Pärnu Tammsaare kooli tutvustus

Praktiline õpe. Pärnu Tammsaare kool seob õppetöö praktiliste projektide ja tehnoloogiaga. Kool algatas koostöös Pernova Loodusmajaga uurimusliku õppe platvormi ning avas ülelinnalise uurimusliku õppe esimese klassi. Tehnoloogiaõppes konstrueerivad õpilased TalTechi Enerhack konkursi raames tuuleturbiine ning loovad IT-iduettevõtluse programmis ideekavandeid, näiteks tehisaruga arstiabi ja koosõppimise keskkondi. Keeleõppes kasutavad noored asutuse õpetajate loodud vestlusrobotit "Keelesemu", mis aitab harjutada suulist kõnet ja annab tagasisidet keelelise arengu kohta.

Õpilased juhivad mini-minifirmasid ning osalesid rahvusvahelises kodanikuhariduse projektis Democrat. Üheksanda klassi noored sooritavad iga-aastase avaliku esinemise Pärnu koolijuhtidest ja õpetajatest koosneva žürii ees.

Koolipere korraldas heategevusliku laada, mille tulust annetas 987 eurot Eesti Lastefondile, ja lavastas koostöös Kuninga tänava kooliga enam kui 200 osalejaga muusikali.

Sotsiaalne keskkond. Asutus tugineb sisekeskkonna hindamisel Haridussilma andmetele. 2024. aasta statistika näitab, et 86,8 protsenti 8. klassi õpilastest ei olnud kogenud kiusamist (Eesti keskmine 69,7 protsenti). Samas oli 4. klassis kiusamisest vaba 35 protsenti õpilastest (riigi keskmine 61,1 protsenti), mida kool põhjendab algõpetuselt aineõppele ülemineku keerukusega. Parendustegevustena kaardistab asutus üldtoe vajajad ja korraldab spetsialistide osalusel probleemvestlusi.

Programmiga "Liikuma kutsuv kool" liitunud asutus viib läbi aktiivseid vahetunde ja uisutunde merejääl; 2026. aasta kevadel valmivad koolil renoveeritud staadion ja välijõusaal. Subjektiivne kooliga rahulolu 8. klassis ulatus 2024. aastal 29,7 protsendini (riigi keskmine 20,2 protsenti). Nutiseadmete kasutamise reguleerimiseks valmisid koostöös Pärnumaa Kutsehariduskeskusega klassidesse telefonitaskud.

Õppemeetodid. Pärnu Linnavolikogu 2025. aasta otsusega läks kool kiirkorras üle eestikeelsele õppele, palgates selleks 18 uut õpetajat. Asutus avas piirkondliku lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK) metoodikakeskuse, mis pakub koolitusi ja materjale Pärnu maakonna pedagoogidele. Õpetajad teevad koostööd igal teisel vahetunnil, analüüsides metoodikat ja eesti keele keskkonna hoidmist. 2026. aastal viis Eesti Keele Instituut (EKI) asutuses läbi tunnivaatlusi ja grupinõustamisi enam kui 20 õpetajale.

Aastatel 2025–2027 osaleb kool Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostööprojektis teaduspõhiste õppepraktikate juurutamiseks. Andekamate õpilaste toetamiseks rakendavad õpetajad matemaatikas ja eesti keel teise keelena tundides noppeõpet (pull-out), mis pakub lisaväljakutseid õppetundide mahtu suurendamata.

Tugisüsteemid. Koolis õpib 432 õpilast, kellest 335 emakeel erineb õppekeelest (nende hulgas 144 Ukraina õpilast). Tugimeeskond pakub logopeedilist abi 89 ja õpiabi 89 õpilasele. Täiendavat eesti keele õpet saab 244 noort, kellele kool lõi 2025. aastast eraldi keelegrupid. Muu kodukeelega õppijate toetamiseks töötas asutus välja uue süsteemi, mille alusel klassijuhatajad analüüsivad õppeaasta lõpus tulemusi ja koostavad uued õpirühmad.

Vaimse tervise ja toimetuleku toetamiseks pakub kool alates 2025. aastast loovteraapiat ning tugimeeskonnas alustas 2025. aasta sügisel tööd eestikeelne koolipsühholoog. Uute õpetajate sisseelamist ja tööalast toimetulekut toetab struktureeritud mentorlussüsteem.

Aasta kool 2026 tiitlile on nomineeritud kümme kooli, kelle hulgast aitab parima välja selgitada rahvahääletus. 18. märtsist näidatakse kümne parima kooli videoid ETV hommikusaates "Terevisioon" ning ERR Novaatoris. Žürii antud punktide ja esimese hääletusvooru tulemuste alusel selguvad kolm finalisti, kelle seas läheb käima uus samasugune hääletusvoor. Kolmele finaali pääsenud koolile tuleb külla noortesaate "Nova" juht, kes paneb end õpilase rolli. Neist külaskäikudest sünnivad lühireportaažid 10. aprillil algava teise hääletusvooru ajaks ERR-i eetrisse. Tiitli saaja kuulutatakse välja 5. mail ERR-i saates "Terevisioon", mis läheb eetrisse võitjakoolist.

Poolfinaali pääsesid: Antsla gümnaasium, Ida-Virumaa kutsehariduskeskus COSMOS, Kaarli kool, Pärnu Koidula gümnaasium, Pärnu Tammsaare kool, Tallinna Avatud kool,  Tallinna rahvusvaheline kool, Tartu rakenduslik kolledž VOCO, Viimsi gümnaasium ja Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskus.