Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas on noored märksa õnnetumad kui 15 aastat tagasi. Samal ajal kasutavad nad rohkem sotsiaalmeediat, selgub neljapäeval avaldatud maailma õnnelikkuse raportist.

Austraalia oli esimene riik, mis 2025. aasta detsembris keelas sotsiaalmeedia kasutamise alla 16-aastastele. Pärast seda on hakanud sama mõttega mängima ka mitmed teised riigid üle maailma, soovides piirata laste ligipääsu sotsiaalmeediale.

Iga-aastase maailma õnnelikkuse raporti osana avaldatud uuringu autorid ühendasid USA turu-uuringufirma Gallupi andmed, OECD rahvusvahelise õpilaste hindamise programmi (PISA) ja teiste uuringute tulemustega. Tulemusi analüüsis rahvusvaheline teadlaste meeskond Oxfordi ülikooli juhtimisel Nad jõudsid järeldusele, et sotsiaalmeedia intensiivne kasutamine näib vähendavat õnnetunnet, kuigi otsest põhjuslikku ei võimalda uuringu andmed tõmmata.

Oxfordi ülikooli majandusprofessor Jan-Emmanuel de Neve sõnul joonistus aga selgelt välja, et sotsiaalmeediasse tuleks tagasi tuua sotsiaalne mõõde. Professor lisas, et algoritmide poolt esile tõstetav, passiivselt tarbitav ja peamiselt mõjutajate loodud sisu avaldab kasutajatele kehvemat mõju kui platvormid ise, mis inimesi omavahel suhtlema ärgitavad.

PISA ja Gallupi andmete koosvaatest ilmnes, et noorte heaolu on märgatavalt kõrgem riikides, kus internetti kasutatakse rohkem suhtlemiseks ning mõnevõrra madalam riikides, kus sotsiaalmeedia kasutamise keskmine aeg on pikem. Ladina-Ameerika riikides oli noorte heaolu vaatamata suurele sotsiaalmeedia kasutusele kõrge. Samas ingliskeelsetes riikides oli noorte heaolu madalam, kui nende tavapärased internetikasutuse mustrid seda seletaksid.

Uurijad panid tähele, et sotsiaalmeediat üle seitsme tunni päevas kasutavate 15-aastaste õpilaste heaolu on oluliselt madalam kui neil, kes kasutavad seda vähem kui ühe tunni. Lääne-Euroopa tüdrukute puhul on lõhe mujal maailmas elavatest tüdrukutest seejuures peaaegu kaks korda suurem.

Väljaspool ingliskeelset maailma ja Lääne-Euroopat on seosed sotsiaalmeedia kasutuse ja heaolu vahel pigem healoomulisemad, kuid erinevad platvormiti. Ladina-Ameerika andmed näitavad, et algoritmiliste voogudega ja mõjutajate sisule keskenduvad platvormid on seotud madalama eluga rahuloluga sagedamini kui need, mis eelkõige soodustavad suhtlust.

Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas pole noorte heaolu vaatamata ulatuslikule sotsiaalmeedia kasutusele langenud. Sellel on ilmselt mitmeid põhjuseid, kuigi ka seal seostatakse intensiivset sotsiaalmeedia kasutust siiski kõrgema depressiooni ja stressitasemega. Kõige problemaatilisemad on platvormid, kus kasutus on peamiselt passiivne ja sisu visuaalne. See aga soodustab sageli enda võrdlemist teistega.

Kõigest eelnevast järeldub, et sotsiaalmeediat rohkem kasutavad noored on riskirühmas, eriti ingliskeelsetes riikides ja Lääne-Euroopas.

Õnnelikkuse edetabel

Maailma õnnelikkuse edetabelit juhivad aga taaskord Põhjamaad. Soome on endiselt esikohal, sellele järgnevad Island, Taani ja Costa Rica. Esikümne lõpetavad Rootsi ja Norra, seejärel Holland, Iisrael, Luksemburg ja Šveits. Costa Rica tõus neljandale kohale on Ladina-Ameerika riigi kõrgeim koht läbi aegade.

Eesti leiab 46., Läti 48. ja Leedu 28. kohalt. Seejuures on Eesti edetabelis viimastel aastatel järjest langenud, möödunud aastal oli riik veel 39. kohal ning 2024. ja 2023. aastal vastavalt 34. ja 31. kohal.

Kui vaadata muutusi õnnelikkuses perioodist 2006–2010 kuni aastani 2023–2025, siis 136 hinnatud riigi seas on peaaegu kaks korda rohkem riike, kus õnnelikkus on oluliselt kasvanud (79) kui neid, kus see on oluliselt langenud (41).