Tartu Ülikoolis värskelt kaitstud doktoritöös uuris Rauno Neito, kuidas õppetegevused füüsikatundides õpilaste huvi mõjutavad. Täpsemalt keskendus ta erinevatele omadustele, mis võiksid olla seotud õpilaste situatsioonihuviga. See tähendab huviga, mis võib ootamatus või põnevas olukorras tekkida ning püsima jäädes sügavamaks huviks areneda. Huvi mõõtmiseks palus Neito Eesti ja Soome 8.–10. klassi õpilastel osaleda uuringuteks kavandatud õpetamismoodulites.

Eesti õpilaste moodulid koosnesid kolmest järjestikusest 45-minutilisest tunnist ning soome õpilaste moodulid viiest 90-minutilisest tunnist, mis toimusid erinevatel päevadel. Nende moodulite jooksul vastasid õpilased kolm-neli korda lühikesele küsimustikule.

Õpilastelt küsiti, millise tegevusega nad viimati tegelesid ja kui huvitav see nende jaoks oli. Küsiti ka seda, kui olulisena nad tegevust tajusid, kui suurt väljakutset see neile pakkus ning missugused olid nende oskused olukorraga tegelemiseks. Eraldiseisvalt küsiti ka õpilaste sugu ja klassi ning esitati väiteid sügavama füüsikahuvi hindamiseks. Kogutud tulemuste põhjal loodi mudelid, mis näitasid, millised omadused olid õpilaste situatsioonihuviga seotud.

Kui eelmine tegevus huvitas, huvitas ka järgmine

Selgus, et huvi õppetegevuse vastu oli enamasti seotud õpilaste oskuste ning tegevuse tajutud olulisusega. Peale selle seostus situatsioonihuvi sageli õpilaste pingutusega, kuid seos väljakutsega oli pigem nõrk. Lisaks seostus õpilaste huvi järgmise tegevuse vastu pea alati sellega, kui huvitav oli nende jaoks olnud eelmine tegevus.

Kuivõrd mõjutas õpilaste sügavam huvi nende situatsioonihuvi tunni tegevuste vastu, jäi mõnevõrra selgusetuks. Ühes kavandatud õpetamismoodulis olid eri tüüpi huvid pidevalt seotud, teises ilmnes see seos vaid mõnel hetkel ning kolmandas puudus see sootuks. Varasemate uuringute kohaselt peaks see seos olema tugev tundide alguses ja seejärel järk-järgult hääbuma, kuid Neito sellist mustrit ei täheldanud.

Kuigi võib eeldada, et õpilaste huvi füüsika vastu on seotud nende soo ja vanusega, siis sellist seost doktoritööst välja ei tulnud. Soo vähesele rollile on viidanud ka 2015. aasta PISA uuringu tulemused. Siiski on võimalik, et seos klassi ja situatsioonihuvi vahel oleks ilmnenud, kui õpilaste vanusevahe oleks olnud suurem, näiteks kuuendate ja üheksandate klasside võrdluses.

Kõige üllatavam oli Neito jaoks, et õppetegevuste endi vahel ei ilmnenud olulisi situatsioonihuvi erinevusi. Võib ju eeldada, et katsed on õpilaste jaoks huvitavamad kui arvutusülesannete lahendamine või õpetaja kuulamine. Ühe õpetamismooduli puhul oli see tõesti nii, kuid teises moodulis polnud nimetatud tegevuste huvitavuse vahel märgatavaid erinevusi. Vaid selliste õpilaste seas, kes ei tegelenud ühegi tunnitööd puudutava tegevusega, oli huvi tuntavalt madalam.

Loeb see, kuidas teha

Uuringust selgus, et õppetegevuste ülesehitus mängib suuremat rolli kui tegevuste tüüp. Kuigi esmapilgul võib arvata, et näiteks füüsika katsete tegemine tunnis on võlurohi, mille tegemine õpilaste huvi füüsika vastu tõstab, selgus Neito tööst, et ühte kindlat tegevust huvi tõstmiseks tegelikult pole.

Huvi tõstmisel on palju määravam see, et tunnis tehtav tegevus, olgu see siis arutelu või arvutusülesanne, õpilasi kõnetaks. Sestap soovitab Neito õpetajatel pigem oma seniseid tunnikavasid ja tegevusi lihvida, selle asemel, et tundidesse lihtsalt pealtnäha huvitavaid tegevusi valida.

Ilmselt pole ühelegi õpetajale üllatus, et õpilased on rohkem huvitatud teemadest, mis nende endi jaoks olulised on. Seda asjaolu tasub Neito sõnul ikka ja jälle endale meelde tuletada ja mõelda, kas on viise, kuidas üht või teist teemat õpilaste jaoks kõnetavamaks muuta.

Ta rõhutas, kui oluline on õpilaste jaoks teadasaamine, miks üks või teadmine neile kasulik on. Näiteks erisoojuse teema lõpus saab kirjeldada, kuidas erisoojust vähiravis ära kasutada, et terveid rakke ja kasvajarakke eristada. Mõnele õpilasele võib tähendusrikas olla teema autodega seostamine, teisele võib toimida hoopis meditsiin.

Rauno Neito kaitses Tartu Ülikoolis doktoritööd "Learner characteristics and instructional activities associated with students' situational interest in coherent physics education" ("Õpilaste situatsioonihuvi seos õppijate omaduste ja õppetegevustega sidusas füüsikahariduses").