Marsi savist leiti elutekkeaineid
Võimalus, et Marsil oli kunagi elu, on saanud tõendust juurde, sest ameeriklaste marsikulgur Curiosity on avastanud me naaberplaneedi pinnalt põneva segu orgaaniliste ainete molekule, sealhulgas aineid, mis võisid ka meil Maal olla elu tekkel lähteklotsideks.
Samas ei saa Marsil Curiosity pardainstrumentide tehtud analüüside põhjal vahet teha, kas need ained on tõepoolest pärit väga iidselt Marsilt, kus elu teke võis käia, või hoopis palju hilisematel aegadel maha sadanud meteoorkehade koosseisust. Et seda selgeks saada, tuleks proove Maale tuua.
Uuringu juht Amy Williams Florida Ülikoolist Gainsville'is kaldub ise siiski seisukoha poole, et tegu on kolm ja pool miljardit aastat Marsil olnud ja säilinud orgaanilise ainega.
Williams ja ta kolleegid nii Ameerika Ühendriikidest kui ka mujalt maailmast kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et analüüsis tuvastatud enam kui paarikümne orgaanilise aine seas oli ka lämmastikku sisaldav aine, mille molekuli struktuur meenutab geeniinfot kandva DNA ehk desoksüribonukleiinhappe eellasmolekule.
Veel tuvastus uuritud materjalis bensotiofeeni, kahest tsüklist ehk aatomirõngast koosnevat väävlit sisaldavat molekuli, mis leiab maapealsetes laborites kasutust lähteainena bioaktiivsete ainete, sealhulgas ravimite sünteesis, aga mida sisaldub alatihti ka meteoriitides.
Arvatakse, et Maal võis see aine olla üheks oluliseks aineks elu tekkel; mine tea, võib-olla siis ka Marsil.
Aastal 2012 Marsile laskunud kulgur Curiosity kogus uuritud materjali 2020. aastal Gale'i kraatrist Glen Torridoni piirkonnast. Seal leidub rohkesti savimineraale, mis viitavad kunagise veekogu olemasolule.
Proovivõtupaika tuli hoolikalt valida, sest analüüsiks vajalikku ainet tetrametüülammooniumhüdroksiidi oli kulguril kaasas vaid piiratud koguses.
Sama ainet on kavas kasutada orgaaniliste ainete tuvastamiseks ka praegu veel kavandamisel olevatel mehitamata uurimisretkedel Marsile ja Saturni kuule Titanile.
