Popkultuuris on levinud uskumus, et tuntud inimesed surevad alati kolmekaupa. Inimese aju otsib lakkamatult kaoses korrapära ning märkab mustreid ka seal, kus tegelikult valitseb juhus. See taju tekitab lugejates ärevust ja loob illusiooni anomaalsest sündmusteahelast. 

Matemaatiku vaatevinklist klapivad taolised sündmustejadad aga ootuspäraste mudelitega. "Ma isiklikult ei usu, et praegu oleks tegemist mingi surmalainega. Pigem tajumegi tuntud inimeste lahkumist teravamalt," märkis Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer.

Statistikaameti andmetel sureb Eestis keskmiselt 43 inimest päevas. See teeb kokku enam kui 300 surma nädalas, mõni nädal rohkem, mõni nädal vähem. Igal nädalal sureb ka 40–60 alla 65-aastast inimest, ent mingeid ebaloomulikke anomaaliaid teadlased neis numbrites ei näe. Külmadel talvekuudel viiruste leviku tõttu suremus veidi kasvab ja langeb taas soojadel suvekuudel. Erandi moodustavad vaid äärmuslikud kuumalained, mis toovad samuti kaasa lühiajalise hüppe.

Tänavune erakordselt külm veebruar kergitas Fischeri sõnul korraks ka üldist suremust. Märtsi keskpaigaks langesid need numbrid aga juba tavapärase keskmise tasemest allapoole. Laiemad demograafilised andmed ei toeta seega teooriat erakordsest surmalainest. "Pole midagi imestada, kui mõnedel päevadel või nädalatel on see arv veidi suurem ja teistel jälle väiksem," nentis professor. Juhuslikud kõikumised kuuluvad normaalse statistika juurde.

Matemaatika paljastab mustrid

Näilist surmalainet aitab matemaatiliselt selgitada tõenäosusteoorias tuntud sünnipäevaparadoks. Selles mõttemängus arvutatakse välja, kui suure tõenäosusega jagavad inimesed ühes ruumis täpselt sama sünnikuupäeva. Näiteks, kui ruumis viibib 20 inimest, ulatub kahe kattuva sünnipäeva tõenäosus 41 protsendini. Alates 23. inimesest ületab näitaja aga juba 50 protsendi piiri. See tähendab, et isegi täiesti tavalises kooliklassis kattuvad kahe õpilase sünnipäevad oluliselt tõenäolisemalt, kui kõhutunde pealt võiks eeldada.

Sama loogikat saab rakendada kuulsuste surmadele. Kui eeldada, et aastas sureb 20 kuulsust, satub kaks surma ühele päevale 41-protsendilise tõenäosusega. Ajavahemikku tervele nädalale pikendades kasvab matemaatiline tõenäosus lausa 98 protsendini. Samuti satub 30 protsendi tõenäosusega ühele nädalale vähemalt kolm surmajuhtumit.

Eestis ja välismaal tuntud isikuid sureb aastas kokkuvõttes märksa enam kui paarkümmend. Seetõttu on statistiliselt täiesti normaalne, kui mõnda nädalasse satub kolm või enam surmateadet järjest.

Liiatigi jõuavad eelmise sajandi teise poole popkultuuri plahvatuses tuntuks saanud inimesed praegu lihtsalt kõrgesse ikka. Ekslikku muljet süvendab Fischeri hinnangul märkimisväärselt ka tänapäevane inforuum ja nutiajastu. Viimastel kümnenditel on avaliku elu tegelaste ring sotsiaalmeedia mõjul tundmatuseni laienenud. Filmitähtede ja tippsportlaste kõrval lahkub nüüd hulgaliselt ka arvamusliidreid ja tõsielustaare. "Praegune sotsiaalmeedia-ajastu on kindlasti toonud kaasa ka selle, et n-ö tuntud inimeste arv on lihtsalt läinud suuremaks," tõdes Krista Fischer.

Valimi pidev kasv suurendab matemaatiliselt tõenäosust, et tuntud inimesed surevad lühikese ajavahemiku jooksul. See, et kurvad sündmused satuvad tihti ühele ajale, pole seega anomaalia. Lugejatel ei tasu järjestikuste surmateadete pärast liigset muret tunda ega neist valesid mustreid otsida. "Kokkuvõttes arvangi, et praegu mingit surmalainet ei paista olevat ning muretsemiseks põhjust samuti mitte. Iga surm on kurb sündmus, kuid paraku ei ela meist keegi igavesti," lisas Fischer.