Taime sattuvad ravimijäägid kuhjuvad eelkõige lehtedes
Ravimitest, mida inimesed võtavad, läbib mingi osa tihtipeale nii inimese keha kui seejärel ka reoveepuhastussüsteemi, jõuab põllumajandussaaduste koostises uuesti inimeste kehasse.
Ameerika teadlaste värskest uuringust tuleb välja, et ravimijäägid ei ladestu taimedes ühtlaselt, vaid eri osadesse eri määral.
Daniella Sanchez ja Carsten Prasse Johns Hopkinsi Ülikoolist Baltimore'is kirjutavad ajakirjas Environmental Science and Technology, et mõnedes toidutaimedes nagu tomatis, porgandis ja salatis kogunevad ravimijäägid eelkõige lehtedesse, sellevõrra vähem aga muudesse osadesse nagu viljadesse või juurtesse.
See on hea uudis tomati- ja porgandisõpradele, vähem hea aga salatinosijatele.
Sanchez ja Prasse uurisid lähemalt nelja psühhoaktiivse ravimaine käekäiku. Need on epilepsia- ja bipolaarhäire ravimid karbamasepiin ja lamotrigiin ning antidepressandid amitriptüliin ja fluoksetiin.
Kõiki nelja leidub tihti ka puhastatud reovees, mida mõnelgi pool maailmas otse põlluniisutuseks kasutatakse.
Teadlased kastsid tomati-, porgandi- ja salatitaimi veega, mis sisaldas nii vajalikke toitaineid kui ka ühte neist neljast ravimainest.
Poolteist kuud hiljem võtsid nad taimekudedest proove ja mõõtsid neis ravimaine sisaldust. Nii selguski, et lehtedesse koguneb neid aineid märksa rohkem kui mujale.
Tomati lehtedes näiteks sisaldus ravimaineid 200 korda suuremas kontsentratsioonis kui tomati viljades. Porgandi lehtedes oli neid aineid seitse korda rohkem kui söödavas maaaluses osas.
Põhjuseks on arvatavasti vee liikumine taimes. Vesi tuleb koos ravimainega juurtest vart pidi üles ja jõuab lehtedesse, kust aurab õhulõhede kaudu välja. Veega kaasa tulnud ravimained välja ei auru ja jäävadki lehte pidama.
Taimedel ei ole välja kujunenud tõhusat mehhanismi neist ainetest lahti saamiseks ja nii need siis enamjaolt lehtedesse kuhjuvad.
