Viimsi gümnaasiumi kirjeldus

Praktiline õpe. Viimsi gümnaasium kaasab igapäevasesse õppetöösse lapsevanemaid, vilistlasi ja ettevõtteid. Vilistlased annavad tunde asendusõpetajate ja lektoritena. Igal kuul esinevad koolis eri elualade esindajad, kelle loenguid õpilased analüüsi vormis mõtestavad. Sügisesed liikumispäevad toimuvad koostöös kohalike spordiklubidega. Õpilased külastavad Harjumaa ettevõtteid ja kooli juurde tellitud teadusbussi ning hoolekogu korraldab kogukonnale paaril korral aastas aruteluõhtuid.

Gümnaasiumi kolme aasta jooksul saavad noored osaleda töövarjupäevadel ja teha vabatahtlikku tööd. Kool toetab õpilaste praktilisi algatusi: "Aasta kooli" konkursil osalemist vedasid eest õpilasesinduse noored, koolimeedia tiim Hüpernool ning vilistlane ja nüüdne kolleeg Emily Bruus.

Sotsiaalne keskkond. Kool hindab õpilaste ja töötajate heaolu regulaarsete küsitluste ja andmeanalüüsi abil. Rahuloluküsitluse andmetel kinnitab ligikaudu 90 protsenti õpilastest, et neil on koolis inimene, kelle poole raskuste korral pöörduda. Kiusuennetus tugineb arenguvestlustele ja iganädalastele tugimeeskonna kohtumistele, kus spetsialistid kaardistavad õpilaste riskikohti.

Töötajate heaolu hinnatakse vähemalt kaks korda aastas, millele lisanduvad regulaarsed koostöövestlused. Iga kursuse lõpus täidavad õpilased tagasisideankeedi, mille andmete põhjal muudavad õpetajad õppesisu. Näiteks lisas kool tagasisidele toetudes õpetajate järelkasvu moodulisse enesejuhtimise teemad ja kaasas erialaspetsialistidele metoodiliseks toeks tegevõpetajad.

Õppemeetodid. Õpilaste töökoormuse ja korduva õppesisu vähendamiseks ühendasid bioloogia ja geograafia õpetajad kahe aine kattuvad teemad ühtseks Bio/Geo lõimitud kursuseks. Matemaatikaõpetajad kasutavad ühiseid õppekavu ja koostavad kontrolltöid kordamööda, et ühtlustada paralleelklasside hindamisnõudeid. Õpetajate omavaheline koostöö, sealhulgas kursuste ja materjalide planeerimine, toimub iganädalastes koostöötundides ja arendusseminaridel, mis kuuluvad pedagoogide üldtööaja sisse.

Väliskogemust toob Erasmus+ programm, mille raames toimunud õpirännete teadmisi jagavad pedagoogid kolleegidele koolisisestel kohtumistel. Valdkonnaõpetajad korraldavad ühiselt ka laiemale sihtrühmale suunatud sündmusi, näiteks teadlaste ööd ja eesti kultuuri nädalat.

Tugisüsteemid. Õppijate akadeemilist ja sotsiaalset arengut jälgivad mentorid, aineõpetajad ning õpilasnõustajad. Tippsportlastele rakendab kool paindlikku õppekorraldust. Õpilased kujundavad oma õpitee, valides huvipõhiseid mooduleid ja valikkursusi, kusjuures õppekorraldus võimaldab mooduleid valikkursustega asendada.

Õppekorralduse ja valikuvõimaluste selgitamiseks viib kool vähemalt kord aastas läbi lennupõhised infotunnid. Uusi pedagooge toetab sisseelamisel koolisisene mentorlussüsteem ning igal aastal korraldab asutus mentorlusuuringu, et hinnata süsteemi tõhusust nii kooliüleselt kui ka rühmapõhiselt. Vajadusel võimaldab juhtkond õpetajatele majavälist professionaalset tuge.

Aasta kool 2026 tiitlile on nomineeritud kümme kooli, kelle hulgast aitab parima välja selgitada rahvahääletus. 18. märtsist näidatakse kümne parima kooli videoid ETV hommikusaates "Terevisioon" ning ERR Novaatoris. Žürii antud punktide ja esimese hääletusvooru tulemuste alusel selguvad kolm finalisti, kelle seas läheb käima uus samasugune hääletusvoor. Kolmele finaali pääsenud koolile tuleb külla noortesaate "Nova" juht, kes paneb end õpilase rolli. Neist külaskäikudest sünnivad lühireportaažid 10. aprillil algava teise hääletusvooru ajaks ERR-i eetrisse. Tiitli saaja kuulutatakse välja 5. mail ERR-i saates "Terevisioon", mis läheb eetrisse võitjakoolist.

Poolfinaali pääsesid: Antsla gümnaasium, Ida-Virumaa kutsehariduskeskus COSMOS, Kaarli kool, Pärnu Koidula gümnaasium, Pärnu Tammsaare kool, Tallinna Avatud kool,  Tallinna rahvusvaheline kool, Tartu rakenduslik kolledž VOCO, Viimsi gümnaasium ja Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskus.