Hiljuti Bulgaariast leitud 7,2 miljoni aasta vanune reieluu paneb teadlasi mõtlema, et esimene inimlane, kes kahel jalal käima õppis, ei elanudki mitte Aafrikas, nagu seni arvatud, vaid võib-olla hoopis Euroopas ja Balkani poolsaarel.

Bulgaaria, Kreeka, Saksa ja Kanada teadlased kirjutavad ajakirjas Palaeobiodiversity and Palaeoenvironments, et Lõuna-Bulgaarias Chirpani linna lähedalt leitud inimlase reieluu ehitus osutab, et see olend kõndis kahel jalal juba varem kui seni teada olnud vanimad näited Aafrikast.

Vahe senise kahejalgsuse vanuserekordiga on umbes miljon aastat.

Teadlased väidavad, et reieluu kuulus tõenäoliselt perekond grekopitekuse esindajale. Selle inimlaste perekonna olemasolust said teadlased teada üheainsa hammastega lõualuu järgi, mis leiti Kreekast umbes 80 aastat tagasi.

Eelmisel kümnendil leiti Bulgaariast veel hambaid. Kuid lõualuude ja hammaste põhjal ei saanud veel järeldada, mitmel jalal grekpitekus käis, küll aga sai seda nüüd teha Bulgaariast leitud reieluu põhjal.

Leitud reieluu kuulus arvatavasti umbes 24 kilo kaalunud emasisendile.

Seitse miljonit aastat tagasi laius Balkanil umbes samasugune savannimaastik kui praegu Ida-Aafrikas. Mitmed reieluu ehituse üksikasjad sarnanevadki Aafrika savannides kahel jalal ringi uidanud inimlasi iseloomustanutega.

Grekopitekus ei kõndinud siiski veel päris nii, nagu tänapäeva inimene. Teda võib seetõttu ka nimetada seni teadmata lüliks inimliku kõnnaku arengus.

Nikolai Spassov Bulgaaria Teaduste Akadeemia rahvuslikust loodusmuuseumist Sofias ja ta kolleegid oletavad, et Euroopas kahel jalal kõndima õppinud grekopitekus võis hiljem, kui kliima muutus, levida Aafikasse.

Mõned teadlased, nende seas praeguseski uuringus osalenud Madelaine Böhme Tübingeni Ülikoolist on väitnud, et grekopitekus võiski olla inimese vanim otsene eellane pärast inimese eellaste lahknemist šimpansi eellastest.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.