Paberil näib Eesti olevat meedia edulugu. Tegu on Euroopa ühe kõige digitaalsema ühiskonnaga, kus ajakirjandusvabadus on põhiseadusega tugevalt kaitstud ning avalik-õigusliku Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) usaldusväärsus kõrge. Ometi viitavad värsked Euroopa projekti MeDeMAP* heaks tehtud uuringud, et tegelikkus on nüansirikkam. Eestlased küll usaldavad meediat, kuid üha sagedamini on usaldus tingimuslik.

Analüüs põhineb kvalitatiivsel uuringul: neljas fookusgrupis viidi läbi 14 intervjuud, kokku 47 osalejaga. Fookusrühmad moodustati vanuse (18–35 ja 36+) ja poliitilise huvi (keskmine kuni kõrge ning keskmine kuni madal) alusel eesmärgiga, et uuringus oleksid esindatud erineva vanuse, soo, etnilise tausta ja keelega inimeste hoiakud.

Intervjuudes ja fookusrühmades ei väljendanud osalejad ajakirjanduse suhtes üldist umbusku. Vastupidi, paljud hindasid kõrgelt meedia professionaalsust ja faktipõhisust. Samas torkas silma ettevaatlik hoiak meedia suhtes. Uudiseid usaldatakse siis, kui need näivad tasakaalustatud, hoolikalt kontrollitud sisuga ja fakte esitatakse arvamustest selgelt eristatuna. 

Usaldus nõrgeneb juhul, kui publik tajub uudistes poliitilist tagamaad, emotsioonid on võimendatud või esitatakse ühepoolseid narratiive. Üks uuringus osaleja ütles: "Usaldan uudiseid, kuni tunnen, et nad püüavad mind suunata." See aga ei tõuka inimesi infost eemale, vaid ajendab neid infot hoolikamalt kontrollima. Seega pole usaldus enam automaatne, vaid seda tuleb pidevalt välja teenida. 

Samad kanalid, erinevad tähendused  

Meediatarbimist ja hoiakuid kujundab väga tugevalt keeleline kontekst. Eestis liiguvad eesti- ja venekeelsed auditooriumid sageli erinevates infoväljades: kombineeritakse kodumaiseid väljaandeid, välismaiseid allikaid ja globaalseid digiplatvorme.

Paljudele eestikeelsetele inimestele seostub usaldusväärse ja stabiilse meediakanaliga ERR. Venekeelsete meediatarbijate seas on usaldusmustrite pilt mitmekesisem. Mõned tunnevad, et Eesti peavoolumeedia ei kajasta alati nende vaatenurki. Teised on 2022. aastast muutunud üha skeptilisemaks Venemaaga seotud kanalite suhtes. 

Tulemusi analüüsides ei saa seejuures tõmmata piiri inimeste vahele, kes usaldavad meediat ja kes ei usalda. Selle asemel on tekkinud killustunud usaldus, kus inimesed tarbivad osaliselt kattuvaid ja osaliselt erinevaid meediakanaleid, kuid usaldavad kattuvaid meediaallikaid erineval määral. Seetõttu on nende arusaam maailmast samuti osaliselt kattuv, kuid mitte täiesti sama.

Sotsiaalmeediast rääkides kirjeldasid MeDeMAP-i aruteludes osalejad platvorme sageli kui keskkondi, mis on emotsionaalselt võimendatud ja vastuvõtlikud väärinfole.

Sotsiaalmeedias oli usaldus, eriti noorte seas, uuringu põhjal seotud pigem inimestega: mõjuisikute, kommentaatorite või endale tuttavate inimestega, kuid mitte niivõrd meediakanalitega. See loob olukorra, kus üksikutel inimestel on palju mõjuvõimu, mis samal ajal nõrgestab aga ühist infovälja, mida loob meedia ja millele toetub ühiskondlik arutelu.

Tugev ühiskond vajab avatust ja kaasatust

Uuring toob esile veel ühe õrna riskikoha. Demokraatlik sidusus sõltub küll ajakirjandusvabadusest, kuid ka tajutud õiglusest ja kaasatusest. Inimeste umbusk demokraatliku korra suhtes ei tulene enamasti sellest, et nad oleksid demokraatia vastu. Vastuseis tekib pigemin siis, kui inimesed tunnevad, et neist räägitakse, kuid nendega ei räägita. Kui inimeste niigi tingimuslik usaldus veel kahaneb, võib ühiskond veelgi enam killustuda – isegi sellises riigis nagu Eesti.

Eesti kogemus näitab, et ühiskond püsib tugev, säilenõtke ja demokraatlik, kui ühiskondlik arutelu on usutav, mitmehäälne ja päriselt avatud kõigile, kes sellesse kuuluvad.

* - MeDeMAP (Mapping Europe for Future Democracies) on Euroopa Horisondi teadusprojekt, kus koostööd teevad kümme Euroopa institutsiooni. Projekti eesmärk on uurida meedia läbipaistvust ja meediasisu tõhusust demokraatlike ühiskondade tugevdamisel.