Pronksiaja Eestis olid kõik ühiskonnarühmad ühtemoodi pudrulembesed
Pronksiaja Eesti elanikud sõid kõik üllatavalt ühtemoodi toitu, sõltumata üldisest elujärjest — putru, piima ja liha.
Eesti arheoloogid on jõudnud niisugusele järeldusele, olles uurinud vanu luid, hambaid ja potikilde.
Mari Tõrv Tartu Ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid varem kogutud arheoloogilist materjali, mis on pärit Põhja-Eestist, leiukohtadest nagu Iru linnamägi ja Jõelähtme kivikirstkalmed, ajavahemikust 1250 kuni 500 aastat enne meie ajaarvamist.
Autorid jaotasid pronksiaegse Eesti rahva kolme ajalis-ruumilis-ühiskondlikku rühma: varasema aja väikemaaharijad, hilisema aja väikemaaharijad ja kindlustatud asulate elanikud.
Kindlustatud asulaid ja seega ka nende elanikke esines aga ainult sel hilisemal ajal, pärast aastat 800 enne meie ajaarvamist.
Teadlased uurisid arheoloogilist materjali tänapäeva tipptehnikaga molekulide ja isotoopide tasemel.
Nad kirjutavad ajakirjas Journal of Archaeological Science: Reports, et suurema osa toidust paistsid kõikides rühmades moodustanuvat taimed, arvatavasti eelkõige teraviljad nagu nisu ja oder.
Köögivilju sõid pronksiaja inimesed arvatavasti vähem, aga andmetest seda jaotust hästi välja ei loe.
"Pronksiaja rahvas on olnud üsna pudrulembene kogukond," tõdes Mari Tõrv Vikerraadio teadussaates "Labor".
Maismaaloomade, eeskätt küllap koduloomade liha ja loomsed saadused andsid toidukaloritest varasemal ajal umbes veerandi, hiljem umbes kolmandiku. Selles seisneski ehk põhiline, kuigi suhteliselt väike muutus vaadeldud ajavahemikus.
Väikepõllupidajad hakkasid pärast aastat 800 enne meie ajaarvamist sööma senisest natuke rohkem liha ja kala, seejuures enam-vähem samal hulgal kui nende naabrid kindlustatud asulates.
Lipiidide analüüs näitab, et pronksiajal on Eestis tarvitatud ka piima või piimasaadusi. Seda toetavad teisedki uuringud, mille järgi oli pronksiaja inimestel laktoositaluvus juba geenides olemas.
Toidugruppide osakaale aitas teadlastel tuvastada ka arvutimudel.
"Ilma mudelita tõlgendaksime suurt valgutarbimist rohke liha- ja kalasöömisena, aga mudel näitab, et tegelikult on pea kolmveerandi ulatuses pronksiaegsete inimeste toidulaual olnud taimed," lausus Tõrv.
Uuringutulemused annavad siis tunnistust sellest, et vähemalt söögi ja joogi valdkonnas ei väljendunud ühiskondlik kihistumine Eestis pronksiajal veel peaaegu üldse.
Kindlustatud asulate elanikud olid tõenäoliselt küll jõukamad ja mõjukamad kui avamaastiku väikemaaharijad, aga menüü oli mõlemal üsna ühesugune.
Pildil on kaerapuder savinõus.
