Tänavu uuendasid korraldajad põhjalikult konkursi hindamissüsteemi. Koolid pidid varasemaga võrreldes täitma mahukama eneseanalüüsi ankeedi. See nõudis õpimeetodite ja sisuliste tegevuste üksikasjalikku lahtikirjutamist. Uus lähenemine aitab haridusasutustel oma parimaid praktikaid paremini esile tuua. Nii saavad teised koolid neist eeskuju võtta ja inspiratsiooni leida.

Kooli tutvustavaid videoid vaadates hindasid žüriiliikmed koolide pühendumust ja ootamatuid lahendusi. Edukamad koolid ei filminud oma tutvustusvideot viimasel hetkel. Näiteks võis ekraanil näha vahetuvaid aastaaegu, mis näitas meeskondade pikka ettevalmistust ja oskust jutustada oma lugu teadlikult ja järjepidevalt.. "Mõni kool oli alustanud ettevalmistusi juba väga varakult," kinnitas žüriisse kuuluv Kindluse kooli direktor Reilika Turi saates "Terevisioon".

Videote hindamisel pööras žürii erilist tähelepanu ka koolipere ühisele pingutusele. Tähtis oli näha, kas asutuse vaimsus ja lugu jõuavad iga õpilase ning õpetajani. "Mina otsisin just seda kooli hinge – kas see tuleb videost välja või mitte," nentis ettevõtjast žüriiliige Taavi Kotka, kes hindas kandidaate eelkõige lapsevanema vaatenurgast.

Žüriiliikmed kasutasid otsuste tegemisel erinevaid taktikaid. Turi luges esimese sammuna läbi kõik ankeedid ja tegi esialgse pingerea. Ta soovis vältida olukorda, kus visuaalselt lummav video varjutab sisulised puudused. "Koolid, kes olid minu jaoks väga tugevad eneseanalüüsi ankeedi kirjutajad, võisid olla hoopis teise koha peal videos," lisas Turi. Lõplik tulemus sündis kirjaliku analüüsi ja videopildi sümbioosina.

Konkursil osalemine nõudis kindlate tingimuste ranget täitmist. Žüriil oli ees konkreetne juhend, mis määras hindamise alused. Üks kohustuslik nõue oli näiteks vilistlaste kaasamine projekti. Kui asutus jättis selle punkti täitmata, langes ta konkurentsist kohe välja. "Ma arvan, et nõuanne järgmisel aastal osalejatele ongi see, et kõik need tingimused tuleb ära tikkida," ütles Kotka.

Sõelale jäänud kümme kooli eristuvad üksteisest nii suuruse kui ka suunitluse poolest. Nimekirjast leiab kutsekoole, venekeelse õppekeelega asutusi ning koole, mis on vastu võtnud palju Ukraina lapsi. See tegi žürii töö ja asutuste omavahelise võrdlemise eriti keeruliseks. Konkurents oli tihe ja ükski osaleja ei olnud teistest mäekõrguselt üle. Iga asutus suutis esile tuua oma tugevused ja omapära.

Alanud rahvahääletuse puhul panid žüriiliikmed inimestele südamele, et nad loeksid emotsioonidest pakatava video vaatamise kõrval ka seda, mida asutused on enda kohta ise kirja pannud. See annab objektiivsema pildi Eesti hariduse tegelikust seisust.

Pärast esimest hääletusvooru jätkavad võistlust kolm parimat kooli. Finaali pääsenutele sõidab külla noortesaate juht, et panna end õpilase rolli ja teha lühireportaaž. Need klipid jõuavad eetrisse 10. aprillil algava teise hääletusvooru ajal. Võitjakool selgub lõplikult 5. mail. "Ma arvan, et Eestis on väga vinged koolid, ükskõik kuhu me sisse jalutame," kinnitas Turi.

Aasta kooli konkurssi korraldab haridus- ja noorteamet koostöös "Terevisiooniga". Kokku kandideeris seekord 15 kooli. Poolfinaali pääsesid Antsla gümnaasium, Ida-Virumaa kutsehariduskeskus COSMOS, Kaarli kool, Pärnu Koidula gümnaasium, Pärnu Tammsaare kool, Tallinna Avatud kool,  Tallinna rahvusvaheline kool, Tartu rakenduslik kolledž VOCO, Viimsi gümnaasium ja Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskus.

Varem on aasta kooli tiitli pälvinud Jõhvi Gümnaasium, Metsküla Algkool, Läänemaa Ühisgümnaasium, Uulu Põhikool, Võru Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Tallinna 32. Keskkool ja Kindluse Kool.