Peaaegu kõik bakterid võivad osutuda plastisööjaks
Plastiosakesi tuleb keskkonda üha juurde ja juurde. Õnneks elab maailmas rohkesti pisikuid, kes suudavad plasti ka lagundada.
Seni on aga puudunud süsteemne ja ülevaatlik pilt, millistel bakteritel ja millistel arhedel milliseid plastilagunduseks sobida võivaid aineid olla võiks.
Nüüd teatavad Soome, Hispaania ja Jaapani teadlased, et on tuvastanud mikroobidest enam kui 600 tuhat valkainet, mis võivad suuta plasti lagundada. See on märksa suurem arv kui seni arvatud ja loodetud.
Pere Puigbò Soomest Turu Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Environmental Technology & Innovation, et enam kui 95 protsendil maailma eeltuumsetest mikroobiliikidest paistab leiduvad vähemalt üks geen, mis kodeerib niisugust ensüümi, millel tundub olevat väljavaadet osutuda plastpolümeeride lagundajaks.
Ehk teisisõnu, plastide biolagundamise võime võib olla mikroobide seas peaaegu üleüldine omadus.
Lootustandvaid mikroobe elab nii troopikas kui ka polaaraladel, nii süvameresetetes kui ka kuumaveeallikates. Bakterite seas leidub võimalikke plastilagundajaid rohkem, arhede seas vähem.
Tuleb aga tõdeda, ja seda uuringu autorid ka tunnistavad, et uuringus ei vaadeldud mitte ühegi plastitüki tegelikku lagunemist.
Teadlaste töö oli puhtalt teoreetiline ja arvutuslik. Nad otsisid kirjandusest välja teadaolevaid DNA-järjestusi, mis plasti lagundavaid ensüüme kodeerivad, ja otsisid siis suurest mikroobide genoomide andmebaasist sinna kõrvale, milliseid geene mikroobimaailmas veel leidub, mis võiksid kodeerida enam-vähem samasuguse struktuuriga valgumolekule.
Ehk mõte oli selles, et kui ensüüm näeb välja nagu plastilagundaja, siis küllap ta ka on plastilagundaja.
Tegelikkus võib osutuda kõige optimistlikuma lootusega võrreldes aga märksa kahvatumaks. Selleks, et tegelikkust teada saada, tuleb võtta päris ensüümid ja nad laboris päris plastiga kokku viia.
Võib olla aitabki Puigbò ja ta kolleegide saavutus eelkõige just tulevaste uuringute tulipunkte täpsemalt paika seada.
