Vaata NOVA videoreportaaži koolist

Kaarli kooli tutvustus

Praktiline õpe. Kaarli kool seob teoreetilised teadmised igapäevaelu ja praktiliste kogemustega. Gümnaasiumiastmes külastavad õpilased kõrgkoole (näiteks Sisekaitseakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikool), kultuuriasutusi (Rahvusarhiiv, MUBA, Estonia) ja ettevõtteid (Pipedrive, Delfi meediamaja). Põhikoolis viivad õpetajad läbi looduskasvatuspäevi (LoKa), kus nad lõimivad loodusained teiste õppeainetega ja viivad õppetöö klassiruumist välja.

Kool teeb järjepidevat koostööd partneritega: õpilased sooritavad B1-keeleteste Goethe Instituudi kaudu ja võtavad valikaineid RaM Koolist. Asutus kaasab vilistlasi vabatahtlikena lasteaeda ja laagritesse. Kogu koolipere, vilistlaste ja kogukonna ühisel vastutusel toimub kevadlaat, kus õpilased tegelevad müügi ja ekskursioonide korraldamisega, ning arvamusfestival Kärajad, mis keskendub aktuaalsete ühiskondlike teemade lahkamisele.

Sotsiaalne keskkond. Kaarli koolis õpib igas lennus üks klass, mis vähendab anonüümsust ja võimaldab töötajatel kiiresti reageerida. Asutus hindab sisekeskkonda regulaarsete küsitluste ja analüüside abil. 2024. aasta riiklikus rahuloluküsitluses saavutas kool esikoha. 2025. aasta siseküsitluse andmetel motiveerib 90 protsenti õpetajatest sisekliima ja 80 protsenti ühine väärtusruum. 11. klassi 2024/2025. õppeaasta uuringud kinnitavad õpilaste autonoomia ja enesetõhususe kasvu.

Juhtkond analüüsib seireandmeid kaks korda aastas ning algatas nende põhjal näiteks õpilaste kaasava eelarve projekti. Ennetustöö toimub hommikuringides, klassijuhataja minutites ja väärtusõpetuses. Kooli seire ja dokumenteeritud probleemilahendusskeemid näitavad, et kiire sekkumise tõttu puudub asutuses süsteemne kiusamine.

Õppemeetodid. Kool integreerib õppekavasse enesejuhtimist arendavaid meetodeid. Gümnaasiumi valikkursustesse kuuluvad mentorluse ja kogemusõppe tunnid, mis keskenduvad õpioskustele, iseloomukasvatusele, meeskonnatööle ja karjääriplaneerimisele. Alates 6. klassist juhib igat klassi kahe klassijuhataja süsteem. Personal jagab vastutust kollektiivselt: iga töötaja osaleb kahe kuni kolme ürituse korraldamises ja kuulub erinevatesse toimkondadesse.

Õpetajad külastavad regulaarselt üksteise tunde ja annavad arengut toetavat metoodilist tagasisidet. Igal õppeaastal loeb kogu kollektiiv ühiselt kaks kuni kolm raamatut, mida nad analüüsivad suveseminaril. Lisaks sisekonverentsidele hangivad pedagoogid uusi teadmisi koolitussarjast "Spetsialistilt spetsialistile", kuhu asutus kutsub esinema väliseid eksperte, näiteks lavastajaid ja majandusjuhte.

Tugisüsteemid. Kool rakendab õppijate ja personali toetamiseks mitmetasandilist süsteemi. Põhikoolis viivad klassijuhatajad kord õppeperioodis läbi individuaalseid motivatsioonivestlusi, gümnaasiumis nõustab iga viit kuni kuut õpilast personaalne mentor. Õpilaste arengut ja toevajadust jälgivad regulaarsed kooliosa koosolekud. Algkoolis abistab õpilasi abiõpetaja ning esimeses ja teises kooliastmes tegutseb õpiabisüsteem, mis toetab väikegruppides noori, kellel esineb ajutisi või püsivaid õpiraskusi.

Suuremate murede lahendamisse kaasab kool psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi. Lisaks kuulub tugimeeskonda kaplan, kes viib vajadusel läbi hingehoidlikke vestlusi ja iganädalasi klassisiseseid palvusi, samas kui õpilaste arengut toetavad eraldiseisvalt 1.–12. klassi väärtusõpetuse tunnid. Vanematega tehakse koostööd ümarlauavestlustel.

Alustavaid õpetajaid aitab mentorsüsteem ning kogenud personalile korraldab asutus tööalase heaolu hoidmiseks kovisioone.

Aasta kool 2026 tiitlile on nomineeritud kümme kooli, kelle hulgast aitab parima välja selgitada rahvahääletus. 18. märtsist näidatakse kümne parima kooli videoid ETV hommikusaates "Terevisioon" ning ERR Novaatoris. Žürii antud punktide ja esimese hääletusvooru tulemuste alusel selguvad kolm finalisti, kelle seas läheb käima uus samasugune hääletusvoor. Kolmele finaali pääsenud koolile tuleb külla noortesaate "Nova" juht, kes paneb end õpilase rolli. Neist külaskäikudest sünnivad lühireportaažid 10. aprillil algava teise hääletusvooru ajaks ERR-i eetrisse. Tiitli saaja kuulutatakse välja 5. mail ERR-i saates "Terevisioon", mis läheb eetrisse võitjakoolist.

Poolfinaali pääsesid: Antsla gümnaasium, Ida-Virumaa kutsehariduskeskus COSMOS, Kaarli kool, Pärnu Koidula gümnaasium, Pärnu Tammsaare kool, Tallinna Avatud kool,  Tallinna rahvusvaheline kool, Tartu rakenduslik kolledž VOCO, Viimsi gümnaasium ja Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskus.