Kahtlemata on meist palju targemaid inimesi. Öeldu valguses tekib ometi imestus, miks mõned targad peavad vastulöökide kiuste vajalikuks arendada inimeste igapäevase elu jälgimise tehnoloogiaid. Miks tehnoloogiasektori säravaimad pead usuvad, et see on progress, kui mingi algoritm võib kommenteerida hommikukohvi valmistamist või edastatakse inimete privaatseid hetki voogedastusena kaugetesse serveritesse, väidetavalt selleks, et neid n-ö nutikalt abistada?

Need ei ole näited naiivse iduettevõtte ideedest, vaid osa suurte ettevõtete äriplaanidest. Kiirtoidukontsern Burger King katsetab tehisintellektipõhiseid töötajate peakomplekte. Sellega loodetakse parandatakse töötajate suhtlust. Seda masinaga registreerides kavatsetakse edendada sõbralikkust ja tõhustada tööprotsesse. Keskse idee järgi peaks suhtluse sisu analüüsiv TI edendama kliendikogemust.

Ülesande püstitus paigutub üllatuslikku konteksti. Samal ajal püütakse inimesi hurjutada tehnoloogiaga seostuva võltsi ja südametu suhtluse eest. Antud näitest kuvandub vastupidine., kuna inimesed ei oska ise teineteisega lahked olla ja neid peab kantseldama seljatagune TI.

Avalikkuse tagasilöök oli kiire. Kriitikud tõlgendasid seda sammuna robotjärelevalve suunas, mis hakkab varem või hiljem töötajaid dehumaniseerima, võib-olla ka kliente. Kiirsöögikettide kasumimarginaalid on õhukesed. Tõhususe sildi all jälgib ja kontrollib väsimatu robot lakkamatult iga töötaja sammu. Vägisi kipub silme ette pilt masinlikult naeratavast ja tuimalt viisakast teenindajast, kes inimese väsides asendatakse lihtsalt naeratava ekraaniga. Kiirsöögikontsern piirdub esialgu töötajate kuulamisega.

Tehnoloogia võimaldaks aga enamat. Meta taaselustas nutikate prillide projekti. Hoolimata sellest, et eelmine katse pahandas inimesi ja hiljuti sai üks prillikandja ka peksa. Ometi panustas ettevõte ilmselt ligikaudu Eesti kaitsekulutustega võrreldava hulga raha äriidee arendamiseks lootuses, et seekord on inimesed rohkem valmis kaameraid ja mikrofone näol kandma. Prillideta kodanikud saavad samal ajal rõõmustada, et ka nemad kuuluvad nüüd võõraste koduvideo kollektsiooni.

Esimesed suuremat sorti pahandused ei lasknud end kaua oodata. Ühendkuningriigi järelevalveorgan võtsid Meta prillid juba luubi alla. Väidetavalt saadetakse nutikate prillide omanike elu intiimsematest hetkedest jäädvustatud materjal töötlemiseks kaugetesse serveritesse, kus WC külastust võivad ja mõnikord peavad vaatama võõrad inimesed.

Vahest on kõik vaid inimliku etenduskunsti žanr. Täpsemalt satiir, mis kasutab huumorit, irooniat, liialdust või naeruvääristamist, et paljastada ja kritiseerida inimlikke pahesid, rumalusi, väärkohtlemist ning puudusi. Ehk on tarkade tehnoloogia arendajate peas kaval mõte provotseerida elanikkonda mõtlema, ergutada eneseanalüüsile ja inspireerida julgetele muutustele?

Tagurpidist oletust toetab kolmas tehnoloogiaarenduse näide. Selleks on rakendus, mis hoiatab, kui keegi läheduses kannab nutikaid prille. Sisuliselt jälgib see, kas keegi jälgib ehk tegu on omamoodi jälgimisajastu vastujälgimisega. Kõik see paistab inimliku geniaalsuse rumala rakendusena. Mida aga meie teame?

Eraldi võetuna jääb märkamata, kuidas need lood kajastavad üht ja sama teemat. Hoolimata sellest, et vabadust ja personaalse ruumi kaitstust väärtustavad universaalselt pea kõik inimesed, liigub ühiskond oma valikute vääramatu jõu toel end ümbritseva keskkonna katkematu jälgimise poole.

Küsimus pole selles, kas tehnoloogia töötab. Enamasti töötab ja hästi. Oleme selle toimimisest isegi sõltuvad. Tehnoloogia suudab teha asju moel, millega inimene ei suudaks võistelda. Siit ka võimalik põhjus, miks nii paljud targad inimesed peavad jälgimistehnoloogia tungimist igapäevaellu progressiks.

Omaette põhjuseks võib olla aga pelk tehniline hinnalangus. Kui sensoorika muutub odavaks ja TI kõikjalolevaks, tundub andmete kogumise kulu tühine. Odavus tekitab kiusatuse seda kasutada, mille tulemusel tehnoloogiline fantaasia liigub kiiremini sotsiaalsete arusaamade arengust. Muutuste mõistmise vaakumi täidab kiiresti tehisintellekt ja nii me harjumegi sujuvalt mugavusega, et ise ei peagi enam mõtlema.

Küll masin vaatab ja otsustab, kas tänane hommikusöök oli aktsepteeritav.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".