Kaksiktähtede juures võib planeete tekkida kiiresti ja hulgi
Tähti ja planeete on universumis loendamatul hulgal. Suurem osa tähti arvatakse kuuluvat kaksiktähesüsteemidesse, ja nüüd tuleb välja, et planeetegi võib kaksiktähtede juurde mõnikord tekkida märksa kergemini kui üksiktähtede ümber.
Nii väidavad vähemalt oma värske uurimistöö põhjal kaks Briti astronoomi.
Pikka aega on astronoomid arvanud, et kahe tähe gravitatsioonijõudude koostoime teeb planeeditekke nende ümber keerukamaks. Kahe või enama päikesega maailmu on kunagi peetud isegi pigem ulmežanri ebarealistlikuks põnevusväljamõeldiseks.
Ent Matthew Teasdale ja Dimitris Stamatellos Inglismaalt Prestonist Lancashire'i Ülikoolist on nüüd jõudnud järeldusele, et tekketõenäosus on planeetidel vahest pigem hoopis vastupidine: kaks päikest võib olla planeetidele soodsam kui üks.
Teasdale ja Stamatellos mudeldasid noori kaksiktähti ümbritsevate gaasiketaste evolutsiooni.
Mudeleist nähtus, et selliste gaasiketaste sisemisis piirkonnis kujuneb tõepoolest justkui keelutsoon, kus tähtede raskusjõudude koostoime planeediteket takistab, kuid kaugemail aladel on tingimused tihtipeale soodsad hiiglaslike protoplaneetide kiireks tekkeks.
Osast neist protoplaneetidest saavadki hiidlpaneedid, osa aga jaguneb mitmeks väiksemaks planeediks. Ja kui mudeleid uskuda, tekib neid planeete seal mõnigi kord rohkemgi kui noori üksiktähti ümbritsevais gaasikettais.
Just nimelt gravitatsiooniväljalisel ebastabiilsusel on siin otsustav osa, sest see tekitab gaasipilves häiritusi, mis võivad omakorda planeediteket algatada.
Suurem osa sel moel kaksiktähtede juurde tekkivaist planeetidest on meie Päikesesüsteemi suurimast planeedist Jupiteristki hiiglaslikumad. Mõnedki neist planeetidest võivad süsteemist väljagi paiskuda ja saada üksikuna tähtedevahelises ruumis uitavaiks ulguplaneetideks.
Teasdale ja Stamatellos kirjutavad Kuningliku Astronoomiaseltsi kuukirjas, et nende mudel on üsna heas kooskõlas seni avastatud planeetidega kaksiktähesüsteemides ning et kahe päikesega planeete võibki universumis seega olla seni arvatust palju rohkem.
