Oslo patsiendina tuntud mees on elanud HI-viiruseta juba viis aastat. Viimased kolm aastat pole ta pidanud võtma ka retroviirusvastaseid ravimeid, mida teevad HIV-patsiendid tavaliselt elu lõpuni, vahendab Gizmodo.

"Kahekordne lotovõit"

Luuüdist pärit tüvirakke on HIV-patsientide raviks siiratud varemgi. Seni on üksikud patsiendid tervenenud tänu anonüümsetele luuüdi doonoritele, kelle rakkudes esineb mutatsioon nimega CCR5-delta32. Geneetiline eripära kaitseb immuunrakke viiruse sissetungi eest. Kaitsvat mutatsiooni esineb vaid umbes ühel protsendil elanikkonnast.

Kuna Oslo patsiendile ei leitud rahvusvahelistest registritest sobivat doonorit, otsustasid arstid kontrollida mehe venda. Kuigi veresideme tõttu sobis vend luuüdi doonoriks, näitasid alles siirdamispäeval tehtud lisatestid, et ka temal on vajalik HIV-vastane mutatsioon olemas. 

Juhtumiuuringu ühe autori Anders Eivind Myhre sõnul on teadlased üsna veendunud, et mees on sisuliselt nakkusest täielikult tervenenud. Myhre sõnul tundis patsient end uuringu vältel väga õnnelikuna ja võrdles oma olukorda kahekordse lotovõiduga.

Juhtum on teaduslikus mõttes väga oluline. See kinnitab, et tüvirakke siirates saab viiruse reservuaarid organismis täielikult hävitada. Kui tavapärane ravi hoiab viiruse lihtsalt kontrolli all, siis siin asendasid arstid patsiendi vana immuunsüsteem uue ja vastupidavaga.

Kõigile kindlasti ei sobi

Uuringu käigus analüüsisid teadlased põhjalikult mehe soolestiku lümfikudet, mis on viiruse üks peamisi peidupaiku. Analüüs näitas, et doonori rakud tõrjusid patsiendi soolestikust ka sealsed immuunrakud. See tähendab, et viirusel ei olnud enam mehe kehas kohta, kus paljuneda.

Siirdamisjärgne aeg ei kulgenud aga katsumusteta, sest siiratud kude ründas ka uue peremehe organismi. Nii juhtub, kui uued immuunrakud peavad patsiendi enda kudesid võõraks.

Olukorra leevendamiseks kasutasid arstid JAK-inhibiitoritena tuntud ravimeid. Teadlaste hinnangul võis just ravimist alguse saanud agressiivne immuunprotsess hävitada viimasedki viirusega nakatunud rakud, mis uue immuunsüsteemi eest peitu pugesid.

Edust hoolimata ei saa tüvirakkude siirdamist laialdaselt rakendada, kuna protseduur on patsiendile äärmiselt ohtlik. See jääb viimaseks abinõuks inimestele, kellel on lisaks HIV-le diagnoositud eluohtlik verevähk.

Anders Eivind Myhre sõnul annab Oslo patsiendi juhtum väärtuslikku teadmist, kuidas HIV-d seljatada. Teadlase sõnul näitab leid suunda edasisteks uuringuteks, et tulevikus saaks saavutada sarnaseid tulemusi ilma ohtliku siirdamiseta.

Uurimisrühma sõnul näitavad siirdamisel tuvastatud biomarkerid kätte suuna geeniteraapiate arenduseks. Nende hinnangul annab juhtum lootust, et kunagi õnnestub luua laiemalt kasutatav lahendus kõigile viirusekandjatele. 

Uuring ilmus ajakirjas Nature Microbiology.