Tallinna Avatud kool – aasta kool 2026?
"Terevisioon" ja Harno otsivad Eesti aasta kooli. Kas selleks võib saada Tallinna Avatud kool, aitab otsustada rahvahääletus. Hääletada saab Novaatoris alates 18. märtsist kuni 27. märtsilõunani. Lugege kooli tutvustust, vaadake galeriid ja kooli tutvustavat videot ning hääletage!
Tallinna Avatud kooli kirjeldus
Praktiline õpe ja kogukonna kaasatus. Tallinna Avatud kool kaasab kogukonda vahetult õppetöö ja sündmuste korraldamisse. Igal õppeaastal vastutab iga klassikogukond (õpilased ja vanemad) huvijuhi koordineerimisel ühe ülekoolilise sündmuse, näiteks jõulukontserdi, koolidisko või sünnipäevafestivali läbiviimise eest. Kolmandas kooliastmes toimuvad praktikumid, mida juhendavad lapsevanemad, vilistlased ja ümberkaudsete ettevõtete esindajad. Üheksanda klassi õpilastele korraldab kool iga-aastase edasiõppimise konverentsi, kuhu on kaasatud ka piirkonna teised koolid.
Kool kogub iga sündmuse ja praktikumi järel osalejatelt tagasisidet ning kohandab selle põhjal järgmise aasta formaate. Lisaks osalevad lapsevanemad ja vilistlased tundides ja kooli talgutel.
Sotsiaalne keskkond. Kool seirab süsteemselt õpilaste ja töötajate sotsiaalset heaolu. Õpilaste andmeid kogutakse riiklike ja koolisiseste rahulolu-uuringute, kolmandas kooliastmes lisaks Helge Kooli uuringu ning viis korda aastas läbiviidava psühholoogiliste baasvajaduste (seotus, kompetentsus, autonoomia) seire kaudu. Töötajate heaolu, töökoormust ja koostööd mõõdetakse kvartaalsete küsitlustega ning juhtkond viib iga töötajaga aastas läbi vähemalt kolm üks ühele vestlust.
Alates 2021. aastast rakendab kool KiVa programmi. Kolmkeelne KiVa-meeskond reageerib igale teavitusele hiljemalt järgmisel päeval. Kiusuennetuse uuringu andmete põhjal planeerib kool järgmise aasta fookused ja koolitused; lapsevanematele toimub aastas vähemalt kaks kiusamisteemalist koolitust. Avatud Kooli meeskond tegeleb ka SA KiVa raames uute koolide koolitamisega.
Andmepõhise seire tulemusena on asutus viimastel aastatel laiendanud tugiteenuseid, kohandanud õpetajate koostööaegu ja muutnud klassijuhatajatundide sisu.
Õppemeetodid ja personali koostöö. Kool rakendab koosõppiva kooli mudelit, kus erineva tausta ja emakeelega noored õpivad segarühmades. Õppetöö aluseks on lennupõhine korraldus: sama lennu õpetajad kavandavad õppeprotsessi ühiselt, jagavad töökavu ning lepivad kokku hindamispõhimõtetes, et tagada ühtlane kvaliteet kõikides paralleelklassides. Õpetajate omavaheline koostöö, sealhulgas ühine planeerimine, õpiringid ja sisekoolitused, on integreeritud üldtööaja sisse.

Igal kevadel lepib juhtkond pedagoogiga kokku tema järgmise õppeaasta rolli (aineõpetaja, klassijuhataja, juhtõpetaja) ning arvestab koormuse määramisel (13–24 kontakttundi nädalas) õpetaja rolliga, kasutades "unistuste ankeeti" aga õpetaja edasise karjääri suunamiseks. Käesoleva õppeaasta fookuses on tehisintellekti hüppe (TI-hüpe) integreerimine põhikooli astmesse ja varajane digipädevuste arendamine.
Tugisüsteemid. Asutus jälgib õpilaste akadeemilist arengut riiklike ja regulaarsete koolisiseste tasemetestide abil. Andmed talletatakse iga õppija kohta aastate lõikes. Testide tulemuste ja tunnistuste põhjal kutsub kool vajadusel perekonna kohtumisele, et koostada õpilasele individuaalne tegevusplaan. Igas lennus teevad koostööd aineõpetajad, klassijuhataja ja mitmekeelne tugimeeskond, kes suudab peresid nõustada eesti, vene ja inglise keeles.
Tugimeeskond ja juhtkond kohtuvad kord õppeperioodis, et analüüsida õppijate edenemist. Kool arvestab õppetöös ka noorte koolivälist tegevust – näiteks ei pea noorsportlased, muusikud ja võõrkeelte õppijad oma õppimist koolis dubleerima.
Aasta kool 2026 tiitlile on nomineeritud kümme kooli, kelle hulgast aitab parima välja selgitada rahvahääletus. 18. märtsist näidatakse kümne parima kooli videoid ETV hommikusaates "Terevisioon" ning ERR Novaatoris. Žürii antud punktide ja esimese hääletusvooru tulemuste alusel selguvad kolm finalisti, kelle seas läheb käima uus samasugune hääletusvoor. Kolmele finaali pääsenud koolile tuleb külla noortesaate "Nova" juht, kes paneb end õpilase rolli. Neist külaskäikudest sünnivad lühireportaažid 10. aprillil algava teise hääletusvooru ajaks ERR-i eetrisse. Tiitli saaja kuulutatakse välja 5. mail ERR-i saates "Terevisioon", mis läheb eetrisse võitjakoolist.
Poolfinaali pääsesid: Antsla gümnaasium, Ida-Virumaa kutsehariduskeskus COSMOS, Kaarli kool, Pärnu Koidula gümnaasium, Pärnu Tammsaare kool, Tallinna Avatud kool, Tallinna rahvusvaheline kool, Tartu rakenduslik kolledž VOCO, Viimsi gümnaasium ja Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskus.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa





