Tallinna rahvusvahelise kooli kirjeldus

Praktiline õpe. Tallinna rahvusvaheline kool (IST) teeb igapäevases õppetöös koostööd Ülemiste City linnaku ettevõtete ja haridusasutustega (Mainor AS, EEK, TalTech). 10. klassi õpilased osalevad ettevõtlusprojektis koos linnaku firmadega ning noored kuulavad Nordea ja NATO esindajate külalisloenguid. Tehnoloogiaõppekava rakendab asutus koostöös Finnish Code Schooliga.

Praktilise tegevuse raames ehitasid õpilased Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) projekti toel elektriauto ning programmeerisid õpiprojekti käigus teaduskalkulaatori. Õpilased osalevad ülikoolide häkatonidel, kus nad on saavutanud auhinnalisi kohti, ning esindavad kooli rahvusvahelistel MUN ja PEL konverentsidel.

Kooli hoolekogusse kuulub seadusega nõutud kahe lapsevanema asemel üheksa lapsevanemat.

Sotsiaalne keskkond. Kool kogub sisekeskkonna andmeid 360-kraadise seiresüsteemi abil, mis on osa rahvusvahelisest NEASC akrediteeringust. Riikliku rahuloluküsitluse andmed kinnitasid, et õpilased tajuvad oma sõnaõigust koolielu korraldamisel. Selle reaalse tõestusena vahetas juhtkond just nimelt õpilaste tagasisidele tuginedes kooli toitlustaja, misjärel tõusis 8. ja 11. klassi rahulolu märgatavalt. Samuti palkas kool seireandmete analüüsi järel asutusse teise psühholoogi.

Kiusuennetuses tugineb asutus KiVa programmile. Koolis tegutseb lastekaitsetiim ja ametlik lastekaitsevolinik ning kogu personal läbib iga kahe aasta tagant kohustusliku lastekaitsekoolituse. Kui küsitlused viitasid küberkiusamise riskile ja sotsiaalse seotuse vajadusele, reageeris kool ekspertide loengute, lapsevanemate koolituste ja digihügieeni juhendmaterjalide jagamisega, mis lühendas juhtumitele reageerimise aega. 2023. aasta riikliku rahuloluküsitluse põhjal saavutas kooli 8. klassi rahulolumäär Eesti kuue suurima linna koolide seas teise koha.

Õppemeetodid. Kool asendab subjektiivse sisehindamise rahvusvaheliselt võrreldava välishindamisega. 4.–10. klassi õpilased sooritavad kolm korda aastas adaptiivseid MAP-tasemeteste ning asutus rakendab MYP e-eksameid. Tehnoloogiaõpe sisaldab programmeerimise ja robootika mooduleid ning õppeinfosüsteemi on integreeritud tehisintellekti (TI) funktsionaalsus. Õpetajad on sõnastanud ühtsed kokkulepped TI ja digioskuste rakendamiseks ainetundides.

Personal teeb koostööd üldtööaja sisse planeeritud koosolekutel. Kui seireandmed näitasid, et 8. klassi õpilased ei taju rühmatöö väärtust, korraldas kool õpetajatele metoodilise töötoa rühmatöö juhtimise teemal. Koostöö tulemusena koostasid pedagoogid ühtse käitumismaatriksi, mis seab õpilastele konkreetsed piirid. Iga uus õpetaja saab endale isikliku mentori ning 2026. aastast juurutab asutus regulaarset kolleegivaatluse tsüklit.

Tugisüsteemid. Kool diferentseerib õpet ja kavandab personaliseeritud õpiradu, kasutades õppeinfosüsteemi tehisintellekti tuge. Semestri lõpus saavad õpilased pedagoogidelt põhjaliku individuaalse tagasiside. MAP-testide ja küsitluste andmeid kasutab asutus sihitud sekkumisteks: näiteks kui 8. klassi uuring näitas õpilaste madalat enesetõhusust, viis klassijuhataja läbi täiendavad kohtumised peredega; 4. klassi andmete põhjal käivitas kool lapsevanemate töötoad koduse toe tõhustamiseks.

Igapäevase toe koordineerimiseks jagavad aineõpetajad ja tugispetsialistid infot klassipõhistes Microsoft Teamsi gruppides. Vajadusel pakub kool noortele intensiivset inglise keele tuge. 2026. aasta visiooni raames rakendab asutus mudelit "üks plaan – mitu osapoolt", mille abil jälgivad kodu, kool ja tugimeeskond ühiselt iga õppija eesmärkide täitmist.

Aasta kool 2026 tiitlile on nomineeritud kümme kooli, kelle hulgast aitab parima välja selgitada rahvahääletus. 18. märtsist näidatakse kümne parima kooli videoid ETV hommikusaates "Terevisioon" ning ERR Novaatoris. Žürii antud punktide ja esimese hääletusvooru tulemuste alusel selguvad kolm finalisti, kelle seas läheb käima uus samasugune hääletusvoor. Kolmele finaali pääsenud koolile tuleb külla noortesaate "Nova" juht, kes paneb end õpilase rolli. Neist külaskäikudest sünnivad lühireportaažid 10. aprillil algava teise hääletusvooru ajaks ERR-i eetrisse. Tiitli saaja kuulutatakse välja 5. mail ERR-i saates "Terevisioon", mis läheb eetrisse võitjakoolist.

Poolfinaali pääsesid: Antsla gümnaasium, Ida-Virumaa kutsehariduskeskus COSMOS, Kaarli kool, Pärnu Koidula gümnaasium, Pärnu Tammsaare kool, Tallinna Avatud kool,  Tallinna rahvusvaheline kool, Tartu rakenduslik kolledž VOCO, Viimsi gümnaasium ja Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskus.