Unehormoon melatoniin aitab eirata ümbritsevat melu
Öösel magatakse, hommikul ärgatakse, päeval ollakse üleval ja õhtul minnakse magama. Nii see vähemalt peaks olema, nii inimesel, rabakanal kui ka vöödilisel daaniol.
Teadlased on nüüd natuke selgemaks saanud, kuidas aitab seda lihtsana näivat rütmi ülal hoida unehormoon melatoniin. Asi on keerukam kui esmapilgul võib näida.
Inimesed ja päevase eluviisiga loomad kipuvad magama jääma kas siis, kui tuleb õhtu, või ka muul ajal, kui nad on juba pikalt ärkvel olnud. Tähtis osa on siin mängida melatoniinil, hormoonil, mida aju hakkab pärast päikeseloojangut hoogsamalt tootma. Aga kuidas melatoniin täpsemalt magama jääda aitab, seda ei ole päris hästi teatudki.
David Prober ja ta kolleegid Ameerika Ühendriikidest California Tehnikainstituudist tegid katseid tuntud akvaariumikalade vöödiliste daaniotega, keda ka teadlastele meeldib igakülgselt uurida. Daaniote aju, ehkki inimese omast väiksem ja lihtsam, evib inimajuga märkimisväärseid sarnasusi.
Proberi uurimisrühma teadlased on varem tähele pannud, et kui daaniotel melatoniini tootmine välja lülitada, siis kaob neil ööpäevane unerütm, ehkki kõik muud ööpäevarütmid jäävad alles.
Sellest järeldasid nad, et melatoniin peab ööpäevakella näitu kuidagi närvirakkudele vahendama, sest muidu need rakud õigel ajal magama ei lähe.
Nüüdses uuringus on teadlased märganud, et melatoniin aitab uinuda, kui seondub mõnede ajurakkude pinnal asuvate teatavat sorti retseptorvalkude külge. Teadlastel õnnestus näidata, et kui daaniol neid retseptoreid ei ole, siis ei ole ka melatoniinil und toovat toimet.
Neile tuli pähe proovida järele, kas uinumiseks on vaja pärssida niisuguste närvirakkude tegevust, mille pinnal sedasorti retseptoreid kõige rohkem on. On teada, et need rakud tegelevad nägemisinfo töötlemisega.
Teadlased tegid katse, kus päevasel ajal laborilambid korraks tuhmusid, justkui libiseks akvaariumist üle röövlinnu vari. Kalakesed pagesid hirmunult.
Kui aga daaniotele oli eelnevalt antud melatoniini, siis ei olnud nende reaktsioon tulede tuhmumisele enam nii äkiline.
Prober ja kaaslased järeldavad ajakirjas Current Biology, et melatoniini üks tähtis toime on vähendada reaktsioone ümbruskonnas näha olevatele sündmustele. Edasi tahavad nad uurida, kas melatoniin surub alla ka kalade reageeringut helidele ja puudutustele.
Une ajal ei pane ka inimesed ümberringi toimuvat väga hästi tähele. Võib-olla on sellegi tuntud nähtuse taga siis melatoniini otsene toime.
