Kanada ja Ameerika Ühendriikide teadlased otsustasid järele uurida, kas isiklikud vestlused tehisaruga võivad peale lühiajalise emotsionaalse laengu pakkuda ka pikemat aega püsivat leevendust üksildustundele ehk sedasorti emotsionaalset tuge nagu saame inimeste käest.

Ruo-Ning Li Briti Columbia Ülikoolist Vancouveris ja ta kolleegid tegid katseid ligi 300 üliõpilasega.

Nad lasid ühel rühmal neist suhelda kahe nädala jooksul iga päev tekstitsi mõne teise, juhuslikult vestluskaaslaseks määratud üliõpilasega. Teine rühm üliõpilasi pidas sama aja jooksul tekstivahetusi katse tarbeks loodud vestlusroboti Samiga. Kolmandal rühmal paluti kirjutada igal õhtul päevikusse üks lause selle kohta, kuidas päev läks.

Kõiki katseisikuid küsitleti enne ja pärast uuringut üksildustunde asjus.

Selgus, et vestlused teise inimesega vähendasid üksildustunnet ikkagi märksa tõhusamalt kui jutuajamised ülimalt hoolivaks ja toetavaks timmitud vestlusrobotiga.

Vestlusrobot suutis katseisikutel küll kurbust vähendada, aga päris rõõmsaks tuju teha ei suutnud. Päeviku täitmine andis üksildustunde vähendamisel enam-vähem samasuguseid tulemusi kui jutuajamised tehisaruga — õigesuunalisi, aga märksa nõrgemaid kui suhtlus inimesega.

Pärast katse lõppu avaldasid mõned esimese rühma katseisikud soovi mõnikord ka edaspidi vestlusrobotiga suhelda. Neist kaks korda rohkem oli aga teises rühmas katseisikuid, kes soovisid päris inimesega suhtlust jätkata. Mõned isegi vahetasidki selleks omavahel kontaktandmeid.

Uuring on ajakohane, sest üksinduse all kannatab maailmas üha enam inimesi. Tehisaru aga areneb ja edeneb ning võib-olla on mõne aja pärast samasuguste uuringute tulemused juba teistsugused. Võib-olla aga ka mitte.

Praegused tulemused on aga avaldamist leidnud ajakirjas Journal of Experimental Social Psychology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.