Venemaa Ust-Luga ja Primorski naftasadamates ning Kiriši naftatöötlemistehases toimunud rünnakute järel puhkenud ulatuslike põlengute käigus paiskus õhku suurel hulgal saasteaineid, mille mõju ulatub sõltuvalt ilmastikutingimustest ka Eestisse.

Suitsu levik sõltub eelkõige tuule suunast ja tugevusest. Prognooside järgi võib teisipäeva öösel tuul pöörduda kirdesse, mis tähendab, et Ust-Luga põlengu suits võib liikuda Eesti suunas. "Seirejaamad mõõdavad selle ära ja tasemed võivad olla üsna kõrged, eriti Narva ja Sinimäe lähedastes jaamades, kui suits liigub otse üle," ütles Tartu Ülikooli õhusaaste modelleerimise kaasprofessor Marko Kaasik. 

Samas rõhutas ta, et tervisemõjude pärast ei ole põhjust liigselt muretseda. "Suitsujuga on suhteliselt kitsas ja liigub kiiresti edasi. Kümnete kilomeetrite kaugusel ei ole see enam nii kontsentreeritud, et põhjustaks otseseid terviseriske," sõnas Kaasik.

Oluline on seegi, et põlengust tõusev kuum õhk viib saasteosakesed kõrgemale atmosfääri. "Osa saastest tõuseb üsna kõrgele ja hajub juba tõusmise käigus. Mingis osas jääb see ka maapinna lähedale, kuid üldiselt toimub märkimisväärne hajumine," selgitas ta.

Kuigi kümnete kilomeetrite kaugusele, sh Eestisse jõudes ei ole suits enam tervisele ohtlik, võib see olla tajutav lõhna või nähtava häguna. "Tõenäoliselt on see sobiva tuule korral märgatav ka Tallinnas ja Tartus," lisas Kaasik.

Kuna ilmaprognoos lubab lisaks kerget vihma, aitab seegi õhusaastet vähendada, sidudes saasteosakesi ja tuues need maapinnale. Samas märkis Kaasik, et nõrk vihm ei pruugi kõiki osakesi välja pesta, eriti kui saasteallikas on suhteliselt lähedal.

Põlengu keskkonnamõju on kõige tõsisem selle vahetus läheduses: naftasaaduste põlemisel eraldub suur hulk tahma ja orgaanilisi ühendeid. "Lähiümbruses võib mõju olla päris mürgine nii inimestele kui loodusele, sest põlevad naftasaadused ja muud materjalid. Eestini jõudes on saaste aga juba oluliselt hajunud," sõnas Kaasik.

Ta lisas, et sellised lühiajalised episoodid on üldiselt pidevast tööstuslikust saastest väiksema mõjuga. "See on ajutine ja kestab suhteliselt lühikest aega. Palju suurema mõjuga on pikaajalised saasteallikad," sõnas ta.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru sõnul on põlengusuitsu mõju inimtervisele hästi teada eelkõige metsatulekahjude uuringute põhjal. "Selline suits võib põhjustada hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi ning süvendada kroonilisi haigusi," ütles ta. Tema sõnul võivad kõige haavatavamad olla krooniliste haigustega inimesed, eakad, lapsed ja rasedad.

Naftapõlengute puhul on risk mõnevõrra suurem kui tavaliste metsatulekahjude korral, kuna põlemisel eraldub rohkem erinevaid keemilisi ühendeid. "Suitsu värv annab aimu selle ohtlikkusest:  kui see on süsimust, siis sisaldab see palju tahma ja orgaanilisi aineid," selgitas ta.

Kuigi Ust-Luga sadam asub Narvast vaid linnulennult 25 kilomeetri kaugusel, võib suits levida palju kaugemale. "On täiesti tavaline, et suits kandub sadu või isegi tuhandeid kilomeetreid," ütles Orru.

Samas rõhutas ta, et mõju tugevus väheneb kauguse kasvades. "Meie õnn on olnud, et tuul on seni olnud teises suunas. Kui see muutub, siis jõuab saaste esimesena Ida-Virumaale ja võib mõjutada sealset õhukvaliteeti," märkis ta.

Mida inimesed teha saavad?

Hans Orru sõnul on inimestel võimalik end suitsu eest teatud määral kaitsta. Kõige olulisem on jälgida õhukvaliteeti ja oma enesetunnet. Ta soovitas võimaliku suitsu leviku korral hoida aknad suletuna ja vajadusel vähendada ventilatsiooni, eriti kui on tunda suitsulõhna. Tundlikumad on eelkõige kroonilised haiged, eakad, lapsed ja rasedad, kellel tasub võimalusel viibida rohkem siseruumides.

Oluline on jälgida ka oma keskkonda. "Mõnikord ei pruugi väiksemat saastet ninaga tunda, aga suuremate põlengute puhul on see selgelt tajutav," ütles ta.

Kuigi üksikud põlengud ei kujuta endast suurt pikaajalist ohtu, tõi Marko Kaasik esile ka laiemad mõjud. "Sõjaliste konfliktide keskkonnamõju, sealhulgas kasvuhoonegaaside heide, võiks kliimapoliitikas rohkem arvestada," märkis ta.

"Sõdadega kaasnevad heited, sealhulgas kasvuhoonegaasid, ei ole seni piisavalt arvesse võetud, kuigi ka väiksemaid mõjusid arvestatakse," lisas Kaasik. Seega ei ole tegemist pelgalt lokaalse keskkonnaprobleemiga, vaid nähtusega, mille mõju ulatub kaugemale nii geograafiliselt kui ka ajas.