ette ka kõige nooremad lapsed.

Praegune paremtsentristlik koalitsioon soovib aga ekraanikasutust koolides aga oluliselt vähendada. Kannapööre toimub loosungi all från skärm till pärm ehk ekraanilt kaante vahele. Uue strateegia toetajate kinnitusel suudavad õpilased ekraanivabades tundides paremini keskenduda ning arendavad nii oma oskust tekste mõista.

Haridusministeeriumi esindaja Joar Forsell selgitas ajakirjanikele, et kui lapsed loevad päris raamatuid ja kirjutavad paberile, suudavad nad teadmisi märksa tõhusamalt omandada. Rootsi valitsuse hinnangul tõestavad rahvusvahelised uuringud, et palju ekraaniaega kogenud õpilased jäävad oma oskustelt eakaaslastest maha.

Ametniku sõnul püüabki valitsus ekraanidest seetõttu peaaegu täielikult vabaneda. Riik ei nõua juba möödunud aastast, et digivahendeid kasutaksid ka koolieelsetes asutustes õppivad lapsed. Samuti hakkab peagi koolides kehtima mobiiltelefonide keeld, mis laieneb isegi varem lubatud õppetegevustele.

Plaanide teoks tegemiseks eraldas valitsus koolidele üle 2,1 miljardi Rootsi krooni ehk umbes 190 miljoni euro jagu toetusi, et haridusasutused saaksid osta uusi õpikuid ja luua õpijuhendeid.

Karolinska Instituudi neuroteadlane Sissela Nutley nentis samuti, et ekraanid viivad klassiruumis tähelepanu mujale ja takistavad info süviti mõistmist. Tema sõnul märkavad pedagoogid järjest enam, kuidas tehnoloogia õppetööd häirib. Nutley lisas, et sageli pärsib laste võimet süveneda just see, kui nad näevad ekraanidelt, mida nende kaaslased teevad.

Rootsi haridustehnoloogia liit ehk Swedish Edtech Industry näeb aga toimuvat hoopis teises valguses. Liidu tegevjuht Jannie Jeppesen rõhutas hiljutises raportis, et riigi konkurentsivõime sõltub otseselt noorte digioskustest. Kui noored tahavad tulevikus tööturule siseneda, peavad nad tingimata valdama elementaarseid digioskusi.

Värsked andmed näitavad samal ajal, et noorte digitaalne kompetents langeb Rootsis jõudsalt. Ligikaudu 39 protsenti Rootsi kaheksanda klassi õpilastest ei saavuta rahvusvahelistes testides isegi baasoskuste taset. Kuigi Euroopa Liit seadis eesmärgiks hoida kehvemate oskustega õpilaste osakaalu alla 15 protsendi, jääb Rootsi sellest näitajast praegu kaugele.

Kui Rootsis ei leidu piisavalt IT-kompetentsiga inimesi, kolivad suured tehnoloogiaettevõtted riigist minema, hoiatas Jeppesen. Ta viitas Euroopa Liidu aruandele, mille järgi eeldab ligi 90 protsenti tuleviku töökohtadest tugevaid digioskusi. Seetõttu nimetas Jeppesen valitsuse radikaalseid samme puhtalt populistlikeks.

Samuti pakub valitsuse poliitikale olulist vastukaalu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) värske raport. Selle andmetel on Rootsi õpilastel nutiseadmetest tegelikult kasu, kui pedagoogid rakendavad neid eesmärgipäraselt. OECD analüüs tõi esile, et kui koolid kaasavad tehnoloogiat õppetöösse mõõdukalt, saavutavad õpilased Rootsis isegi tugevamaid matemaatikatulemusi.

Kõige paremini läks õpilastel, kes pruukisid digivahendeid õppetöös kuni neli tundi päevas. OECD haridusdirektor Andreas Schleicher märkis analüüsis, et varem tassisid koolid tehnoloogiat klassiruumi sageli ilma selgete eesmärkideta. Tema soovitusel peavad haridussüsteemid teadlikult suunama, kuidas tehisaru ja nutiseadmed õpilasteni jõuavad.

Suurima riskina näebki uuring just neid digitaalseid segajaid, mis ei haaku otsese õppetööga. Õpilased kurdavad sageli, et kaaslaste nutitelefonid ja sotsiaalmeedia viivad nende tähelepanu mujale. Valitsus andis seetõttu haridusametile ülesande uurida, kuidas saaksid koolid vähendada õpilaste endi kaasa võetud seadmete häirivat mõju.

Tehisintellekti kiire levik muudab olukorra veelgi keerulisemaks, sest juba praegu kasutab suurem osa teismelisi TI-põhiseid tööriistu igapäevaselt. Teadlased hoiatavad samuti süveneva digilõhe eest, kui koolid tehnoloogiast täielikult loobuvad. Linköpingi Ülikooli käitumisteaduste professor Linnéa Stenliden selgitas, et jõukamate perede lapsed saavad vanematelt uusi süsteeme kasutama hakates alati abi. Ilma koolipoolse toeta jäävad aga vaesemad õpilased digimaailmas väga haavatavasse seisukorda.

Kuigi koolid ostavad valitsuste suunistel praegu hulgaliselt paberõpikuid, vaatavad kriitikud noorte oskuste langust murelikult. Uus õppekava, mis rõhub õpikupõhisele vormile, jõustub alles 2028. aastal. See jätab haridussüsteemi praegu paariks aastaks ebakindlasse üleminekufaasi.