IEA aruanne lahkab maailma energiatarbimist tervikuna, hõlmates nii elektrivõrke, transporti, kodude küttesüsteeme kui ka muid valdkondi. See võimaldab kaardistada tarbimisharjumuste muutumist. Näiteks tõrjuvad elektrisõidukid tasapisi välja bensiiniautosid ning soojuspumbad asendavad gaasi- ja õlikütet.

Täpsemalt näitasid IEA andmed, et huvi elektrisõidukite vastu kasvas ligi 40 protsenti ja eelmisel aastal moodustasid elektriautod veerandi kõigist uutest müüdud sõidukitest. Ehkki elektriautod mõjutavad elektrinõudlust juba praegu, on nende üldine osakaal teedel veel suhteliselt väike. Analüüsi autorid näevad sellegipoolest huvi elektriautode vastu peamise põhjusena, miks tarbiti eelmisel aastal naftat vaid 0,7 protsenti rohkem kui aasta varem. Absoluutarvudes jääb see eelmise kümnendi keskmisele juurdekasvule alla enam kui poole võrra.

Soojuspumpade müük püsis eelmisel aastal küll stabiilsena, kuid varasemate aastate kiire kasvu toel on neist saanud mitmes riigis enim müüdud kütteseadmed. Kuna tihedamalt asustatud piirkondades olid aga ilmad võrdlemisi külmad, vedas maagaasinõudluse kasvu just hoonesektor. Sellest hoolimata kasvas maagaasi tarbimine 2025. aastal varasema aastaga võrreldes vaid ühe protsendi.

Päikeseenergia jätkuv võidukäik

Kasvanud elektrinälja rahuldamisel mängis võtmerolli päikeseenergia. Agentuuri andmetel kasvas päikeseenergia tootmine aastaga aboluutarvudes rohkem kui ühegi teise energiaallika puhul ajaloos, kui jätta andmereast kõrvale ülemaailmsetele majanduskriisidele järgnenud aastad. Teisisõnu suurenes päikeseenergia tootmine 2025. aastal enneolematult, kuigi energiaturge ei mõjutanud sel ajal ükski erakordne tegur. Hüpe kattis neljandiku kogu lisandunud energianõudlusest. Elektrinõudluse kasvust kattis päikeseenergia üle kahe kolmandiku.

Kokku tootsid riigid möödunud aastal päikeseenergiat üle 2700 teravatt-tunni ehk kaks korda enam kui kui kolme aasta eest. Kogu maailma elektritoodangust moodustab päikeseenergia praeguseks üle kaheksa protsendi. Vähemalt ühe gigavati jagu päikesepaneele paigaldas möödunud aastal 30 riiki ning kokku saab lõviosa lisandunud tootmisvõimsusest kanda just nende arvele.

Lisades neile hüdro-, tuuma-, päikese- ja tuuleenergia ning muud taastuvallikad, katsid kogu süsinikuvabad energiaallikad energianõudluse kasvust ligi 60 protsenti.

Päikeseenergia arengut toetasid suuresti akud. Aastatel 2024–2025 suurenes nende lisanduv võimsus 40 protsenti, ulatudes eelmisel aastal 110 gigavatini. Näitaja ületab ilmselt isegi maagaasi ajaloo suurimat aastakasvu. Kõigi paigaldatud akuvõimsus on praeguseks üle kümne korra suurem kui viie aasta eest.

Teised energiaallikad

Kuigi maagaasi tarbimine kasvas ligikaudu ühe protsendi, oli see eeskätt tingitud külmematest ilmadest. Sütt tarbiti laias laastus sama palju, ligi 0,4 protsendi võrra rohkem. Ameerika Ühendriikides võis näha kivisöe tarbimise mõningast suurenemist, kuid Euroopa Liidus langes see eelmisel aastal esimest korda alla 10 protsendi kogu elektritoodangust.

Hiina käivitas 2025. aastal küll hulga uusi söeelektrijaamu, ent nende ehitust alustati suuresti eelmise energiakriisi ajal. Elektri tootmiseks kulutati riigis sütt vähem kui aasta varem. Põhjuseks on riigi massiivsed investeeringud taastuvenergiasse: Hiina andis eelmisel aastal 60 protsenti taastuvenergia ülemaailmsest kasvust.

Tuumaenergia osakaal püsis eelmisel aastal stabiilne. Uute jaamade koguvõimsus ulatus kolme gigavatini, ent umbes sama suures mahus pandi neid ka mujal kinni. Tuumaenergeetika vallas on samuti Hiina esirinnas: analüüsi kohaselt alustati seal eelmisel aastal 12 gigavati mahus uute jaamade ehitust. Kõigi ehitusjärgus jaamade valmides mööduks riik paigaldatud tuumavõimsuselt Ameerika Ühendriikidest.

Mõju süsinikuheitele

Energiasektori süsinikuheide tervikuna kasvas eelmisel aastal 0,4 protsenti. Kuigi seeläbi paisati atmosfääri rohkem süsinikku kui kunagi varem, oli kasvutempo energiaagentuuri analüüsi põhjal varasemast selgelt aeglasem. Heitkoguste kasv on raugenud juba kolmandat aastat järjest. Pöörde peamine põhjus peitub Hiinas, kus 2025. aastal heitkogused hoopis vähenesid. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul viisid heite languseni ümberkorraldused tööstuses ja taastuvenergia tormiline areng.

Kokku asendasid tuumaenergia ning alates 2019. aastast kasutusse võetud rohetehnoloogiad, nagu taastuvenergia, elektrisõidukid, soojuspumbad, IEA andmetel 2025. aastal umbes seitse protsenti üleilmsest fossiilkütuste tarbest. Ilma nende selleta oleks maailma süsinikuheide praegu kaheksa protsenti suurem. Ainuüksi kivisöe puhul jäi tänu uutele tehnoloogiatele põletamata sama kogus sütt, kui palju India 2025. aastal kokku kasutas.